dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (230 SE)

Rahandusministeerium · 13. juuni 2023
Viit
1.1-11/4260-1
Registreeritud
13. juuni 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2023
Vastutaja
Helena Lehtis (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
6. juuli 2023

Failid

  • 📎1-1-15-230-1_-_Vabariigi_Valitsuselt_arvamuse_küsimine_eelnõu_230_SE_kohta.asice241 KB
  • 📎23-01206-2.pdf1 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 12.06.2023 / 1-1/15-230; Riigikantselei / 12.06.2023 / 2-5/23-01206 Resolutsiooni teema: Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (230 SE) Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 06.07.2023 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 13.7.2023 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 23-0779. Kontroll: Diana Mölder Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 12.06.2023 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/23-0779 - Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (230 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 12.6.2023 resolutsioonile. Osapooled: Rahandusministeerium Tähtaeg: 06.07.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b647567e-f5c4-4157-b9aa-b034c51d3538 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b647567e-f5c4-4157-b9aa-b034c51d3538?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Vabariigi Valitsus .06.2023 nr 1-1/15-230/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni k.a 8. juunil algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (230 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri kahel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] Tulumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus Käesoleva eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse 1. aprillil 2023.a. jõustunud redaktsiooni ( RT I, 17.03.2023, 77 ). Muudatuse tulemusena kehtestatakse Eestis tegutsevatele pankadele ajutiselt kõrgem maksukohustus erakorraliselt kasumilt, mis on tekkinud intressimäärade järsu tõusu tulemusena . Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu liht häälte enamus. II Seaduse eesmärk ja eelnõu sisu Intressimäärade järsk tõus on kaasa toonud eluasemelaenude kallinemise, mis on oluliselt kahjustanud leibkondade toimetulekut, eriti arvestades seda, et eluasemekulud on kasvanud energiakandjate hinnatõusu tulemusena. Samal ajal ei ole pangad eriti tõstnud hoiuste intresse ega langetanud laenutoodete intressimarginaali, mille tulemusena on viimastel kvartalitel pankade kasumid erakordselt kasvanud. Eelnõu eesmärk on kehtestada Eestis tegutsevatele krediidiasutustele täiendav tulumaksukohustus, mis motiveeriks neid muutma oma intressipoliitikat ning tooks ka lisatulu riigieelarvesse. Kuna krediidiasutused maksavad erandlikult Eestis tulumaksu ka jaotamata kasumilt, siis on normitehniliselt lihtsam eraldi ühekordse maksukohustuse kehtestamise asemel sätestada ajutiselt kõrgem maksumäär pankade erakorralisele intressitulule. T ulumaksu sead use § 47 lg 1 kohaselt peavad Eesti r esidendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal id maksma iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole tulumaksu avansilise makse 14% eelmises kvartalis teenitud jaotamata kasumilt . Eelnõuga täiendatakse § 47 lõike 3, mille kohaselt peavad krediidiasutused a lates 1. juulist 2023 kuni 31. detsembrini 202 5 tasuma ajutiselt lisaks lõikes 1 sätestatud maksele täiendavat makset, mille suurus on 50% krediidiasutuse teenitud netointre s situlust (kvartalis teenitud intressitulu ja kantud intressikulu vahe), mis üleab 50% aastate 2020-2022 kvartali keskmist netointressitulu. E elnõu jõustumine on kavandatud alates 202 3 . aasta 1. j uulist . III Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. IV Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega . V Seaduse mõjud Eelnõu seadusena vastuvõtmi se tulemusel on pangad rohkem motiveeritud langetama laenude intressimarginaali ning tõstma hoiuste intressimäärasid. VI Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu toob kaasa riigieelarve tulu de suurenemise . Eelmise kolme aasta keskmine netointressitulu oli 587 miljonit eurot aastas (aastal 2022 summas 660 m iljonit , 20 21 a astal 620 m iljonit, 2020 a astal 480 m iljonit). Vastavalt muudatusele oleks kuni 50 protsendine netointressitulu kasv maksust vaba, seda ületav summa maksustatud 50 protsendiga. Seega oleks kuni 880 miljonit netointressitulu ületavad summad maksustatud. Selle aasta esimese kvartali intressitulu kasvas jõudsalt ja netointressitulu oli 281 miljonit eurot. Võib eeldada, et intressid jäävad kõrgeks ja võivad isegi tõusta, mistõttu on aasta lõpuni pigem oodatav selle tulu suurenemine. Esimese kvartali tulemuste põhjal võib oodata kogu pangandussektori netointressituluks aastas 1,124 miljardit. Sellest maksustatav summa oleks 2 4 4 miljonit. Arvestades, et maks hakkab kehtima alates teisest poolaastast oleks maksustatav summa 1 2 2 miljonit ja riigieelarvesse laekuv summa 61 miljonit. Aastal 2024 oleks maksutulu aga juba terve aasta peale 130-140 miljonit eurot. Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 08.06.2023 Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees EELNÕU Tulumaksu seaduse muutmise seadus § 1. Tulumaksu s eadus e muutmine Tulumaksu seaduse § 47 1 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnast uses : „(3) Alates 1. juulist 2023 kuni 31. detsembrini 202 5 on r esidendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal kohustatud tasuma lisaks lõikes 1 sätestatud maksele täiendavat makset, mille suurus on 50% krediidiasutuse teenitud netointre s situlus t (kvartalis teenitud intressitulu ja kantud intressikulu vahe), mis üleab 50% aastate 2020-2022 kvartali keskmist netointressitulu.“ § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 202 3 . aasta 1. j uulil . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 202 3 Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 0 8 . 0 6 .202 3 Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri I Sissejuhatus Käesoleva eelnöuga muudetakse tulumaksuseaduse l. aprillil 2023.a. jöustunud redaktsiooni (RT I, 17.03.2023, 77). Muudatuse tulemusena kehtestatakse Eestis tegutsevatele pankadele ajutiselt körgem maksukohustus erakorraliselt kasumilt, mis on tekkinud intressimääradejärsu töusu tulemusena. Seaduse vastuvötmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus. II Seaduse eesmärkja eelnöu sisu Intressimäärade järsk töus on kaasa toonud eluasemelaenude kallinemise, mis on oluliselt kahjustanud leibkondade toimetulekut, eriti arvestades seda, et eluasemekulud on kasvanud energiakandjate hinnatöusu tulemusena. Samal ajal ei ole pangad eriti töstnud hoiuste intresse ega langetanud laenutoodete intressimarginaali, mille tulemusena on viimastel kvartalitel pankade kasumid erakordselt kasvanud. Eelnöu eesmärk on kehtestada Eestis tegutsevatele krediidiasutustele täiendav tulumaksukohustus, mis motiveeriks neid muutma oma intressipoliitikat ning tooks ka lisatulu riigieelarvesse. Kuna krediidiasutused maksavaa erandlikult Eestis tulumaksu ka jaotamata kasumilt, siis on normitehniliselt lihtsam eraldi uhekordse maksukohustuse kehtestamise asemel sätestada ajutiselt körgem maksumäär pankade erakorralisele intressitulule. Tulumaksuseaduse § 47 lg l kohaselt peavad Eesti residendist krediidiasutusja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaalid maksma iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu-ja Tolliameti pangakontole tulumaksu avansilise makse 14% eelmises kvartalis teenitudjaotamata kasumilt. Eelnöuga täiendatakse § 47 löike 3, mille kohaselt peavad krediidiasutused alates l. juulist 2023 kuni 31. detsembrini 2025 tasuma ajutiselt lisaks löikes l sätestatud maksele täiendavat makset, mille suurus on 50% krediidiasutuse teenitud netointressitulust (kvartalis teenitud intressitulu ja kantud intressikulu vahe), mis uleab 50% aastate 2020-2022 kvartali keskmist netointressitulu. Eelnöujöustumine on kavandatud alates 2023. aasta 1. juulist. Ill Eelnöu terminoloogia Eelnöu ei sisalda uusi, vähetuntud ega vöörkeelseid termineid. IV Eelnöu vastavus Euroapa Liidu öigusele Eelnöu ei ole seotud Euroapa Liidu öigusega. l V Seaduse möjud Eelnöu seadusena vastuvötmise tulemusel on pangad rohkem motiveeritud langetama laenude intressimarginaali ning töstma hoiuste intressimäärasid. VI Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Eelnöu toob kaasa riigieelarve tulude suurenemise. Eelmise kolme aasta keskmine netointressitulu oli 587 miljonit eurot aastas (aastal 2022 summas 660 miljonit,2021 aastal 620 miljonit, 2020 aastal 480 miljonit). Vastavalt muudatusele oleks kuni 50 protsendine netointressitulu kasv maksust vaba, seda uletav summa maksustatud 50 protsendiga. Seega oleks kuni 880 miljonit netointressitulu uletavad summaa maksustatud. Selle aasta esimese kvartali intressitulu kasvas jöudsalt ja netointressitulu oli 281 miljonit eurot. Vöib eeldada, et intressiä jäävää körgeks ja vöivad isegi töusta, mistöttu on aasta löpuni pigem oodatav selle tulu suurenemine. Esimese kvartali tulemuste pohjal vöib oodata kogu pangandussektori netointressituluks aastas 1,124 miljardit. Sellest maksustatav summa oleks 244 miljonit. Arvestades, et maks hakkab kehtima alates teisest poolaastast oleks maksustatav summa 122 miljonit ja riigieelarvesse laekuv summa 61 miljonit. Aastal 2024 oleks maksutulu agajuba terve aasta peale 130-140 miljonit eurot. Algat^b EestijConservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 08.06.2023 M elme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees 2 EELNÖU Tulumaksuseaduse muutmise seadus § l. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduse § 47' täiendatakse löikega 3 järgmises sönastuses: ,,(3) Alates l. juulist 2023 kuni 31. detsembrini 2025 on residendist krediidiasutusja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal kohustatud tasuma lisaks löikes l sätestatud maksele täiendavat makset, mille suums on 50% krediidiasutuse teenitud netointressitulust (kvartalis teenitud intressituluja kantud intressikulu vahe), mis uleab 50% aastate 2020-2022 kvartali keskmist netointressitulu." i6 § 2. Seaduse joustumine Käesolev seadusjöustub 2023. aasta l. juulil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2023 Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 08.06.2023 Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Riigikogu Kantselei Kuupäev _J^_f^^^^<^/t^ Viit
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel