Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna 2022. aasta tulemusaruanne

KÄSKKIRI 14.06.2023 nr 78 Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna 2022. aasta tulemusaruande kinnitamine Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lg 1 alusel. 1. Kinnitan Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna 2022. aasta tulemusaruande. 2. Kinnitan keskkonna tulemusvaldkonna 2022. aasta aruande. 3. Avaldada Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna 2022. aasta tulemusaruanne Maaeluministeeriumi veebilehel. Saata: Rahandusministeerium, Riigikontroll, Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava juhtkomisjoni liikmed (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad: Lisa 1 „Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna 2022. aasta tulemusaruanne“ Lisa 2 „Keskkonna tulemusvaldkonna 2022. aasta aruanne“  Maaeluministri 14.06.2023 käskkiri nr 78 Lisa 1 Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna 2022. aasta aruanne Sisukord 1. Tulemusvaldkonna üldinfo .................................................................................................. 3 2. Tulemusvaldkonna mõõdikud ............................................................................................. 4 3. Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide lõikes ................................ 5 4. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine .............................................................. 5 5. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs .................................................................................. 5 6. Hindamised ja tõhustamiskavad ........................................................................................12 7. Põllumajandus, toit ja maaelu programm ...........................................................................12 7.1 Programmi mõõdikud.......................................................................................................13 7.2 Programmi olukorra analüüs ............................................................................................19 7.2.1 Põllumajandus ja toiduainetööstus ............................................................................19 7.2.2 Toiduohutus ..............................................................................................................22 7.2.3 Maaelu ......................................................................................................................23 7.2.4 Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire .................................................................24 7.2.5 Biomajandus .............................................................................................................27 7.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs ............................................................................28 7.3.1 MEEDE Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine ........................................28 7.3.2 MEEDE Taimetervis, loomade tervis ja heaolu..........................................................32 7.3.3 MEEDE Toiduohutus .................................................................................................40 7.3.4 MEEDE Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses .......................................................46 7.3.5 MEEDE Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine ..................50 7.3.6 MEEDE Maa- ja rannapiirkonna areng ......................................................................58 7.4 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine..................................60 8. Kalanduse programm ........................................................................................................62 8.1 Programmi mõõdikud.......................................................................................................62 8.2 Programmi olukorra analüüs ............................................................................................63 8.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs ............................................................................65 8.4 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine..................................67 LISA Tulemusvaldkonna sisend riigi 2022. aasta majandusaasta koondaruandesse .............68 2 1. Tulemusvaldkonna üldinfo Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab. Tulemusvaldkonnaga on enim seotud strateegia „Eesti 2035“ neli sihti: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. Eesti majandus on tugev uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna Programm sh vastutavad strateegiadokumendid (valdkonna ministeeriumid arengukavad, poliitika põhialused jms) Põllumajandus ja kalandus Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna Programm „Põllumajandus, arengukava aastani 2030 toit ja maaelu 2022–2025“ (Maaeluministeerium) Programm „Kalandus 2022–2025“ (Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium) „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“1 (PõKa 2030) seob tervikuks põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toiduainetööstuse ning maa- ja rannapiirkondade arengusuunad. Arengukava eesmärk on kaasa aidata nende valdkondade konkurentsivõime suurenemisele, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade kestlikule arengule, heale taime- ja loomatervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Sellega loob PõKa 2030 neis valdkondades lisandväärtuse suurendamise eeldused, võttes arvesse biomajanduse, säästva arengu ja keskkonnaalaseid eesmärke, ning loob võimalusi valdkondadevaheliseks koostööks. Esimese alaeesmärgi „Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond“ saavutamisega on seotud seitse lõimuvat tegevussuunda. Teine alaeesmärk „Kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ja kalavarude jätkusuutliku majandamise“ hõlmab ühte tegevussuunda. Arengukava eesmärgid ja tegevussuunad arvestavad nii kestliku arengu kui ka kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise vajadustega. Horisontaalsed arendusteemad hõlmavad biomajandust, eksporti ning keskkonda ja maapiirkondade terviklikku arengut. Arengukava alaeesmärkide saavutamiseks on koostatud programmid: „Põllumajandus, toit ja maaelu 2022–2025“ ning „Kalandus 202–-2025“(ühisprogramm Keskkonnaministeeriumiga). Maaeluministeerium koostab igal aastal põhjaliku põllumajanduse, kalanduse, maaelu ja toiduainetööstuse ülevaate, mida on võimalik lugeda Maaeluministeeriumi kodulehelt2. 1 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 | Maaeluministeerium (agri.ee) 2 https://www.agri.ee/maaelu-pollumajandus-toiduturg/pollumajandus-ja-toiduturg/ulevaated-ja-statistika 3 2. Tulemusvaldkonna mõõdikud Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud3 Tegelik Sihttase Tulemusvaldkonna mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 2035* Põllumajanduse, metsamajanduse, kalapüügi ja toiduainete tootmise ning 29 798 31697 33435 30 500 33800 joogitööstuse loodud eurot eurot eurot eurot eurot lisandväärtus hõivatu kohta kolme aasta liikuv keskmine Põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi ja 0,88 0.83 0.89 0,80 0.81 impordi väärtuse suhe Kodumaist toitu osta eelistavate Eesti tarbijate 74 - 61 75 75 osakaal, %. Toiduohutuse baromeeter 99,28 99,33 99,57 ≥ 100 ≥ 100 Kasvuhoonegaaside (KHG) heide põllumajandustoodangu väärtuse kohta, tonni tuhande 2.32 2,48 - ≤ 2,5 ≤ 2,5 euro kohta** Maapiirkonna elanike vanuses 76,1 78,3 82,1 78,1 78,4 20–64 tööhõive määr, % * märgitakse juhul, kui on tegemist strateegia „Eesti 2035“ mõõdikuga ** Kasvuhoonegaaside heite inventuuri tehakse aasta n–2 kohta ehk 2022. aasta põllumajanduse kasvuhoonegaaside heite väärtus saadakse 2024. aasta inventuurist. Kui andmed puuduvad või pole andmeid antud aastal kogutud on lahtrisse märgitud „-„. 3 Tulemusvaldkonna mõõdikutega seotud lisandmaterjaliga on võimalik tutvuda Maaeluministeeriumi veebilehel Lisandmaterjal. „"Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ eesmärgid ja mõõdikud (agri.ee) 4 3. Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide lõikes Eelarve jaotus programmide lõikes (tuhat €) 18837 434789 Põllumajandus, toit ja maaelu Kalandus Joonis 1 Tulemusvaldkonna eelarve jaotus programmide lõikes 4. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine Tabel 2. Tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhat €) Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine (+/-) Põllumajandus ja kalandus 448 684 452 690 433 019 Kulud 448 684 452 690 433 019 Põllumajandus, toit ja maaelu 420 392 434 789 415 542 Kulud 420 392 434 789 415 542 Kalandus 28 291 17 900 17 478 Kulud 28 291 17 900 17 478 Käibemaks 2 927 3 474 3 137 Investeeringud 3 144 11 638 6 183 sh käibemaks 504 1 044 866 5. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna eesmärkideks on, et Eesti tarbijad eelistaks kodumaist toitu, tagatud on hoitud elukeskkond, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad elujõulised. Nende eesmärkide saavutamiseks on kaks programmi – „Põllumajandus, toit ja maaelu 2022–2025“ ja „Kalandus 2022–2025“. 5 Nende programmide kaudu panustab põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkond ka mitmesse Eesti 2035 arengustrateegia sihti, näiteks „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“, „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. Tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamist jälgitakse erinevate mõõdikute kaudu, mis on välja toodud tabelis 1. 2022. aastal oli põllumajanduse, metsamajanduse, kalapüügi ja toiduainete tootmise ning joogitööstuse loodud lisandväärtus hõivatu kohta kolme aasta liikuv keskmisena 33 435 eurot. Sellega ületati ka 2022. aastaks ette nähtud sihttase 30 500 eurot. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport ja import oli läbi aegade suurima väärtusega. Eestist eksporditi 2022. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 2,016 mld euro (~9% kogu ekspordist) väärtuses ning imporditi Eestisse 2,265 mld euro eest. Võrreldes 2021. aastaga kasvas kiire hinnakasvu tulemusel eksport 37% ja import 27%. Kaubavahetuse puudujääk oli 249 mln eurot, mis oli 60 mln euro võrra väiksem kui aasta varem. Põllumajandus- ja kalandussektoril koostöös toidutööstusega on oluline roll eestimaalaste toiduga varustamisel. Riigi seisukohalt on väga oluline võimekus ennast ise tähtsamate toiduainetega varustada, mida on viimaste aastate väljakutsed jätkuvalt tõestanud. 2022. aastal mõjutas tulemusvaldkonda eelkõige Venemaa Föderatsiooni (edaspidi Venemaa) algatatud sõda Ukraina vastu, mis häiris tugevalt tarneahelaid ja põhjustas suure sisendite hinnatõusu (väetised, sööt, energia). Sektoril tuli leida uusi võimalusi, kuidas kiirelt muutunud olukorraga toime tulla. 2022. aastal valitsenud turuolukorras ei katnud toodangu turustamisest saadav tulu tihti tootmiseks tehtavaid kulutusi. Olukorda halvendas veelgi kõrge inflatsioon. See mõjutas nii tootjaid kui ka tarbijaid, mistõttu oli vajalik astuda samme sektori toetamiseks ja olukorra leevendamiseks4. Koostöös sektoriga töötati 2022. aastal välja mitmeid põllumajandus- ja maamajandussektorile olulisi toetusmeetmeid kriisiga toimetulemiseks:  2022. aasta jaanuaris maksti piimalehma- ja seakasvatajatele COVID-19 puhangust tingitud erakorralist toetust 5,45 mln eurot.  2022. aasta septembris anti põllumajandustootjatele erakorralist kohandamistoetust (sead, piim, lambad ja kitsed) seoses energia ja sööda kallinemisega 7,6 mln eurot ning 2022. aasta lõpus anti erakorralist riigiabi (aiandus, veiseliha, linnud, munad) 3,8 mln eurot.  MAKi meetmena maksti toiduainetööstustele toetust „Toiduainetööstuse investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks“, mille eelarve oli 13,86 mln. Põllumajandusele, toiduainetööstusele ja maaelu arenguks maksti ÜPP raames 2022. aastal toetusi kokku ~395 mln eurot (sh erakorraline kohandamistoetus 7,6 mln eurot ja erakorraline riigiabi 3,8 mln eurot). 4 Vt ka Põllumajanduse, kalanduse, maaelu ja toiduainetööstuse ülevaade 2022 | 2.54 MB | pdf 6 Koroonapandeemia järelmõjud ja ärev julgeolekuolukord Euroopas, ka loomataudide levik ja rahvusvahelised kauplemispiirangud on põhjuseks, et aina rohkem pööratakse tähelepanu rahvusvaheliste tarneahelate haavatavusele ja toidu varustuskindlusele. Maaeluministeeriumi ettepanekul on toiduvarustuskindlus kui elutähtis teenus lisatud tsiviilkriisi ja riigikaitseseaduse (edaspidi VOS) eelnõusse. Toiduvarustuskindluse lisamine elutähtsate teenuste hulka pakkus väljakutseid 2022. aastaks, mil töö VOS-ga jätkus. Tuli pidada läbirääkimisi ja sõlmida kokkuleppeid toiduvarustuskindluse mõistes elutähtsate teenuste osutajatega. Eesti ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava aastateks 2023–2027 kinnitati Euroopa Komisjoni poolt 11. novembril 2022 (jõustus 1. jaanuaril 2023). Strateegiakava on peamine vahend Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika elluviimiseks Eestis. 9. novembril 2022 (jõustus 1. jaanuaril 2023) võeti vastu Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (ELÜPS), mis sätestab ühise põllumajanduspoliitika abinõuete (otsetoetused, turukorraldusmeetmed, riiklik üleminekutoetus, maaelu arengu toetus jms) rakendamise alused ja korra, riikliku ja haldusjärelevalve teostamise alused ning vastutuse seaduse rikkumise eest. ÜPP strateegiakava eesmärgid on tõhustada arukat, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse; edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse; parandada maapiirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda. Sellega suunatakse põllumajandus- ja toiduainesektori ning maaelu arenguks 1,6 miljardit eurot EL vahendeid koos riigipoolse rahastusega. Kokku on toetusteks välja töötatud 54 sekkumist. Roheüleminek, kliimamuutuste pidurdamine ja elurikkuse säilitamine on sektori jaoks oluliseks väljakutseks, kuid pakub ka võimalusi keskkonnahoidlike ärimudelite kasutuselevõtuks. Hea keskkonnaseisund panustab Eesti kui atraktiivse elukeskkonna ja kvaliteetse toidu tootja kuvandisse. Nii loodusressursside olukord, kliimamuutused kui ka laiem ühiskondlik ootus eeldab, et toidu tootmisel arvestataks keskkonnaga ning selle täiendavaks tagamiseks soodustatakse peamiselt ÜPP toetuste abiga põllumajanduses keskkonnasäästlike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist, näiteks on peaaegu kogu põllumajandusmaa seotud tingimuslikkuse süsteemiga, mis tagab, et toetusi saaksid täies mahus need taotlejad, kes järgivad keskkonnakaitse, loomade heaolu tagamise, rahva-, looma- ja taimetervise kaitse ning põllumajandusmaa heas korras hoidmise nõudeid. Keskkonnasäästlikult majandatava maa (maa mis on keskkonnasõbralikult majandatud või mahetootmisega ettevõtetes ja Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse pindala ning püsirohumaa säilitamise kohustuses arvesse läinud püsirohumaa väljaspool eelnimetatuid) osakaal kasutuses olevast põllumajandusmaast oli 2021. aastal 88,4%, 2022. aastal 87,97%.5 2022. aasta lõpus võeti vastu väga oluline vedelkütuse erimärgistamise seaduse muudatus, mis jõustus 1. jaanuaril 2023. Seadusemuudatuse eesmärgiks on vähendada põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatava erimärgistatud diislikütuse väärkasutamist ja suurendada aktsiisilaekumist. Seadus näeb ette, et eriotstarbelise diislikütuse ostmiseks ja kasutamiseks on vajalik eriotstarbelise diislikütuse ostuõigus, mille andmise otsustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Aktsiisisoodustusega antakse erimärgistatud diislikütuse ostjatele riigiabi, 5 Täpsemalt käesoleva aruande peatükis 7.3.1 7 mille summa kujuneb ostetud liitrite ja tavaaktsiisi- ja soodusaktsiisimäära vahe alusel. Esialgsetel andmetel anti 2022. aastal põllumajandustootjatele erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustuse raames abi 28,3 mln eurot. 2021. aasta detsembris sai heakskiidu Eesti toidu visioonidokument „Eesti toit 2022–2025“, mis kujundab Eesti toidu tutvustamise ja müügiedendustegevuste suunad nii koduturul kui ka välisriikides, keskendudes tarbijate teadlikkuse tõstmisele, kohaliku toidutootmise väärtustamisele. Maaeluministeerium on üle 20 aasta uurinud tarbijate käitumist, et selgitada välja Eesti tarbijate toidukaupade ostueelistused, -harjumused ja -hoiakud ning analüüsida võimalikke muutusi toidukaupade tarbimises ja eelistustes. Juba aastaid on toidukauba ostuotsuse tegemisel pidanud elanikud kõige tähtsamaks toidu maitset, värskust ja kvaliteeti. Arvestades aga kiiret inflatsiooni, leibkondade ostujõu kahanemist ja suurenenud hinnatundlikust, vaatab tarbija kvaliteedi kõrval toidupoes üha enam ka hinda, mis on tõusnud 2022. aastal varasemaga võrreldes üheks olulisemaks ostuotsust mõjutavaks teguriks. Mõnevõrra on langenud ka nende tarbijate osakaal (61%), kes on viimase aasta jooksul ostnud valdavalt kodumaist kaupa. Seetõttu on jätkuvalt oluline hoida fookuses erinevaid eesti toidu tutvustamise ja müügiedendusega seotud tegevusi. Euroopa Komisjonis alustas 2021. a sügisel tööd üldise toiduseaduse ja kestlike toidusüsteemide töögrupp. 2022. a viisime läbi kestliku toidusüsteemi õigusraamistiku algatuse osas riigisisese konsultatsiooni ning andsime Eesti sisendi Euroopa Komisjoni mõjuhinnangute ja eelnõude koostamiseks. Komisjon on lubanud kestliku toidusüsteemi raamõigusakti eelnõuga välja tulla detsembris 2023. a. Kestlik toidusüsteem hõlmab põllumajandus- ja keskkonnapoliitikat, toiduohutust ning tervist. Praegu ei ole EL tasemel raamõigusakti kestlikkuse kohta, nagu nt on EL toiduseadus toidu- ja söödaohutuse kohta. Kestlikkusel on kolm mõõdet - majanduslik, keskkondlik ning sotsiaalne. Selleks, et süsteem oleks tasakaalus, peab olema tagatud majanduslik kasu kõigile osalistele. Kuid majanduslik kasu ei saa tekkida keskkonna ega inimeste tervise arvelt. Meie praegune toidusüsteem pakub meile võimalust tarbida laias valikus, kvaliteetset ja ohutut toitu, kuid sellel on suur ülemaailmne keskkonna- ja sotsiaalmajanduslik jalajälg, mis pikas plaanis ei ole enam jätkusuutlik. Põllumajandusmaa ja muld on põllumajanduse peamine ressurss ja tootmise eeldus, mida tuleb hoida, heas seisundis mullast pärineb 95% meie toidust. Kuigi Eesti põllumuldade seisund on võrreldes paljude teiste riikidega suhteliselt hea, ei ole hinnanguliselt umbes 60–70 % ELi muldadest enam heas seisundis. Kliimamuutuste tõttu on muldade hea seisund üks olulisemaid toidujulgeoleku tegureid. Seetõttu anti 2021. a välja ELi mullastrateegia 2030, kutsuti ellu Euroopa Horisondi mullakokkuleppe missioon ning 2023. a juulis avaldatakse EL mullatervise seaduse direktiivi eelnõu. 2022. a toimunud XIV ülemaailmsel põllumajandusministrite tippkohtumisel, mis oli osa rahvusvahelisest toidu- ja põllumajandusfoorumist „Global Forum for Agriculture“ võeti vastu kommünikee „Kestlik maakasutus: toiduga kindlustatus algab mullast 6“. Hinnanguliselt kuni 37% maailma kasvuhoonegaasidest tuleneb toidusüsteemist, sh taime- ja loomakasvatusest, transpordist ahela lülide vahel, maakasutuse muutusest, toiduraiskamisest. 6 https://www.agri.ee/uudised/urmas-kruuse-elu-planeedil-maa-soltub-muldade-tervisest 8 Kui jätkame tänaste praktikatega, siis toidusüsteemist tulenev kasvuhoonegaaside kogus kasvab kuni 30-40% aastaks 2050. Seda survestab omakorda maailma elanikkonna kasv ja suurenev nõudlus toidu järele. Kasvuhoonegaaside netoheide Eestis oli 2020. a ligikaudu 12,8 miljonit tonni CO₂ ekvivalenti, millest põllumajandussektorist tulenev heide moodustas ligikaudu 13%. Prognooside järgi suureneb põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heide Eestis aastaks 2050 11,5 % võrreldes 2018. aastaga. Eesti osakaal kasvuhoonegaaside tekkes on maailma mastaabis väga väike, Euroopa Liidu liikmesriikide kasvuhoonegaaside heitkogusest moodustab Eesti osa umbes 0,4 %. Tarbitava toidu ohutus ja kvaliteet ning võimalus teha teadlikke ja tervist toetavaid toitumisvalikuid on olulised elanikkonna tervist mõjutavad tegurid. Toiduohutuse poliitika põhineb integreeritud lähenemisel, hõlmates erinevaid etappe toiduahelas ehk „põllult lauale“ lähenemist. Võtmesõnad on teadusel põhinev riskihindamine ja tarbijakaitse, mis võetakse aluseks poliitikate kujundamisel, seadusandluse väljatöötamisel ja rakendamisel. Sealjuures on oluline nii ELi sisene kui ka ülemaailmne koostöö toiduohutuse tagamisel. Toiduohutuse eesmärgid toetavad toidutootmise, ekspordi ja keskkonna eesmärke ning rahvatervise arengukava eesmärke. Toiduohutuse baromeeter, mis mõõdab üldist toiduohutuse olukorda Eestis aastapõhiselt ja võrrelduna eelmisese aastaga, oli 2022. aastal 99,57. Eesmärgiks on, et näit oleks vähemalt 100 ehk ei langeks võrreldes eelmise aastaga. Toiduohutus tähendab bioloogilise, keemilise või füüsikalise ohu puudumist toidus. Toiduohutuse baromeeter näitas 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga toiduohutuse olukorra kerget langust. Kõige enam mõjutas toiduohutuse baromeetri 2022. a tulemust toidutekkeliste nakkushaiguste kasv. Sarnaselt eelneva aastaga on üldist olukorda mõjutanud toiduohutuse ennetavate meetmete täitmise langus. Ennetavatest meetmete näitajatest on tulemust kõige rohkem mõjutanud eeltingimuste programmi tulemuste langus, mis on olnud languses juba mitu viimast aastat. Keemiliste riskide osas on 2022. aasta tulemus võrreldes eelneva perioodiga halvenenud ning kõige madalam nõuetele vastavate proovide osakaal on PAH-ide (polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud) korral lihatoodetes. Toidualase teabe kontrolli nõuetele vastavuse olukord tegi 2022. aastal läbi kerge paranemise võrrelduna eelmise perioodiga. 2022. aastal toiduohutuse meetme raames läbiviidud tegevused toetavad ka strateegia „Eesti 2035“ eesmärkide täitmiseks planeeritud tegevuses „Tervist toetav elukeskkond„ ettenähtut. Riigi ressursside tõhusamaks kasutamiseks ja uute väljakutsetega toime tulekuks korrastati 2022. aastal riigireformi raames riiklikku laboriteenuse turgu. 1. jaanuaril 2023. a alustas Maaeluministeeriumi valitsemisalas tööd Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi baasil moodustatud Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS). „Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas“ viimane versioon kehtib aastateks 2021–2026. Antibiootikumide kasutamine põllumajandus- ja lemmikloomadel on langenud 10 aastaga 29%, kuid vähenemine on peatumas. Koos positiivse mõjuga rahvatervisele, keskkonnale ja toidusektori konkurentsivõimele kujundavad kõrged taimetervise, loomatervise ning heaolu standardid meie elukeskkonda 9 ning on aluseks eetilisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele. Taimede ja loomade hea tervis ning loomade heaolu toetavad jätkusuutlikku ja kasumlikku tootmist ning võimaldavad põllumajandus- ning kalandustoodete vaba liikumist ELi siseturul ja ligipääsu välisturgudele. 2022. aastal eriti ohtlikke loomataude farmides ega kodumajapidamistes ei diagnoositud. Taimetervise olukord Eestis on jätkuvalt hea. Seire tulemusena tuvastati 2022. aastal kolm ohtlikku kahjustajat: kaks EL karantiinsete taimekahjustajate nimekirja kuuluvat taimekahjustajat: kartuli-ringmädanik (Clavibacter sepedonicus) ja kollane kartuli-kiduuss (Globodera rostochiensis) ning tomativiirus Tomato brown rugose fruit virus (ToBRFV). Järjest suurema tähelepanu all on väetiste kvaliteet ja saasteainete sisaldus väetistes ning väetise soodne mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. Väetiste tootmise ja turustamise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavus oli 2022. aastal koguni 98%. Oluliseks valdkonnaks on ka taimne paljundusmaterjal, seemnekontroll ja sordikaitse. Eesti taimekasvatus on järjest efektiivistunud, mis tähendab, et kvaliteetse taimse paljundusmaterjali, sobivate sortide kättesaadavus ning kvaliteetne seeme muutuvad järjest olulisemaks põllumajandustootmise eduteguriks. 2021. aastal otsustas valitsus, et Maaeluministeerium töötab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga välja uue mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030. Lisaks eraldati Maaeluministeeriumile riigieelarve arutelude käigus vahendeid, et täiendavalt panustada laste tervisesse, toitumusharjumuste kujundamisse, mahepõllumajandusse ning keskkonna alastesse teadmistesse ning toetada mahetoidu pakkumist koolides ja lasteaedades. Lasteasutustes mahetoidu pakkumine aitab kaasa ka mahetoodete tarbimise suurendamisele ja turunõudluse kasvule. 2022. aastal alustati mahetooraine kasutamise kompenseerimist koolidele ja lasteaedadele, kus vähemalt 20% toidu valmistamiseks kasutatavast toorainest on mahetooted. Lisaks korraldatakse koolitusi ja nõustamist toitlustajatele, koolidele ja omavalitsustele. Maapiirkonnas elab jätkuvalt kolmandik Eesti elanikest ning hinnanguliselt tegutseb ka kolmandik ettevõtetest. Eesti rahvaarv oli 2022. aastal 1,9% võrra suurem kui eelneval aastal, kasvades kuuendat aastat järjest. Maapiirkonna elanike arv langes seevastu eelmisel aastal märgatavalt. Maalises asustuspiirkonnas elas 2022. aasta 1. jaanuari seisuga 395 158 inimest, mis on 8976 võrra vähem kui aasta varem. Kõige suurem elanike vähenemine toimus suursaartel, vastavalt Saaremaal 1416 ning Hiiumaal 884 elaniku võrra. Maapiirkonna elanike arv kasvas ainult Harju- ja Raplamaal, vastavalt 1,7% ja 0,2%. 2022. aastal jätkus eluaseme kaaslaenu pakkumine, maale kodu ostmiseks või olemasoleva renoveerimiseks. Tegemist on katseprojektiga, mis rakendub üle Eesti alla 1000 elanikega asustusüksustes, v.a Harjumaa ja teatud Tartumaa vallad. Eestis on jätkuvalt regiooniti üsna suured majanduslikud arenguerinevused. Maapiirkonna ning Eesti SKP vahe on jätkuvalt suur ning muutumatu, mis peegeldab ebavõrdsust. Maapiirkonna SKP elaniku kohta on 35% madalam Eesti SKP-st elaniku kohta. Maapiirkond pakub tööd 27,8%- le koguhõives osalejale, so 189 000 inimesele, mis on enam kui 3 protsendipunkti kõrgem kui 10 PõKa-s 2030. aastaks seatud siht (24,4%). 2022. aastal oli 20-64 vanuses maapiirkonna elanike tööhõivemäär 82,1%. Võrreldes eelmise aastaga kasvas tööhõivemäär 3,8 protsendipunkti sellega ületati 2022. aastaks seatud sihttaset 4 protsendipunkti võrra. Eesti kalandussektor on konkurentsivõimeline ja kvaliteetse toodanguga ning meil on head eeldused kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmiseks. Kalanduse majanduslike eesmärkide täitmiseks on oluline luua tingimused elujõulisele ja konkurentsivõimelisele vesiviljelus-, kalapüügi- ja vee-elusressursside töötlemise sektorile, pöörates enim tähelepanu tootlikkuse tõstmisele ja lisandväärtuse kasvule. Kestliku ja konkurentsivõimelise kalanduse edendamisel on eelnevatel aastatel olnud üheks peamiseks instrumendiks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 (EMKF) rakenduskava elluviimine. Keskkonnasäästliku ja konkurentsivõimelise kalanduse arenguks maksti 2022. aastal EMKF rakenduskava elluviimisel toetusi kokku 15 926 353 eurot. 2022. aasta lõpu seisuga on EMKF rakenduskava 128 mln euro suurusest eelarvest välja makstud 79%. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 (EMKVF) Eesti rakenduskava kiitis Euroopa Komisjon heaks 8. detsembril 2022. EMKVF rakenduskava on üheks peamiseks vahendiks kestliku ja konkurentsivõimelise kalanduse arendamiseks, Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ning kalanduse valdkonnas Euroopa rohelise kokkuleppe, Euroopa Liidu strateegia "Talust taldrikule" ja "Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030" eesmärkide täitmisele Eestis järgmisel 7 aastal. EMKVF rakenduskava elluviimiseks koos riigipoolse kaasfinantseerimisega on kokku 139,1 mln eurot. 9. novembril 2022. a vastu võetud kalandusturu korraldamise seadus (jõustus 1.jaanuar 2023) on paneb aluse siseriiklikule õigusraamistikule EMKVF rakenduskava elluviimiseks. Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu tõi kaasa kütuse ja elektri hinna hüppelise kasvu, mis vähendas kalandussektori kasumlikkust, seda eriti traalpüügis, kus kulud laevakütusele on üks suuremaid kulukomponente. Seetõttu töötati koostöös sektoriga välja erakorraline toetusmeede kalapüügiga, vesiviljelusega või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevale ettevõtjale kütuse ja elektrienergia hinnatõusu selle osa hüvitamiseks 2022. aastal. Selle toetusmeetme raames maksti traalpüügiga Läänemerel ja Atlandi ookeanil tegelevatele ettevõtjatele toetust kütuse hinnatõusu hüvitamiseks kogusummas 1 562 647 eurot ja vesiviljeluse ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevatelt ettevõtjatelt laekus elektrienergia hinnatõusu hüvitamiseks taotlusi kogusummas 1 372 435 eurot. Kui kalatoodete ekspordikogused Ukrainasse, mis on peamine külmutatud kilu ja räime sihtriik, langesid 2022. aasta märtsis järsult seoses sõjategevusest tingitud ajutiste logistiliste probleemidega, siis ettevõtjad kohanesid aprilli jooksul kiiresti muutunud oludega ning alates maist kuni aasta lõpuni ületas kala ja kalatoodete eksport Ukrainasse 2021. aasta sama perioodi eksporti nii mahus kui väärtuses. Eesti päritolu kala- ja kalatooteid eksporditi Eestist 2022. aastal kokku 154 mln euro väärtuses ja 2021. aastaga võrreldes kasvas Eesti päritolu kala- ja kalatoodete eksport 24 mln euro võrra ehk ligi 15%. Kala ja kalatoodete eksport taastus COVID- 19 leviku ajal seatud piirangute kadumise tõttu. 11 Kokku püüti 2022. aastal 74 242 tonni kala, mis on 1799 tonni ehk 2,4% rohkem kui eelneval aastal. Võrreldes 2021. aastaga jäid väljapüükide protsendid suhtena kvootidesse suhteliselt samaks, kuid kogu väljapüügimaht suurenes peamiselt väljapüügi suurenemise tõttu kaugpüügis, kus eelmise aastaga võrreldes suurenes saak 12% . Kogupüügi väärtus esmakokkuostuhindades oli 75,6 mln eurot. 2022. aastal jätkus kampaania „Kala kõlab hästi“, mille eesmärgiks on julgustada Eesti inimesi sööma rohkem kalatooteid. Vesiviljeluse pikaajaliste arengusuundade määratlemiseks, mis on aluseks EMKVF 2021–2027 rakenduskava toetusmeetmete väljatöötamisele, kinnitas maaeluminister 12. juulil 2022. aastal käskkirjaga nr 82 „Eesti vesiviljeluse mitmeaastase riikliku tegevuskava aastani 2030“. 25. oktoobril 2022. a võeti vastu kalapüügiseaduse muudatused, mis võimaldasid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikorralduses olümpiapüügilt üle minna püügiõiguse omanikule püügivõimalusena jaotatava püügivahendi arvu kohta individuaalse lubatud aastasaagi eraldamisele, et tagada püügiga tegelevatele isikutele stabiilsus ja võimalus oma püügitegevust paremini planeerida kogu aasta vältel. Sellekohase seaduse muudatuse algatas Riigikogu maaelukomisjon juba 2020. aasta jaanuaris. 6. Hindamised ja tõhustamiskavad Aruandeaastal ei viidud läbi hindamisi ega koostatud tõhustamiskavasid. 7. Põllumajandus, toit ja maaelu programm Programmi nimi Põllumajandus, toit ja maaelu Programmi eesmärk Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond Strateegia „Eesti Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed, sh „Tervist 2035“ siht (alasihi hoidev inimene on terviseteadlik, käitudes enda ja teiste elu ning täpsusega) keskkonda hoidvalt. Sealjuures hoolitseb ta nii vaimse kui ka füüsilise tervise eest.“ Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud, sh „Koostöömeelne ühiskond põhineb ühtekuuluvustundel ning inimeste valmisolekul aktiivselt panustada ühiste eesmärkide saavutamisse ning hüvede loomisse. Iga inimene, pere- ja kogukond ning vabaühendus saab ja tahab ühiskonnakorralduses kaasa lüüa ja koostööd teha.“ (vt PõKa 2030, ptk 3.6, sh Leader) Eesti majandus on tugev uuendusmeelne ja vastutustundlik, sh Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond., sh „Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste 12  vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus“ ja „ Elukeskkond on kvaliteetne ja seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt“. Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik, sh“ Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik, kus ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil“ ja Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik, kus ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abi“. Programmi periood 2022–2025 Peavastutaja Maaeluministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Maaelu Teadmuskeskus (METK), Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), valitsemisala Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS), asutused) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) 7.1 Programmi mõõdikud Tabel 3. Programmi (nimetus) ja programmi tegevuste mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Kasutuses oleva 985 456 986 672 986 206 993 000 1 000 000 põllumajandusmaa pindala (ha) Tarbija kindlustunde - 67% 69% - - indeks, %* Kogu tarneahela loodava lisandväärtuse osatähtsus 6% (2018) 7,7% - 7,2 7,2 kogu ettevõtlussektori (2020) lisandväärtuses, % Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal, 86,79 88,4 87,97 80 85 % Maapiirkonnas elavate noorte vanuses 21–40 osatähtsus sama 27,68 27,52 26,65 27,76 27,76 vanusegrupi noorte üldarvus, % Programmi tegevus Taimekaitse Programmi tegevuse mõõdik - 3,7 3,9 4,8 6 6 Taimekaitsevahendite kasutamise ja 13  turustamisega seotud rikkumiste osakaal tehtud kontrollidest, % Programmi tegevuse mõõdik - Kontrollimata taimekaitseseadmete 5 3,1 4,3 7,5 5 kasutamisega seotud ettekirjutuste osakaal tehtud kontrollidest, % Programmi tegevuse mõõdik - Taimekasvatuse valdkonna töökeskkonnas 0 0 0 0 0 juhtunud tööõnnetuste ja kutsehaiguste arv Programmi tegevus Väetised Programmi tegevuse mõõdik - Väetiste 96 97 98 93 93 käitlemise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal läbiviidud kontrollide arvust (%) Programmi tegevus Täiendav keskkonnahoid Programmi tegevuse mõõdik - Põllumajanduskeskkonna 503 165 498 672 523 175 500 000 500 000 toetustega hõlmatud põllumajandusmaa pindala, ha Programmi tegevuse mõõdik - Rikkujate osakaal taotlejatest, kellele 0,57 0,50 0,54 0,69 0,69 nõuetele vastavuse süsteemi / tingimuslikkuse nõuded kohalduvad, % Programmi tegevus Toiduohutus Programmi tegevuse mõõdik - Toiduohutuse 99,23 99,33 99,57 ≥100 ≥100 baromeeter Programmi tegevuse 69,4 69,4 72,4 mõõdik - Tarbija - - (2019) (2019) teadlikkuse baromeeter Programmi tegevus Taimetervis Programmi tegevuse mõõdik - Taimetervise nõuetele mittevastavusest 6 11 6 20 10 tingitud rahvusvaheliste teatiste (notifikatsioonid) arv 14  Programmi tegevuse mõõdik - Taimetervise kontrollidel tuvastatud 99,7 99 96 95 95 nõuetele vastavuste osakaal läbiviidud kontrollide arvus, % Programmi tegevus Loomatervis Programmi tegevuse mõõdik - Riigile omistatud 11 14 14 10 15 (OIE+EL) loomataudivaba staatuste arv Programmi tegevuse mõõdik - EL 77 156 59 200 30 teavituskohustuslike loomataudijuhtude arv Programmi tegevuse mõõdik - Antibiootikumide 67,5 49,2 46,6 40 39 kasutamise tase (mg/PCU) Programmi tegevus Söödaohutus Programmi tegevuse mõõdik - Nõuetele vastavate söödapartiide 93,9 92 93 97 95 osakaal kontrollitud söödapartiide arvus, % Programmi tegevuse mõõdik - Nõuetele vastavate söödakäitlejate 97 93 92 94 94 osakaal kontrollitud söödakäitlejate arvus, % Programmi tegevus Loomade heaolu Programmi tegevuse mõõdik - Tuvastatud loomaheaolu rikkumiste 116 182 677 150 200 arv (vihjepõhine ja plaaniline kontroll) Programmi tegevuse mõõdik - Loomaheaolu 1376 2235 2576 2500 2500 kontrollide arv Programmi tegevus Maakasutus Programmi tegevuse mõõdik - Toetatud Natura 65 871 66 093 67 077 66 000 66 000 2000 erametsamaa pindala aastas (ha). Programmi tegevus Maaparandus Programmi tegevuse mõõdik - Kuivendatud 1 380 837 1 384 536 1 388 246 1 374 100 1 395 300 maatulundusmaa pind (ha) Programmi tegevus Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal 15  Programmi tegevuse mõõdik - Sertifitseerimise 93 91 87 95 95 läbinud partiide suhtarv, % Programmi tegevuse mõõdik - Tuvastatud nõuetele vastavuste 86 86 95 90 90 osakaal kontrollitud köögiviljaseemnepartiide arvust, % Programmi tegevuse mõõdik - Tuulekaeraga 156 173 156 173 132 275 153 000 151 000 saastunud pind, ha Programmi tegevuse mõõdik - Paljundusmaterjali 330 330 315 300 300 tootmisega tegelevate ettevõtete arv Programmi tegevuse mõõdik - Uute Eestis 0 0 2 3 3 aretatud Sordilehte võetud sortide arv aastas Programmi tegevuse mõõdik - Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal kontrollitud 86 86 75 95 95 tegevusloaga põldtunnustajate poolt tunnustatud põldudest Programmi tegevus Põllumajandusloomade aretus Programmi tegevuse mõõdik - Kohalike ohustatud tõugu(del) loomade arv (tõuti): Programmi tegevuse 2408 2517 2651 2610 2620 mõõdik - Eesti hobune Programmi tegevuse mõõdik - Eesti 329 358 324 360 370 raskeveohobune Programmi tegevuse 581 591 1570 615 615 mõõdik - Tori TA Programmi tegevuse 36 25 32 47 48 mõõdik - Vana-Tori Programmi tegevuse 383 889 950 830 840 mõõdik - Eesti maatõug Programmi tegevuse mõõdik - Kihnu 394 388 1288 450 500 maalammas Programmi tegevuse 12587 2555 3726 (aretuses) 9600 9700 mõõdik - Eesti vutt Programmi tegevus Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime 16  Programmi tegevuse mõõdik - Põllumajandussektori 22 27 963 netolisandväärtus tööjõu 713 (2018 (2019- - 26 921 28 278 aastaühiku kohta (kolme -2020) 2021) aasta liikuv keskmine, FADN) Programmi tegevuse mõõdik - Toiduainetööstuste 29 735 34 041 - 29 700 30 300 netolisandväärtus töötaja kohta Programmi tegevus Põlvkondade vahetus Programmi tegevuse mõõdik - Noorte (kuni 40- aastaste) juhtide 17 17 (2020) - 17 17 (2024) osatähtsus põllumajanduslikes majapidamistes, % Programmi tegevus Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal Programmi tegevuse mõõdik - Netolisandväärtus 16 881 19 536 faktorhinnas aasta (2018- (2019- - 16 900 17 100 tööjõuühiku kohta (3 aasta 2020) 2021) liikuv keskmine) (EAA alusel) Programmi tegevuse mõõdik - Kindlustusega hõlmatud põllukultuuride 0,21 0,21 0,05 2 3 ha arv põllukultuuride pinnast % Programmi tegevus Ühistegevus ja koostöö Programmi tegevuse mõõdik - 102 102 87 105 106 Kvaliteedikavadega liitunud tootjate arv Programmi tegevuse mõõdik - Põllumajandusühistutesse koondunud 20 (2019) 20 (2019) - 21 22 põllumajandustootjate osakaal FADNi põllumajandustootjate üldkogumist, % Programmi tegevus Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand Programmi tegevuse mõõdik - Põllumajandussaaduste ja 49 21 36 22 25 toidukaupade kaubandusbilansi defitsiidi 17  langus võrdluses algtasemega (2018), % Programmi tegevuse mõõdik - Kodumaise 74 74 61 75 75 toidukauba eelistamine toiduostudes, % Programmi tegevuse mõõdik - Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja 24 29 79 13 15 toidukaupade ekspordi väärtuse kasv võrdluses algtasemega (2018), % Programmi tegevus Mahepõllumajandus Programmi tegevuse mõõdik - Tunnustatud 2487 2428 2398 2400 2400 ettevõtete arv Programmi tegevuse mõõdik - Tarbijate osakaal, kes tarbivad mahetoitu 13 13 9 9 10 regulaarselt (vähemalt kord nädalas) (%) Programmi tegevus Maaelu ja kohalik kogukond Programmi tegevuse mõõdik - Toetatud 1436,75 1436,76 1947,2 1200 1400 projektide abil loodud töökohad Programmi tegevuse mõõdik - Maaelanikkonna osakaal, keda hõlmavad 63,84 63,84 63,84 63,84 63,84 kohaliku arengu strateegiad, (%) Programmi tegevus Finantsinstrumendid Programmi tegevuse mõõdik - Finantstootega 234 254 279 250 250 toetatud lõppsaajate arv Programmi tegevuse mõõdik - Saavutatud võimendav mõju 1,23 1,23 1,15 1,17 1,19 tootegruppide kaupa, mikro- ja väikeettevõtete kasvulaen Programmi tegevuse mõõdik - Saavutatud võimendav mõju 2,48 2,48 2,53 2,87 2,13 tootegruppide kaupa, pikaajaline laen Kui andmed puuduvad või pole andmeid antud aastal kogutud, on lahtrisse märgitud „-„. 18 7.2 Programmi olukorra analüüs Programmi „Põllumajandus, toit ja maaelu“ eesmärgiks on tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond. Programmi eesmärkide saavutamist jälgitakse tabelis 3 toodud mõõdikute ja sinna alla kuuluvate programmi tegevuste mõõdikutega. 7.2.1 Põllumajandus ja toiduainetööstus Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus on valdkonnad, mis katavad meie toidulaua, kuid annavad ka olulise panuse Eesti majandusse ja tööhõivesse. Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse sektoritel on oluline roll Eesti majanduses. Nimetatud sektorid annavad ~3,4% Eestis loodud lisandväärtusest ja seal töötab ~4,8% hõivatutest. Maapiirkonna elanikest töötab eeltoodud valdkondades 15 tuhat hõivatut ehk 9% maapiirkonna hõivatutest. Eesti põllumajandusmaa on koondunud suurematesse ettevõtetesse, samas tegutseb suurte kõrval ka palju väikeseid põllumajandusettevõtteid. Arvestades suhteliselt suurt mahemaa pindala Eestis ja suurenevat nõudlust mahetoodangu järele ELis, on mahepõllumajandusliku tootmise arenguks palju potentsiaali. Tööjõu tootlikkus on nii põllumajanduses kui ka toidutööstuses aastatega oluliselt suurenenud, kuid on ELi keskmisest väiksem. Tootlikkus on kasvanud peamiselt suurtes, tehnoloogiliselt tõhusates ja uuenduslikes põllumajandus- ettevõtetes. Suurte ja väikeste ettevõtete tootlikkuse erinevus suureneb. Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuseks koos tootetoetustega (ehk alushindades) kujunes 2021. aasta andmetel 1,13 mld eurot, millest toodanguga seotud toetused moodustasid 2%. Toodangust moodustas taimekasvatussaaduste kogutoodangu väärtus (571 mln eurot) ~51%, loomakasvatussaaduste kogutoodangu väärtus (451 mln eurot) ~40% ning lahutamatud kõrvaltegevused ja põllumajanduslikud teenustööd ~9% (kokku 107 mln eurot). Suurima osatähtsuse kogutoodangu väärtusest moodustasid piimatoodang (22%) ja teraviljatoodang (23%). 2022. aasta esialgsel hinnangul kujuneb põllumajandussektori kogutoodangu väärtuseks 1,63 mld eurot 7. Toiduainetööstus (sh joogitootmine) on pikaajaliste traditsioonidega haru Eesti töötlevas tööstuses, kus töötab umbes 3% hõivatutest ning sektor annab 3% Eestis loodud lisandväärtusest. Eestis tegutseb toiduainetööstuse valdkonnas üle 940 ettevõtte (2021. a andmetel 941), neist ~78% on mikroettevõtted. Toiduainetööstuste müügitulu suurenes 2022. aastal hoogsalt, kuid ettevõtete kasumlikkus kahanes tulenevalt kiiresti kasvavatest kuludest. Statistikaameti lühiajastatistika andmetel toodeti 2022. aasta toiduainetööstuse ettevõtete poolt kokku ~2,2 mld euro eest toodangut, millest rohkem kui kolmandik (ligi 820 mln eurot) eksporditi. Suurima osa Eesti toiduainetööstuste toodangust annavad jätkuvalt piima- (24%) ja lihatööstus (17%). 7 Avaldatud 06.12.2022 (SA) 19 Toiduainetööstuse ettevõtete müügitulu oli 2022. aastal 2,8 mld eurot ja see moodustas 15% kogu töötleva tööstuse müügitulust. Võrreldes eelmise aastaga toiduainetööstuse müügitulu suurenes 24%. Müügitulu kiire kasv peegeldab eeskätt toodangu kallinemist, sest toiduainetööstuste mahud kasvasid aastases võrdluses vaid 2%. Rekordilised energia- ja kütusehinnad ja ka muude sisendite hinnatõus kiirendas kulude kasvu. Toiduainetööstuse 2022. aasta kulud kokku olid 2,8 mld eurot, mida oli 26% rohkem kui eelmisel aastal. Toiduainetööstuse kulude, sh tööjõukulude kasv ületas käibe ja tootlikkuse kasvu. Tööjõukulude kasvu kiirus toiduainetööstuses jäi küll alla töötleva tööstuse tegevusalade keskmisele, kuid oli endiselt tõusutrendis (+6%, töötlev tööstus +12%). Samal ajal on toiduainetööstuste kasumlikkus viimastel aastatel vähenenud. Toiduainetööstuse kogukasum8 2022. aastal oli 48,7 mln eurot, vähenedes aastaga enam kui kolmandiku võrra (-33%). Enamus toiduainetööstuse kasumist teeniti joogitööstuste poolt (70%; 34,2 mln eurot). Ülejäänud kasum jagunes piima-, puu- ja köögivilja, kala ning valmis loomasööda tööstuste vahel. Kahjumiga lõpetasid lihatööstus (-21,7 mln eurot), muude toiduainete tootmise ettevõtted (-5,2 mln eurot) ning pagaritööstus (-0,5 mln eurot). Toiduainetööstuses loodi 2022. aastal 363,5 mln eurot puhast lisandväärtust9, vähenedes aastaga 1,3% võrra. Suurima panuse toiduainetööstuse lisandväärtuse loomisse andsid joogi- ja piimatööstus. Toiduainetööstuse lisandväärtuse osatähtsus töötlevas tööstuses oli 11%. Mahetooraine väärindamisega tegelevate ettevõtete arv on jäänud stabiilseks – 2022. aastal tegeles mahepõllumajandusliku toidu töötlemise ja sööda tootmisega kokku 193 ettevõtet. Mahetöötlejad toodavad palju puu- ja köögiviljatooteid ning jooke, sh mahlu, nektareid, mahlajooke jms. Järjest enam kasutatakse mahetooteid ka toitlustusasutustes – 2022. aasta lõpuks oli Põllumajandus- ja Toiduametit mahetoitlustamisest teavitanud 125 toitlustusettevõtet. Toiduainetööstuse probleemiks on mastaabiefekti võimaldavate ettevõtete puudumine, väikesed tootmismahud ning vähene võimekus iseseisvaks tootearenduseks ja innovatsiooniks. Teisalt on väiksemate ettevõtete eeliseks tootmise paindlikkus. Siseturg on Eesti toiduainetööstusele olnud läbi aegade peamine müügikoht. Ostueelistuste uuringud on näidanud, et Eesti tarbija eelistab küll kodumaist toitu, kuid olenevalt tootegrupist tuleb tootjatel vähem või rohkem konkureerida ka importtoodanguga. Eurostati andmetel on Eesti tarbija majapidamiskulutuste osakaal toidu, joogi ja toitlustusele EL liikmesriikide võrdluses suurim — 31,1%, sellest tuleneb ka tarbija hinnatundlikus. 2022. aastat iseloomustab väga kiire hinnatõus, sh toidukaupade hinnatõus, mis mõjutas ka ostukäitumist — kodumaist toitu eelistavate tarbijate arv vähenes. Vaatamata tehnoloogia kiirele arengule on tööjõul nii põllumajanduses, kalanduses kui ka toidutööstuses endiselt väga oluline roll täita ja seda vajadust ei asenda tehnoloogia kunagi täielikult, kuigi muutuda võib töö sisu. Tööjõuvajaduse seire uuringus OSKA10 prognoositakse, et nii põllumajanduses kui ka toiduainetööstuses väheneb 8 Kasutatud on Statistikaameti andmebaasis lühiajastatistikas avaldatud ettevõtete kogukasumit, mis ei ole võrreldav aastastatistikas avaldatava puhaskasumiga, kuna nende arvutamisel on kasutatud erinevaid metoodikaid. 9 Puhas lisandväärtus = (müügitulu-kulud kokku) + tööjõukulud 10 „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: põllumajandus ja toiduainetööstus“, Tallinn 2022 20 järgneva kümnendi jooksul hõive umbes 10–11% võrra ja põhiosa hõivatute arvu kahanemisest annab lihttöötajate arvu vähenemine, samas spetsialistide arv võib mõnevõrra suureneda. Ettevõtete poolt tehtavad investeeringud on üheks hõivet vähendavaks teguriks, mis ühelt poolt vähendavad nõudlust tööjõu järele, aga samas toovad ka muudatusi töö sisusse. Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 2022. aastal oli hinnanguliselt 1,5 mld eurot. 2022. aastal põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubandusbilansi puudujääk vähenes 22% võrreldes algtasemega. Ligi kolmandiku ekspordist moodustab tooraine väljavedu. Tooraine hinnad maailmaturul on muutumises ja sõltudes tooraine hindadest ei pruugi ekspordikäibe kasv olla stabiilne. Seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas on majanduse lähiväljavaade endiselt seotud ebakindlusega ning hetkeolukord soosib pigem ekspordi vähest kasvuootust. Kallinenud energiahinnad, sisendite hinnakasv ning ostujõu vähenemine oodatust kiirema hinnakasvu tõttu ning lähiturgude majandusarengud ja inflatsiooni kontrolli alla saamine rahapoliitiliste otsuste abil mõjutavad kaubavahetust. Ekspordi seisukohalt on Eesti toidusektori lähiaastate suurimaks väljakutseks leida uusi turustusvõimalusi väärindatud toodetele, mis aitaks maandada tooraine ekspordil hindade volatiilsusest tulenevaid riske ja ebakindlust ning tugevdada Eesti ettevõtete positsiooni välisturgudel. Oluline on kriisist mõjutatud ettevõtete seniste turustusvõimaluste taastumine välisturgudel ning uute ärikontaktide leidmine, mis aitab ettevõtjatel oma tavapärase majandustegevusega jätkata. Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist ligi poole moodustab väljavedu nelja lähiriiki (Leetu, Lätti, Soome ja Rootsi), samas on sihtriikide arv aasta-aastalt suurenenud. Mida laiem on stabiilsete sihtturgude ring, seda kiiremini saavad ettevõtted reageerida nõudluse muutusele ja seda väiksem on ühe turu äralangemisest tulenev äriline risk. Eesti põllumajandussaadusi ja toidukaupu on viimastel aastatel eksporditud enam kui 100 erinevale sihtturule. Teravilja peamised sihtriigid olid Maroko, Saudi Araabia, Alžeeria, Holland ja Türgi. Suurem osa piima ja piimattooteid eksporditi lähinaabritele – Leetu, Lätti ja Soome. Kalade, vähilaadsete, limuste ja muude veeselgrootute osakaal ekspordis oli 8% ja olulisemad sihtriigid olid Ukraina, Soome, Hiina, Portugal ja Rootsi. 