Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 64-23/262842 Otsuse kuupäev 08.06.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Vaidlustus Identity OÜ vaidlustus MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit riigihankes „Lääne-Virumaa külalis-, elu- ja ettevõtluskeskkonna integreeritud kohaturundus- strateegia välja töötamine“ (viitenumber 262842) otsusele tunnistada edukaks Velvet OÜ pakkumus Menetlusosalised Vaidlustaja, Identity OÜ, esindajad advokaadid Gerli Helene Gritsenko ja Mario Sõrm Hankija, MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, esindaja advokaat Priit Kala Kolmas isik, Velvet OÜ Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel 1. Rahuldada Identity OÜ vaidlustus MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit riigihankes „Lääne- Virumaa külalis-, elu- ja ettevõtluskeskkonna integreeritud kohaturundusstrateegia välja töötamine“ (viitenumber 262842) ning tunnistada kehtetuks hankija otsus Velvet OÜ pakkumuse edukaks tunnistamiseks. 2. Mõista MTÜ-lt Lääne-Viru Omavalitsuste Liit Identity OÜ kasuks välja tasutud riigilõiv summas 640 eurot ning lepinguliste esindajate kulud summas 2070,54 eurot (käibemaksuta). EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 31.03.2023. a avaldas MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit lihthankemenetluse „Lääne- Virumaa külalis-, elu- ja ettevõtluskeskkonna integreeritud kohaturundusstrateegia välja töötamine“ (viitenumber 262842) (edaspidi Riigihange) hanketeate. Hankija tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD), Tehnilise kirjelduse (edaspidi TK) ja Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad (edaspidi Hindamiskriteeriumid). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 17.04.2023. a, esitasid pakkumused Identity OÜ, Velvet OÜ ning OÜ In Nomine. 2. Hankija tunnistas 09.05.2023. a otsusega nr 14 „Lihthanke „Lääne-Virumaa külalis-, elu- ja ettevõtluskeskkonna integreeritud kohaturundusstrateegia välja töötamine“ (viitenumber 262842) pakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks tunnistamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine“ (edaspidi Otsus) kõikide pakkujate pakkumused vastavaks, kvalifitseeris ja jättis pakkujad kõrvaldamata ning tunnistas edukaks Velvet OÜ pakkumuse. 3. 12.05.2023. a laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Identity OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele tunnistada edukaks Velvet OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus. 4. Kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg-ga 2 ja § 196 lg-dega 1 ja 3 teatas vaidlustuskomisjon 19.05.2023 kirjaga nr 12.2-10/64 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 24.05.2023. a ja selleks tähtpäevaks esitatud menetlusdokumentidele vastamiseks aega kuni 29.05.2023. a. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja. Vaidlustuskomisjoni määratud teiseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Hankija. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, Identity OÜ, vaidlustuses ja 24.05.2023. a esitatud täiendavates seisukohtades põhjendatakse taotlusi alljärgnevalt. 5.1. Otsusest nähtub, et Vaidlustaja pakkumus sai hindamisel kokku 67,90 punkti ja Kolmanda isiku pakkumus kokku 72,59 punkti. Seega on kahe pakkumuse punktide vahe ainult 4,69 punkti. Ainuüksi tehnilise lahenduse hindamiskriteeriumi 1 visioon alusel oleks Vaidlustaja pakkumus pidanud õiguspärasel hindamisel saama 6 punkti enam, rääkimata tehnilise lahenduse kahest ülejäänud alakriteeriumist. Seega on hindamisel teisele kohale jäänud Vaidlustajal kaebeõigus Kolmanda isiku edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 5.2. Hankija on õigusvastaselt hinnanud Vaidlustaja pakkumust. Korrektse hindamise puhul oleks Vaidlustaja pakkumus pidanud rohkem punkte saama ja osutuma edukaks. 5.3. Kriteerium 1: visioon (edaspidi Visioonikriteerium) Hindamiskriteeriumide kohaselt hindas Hankija pakkumuse tehnilise lahenduse visiooni: enim punkte saab pakkumus, milles on põhjalikult kirjeldatud esialgset visiooni kohaturundusstrateegiast ja selle väljatöötamise protsessist. Pakkuja on visioonis veenvalt põhjendanud ja selgitanud enda väljapakutud lahendusi ning analüüsinud võimalike lahenduste tugevusi ja nõrkusi. Samuti on pakkuja selgelt välja toonud, kuidas pakutud lahendused aitavad kaasa riigihankes püstitatud eesmärkide täitmisele. 5.3.1. Visioonikriteeriumi alusel sai Vaidlustaja pakkumus kokku 24 punkti võimalikust 30 punktist põhjusel, et kirjeldus on liiga pikk, mistõttu ei joonistu pakkumuse nn tuumikosa väga konkreetselt välja. 5.3.2. Vastavalt Hindamiskriteeriumi sissejuhatusele, oli pakkujatelt nõutav põhjalike, piisavalt detailsete, selgete ja ühtselt mõistetavate pakkumuse dokumentide esitamine. Samuti oli ka Visioonikriteeriumi puhul nõutud põhjalikult kirjeldatud visiooni esitamine. Kuivõrd hindamiskriteerium nõuab põhjalikku kirjeldust, ei saa olla etteheiteks, et kirjeldus pakkumuses on liiga pikk. Hindamiskriteeriumides ei ole sätestatud kirjelduse maksimaalset pikkust. Vaidlustaja pakkumus oli igal juhul põhjalik, kuivõrd pakkumuses on viidatud erinevate meetodite kasutamisele ning toodud näitlikustamiseks visuaale. RHAD-is ei ole sätestatud, mis on Hankija jaoks pakkumuse nn tuumikosa või kas ja kuidas vastav tuumikosa peab olema välja toodud. Kui Hankija oleks soovinud, et pakkumuse tuumikosa joonistuks väga konkreetselt välja, pidanuks seda väljendama ka RHAD ja Hindamiskriteeriumid. Seega hindas Hankija Vaidlustaja pakkumust alustel, mida Hindamiskriteeriumid ette ei näinud. 5.4. Kriteerium 2: aja- ja tegevuskava ning riskide hindamine (edaspidi Tegevuskava kriteerium) Tegevuskava kriteeriumi kohaselt hindas Hankija pakkumuse tehnilise lahenduse aja- ja 2 (13) tegevuskava ning riskide hindamist: Enim punkte saab pakkumus, kus on detailselt lahti kirjeldatud aja- ja tegevuskava, hinnatud on iga tegevuse juures kaasnevaid riske ning esitatud ka nende maandamise võimalusi. Aja- ja tegevuskava on realistlik ja tegevusi arvesse võttes optimaalne, aidates parimal ja efektiivseimal viisil täita hankelepingu eesmärke. 5.4.1. Tegevuskava kriteeriumi alusel sai Vaidlustaja pakkumus võimalikust 10 punktist kokku 5,4 punkti, kuivõrd Vaidlustajal puudub täielikult riskide hindamise ja maandamise osa, mistõttu ei ole võimalik seda hinnata. Seejuures andsid neli hindajat Vaidlustaja pakkumusele 5 punkti ning üks hindaja 7 punkti. 