Vaela külas Kangru tee 2 detailplaneeringu kehtestamine

KIILI VALLAVALITSUS KORRALDUS Kiili 13. juuni 2023 nr 261 Vaela külas Kangru tee 2 detailplaneeringu kehtestamine Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 139 alusel, arvestades Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsust nr 26 “Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine”, lähtudes Kiili Vallavalitsuse 21.01.2020 korraldusest nr 26 „Vaela külas Kangru tee 2 detailplaneeringu koostamise algatamine” ning arvestades 18.11.2019 sõlmitud halduslepingut nr 8-15/163-19. Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Vaela külas. Planeeringuala suurus on 2,67 ha. Planeeritaval maa-alal kehtib:  Kiili valla üldplaneering  Trummi-I kinnistu detailplaneering (DP0108) Detailplaneeringus on kavandatud moodustada Kangru tee 2 kinnistust neli krunti - kolm äri- ja/või tootmismaa ning üks transpordimaa sihtotstarbega krunt. Pos 1 määratakse ehitusõigus kolme kuni 3-korruslise äri- ja/või tootmishoone ehitamiseks suurima lubatud ehitisealuse pindalaga 2500 m2. Pos 2 määratakse ehitusõigus kolme kuni 3-korruslise äri- ja/või tootmishoone ehitamiseks suurima lubatud ehitisealuse pindalaga 3100 m2. Pos 3 määratakse ehitusõigus kolme kuni 4-korruslise äri- ja/või tootmishoone ehitamiseks suurima lubatud ehitisealuse pindalaga 6150 m2. Pos 4 on avalikult kasutatava tee ja sellega seotud rajatiste ning tehnovõrkude rajamiseks. Alale ei ole lubatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 nimetatud tegevused ja tegevused, mille korral ei ole võimalik kasutada piisavaid leevendusmeetmeid ja mille tulemusena võib tekkida olulisi negatiivseid häiringuid naabruses elavatele inimestele. Juurdepääs kruntidele on kavandatud planeeringuala läbivalt Kangrumehe teelt (krunt pos 4). Mahasõitude täpne asukoht määratakse ehitusprojekti koostamisel. Vaela külas Kangru tee 2 detailplaneeringu seletuskiri on esitatud käesoleva korralduse lisana nr 2 ja põhijoonis on lisana nr 3. 1. Kehtestada Vaela külas Kangru tee 2 detailplaneering, mis on Kiili valla üldplaneeringu kohane ja mille on koostanud K-Projekt Aktsiaselts, töö nr 19159. 2. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu kehtestamisest vastavalt planeerimisseaduse § 139 lg 3. 3. Kiili Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu kehtestamisest planeerimisseaduse § 139 lg 4 ja 6 nimetatud isikuid ja asutusi. 4. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates. 5. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/ Vallavanem Tarko Tuisk Vallasekretär Lisad: 1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 13.06.2023 korralduse nr 261 juurde 2. Detailplaneeringu lahenduse seletuskiri 3. Detailplaneeringu lahenduse põhijoonis  KÖITE SISUKORD I OSA – PLANEERING SELETUSKIRI 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .......................................................................... 1 2 PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK .......................................................................................................... 2 2.1 PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS ........... 2 2.2 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................................ 3 2.3 VASTAVUS KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGULE .................................................. 3 2.4 KEHTESTATUD DETAILPLANEERING ..................................................................... 5 3 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ............................................................. 5 3.1 PLANEERITUD ALA ASUKOHT JA ISELOOMUSTUS ............................................. 5 3.2 PLANEERITUD ALA MAAKASUTUS JA HOONESTUS ........................................... 6 3.3 PLANEERITUD ALAGA KÜLGNEVAD KINNISTUD JA NENDE ISELOOMUSTUS ...................................................................................................................... 6 3.4 OLEMASOLEV HALJASTUS JA HEAKORD .............................................................. 6 3.5 OLEMASOLEVAD TEED JA JUURDEPÄÄSUD ......................................................... 7 3.6 OLEMASOLEV TEHNOVARUSTUS ............................................................................ 7 3.7 KEHTIVAD PIIRANGUD ............................................................................................... 7 4 PLANEERINGUETTEPANEK .............................................................................................. 7 4.1 PLANEERITAVA MAA-ALA KRUNDIJAOTUS NING KRUNTIDE HOONESTUSALA..................................................................................................................... 7 4.2 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KASUTAMISE TINGIMUSED................................. 8 4.3 ÜLDISED ARHITEKTUURINÕUDED .......................................................................... 9 4.4 TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS ......................... 9 4.5 HALJASTUSE, HEAKORRA JA KESKKONNAKAITSE PÕHIMÕTTED ............... 10 4.5.1 Haljastus ja heakord ................................................................................................. 10 4.5.2 Müra ......................................................................................................................... 11 4.5.3 Radoon ..................................................................................................................... 12 4.5.4 Jäätmehooldus .......................................................................................................... 12 4.6 VERTIKAALPLANEERIMINE .................................................................................... 13 4.7 TULEOHUTUSNÕUDED ............................................................................................. 13 4.8 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ................................................................................. 14 4.8.1 Vee- ja kanalisatsioonivarustus ning sademevee lahendus ...................................... 14 4.8.2 Elektrivarustus .......................................................................................................... 16 4.8.3 Telekommunikatsioonivarustus ............................................................................... 17 4.8.4 Gaasivarustus ........................................................................................................... 17 4.8.5 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas ................. 17 4.9 KAVANDATUD KITSENDUSED JA SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE ......................................................................................................................... 19 5 KESKKONNATINGIMUSED ............................................................................................. 19 5.1 EHITUSAEGSETE LOKAALSETE JA EDASPIDISE KÄITAMISE MÕJUDE LEEVENDAMISE MEETMED PLANEERITUD ALAL ....................................................... 20 5.2 DETAILPLANEERINGU OHUHINNANGU ÜLEVAADE JA TINGIMUSED ......... 21 5.3 VAJALIKUD KESKKONNALOAD ............................................................................. 22 K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 19159 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering  5.4 ENERGIATÕHUSUS JA –TARBIMISE NÕUDED ..................................................... 22 5.5 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ............... 22 6 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD............................. 23 7 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA........................................................... 24 8 DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOONDTABEL .......... 27 9 JOONISED 1 Asukoha skeem DP-1 2 Planeeritud maa-ala kontaktvöönd DP-2 3 Tugiplaan DP-3 4 Põhijoonis DP-4 5 Tehnovõrkude koondplaan DP-5 II OSA – PLANEERINGU LISAD 1 MENETLUSDOKUMENDID 1 Ametlik teadaanne detailplaneeringu avalikust väljapanekust (Harju Elu, 28.04.2023) 2 Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 184 Vaela külas kangru tee 2 detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamise korraldamine, 26.04.2023 3 Kiili Vallavalitsuse 03.04.2023 kiri nr 8-1/1255-21 Transpordiametile detailplaneeringu kooskõlastamisest 4 Kiili Vallavalitsuse 20.03.2023 kiri nr 8-1/1255-20 Transpordiametile detailplaneeringu kooskõlastamisest 5 Kiili Vallavalitsuse 16.11.2022 kiri nr 8-1/1255-18 Transpordiametile detailplaneeringu kooskõlastamiseks 6 Kiili Vallavalitsuse 15.02.2022 kiri nr 8-1/1255-13 Terviseametile detailplaneeringu kooskõlastamiseks 7 Kiili Vallavalitsuse 15.02.2022 kiri nr 8-1/1255-12 Päästeameti Põhja Päästekeskusele detailplaneeringu kooskõlastamiseks 8 Kiili Vallavalitsuse 15.02.2022 kiri nr 8-1/1255-11 Transpordiametile detailplaneeringu kooskõlastamiseks 9 Kiili Vallavalitsuse detailplaneeringu läbivaatamise märkused 07.01.2022 10 Kiili Vallavalitsuse detailplaneeringu läbivaatamise märkused 25.10.2021 11 Ametlik teadaanne detailplaneeringu algatamisest ja KSH algatamata jätmisest (Harju Elu, 31.01.2020) 12 Ametlik teadaanne detailplaneeringu algatamisest ja KSH algatamata jätmisest (Kiili Leht, Jaanuar 2020) 13 Ametlik teadaanne detailplaneeringu algatamisest (Ametlikud teadaanded, 24.01.2020) 14 Ametlik teadaanne keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest (Ametlikud teadaanded, 24.01.2020) 15 Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 26 Vaela külas kangru tee 2 detailplaneeringu koostamise algatamine, 22.01.2020 16 Maanteeameti 20.01.2020 kiri nr 15-2/19/53458-3 seisukohtadega detailplaneeringu koostamiseks 17 Terviseameti 23.12.20219 kiri nr 9.3-1/19/6968-2 Kiili Vallavalitsusele seisukohaga KSH mittealgatamise otsusele 18 Keskkonnaameti 18.12.2019 kiri nr 6-5/19/245-2 Kiili Vallavalitsusele seisukohaga KSH mittealgatamise otsusele K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 19159 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering 19 Kiili Vallavalitsuse 26.11.2019 kiri nr 8-1/1255-4 Terviseametile seisukoha küsimiseks detailplaneeringu KSH mittealgatamise otsusele 20 Kiili Vallavalitsuse 26.11.2019 kiri nr 8-1/1255-3 Keskkonnaametile seisukoha küsimiseks detailplaneeringu KSH mittealgatamise otsusele 21 Haldusleping nr 8-15/163-19, 18.11.2019 22 Detailplaneeringu algatamise taotlus nr 8-1/1255-1, 04.11.2019 2 MUUD PLANEERINGUGA SEOTUD DOKUMENDID 1 Detailplaneeringu koostamisel läbiviidud uuringud ja hinnangud • Kangru tee 2 kinnistu detailplaneeringu alusel kavandatava lahenduse ohuhinnang, Storkson OÜ, august 2021 • Kangru tee 2 kinnistu detailplaneeringu ruumiline (3D) illustratsioon, K-Projekt AS, november 2021 2 Tehnilised tingimused: • Esmar Gaas OÜ tehnilised tingimused detailplaneeringu alale gaasivarustuse lahenduse koostamiseks 22.03.2021; • OÜ Kiili KVH veevarustuse ja kanalisatsiooni tehnilised tingimused nr 801, 15.01.2020; • Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 339315, 06.12.2019; • Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 35085192, 18.04.2021 K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 19159 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering  1 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 1 Kehtivad õigusaktid 1.1 Planeerimisseadus 1.2 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ 1.3 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ 1.4 Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ 1.5 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ 1.6 Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded (Kiili Vallavalitsuse 01.03.2016 määrus nr 1) 1.7 Detailplaneeringu algatamise korraldus (Kiili Vallavalitsuse 21.01.2020 korraldus nr 26) 2 Arengukavad ja -strateegiad 2.1 Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26) 3 Planeeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringud 3.1 “Trummi-I kinnistu detailplaneering” (koostaja arhitekt Tõnis Sirp; kehtestatud Kiili Vallavolikogu 13.06.2006 otsusega nr 32) 4 Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud 4.1 Geodeetilised mõõdistused, Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ, töö nr TT-5347, oktoober 2019 4.2 Põllumehe kinnistu detailplaneeringu liiklusmüra hinnang, Kajaja Acoustics OÜ, töö nr 21186-01, mai 2021 4.3 Kangru tee 2 kinnistu detailplaneeringu alusel kavandatava lahenduse ohuhinnang, Storkson OÜ, august 2021 5 Eesti standardid 5.1 EVS 812-4:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“ 5.2 EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus“ 5.3 EVS 843:2016 „Linnatänavad” 5.4 EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“ 5.5 EVS 921:2014 „Veevarustuse välisvõrk“ 5.6 EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” 5.7 EVS 840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” 5.8 EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ 6 Kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta 6.1 tähtajatu isiklik kasutusõigus osaühing Jaotusvõrk (registrikood 11050857) kasuks 6.2 tähtajatu isiklik kasutusõigus Esmar Vesi OÜ (registrikood 12258270) kasuks 6.3 tähtajatu isiklik kasutusõigus Esmar Gaas OÜ (registrikood 12260924) kasuks 6.4 tähtajatu isiklik kasutusõigus osaühing Jaotusvõrk (registrikood 11050857) kasuks 6.5 tähtajatu isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 19159 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering  2 2 PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK 2.1 PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS Planeeritud maa-ala asub Kiili vallas Vaela külas Kiili ja Rae valla piiril riigi põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee ja kõrvalmaantee 11505 Vaela tee vahelisel alal. Planeeritav ala asub Kiili valla keskusest Kiili alevist ligikaudu 4,5 km kaugusel. Planeeritud ala piirneb põhjas tootmis- ja ärimaa sihtotstarbeliste katastriüksustega, idas maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusega ning lõunas ja läänes transpordimaa sihtotstarbeliste katastriüksusega. Põhjapool asuvad tootmis- ja ärimaad on hoonestatud ning idapool asuv maatulundusmaa on haritav põllumaa. Planeeritavast alast lääne suunas teisel pool Kangru teed asuvad lähipiirkonna ainsad hoonestatud elamumaa kinnistud. Planeeritavale alale on juurdepääs riigi kõrvalmaanteelt 11505 Vaela teelt (kasutusel ka nimetus Kangru tee). Lisaks on piirkonnas tihe riigimaanteede (11 Tallinna ringtee, 11115 Kurna-Tuhala, 11504 Öövahi tee) võrgustik, tänu millele on planeeritaval alal hea ühendus lähipiirkondade ja ka Tallinna linnaga. Planeeringualale lähim ühistranspordi peatus “Ööbiku” asub riigi kõrvalmaanteede 11505 Vaela tee ja 11504 Öövahi teede ristmiku piirkonnas ca 200 m kaugusel. Planeeritava ala kontaktvööndis on kehtestatud järgmised detailplaneeringud (vt joonis DP-2 (Planeeritud maa-ala kontaktvöönd)): • Kangru tee 6 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP0251). Kehtestatud Kiili Vallavolikogu 23.08.2012 otsusega nr 73. Detailplaneeringus on kavandatud 3 äri- ja tootmismaa krunti, millele on määratud ehitusõigus kolme kuni kolmekorruselise äri- ja tootmishoone ehitamiseks. Detailplaneering on ellu viidud. • Milli kinnistu detailplaneering (DP0231). Kehtestatud Kiili Vallavolikogu 18.04.2013 otsusega nr 18. Detailplaneeringus on kavandatud 4 elamumaa krunti, millele on määratud ehitusõigus kuni kahe maapealse korrusega elamute ehitamiseks. Detailplaneering on valdavas osas ellu viidud. • Vaela külas Vainu detailplaneering (DP0326). Kehtestatud Kiili Vallavalitsuse 28.09.2020 korraldusega nr 313. Detailplaneeringus on kavandatud üks äri- ja tootmismaa krunt, millele on määratud ehitusõigus kuni kolme kolmekorruselise kaubandus-, teenindus-, büroo- ja tootmishoone ehitamiseks. Detailplaneeringut ei ole ellu viidud. • Laura katastriüksuse detailplaneering (DP0309). Kehtestatud Kiili Vallavalitsuse 27.11.2018 korraldusega nr 459. Detailplaneeringus on kavandatud kuni 3 äri- ja tootmismaa krunti, millele on määratud ehitusõigus kuue kuni kolmekorruselise äri- ja tootmishoone ehitamiseks. Detailplaneeringut ei ole ellu viidud. Planeeritava ala kontaktvööndis on algatatud ja koostamisel järgmised detailplaneeringud (vt joonis Planeeritud maa-ala kontaktvöönd nr DP-2): • Valli ja Uuesalu maaüksuse detailplaneering (DP0278). Algatatud Kiili Vallavalitsuse 17.06.2014 korraldusega nr 348 ning vastuvõetud Kiili Vallavalitsuse 19.06.2020 korraldusega nr 207. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kinnistute jagamise ja ümberkruntimise teel moodustada 15 äri- ja/või tootmismaa ja 3 transpordimaa K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 19159 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering  3 sihtotstarbega krunti ning määrata moodustatud kruntidele ehitusõigus äri- ja/või tootmishoonete püstitamiseks. • Vaela külas Kangru tee 5 detailplaneering (DP0334). Algatatud Kiili Vallavalitsuse 19.06.2020 korraldusega nr 206. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada kinnistu kolmeks ärimaa ja üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks ning määrata moodustatud kruntidele ehitusõigus kuni kolme kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete püstitamiseks. Lähtuvalt kontaktvööndianalüüsist on planeeringuga kavandatavad äri- ja/või tootmismaa krundid piirkonda sobivad, sest: • piirkonda on juba varasemalt kavandatud mitmeid äri- ja tootmismaa krunte; • piirkonnas on tihe riigimaanteede võrgustik, mille kaudu on ala hästi ühendatud Tallinna linna ja teiste lähimate asulatega ning oluliste transpordisõlmedega (sadamad, lennujaam); • piirkond on hästi varustatud tsentraalsete tehnovõrkudega. 2.2 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK Detailplaneeringu algatamiskorralduse kohaselt on planeeringu koostamise eesmärgiks Kangru tee 2 katastriüksuse jagamine kaheks äri ja/või tootmismaa sihtotstarbega krundiks ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Kavandatavatele kruntidele määratakse ehitusõigus kokku kuni kuue (ühele krundile kuni 3 hoonet, kuni 4 korrust, kõrgus kuni 16m) tootmis- ja/või büroohoone püstitamiseks ja koos sellega heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsutee, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning keskkonnatingimuste seadmine planeeringus kavandatu elluviimiseks. Detailplaneeringu koostamise käigus on planeeringu koostamise eesmärk täpsustunud ning detailplaneeringu eesmärgiks on Kangru tee 2 kinnistust moodustada neli krunti (kolm äri- ja/või tootmismaa ning üks transpordimaa sihtotstarbega krunt) ning neile ehitusõiguse määramine. Kavandatavatele kruntidele määratakse ehitusõigus kokku kuni üheksa (ühele krundile kuni 3 hoonet, kuni 4 korrust, kõrgus kuni 16m) tootmis- ja/või büroohoone püstitamiseks ja koos sellega heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsutee, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning keskkonnatingimuste seadmine planeeringus kavandatu elluviimiseks. 2.3 VASTAVUS KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGULE Kiili valla üldplaneeringu (kehtestatud Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26) kohaselt on Kangru tee 2 katastriüksus maakasutuse juhtfunktsiooniks tootmismaa (T) või kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B). Kiili valla üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.2.4.3. on toodud järgmised maakasutuse tingimused: • Tootmismaa (T) puhul: o Maakasutuse juhtotstarve on tootmishoonete maa (T). Lubatud on maakasutuse kõrvalotstarve – ärimaa (Ä) – juhul, kui krundil on lahendatud sellega seotud parkimisvajadused. Arvestatud, planeeritavate kruntide kasutamise sihtotstarbeks nähakse ette äri- ja/või tootmismaa (täpne krundi kasutamise sihtotstarbed ja nende osakaal määratakse K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 19159 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering  4 planeeringu elluviimisel). Parkimine on lahendatud ja korraldatud kavandatud krundi piires. o Tootmistehnoloogia korraldada selliselt, et tootmismaa piiril jääks saastetaseme piirväärtus allapoole lubatud määra. Perspektiivis muuta kõigi vallas paiknevate tootmisettevõtete tehnoloogia keskkonda mittehäirivaks. Arvestatud, seletuskirjas on toodud välja põhimõte, et alale ei ole lubatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 nimetatud tegevused ja tegevused, mille korral ei ole võimalik kasutada piisavaid leevendusmeetmeid ja mille tulemusena võib tekkida olulisi negatiivseid häiringuid naabruses elavatele inimestele. o Tootmisettevõtte territooriumist tuleb 20% haljastada. Haljastusest 60 % arvestada kõrghaljastusena. Arvestatud, planeeritavate kruntide haljastuse osakaaluks on ette nähtud 20 %. • Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B) puhul: o Maakasutuse juhtotstarve on kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B). Arvestatud, planeeritavate kruntide kasutamise sihtotstarbeks nähakse ette äri- ja/või tootmismaa (täpne krundi kasutamise sihtotstarbed ja nende osakaal määratakse planeeringu elluviimisel). o Äriga seotud parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides või ühisparklatena. Arvestatud, parkimine on lahendatud ja korraldatud kavandatud krundi piires. o Ärihoonete ümbrused kujundada heakorrastatud haljasalaks. Arvestatud, planeeritavate kruntide haljastuse osakaaluks on ette nähtud 20 %. o Kuna valla arengu huvides pole otstarbekas haljastusega alasid kinni ehitada ärihoonetega, määrata sellistele aladele täpsustatud juhtotstarve haljastatud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (BH). Planeeritav ala ei ole varem haljastatud. Planeeritavate kruntide kasutamise sihtotstarbeks nähakse ette äri- ja/või tootmismaa (täpne krundi kasutamise sihtotstarbed ja nende osakaal määratakse planeeringu elluviimisel). o Haljastatud ja elanikele avalikus kasutuses vajalikel puhkeväärtuslikel aladel on võimalik vastavalt detailsemale krundi plaanile lubada puhkemajandust teenindavaid ehitisi (sh väike- ja ajutisi ehitisi), mis kuuluvad antud üldplaneeringu põhimõtete järgi büroo-, teenindus ja ärihoonete maa alla. Planeeritav ala ei ole varem haljastatud ning sellel ei asu avalikus kasutuses puhkeväärtuslikke alasid, mistõttu antud põhimõte käesoleva planeeringuala osas ei rakendu. o Juba haljastatud aladel ehitamiseks kehtestatakse eritingimused: nt 20% krundist on ehitusala, 80% hoonete juurde kuuluv haljastatud ala hoonet ümbritseva haljasalana. Planeeritav ala ei ole varem haljastatud, mistõttu antud põhimõte käesoleva planeeringuala osas ei rakendu. Koostatava Kiili valla üldplaneeringu (algatatud Kiili Vallavolikogu 19.04.2018 otsusega nr 10) eskiislahenduses on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud tootmise maa-ala, kus on lubatud erinevad tootmis-, laohooned, hoidlad, põllu-, metsa-, jahi- ja kalamajandushooned ning neid teenindavad rajatised. Tootmise maa-alale võib lisaks eelpool nimetatuile kavandada muid tootmist teenindavaid ning piirkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 19159 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering  5 Väljavõte kehtiva Kiili valla üldplaneeringu maakasutusplaanist (vasakul) ja koostatava Kiili valla üldplaneeringu eskiislahenduse maakasutusplaanist (paremal). Planeeritav ala tähistatud punase piirjoonega. Detailplaneeringus kavandatu vastab nii kehtivale kui koostatavale Kiili valla üldplaneeringule. 2.4 KEHTESTATUD DETAILPLANEERING Planeeritava ala kohta kehtib Kiili Vallavolikogu 13.06.2006 otsusega nr 32 kehtestatud Trummi-I kinnistu detailplaneering, milles on alale kavandatud üks äri- ja tootmismaa ning kolm tootmismaa krunti. Äri- ja tootmismaa krundile on määratud ehitusõigus büroo- ja laohoonete ning ühele tootmismaa krundile tööstushoone ehitamiseks. Teistele tootmismaa kruntidele on ette nähtud rajada alajaam ja puurkaev. Detailplaneeringut ei ole realiseeritud, rajatud on vaid alajaam. Tänaseks on kinnistu vahetanud omanikku ning kuna kehtiva detailplaneeringu lahendus on koostatud varasema huvitatud isiku spetsiifilisi huve ja tegevust (rasketehnika rent ja hooldus) silmas pidades, ei ole selle realiseerimine kinnistu uute omanike arendusplaanidega kooskõlas. Sellest tulenevalt on algatatud uue detailplaneeringu koostamine. 3 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 3.1 PLANEERITUD ALA ASUKOHT JA ISELOOMUSTUS Planeeritud maa-ala asub Kiili vallas Vaela külas Kiili ja Rae valla piiril riigi põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee ja kõrvalmaantee 11505 Vaela tee vahelisel alal. Planeeritud ala suurus on 2,67 hektarit ning see on kasutusest väljas olev haritav põllumaa, mille põhjaosa on kasutatud lähiminevikus ehitusmaterjalide laoplatsina. Planeeritud alal ei paikne Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte ning alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 19159 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering  6 Olemasolev situatsioon on kajastatud joonistel DP-2 (Planeeritud maa-ala kontaktvöönd) ja DP-3 (Tugiplaan), millele on kantud kõik kehtivad tehnovõrkudest ja rajatistest tulenevad kitsendused. 3.2 PLANEERITUD ALA MAAKASUTUS JA HOONESTUS Maa-alal asub järgmine kinnistu: Nr Aadress Pindala Registriosa Katastritunnus Sihtotstarve Omanik ha nr 1 Kangru tee 2,67 2328202 30401:001:2039 Maatulundusmaa OÜ Astlanda 2 100% Kinnisvara Planeeritaval kinnistul ehitisregistri andmetel hooned puuduvad ning puudub ka väärtuslik kõrghaljastus. Kinnistul asub Elektrilevi OÜ’le kuuluv alajaam Trummi:(Saue). Juurdepääs planeeritud alale on riigi kõrvalmaanteelt 11505 Vaela tee. 3.3 PLANEERITUD ALAGA KÜLGNEVAD KINNISTUD JA NENDE ISELOOMUSTUS Planeeritud maa-ala ümbruses asuvad järgmised kinnistud: Nr Aadress Pindala Registriosa Katastritunnus Sihtotstarve Omanik m² nr 1 11115 1154 13371502 30401:001:1848 Transpordimaa Eesti Vabariik Kurna- 100% Tuhala tee (Kangru tee) 2 Kangru tee 1848 14113802 30401:001:2101 Tootmismaa Osaühing 6c 100% Hansateenus 3 Kangru tee 12925 13366102 30401:001:2098 Tootmismaa 50% Osaühing 6 Ärimaa 50% Hansateenus 4 Kangru tee 6976 14113702 30401:001:2100 Tootmismaa 50% Osaühing 6b Ärimaa 50% Hansateenus 5 Põllumehe 127400 15035450 65301:001:3130 Ärimaa 100% OÜ Astlanda Kinnisvara 6 11 Tallinna 2304 13912502 30401:001:2040 Transpordimaa Eesti Vabariik ringtee 100% 3.4 OLEMASOLEV HALJASTUS JA HEAKORD Planeeritud ala on kasutusest väljas olev haritav põllumaa. Kõrghaljastust esineb üksikute puude näol planeeringuala idapiiril ja kaguosas. Planeeringuala põhjaosa on ümbritsetud pinnasevallidega ning seda on kasutatud lähiminevikus ehitusmaterjalide laoplatsina, millest annavad tunnistust kinnistu idapiiril asuvad ehitusjäätmed. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 19159 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering  7 3.5 OLEMASOLEVAD TEED JA JUURDEPÄÄSUD Juurdepääs planeeritud alale on 11505 Vaela teelt (Kangru teelt). 3.6 OLEMASOLEV TEHNOVARUSTUS Planeeritud alal asuvad elektrivõrgu alajaam (Trummi:(Saue)) ja maakaablid, vee- ja kanalisatsioonitrassid ning A- ja B-kategooria gaasi jaotustorustikud, mida on võimalik kasutada uushoonestuse varustamiseks tehnovõrkudega. 3.7 KEHTIVAD PIIRANGUD Kangru tee 2 (registriosa nr 2328202) kohta on kinnistusraamatusse kantud järgmised kitsendused: • tähtajatu isiklik kasutusõigus osaühing Jaotusvõrk (registrikood 11050857) kasuks elektrivõrgu ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks elektrivõrgu talituse tagamise eesmärgil; • tähtajatu isiklik kasutusõigus Esmar Vesi OÜ (registrikood 12258270) kasuks veevarustuse torustiku ja kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks ja kasutamiseks; • tähtajatu isiklik kasutusõigus Esmar Gaas OÜ (registrikood 12260924) kasuks gaasitorustiku ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks ja kasutamiseks; • tähtajatu isiklik kasutusõigus osaühing Jaotusvõrk (registrikood 11050857) kasuks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses kinnistu elektrivõrgu majandamiseks; • tähtajatu isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks tehnovõrgu või rajatise seadmiseks talumiskohustusega vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 elektripaigaldise majandamiseks elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses. Planeeritud maa-alale ulatuvad järgmised kitsendused: • riigi põhimaantee nr 11 (Tallinna ringtee) kaitsevöönd 50 m äärmise sõiduraja välimisest servast; • riigi põhimaantee nr 11 (Tallinna ringtee) Kurna liiklussõlme rambi (Kurna III) kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast; • riigi kõrvalmaantee 11505 (Vaela tee/Kangru tee) kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast; • ohtliku ettevõtte (C-kategooria) ohuala ja ammoniaaki käitleva hoone lekkeohu ala. 4 PLANEERINGUETTEPANEK 4.1 PLANEERITAVA MAA-ALA KRUNDIJAOTUS NING KRUNTIDE HOONESTUSALA Detailplaneeringus on kavandatud moodustada Kangru tee 2 kinnistust neli krunti - kolm äri- ja/või tootmismaa ning üks transpordimaa sihtotstarbega krunt. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 19159 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering  8 Kruntidele on määratud hoonestusala, mis ulatub naaberkinnistute piiridest minimaalselt 4 m kaugusele, et tagada vajalikud tuleohutuskujad. Riigimaanteede suhtes on hoonestusala määratud 50 m kaugusele põhimaantee nr 11 (Tallinna ringtee) ning kokkuleppel Transpordiametiga 20 m kaugusele kõrvalmaantee nr 11505 (Vaela tee/Kangru tee) äärmise sõiduraja välimisest servast. Planeeringuala läbiva tee suhtes on hoonestusala määratud 20 m kaugusele äärmise sõiduraja välimisest servast. Väiksemaid kavandatud äri- ja tootmismaa krunte (pos 1 ja pos 2) võib omavahel liita, kui tekib vajadus ehitada suurema ehitisealuse pinnaga hooneid. Juhul, kui krundid liidetakse, liituvad ka neile määratud ehitusõigused. Sel eesmärgil on kruntide omavahelistel piiridel ka hoonestusala ulatus määratud krundipiirini. Juhul, kui krunte ei liideta tuleb tuleohutuskuja tagamiseks vajadusel krundipiirile rajada tulemüür. Kruntide moodustamise andmed on toodud joonisel DP-4 (Põhijoonis). 4.2 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KASUTAMISE TINGIMUSED Detailplaneeringus on kavandatud moodustada Kangru tee 2 kinnistust neli krunti: • 4999 m2 suurune äri- ja/või tootmismaa krunt (Pos 1), millele määratakse ehitusõigus kolme kuni 3-korruslise äri- ja/või tootmishoone ehitamiseks suurima lubatud ehitisealuse pindalaga 2500 m2; • 6245 m2 suurune äri- ja/või tootmismaa krunt (Pos 2), millele määratakse ehitusõigus kolme kuni 3-korruslise äri- ja/või tootmishoone ehitamiseks suurima lubatud ehitisealuse pindalaga 3100 m2; • 12290 m2 suurune äri- ja/või tootmismaa krunt (Pos 3), millele määratakse ehitusõigus kolme kuni 4-korruslise äri- ja/või tootmishoone ehitamiseks suurima lubatud ehitisealuse pindalaga 6150 m2; • 3120 m2 suurune transpordimaa krunt (Pos 4) avalikult kasutatava tee ja sellega seotud rajatiste ning tehnovõrkude rajamiseks. Äri- ja/või tootmismaa kruntide täpsed kasutamise sihtotstarbed ja nende osakaal määratakse planeeringu elluviimisel. Alale ei ole lubatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 nimetatud tegevused ja tegevused, mille korral ei ole võimalik kasutada piisavaid leevendusmeetmeid ja mille tulemusena võib tekkida olulisi negatiivseid häiringuid naabruses elavatele inimestele. Juurdepääs kruntidele on kavandatud planeeringuala läbivalt Kangrumehe teelt (krunt pos 4). Mahasõitude täpne asukoht määratakse ehitusprojekti koostamisel. Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hoovile ja/või hoonesse. Tegelik parkimiskohtade vajadus selgub ehitusprojekti koostamisel projekteeritavate hoonete mahtude ja kasutusfunktsiooni alusel, vt ka peatükk 4.4. Kruntide ehitusõigus ja kasutamise tingimused on toodud joonisel DP-4 (Põhijoonis). K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 19159 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering  9 4.3 ÜLDISED ARHITEKTUURINÕUDED Hoonete arhitektuur peab olema lihtne ja sobima lähipiirkonna üldise ilmega. Hoonete välimus peab olema kaasaaegse arhitektuurse lahendusega. • Hoone ±0.00: Lahendatakse vertikaalplaneeringu koostamisel. • Katusekalle: 0-150, parapetiga. Katuseharjajooned ja hoonete põhimahud täpsustada hoonete ehitusprojektis. • Kõrgus: Hoonete kõrgused Tallinna ringtee pool kuni 16 m ning olemasolevate äri- ja tootmishoonete kontaktvööndis kuni 13 m. • Välisviimistluse nõuded: Esinduslikum fassaad ja suuremad klaasipinnad näha maanteede poole. Materjalidest võib kasutada plekki, betooni, puitu, vineeri, krohvi, keraamilist plaati. Plekki tohib kasutada 50% ulatuses fassaadipinnast. Fassaadidel ette näha vähemalt kahe erineva fassaadi põhimaterjali kasutamine, et ei tekiks monotoonseid suuri fassaadipindasid. Fassaad peab olema liigendatud nii materjalilt kui toonidelt. Hoonete välimus peab olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega. Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale. Värvilahenduses eelistada tumedaid baasvärvitoone. • Piirded: Piirded ei ole kohustuslikud, kuid vajadusel võib rajada kuni 1,8 m kõrguse võrkpiirde. • Muud nõuded: o Hoonete eskiisprojektid kooskõlastada Kiili valla arhitektiga. o Hoonete projekteerimisel järgida Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ toodud nõudeid. 