2021. aasta detsembris allkirjastas maaeluminister visioonidokumendi „Eesti toit 2022–2025“, mis kujundab Eesti toidu tutvustamise ja müügiedendustegevuste suunad nii siseturul kui ka välisriikides, keskendudes eelkõige tarbijate teadlikkuse tõstmisele, kohaliku toidutootmise väärtustamisele, toidutootjate konkurentsivõime tagamisele ning toidukultuuri populariseerimisele. Toidusektori edendamisel on endiselt olulisel kohal koostöö erinevate organisatsioonide ja ministeeriumite vahel. Sektori jätkusuutlikuks arenguks seatakse dokumendis järgmised eesmärgid – Eesti toidul on hea maine nii kodu- kui välisturul, tarbija teeb teadlikke valikuid ning sektori ettevõtted on aktiivsed eksportijad. Hoitud ja hooldatud põllumajandusmaastikud ning elurikkus on osa Eesti identiteedist. Põllumajanduskeskkonna hea seisundi säilitamisel ja parendamisel mängib olulist rolli seadusandluse efektiivne rakendamine, põllumeeste kasvanud keskkonnateadlikkus ja vabatahtlikud tegevused. Samuti on kasvanud ühiskonna üldine teadlikkus 21 keskkonnaküsimustes. Riigi roll on siin liigirikkuse ja elukeskkonna kaitsemeetmete rakendamine ning põllumajandustootjate innustamine veelgi keskkonnasõbralikumale tootmisele. Aitame kaasa kliimamuutuste mõju vähendamisele ja kliimamuutustega kohanemisele, õhukvaliteedi hea seisundi tagamisele ning mulla, vee, maastikulise mitmekesisuse ja elurikkuse hea seisukorra säilimisele ja parandamisele. Nitraatide sisaldus Eesti jõgedes on valdavalt stabiilne. Järvede ja rannikumere nitraatide sisaldus püsib madal, kuid jätkuvalt on probleemiks põhjavee kohatine saastumine nitraatidega ning osade järvede ja rannikumere eutrofeerumine. Põllumajanduse negatiivset mõju pinna- ja põhjaveele, aga ka muldadele saab vähendada keskkonnahoidlike majandamisviisidega. Selliste majandamisviiside eelduseks on teadmispõhisus, kuid mitmes keskkonnavaldkonnas puuduvad kaasaegsed ning Eesti oludesse kohandatud uuringud, näiteks kuidas hinnata taimekaitsevahendite jääkide võimalikku akumuleerumist ja toimet muldades. Elurikkuse kaitsmiseks on taimekaitsevahendite järelevalve tõhustamisel hakatud keskenduma peamistele ohukohtadele, nagu näiteks taimekaitsetööd õitsvatel taimedel. Oluline on parandada taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamise järelevalve, taimekaitsevahendite ja nende toimeainete hindamise, määratud ulatuses kasutuspiirangute seadmise ning uute ja ohutumate taimekaitsevahendite turule toomise protsessi võimekust. Arvestades ELi poliitika üldist suundumust kestliku toidutootmise suunas, tegeletakse ka keemilistele taimekaitsevahenditele alternatiivsete lahenduste kättesaadavuse edendamisega. Eestis on 2022. a lõpu seisuga 2046 mahepõllumajandustootjat, kes majandavad 233 872 hektaril, mis moodustab ligikaudu 23% Eesti põllumajandusmaast. Et mahepõllumajanduslik tootmine on range kontrolli all, siis on maheettevõtete arvu ja mahemaa kiire kasv esitanud täiendavaid ülesandeid järelevalvesüsteemile. Poollooduslike koosluste pindala kaitstavatel aladel on 60 000 hektarit. Keskkonnameetmete abil hooldatakse sellest üle poole. Senisest enam tähelepanu vajavad ka muud rohumaad, mis on liigirikkad ja kus on säilinud looduslik taimestik. Sellised alad tuleks esmalt inventeerida ning rakendada seejärel nende säilitamiseks toetusskeem. Hetkeolukord taimetervise tagamisel on Eestis hea. ELi taimetervise määruse rakendamisel on oluline kindlustada ressurss liikmesriikidele kohustuslike seirete läbiviimiseks ja muude lisanduvate ülesannete täitmiseks. Suurenenud on ettevõtjate omavastutus, mistõttu tuleb enam tähelepanu pöörata teadlikkuse tõstmisele. 7.2.2 Toiduohutus Toiduohutuse tagamise olukord Eestis on hea ja kodumaist toitu hindab usaldusväärseks 94% tarbijatest. Tarbija kindlustunde indeksi väärtus 2021. aastal oli 0.6711. Protsentides väljendatuna on see 67% ja näitab, et selline osakaal Eesti elanikest olid toiduohutuse suhtes pigem kindlad kui mitte. Tarbija kindlustunne toiduohutuse suhtes ei ole Eestis aastate 2021 ja 11 EMÜ ekspertarvamus „Tarbija kindluse indeks 2021“ 22 2019 võrdluses muutunud. Toiduohutusega seonduv õigusruum on reguleeritud peamiselt ELi õigusaktidega, lisaks arvestatakse rahvusvahelist toidukaubandust reguleeriva ühtsete toidustandardite programmiga Codex Alimentarius. Toiduohutuse valdkonna õigusraamistik on välja kujundatud ja seda ajakohastatakse lähtuvalt uutest teadusandmetest ja riskiteguritest, nagu e-kaubandus, otseturundus, globaliseerumine, tehnoloogiate areng, kliimamuutused, tarbijate toiduvalikud (nt toitumisalased valikud) jne. Eestis on riskipõhine toidujärelevalve süsteem, mida toetab laborite võrgustik ja paljud erinevad IT-lahendused (Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteem, erinevad registrid). Järelevalveasutuste prioriteediks on otsesed rahvatervise riskid (toidutekkelised nakkushaigused). Pikaajalise mõjuga riske (nt saasteained, lisaained, GMO) on seni hinnatud ebapiisavalt. Tulenevalt uutest mõjuteguritest lisandub järelevalveasutuste ülesannete hulka uusi valdkondi (nt toidupettuste ärahoidmine, uued tehnoloogiad toiduga kokkupuutuvate materjalide valdkonnas, toidu reformuleerimine). 2022. aastal jaanuari seisuga on Eestis 19 283 toidukäitlemisettevõtet ning see arv on kasvanud eelneva aasta võrreldes ligikaudu 13% (2021. a jaanuari seisuga oli 17 028). Viimase 5 aastaga on Eestis toidu käitlemisettevõtete arv kasvanud ligikaudu 27%. See kõik on suurendanud ka järelevalve koormust. Toidu ohutuse eest vastutavad toidukäitlejad, kes peavad lahendama järjest keerukamaid probleeme, mis tulenevad erinevatest riskiteguritest ning vajadusest muuta tänane toidusüsteem pikas perspektiivis kestlikumaks12. Toidukäitlejate teadlikkus toiduohutusest on eeldatavasti kasvanud tänu toiduohutuse valdkonna pikaajalise teadmussiirde programmi tõhusale tegevusele, kuid on ilmselt veel ebaühtlane. Teadmiste edendamine jätkub teadmussiirde pikaajalises programmis põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas. Positiivsena võib välja tuua, et osa neist on lisaks kehtivate nõuete täitmisele juurutanud täiendavaid vabatahtlikke kvaliteedisüsteeme (nt ISO, BRC). Olemas on ka esindusorganisatsioonid, kuigi nende suutlikkus oma liikmeid kaasata ja kõigi huve esindada on ebaühtlane. Lisaks toidukäitlejatele tuleb tähelepanu pöörata ka tarbijate toiduohutuse alasele teadlikkusele ja oskusele teha teadlikult kestlikke, sh tervist toetavaid valikuid. Sealjuures on oluline ka üldsuse teavitamine toiduohutuse probleemidest. Tarbijale ei ole läbi viidud suunatud süstemaatilisi toiduohutuse teemalisi teavitusprogramme, mistõttu on teadlikkus ebaühtlane. 7.2.3 Maaelu Sarnaselt teistele ELi liikmesriikidele seisavad ka Eesti maapiirkonnad silmitsi struktuursete probleemidega, nagu rahvastiku vähenemine, atraktiivsete töökohtade vähesus, oskuste nappus, arvestatav hooajatööjõu vajadus ning teenuste kehv kättesaadavus ja halb kvaliteet. Suur väljakutse on sotsiaalse ja materiaalse heaolu tagamine, selle ühtlustamine linnapiirkonna tasemega ning teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine maapiirkonnas. 12 Kestliku toidusüsteemi all mõistame majanduslikku, sotsiaalset ja keskkondlikku jätkusuutlikkust, et tagada piisav, ohutu ja tervist toetav toit, samal ajal tootes süsinikuneutraalselt ja elurikkust säilitades ning tootmise konkurentsivõime. 23 Maapiirkonnas elab jätkuvalt kolmandik Eesti elanikest ning hinnanguliselt tegutseb ka kolmandik ettevõtetest. Olenemata asjaolust, et Eesti üldine rahvaarv kasvas 2022. aastal kuuendat aastat järjest, on maapiirkonna elanike arv languses. Hoolimata riigi pakutavates toetustest ja sekkumistest nii töökohtade loomisel kui elutingimuste parandamisel, on maapiirkonnas elavate noorte (vanuses 21–40) osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvust jätkuvalt languses, olles 2022. aastal 26,65%. See jääb alla 2030. aastaks seatud PõKa eesmärgile (27,76%). Seega on veelgi enam vaja suunata tähelepanu võrdsete võimaluste ning sobilike elu- ja ettevõtluskeskkonna loomisele kõikjal Eestis. Maapiirkonnas tegutsevatest ettevõtetest ligi pooled tegelevad teenuste osutamisega, ligikaudu kolmandik põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalandusega ning viiendik töötleva tööstusega. Maapiirkond pakub tööd 28,4%-le koguhõives osalejale, so 186 000 inimesele. See on 4 protsendipunkti kõrgem, kui PõKa-s 2030. aastaks seatud siht (24,4%). 2022. aastal oli vanusegrupis 20-64 maapiirkonna elanike tööhõivemäär 82,1%, olles võrreldes eelmise aastaga kasvanud pea 4 protsendipunkti. Tulenevalt primaarsektori hõive jätkuvast vähenemisest (primaarsektori hõivatute osatähtsus maa-asulates oli 2005. aastal 15,1%, 2010. aastal 11,3%, 2015. aastal 10,8%, 2022. aastal 7,4%), sõltub maapiirkondade majanduslik areng ja elujõud üha enam maapiirkonnas sekundaar- ja tertsiaalsektoris tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimest, hästi tasustatud eripalgeliste töökohtade kättesaadavusest ning tugevatest ja toimivatest kohalikest kogukondadest. Hõive languse primaarsektoris on tänaseks maapiirkonnas kompenseerinud tertsiaarsektor, kus hõivatute osatähtsus on aastatega stabiilselt kasvanud ning on 2022. aasta seisuga 58,0%. Eestis on elanike sissetulekud piirkonniti väga erinevad. Linnalises asustuspiirkonnas on elanike sissetulekud maapiirkonnaga võrreldes oluliselt suuremad. Suur erinevus on elanike sissetulekutes ka maakonniti. Kui Harjumaal on elanike keskmine sissetulek aastas Statistikaameti andmetel 16 041 eurot, siis Valgamaal 11 550 eurot. Maapiirkonna tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv on suurem, kui sinna sisenevate noorte arv. Kui linnapiirkonnas 21–40-aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis maapiirkonnas see kahaneb. Toetusmeetmete rakendamisel ja sihtide seadmisel tuleb üha enam tähelepanu pöörata uute hästi tasustatud töökohtade loomisele maapiirkonnas, ettevõtete konkurentsivõime tagamisele ning kõrgemat lisandväärtust loovate valdkondade edendamisele. 7.2.4 Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire Teadus- ja arendustegevus, valdkondlik koolitus ning sidus teadmussiirde- ja nõuandesüsteem mängivad tähtsat rolli Eesti põllumajanduspoliitika elluviimisel ning põllumajanduse, toiduainetööstuse, maaeluga ja metsandusega seotud ettevõtluse konkurentsivõime tõstmisel. Valdkonna teadustoe tagamiseks koordineerib ja rahastab Maaeluministeerium põllumajandus- ja toiduvaldkonna teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni ning teadmussiiret järgmiste programmide ja meetmete kaudu: 24  Väljatöötamisel on Maaeluministeeriumi programm uuringute programmide „Põllumajanduslikud rakendus-uuringud ja arendustegevus aastatel 2004–2008“, „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009–2014“ ning „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015–2021“ tegevuste jätkamiseks. Programmi eesmärk on tagada teaduspõhine tugi põllumajanduse, maaelu ja kalanduse valdkonna eesmärkide saavutamiseks, aidates kaasa ministeeriumi ja valitsemisala otsuste teaduspõhisusele, põllumajandustootjate ja töötlejate konkurentsivõime tõusule ning rahvusvahelise teaduskoostöö edendamisele.  2022. aastal rahastati 41 teadus- ja arendusprojekti, millest 13 olid rahvusvahelised teaduskoostööprojektid, lisaks teadusekspertiise ja riskihindamistegevusi kokku 2,3 miljoni euro ulatuses. 2022. aastal valmis kokku 18 uuringut, millest viis koostöös rahvusvaheliste konsortsiumitega, kogueelarvega 1,2 mln eurot. Neist suurimate eelarvetega olid näiteks „Eesti päritolu maasikate referentsandmebaasi loomine“, „Fungitsiidi resistenstsuse levik nisu helelaiksust ja odra ramularioosi põhjustavate haigustekitajate Zymoseptoris tritici ja Ramularia collo-cygni populatsioonides“ ja ERA- Net SusCrop projekt „Uuenduslikud tööriistad kliimamuutustele kohanenud ja jätkusuutlikke põllumajanduspraktikaid võimaldavate odrasortide aretamiseks (Advanced tools for breeding BARley for Intensive and SusTainable Agriculture under climate change scenarios). Maaeluministeeriumi rahastuse toel valminud uuringud on leitavad veebilehel www.pikk.ee, maaeluministeeriumi kodulehel ja rahvusvaheliste partnerluste kodulehtedel.  Programm „Sordiaretusprogramm 2020–2030“ – toetab ja edendab kohalikesse muutuvatesse keskkonnatingimustesse sobivate, turunõudlusele vastavate ja hea ekspordipotentsiaaliga põllumajanduskultuuride sortide aretamist ning resistentsusaretust, sellekohase teabe levitamist. Programmiga luuakse eeldused elurikkuse säilitamise ja säästva arengu tagamiseks kooskõlas riigisiseste ja rahvusvaheliste arengudokumentide, lepingute ja konventsioonidega. 2022. aastal rahastati puuvilja- ja marjakultuuride, heintaimede, kartuli ja köögiviljade, tera- ja kaunviljade ning õlikultuuride sordi- ja säilitusaretust kokku summas 1 130 738 eurot. 2022. a seisuga on Eestis aretatud sorte sordilehel järgnevalt: põllukultuurid 56, köögiviljad 24, puuviljad ja marjad 189, säilitussordid (põllukultuurid ja köögiviljad) 7, kokku sorte 276. Sordilehele võeti juurde üks Eestis aretatud sort: talirüps Aita.  Programm „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine, säilitamine ja kasutamine 2021–2027“ – põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside kogumine, säilitamine, uurimine ja kasutamine ning kollektsioonide haldamine, korraldus- ja teavitustöö ja rahvusvahelise koostöö edendamine. Programmi tegevused säilitavad elurikkust, leevendavad kliimamuutusi ja aitavad nendega kohaneda, tagavad toidujulgeoleku ja kultuuripärandi säilimise. Geneetilist ressurssi kasutatakse ka teadus- ja arendustegevuses, sh sordiaretuses. Uue tegevusena on programmis kultuurtaimede metsikute sugulasliikide säilitamine ja geneetilise ressursi kasutamise laiendamine. Programmiga täidetakse välislepingutest tulenevaid kohustusi: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (Convention on Biological Diversity), ÜRO põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside komisjon (Commission on Plant Genetic Resources for Food and Agriculture, CGRFA). Kinnitatud on põllumajanduskultuuride 25  geneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise teine globaalne tegevuskava (Second Global Plan of Action for Plant Genetic Resources for Food and Agriculture) ning rahvusvaheline põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside leping (International Treaty on Plant Genetic Resouces for Food and Agrculture, ITPGRFA). Programmi eelarve oli 2022. aastal 401 600 eurot.  Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (MAK) koostöömeetmed "Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamine. Euroopa innovatsioonipartnerlus" ning „Innovatsiooniklaster“ põllumajandustootjate ja –töötlejate, teadlaste ning nõustajate koostöö toetamiseks. Innovatsioonikoostöö toetamine on kavas ka ÜPP strateegiakava raames, mille sekkumised on hetkel ettevalmistamisel.  MAK teadmussiirde meetmed „Teadmussiire ja teavitus“, „Pikaajalised programmid“ ning „Toetus nõustajate järelkasvu arendamiseks“ – koolitus-, info- ja teavitustegevused põllumajandustootjatele ja põllumajandussaaduste töötlejatele ning nõustajate järelkasvuprogramm. Valdav enamik tegevusi toimub teadmussiirde pikaajalistes programmides. Teadmussiirde pikaajalise programmi põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas (edaspidi ÜhendPIP) eesmärgiks on olemasolevate teadmiste ja innovaatiliste lahenduste kohta teabe levitamine ning teadmussiirde tegevuste koordineerimine ja korraldamine. Programmi viiakse ellu vastavalt Eesti põllumajanduse ja toidutootmise arenguvajadusele ning erinevate arengukavade eesmärkidele. Korraldatakse teadmussiirde tegevusi, tehes seda erinevaid osapooli kaasates nii otsustusprotsessis kui ka tegevuste elluviimisel. Aastal 2022 viidi ellu tegevusi, kus oli kokku 259 osalejat, lisaks hulgaliselt artikleid, videoid, taskuhäälinguid. Lisaks ÜhendPIP-ile on käimas teadmussiirde pikaajaline programm toidusektori müügivõime edenduse tegevusvaldkonnas (MüügiPIP). Programmis teostati 2022 aastal 190 tegevust. Teadmussiirde toetamine jätkub ka ÜPP strateegiakava raames, mille sekkumised on ettevalmistamisel.  MAK nõustamisteenuste meetmed „Individuaalse nõustamisteenuse toetamine“ ja „Nõustajate koolitustoetus“ – nõustamisteenuse toetamine ning kvaliteetse ja kättesaadava nõustamisteenuse tagamine. Nõuandeteenuse osutamise ja sellega seotud tegevuste toetamine jätkub ka ÜPP strateegiakava raames. Nõustajate koolitustegevused liiguvad uuel programmiperioodil teadmussiirde sekkumise alla. 2022. a valmistati ette õppekava ja hange nõustajate koolitamiseks teemal „Biomajandus, innovatsioon ja kliimaneutraalsuse saavutamine maamajanduses“. Õppekava alusel korraldatav täienduskoolitus annab nõustajale teadmised bio- ja ringmajandusest, innovatsioonist ja kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalikest tegevustest.  1. jaanuaril 2023. a alustas Maaeluministeeriumi valitsemisalas tööd Eesti Taimekasvatuse Instituudi ja Põllumajandusuuringute Keskuse põhjal moodustatud Maaelu Teadmuskeskus (METK), mille ülesandeks saab tulevikus kogu põllumajanduse teadmiste ja informatsiooni süsteemi eestvedamine nii nõuande, teadmussiirde kui innovatsiooni osas. Sellega seoses tehti ettevalmistusi METK-is 2023. a tegevust alustava nn AKIS keskuse loomiseks, mille eesmärk on suurendada põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi sidusust ning arendada ja koordineerida teadmussiirde- ja nõustamisteenuseid, tagada teadmussiirde- ja nõustamistegevuste 26  kättesaadavus ning täita muid Euroopa Liidu õigusaktidest ja strateegiakavast tulenevaid ülesandeid.  Valdkondliku kutse- ja kõrghariduse populariseerimine ja toetamine (praktikatoetus ning veterinaarmeditsiini kliinilise õppe toetamine) ning kultuuripärandi säilitamisele kaasaaitamine.  Põllumajandustootja asendamise toetus – riiklik toetus põllumajandustootja asendamiseks tema puhkuse, sh emapuhkuse, haiguse, lapse põetamise ajal ning tema surma korral. 2022. a teenusdisaini programmi raames edendati oluliselt ka asendusteenuse protsesse (sh Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevused) ning tehti ettepanek rahastuse suurendamiseks, et asendusteenuse pakkujate arvu suurendada.  Tööd alustas horisontaalne uute aretustehnoloogiate (UAT) töörühm eesmärgiga valdkonda tutvustada ning Eestis arendada uute aretustehnoloogiate kasutuselevõttu ja rakendusi. Töörühma liikmed on ametnikud ja teadlased erinevatest asututest. 2022. a detsembris korraldati huvigruppidele suunatud ümarlaud ning koostamisel on Eesti positsioonid uute aretustehnoloogiate riskihinnanguid käsitlevale seadusandlusele. 7.2.5 Biomajandus Biomajandusel on määrav roll nii Euroopa roheleppes ja kliimaneutraalse majanduse poole liikumisel kui ka majandusarengus, sest bioressursi toel on võimalik asendada (peamiselt imporditud) fossiilseid tooraineid kestlikemate alternatiividega ning pakkuda uusi tooteid ja teenuseid ning käivitada uute tehnoloogia- ja ettevõtlussektorite teke. Globaalne nõudlus toidu, sööda, bioenergia, biomaterjalide ja muude taastuval bioressursil põhinevate toodete järele kasvab. Biomajandus on nii „Põllumajanduse ja kalanduse arengukavas aastani 2030“ kui seda elluviivates programmides horisontaalne ja mitmeid tegevusi läbiv teema. Kestliku biomajanduse arendamist peetakse oluliseks ka strateegias „Eesti 2035“, kus on seatud eesmärgiks kujundada Eesti biomajanduse tunnustatud arenduskeskuseks Euroopas. Maaeluministeerium esitas vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile 2021. aasta lõpuks analüüsi ja ettepanekud biomajanduse arendamiseks. Analüüsis käsitleti Eesti biomajanduse olukorda, väljakutseid ja võimalusi ning rõhutati, et Euroopa roheleppe ambitsioonide ja „Eesti 2035“ eesmärkide saavutamine vajab selgemat, süsteemsemat ning ambitsioonikamat biomajanduse arengu toetamist, mh biomajanduse ja ringmajanduse põhimõtete ühildamist. Maaeluministeerium koostab koostöös Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Välisministeeriumiga ringbiomajanduse arendamise teekaardi ning koordineerib piirkondlike ringbiomajanduse teekaartide koostamist. Ringbiomajanduse teekaart ja piirkondlike teekaartide metoodiline raam valmivad 2023. aasta I poolaastal. Teekaardis sõnastatakse ministeeriumite tegevusvaldkondade üleselt peamised ringbiomajanduse tegevussuunad, millega suunatakse eelkõige arendusi ja initsiatiive, mis püüavad leida majanduslikult ja ökoloogiliselt kasulikke