5.4.2. Vaidlustaja pakkumus ei sisaldanud tõesti iga tegevuse juures kaasnevaid riske ning nende maandamise võimalusi. Sellegipoolest oleks Vaidlustaja pakkumus pidanud saama rohkem kui 5,4 punkti, kuna RHAD-i pinnalt oli Hankija jaoks kaalukam aja- ja tegevuskava olemasolu kui riskide hindamine. TK-s ja Vastavustingimustes ei sisaldunud nõuet, et pakkuja peab välja tooma iga tegevuse juures kaasnevaid riske ning nende maandamise võimalusi. Vastav nõue tulenes ainuüksi Hindamiskriteeriumidest. Tegevuskava kriteeriumis selgitas Hankija, mille järgi ta aja- ja tegevuskava hindab ning kuidas kava peab pakkumuses esitatud olema. Riskide hindamise kohta on vaid poole lausega mainitud, et riskide hindamine peab olema välja toodud. Seetõttu oli Hankija jaoks tegu vähemtähtsa kriteeriumiga kui aja- ja tegevuskava olemasolu. 5.4.3. Eeltoodud põhjusel oleks Vaidlustaja pakkumus pidanud saama selle kriteeriumi alusel rohkem punkte (vähemalt 7 punkti maksimaalsest võimalikust 10 punktist). See tähendab, et kuivõrd siingi oleks Vaidlustaja pakkumus pidanud saama rohkem punkte, kui Hankija omistas, ei saa Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta õiguspärane olla. 5.5. Kriteerium 3: lisandväärtuse pakkumine (edaspidi Lisandväärtuse kriteerium) Lisandväärtuse kriteeriumi kohaselt hindas Hankija pakkumuse tehnilise lahenduse lisandväärtuse pakkumist: enim punkte saab pakkuja, kes on pakkumuses kõige enam pakkunud hankelepingu täitmisel lisandväärtust pakkuvaid tegevusi/lahendusi. Need on põhjalikult kirjeldatud ja nende vajadust ning sobivust on veenvalt põhjendatud. 5.5.1. Lisandväärtuse kriteeriumi alusel sai Vaidlustaja pakkumus 20 punkti võimalikust 30 punktist, kuivõrd lisandväärtust pakkuvad tegevused või lahendused on piisavalt kirjeldatud ja neile eraldi viidatud. Suures osas hindamiskomisjoni liikmete hinnangul siiski tegemist elementaarsete tööga kaasnevate aspektidega. 5.5.2. Vaidlustaja edastas Hankijale selgitused pakkumuses sisalduvate lisandväärtuste kohta koos viidetega pakkuja esitatud esitlusele. Seejuures tõi Vaidlustaja välja 13 erinevat lisandväärtust pakkuvat tegevus/lahendust1. Hankija on viidanud vaid üldsõnaliselt, et kõik Vaidlustaja välja toodud lisandväärtused on elementaarsed tööga kaasnevad aspektid. RHAD ei sätestanud, mis on Hankija jaoks lisandväärtust pakkuvad tegevused või lahendused. Seetõttu tulnuks Hankijal ka põhjendada, miks ei paku Vaidlustaja välja toodud tegevused/lahendused lisandväärtust. Kui Vaidlustaja kasutab rahvusvahelist mudelit, mida teistel pakkujatel ei ole, on tegemist lahendusega, mis pakub lisandväärtust. Sama kehtib ka teiste Vaidlustaja välja toodud lisandväärtust pakkuvate tegevuste/lahenduste puhul. Selline määratlemata lisandväärtuste hindamine ei ole kooskõlas ka RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetega (pole läbipaistev, et mõista, mida Hankija selle alusel lõppastmes hinnata kavatseb). Mistahes määratlemata „lisateenuste“ teostamise nõudmine hankelepingu täitmise käigus ei ole kooskõlas riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. 5.5.3. Vaidlustuskomisjon või menetlusosalised võivad väita, et täna enam RHAD-i üle vaidlust pidada ei saa, kuid antud juhul on tegu sedavõrd ebaselge hindamiskriteeriumiga, et selle negatiivseid vilju ei saa jätta Vaidlustaja kanda. 5.6. 24.05.2023. a esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad. 1 Kuna Vaidlustaja käsitleb enda pakutus lisandväärtust pakkuvaid lahendusi enda ärisaladusena, neid käesolevas otsuses põhjalikumalt lahti ei kirjutata. 3 (13) 5.6.1. Hankija on vastuses vaidlustusele märkinud, et Hankija hindamiskomisjoni tehniliste lahenduste hindamistulemuste alusdokumendis (edaspidi Hindamistulemuste alusdokument) on esitatud üldine põhjendus ja kaalutlus, miks on hindamiskomisjon (edaspidi Komisjon) pakkumustele vastavad hindepunktid omistanud. Hankija on samuti märkinud, et Riigihange on lihthange, mistõttu ei ole õigustatud kontrollida Otsuse läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte järgimist samasuguse rangusastmega, kui rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke korral. See, et seadusandja on lihthankemenetluses andnud hankijale suurema vabaduse menetlusreegleid ise kujundada, ei tähenda, et hankija tegevus ei peaks samaväärselt vastama riigihanke korraldamise RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetele. 5.6.2. Hankija on pakkumuse tehnilise lahenduse hindamiseks määranud kolm kriteeriumi, mida on erinevas selgus- ja detailsusastmes RHAD-is kirjeldatud. Hankija vastusest nähtub, et Hankija saab enda arvates hindamiskriteeriumide puhul otsustada, milline asjaolu on talle ühe või teise kriteeriumi lõikes punktide omistamisel kaalukam. Riigihanke alusdokumentide tingimuste, sealhulgas hindamiskriteeriumide tõlgendamisel lähtutakse sellest, kuidas valdkonnas tegutsev mõistlik pakkuja pidi tingimusest aru saama. Seega ei saa Hankija asuda pärast pakkumuste esitamist seisukohale, et tegelikult pidi hindamiskriteeriume sisustama nii, et see kriteerium, mis juba selle esituse tõttu oli vähem tähtis, on Hankijale hindamise raames tegelikult olulisem. 5.6.3. Riigikohus on selgitanud, et juhul kui hankija määrab detailid või alakriteeriumid kindlaks, tuleb neid hindamisel järgida. Euroopa Kohus on selgitanud, et hindamiskriteeriume tuleb kohaldada objektiivselt ja ühetaoliselt kõigi pakkujate suhtes. Ka vaidlustuskomisjoni praktikas on leitud, et isegi siis, kui hankijal on õigus pärast pakkumuste esitamist määratleda nn alakriteeriumite osakaalud, tuleb need kriteeriumid kehtestada nii, et suurem osakaal on neil kriteeriumitel, mis on majanduslikult soodsaima pakkumuse tuvastamiseks kaalukamad ning väiksem nendel, millised on mõnevõrra vähemtähtsamad. Hankija ole küll alakriteeriumide osakaale määratlenud pärast pakkumuste esitamist, kuid nagu nähtub tema vastusest vaidlustusele, on ta asunud nt Tegevuskava kriteeriumi kohaldamisel väitma, et riskide hindamine oli talle olulisem aspekt kui aja- ja tegevuskava hindamine. See ei nähtu hindamiskriteeriumi sõnastusest. Seetõttu pole tuvastatav hindamiskriteeriumide objektiivne ja ühetaoline kohaldamine ja Hankija on vähemalt osaliselt järginud hindamisel kaalutlusi, mis kriteeriumist ei tulenenud. 5.6.4. Visioonikriteerium Hankija märkis vastuses vaidlustusele. et Vaidlustaja visiooni kirjeldus sisaldas palju sellist infot (nt. Statistikameti andmed rahvastiku arvust jms.), mille puhul jäi arusaamatuks, et miks need on üleüldse esitatud ja mida need peaksid näitama või põhjendama. 5.6.4.1. Juhuks kui Hankijale jäi arusaamatuks Vaidlustaja pakkumus, oleks Hankija saanud selle kohta küsida selgitusi. Seda Hankija tegi näiteks Lisandväärtuse kriteeriumi puhul. Visioonikriteeriumi puhul Hankija Vaidlustajalt selgitusi ei küsinud. Seetõttu on tegemist vaidlustusmenetluses lisatud põhjendusega, millega Hankija otsust tehes ei arvestanud. 5.6.4.2. On arusaamatu, kuidas Hankija etteheide, et ta ei saanud aru, miks oli esitatud Statistikaameti andmed rahvastiku arvust, segasid teda mõistmast nn pakkumuse tuumikosa. 5.6.4.3. Vaidlustusmenetluses väidab Hankija, et Vaidlustaja pakkumus jäi talle arusaamatuks. Antud juhul puudub igasugune põhjus arvata, et Hankija lähtus vaidlustuse vastuses toodud põhjendustest ka otsust tehes. 5.6.5. Tegevuskava kriteerium Kuivõrd Hankija on lähtunud ebaõigetest kaalutlustest selles osas, kuidas ta pidi hindama pakkumusi, on Hankija järeldused ka antud hindamiskriteeriumi puhul ebaõiged. Hankija ei saa asuda hindamiskriteeriumi sisustama viisil, mis ei ole kooskõlas sellega, kuidas mõistlik pakkuja seda mõistma pidi. Praegu väidab Hankija, et tema diskretsioon on pärast pakkumuste esitamist otsustada, milline osa või asjaolu on hindamiskriteeriumist kaalukam kui teine. Vaidlustaja arvates tuleb lähtuda sellest, et kuna kriteeriumi sõnastusest sai juba mõista, et aja- ja tegevuskava on hindamiskriteeriumis olulisem asjaolu, siis tuleb pidada pakkuja võimalikke minetusi riskide hindamise osas vähem tähtsaks. 4 (13) 5.6.6. Lisandväärtuse kriteerium Vaidlustaja pakkumus sai 20 punkti, kuivõrd lisandväärtust pakkuvad tegevused või lahendused on piisavalt kirjeldatud ja neile eraldi viidatud. Suures osas hindamiskomisjoni liikmete hinnangul siiski tegemist elementaarsete tööga kaasnevate aspektidega. Ka selle kriteeriumi puhul on vastuoluline Hankija seisukoht, justkui peaks jääma Vaidlustaja kanda, et Hankija pole RHAD-is mõistlikult selgitanud, mida ta peab lisandväärtusteks. 5.6.6.1. Olukorras, milles Hankija pole isegi vaidlustusmenetluses selgitanud, mida tema jaoks lisandväärtus üldse tähendab, peab sellise tingimuse hindamine olema iseäranis läbipaistev ja kontrollitav. Vastasel korral on raske kõrvaldada kahtlust, et hindamine on meelevaldne. 5.6.6.2. Hankija põhiväide seisneb selles, et Vaidlustaja pakutavad lisandväärtused on sellised tegevused, mida Vaidlustaja pidanuks RHAD-i alusel niigi tegema. Samas ei ole Hankija ka vastuses vaidlustusele viidanud ühelegi RHAD-i tingimusele, mida ja millises ulatuses Vaidlustaja pakutavad lisandväärtused siis dubleerivad. Hankija otsused peavad põhinema tingimustele, mis on sätestatud RHAD-is ning mida Hankija on õigesti kohaldanud. Antud juhul näib Hankija otsus Lisandväärtuse kriteeriumi puhul põhinevat sisuliselt tundmusel. Võimalik, et Hankija ei saanud ka ise aru, mida ta lisandväärtuste puhul hinnata soovib, kuid see ei saa Vaidlustaja suhtes viia negatiivse tagajärjeni. 6. Hankija, MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, vaidleb vaidlustusele vastu (Hankija vastus esitati 18.05.2023 ja 29.05.2023 kirjadega) ning palub jätta selle rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 6.1. Vaidlusalune otsus rajaneb pakkumuste korrektsel hindamisel, mille läbiviimisel on järgitud õigusaktidest tulenevaid riigihanke korraldamise reegleid, üldpõhimõtteid ja praktikat, sh sätestatud hindamiskriteeriumeid. Pakkumustele antud hindepunkte on Hankija põhjendatud ning pakkumuste hindamisel arvestas Hankija pakkumustest nähtuvaid asjakohaseid asjaolusid. 6.2. Riigihanke näol on tegemist lihthankega, mistõttu ei ole õigustatud kontrollida vaidlustatud otsuset läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte järgimist sama rangusastmega, kui rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke korral. 6.3. Hankija on sätestanud RHAD-is sisulised hindamiskriteeriumid ja määranud kindlaks hindamismetoodika (punktiskaala), kuid see ei saa võtta Komisjonilt mõningast vabadust oma töö ja hindamise korraldamisel kvalitatiivsete hindamiskriteeriumide rakendamisel. Lihthankes ei peaks olema nõutav hindamismetoodika ammendavus, sest mõistlikult ei ole võimalik ega põhjust eeldada, et hankija fikseeriks kvalitatiivsetes hindamiskriteeriumides kõik võimalikud nüansid ja aspektid. Oluline on, et Hankija rakendaks hindamiskriteeriumeid kõikide pakkujate suhtes ühetaoliselt. Samuti on oluline silmas pidada, et Riigihange on suunatud loomingulise teenuse hankimisele, mistõttu pakkumuse tehnilise lahenduse hindamine toimub läbi väärtuspõhiste hindamiskriteeriumide. Seetõttu ei saa vastava hindamise puhul täielikult välistada Komisjoni liikmete mõningast subjektiivsust. 6.4. Komisjoni tehniliste lahenduste hindamistulemuste alusdokumendis on esitatud üldine põhjendus ja kaalutlus, miks on Komisjon pakkumustele vastavad hindepunktid omistanud. Hankija arvates ei ole osundatud põhjendused asjakohatud ega vastuolus vastavate hindamiskriteeriumidega ning Komisjoni etteheited Vaidlustaja pakkumusele vastavad objektiivsetele asjaoludele. Seetõttu polnud võimalik anda Vaidlustaja pakkumusele maksimaalseid hindepunkte üheski hindamise alakriteeriumis. Vaidlustaja pakkumuse tehnilisele lahendusele on antud aga läbivalt head hindepunktid. 6.5. Visioonikriteeriumi alusel toimunud hindamise osas leiab Vaidlustaja, et kuna Vaidlustaja esialgne visiooni kirjeldus kohaturundusstrateegiast ja selle väljatöötamise protsessist on pikk, siis on see ka põhjalik, mistõttu oleks see pidanud saama maksimaalsed 30 hindepunkti. Vaidlustaja on fokuseerinud enda kriitika põhjendamatult üksnes ühele Komisjoni põhjenduse fraasile, jättes põhjenduse kui terviku tähelepanuta. 5 (13) 6.5.1. Hankija kriitika ei olnud Vaidlustaja visioonile läbivalt, vaid episoodiline (kohati). Vaidlustaja visiooni kirjelduse puhul on selle pikkus osutunud Hankija vaatenurgast probleemiks, sest selle tagajärjel on kannatanud visiooni selgus ja täpsus. Vaidlustaja visioonis väljapakutud lahenduste selgitused ja põhjendused, mis on visiooni kirjelduse tuum, jäid Hankijale kohati ebaselgeks ja ebakonkreetseks. Seetõttu ei olnud Vaidlustaja põhjendused tema lahenduste efektiivsusest ja tulemuslikkusest ning tugevustest ja nõrkustest kohati piisavalt veenvad. 6.5.1.1. Vaidlustaja visiooni kirjeldus sisaldas palju sellist infot (nt. Statistikameti andmed rahvastiku arvust jms.), mille puhul jäi arusaamatuks, miks need on esitatud. 6.5.1.2. Vaidlustaja pakkumusele omistati 30-st maksimaalselt võimalikust punktist 24 punkti, mis viitab, et Vaidlustaja pakkumuse visiooni kirjelduse puudused ei olnud reljeefsed või fundamentaalsed, kuid nad esinesid ulatuses, mis ei võimaldanud omistada Vaidlustaja pakkumusele maksimaalseid hindepunkte. Neid puudusi on Hankija ka piisavalt selgitanud. 6.6. Tegevuskava kriteeriumi alusel toimunud hindamise osas leiab Vaidlustaja meevaldselt ja alusetult, et kuigi Vaidlustaja pakkumuses ei sisaldunud iga tegevuse juures nendega kaasnevate riskide hinnanguid ja nende maandamise võimalusi, siis RHAD-i pinnalt oli Hankija jaoks kaalukam aja- ja tegevuskava olemasolu kui riskide hindamine. RHAD-s sätestatud riigihanke korraldamise tingimusi tuleb vaadelda kogumis ning RHAD p-i 10.4.2 (b) kohaselt pidi pakkumuse tehnilise lahendus selgesõnaliselt sisaldama detailselt lahti kirjeldatud aja- ja tegevuskava, mille üheks oluliseks osiseks on ühemõtteliselt see, et iga tegevuse juures on hinnatud sellega kaasnevaid riske ning esitatud ka nende maandamise võimalusi. On ilmne, et Hankija soovis seda riskide hinnangut hinnata, millele viitab muuhulgas vastava hindamise alakriteeriumi pealkiri. Seetõttu on ainetu Vaidlustaja seisukoht nende vaatlusaluste riskide hinnangute ja nende maandamise võimaluste kaalukusest ja sellega seonduv käsitlus. Milline pakkumuse asjaolu on Hankija jaoks pakkumuste hindamisel ja vastavate hindepuntide omistamisel kaalukam, on Hankija diskretsioon. 6.6.1. Teised pakkujad said RHAD-i pinnalt aru vajadusest esitada riskide hinnang ja seda ka tegid. Puudub aga vaidlus, et Vaidlustaja pakkumuse tehnilise lahenduse aja- ja tegevuskava ei sisalda ühegi tegevuse juures kaasnevate mistahes riskide hinnanguid või nende maandamise võimalusi. Seetõttu ei olnud Hankijal võimalik seda kuidagi hinnata. Hankija andis Vaidlustajale võimaluse selgitada, kus on Vaidlustaja pakkumuses riskide hinnang ja nende maandamise kirjeldus. Vaidlustaja möönis, et seda ei ole ja leidis, et see ei olegi oluline. 6.6.2. Aja- ja tegevuskava riski hinnang ja nende maandamise võimaluste kirjeldused aitavad Hankijal hinnata aja- ja tegevuskava realistlikust, optimaalsust ning veenduda, kas aja- ja tegevuskava on realiseeritav ning sellest johtuvalt omakorda hankelepingu eesmärgid efektiivselt täidetavad. Eelnevast lähtuvalt oli Vaidlustaja aja- ja tegevuskava ning riskide hinnang kogumis selliste puudustega, et seda ei olnud võimalik hinnata kõrgemate punktidega kui Komisjon tegi. 6.7. Lisandväärtuse kriteeriumi alusel toimunud hindamise osas heidab Vaidlustaja ette, et Hankija ei ole põhjendanud, miks ei paku Vaidlustaja poolt välja toodud hankelepingu täitmisel lisandväärtust pakkuvad tegevused/lahendused Hankija hinnangul lisandväärtust. 6.7.1. Vaidlustaja põhjendustest jääb mulje, et Hankija ei näinud Vaidlustaja pakkumust vaatlusaluses kriteeriumis hinnates mingit lisandväärtust mitte üheski Vaidlustaja poolt välja toodud tegevustes/lahendustes. Selline väide ei ole õige, kuna Vaidlustaja pakkumusele omistati Lisandväärtuse kriteeriumi alusel 20 punkti ehk Hankija hindas Vaidlustaja pakkumuse tehnilises kirjelduses välja toodud hankelepingu täitmisel lisandväärtust pakkuvaid tegevusi/lahendusi „väga heaks“. Hankija on korrektselt põhjendanud, miks ta ei pea Vaidlustaja pakutavaid lisandväärtusi maksimaalse 30 punkti („suurepärane“) vääriliseks. Hankija ei näinud, et kõik Vaidlustaja pakkumuses pakutud hankelepingu täitmisel lisandväärtust pakkuvad tegevused/lahendused oleksid kas üldse lisandväärtust pakkuvad või siis suure lisaandväärtusega. Seda eelkõige seetõttu, et põhimõtteliselt aitasid need kaasa Riigihanke põhieesmärkide realiseerimisele. Paljude tegevuste/lahenduste näol oli tegemist tegevuste/lahendustega, mida Hankija on RHAD-is juba ise küsinud. Hankija jaoks olid Vaidlustaja poolsed lisandväärtuste vajaduse ja sobivuse põhjendused pealiskaudsed ja lakoonilised ning sellisena ei veennud need Hankijat. 6 (13) 6.7.2. Vaidlustaja toob vaidlustuses ühe tema arvates lisandväärtust pakkuva lahendusena tema poolt kasutatavat rahvusvahelist mudelit, mida teistel pakkujatel väidetavalt ei ole. Vaidlustaja ei selgita, millistele andmetele tugineb tema väide, et teised pakkujad ei kasuta kas sama või samaväärset rahvusvahelist mudelit. Kuid Hankijale jääb arusaamatuks, et millist lisandväärtust loob Hankijale asjaolu, et Vaidlustaja kasutab rahvusvahelist mudelit. Vaidlustaja ei ole sisuliselt üldse põhjendanud ega selgitanud, et kuidas ja millist lisandväärtust tekitab just see rahvusvahelise meetod Hankija jaoks. Sellises küsimuses Hankija veenmine on Vaidlustaja ülesanne. Kirjeldatud puudused on omistatavad sisuliselt kõikidele Vaidlustaja poolt välja toodud lisandväärtust pakkuvate tegevuste/lahenduste põhjendustele. Vaidlustaja küll väidab kõigi nende puhul, et tegemist on Hankijale lisandväärtust loovate tegevuste/lahendustega, kuid ei ole oma väiteid põhjendanud. Eelnevast lähtuvalt leiab Hankija, et on põhjendanud Vaidlustaja pakkumuse puudusi, mis ei võimaldanud hinnata seda maksimaalsete hindepunktidega. 6.8. Vaatamata Vaidlustaja väitele, et Lisandväärtuse kriteerium ei olnud tema jaoks selge ja läbipaistev, ei esitanud Vaidlustaja Riigihanke menetluse vältel enne pakkumuse esitamist Hankijale eRHR kaudu selle hindamiskriteeriumi kohta ühtegi küsimust. 6.9. 29.05.2023 esitas Hankija täiendavad seisukohad. 6.9.1. Vaidlustaja esmane etteheide Hankijale on see, et Komisjon ei omistanud Vaidlustaja tehnilisele lahendusele maksimaalseid punkte. Hankija leiab, et Vaidlustaja maksimaalsete punktide eeldus ei ole objektiivselt põhjendatud ning Vaidlustaja tehnilisele lahendusele maksimaalsetest võimalikest punktidest veidi madalamate punktide omistamine ei muuda Otsust õigusvastaseks. 6.9.2. Hankija on vastuses vaidlustusele Otsuse põhjendusi välja tuues jäänud vastava vaidlustus- ja kohtupraktikaga lubatud raamidesse ning täiendavalt selgitanud motiive, millest Komisjon Vaidlustaja pakkumusele hindepunktide omistamisel lähtus. Vaidlustaja tehnilisele lahendusele omistatud punktid on objektiivsed ja proportsionaalsed. Vaidlustaja on oma täiendavates seisukohtades asunud Hankija vastuse kontekstist üksikuid termineid eraldades omistama Hankijale väiteid ja põhjendusi, mis Hankijale ei kuulu. 