4.4 TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS Detailplaneeringu liikluskorralduse lahenduse väljatöötamisel on lähtutud sujuva ja liiklust hajutava liikluskorralduse põhimõttest ning kavandatud planeeringuala läbiv avalikult kasutatav Kangrumehe tee (krunt pos 4) 11505 Vaela teest (Kangru teest) 11504 Öövahi teeni. Tänava Põllumehe kinnistut läbiv osa on kavandatud Rae valla Kurna küla Põllumehe kinnistu ja lähiala detailplaneeringus (K-Projekt AS töö nr 19120). Läbi Põllumehe ja Kangru tee 2 arendusalade kulgeva kergliiklustee on IKEA kaubanduskeskuse arendusala kergliiklusteed ühendatud 11505 Vaela tee ääres olemasoleva kergliiklusteega. Detailplaneeringus moodustatud kruntidele on kavandatud juurdepääs planeeringuala läbivalt avalikult kasutatavalt Kangrumehe teelt (krunt pos 4). Transpordimaa krundi laiuseks on kavandatud 24 meetrit, kuhu on ette nähtud tehnovõrgud, asfaltkattega sõidutee ning ühele poole teed kergliiklustee ja kõrghaljastus. Sõidukite liikumisalaks on planeeritud 1+1 sõidurajaga tänav. Sõidutee teekatte laiuseks on kavandatud 8,0 m (EVS 843:2016 kohaselt „hea“), mis tagab piisava liiklusala erineva gabariidiga sõidukitele. Sõidukite liiklemine peab olema korraldatud nii, et see ei häiriks ümberkaudseid elanikke. Kuna tegu saab olema äri- ja tootmispiirkonnaga, siis võib eeldada, et väga suurt jalakäijate liiklust toimuma ei hakka ning sellest lähtuvalt on kavandatud 2,5 m laiune kergliiklustee vaid ühele poole teed. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 19159 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering  10 Tänava ristlõike, parkimise ja tänavahaljastuse lahendused ning kruntide juurdepääsud ja parkimislahendus täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. Juurdepääsude projekteerimisel tuleb arvestada, et tehnovõrkude liitumispunktid ei jääks juurdepääsule. Selleks tuleb vajadusel nihutada juurdepääsu või liitumispunkte. Parkimiskohtade kontrollarvutus Pos Ehitise otstarve Norm. Normatiivne Planeeringus ettenähtud nr arvutus parkimiskohtade arv parkimiskohtade arv krundil 1 Planeeritud 1 äri- ja/või 3000/90 34 34 tootmishoone(d) 2 Planeeritud äri- ja/või 3720/90 42 42 tootmishoone(d) 3 Planeeritud äri- ja/või 12300/90 137 137 tootmishoone(d) Planeeritud maa-alal kokku: 213 213 Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 Linnatänavad arvutamise põhimõtetele. Planeeritav maa-ala ei asu linnas vaid hajaasustusalal jäädes standardi kohaselt linnakeskuse III klassi. Kuna kruntide sihtostarvete osakaalud määratakse lõplikult planeeringu elluviimisel on parkimiskohtade kontrollarvutustel lähtutud suuremat parkimiskohtade arvu nõudvast sihtotstarbest (ärimaa) linna äärealal. Parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on aluseks võetud linnakeskuse klassi II kuni IV asutuste parkimisnormatiiv 1/90. Täpne parkimiskohtade vajadus määratakse hoonete kasutusotstarvete ja hoonemahtude selgumisel. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks: • Teedeehituslikud ja parkimislahendused peavad vastama Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad”. • Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. • Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). • Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile ja väljastab riigitee aluse maaüksuse piires tee ehitusloa Transpordiamet. • Juurdepääsude projekteerimisel tuleb arvestada, et tehnovõrkude liitumispunktid ei jääks juurdepääsule. Selleks tuleb vajadusel nihutada juurdepääsu või liitumispunkte. 4.5 HALJASTUSE, HEAKORRA JA KESKKONNAKAITSE PÕHIMÕTTED 4.5.1 Haljastus ja heakord Detailplaneeringus on lähtutud põhimõttest, et haljastuse osakaal peab äri- ja tootmismaa kruntidel olema vähemalt 20% ning sellest 60 % peab moodustama kõrghaljastus. Ärihoonete ümbrused tuleb kujundada heakorrastatud haljasalaks. Krundisisene haljastus lahendatakse konkreetse krundi hoonete projekteerimisel. Hoonete projekteerimisel on soovitav krundisisesele alale projekteerida nii kõrg- kui ka madalhaljastust. Mitmerindeline haljastus aitab leevendada müra ja toimib efektiivselt saaste vähendajana. Haljastuse projekteerimisel on soovitatav täiendavalt kaaluda ka katuse- või K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 19159 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering  11 vertikaalhaljastuse kasutamist. Kruntide uushaljastus võiks paikneda eelkõige kruntide välispiiridel, mis võimaldab lahendada krundi siseselt paremad ja ohutumad liikumistingimused. Detailplaneeringus on planeeritud avalikult kasutatava tänava serva tänavahaljastusena puuderida, mis jääb sõidutee ja kergliiklustee vahele tehnovõrkudest vabale maa-alale. Liiklusalade haljastusega liigendamine elavdab üksluiselt mõjuvaid liiklus- ja hoonestusalasid. Tänavamaale planeeritud haljasaladel on soovitatav kasutada kodumaiseid liike. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks: • Ehitusprojekti koosseisus projekteerida ka haljastuse lahendus. • Uushaljastuse rajamisel tuleb kasutada väärtuslikke ja pikaealisi liike, mis pole õhusaaste suhtes väga tundlikud ja on võimalusel piirkonnas juba esindatud. Samuti tuleb uushaljastuse kavandamisel arvestada pinnasest tingitud kasvutingimustega. • Haljastuse projekteerimisel tuleb arvestada minimaalseid nõutavaid kauguseid hoonetest, teedest ja tehnovõrkudest vastavalt standardis EVS 843:2016 Linnatänavad esitatud nõuetele. • Detailplaneeringu etapiviisilisel elluviimisel tuleb rakendada hilisemate ehitustööde ajal varem rajatud kõrghaljastuse säilitamiseks vajalikud kaitsemeetmeid. 4.5.2 Müra Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Tee omanik (Transpordiamet) on planeeringu koostamise korraldajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Naaberkinnistu detailplaneeringu (Rae valla Kurna küla Põllumehe kinnistu ja lähiala detailplaneeringus (K-Projekt AS töö nr 19120)) koostamise raames viidi Kajaja Acoustics OÜ poolt läbi liiklusmüra hinnang, mille eesmärk oli hinnata nii olemasolevaid kui ka perspektiivseid liiklusmüra tasemeid ning näha ette võimalikud leevendusmeetmed. Müra modelleerimisel ja mürakaartide koostamisel analüüsiti ka Kangru tee 2 kinnistut. Läbiviidud müratasemete arvutamise ja müra modelleerimise tulemusel selgus, et atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 ja § 57 ning keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud III/IV kategooria piirtaseme nõuded on planeeringualal täidetud. Sihtväärtuste tagamiseks on vajadusel võimalik planeeringuala piirile rajada kas liiklusmüratasemeid vähendavad müratõkkeekraanid või muldvallid. V ja VI kategooria aladele keskkonnamüra nõudeid kehtestatud ei ole. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks: • Sõltuvalt kruntide kasutamise otstarbest otsustatakse projekteerimisel, kas müra vähendamiseks on vaja rakendada täiendavaid meetmeid (müratõkkesein, -vall vms). • Hoonete projekteerimisel arvestada sotsiaalministri määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kirjeldatud nõuetega ning rakendada EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ meetmeid. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 19159 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering  12 • Hoonete projekteerimisel arvestada, et juhul kui kavandatav tegevus võib kaasa tuua Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kohaselt olulise mürahäiringu, peab ehitusdokumentatsioon sisaldama mürahinnangut. • Hoonete projekteerimisel tuleb tagada äri- ja tootmistegevuste ning muude müraallikate (mürarikkad seadmed, laadimisalad jt) paigutamine müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Krundilt lähtuvad äri- ja tootmistegevusest tulenevad müratasemed ei tohi lähedalasuvatel müratundlike hoonetega aladel ületada kehtestatud normtasemeid. • Hoonetele paigaldatavate tehnoseadmete müratasemete müra ei tohi ületada Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müratasemeid. Mürahäiringute ennetamiseks tuleb põhjalikult planeerida seadmete paigutust teiste hoonete suhtes. Seadmete tehnoloogiline lahendus peab olema selline, et häiriv müra ei leviks hoone konstruktsioonide kaudu või muul viisil hoone siseruumidesse või ümberkaudsete hoonete ja kinnistuteni. • Seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada ja kasutada selliselt, et nende poolt tekitatav vibratsioon ühiskasutusega hoonetes vastaks sotsiaalministri 17.05.2002. a määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele. Samuti peavad määruses kehtestatud piirväärtustele vastama ehitustegevusega kaasnevad vibratsioonitasemed. • Ehitusaegsed müratasemed peavad läheduses paiknevatel müratundlikel hoonetel ajavahemikul 21.00-07.00 vastama KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtasemetele. Impulssmüra põhjustavat töid (lõhkamine, rammimine jmt) võib teostada tööpäevadel ajavahemikul 07.00-19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra normtaset. 4.5.3 Radoon Detailplaneeringuga hõlmatud ala jääb piirkonda, kus pinnaseõhu radoonisisaldus on kuni 30 kBq/m3 ehk tegemist on normaalse radooniriski alaga, kus vastavalt Eesti standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ on lubatud piiranguteta ehitustegevus. Samas tuleb arvestada, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud ning normaalse radoonisisaldusega piirkonnas võib esineda kõrge radoonisisaldusega alasid. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks: • Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleb projekteerimise käigus teostada radoonitasemete mõõtmised. • Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt standardis EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. 4.5.4 Jäätmehooldus Jäätmete käitlemisel tuleb juhinduda jäätmeseadusest ja Kiili valla jäätmehoolduseeskirjast. Detailplaneeringu piirkond asub korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud alas. Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 19159 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering  13 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks: • Jäätmete kogumiskonteinerite asukoht projekteerida oma krundil hooneväliselt või hoones. Jäätmehoidla või jäätmeruumi asukoht täpsustatakse ehitusprojektis. • Projekteerimisel tuleb jäätmemahutite asukohad kavandada müratundlikest hoonetest (sh elamud) võimalikult kaugele. • Jäätmemahutid tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis jääb veoki lähimast võimalikust peatumiskohast kuni 10 m kaugusele. 4.6 VERTIKAALPLANEERIMINE Vertikaalplaneerimisega juhitakse sademeveed hoonetest ja naaberkruntidelt eemale omal krundil paiknevasse sademevee imbkraavi või tiiki. Imbkraavide põhimõtteline paiknemine ning orienteeruvad planeeritud kõrgusarvud on kajastatud joonisel DP-4 (Põhijoonis). Kõvakattega krundiosal kogutakse sademeveed restkaevudesse. Kruntidel puhastamist vajavad sademeveed puhastatakse krundite piires lokaalsetes puhastites (liivapüüdjad + õlipüüdjad). Haljastatud krundiosadele sattunud sademeveed immutatakse pinnasesse. Nii vertikaalplaneerimise kui sademevee ärajuhtimise lõplik lahendus täpsustatakse ehitusprojektis, vt ka peatükk 4.8.1. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks: • Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumist naaberkinnistutele. • Puhastamist vajavad sademeveed puhastada krundi piires lokaalsetes puhastites (liivapüüdjad + õlipüüdjad). 4.7 TULEOHUTUSNÕUDED Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt tuleohutuse seadusele, siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Eesti standardile EVS 812-7:2018 (Ehitise tuleohutus Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded). Lahenduse koostamisel on arvestatud põhimõttega, et hoonete vahelised kujad peavad olema vähemalt 8 meetrit ning väiksemate kujade korral tuleb rajada tulemüür. Päästeautode juurdepääs planeeritud kruntidele on tagatud avalikult kasutatavatelt teedelt. Välise tuletõrjeveevarustuse lahenduse selgitus on esitatud seletuskirja punktis 4.8.1. Planeeringuala asukoha tõttu Maxima Eesti OÜ Logistikakeskuse ohualas koostati detailplaneerimisprotsessi raames ohuhinnang, mille tulemused on esitatud seletuskirja punktis 5.2. Detailplaneeringu alas ei ole lubatud kemikaaliseaduse mõistes A-, B-,C- kategooria ettevõtete rajamine. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 19159 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering  14 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks: • Tule leviku takistamiseks projekteerida hooned TP-1 tuleohutusklassile vastavad. Madalama tuleohuklassi rakendamine on võimalik juhul kui detailplaneeringu elluviimisel ei realiseerita maksimaalset ehitusõigust või kui hoone kasutusfunktsioon ja kujad võimaldavad madalamat tulepüsivusklassi. • Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud päästevahenditega arvestades Eesti standardis EVS 812-7:2018 toodud nõudeid. Vajadusel arvestada päästetehnika ligipääsuga ümber hoone (EVS 812-7:2018 p 14.1.7). • Hoonete projekteerimisel arvestada Eesti standarditega EVS 812-4:2018 „Tööstus - ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“ ja EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus osa 6 Tuletõrje veevarustus“. • Ehitusprojekti koostamisel viia läbi täiendatud riskianalüüs ning esitada täpsemad meetmed. 4.8 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. 4.8.1 Vee- ja kanalisatsioonivarustus ning sademevee lahendus Veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduse aluseks on Osaühingu KIILI KVH 14.01.2020 väljastatud tehnilised tingimused nr 801, mida on täpsustatud 13.05.2021. Planeerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega: • Eesti standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk • Eesti standard EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk • Eesti standard EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus • Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad Veevarustuse välisvõrk Olemasolev olukord: Olemasolev ühisveevärgi torustik on De160 mm veetorustik Kangru teel. Ühisveevärgi torustiku omanik on Osaühing KIILI KVH. Planeeritud veevarustus: Planeeritud ala tarbe- ja tuletõrjeveevarustus on lahendatud ühisveevärgi baasil. Veevarustus planeeritud kruntidele on kavandatud Kangru teel paiknevast De160 mm veetorustikust (Kangru tee 2 kinnistu juures) ning on ette nähtud ringistada Öövahi teele rajatava De 160 mm veetorustikuga (projekteeritud osaühingu Reaalprojekt töös nr P19111) lähtuvalt naaberkinnistu detailplaneeringus (Rae valla Kurna küla Põllumehe kinnistu ja lähiala detailplaneering (K-Projekt Aktsiaselts, töö nr 19120)) toodud veetorustiku asukohale. Veetorustik on planeeritud ringvõrguna läbimõõduga De160 mm tänava maa-alale. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 19159 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering  15 Planeeringu ala orienteeruv veetarbimine on 7,5 m3/d. Orienteeruv keskmine vooluhulk 5,5 m3/h ja maksimaalne vooluhulk 6,0 m3/h. Planeeringuala majandus-joogivee vooluhulk täpsustub järgmises projekteerimise staadiumis. Veeühendused äri- ja tootmismaa kruntidele on planeeritud läbimõõtudega De 40…50 mm. Magistraaltorustik on läbimõõduga De160 mm. Planeeritud veeühenduste läbimõõdud tuleb täpsustada järgmises projekteerimise staadiumis. Kruntide liitumispunktid (maakraanid) ühisveevõrguga paiknevad kuni 1 m kaugusel krundi piirist väljapool tänava maa-alal. Krundisisene veevarustuse välisvõrk projekteeritakse ehitusprojekti koosseisus. Kasutusest väljajäävad veeühendused tuleb likvideerida vahetult hargnemisel töösse jäävatest torudest. Väline tuletõrjeveevarustus Planeeringuala välistulekustutusvesi 16 l/s kolme tunni jooksul saadakse planeeritud ja olemasolevast tuletõrjehüdrandist. Tulekustutusvee tagamiseks on ette nähtud ringistada Kangru tee olemasolev ja Öövahi teele rajatav veetorustik. Planeeritava hoonestuse täpsustumisel järgmises projekteerimise staadiumis täpsustatakse täiendava välistulekustutusvee vajadus ning sisetulekustutusvee vajadus. Vajalik täiendav tulekustutusvesi tagatakse krundisiseste mahutite baasil. Reoveekanalisatsioon Olemasolev olukord: Olemasolev reovee ühiskanalisatsioonitorustik on Kangru tee De160 mm isevoolne kanalisatsioonitorustik koos olemasoleva reoveepumplaga (KPJ-Trummi). Reovee ühiskanalisatsiooni torustiku omanik on Osaühing KIILI KVH. Planeeritud reoveekanalisatsioon: Planeeringuala reovee eelvooluks on Kangru tee olemasolev De160 mm reoveekanalisatsioonitorustik. Planeeringuala reovesi on ette nähtud juhtida eelvoolu isevoolse De160 mm kanalisatsioonitorustiku kaudu. Planeeringu ala orienteeruv kanaliseerimise vooluhulk on 7,5 m3/d. Planeeringuala reovee arvutusäravoolu tuleb täpsustada järgmises projekteerimise staadiumis. Järgmises projekteerimise staadiumis arvestada ka piirkonna olemasoleva pumpla KPJ-Trummi ja IKEA arenduse raames rajatava pumpla vahelise koostöö arvutuse korrigeerimise vajadusega lähtuvalt käesolevalt planeeringualalt lisanduvale vooluhulgale. Vajadusel näha ette meetmed pumplate koostöö tagamiseks. Reovee kanalisatsiooni torustik on planeeritud läbimõõduga De160 mm. Kruntide liitumispunktid (kontrollkaevud) ühiskanalisatsioonivõrguga paiknevad kuni 1 m kaugusel krundi piirist väljapool tänava maa-alal. Krundisisene reoveekanalisatsiooni välisvõrk projekteeritakse ehitusprojekti koosseisus. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 19159 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering  16 Kasutusest väljajäävad reovee kanalisatsioonitorud tuleb likvideerida ja toruotsad sulgeda veetihedalt. Sademeveekanalisatsioon Planeeritud sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine: Sademe- ja pinnasevee juhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud. Sademe- ja pinnasevee käitlemine toimub kruntide piires rajades sademe- ja pinnasevee akumuleerimiseks imbkraavi või tiigi. Kruntide sisesed sademe- ja pinnasevee akumuleerimise lahendused töötatakse välja ehitusprojektis. 4.8.2 Elektrivarustus Detailplaneeringu elektrivarustuse osa lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 06.12.2019 väljastatud tehnilised tingimused nr 339315. Detailplaneeringu ala hoonete elektrivarustus on ette nähtud uue komplektalajaama (20/0.4kV trafod kuni 2x1600kVA) baasil. Alajaama 20kV toide on ette nähtud sisselõikena Trummi:(Saue) ja 7960:(Saue) vahelisse 20 kV maakaablisse. Kesk- ja madalpinge toitevõrgud ehitatakse kaabelliinidena. Elektrikoormuste tabel Pos Nimetus Arvutuslik elektrikoormus, Liitumine nr Pa/Ia (kW/A) 1 Äri- ja/või tootmishoone(d) 300/500 Liitumiskilp 2 Äri- ja/või tootmishoone(d) 350/315+315 kinnistu piiril 3 Äri- ja/või tootmishoone(d) 600/500+500 Planeeritud ala tarbijad kokku 1100/1700 (koos eriaegsusega) Käesolev lahendus on põhimõtteline. Konkreetsete objektide elektrivarustuse ehitusprojekti koostamine, sh ka alajaamade projekteerimine, toimub võrguvaldajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel arvestades objekti arhitektuuriga. Vastavalt tehnilistele tingimustele tuleb elektrienergia saamiseks kehtestatud detailplaneeringu olemasolul esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Tänavavalgustus Tänavalõigu valgustuseks on ette nähtud LED-lampidega välisvalgustid. Valgustid paigaldatakse koonilistele terasmastidele. Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse kaabelliinidena. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 19159 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering  17 Elektrivarustus on ette nähtud naaberkinnistu detailplaneeringus (Rae valla Kurna küla Põllumehe kinnistu ja lähiala detailplaneeringus (K-Projekt AS töö nr 19120)) lahendatud toitevõrgu baasil. 4.8.3 Telekommunikatsioonivarustus Detailplaneeringu sidevarustuse osa lahenduse aluseks on võetud Telia Eesti AS poolt 18.04.2021 väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 35085192. Detailplaneeringu ala sidevarustus on ette nähtud lähtuvana Kangru tee maa-alal kulgevast kaablikanalisatsiooni sidekaevust KLI-081. Uus kaablikanalisatsioon on ette nähtud ehitada 100 mm läbimõõduga PVC plasttorudest. Normide kohane kaablitorude paigaldussügavus sõidutee all on min. 1,0 m ning väljaspool sõiduteed 0,7 m. Sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas lahendatakse ehitusprojekti mahus. Sidevarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrguvaldajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. 4.8.4 Gaasivarustus Detailplaneeringu gaasivarustuse lahenduse aluseks on Esmar Gaas OÜ poolt 22.03.2021 väljastatud tehnilised tingimused. Planeeritaval alal asuvad Kangru tee ääres olemasolevad A- ja B-kategooria gaasi jaotustorustikud läbimõõduga PEØ110 mm ning gaasirõhureguleerimise kapp (GRK). Planeeritava ala jaoks on varem välja ehitatud A-kategooria tarnetorustiku baasil kaks gaasi liitumispunkti maakraanidega DN50 mm. Planeeritava ala gaasiga varustamiseks on kavandatud uus B-kategooria jaotustorustik alates olemasolevast torustikust kuni planeeritavate kruntide liitumispunktideni. Liitumispunktid gaasitorustikuga on planeeritud krundipiirile. Ehitusprojekti koostamisel kaaluda olemasoleva A-kategooria gaasi liitumispunkti kasutamist krundi pos. 3 gaasivarustuse liitumiseks. 4.8.5 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas Üldised nõuded: • Ehitusprojektide koostamiseks tuleb tellida tehnovõrkude valdajatelt tehnilised tingimused ja projektid kooskõlastada võrguvaldajatega. • Kasutuslubade taotlemise ajaks peavad olema välja ehitatud DP-ga kavandatud teed ja tehnovõrgud, täidetud teede ja tehnovõrkude väljaehitamise lepingust tulenevad kohustused. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 19159 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering  18 Veevarustus ja kanalisatsioon: • Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada sellega, et nii torustike kui ka andmesidevõrgu teostusjoonised võivad olla ebatäpsed ning nende asukohad võivad olla seetõttu orienteeruvad. Ehitustööde käigus tuleb rakendada täiendavaid ettevaatusabinõusid piirkonna vee-ettevõtjale kuuluvate tehnovõrkude kaitseks. • Enne ehitus- ja kaevetööde alustamist piirkonna vee-ettevõtjale kuuluvate sidetrasside kaitsevööndis (sh ristumistel) tuleb kohale kutsuda andmeside võrgu haldaja esindaja, kellega kooskõlastada tööde teostamise aeg ja koht. Töid võib teostada ainult andmesidevõrgu omaniku või haldaja esindaja kirjaliku tööloa alusel. • Tööde teostamisel tuleb lähtuda tehnorajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast. • Kaablid tuleb paigaldada piirkonna vee-ettevõtjale kuuluvate tehnovõrkudega ristumisel avatud meetodil, väljaarvatud andmeside võrgu haldajaga kirjalikult kooskõlastatud juhtudel. • Ehitustööde käigus tekkinud piirkonna vee-ettevõtjale kuuluvate tehnorajatiste vigastustest tuleb teatada koheselt piirkonna vee-ettevõtjat. Andmesidekaablite vigastustest tuleb teavitada nii piirkonna vee-ettevõtjat kui ka andmeside võrgu haldajat. • Tehnovõrkude kahjustused tuleb taastada samaväärselt kahjustusele eelnevale olukorrale tööde teostaja poolt vastavalt Kiili valla kaevetööde eeskirja §13 lõikele 2 "Projekti ja teostusjoonise alusel paigaldatud tehnorajatise vigastamisest teatab kaevaja kohe tehnorajatise omanikule. Vigastus parandatakse kaevaja kulul." • Kõik hilisemad projektimuudatused peab täiendavalt kirjalikult kooskõlastama tehnovõrkude omanikuga ja/või haldajaga. Valgustus, sh tänavavalgustus: • Äri- ja tootmismaa kruntide ja hoonete valgustus ei tohi põhjustada valgusreostust ning tuleb suunata selliselt, et see ei põhjustaks negatiivseid häiringuid teedel liiklejatele ja läheduses elavatele inimestele. Samuti ei tohi valgustust suunata ülespoole. • Tänavavalgustus projekteerida metallpostidel, mis saavad toite kaitsetorusse paigaldatud maakaablilt. • Kasutada DDF2 (ON-21:00 100%, 21:00-23:00 70%, 23:00-05:00 50%, 05:00-07:00 70%, 07:00-OFF 100%) eelprogrammeeritud LED valgusteid. • Tänavavalgustuse projekti koostamise tehnilised tingimused väljastab Kiili Vallavalitsus. Sidevarustus: • Sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Gaasivarustus: • Detailplaneeringu lahenduse realiseerimiseks ning küttegaasi jaotusvõrguga liitumiseks tuleb seada kõigile planeeringu kohaselt moodustatavatele kinnistutele, millistele on planeeritud ühisvõrgu osana rajatavaid torustike, kaitsevööndi ulatuses kasutusõigus võrguvaldaja kasuks. Täiendavalt pöörata tähelepanu ka nõudetele seletuskirja teiste peatükkide all. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 19159 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering  19 4.9 KAVANDATUD KITSENDUSED JA SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE Planeeritud alal asub ja sellele ulatub nii olemasolevatest kui ka planeeritud tehnovõrkudest ja rajatistest tulenevaid kitsendusi ja piiranguid. Detailplaneeringu joonisel DP-4 (Põhijoonis) on kajastatud graafiliselt ja kruntide kasutamise tingimuste tabelis kirjeldatud määratud servituutide ja kitsenduste vajadusi. Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud kruntide kasutamist kitsendavate servituutide seadmiseks, mis on vaja seada tehnovõrkude kasutamise, hooldamise, paigaldamise ja kasutamise tagamiseks. Servituutide ulatust võib ehitusprojektis täpsustada. 5 KESKKONNATINGIMUSED Detailplaneeringu algatamisel viidi Kiili Vallavalitsuse poolt läbi keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, vt menetlusdokumendid Kiili Vallavalitsuse 21.01.2020 algatamise korraldus nr 26. Hinnangu kohaselt ei põhjusta planeeringus kavandatud mahus ehitiste rajamine, lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, olulist negatiivset keskkonnamõju. Kruntidel toimuvaid tegevusi tuleb planeerida selliselt, et tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud (eelkõige müra, õhusaaste, vibratsioon) on väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga, mistõttu ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 kohaselt planeeringumenetluse käigus. Detailplaneeringu koostamisel tuleb analüüsida keskkonnalubade vajadust ning arvestada Terviseameti (23.12.2019 kiri nr 9.3-1/19/6968-2) ja Keskkonnaameti (18.12.2019 kiri nr 6-5/19/245-2) poolt tehtud märkustega ja ettepanekutega. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §6 lõigetes 2 ja 21 sätestatud eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa (ehitusloa) taotlusega või §6 lõikes 24 nimetatud juhul Kiili Vallavalitsusele (otsustajale) järgmise teabe: 1. tegevuse eesmärk, iseloom, mahud, energiakasutus, füüsilised näitajad, tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; tekkivad jäätmed ja nende käitlemine; 2. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest, sealhulgas heite suurusest; 3. tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike andmete alusel ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 4. tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 5. tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 6. teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 7. muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva eskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 61 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 19159 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering  20 8. teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. Keskkonnalubade vajadust on analüüsitud seletuskirja peatükis 5.3. Terviseameti ja Keskkonnaameti poolt tehtud märkuste ja ettepanekutega on detailplaneeringu koostamisel arvestatud ning välja toodud seletuskirja peatükkides 4.5 (koos alapeatükkidega), 4.6, 5.1 ja 6. 5.1 EHITUSAEGSETE LOKAALSETE JA EDASPIDISE KÄITAMISE MÕJUDE LEEVENDAMISE MEETMED PLANEERITUD ALAL Ehitusaegsete lokaalsete ja edaspidise ekspluatatsiooni mõjude leevendamiseks on välja töötatud meetmed ja põhimõtted, mille järgimisel on võimalik vältida ja minimeerida kavandatavate tegevuste võimalike kahjulikke mõjusid. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2001) järgi asub planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, mistõttu tuleb tegevuste kavandamisel jälgida, et need ei mõjutaks negatiivselt põhjavee omadusi ja sellest tulenevalt elanikeni jõudva joogivee kvaliteeti. Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada ehitusaegsete lokaalsete mõjude leevendamiseks järgmiste meetmetega: • arvestada seadustest/määrustest ja detailplaneeringus toodud nõuetega; • arvestada kooskõlastuse andnud organisatsioonide ettekirjutustega; • järgida looduskaitselisi põhimõtteid ning otsida võimalusi keskkonnale kahjulike tagajärgede minimeerimiseks; • maksimaalselt säilitada olemasolevat looduslikku keskkonda piiritledes ehitustegevusega mõjutatav ala; • nii ehitus- kui ka olmeprügi käitlemine korraldada vastavalt Kiili valla jäätmehoolduseeskirjale; • ehituse käigus tekkinud ohtlike jäätmete eraldi kogumine ning jäätmete üleandmise tagamine vastavat jäätmeluba omavale isikule. Võimalikud avariiohtlikud olukorrad ja nende vältimise meetmed: • ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni väljaehitamine ja selle laitmatu funktsioneerimise tagamine; • reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada suurem avarii reoveetrassidega või kütteleke. Sel juhul on oluline, et avarii likvideeritakse võimalikult kiiresti. Vajadusel tuleb sulgeda ühendus avariilisel trassil; • ehituse käigus tekkinud reostusest, mis on põhjustanud või võib põhjustada ohtu põhjaveele, tuleb teavitada viivitamatult Keskkonnaametit ning järgida nende antud juhiseid; • arvestada, et ehitamise ajal ei koormataks keskkonda saasteainetega, vältida masinatest tingitud õlireostust. Vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine; • vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem (kaasarvatud vajalike sanitaar-hügieeniliste tingimuste tagamine ehitajatele); K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 19159 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering  21 • mehhanismidest õlireostuse tekke puhul kasutada õli siduvaid puisteaineid (nt. saepuru jm.), mis kogutakse kokku ja saadetakse ohtlike jäätmete ladustamispaika; • ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Samuti on oluline, et ehitustöid ja nende järelevalvet teostatakse kõiki õiguseid omavate ettevõtete poolt; • maksimaalselt arvestada, et tegevusmõju ei ületaks planeeringuala piire, mis võib põhjustada reostusohtlikke olukordi. 5.2 DETAILPLANEERINGU OHUHINNANGU ÜLEVAADE JA TINGIMUSED Planeeringuala asukoha tõttu Maxima Eesti OÜ Logistikakeskuse ohualas koostati detailplaneeringu menetluse raames ohuhinnang (vt detailplaneeringu Lisad). Ohuhinnangu koostas Storkson OÜ ning selle eesmärk oli välja selgitada, kas Kangru tee 2 kinnistule kavandatava tegevuse realiseerumine võib suurendada lähedal asuvate kinnistute riski või võimalike õnnetuste tagajärgede raskust. Töös analüüsiti ka võimalikke kompensatsioonimeetmeid, millede rakendamine detailplaneeringu alal vähendab võimalike õnnetuste tagajärgede raskust. Ohuhinnangus analüüsiti erinevate, detailplaneeringu realiseerumisel esineda võivate, ohuolukordade, sh hoone tulekahjude ja liiklusõnnetuste, esinemisvõimalusi ja riske. Kuna planeeringualal on ette nähtud TP1 klassi hooned ja nendevaheliseks kauguseks vähemalt 8 meetrit, on madala põlemiskoormusega hoonete korral piisav tuleohutuskuja tagatud. Hoonete kavandamisel on vajalik arvestada nii planeeritava kui ka piirnevate hoonete põlemiskoormuseid. Hoonete tuleohutuse tagavad nõuetekohaselt (sh tuleohutusnõudeid järgides) rajatud hooned ja nõuetekohaselt hooldatud seadmed ning sihipärane seadmete kasutus. Planeeringu realiseerumisel kasvab piirkonnas liikluskoormus, mis omakorda tõstab võimaliku liiklusõnnetuse (sh kahjustatud sõiduki süttimise) toimumise tõenäosust. Selle vältimiseks on vajalik tagada sõiduteede heakord (eriti talvel) ning vajadusel piirata sõidukiirust. Olulisimat mõju võib Kangru tee 2 kinnistu detailplaneeringu realiseerumisel alal töötavatele ja seda külastavatele inimestele kujutada Maxima Eesti OÜ Logistikakeskuse ammoniaagi leke. Planeeritavatest kruntidest asub krunt pos 3 ohuala II tsoonis ning krundid pos 1 ja 2 ohuala III tsoonis. Ohuhinnangu kohaselt võib ammoniaagi täiemahulise lekke toimumist pidada siiski väga väikese tõenäosusega sündmuseks. Lisaks vähendab mürgise gaasipilve leviku tõenäosust planeeringualani asjaolu, et selle toimumine eeldab kagutuult, mille esinemise tõenäosus on alla 15%. Ammoniaagilekke tervisekahjustusi põhjustavate või letaalsete tagajärgede vältimiseks tuleb: • Tagada lekke toimumisest info liikuvus planeeringualal tegutsevate asutuste vastutavate isikuteni (nt automaatne signaali edastus), et võimaldataks sulgeda uksed ja aknad ning seisata hoonete õhuvahetus (st seisata ventilatsioon). • Võimalusel varustada hoonete ventilatsioonisüsteemid ammoniaagi lekkeanduritega, mis seiskavad õhuvahetuse hoones võimaliku gaasipilve jõudmisel hooneteni. Hoonesse varjunud inimestel on võimalik (kui hooned on hermeetilised) oodata kuni päästetöö juhi vastava korralduseni. • Sisestada vastav korraldus hoone evakuatsiooniplaani ning teostada personalile regulaarselt õppuseid. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 19159 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering  22 • Ammoniaagi ohtliku kontsentratsiooni võimalikku suundumist planeeringualani võimaldab vähendada ohuallika (Maxima Eesti OÜ Logistikakeskuse) ja planeeringuala vahele madal- ja kõrghaljastuse rajamine, mille piisavuse ulatus vajab täiendavat erialast hinnangut. 5.3 VAJALIKUD KESKKONNALOAD Detailplaneeringus ei ole kavandatud tegevust, mis vastavalt veeseaduse § 187 nõuaks veeluba. Detailplaneeringus ei ole kavandatud tegevust, milleks on vajalik taotleda õhusaasteluba. Detailplaneeringus ei ole kavandatud tegevust, mis vastavalt jäätmeseaduse § 73 lg 2 nõuaks jäätmeloa taotlemist. Detailplaneeringu elluviimisel tuleb täpsustada keskkonnalubade taotlemise vajadus lähtuvalt krundile ehitatavate hoonete kasutusotstarvetest ja krundile plaanitavast tegevusest. 5.4 ENERGIATÕHUSUS JA –TARBIMISE NÕUDED Ehitusseadustiku § 65 alusel peab ehitatav uus hoone ehitamise järel vastama energiatõhususe miinimumnõuetele. Ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele ning ehitise kasutamise otstarbele. Hoonete projekteerimisel järgida energiasäästupõhimõtet kasutades hoonete ehitamiseks kvaliteetseid materjale ning ehituslahendusi, mis aitavad tagada hoonete väiksemat soojavajadust ja energiatarbimist. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks: • Hoonete projekteerimisel arvestada Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ toodud nõuetega. 5.5 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Kuritegevuse riskide vähendamiseks on rakendatud Eesti standardis EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ toodud soovitusi: • Kavandatud muudatused haakuvad lähialale kavandatud sotsiaalse keskkonna ja võrgustikuga; • Planeeringus käsitletud hoonestus ei muuda piirkonna üldist funktsionaalset tasakaalu; • Uue tänava rajamine (koos naaberplaneeringus kavandatud tänavaosaga) muudab keskkonna turvalisemaks, kuna kaob pime organiseerimata ruum ja paraneb oluliselt juurdepääs alale. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 19159 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering  23 6 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD Mõju sotsiaalsele keskkonnale Koostatava detailplaneeringuga kavandatav peab silmas kõiki olulisi aspekte meeldiva ja turvalise keskkonna loomiseks. Detailplaneeringu mõju sotsiaalsele keskkonnale on pigem positiivne, sest luuakse töökohti ning korrastatakse avalikku ruumi läbimõeldud planeeringu abil. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele. Põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute töökohtade lisandumise näol. Lisaks on võimalik, et planeeritaval alal leiab asukoha mõni piirkonna elanikkonna jaoks vajalik teenus, mis vähendab autoga sõitmist teise asustusüksusesse. Detailplaneeringus soovitakse kasutusest väljas olev põllumaa heakorrastada ning parandada piirkonna üldist ilmet, mis ühtlasi tõstab piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et äri- ja/või tootmishoonete ehitamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Mõju looduskeskkonnale Ala detailplaneering ei käsitle uute keskkonnaohtlike tegevuste kavandamist ega vastavate objektide rajamist ning keskkonnalubade taotlemist. Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringulahendus näeb alale ette kolme äri- ja/või tootmismaa krunti, millele on lubatud ehitada kokku kuni 9 äri- ja/või tootmishoonet. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Juhul kui edasistes projekteerimis- ja ehitusstaadiumites ning hoonete ekspluatatsioonil tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest ja headest tavadest kinnipidamine, pole eeldada antud detailplaneeringu realiseerimisest tulenevat ümbruskonna keskkonnaseisundi halvenemist. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 19159 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering  24 7 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA Avalikult kasutatavate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ja avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamine: • Arendaja ehitab omal kulul detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad rajatised, madal- ja kõrghaljastuse, välisvalgustuse, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja –rajatised või tagab nende väljaehitamise kolmandate isikute poolt. • Kiili Vallavalitsus osaleb rajatiste projekteerimises ja ehituses vaid arendajaga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles arendaja kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. • Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud avalikult kasutatava rajatise tasulist võõrandamist valla poolt ning arendajal ei ole õigust nõuda vallalt tasu avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise eest. • Põhjendatud juhul on Kiili Vallavalitsusel õigus nõuda avalikult kasutatava teega piirnevate kinnistute omanikelt avalikult kasutatava tee hoolduskulude kompenseerimist. Kompenseerimise tingimused lepitakse kokku selleks sõlmitud eraldi kokkuleppes. • Detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad rajatised, madal- ja kõrghaljastus, välisvalgustus, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja –rajatised peavad vastama seaduses esitatud kvaliteedinõuetele. • Uute hoonete ehitamiseks ei hakata taotlema ehitusluba ning Kiili Vallavalitsus ei väljasta ehitusluba enne kui arendaja poolt on valmis ehitatud detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatised, haljastus, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised. • Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka (ehitisealune pind) on arvestatud kõik hooned (põhihoone, abihoone ja väikeehitis). Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse etapid): • Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega. • Avalikult kasutatavate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (kaugküte, vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side jne) projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine. • Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikult kasutatavate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamiseks. • Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Kui on vajadus uue kuivendussüsteemi järele tuleb see välja ehitada enne ehituslubade väljastamist ning samas tuleb tagada väljaspool planeeritavat ala oleva drenaaažisüsteemi toimimine. • Uute planeeritud avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja - rajatiste üleandmine võrguettevõtjatele. • Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine. • Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Uus kuivendussüsteem tuleb välja ehitada enne ehituslubade väljastamist ning samas tuleb tagada väljaspool planeeritavat ala oleva drenaaažisüsteemi toimimine. Ehituslubade K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 19159 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering  25 väljastamise tingimuseks on, et arendaja poolt on valmis ehitatud avalikult kasutatavad tehnovõrgud (100%). • Valmisehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ja avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste kasutuslubade olemasolu. • Iga etapi elluviimise eelduseks on eelneva etapi teostamine. Transpordiameti nõuded planeeringu elluviimisel: • Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, tuleb Transpordiamet kaasata menetlusse kui kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis. • Transpordiamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee uue ristumiskoha ja sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. • Arendusega seotud teed, sh ristumiskohad riigiteega, tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Terviseameti nõuded planeeringu elluviimisel: • Detailplaneeringu elluviimisel tuleb hinnata kujunenud äri- ja tootmistegevuse müra mõju lähedalasuvatele müratundlike hoonetega aladele. Vajadusel tuleb koostada mürauuring ning vastavalt uuringu tulemustele võtta kasutusele sobivaid müra leevendavaid meetmeid. • Detailplaneeringu elluviimisel tuleb hinnata kujunenud liiklusolukorda, vajadusel koostada liiklusmüra uuring ning võtta vastavalt mürauuringu tulemustele kasutusele sobivaid müra • leevendavaid meetmeid. Liiklusest tulenevad müratasemed peavad vastama KeM määrusega nr 71 kehtestatud normtasemetele. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused: • Detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Elluviimise all saab mõista eeskätt detailplaneeringu alusel toimingute tegemist alates ehituslubade taotlemisest. • Arendaja on kohustatud ehitama välja hiljemalt viie (5) aasta jooksul alates detailplaneeringu kehtestamisest omal kulul ja ehituslubade alusel detailplaneeringuga ette nähtud detailplaneeringu järgse ja detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri, s.h arendusetegevusega seotud teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni-, vihmaveekanalisatsiooni, elektri-, sidevarustuse jne) ja välisvalgustuse ehitamine. Tagatud peab olema, et planeeringualalt oleks tasuta juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning, et muid avalikes huvides olevaid tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada. Sealhulgas peab olema tagatud ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. • Planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja: • Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 19159 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering  26 omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi tekitata naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 19159 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering  27 8 DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOONDTABEL Jrk Kooskõlastav Kooskõlastuse Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse Märkus nr organisatsioon nr ja kuupäev originaali asukoht 1 2 3 4 5 6 1 Telia Eesti AS 03.06.2021 Projekt kooskõlastatakse märkustega:Telia sideehitiste Kiri (saadud Tingimused edaspidiseks Nr 35230484 kaitsevööndis tegevuste digitaalselt), tegutsemiseks on esitatud planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel telekommunikatsi seletuskirja punktis 6.3.4 tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt oonivarustuse osa EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel seletuskirjas, sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 Joonis DP-3 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest Kiili VV arhiiv Nr 73 (25.06.2015) Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest. Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis: https://www.telia.ee/ehitajate-portaal. Kooskõlastus kehtib kuni 22.06.2022 Allkirjastatud digitaalselt /Arvo Sepp/ volitatud esindaja 2 Elektrilevi OÜ 11.06.2021 Kooskõlastatud tingimustel: Kiri (saadud Tingimused edaspidiseks Nr 6328563570 - tööjoonised kooskõlastada täiendavalt digitaalselt) tegutsemiseks on esitatud K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 19159 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering  28 - tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised Elektrivarustuse seletuskirja punktis 6.3.4 tingimused täpsustatud koormustega osa seletuskirjas, Joonis DP-3 Allkirjastatud digitaalselt /Marge Kasenurm/ volitatud Kiili VV arhiiv esindaja 3 Esmar Gaas OÜ 15.06.2021 Esmar Gaas OÜ kooskõlastab detailplaneeringu lahenduse, Kiri (saadud Tingimused edaspidiseks Nr 1029-EG järgmistel tingimustel: digitaalselt), tegutsemiseks on esitatud 1) planeeringu alale kavandatava hoonestuse küttegaasiga Joonised DP-4, seletuskirja punktis 6.3.4 varustamiseks tuleb gaasipaigaldiste ehitusprojektide DP-5 koostamiseks võtta täpsustavad tehnilised tingimused Kiili VV arhiiv gaasijaotusvõrgu valdajalt; 2) torustike asukohad täpsustada ehitusprojektide koostamisel; 3) planeeringu alale kavandatava hoonestuse küttegaasiga varustamise teenuse osutamiseks tuleb sõlmida gaasijaotusvõrgu valdajaga gaasijaotusvõrguga liitumise leping; 4) detailplaneeringu lahenduse realiseerimiseks ning küttegaasi jaotusvõrguga liitumiseks tuleb seada kõigile planeeringu kohaselt moodustatavatele kinnistutele, millistele on planeeritud ühisvõrgu osana rajatavaid torustike, kaitsevööndi ulatuses kasutusõigus võrguvaldaja kasuks; 5) kõik kooskõlastatud lahenduse muudatused tuleb täiendavalt kooskõlastada Esmar Gaas OÜ-ga. Kooskõlastus kehtib kaks aastat. Käesolev kooskõlastuse kaaskiri lisada planeeringu dokumentatsioonile. Allkirjastatud digitaalselt /Indrek Olesk/ 4 Osaühing Kiili 03.09.2021 Terviktekst vt kiri Kiri (saadud Tingimused edaspidiseks K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 19159 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering  29 KVH digitaalselt) tegutsemiseks on esitatud Allkirjastatud digitaalselt /Silver Parri/ Joonis DP-5 seletuskirja punktis 6.5 Kiili VV arhiiv 5 Terviseamet 09.03.2022 Terviktekst vt kiri. Kiri (saadud Märkustega on arvestatud Nr 9.3-1/22/2021-2 Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning kooskõlastab digitaalselt) või mittearvestatud detailplaneeringu, kui detailplaneeringu realiseerimisel Kiili VV arhiiv järgmiselt: arvestatakse ameti järgnevate märkustega: − Arvestatud, täiendatud - Seletuskirjas (lk 11) on kirjutatud: „Hoonete on seletuskirja punkte projekteerimisel arvestada, et juhul kui kavandatav 4.5.2 ja 7 tegevus võib kaasa tuua keskkonnaministri 16.12.2016 − Arvestatud, täiendatud määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja on seletuskirja punkti 7 mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ − Arvestatud, täiendatud kohaselt olulise mürahäiringu, peab ehitusdokumentatsioon on seletuskirja punkti sisaldama mürahinnangut. Krundilt lähtuv müra ei tohi 4.5.4 ületada kehtestatud normtasemeid.“ Ameti hinnangul on − Mittearvestatud, kuna oluline äri ja tootmistegevuste ning muude müraallikate kavandatav (mürarikkad seadmed, laadimisalad jt) paigutamine komplektalajaam asub müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Kuna planeeringuala detailplaneeringu käesolevas etapis ei ole veel teada keskosas enam kui 100 kavandatavate äri ja tootmistegevuste iseloom, siis peab m kaugusel lähimast amet detailplaneeringu elluviimisel vajalikuks hinnata elamust, mistõttu on kujunenud äri ja tootmistegevuse müra mõju alajaamast lähtuvad lähedalasuvatele müratundlike hoonetega aladele. Vajadusel müranormid tuleb koostada mürauuring ning vastavalt uuringu tulemustel lähedalasuvatel e võtta kasutusele sobivaid müra leevendavaid meetmeid. müratundlike Äri ja tootmistegevusest tulenevad müratasemed peavad hoonetega aladel igal lähedalasuvatel müratundlike hoonetega aladel vastama juhul tagatud. keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus − Arvestatud, täiendatud leviva müra normtasemed ja müratase me mõõtmise, on seletuskirja punkti määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus 4.5.2 nr 71) kehtestatud normtasemetele. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 19159 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering  30 - Peale detailplaneeringu realiseerimist suurenevad − Arvestatud, täiendatud eeldatavasti liiklusmüra tasemed lähedalasuvatel on seletuskirja punkti müratundlike hoonetega aladel. Sõidukite liiklemine pea b 4.5.3 olema korraldatud nii, et see ei häiriks ümberkaudseid − Arvestatud, täiendatud elanikke. Detailplaneeringu elluviimisel tuleb hinnata on seletuskirja punkti kujunenud olukorda, vajadusel koostada liiklusmüra uuring 5.1 ning võtta vastavalt mürauuringu tulemustele kasutusele sobivaid müra leevendavaid meetmeid. Liiklusest tulenevad müratasemed peavad vastama KeM määrusega nr 71 kehtestatud normtasemetele. - Seletuskirjas (lk 12) on kirjutatud: „Jäätmete kogumiskonteinerite asukoht projekteerida oma krundil hooneväliselt või hoones. Jäätmehoidla või jäätmeruumi asukoht täpsustatakse ehitusprojektis.“ Amet pooldab selliste jäätmemahutite kasutamist, mis ei tekita ümbruskonna elanikele liigset müra. Jäätmemahutid tuleks planeerida müratundlikest hoonetest (sh elamud, hoolekandeasutused, tervishoiu --, laste ja õppeasutused) võimalikult kaugele. - Seletuskirjas (lk 15) on kirjutatud: „Detailplaneeringu ala hoonete elektrivarustus on ette nähtud uue komplektalajaama baasil (20/0.4kV trafod kuni 2x1600kVA).“ Kavandatavast komplektalajaamast tulenevad müratasemed peavad lähedalasuvatel müratundlike hoonetega aladel vastama KeM määrusega nr 71 sätestatud normtasemetele. - Ehitusaegsed müratasemed peavad läheduses paiknevatel müratundlikel hoonetel ajavahemikul 21.00 07.00 vastama KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtasemetele. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kell 07.00 19.00. Impulssmüra K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 19159 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering  31 piirväärtusena rakendatakse KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra normtaset. - Seletuskirjas (lk 12) on kirjutatud: „Detailplaneeringuga hõlmatud ala jääb piirkonda, kus pinnaseõhu radoonisisaldus on kuni 30 kBq/m 3 ehk tegemist on normaalse radooniriski alaga, kus vastavalt Eesti standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete k asutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ on lubatud piiranguteta ehitustegevus. Samas tuleb arvestada, et puhke ja tööruumides peab radoonitase olema alla 300 Bq/m 3 .“ Amet juhib tähelepanu, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud ning normaalse radoonisisaldusega piirkonnas võib esineda kõrge radoonisisaldusega alasid. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleb planeeringualal teostada radoonitasemete mõõtmised. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt standardi s EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. - Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2001) järgi asub planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Amet juhib tähelepanu, et tegevuste kavandamisel tuleb jälgida, et ei mõjutaks negatiivselt põhjavee omadusi ja sellest tulenevalt elanikeni jõudva joogivee kvaliteeti. Allkirjastatud digitaalselt /Casandra Kerson/ inspektor 6 Päästeamet 15.03.2022 Esitasite Päästeameti Põhja päästekeskusele 15.02.2022 Kiri (saadud Nr 7.2-3.1/896-2 kirjaga nr 8-1/1255-12 kooskõlastamiseks Vaela külas digitaalselt) Kangru tee 2 detailplaneeringu tuleohutusosa. Kiili VV arhiiv Käesolevaga kooskõlastab Päästeameti Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor Kert Keller K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 19159 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering  32 Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel Kangru tee 2 detailplaneeringu tuleohutusosa. Allkirjastatud digitaalselt /Kert Keller/ ohutusjärelevalve büroo 7 Transpordiamet 20.12.2022 Terviktekst vt kirjast Kiri (saadud Terviktekst vt Kiili VV Nr 7.2-2/22/3427-5 digitaalselt) 03.04.2023 kirjast nr 8- Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja Kiili VV arhiiv 1/1255-21 planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) jätame planeeringu Võttes aluseks eelneva: kooskõlastamata EhS §71 lg 2 punkt 2 ja PlanS §126 lg 1 • Kangru tee 2 kinnistul punktide 4 ja 7 alusel, mida põhjendame järgnevalt. on juba kehtestatud Trummi-I kinnistu Selgitamist vajab kogu piirkonda teenindava riigitee nr detailplaneering; 11115 Kurna-Tuhala ja Kurna liiklussõlme • menetluses oleva liikluskorralduslik lahendus arvestades lähiala arendusalade detailplaneeringu kiirest kasvutempost genereeritud liiklussagedusega, mis on ehitisealune pind kokku põhjustamas liiklussõlme ja ristmike läbilaskevõime on kuni 11750 m2; ammendumist. • piirkonnas vahetus läheduses menetluses Eeltoodust lähtuvalt on vajalik planeering siduda olevad planeeringud: Teedeprojekt OÜ tööga nr T02022 „Riigitee nr 11115 o Valli ja Uuesalu Kurna–Tuhala km 2,196–4,556 ja riigitee nr 11507 maaüksuse Kangrumetsa tee km 0,000–0,550“ ning seada planeeringus detailplaneering taristu väljaehitamise kohustused. Oleme valmis tegema (ehitisealune pind koostööd planeeringu koostaja ja korraldajaga ning palume kuni 32935 m2); esitada planeering peale korrigeerimist Transpordiametile o Põllumehe kinnistu ja uuesti kooskõlastamiseks. lähiala detailplaneering Allkirjastatud digitaalselt /Marek Lind/ juhtivspetsialist (ehitisealune pind kuni 57000 m2). K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 19159 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering  33 saab väita, et Kangru tee 2 detailplaneeringu elluviimiseks vajaliku taristu väljaehitamise nõudmine sellises mahus pole proportsioonis planeeringu elluviimisel tulenevate mõjudega. Arvestama peab ikkagi planeeringu kehtestamisel tulenevate ehitusõiguste mahtudega. Kangru tee 2 detailplaneeringu ehitusmaht ei oma sellises mahus mõju taristule nagu on seda Põllumehe või Valli ja Uuesalu detailplaneeringud. Sellest tulenevalt ei pea Kiili Vallavalitsus õigeks nõuda Kangru tee 2 detailplaneeringust huvitatud isikul taristu väljaehitamise kohustust sellises mahus. Võttes aluseks eelneva ja tuginedes PlanS § 133 lg 3 loeb Kiili Vallavalitsus Vaela külas Kangru tee 2 detailplaneeringu K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 19159 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering  34 Transpordiameti poolt kooskõlastatuks. Allkirjastatud digitaalselt /Aimur Liiva/ vallavanem Projektijuht Veiko Rakaselg K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 19159 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering  TINGMÄRGID Planeeritud ala piir Omavalitsuse piir Katastriüksuse piir 2 Moodustatava krundi piir Naaberplaneeringus moodustatava krundi piir Ä ja/või Th (Põllumehe kinnistu detailplaneering) 13 m 3100 3 3 _ Olemasolev autoliikluse ala 6245 m² P - 42 50,10 N Olemasolev kergliikluse ala Planeeritud autoliikluse ala ,4% W E 4, 51,50 i=1 Planeeritud kergliikluse ala S 0 50,80 2 Haljasala 51,40 Planeeritud maapealne hoonestusala 51,70 Naaberplaneeringus planeeritud maapealne hoonestusala 52,00 (Põllumehe kinnistu detailplaneering) ,7% 4, 0 i=0 1 Krundi positsiooni number 52,10 3,0 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES 50,50 SJ KÕRGUS EHITISEALUNE MEETRITES PIND MAAPEAL HOONETE SUURIM EHITISEALUNE ARV KRUNDIL Krundi ehitusõigus KORRUSELISUS PIND MAA-ALL Nähtavuskolmnurk 1 52,40 KRUNDI SUURUS P - krundil % ,2 2 Ä Ärimaa 58 1 , 20 i= ,0 SJ 15 0,0 52,40 52,80 Th Tootmismaa 51,80 SJ L Transpordimaa 11 4 50 4 6, Autode võimalik juurdepääs krundile 12 20 5 ,2 ,0 36 Va , 0 20 53,10 SJ Sorteeritud jäätmete võimalik kogumispaik ela 1% 51,80 51,70 1 te i= Kõrghaljastuse võimalik asukoht e Ä ja/või Th (K Maantee kaitsevööndi piir 13 m 2500 an 3 _ 3 gr u 3 Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja 10 m 4999 m² P - 34 te 52,60 e) Alajaama kaitsevöönd 2 m 52,60 ,0 52,20 30 Tehnovõrguservituudi vajadusega ala 4 Juurdepääsuservituudi vajadusega ala L _ _ _ Orienteeruv planeeritud kõrgusarv ,0 _ _ 00.00 20 00.00 Olemasoleva maapinna kõrgus 3120 m² P- - Märkused: 3 52,70 1. Hoonete projekteerimisel lähtuda detailplaneeringu digitaalsest versioonist. Ä ja/või Th Rae vald 2. Krunte võib omavahel liita või osa krunte jätta moodustamata. Sellisel juhul summeerub kruntide lubatud ehitusõigus. 3. Sorteeritud jäätmete kogumise koht krundil täpsustatakse ehitusprojektis. 16 m 6150 3 _ 4. Planeeritud ala asub Maxima Eesti OÜ Logistikakeskuse ohtlikus alas (ammoniaak, diislikütus). 4 12290 m² P - 137 Kiili vald52,00 Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus Geoalus: Koostaja: Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ Töö nr: TT-5347 Mõõdistatud: 09-10.2020 50,0 52,70 Kõrgussüsteem: EH2000 K-Projekt Aktsiaselts Projekti nimi: Ahtri tn 6a Tallinn 10151 Eesti Vaela külas Kangru tee 2 detailplaneering ingtee tel +372 626 4100 lin n a r [email protected] 1 1 Tal Juhataja R. Annusver Objekti asukoht: Harju maakond, Kiili vald Projektijuht V. Rakaselg Konsultant Ü. Kadak Joonise nimi: Põhijoonis Planeerija M. Mustkivi Faili nimi: Koostatud: 06.06.2023 Töö nr: Joonise tähis: Staadium: Mõõtkava: 19159_DP.dwg 19159 DP-4 DP 1:1000  Lisa 1 Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 13.06.2023 korralduse nr 261 juurde Detailplaneeringu nimi Vaela külas Kangru tee 2 detailplaneering (DP0330). Detailplaneeringu koostaja Detailplaneeringu on koostanud K-Projekt Aktsiaselts, töö nr 19159. 1. Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud Planeeritaval maa-alal kehtib: o Kiili valla üldplaneering o Trummi-I kinnistu detailplaneering (DP0108) Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Vaela külas. Planeeringuala suurus on 2,67 ha. Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused): MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve 1 Kangru tee 2 30401:001:2039 2,67 ha 100% maatulundusmaa Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus Detailplaneeringu ala piirneb: MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve 1 Põllumehe 65301:001:3130 12.74 ha 100% ärimaa 2 Kangru tee 6b 30401:001:2100 6976 m² 50%ärimaa, 50% tootmismaa 3 Kangru tee 6 30401:001:2098 12925 m² 50%ärimaa, 50% tootmismaa 4 Kangru tee 6c 30401:001:2101 1848 m² 100% tootmismaa 5 11115 Kurna-Tuhala tee 30401:001:1862 741 m² 100% transpordimaa 6 11115 Kurna-Tuhala tee 30401:001:1848 1154 m² 100% transpordimaa 7 11 Tallinna ringtee 30401:001:2040 2304 m² 100% transpordimaa 8 11115 Kurna-Tuhala tee T3 65301:001:2734 4.54 ha 100% transpordimaa Olemasolev keskkond Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised Planeeritaval kinnistul ehitisregistri andmetel hooned puuduvad ning puudub ka väärtuslik kõrghaljastus. Kinnistul asub Elektrilevi OÜ’le kuuluv alajaam Trummi:(Saue). 1/17 Olemasolev tehnovarustus Planeeritud alal asuvad elektrivõrgu alajaam (Trummi:(Saue)) ja maakaablid, vee- ja kanalisatsioonitrassid ning A- ja B-kategooria gaasi jaotustorustikud, mida on võimalik kasutada uushoonestuse varustamiseks tehnovõrkudega. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs planeeritud alale on 11505 Vaela teelt (Kangru teelt). Kehtivad piirangud: Kangru tee 2 (registriosa nr 2328202) kohta on kinnistusraamatusse kantud järgmised kitsendused:  tähtajatu isiklik kasutusõigus osaühing Jaotusvõrk (registrikood 11050857) kasuks elektrivõrgu ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks elektrivõrgu talituse tagamise eesmärgil;  tähtajatu isiklik kasutusõigus Esmar Vesi OÜ (registrikood 12258270) kasuks veevarustuse torustiku ja kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks ja kasutamiseks;  tähtajatu isiklik kasutusõigus Esmar Gaas OÜ (registrikood 12260924) kasuks gaasitorustiku ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks ja kasutamiseks;  tähtajatu isiklik kasutusõigus osaühing Jaotusvõrk (registrikood 11050857) kasuks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses kinnistu elektrivõrgu majandamiseks;  tähtajatu isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks tehnovõrgu või rajatise seadmiseks talumiskohustusega vastavalt asjaõigusseaduse § 158.1 elektripaigaldise majandamiseks elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses. Planeeritud maa-alale ulatuvad järgmised kitsendused:  riigi põhimaantee nr 11 (Tallinna ringtee) kaitsevöönd 50 m äärmise sõiduraja välimisest servast;  riigi põhimaantee nr 11 (Tallinna ringtee) Kurna liiklussõlme rambi (Kurna III) kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast;  riigi kõrvalmaantee 11505 (Vaela tee/Kangru tee) kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast;  ohtliku ettevõtte (C-kategooria) ohuala ja ammoniaaki käitleva hoone lekkeohu ala. ÜVK kohustus Lähtuvalt Kiili valla ÜVK arengukavast, jääb planeeringu ala sisse ühisveevarustuse ja - kanalisatsiooniga hõlmatud piirkonda. 2. Algatamisel seatud eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kangru tee 2 katastriüksuste jagamine kaheks äri ja/või tootmismaa sihtotstarbega krundiks ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Kavandatavatele kruntidele määratakse ehitusõiguse kokku kuni kuue (ühele krundile kuni 3 hoonet, kuni 4 korrust, kõrgus kuni 16m) tootmis- ja/või büroohoone püstitamiseks ja koos sellega heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsutee, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning keskkonnatingimuste seadmine planeeringus kavandatu elluviimiseks. Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 2/17 3. Kiili valla üldplaneering Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Kangru tee 2 katastriüksus maakasutuse juhtfunktsiooniks tootmismaa (T) või kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud tootmis ja/või ärihooned. Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.3. toodud tingimused: 3/17   Maakasutuse juhtotstarve on tootmishoonete maa (T). Lubatud on maakasutuse kõrvalotstarve – ärimaa (Ä) – juhul, kui krundil on lahendatud sellega seotud parkimisvajadused.  Tootmistehnoloogia korraldada selliselt, et tootmismaa piiril jääks saastetaseme piirväärtus allapoole lubatud määra. Perspektiivis muuta kõigi vallas paiknevate tootmisettevõtete tehnoloogia keskkonda mittehäirivaks.  Tootmisettevõtte territooriumist tuleb 20% haljastada. Haljastusest 60 % arvestada kõrghaljastusena.  Maakasutuse juhtotstarve on kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B).  Äriga seotud parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides või ühisparklatena.  Ärihoonete ümbrused kujundada heakorrastatud haljasalaks.  Kuna valla arengu huvides pole otstarbekas haljastusega alasid kinni ehitada ärihoonetega, määrata sellistele aladele täpsustatud juhtotstarve haljastatud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (BH).  Haljastatud ja elanikele avalikus kasutuses vajalikel puhkeväärtuslikel aladel on võimalik vastavalt detailsemale krundi plaanile lubada puhkemajandust teenindavaid ehitisi (sh väike- ja ajutisi ehitisi), mis kuuluvad antud üldplaneeringu põhimõtete järgi büroo-, teenindus ja ärihoonete maa alla  Juba haljastatud aladel ehitamiseks kehtestatakse eritingimused: nt 20% krundist on ehitusala, 80% hoonete juurde kuuluv haljastatud ala hoonet ümbritseva haljasalana. Antud detailplaneeringus arvestatakse eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega. 4. Kehtiv detailplaneering Planeeritava ala kohta kehtib Kiili Vallavolikogu 13.06.2006 otsusega nr 32 kehtestatud Trummi-I kinnistu detailplaneering, milles on alale kavandatud üks äri- ja tootmismaa ning kolm tootmismaa krunti. Äri- ja tootmismaa krundile on määratud ehitusõigus büroo- ja laohoonete ning ühele tootmismaa krundile tööstushoone ehitamiseks. Ülejäänud tootmismaa kruntidele on ette nähtud rajada alajaam ja puurkaev. Detailplaneeringut ei ole realiseeritud, rajatud on vaid alajaam. Tänaseks on kinnistu vahetanud omanikku ning kuna kehtiva detailplaneeringu lahendus on koostatud varasema huvitatud isiku spetsiifilisi huve ja tegevust (rasketehnika rent ja hooldus) silmas pidades, ei ole selle realiseerimine kinnistu uute omanike arendusplaanidega kooskõlas. Sellest tulenevalt on algatatud uue detailplaneeringu koostamine. 5. Detailplaneeringuga kavandatu 5.1. Planeeritava ala kruntimine Detailplaneeringus on kavandatud moodustada Kangru tee 2 kinnistust neli krunti - kolm äri- ja/või tootmismaa ning üks transpordimaa sihtotstarbega krunt. Kruntide ehitusõigus on kajastatud joonisel DP-4 Põhijoonis. 5.2. Hoonestuskava Kruntidele on määratud hoonestusala, mis ulatub naaberkinnistute piiridest minimaalselt 4 m kaugusele, et tagada vajalikud tuleohutuskujad. Riigimaanteede suhtes on hoonestusala määratud 50 m kaugusele põhimaantee nr 11 (Tallinna ringtee) ning kokkuleppel Transpordiametiga 20 m kaugusele kõrvalmaantee nr 11505 (Vaela tee/Kangru tee) äärmise sõiduraja välimisest servast. Planeeringuala läbiva tee suhtes on hoonestusala määratud 20 m kaugusele äärmise sõiduraja välimisest servast. Väiksemaid kavandatud äri- ja tootmismaa krunte (pos 1 ja pos 2) võib omavahel liita, kui tekib vajadus ehitada suurema ehitisealuse pinnaga hooneid. Juhul, kui krundid liidetakse, liituvad ka kruntidele määratud ehitusõigused. Sel eesmärgil on kruntide omavahelistel piiridel ka hoonestusala 4/17 ulatus määratud krundipiirini. Juhul, kui krunte ei liideta tuleb tuleohutuskuja tagamiseks vajadusel krundipiirile rajada tulemüür. 5.3. Arhitektuurinõuded Hoonete arhitektuur peab olema lihtne ja sobima lähipiirkonna üldise ilmega. Hoonete välimus peab olema kaasaaegse arhitektuurse lahendusega. • Hoone ±0.00: Lahendatakse vertikaalplaneeringu koostamisel. • Katusekalle: 0-150, parapetiga. Katuseharjajooned ja hoonete põhimahud täpsustada hoonete ehitusprojektis. • Kõrgus: Hoonete kõrgused Tallinna ringtee pool kuni 16 m ning olemasolevate äri- ja tootmishoonete kontaktvööndis kuni 13 m. • Välisviimistluse nõuded: Esinduslikum fassaad ja suuremad klaasipinnad näha maanteede poole. Materjalidest võib kasutada plekki, betooni, puitu, vineeri, krohvi, keraamilist plaati. Plekki tohib kasutada 50% fassaadipinnast. Fassaadidel ette näha vähemalt kahe erineva fassaadi põhimaterjali kasutamine, et ei tekiks monotoonseid suuri fassaadipindasid. Fassaad peab olema liigendatud nii materjalilt kui toonidelt. Hoonete välimus peab olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega. Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale. Värvilahenduses eelistada tumedaid baasvärvitoone.  Piirded: Piirded ei ole kohustuslikud. Vajadusel võib rajada võrkpiirde kõrgusega kuni 1,8 m.  Muud nõuded: o Hoonete eskiisprojektid kooskõlastada Kiili valla arhitektiga. o Hoonete projekteerimisel järgida Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ toodud nõudeid. 5.4. Võimalikud majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale Mõju sotsiaalsele keskkonnale Koostatava detailplaneeringuga kavandatav peab silmas kõiki olulisi aspekte meeldiva ja turvalise keskkonna loomiseks. Detailplaneeringu mõju sotsiaalsele keskkonnale on pigem positiivne, sest luuakse töökohti ning korrastatakse avalikku ruumi läbimõeldud planeeringu abil. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele. Põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute töökohtade lisandumise näol. Lisaks on võimalik, et planeeritaval alal leiab asukoha mõni piirkonna elanikkonna jaoks vajalik teenus, mis vähendab autoga sõitmist teise asustusüksusesse. Detailplaneeringus soovitakse kasutusest väljas olev põllumaa heakorrastada ning parandada piirkonna üldist ilmet, mis ühtlasi tõstab piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et äri- ja/või tootmishoonete ehitamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Mõju looduskeskkonnale 5/17 Ala detailplaneering ei käsitle uute keskkonnaohtlike tegevuste kavandamist ega vastavate objektide rajamist ning keskkonnalubade taotlemist. Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringulahendus näeb alale ette kolme äri- ja/või tootmismaa krunti, millele on lubatud ehitada kokku kuni 9 äri- ja/või tootmishoonet. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Juhul kui edasistes projekteerimis- ja ehitusstaadiumites ning hoonete ekspluatatsioonil tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest ja headest tavadest kinnipidamine, pole eeldada antud detailplaneeringu realiseerimisest tulenevat ümbruskonna keskkonnaseisundi halvenemist. 6. Avalik huvi Avalik huvi on määratlemata õigusmõiste. Näiteks on õiguskirjanduses avaliku huvina (ka ühiskonna huvina) käsitatud kõike seda, mis puudutab kõikide eesmärke ja kutsub esile kõikide ühise tegemise. Veel on märgitud, et KOV huve ei saa vastandada avalikele huvidele ja avalik huvi paneb KOV kohustuse tegutseda kooskõlas selle huviga. Seega ei ole täitevvõim oma tegudes täiesti vaba, vaid seotud oma eesmärgiga, milleks on demokraatlikus riigis avaliku hüve või avaliku heaolu hoidmine ja edendamine. See asjaolu väljendub ka PlanS § 141 kohases sättes, mille järgi on igal isikul on õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Käesoleva korraldusega suunatakse detailplaneering avalikule väljapanekule. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku etapis pannakse avalikult (KOV veebilehel, avalikes kohtades) välja Kiili Vallavalitsuse poolt vastuvõetud planeeringu materjalid (kaardid, seletuskiri jm materjalid) ning oodatakse nendele seisukohti – ettepanekuid ja vastuväiteid. Selles etapis saavad kodanikud esitada viimast korda omapoolseid kirjalikke seisukohti enne avalikku arutelu ning sellele järgnevat planeeringu lõplikku kehtestamist. Lisaks eelnevale kaasamisele selgitatakse siin etapis lõplikult välja avalik huvi konkreetsele lahendusele. 7. Detailplaneeringu vastuvõtmine Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Seega on menetluse mittealgatamine kooskõlas ka haldusmenetluse eesmärgipärasuse põhimõttega. Menetluse jätkamine olukorras, kus on ilmselge, et menetluse tulemusena sellel planeeringualal PlanS eesmärki ja põhimõtteid arvestava planeeringu kehtestamise otsuseni ei jõuta, tooks kaasa põhjendamatuid aja- ja ressursikulutusi kõigile osalistele. Järgnevalt esitatakse kaalutlused, mille põhjal otsusele jõuti. 6/17  7.1. Kvaliteetne ruumiloome Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Oluline on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust puudutatud isikute huve. Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab välisruumi ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome) sisaldab planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri), ehitustegevust ning muude ruumiotsuste (nt liikluse ja liikumisvõimaluste, teenuste, metsamajandamise jm) ruumilist haldamist, eesmärgiga arendada olemasolevat elukeskkonda iga ruumiotsusega igaühele paremaks. Kvaliteetse ruumilahenduse eelduseks on hea ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente (Ruumiloome töörühma lõpparuanne): o ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi miinimumkriteeriumid; o 2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris - kõrge kvaliteediga ehituskultuuri edendamine; o Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi saavutamine; o PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted; o Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise juhend. Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et planeeringutega ei antaks ainult maakasutus -ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid vajadusi. Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus kvaliteedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja asukoha alternatiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka rahastamisettepanekute hindamises (nt ruumilise planeerimise, projekteerimise) lähteülesannete ettevalmistamises jne. Kvaliteediküsimustikule vastamine edendab ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade (spetsialistide ja mittespetsialistide) seas ja aitab ära tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi suhtes. Seda kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude erinevate tegevuskavade ja olukordade puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse analüüsimisel. Kõigil neil juhtudel seisneb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et käsitletakse kõiki elukeskkonnaga seotud olulisemaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning kaalutakse neid läbipäistvalt, põhjalikult ja tasakaalustatult. Hindamismeetodid sõltuvad olemasolevatest andmetest. Kvantitatiivsed hindamismeetodid koosnevad kvantitatiivsest sisuanalüüsist (andmed, struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest, uuringutest, vaatlustest, seirest, kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalitatiivsed hindamismeetodid võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnangute vm kaardistamist, individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikonkursse jne. 7/17 Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur) kvaliteedisüsteemiga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad kultuuripärandile potentsiaalselt mõju avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik täieliku versiooni leiab Euroopa ekspertide töörühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud aruandes „Towards a Shared Culture of Architecture – Investing in high-quality living environments for everyone“ („Ühise arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“). 1 JUHTIMINE 100% 90% 80% 70% 8 ILU 60% 2 FUNKTSIONAALSUS 50% 40% 30% 20% 10% 0% 7 KOHATUNNETUS 3 KESKKOND 6 KONTEKST 4 MAJANDUS 5 MITMEKESISUS Graafik 1: Detailplaneeringu võrkdiagramm Lähtudes koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek on kooskõlas kvaliteetsele ruumiloome nõuetele. 8. Servituudi vajadused Planeeritud alal asub ja sellele ulatub nii olemasolevatest kui ka planeeritud tehnovõrkudest ja rajatistest tulenevaid kitsendusi ja piiranguid. Detailplaneeringu joonisel DP-4 Põhijoonis on kajastatud graafiliselt ja kruntide kasutamise tingimuste tabelis kirjeldatud määratud servituutide ja kitsenduste vajadusi. Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud kruntide kasutamist kitsendavate servituutide seadmiseks, mis on vaja seada tehnovõrkude kasutamise, hooldamise, paigaldamise ja kasutamise tagamiseks. Servituutide ulatust võib ehitusprojektis täpsustada. 9. Detailplaneeringu elluviimisekava Avalikult kasutatavate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ja avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamine: 1. Arendaja ehitab omal kulul detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad rajatised, madal- ja kõrghaljastuse, välisvalgustuse, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja –rajatised või tagab nende väljaehitamise kolmandate isikute poolt. 8/17 2. Kiili Vallavalitsus osaleb rajatiste projekteerimises ja ehituses vaid arendajaga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles arendaja kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. 3. Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud avalikult kasutatava rajatise tasulist võõrandamist valla poolt ning arendajal ei ole õigust nõuda vallalt tasu avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise eest. 4. Põhjendatud juhul on Kiili Vallavalitsusel õigus nõuda avalikult kasutatava teega piirnevate kinnistute omanikelt avalikult kasutatava tee hoolduskulude kompenseerimist. Kompenseerimise tingimused lepitakse kokku selleks sõlmitud eraldi kokkuleppes. 5. Detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad rajatised, madal- ja kõrghaljastus, välisvalgustus, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja –rajatised peavad vastama seaduses esitatud kvaliteedinõuetele. 6. Uute hoonete ehitamiseks ei hakata taotlema ehitusluba ning Kiili Vallavalitsus ei väljasta ehitusluba enne kui arendaja poolt on valmis ehitatud detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatised, haljastus, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised. 7. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka (ehitisealune pind) on arvestatud kõik hooned (põhihoone, abihoone ja väikeehitis). Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse etapid): 1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega. 2. Avalikult kasutatavate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (kaugküte, vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side jne) projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine. 3. Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikult kasutatavate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamiseks. 4. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Kui on vajadus uue kuivendussüsteemi järele tuleb see välja ehitada enne ehituslubade väljastamist ning samas tuleb tagada väljaspool planeeritavat ala oleva drenaaažisüsteemi toimimine. 5. Uute planeeritud avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste üleandmine võrguettevõtjatele. 6. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine. 7. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Uus kuivendussüsteem tuleb välja ehitada enne ehituslubade väljastamist ning samas tuleb tagada väljaspool planeeritavat ala oleva drenaaažisüsteemi toimimine. Ehituslubade väljastamise tingimuseks on, et arendaja poolt on valmis ehitatud avalikult kasutatavad tehnovõrgud (100%). 8. Valmisehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ja avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste kasutuslubade olemasolu. 9. Iga etapi elluviimise eelduseks on eelneva etapi teostamine. 10. Detailplaneeringu menetlus 05.11.2019 – Algatamise taotlus, 8-1/1255-1. 18.11.2019 – Haldusleping nr 8-15/163-19. 9/17 18.12.2019 – Keskkonnaameti kiri nr 6 5/19/245 2. Seisukoht Kangru tee 2 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise otsuse eelnõu kohta 23.12.2019 – Terviseameti kiri nr 9.3 1/19/6968 2. Vaela Külas Kangru tee 2 detailplaneering 20.01.2020 – Maanteeameti kiri nr 15-2/19/53458-3 Seisukohtade väljastamine Kangru tee 2 kinnistu detailplaneeringu koostamiseks 21.01.2020 – Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 26 „Vaela külas Kangru tee 2 detailplaneeringu koostamise algatamine” 24.01.2020 – Detailplaneeringu algatamise teade Ametlikes Teadeannetes (dp). 24.01.2020 – Detailplaneeringu algatamise teade Ametlikes Teadeannetes (ksh eelhinnang). 24.01.2020 – Detailplaneeringu algatamise teade valla kodulehel. 31.01.2020 – Detailplaneeringu algatamise teade maakonnalehes Harju Elu. 09.03.2022 – Terviseameti kiri nr 9.3 1/22/2021 2. Vaela külas Kangru tee 2 detailplaneeringu kooskõlastamine 15.03.2022 – Päästeameti kiri nr 7.2-3.1/896-2. Vaela külas Kangru tee 2 detailplaneeringu kooskõlastamine 20.12.2022 – Transpordiameti kiri nr 7.2-2/22/3427-5 Kangru tee 2 detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine 03.04.2023 – Kiili Vallavalitsuse kiri nr 8-1/1255-21 Võttes aluseks eelneva ja tuginedes PlanS § 133 lg 3 loeb Kiili Vallavalitsus Vaela külas Kangru tee 2 detailplaneeringu Transpordiameti poolt kooskõlastatuks. 26.04.2023 – Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 184 „Vaela külas Kangru tee 2 detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamise korraldamine” 26.04.2023 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade valla kodulehel. 28.04.2023 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade maakonnalehes Harju Elu. 15.05.2023 kuni 29.05.2023 – detailplaneeringu avalik väljapanek Kiili Vallavalitsuses: aadress Nabala tee 2a, Kiili alev 75401, Kiili vald, Harju maakond, telefon 6790260, e-post [email protected]. Avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ja arvamusi detailplaneeringule ei esitatud. 11. Detailplaneeringu koostöötegijad ja kooskõlastajad Detailplaneeringu on kooskõlastanud järgnevad asutused ja isikud: Jrk Kooskõlastav Kooskõlastuse nr Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse Projekteerija nr organisatsioon ja kuupäev originaali asukoht märkused 1 Põhja Päästekeskus 15.03.2022 nr 7.2- Esitasite Päästeameti Põhja päästekeskusele DP kaustas 3.1/896-2 15.02.2022 kirjaga nr 8-1/1255-12 kooskõlastamiseks Vaela külas Kangru tee 2 detailplaneeringu tuleohutusosa. Käesolevaga kooskõlastab Päästeameti Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo inspektor Kert Keller Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel Kangru tee 2 detailplaneeringu tuleohutusosa. 2 Terviseamet 09 .03 .2022 nr Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) tutvumiseks digitaalallkirja 9.3 1/22/2021 2 ja kooskõlastamiseks planeerimisseaduse § 127 lg 1 kinnitusleht (1 lehel) ning Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 2 lg 2 ja§ 3 p 12 alusel Vaela külas Kangru tee 2 detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) materjalid.Amet on varasemalt detailplaneeringu kohta oma seisukoha andnud 23.12.2019 kirjas nr 9.3-1/19/6968-2. Planeeringuala asub Kiili vallas Vaela külas Kangru tee 2 (30401:001:2039; 100% maatulundusmaa; 2,67 ha) kinnistul riigitee nr 11 Tallinna ringtee ja riigitee nr 11505 Vaela tee vahelisel alal. Detailplaneeringus 10/17  on kavandatud moodustada Kangru tee 2 kinnistust neli krunti –kolm äri-ja/või tootmismaakrunti, millele on lubatud ehitada kokku kuni 9 äri ja/või tootmishoonet,ning üks transpordimaa sihtotstarbega krunt. Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud järgnev:  „Alale ei ole lubatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §6 lg 1 nimetatud tegevused ja tegevused, mille korral ei ole võimalik kasutada piisavaid leevendusmeetmeid ja mille tulemusena võib tekkida olulisi negatiivseid häiringuid naabruses elavatele inimestele.“  „Hoonetele paigaldatavate tehnoseadmete müratasemete müra ei tohi ületada Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müratasemeid. Mürahäiringute ennetamiseks tuleb põhjalikult planeerida seadmete paigutust teiste hoonete suhtes. Seadmete tehnoloogiline lahendus peab teostuma selliselt, et häiriv müra ei leviks hoone konstruktsioonide kaudu või muul viisil hoone siseruumidesse või ümberkaudsete hooneteni/kinnistuteni.“  „Hoonete projekteerimisel arvestadasotsiaalministri määruses nr 42 „Müra normtasemed elu-ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kirjeldatud nõuetega ning rakendada EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ meetmeid.  „Seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada või kasutada selliselt, et nende poolt tekitatav vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes vastaks sotsiaalministri 17.05.2002. a määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele. Samuti peavad käesoleva seaduse kehtestatud piirväärtustele vastama ehitustegevusega kaasnevad vibratsioonitasemed.“  „Äri-ja tootmismaa kruntide ja hoonete valgustus ei tohi põhjustada valgusreostust ning tuleb suunata selliselt, et see ei põhjustaks negatiivseid häiringuid teedel liiklejatele ja läheduses elavatele inimestele. Samuti ei tohi valgust suunata ülespoole.“ Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning kooskõlastab detailplaneeringu, kui detailplaneeringu realiseerimisel arvestatakse ameti järgnevate märkustega:  Seletuskirjas (lk 11) on kirjutatud: „Hoonete projekteerimisel arvestada, et juhul kui kavandatav tegevus võib kaasa tuua keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kohaselt olulise mürahäiringu, peab ehitusdokumentatsioon sisaldama mürahinnangut. Krundilt lähtuv müra ei tohi ületada kehtestatud normtasemeid.“Ameti hinnangul on oluline äri-ja tootmistegevuste ning muude müraallikate (mürarikkad seadmed, laadimisalad jt) paigutamine müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Kuna detailplaneeringu käesolevas etapis ei ole veel teada kavandatavate äri- ja tootmistegevuste iseloom, siis peab amet detailplaneeringu elluviimisel vajalikuks hinnata kujunenud äri-ja tootmistegevuse müra mõju lähedalasuvatele müratundlike hoonetega aladele. Vajadusel tuleb koostada mürauuring ning vastavalt uuringu tulemustele võtta kasutuselesobivaid müra leevendavaid meetmeid. Äri-ja tootmistegevusest tulenevad müratasemed peavad lähedalasuvatel 11/17  müratundlike hoonetega aladel vastama keskkonnaministri 16.12.2016määruseganr 71„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71)kehtestatud normtasemetele.  Peale detailplaneeringu realiseerimist suurenevad eeldatavasti liiklusmüra tasemed lähedalasuvatel müratundlike hoonetega aladel. Sõidukite liiklemine peab olema korraldatud nii, et see ei häiriks ümberkaudseid elanikke. Detailplaneeringu elluviimisel tuleb hinnata kujunenud olukorda, vajadusel koostada liiklusmüra uuring ning võtta vastavalt mürauuringu tulemustele kasutusele sobivaid müra leevendavaid meetmeid. Liiklusest tulenevad müratasemed peavad vastama KeM määrusega nr 71 kehtestatud normtasemetele.  Seletuskirjas (lk 12) on kirjutatud: „Jäätmete kogumiskonteinerite asukoht projekteerida oma krundil hooneväliselt või hoones. Jäätmehoidla või jäätmeruumi asukoht täpsustatakse ehitusprojektis.“Amet pooldab selliste jäätmemahutite kasutamist, mis ei tekita ümbruskonna elanikele liigset müra. Jäätmemahutid tuleks planeerida müratundlikest hoonetest (sh elamud, hoolekandeasutused, tervishoiu-, laste-ja õppeasutused) võimalikult kaugele.  Seletuskirjas (lk 15) on kirjutatud: „Detailplaneeringu ala hoonete elektrivarustus on ette nähtud uue komplektalajaama baasil (20/0.4kV trafod kuni 2x1600kVA).“Kavandatavast komplektalajaamast tulenevad müratasemed peavad lähedalasuvatel müratundlike hoonetega aladel vastama KeM määrusega nr 71 sätestatud normtasemetele.  Ehitusaegsed müratasemed peavad läheduses paiknevatel müratundlikel hoonetel ajavahemikul 21.00-07.00 vastama KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtasemetele. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kell 07.00-19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra normtaset.  Seletuskirjas (lk 12) on kirjutatud: „Detailplaneeringuga hõlmatud ala jääb piirkonda, kus pinnaseõhu radoonisisaldus on kuni 30 kBq/m3ehk tegemist on normaalse radooniriski alaga, kus vastavalt Eesti standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ on lubatud piiranguteta ehitustegevus. Samas tuleb arvestada, et puhke-ja tööruumides peab radoonitase olema alla 300 Bq/m3.“ Amet juhib tähelepanu, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud ning normaalse radoonisisaldusega piirkonnas võib esineda kõrge radoonisisaldusega alasid. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleb planeeringualal teostada radoonitasemete mõõtmised. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt standardis EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.  Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2001) järgi asub planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Amet juhib tähelepanu,et tegevuste kavandamisel tuleb jälgida, et ei mõjutaks negatiivselt põhjavee omadusi ja sellest tulenevalt elanikeni jõudva joogivee kvaliteeti. 3 Elektrilevi OÜ Kooskõlastuse nr KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL digitaalallkirja 6328563570 * Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. kinnitusleht (1 lehel) Kooskõlastuse * Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised 12/17  kuupäev tingimused täpsustatud koormustega. 11.06.2021 KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS Marge Kasenurm Elektrilevi OÜ volitatud esindaja 4 Osaühing KIILI 03.09.2021 Kiili KVH OÜ kooskõlastuse tingimused: e-kirja väljatrükk 1 KVH 1) projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada lehel. sellega, et nii torustike kui ka andmesidevõrgu teostusjoonised võivad olla ebatäpsed ja seetõttu tuleb lähtuda sellest, et nende asukohad võivad olla orienteeruvad ja ehitustööde käigus tuleb rakendada täiendavaid ettevaatusabinõusid Kiili KVH OÜ-le kuuluvate tehnovõrkude kaitseks; 2) Kiili KVH OÜ-le kuuluva andmeside võrgu haldaja on Motoral OÜ (tel nr 5655220, [email protected] <mailto:[email protected]> ). Enne ehitus- ja kaevetööde alustamist sidetrasside kaitsevööndis (sh ristumistel) palume kohale kutsuda Motoral OÜ esindaja, kellega kooskõlastada tööde teostamise aeg ja koht. Töid võib teostada ainult andmesidevõrgu omaniku või haldaja esindaja kirjaliku tööloa alusel; 3) tööde teostamisel tuleb lähtuda tehnorajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast; https://www.riigiteataja.ee/akt/407122012045 4) kaablid tuleb paigaldada Kiili KVH OÜ tehnovõrkudega ristumisel avatud meetodil, väljaarvatud Motoral OÜ-ga kirjalikult kooskõlastatud juhtudel; 5) ehitustööde käigus tekkinud Kiili KVH OÜ tehnorajatiste vigastustest tuleb teatada koheselt Kiili KVH OÜ-d. Andmesidekaablite vigastustest tuleb teavitada nii Kiili KVH OÜ-d kui ka Motoral OÜ-d; 6) tehnovõrkude kahjustused tuleb taastada samaväärselt kahjustusele eelnevale olukorrale tööde teostaja poolt vastavalt Kiili valla kaevetööde eeskirja §13 lõikele 2 "Projekti ja teostusjoonise alusel paigaldatud tehnorajatise vigastamisest teatab kaevaja kohe tehnorajatise omanikule. Vigastus parandatakse kaevaja kulul." <https://www.riigiteataja.ee/akt/407122012045> . 7) kõik hilisemad projektimuudatused peab täiendavalt kirjalikult kooskõlastama tehnovõrkude omanikuga ja/või haldajaga. Kooskõlastus kehtib kaks aastat. Esitatud lahendus ei vähenda projekteerija vastutust lahenduse vastavuse osas tehnilistele ja normdokumentide nõuetele. Lugupidamisega Silver Parri Kiili KVH OÜ e-post: [email protected] 5 Telia AS PROJEKTI TeliaEestiAS(edaspidi"Telia")seisukohadesitatuddok KOOSKÕLASTU umentidekooskõlastamisel: S NR 35230484 Infotööloasaamisekstelefoninumbril: Maa-alalpaiknebTelialekuuluvsideehitis: Kaablikanalisatsioon,Sidemaakaabel, Kaitsetoru Projektkooskõlastataksemärkustega: Teliasideehitistekaitsevööndistegevuste planeerimiseljaehitisteprojekteerimisel tagadasideehitiseohutusjasäiliminevastavalt EhS§70ja§78nõuetele.Töödeteostamisel sideehitisekaitsevööndislähtudaEhSptk8 japtk9esitatudnõuetest,MTMmäärusest nr73(25.06.2015)„Ehitisekaitsevööndi ulatus,kaitsevööndistegutsemisekordja kaitsevöönditähistuseleesitatavadnõuded„, kohaldatavateststandarditestningsideehitise omanikujuhenditestjanõuetest. Antudkooskõlastuseioletegutsemisluba Teliasideehitisekaitsevööndistegutsemiseks. Sideehitisekaitsevööndisonsideehitiseomaniku loatakeelatudigasugunetegevus,misvõib ohustadasideehitist.Tegutsemislubataotleda hiljemalt5tööpäevaenneplaneeritudtegevuste 13/17  algustjasoovitudväljakutseaegaTeliaEhitajate portaalis:https://www.telia.ee/ehitajate-portaal TeliaEestiAS klienditeenindus e-post:[email protected] Mustamäetee3,15033Tallinn ärikliendid1551 e- post:[email protected] Registrikood10283074 erakliendid123 https://www.telia.ee/ Kooskõlastuskehtibkuni02.06.2022 Kooskõlastusevõttisvastu: Kooskõlastuseandis: TERJEHAASMA TeliaEestiASvolitatudesindaja ArvoSepp e-post:[email protected] telefon:6402650 6 Esmar Gaas AS 15.06.2021.a. nr. KOOSKÕLASTUSE KAASKIRI 1029-EG Olles tutvunud läbivaatamiseks ja seisukoha võtmiseks esitatud „Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering” (koostaja K-Projekt OÜ, töö nr. 19159), kooskõlastab Esmar Gaas OÜ detailplaneeringu lahenduse, järgmistel tingimustel: 1) planeeringu alale kavandatava hoonestuse küttegaasiga varustamiseks tuleb gaasipaigaldiste ehitusprojektide koostamiseks võtta täpsustavad tehnilised tingimused gaasijaotusvõrgu valdajalt; 2) torustike asukohad täpsustada ehitusprojektide koostamisel; 3) planeeringu alale kavandatava hoonestuse küttegaasiga varustamise teenuse osutamiseks tuleb sõlmida gaasijaotusvõrgu valdajaga gaasijaotusvõrguga liitumise leping; 4) detailplaneeringu lahenduse realiseerimiseks ning küttegaasi jaotusvõrguga liitumiseks tuleb seada kõigile planeeringu kohaselt moodustatavatele kinnistutele, millistele on planeeritud ühisvõrgu osana rajatavaid torustike, kaitsevööndi ulatuses kasutusõigus võrguvaldaja kasuks; 5) kõik kooskõlastatud lahenduse muudatused tuleb täiendavalt kooskõlastada Esmar Gaas OÜ-ga. Kooskõlastus kehtib kaks aastat. Käesolev kooskõlastuse kaaskiri lisada planeeringu dokumentatsioonile. Kooskõlastatud lahendus ei vähenda projekteerija vastutust lahenduse vastavuse osas tehnilistele ja normdokumentide nõuetele. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Olesk Esmar Gaas OÜ tel: 6000782 e-post: [email protected] 7 Transpordiamet 20.12.2022 nr 7.2- Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust 2/22/3427-5 Kangru tee 2 detailplaneeringule (katastritunnus 30401:001:2039, edaspidi planeering). Planeeringuga kavandatakse eeldused kinnistutele äri- ja tootmishoonete ning teenindava taristu rajamiseks. Planeering on tihedas seoses ka Rae vald Kurna küla Põllumehe kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga ning ümberkaudse teedevõrgustikuga. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) jätame planeeringu kooskõlastamata EhS §71 lg 2 punkt 2 ja PlanS §126 lg 1 punktide 4 ja 7 alusel, mida põhjendame järgnevalt. Selgitamist vajab kogu piirkonda teenindava riigitee nr 11115 Kurna-Tuhala ja Kurna liiklussõlme liikluskorralduslik lahendus arvestades lähiala arendusalade kiirest kasvutempost genereeritud liiklussagedusega, mis on põhjustamas liiklussõlme ja ristmike läbilaskevõime ammendumist. Transpordiametile on varasemalt esitatud 14/17  tutvumiseks AS K-Projekt poolt koostatud uuring töö nr 21103 „Harjumaa Rae vald Kurna küla Saire kinnistu detailplaneeringu liiklusanalüüs“, kus arendusaladest genereeritava liiklussageduse mõju (sh Kangru tee 2 detailplaneeringuala) ulatub riigi põhimaanteele 11 Tallinna ringtee. Piirkonnas on tegemist kumulatiivse mõjuga, kus kõigist arendusaladest kombineerituna ammendub liiklussõlme ja ristmike läbilaskvus. Transpordiameti, Rae ja Kiili Vallavalitsusega tellimusel on valminud Teedeprojekt OÜ töö nr T02022 „Riigitee nr 11115 Kurna–Tuhala km 2,196– 4,556 ja riigitee nr 11507 Kangrumetsa tee km 0,000–0,550“, mis on koostatud piirkonna detailplaneeringutele aluseks võtmiseks. Riigitee nr 11115 jääb suures ulatuses kahe valla piirialadele ning mõjud riigitee nr 11115 toimivusele on seotud ka Kangru tee 2 planeeringualast lähtuvalt. Sellest tulenevalt on sobilik ja vajalik planeeringus käsitleda ka Teedeprojekt OÜ töös nr T02022 „Riigitee nr 11115 Kurna–Tuhala km 2,196–4,556 ja riigitee nr 11507 Kangrumetsa tee km 0,000–0,550“ toodud juurdepääsulahendusi ning näha ette vastavad meetmed riigitee nr 11115 läbilaskvuse, ohutuse ja toimivuse tagamiseks. Meie hinnangul on planeeringualalt ohutute ja normide kohaste ühenduste tagamiseks vajalik ette näha joonisel 1 toodud taristu väljaehitamine. Sh tuleb arvestada, et normide kohase ja ohutu taristu väljaehitamine on mistahes hoone ehitusloa eelduseks. Transpordiameti, Rae ja Kiili Vallavalitsuse vahel toimus 15.12.2022. a. koosolek riigitee nr 11115 Kurna–Tuhala km 2,196–4,556 ja riigitee nr 11507 Kangrumetsa tee km 0,000–0,550 projektlahendusest ja piirkonna koostamisel olevatest detailplaneeringutest lähtuvalt, kus peamiseks arutelu teemaks oli taristu väljaehitamise kohustuste sidumine planeeringutega. Koosoleku järgselt loodame, et kaalute erinevaid võimalusi planeeringuga seotud kohustuste määramisel ning enne taaskord planeeringu kooskõlastamiseks esitamist on antud asjaoludes jõutud selgusele. Eeltoodust lähtuvalt on vajalik planeering siduda Teedeprojekt OÜ tööga nr T02022 „Riigitee nr 11115 Kurna–Tuhala km 2,196–4,556 ja riigitee nr 11507 Kangrumetsa tee km 0,000–0,550“ ning seada planeeringus taristu väljaehitamise kohustused. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostaja ja korraldajaga ning palume esitada planeering peale korrigeerimist Transpordiametile uuesti kooskõlastamiseks. 8 Kiili Vallavalitsuse 03.04.2023 nr 8- Kiili Vallavalitsus esitas kooskõlastamiseks kiri 1/1255-21 Transpordiametile 16.11.2022 kirjaga nr 8-1/1255-18 Transpordiametile Vaela külas Kangru tee 2 detailplaneeringu materjalid. Planeeritava ala kohta kehtib Kiili Vallavolikogu 13.06.2006 otsusega nr 32 kehtestatud Trummi-I kinnistu detailplaneering, milles on alale kavandatud üks äri- ja tootmismaa ning kolm tootmismaa krunti. Äri- ja tootmismaa krundile on määratud ehitusõigus büroo- ja laohoonetele (kuni 3 korruselised hooned ehitusaluse pinnaga kokku kuni 2600 m2) ning ühele tootmismaa krundile tööstushoone (kuni 3 korruseline hoone ehitusaluse pinnaga kokku kuni 1200 m2) ehitamiseks. Ülejäänud tootmismaa kruntidele on ette nähtud rajada alajaam ja puurkaev. Detailplaneeringut ei ole realiseeritud, rajatud on vaid alajaam. Detailplaneering on kooskõlastatud Maanteeameti poolt 02.08.2005. Menetluses oleva Vaela külas Kangru tee 2 detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kangru 15/17  tee 2 katastriüksuse jagamine kaheks äri ja/või tootmismaa sihtotstarbega krundiks ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Kavandatavatele kruntidele määratakse ehitusõigus kokku kuni kuue (ühele krundile kuni 3 hoonet, kuni 4 korrust, kõrgus kuni 16 m) tootmis- ja/või büroohoone püstitamiseks ja koos sellega heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsutee, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning keskkonnatingimuste seadmine planeeringus kavandatu elluviimiseks. Ehitusõigus äri- ja/või tootmishoonete ehitamiseks ehitisealuse pindalaga kokku kuni 11750 m2. Põllumehe kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga on kavandatud jagada Põllumehe kinnistu äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kruntideks ning määrata äri- ja tootmismaa kruntidele ehitusõigus kuni 4-korrusliste äri- ja/või tootmishoonete ehitamiseks ning moodustada Põllumehe kinnistust transpordimaa sihtotstarbega krundid avalikult kasutatava tee (Kangrumehe tee) ning perspektiivse ringristmiku ehitamiseks. Ehitusõigusega äri- ja/või tootmishoonete ehitamiseks ehitisealuse pindalaga kokku kuni 57000 m2. Kiili Vallavalitsuse 17.06.2014 korralduse nr 348 „Vaela külas Valli ja Uuesalu maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine“ kohaselt on detailplaneeringu koostamise eesmärk Vaela külas Valli (katastritunnus 30401:001:2022) ja Uuesalu (katastritunnus 30401:001:2028) maaüksuse jagamine, sihtotstarvete määramine, ehitusõiguse seadmine kuni kolmekorruseliste ärija tootmishoonete rajamiseks ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsu-teede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Planeeritava maa-ala suurus on ca 10,4 ha. Detailplaneeringus on Uuesalu katastriüksusest ja Valli katastriüksusest ette nähtud jagamise ja ümberkruntimise teel moodustada 18-ks krunti järgmiselt: 15 äri- ja/või tootmismaa krunti ja 3 transpordimaa krunti. Ehitusõigusega äri- ja/või tootmishoonete ehitamiseks ehitisealuse pindalaga kokku kuni 32935 m2. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) jättis Transpordiamet planeeringu kooskõlastamata EhS §71 lg 2 punkt 2 ja PlanS §126 lg 1 punktide 4 ja 7 alusel, mida põhjendati järgnevalt. Selgitamist vajab kogu piirkonda teenindava riigitee nr 11115 Kurna-Tuhala ja Kurna liiklussõlme liikluskorralduslik lahendus arvestades lähiala arendusalade kiirest kasvutempost genereeritud liiklussagedusega, mis on põhjustamas liiklussõlme ja ristmike läbilaskevõime ammendumist. Transpordiameti hinnangul on planeeringualalt ohutute ja normide kohaste ühenduste tagamiseks vajalik ette näha joonisel 1 toodud taristu väljaehitamine. Sh tuleb arvestada, et normide kohase ja ohutu taristu väljaehitamine on mistahes hoone ehitusloa eelduseks. Eeltoodust lähtuvalt on vajalik planeering siduda Teedeprojekt OÜ tööga nr T02022 „Riigitee nr 11115 Kurna–Tuhala km 2,196–4,556 ja riigitee nr 11507 Kangrumetsa tee km 0,000–0,550“ ning seada planeeringus taristu väljaehitamise kohustused. Kiili Vallavalitsus nõustub Transpordiameti väitega, et selgitamist vajab kogu piirkonda teenindava riigitee nr 11115 Kurna-Tuhala ja Kurna liiklussõlme liikluskorralduslik lahendus arvestades lähiala arendusalade kiirest kasvutempost genereeritud liiklussagedusega, mis on põhjustamas liiklussõlme ja ristmike läbilaskevõime ammendumist. Nimetatud probleemi lahendamiseks 16/17  on Transpordiameti, Rae ja Kiili Vallavalitsusega tellimusel on valminud Teedeprojekt OÜ töö nr T02022 „Riigitee nr 11115 Kurna–Tuhala km 2,196– 4,556 ja riigitee nr 11507 Kangrumetsa tee km 0,000–0,550“, mis on koostatud piirkonna detailplaneeringutele aluseks võtmiseks. Võttes aluseks eelneva:  Kangru tee 2 kinnistul on juba kehtestatud Trummi-I kinnistu detailplaneering;  menetluses oleva detailplaneeringu ehitisealune pind kokku on kuni 11750 m2;  piirkonnas vahetus läheduses menetluses olevad planeeringud: o Valli ja Uuesalu maaüksuse detailplaneering (ehitisealune pind kuni 32935 m2); o Põllumehe kinnistu ja lähiala detailplaneering (ehitisealune pind kuni 57000 m2). saab väita, et Kangru tee 2 detailplaneeringu elluviimiseks vajaliku taristu väljaehitamise nõudmine sellises mahus pole proportsioonis planeeringu elluviimisel tulenevate mõjudega. Arvestama peab ikkagi planeeringu kehtestamisel tulenevate ehitusõiguste mahtudega. Kangru tee 2 detailplaneeringu ehitusmaht ei oma sellises mahus mõju taristule nagu on seda Põllumehe või Valli ja Uuesalu detailplaneeringud. Sellest tulenevalt ei pea Kiili Vallavalitsus õigeks nõuda Kangru tee 2 detailplaneeringust huvitatud isikul taristu väljaehitamise kohustust sellises mahus. Võttes aluseks eelneva ja tuginedes PlanS § 133 lg 3 loeb Kiili Vallavalitsus Vaela külas Kangru tee 2 detailplaneeringu Transpordiameti poolt kooskõlastatuks. Koostaja: Eduard Ventman, Vallaarhitekt 17/17