6.9.3. Põhjendatud pole Vaidlustaja viited Hankija võimalusele küsida Vaidlustajalt selgitusi pakkumuse kohta. Hankijal on õigus aga mitte kohustus küsida pakkujatelt nende pakkumuse kohta selgitusi. Oma pakkumuse selguse ja arusaadavuse tagamine on pakkujate kohustus ja vastutus. Selgituste küsimisel on piirid, mis keelavad anda pakkujatele pärast pakkumuste esitamise tähtaega võimalust muuta selgituste esitamise kaudu oma pakkumust. Vaidlustaja osundatud olukorras, kus Hankija küsis Vaidlustajalt selgitusi, paluski Hankija Vaidlustajal viidata oma pakkumuses nendele kohtadele, kus Hankija võiks leida Vaidlustaja pakutavaid lisandväärtusi ning ka aja- ja tegevuskava riskihinnangut. Hankija palus Vaidlustajal ilma pakkumust muutmata selgitada, kus asuvad olemasolevas pakkumuses nimetatud osised, mida Hankija ise ei leidnud. Hankija poolt Vaidlustaja pakkumuse tehnilises lahenduses seoses Visioonikriteeriumiga osundatud puudused ei olnud selgituste kaudu ja ilma pakkumust muutmata kõrvaldatavad, mistõttu oli Hankijal lubatud hinnata Vaidlustaja pakkumust sellisena nagu see oli esitatud. 6.9.4. Vaidlustaja näeb vastuolusid Otsuse põhjenduste ja Hankija vastuses vaidlustusele esitatud selgituste vahel ning seab kahtluse alla Hankija vastuses toodud põhjendustega arvestamise Otsuse tegemisel. Vaidlustaja moonutab eksitamise eesmärgil Hankija selgitusi. Vaidlustaja väidab, et Hankijale jäi kogu Vaidlustaja pakkumuse tehniline lahendus arusaamatuks, samas kui oma vastuses vaidlustusele on Hankija konkreetselt selgitanud, et sellised puudused olid Vaidlustaja tehnilises lahenduses episoodilised. 6.9.5. Otsuses on esitatud hindamistulemuste üldine põhjendus ja kaalutlus, miks on Komisjon pakkumustele vastavad punktid omistanud. Vaidlustuses tegi aga Vaidlustaja vastavate põhjenduste suunal kriitikat keskendudes üksikutele fraasidele liiga pikk ja ei joonistu pakkumuse nn tuumikosa väga konkreetselt välja ning väljendas oma arusaamatust nende põhjenduste osas. Seetõttu selgitas Hankija oma vastuses vaidlustusele detailsemalt seda, mida pidas Komisjon silmas oma otsuses kajastatud üldise põhjendusega ning millest sellega seoses Komisjon Vaidlustaja pakkumust kõnesolevas kriteeriumis hinnates lähtus. 7 (13) Hankija selgitas, milles täpsemalt seisnes Vaidlustaja pakkumuse hindamise ajal Komisjoni jaoks Vaidlustaja pakkumuse tehnilise lahenduse pikkusest tulenev puudus, mis kärpis veidi Komisjoni poolt Vaidlustaja pakkumusele omistatud punkte. Muuhulgas selgitas Hankija seda, mismoodi mõjutas see puudus hindamise ajal Komisjoni vaatenurgast Vaidlustaja pakkumuse tehnilise lahenduse visiooni kirjelduse tuumaks olevate väljapakutud lahenduste ebaselget ja ebakonkreetset välja joonistumist. 6.9.6. Mis puudutab asjaolu, et Vaidlustajale jäi mõistetamatuks, kuidas Hankija vastuses vaidlustusele esitatud etteheide sellest, et ta näiteks ei saanud aru sellest, miks oli esitatud Statistikameti andmeid rahvastiku arvust, segasid teda mõistmast tema nimetatud „pakkumuse tuumikosa“, siis näitlikustas Hankija selle kaudu, millest tuleneb Vaidlustaja pakkumuse tehnilise lahenduse visiooni kirjelduse kohatine pikkus ja miks see samas ei toetanud Vaidlustaja pakutud lahenduste konkreetsust ja tulemuslikkust. Seetõttu lükkab Hankija lükkab tagasi Vaidlustaja kahtlustuse, justkui ei oleks Hankija Otsust tehes lähtunud oma vastuses vaidlustusele toodud motiividest ning kinnitab, et kõikidest Hankija vastuses esitatud põhjendustest juhinduti juba Otsuse tegemise ajal. 6.9.7. Vaidlustaja ei täpsusta millisele faktilisele asjaolule rajaneb tema käsitlus, et Hankija oli hindamiskriteeriumide puhul nii-öelda käigu pealt otsustanud, milline asjaolus on talle ühe või teise kriteeriumi lõikes punktide omistamisel kaalukam või et Hankija oleks asunud pärast pakkumuste esitamist seisukohale, et tegelikult pidi hindamiskriteeriume sisustama nii, et see kriteerium, mis juba selle esituse tõttu oli vähem tähtis, on hankijale hindamise raames tegelikult olulisem või et Hankija oleks pärast pakkumuste esitamist otsustanud, milline osa või asjaolu on hindamiskriteeriumist kaalukam kui teine või et Hankija vastusest vaidlustusele nähtuvalt on hankija asunud nt kriteeriumi „Aja- ja tegevuskava ning riskide hindamine“ kohaldamisel väitma, et riskide hindamine oli talle justkui olulisem aspekt, kui aja- ja tegevuskava hindamine. Hankija ei ole midagi sellist väitnud ega ka teinud. 6.9.8. Vaidlustuses viitas Vaidlustaja, et Tegevuskava kriteeriumi alusel hindamist läbi viies pidanuks Hankija jaoks olema aja- ja tegevuskava olemasolu kaalukam kui riskide hindamine. Seega on Vaidlustaja ise asunud jagama seda hindamiskriteeriumi alakriteeriumiteks. Vaidlustaja vastav käsitlus on ainetu, sest RHAD-i kohaselt on tegemist ühe hindamiskriteeriumiga, millel alakriteeriumeid ei ole. 6.9.9. Tegevuskava kriteeriumi eesmärk oli hinnata aja- ja tegevuskava ning selle riskihinnangu kaudu seda, kas konkreetse pakkumuse tehnilise lahendusega on hankelepingu eesmärgid efektiivselt täidetavad ning sellest pidi aru saama iga mõistlik isik. Nii on Hankija vastuses vaidlustusele täiendavalt selgitanud, et aja- ja tegevuskava riski hinnangu ja nende maandamise võimaluste kirjelduste puudumine Vaidlustaja pakkumuses ei võimaldanud Hankijal piisavalt veenduda Vaidlustaja poolse aja- ja tegevuskava realistlikkuses ja optimaalsuses ning sellest johtuvalt hankelepingu eesmärkide efektiivses ja tähtaegses realiseerimises. 6.9.10. Vaidlustaja heidab Lisandväärtuse kriteeriumi alusel toimunud Vaidlustaja tehnilise lahenduse hindamisega seoses Hankijale ette, justkui peaks Vaidlustaja kanda jääma see, et Hankija pole RHAD-is mõistlikult selgitanud, mida ta üldse peab lisandväärtuseks. Kuigi Vaidlustaja väidab, et RHAD ja Lisandväärtuse kriteerium olid Vaidlustajale arusaamatud ja ta ei esitanud selle ebaselguse kõrvaldamiseks Hankijale enne pakkumuse esitamist ühtegi küsimust, oskas Vaidlustaja pärast pakkumuse esitamist osundada oma pakkumuses sisalduvatele lisandväärtuste kirjelduste asukohtadele ning on asunud ka vaidlustuses seisukohale, et tema poolt pakutavad lisandväärtused vääriksid maksimaalset 30 punkti. Seega Vaidlustaja siiski mõistis mida Hankija lisandväärtuseks pidas ja sellega seoses hinnata soovis. 6.9.11. Arusaamatuks jääb, millele tuginevad Vaidlustaja väited sellest, et Hankija ei ole RHAD-is selgitanud ega saa ka ise aru, mida lisandväärtus tähendab. TK 4. ptk-i „Ülesanded ja ootused pakkujale“ kõige viimasel real on määratlenud, mida Hankija peab lisandväärtuseks ning millega seondub Lisandväärtuse kriteerium. 6.9.12. Hankija täpsustab Vaidlustaja arusaama sellest, et hankija põhiväide näib seisnevat selles, et vaidlustaja pakutavad lisandväärtused on tegelikult sellised tegevused, mida 8 (13) vaidlustaja pidanuks RHAD alusel niigi tegema. Samavõrd oli Hankija jaoks Vaidlustaja pakkumuse tehnilise lahenduse hindamisel puuduseks, et Vaidlustaja pakutavate lisandväärtuse vajaduse ja sobivuse põhjendused olid Vaidlustajal pealiskaudsed ja lakoonilised. Vaidlustaja on küll loetlenud ja kirjeldanud väidetavalt lisandväärtust pakkuvaid tegevusi/lahendusi, kuid on jätnud nende vajaduse ja sobivuse sisuliselt põhjendamata. Seetõttu ei olnud Vaidlustaja nõuetekohaselt täitnud oma kohustust põhjendada ja selgitada Hankijale, et tegemist on üleüldse lisandväärtust loovate tegevuste/lahendustega ning et need ei ole sellised tegevused, mida Vaidlustaja pidanuks RHAD-i alusel niigi tegema. Kuna Komisjoni liikmete hinnangul olid Vaidlustaja poolt hankelepingu täitmisel lisandväärtustena pakutavad tegevused/lahendused suures osas elementaarsete tööga kaasnevad aspektid ning Vaidlustaja pakkumuses puudusid Komisjoni liikmeid vastupidises veenvad põhjendused, siis ei olnud Vaidlustaja pakkumust võimalik hinnata hindega „suurepärane“ (s.o 30 punktiga), kuid Komisjon pidas seda hinde „väga hea“ (s.o 20 punkti) vääriliseks. 7. Kolmas isik, Velvet OÜ, vaidlustusmenetluses seisukohta ei esitanud. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. Riigihanget korraldatakse lihthankemenetlusena, millisel juhul määrab Hankija riigihanke alusdokumentides lihthankemenetluse korra ja järgib RHS §-s 125 sätestatud nõudeid (RHS § 125 lg 2). Hankijal on kohustus järgida viidatud paragrahvis loetletud RHS-i sätteid, mis on sätestatud kohustuslikena, sh riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (RHS § 125 lg 5), kuid ülejäänud RHS-i sätteid on Hankija kohustatud järgima niivõrd, kuivõrd nendest on Hankija hankemenetluse korras, antud juhul eelkõige RHAD-is, TK-s ja Hindamiskriteeriumides, lähtunud või nende kohaldamise välistanud. 9. Hankija on kehtestanud Riigihankes kaks hindamiskriteeriumi - maksumus (vähim on parim; osakaal 30%) ja tehniline lahendus (kvaliteet - Hankija hinnatav; osakaal 70%). Vaidlustus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele on esitatud üksnes põhjusel, et Vaidlustaja hinnangul on Hankija hinnanud tema pakkumust tehnilise lahenduse kriteeriumi (edaspidi Tehnilise lahenduse kriteerium) alusel põhjendamatult madalalt. 10. Hindamiskriteeriumide osas Hindamismetoodika on Tehnilise lahenduse kriteeriumi kohaldamiseks kehtestatud järgmine hindamismetoodika2: Hindamisel lähtutakse vastavaks tunnistatud pakkumuses sisalduvast infost (palume esitada põhjalikud, piisavalt detailsed, selged ja ühtselt mõistetavad pakkumuse dokumendid). Hindamisel võrreldakse pakkumisi omavahel ja järjestatakse pakkumused paremusjärjestuses. Hindamine toimub kolmes alakriteeriumis: a) Visioon: enim punkte saab pakkumus, milles on põhjalikult kirjeldatud esialgset visiooni kohaturundusstrateegiast ja selle väljatöötamise protsessist. Pakkuja on visioonis veenvalt põhjendanud ja selgitanud enda väljapakutud lahendusi ning analüüsinud võimalike lahenduste tugevusi ja nõrkusi. Samuti on pakkuja selgelt välja toonud, kuidas pakutud lahendused aitavad kaasa riigihankes püstitatud eesmärkide täitmisele. Hindamisel kasutatakse punkte: 30 p = suurepärane; 20 p = väga hea; 10 = hea; 5 p = rahuldav; 1 p = kasin b) Aja- ja tegevuskava ning riskide hindamine: Enim punkte saab pakkumus, kus on detailselt lahti kirjeldatud aja- ja tegevuskava, hinnatud on iga tegevuse juures kaasnevaid riske ning esitatud ka nende maandamise võimalusi. Aja- ja tegevuskava on realistlik ja tegevusi arvesse võttes optimaalne, aidates täita parimal ja efektiivseimal viisil täita hankelepingu eesmärke. Hindamisel kasutatakse punkte: 10 p = suurepärane; 7 p = väga hea; 5 = hea; 3 p = rahuldav; 1 p = kasin c) Lisandväärtuse pakkumine: enim punkte saab pakkuja, kes on pakkumuses kõige enam pakkunud hankelepingu täitmisel lisandväärtust pakkuvaid tegevusi/lahendusi. Need on põhjalikult kirjeldatud ja nende vajadust ning sobivust on veevalt põhjendatud. Hindamisel kasutatakse punkte: 30 p = suurepärane; 20 p = väga hea; 10 = hea; 5 p = rahuldav; 1 p = kasin. 2 Sama on korratud RHAD p-s 10.4.2. 9 (13) 11. Vaidlust ei saa olla, et pakkumuse hindamisel Tehnilise lahenduse kriteeriumi alusel on tegemist loovtöö (nn sisuline pakkumus TK p-i 8.2 mõttes) kvaliteedi hindamisega, mis juba olemuslikult kätkeb endas teatud subjektiivsuse elementi ja hinnanguruumi. Neil asjaoludel tuleb Hankija hinnangute õiguspärasuse kontrollimisel arvestada, et Hankijal oli teenuse kirjelduste hindamisel lai kaalutlusruum. Vaidlustuskomisjon saab kaalutlusotsuste puhul kontrollida üksnes asjaolude sisulist paikapidavust ning seda, kas hankija on järginud menetlusnorme ja ei ole teinud ilmselget kaalutlusviga. Kuna tegemist on lihthankemenetlusega, kohalduvad siin Riigikohtu 09.08.2016 otsuses 3-3-1-51-16 (p-d 17.2 ja 17.3) esitatud seisukohad, mille juurde Riigikohus jäi ka 11.12.2020 otsuses nr 3-20-1198 (p 16), mis käsitleb kontrollikohustust üle rahvusvahelise piirmääraga maksumustega hangete loovtöö puhul. 12. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, et asjaolu, et seadusandja on lihthankemenetluses andnud hankijale suurema vabaduse menetlusreegleid ise kujundada, ei tähenda, et hankija tegevus ei peaks samaväärselt vastama riigihanke korraldamise RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetele. 20.11.2019 otsuses nr 3-17-2718 (p 23) on Riigikohus muuhulgas leidnud [---] Riigihanke üldpõhimõtteid ei ole lihthankes põhjust sisustada sama rangelt kui hankemenetluses üldjuhul kehtivad reeglid (vrd seoses ideekonkurssidega kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-51-16, p 17.2). Vastasel korral muutuks hankemenetluse normide kohaldamisala piiramine lihthanke puhul sisutuks. [---]. 13. Alljärgnevalt kontrollib vaidlustuskomisjon Vaidlustaja pakkumuse hindamist Tehnilise lahenduse kriteeriumi kolme alakriteeriumi - Visioonikriteeriumi, Tegevuskava kriteeriumi ja Lisandväärtuse kriteeriumi - alusel. Vaidlustuskomisjon märgib, et Hindamistulemuste alusdokumendis on pakkumustele punktide andmist põhjendatud äärmiselt lakooniliselt (dokumendi kohaselt sisaldab see Komisjoni liikmete kommentaaride ja märkuste koondit). Mingeid andmeid selle kohta, et olemas oleks muid dokumente, mis kajastaksid või põhjendaksid pakkumuste hindamist Tehnilise lahenduse kriteeriumi alusel, vaidlustusmenetluses esitatud või riigihangete registris kättesaadavad pole. Samas on Riigikohus 11.12.2020 otsuse nr 3-20-1198 p-s 21 pidanud võimalikuks, et vaidluse korral saab hankija oma otsuse põhjendusi kohtumenetluses täpsustada. Käesoleval juhul on Hankija vaidlustusmenetluses oma vastustes vaidlustusele täiendavalt põhjendanud Vaidlustaja pakkumusele punktide andmist Tehnilise lahenduse kriteeriumi koosseisus kehtestatud alakriteeriumide alusel, selgitades täiendavalt, miks pakkumusele on konkreetse alakriteeriumi alusel omistatud nimelt nii palju punkte, kui Hankija seda tegi. Lähtudes Riigikohtu eelviidatud otsusest leiab vaidlustuskomisjon, et kontrollides Vaidlustaja pakkumuse hindamist Tehnilise lahenduse kriteeriumi alakriteeriumide alusel, tuleb vaidlustuskomisjonil arvestada ka Hankija poolt vaidlustusmenetluses esitatud põhjendusi. 14. Vaidlusaluse Riigihanke lihthankemenetluses saab vaidlustuskomisjon kontrollida järgmisi asjaolusid: 1) kas Hankija on põhjendanud punktide andmist kooskõlas nende asjaoludega, mis on toodud Hindamiskriteeriumides vastava alakriteeriumi kohta kehtestatud hindamise metoodikas; 2) kas viidatud asjaolud faktiliselt esinevad. Kuna pakkumuste hindamine Tehnilise lahenduse kriteeriumi alusel on Hankija pädevuses ning loovtöö hindamine juba olemuslikult annab hindajale suure hinnanguruumi ja põhineb võrdlemisi subjektiivsetel elementidel, ei saa vaidlustuskomisjon kontrollida seda, kas teatavate asjaolude esinemisel, mida Hankija käsitleb pakkumuse puudustena, võis Komisjon omistada pakkumusele nimelt niisuguse punktisumma nagu seda tehti või pakkumusele mingi alakriteeriumi alusel antud punktisummat ise muuta. Sellisel juhul asuks vaidlustuskomisjon Hankija asemel pakkumust hindama, milleks vaidlustuskomisjonil pädevus puudub. Järelikult ei saa vaidlustuskomisjon anda hinnangut näiteks sellele, kas Tegevuskava kriteeriumi alusel tuleks Vaidlustaja pakkumust hinnata 5,4 punkti asemel vähemalt 7 punktiga (vt käesoleva otsuse p 5.4.3). 15. Visioonikriteeriumi alusel sai Vaidlustaja pakkumus kokku 24 punkti. Punktide arvu põhjendab Komisjon Hindamistulemuste alusdokumendis järgmiselt: Identity OÜ on pakkumuses selgitanud väga põhjalikult esialgset visiooni ja väljatöötamise protsessi etappide kaupa. Kohati kipub see minema liiga pikaks, mistõttu ei joonistu 10 (13) pakkumuse nn tuumikosa väga konkreetselt välja. Kirjeldusest võimalik aru saada, kuidas jõutakse lõpliku lahenduseni. 15.1. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Hankijaga, et Vaidlustaja on fokuseerinud enda kriitika põhjendamatult üksnes ühele Komisjoni põhjenduse fraasile, jättes põhjenduse kui terviku tähelepanuta. Arvestades, et Komisjoni kolme-lauselisest põhjendusest on üksnes keskmine lause - Kohati kipub see minema liiga pikaks, mistõttu ei joonistu pakkumuse nn tuumikosa väga konkreetselt välja – nö negatiivse alatooniga, mistõttu üksnes see peaks põhjendama, miks Vaidlustaja pakkumusele ei ole antud maksimaalselt võimalikku 30 punkti. Seega saab pakkumuse hindamise põhimõttelist õigsust kontrollida üksnes selle põhjenduse alusel. 15.2. Vaidlustuskomisjon leiab, et asjaolu, et Hankija põhjendus, et Vaidlustaja pakkumuse puuduseks on see, et tehnilise lahenduse visioon on kohati liiga pikk, mistõttu ei joonistu pakkumuse nn tuumikosa väga konkreetselt välja, ei ole kooskõlas pakkumuste Visioonikriteeriumi alusel hindamise kirjeldusega (vt käesoleva otsuse p 10 a) ), milles pole punktide andmisel arvesse võetavate asjaolude hulgas nimetatud ega kehtestatud mingeid nõudeid pakkumuse (nn sisulise pakkumuse) pikkusele ega selgitatud, mis on pakkumuse nn tuumikosa. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et juhul, kui Hankija soovis, et nn tuumikosa oleks selgelt välja toodud, oleks see tulnud RHAD-is ka ette näha. 15.3. Hankija on vastuses vaidlustusele osalt täiendanud Komisjoni põhjendusi väitega, et Vaidlustaja visiooni tuum (väljapakutud lahenduste selgitused ja põhjendused) jäi kohati ebaselgeks ega olnud piisavalt veenev ning visiooni kirjeldus sisaldas palju sellist, mille puhul polnud arusaadav, miks need on esitatud. Vaidlustuskomisjoni arvates on need väited vastuolus Komisjoni põhjenduste esimese lausega, mille kohaselt Identity OÜ on pakkumuses selgitanud väga põhjalikult esialgset visiooni ja väljatöötamise protsessi etappide kaupa. On arusaamatu, kuidas väga põhjalikult selgitatud esialgne visioon sai samaaegselt jääda kohati ebaselgeks. Kui see tõesti nii oli, oleks Komisjon pidanud seda Hindamistulemuste alusdokumendis ka välja tooma. 15.4. Käesoleva otsuse p-des 15-15.3 esitatud asjaolusid arvestades leiab vaidlustuskomisjon, et Hankija esitatud põhjendusi ning Visioonikriteeriumi hindamismetoodika kirjeldust arvestades ei ole Hankija põhjendanud Vaidlustaja pakkumusele Visioonikriteeriumi alusel antud punktide hulka kooskõlas Hindamiskriteeriumide ja teiste riigihanke alusdokumentidega ning ei ole kontrollitav. Järelikult leiab vaidlustuskomisjon, et Vaidlustaja pakkumuse hindamine Visioonikriteeriumi alusel ei ole õiguspärane. 16. Tegevuskava kriteeriumi alusel sai Vaidlustaja pakkumus kokku 5,4 punkti. Antud punktide arvu põhjendab Komisjon Hindamistulemuste alusdokumendis järgmiselt: Identity OÜ – ajakava on koostatud detailselt. Loogiliselt on kirjeldatud erinevate etappide tegevused ja sellele kuluv aeg, kirjeldatud on koostöö alused, tegevuste eest vastutajad, välja on toodud etapid, millesse hankija on kaasatud. Pakkujal puudub täielikult riskide hindamise ja maandamise osa, mistõttu ei ole võimalik seda hinnata. 16.1. Pooled ei vaidle, et Vaidlustaja pakkumuses puudus Tegevuskava kriteeriumi hindamismetoodika kirjelduses nõutud riskide hindamise ja maandamise osa (vt käesoleva otsuse p 10 b)). Seega on Hindamistulemuste alusdokumendis esitatud põhjendus, et pakkumuses puudub riskide hindamise ja maandamise osa, mistõttu seda ei ole võimalik hinnata, faktiliselt õige ning sellega arvestamine Vaidlustaja pakkumuse hindamisel Tegevuskava kriteeriumi alusel on kooskõlas ka Tegevuskava kriteeriumi hindamismetoodika kirjeldusega. Kuna käesoleva otsuse p-s 14 esitatud põhjustel ei saa vaidlustuskomisjon asuda Hankija asemel pakkumust (ümber)hindama, puuduv vaidlustuskomisjonil vajadus analüüsida, millise tähtsuse Hankija võis olla omistanud riskide hindamise ja maandamise osale võrreldes teiste Tegevuskava kriteeriumi hindamismetoodika kirjelduses toodud nõuetega või käsitleda teisi Vaidlustaja põhjendusi selle kohta miks tema pakkumust oleks tulnud käsitletava kriteeriumi alusel kõrgemalt hinnata. 16.2. Käesoleva otsuse p-des 16-16.1 esitatud asjaolusid arvestades leiab vaidlustuskomisjon, et Tegevuskava kriteeriumi alusel on Hankija hinnanud Vaidlustaja pakkumust õiguspäraselt. 11 (13) 17. Lisandväärtuse kriteeriumi alusel sai Vaidlustaja pakkumus kokku 20 punkti. Pakkumusele antud punktide arvu põhjendab Komisjon Hindamistulemuste alusdokumendis järgmiselt: Identity OÜ – lisandväärtust pakkuvad tegevused või lahendused on piisavalt kirjeldatud ja neile eraldi viidatud. Suures osas hindamiskomisjoni liikmete hinnangul siiski tegemist elementaarsete tööga kaasnevate aspektidega. 17.1. Lisandväärtuse kriteeriumi hindamismetoodika kirjelduses (vt käesoleva otsuse p 10 c)) on Hankija näinud ette, et enim punkte saab pakkumus, milles on pakutud kõige rohkem hankelepingu täitmisel lisandväärtust pakkuvaid tegevusi/lahendusi, need on põhjalikult kirjeldatud ja nende vajadust ning sobivust on veenvalt põhjendatud. Hindamistulemuste alusdokumendis esitatud põhjendustest nähtub, et enamik Komisjoni liikmetest ei pidanud Vaidlustaja pakutud lisandväärtusi sisuliselt midagi täiendavat juurde andvaks. See nähtub täiendavalt ka sellest, et Hindamistulemuste alusdokumendi kohaselt hindasid kõik Komisjoni liikmed Vaidlustaja pakkumust Lisandväärtuse kriteeriumi alusel 20 punktiga („väga hea“), mistõttu ka punktide kogusummaks oli mõistetavalt 20 punkti. Faktiliselt ei hinnatud Vaidlustaja pakkumust selle kriteeriumi alusel sugugi madalalt. 17.2. 02.05.2023. a pöördus Hankija Vaidlustaja poole küsimusega, paludes Vaidlustajal viidata oma pakkumuses neile tegevustele/lahendustele, mida pakkuja näeb oma pakkumuses lisandväärtust pakkuvate tegevuste/lahendustena 3 . Vastuseks Hankijale edastas Vaidlustaja 05.05.2023. a nimekirja 13-st lisandväärtust pakkuvast tegevusest/lahendusest koos nende paiknemise asukohtadega Vaidlustaja pakkumuses. 17.3. Olles tutvunud Hankija esitatud lisandväärtust pakkuvate tegevuste/lahendustega nõustub vaidlustuskomisjon põhimõttelist neile Hindamistulemuste alusdokumendi teises lauses Komisjoni poolt antud üldhinnanguga, mööndes viidatud puuduse olemasolu. Juhul kui Vaidlustajale oli arusaamatu, mida Hankija lisandväärtust pakkuvate tegevuste/lahendustena silmas peab, oleks tulnud pöörduda Hankija poole selgituste saamiseks. Seda Vaidlustaja teinud ei ole. Vaidlustuskomisjon märgib, et isegi juhul, kui see, mida Hankija lisandväärtust pakkuvate tegevuste/lahendustena silmas pidas jääb mõnevõrra ebaselgeks, on Hankija andnud selle kriteeriumi alusel täpselt samad punktid (sisuliselt sama põhjendusega) ka Kolmanda isiku pakkumusele, mistõttu pakkujaid on koheldud võrdselt ning pole alust Vaidlustaja väitel, et ebaselge kriteeriumi tõttu oleks Vaidlustaja pakkumust tulnud hinnata kõrgemalt. 17.4. Seega leiab vaidlustuskomisjon, et Hindamistulemuste alusdokumendis esitatud põhjendus Vaidlustaja pakkumuse puuduse kohta seoses pakkumuse hindamisega Lisandväärtuse kriteeriumi alusel, on kooskõlas Lisandväärtuse kriteeriumi hindamismetoodika kirjeldusega ning vaidlustuskomisjoni hinnangul ka põhimõtteliselt õige. Kuna käesoleva otsuse p-s 14 esitatud põhjustel ei saa vaidlustuskomisjon asuda Hankija asemel pakkumust (ümber)hindama, puuduv vaidlustuskomisjonil vajadus analüüsida, Vaidlustaja põhjendusi selle kohta miks tema pakkumust oleks tulnud käsitletava kriteeriumi alusel kõrgemalt hinnata. 17.5. Käesoleva otsuse p-des 17-17.4 esitatud asjaolusid arvestades leiab vaidlustuskomisjon, et Lisandväärtuse kriteeriumi alusel on Hankija hinnanud Vaidlustaja pakkumust õiguspäraselt. 18. Lähtudes eespool esitatud põhjendustest on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija on hinnanud Vaidlustaja pakkumust Tegevuskava kriteeriumi ja Lisandväärtuse kriteeriumi alusel õiguspäraselt, kuid Vaidlustaja pakkumuse hindamine Visioonikriteeriumi alusel ei ole õiguspärane. Otsusest nähtub, et Kolmanda isiku pakkumus sai maksumuse kriteeriumi ja Tehnilise lahenduse kriteeriumi alusel kokku 72,59 punkti ning Vaidlustaja pakkumus sai kokku 67,90. Kuna Visioonikriteeriumi alusel võib Vaidlustaja pakkumus uuel hindamisel saada põhimõtteliselt maksimaalsed 30 punkti, võib see viia Vaidlustaja pakkumuse pakkumuste pingereas ettepoole edukaks tunnistatud Kolmanda isiku pakkumusest (67,90 + 6 = 73,90). Eeltoodud põhjustel tuleb tunnistada kehtetuks Hankija otsus, millega tunnistati Riigihankes edukaks Kolmanda isiku pakkumus. 3 Vt sõnumi ID nr 739837. 12 (13) Vaidlustusmenetluse kulud 19. Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku rahuldamisega, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1. 19.1. RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv 640 eurot. 19.2. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse oma lepinguliste esindajate kulude väljamõistmiseks kogusummas 3382 eurot (käibemaksuta), kokku 14,7 tunni õigusabi osutamise eest (tunnihindadega keskmiselt 245 eurot ja keskmiselt 226,36 eurot). Vaidlustaja esindajate keskmine tunnihind on 230, 06 eurot (käibemaksuta). Vaidlustuskomisjon leiab, et asja keerukust ja materjalide mahukust silmas pidades on Vaidlustaja lepinguliste esindajate kulud põhjendamatult suured. Vaidlustusasi ei ole harilikust mahukam ega keerukam, pigem vastupidi. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on vajalikud ja põhjendatud Vaidlustaja lepinguliste esindajate kulud 9 töötunni ulatuses, seega 2070,54 eurot (käibemaksuta), mis tuleb Hankijalt välja mõista. 19.3. Hankija jäävad tema enda kanda. 19.4. Kolmas isik ei ole vaidlustusmenetluses sisuliselt osalenud. Taivo Kivistik (allkirjastatud digitaalselt) 13 (13)