uudseid praktilisi lahendusi ja praktikaid suure keskkonnajäljega toorme asendamiseks taastuvatega ning võimendatakse uudsete kohalike biomajanduse lisandväärtuse kasvu toetavate algatuste ja koostöövormide (nt klastrid, ühistulised ärimudelid, tööstussümbioos jms) teket. Ringbiomajanduse teekaart koostatakse sünergias teiste asjakohaste strateegiate ja arengukavadega (ja nende koordineerimiseks loodud 27 struktuuridega), mh „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035“ fookusvaldkonna „Kohalike ressursside väärindamine“ ja selle teekaardid ning ringmajanduse valge raamat ja tegevuskava. Eesti on bioressurssidega hästi varustatud, kuid kitsaskohaks on madal lisandväärtus ning suur osatähtsus on toorme (nt töötlemata või vähetöödeldud teravili, toorpiim, puit) ekspordil. Eestis annavad biomajandusega seotud sektorid ja tegevusalad ligikaudu 13% majanduse lisandväärtusest ning 17% ekspordist, lisandväärtus töötaja kohta on olnud aga ligikaudu 30% allpool ELi keskmist13. Kui jõukamate Euroopa riikide biomajanduses on olulisel kohal kapitali- ja tehnoloogiamahukad tegevusalad (mh farmaatsia- ja keemiatööstus), siis Eesti biomajandus on olnud väga tooraine (metsa/puidu, põllumajanduse/toidu) keskne – neis väärtusahelates luuakse 90% Eesti biomajanduse lisandväärtusest. Samuti pole ringmajanduse põhimõtted primaarsektorites (sh põllumajanduses) seni laialt levinud ning põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse valdkonnas tekkivaid kõrvalsaadusi ja jääke väärindatakse vähe või tehakse seda madala majandusliku lisandväärtusega. Seega tuleb kohaliku tooraine ekspordi asemel seda enam väärindada ning kasvatada biomassi töötlemis- võimekust, kuna mitmed bioressursside väärindamise perspektiivikad arengusuunad, nt tööstus- sümbioos, biomassi keemiline väärindamine, tööstuslik biotehnoloogia ja nendega seotud digi- tehnoloogiad vajavad ka uuel tasemel teadus-arendustegevust ja innovatsiooni. Selleks on Maaeluministeerium käivitanud ja käivitamas sekkumisi investeeringuteks tootmistehnoloogia uuendamisse, tootearendusse ja bioressursside väärindamisse (sh kõrvalsaaduste ja jääkide kasutamine mh bioenergia tootmiseks) ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonivõimekuse kasvatamisse. Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) bioressursside väärindamise investeeringutoetuse (kogumahuga 28,8 mln eurot) taotlusvoor avati 2022. aasta II poolaastal ning vastavat tegevust toetatakse ka ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2021–2027 raames (käivitub 2024. aastal). Lisaks on REPowerEU raames kavandamisel investeeringute toetamine (ca 20 mln eurot) biometaani tootmise suurendamiseks. 7.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs 7.3.1 MEEDE Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine Meetme eesmärk on vähendada põllumajandustootmisega seotud väetiste, taimekaitsevahendite ja gaaside emissiooni negatiivset keskkonnamõju ning tagada põllumajandusmaa elurikkuse ja maastike mitmekesisuse säilimine. Meede jaguneb kolmeks programmi tegevuseks: taimekaitse, väetised, täiendav keskkonnahoid. Programmi tegevuste eesmärkide saavutamist jälgitakse tabelis 3 toodud mõõdikutega. Eestis on mitmekülgne põllumajandusmaastik ja hästi säilinud elurikkus. 2022. aastal oli keskkonnasõbraliku majandamise toetusega hõlmatud üle 46% ja mahepõllumajanduse 13 ADDVAL-BIOEC. Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine Eesti biomajanduses. RITA ADDVAL-BIOEC uuringu lõppraport, Tallinn & Tartu: www.taltech.ee/biomajandus, 2021. 28 toetusega 19% kasutatavast põllumajandusmaast. Kaitstavatel aladel hooldatavad poollooduslikud kooslused ehk pärandniidud, mis kliima- ja elurikkuse eesmärke kõige enam toetavad, moodustavad 3% kasutatavast põllumajandusmaast. Need on taimekahjustajate looduslike vaenlaste ja tolmeldajate tuumikalad, mis pakuvad ökosüsteemiteenust kogu põllumajandusmaale. Uuel perioodil (alates 2023. aastast) pärandniitude hooldamise toetus jätkub ja seda tõhustati ning lisaks valmistati ette uus toetusskeem ka muude pikaajaliste väärtuslike püsirohumaade säilimiseks. Kliima- ja keskkonnatoetuse ehk nn rohestamise toetuse saamise üks nõudeid on kohustus püsirohumaid säilitada. Püsirohumaade osakaal riigis tervikuna ei tohi väheneda üle 5% võrreldes 2015. aastal kindlaks määratud võrdlussuhtarvuga. 2022. aastal vähenes püsirohumaa osakaal 9,72%. Sellest tulenevalt jätkub 2022. aastal püsirohumaade tagasirajamine neil põllumajandustootjatel, kelle kasutuses on viimasel kahel aastal ülesharitud püsirohumaid ning kellele kohalduvad rohestamise nõuded. Kõigi ÜPP pindala- ja loomatoetuste eelduseks on mahukas nõuetele vastavuse süsteem, mis on täiendav nõuete- ja kontrollimehhanism selleks, et toetuse saamiseks täidetaks peamisi valdkonnale seatud nõudeid. Sellest osa moodustavad põllumajandustegevusega seotud erinevate valdkondade õigusaktide nõuded ning teise osa täiendavad keskkonnanõuded. 2022. aastal oli selliste nõuete rikkumisi 0,54%. Alates aastast 2023 asendab nõuetele vastavuse süsteemi tingimuslikkuse süsteem. Väetise valdkonna eesmärk on tagada, et Eesti turul oleksid ohutud ja soovitud omadustega väetised, mis ei tekitaks lubamatut kahju keskkonnale või inimesele. Samal ajal võimaldavad väetised parandada mulla viljakust, suurendada põllumajanduslikku saaki ning tõsta põllumajandustootja konkurentsivõimet. Väetiste tootmise ja turustamise kontrollidel tuvastatud peamisteks probleemideks olid väetiste registreeringu puudumine, enesekontrolli plaani või analüüsi puudumine väetise tootjal ning vead pakendi märgistusel. Märgistuse vead sarnanesid eelnevatele aastatele – puudus eestikeelne märgistus või esinesid tõlkevead ning üksikutel juhtudel ei vastanud väetise koostis registreeritud parameetritele. Eestis kasutatakse ELi keskmisega võrreldes kordades vähem taimekaitsevahendeid põllumajandusmaa hektari kohta ning kogu ELis kasutatud taimekaitsevahenditest on Eesti osakaal alla 1%. Taimekaitsevahendite kasutuse vähendamisele on kaasa aidanud integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamine, mida praktiseerib enamus Eesti põllumajandustootjaid. Taimekaitsevahendite kasutamise kohta avaldatakse statistilisi andmeid iga viie aasta järel, seetõttu kajastatakse iga-aastaseid suundumusi ja kujundatakse taimekaitsepoliitikat (sh ELs) hetkel veel toimeaine põhiste turustusandmete baasil. Suurenenud on üldsuse negatiivne hoiak taimekaitsevahendite vajalikkuse ja kasutamise suhtes, mis on kaasa toonud ka suurema järelevalve vajaduse. Põllumajandus- ja Toiduameti 2022. aastal läbiviidud kontrollide alusel olid peamised puudused taimekaitsevahendite turustamisel seotud toote märgistusega, mis ei vastanud nõuetele, turustuskohas müügiarvestuse pidamisega või müüjate taimekaitsetunnistuse puudumise või kehtivuse lõppemisega. Olulisemad rikkumised taimekaitsevahendi kasutamisel olid turule mittelubatud või konkreetsele kultuurile keelatud taimekaitsevahendi kasutamine, 29 õitsvate taimede pritsimine, täiendavast puhvertsoonist mitte kinni pidamine, taimekaitsetunnistuse puudumine, taimekaitseseadme korralise tehnilise kontrolli protokolli puudumine, lubatust suurema kulunormi kasutamine ning nõutud isikukaitsevahendite mittekasutamine. Euroopa Komisjoni poolt läbi viidud taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise kontrolli auditi kohaselt on Eestis süsteem hästi struktureeritud. Pädevate asutuste kohustused on korralikult määratletud ja asutustevaheline koostöö on hea. Ametliku kontrolli kavandamisel lähtutakse riskipõhisest lähenemisviisist ja iga-aastaseid programme rakendatakse kavakohaselt. Inspektorid kasutavad põhjalikke juhiseid ning vajalikud koolitused on hästi kavandatud. Süsteemi tõhusust suurendavad täiendavad tegevused, näiteks kontrollkäigud ja oluline hulk kohapeal võetud proove. Vaatamata eelnevale soovitati veelgi suurendada etteteatamata kontrollide osakaalu, mis on ka Põllumajandus- ja Toiduametil 2023. aasta tööplaanis. Olulisemad tegevused ja arengud 2022. aastal:  2022. aastal jätkati Euroopas rohelise kokkuleppe ,,Talust taldrikule“ strateegia elluviimist. Ühe tegevusena viis Euroopa Komisjon läbi avaliku konsultatsiooni kestliku toidusüsteemi õigusraamistiku väljatöötamiseks. Planeeritav õigusraamistik on suunatud kogu Euroopa Liidu toidusüsteemi osapooltele ja hõlmab teemasid, mis on seotud toodete ja tegevuste kestlikkusega.  2022. aastal esitati ELi liikmesriikidele taimekaitsevahendite säästva kasutamise määruse (SUR) eelnõu, millega soovitakse saavutada taimekaitsevahendite kasutamise ja nendega seotud riskide vähendamine 50% võrra aastaks 2030. Määruse eelnõu fookusvaldkonnad on sarnased kehtiva direktiiviga. Eesti Maaülikoolilt telliti eksperthinnang keemiliste taimekaitsevahendite vähendamisest tingitud mõjudele Eesti taimekasvatuses14, mis oli oluliseks sisendiks Vabariigi Valitsuse seisukohtade kujundamisel.  Saatsime kooskõlastamisele taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Taimekaitse valdkonnas analüüsiti ning küsiti huvigruppidelt tagasisidet taimekaitsekoolituste ja -seadmete, samuti taimekaitse valdkonna riigilõivude ajakohastamise ja kontrolltehingu tegemise õiguste kohta.  Taimekaitsevahendite kasutamisest tingitud mesinike teavitusi laekus kuuel korral. Ühelgi juhul ei saanud tõestust hukkumise seos taimekaitsevahendite sihipärase kasutamisega või nende nõuete rikkumisega. Tänu kõigi osapoolte (põllumehed, mesinikud ja valdkonna ametnikud) ühistele pingutustele ei ole Eestis taimekaitsetööd teadaolevalt põhjustanud mesilasperede hukkumist juba neli aastat.  Koostati aruanne „Taimekaitsevahendite kasutus ja mõjud Eestis 2022“15. Ülevaade sisaldab teavet ühtlustatud riskinäitajate kohta ja selles kirjeldatakse toimeainete kasutamise arengusuundi, integreeritud taimekaitse põhimõtete arenguid, eeskuju andvaid tavasid ning tehtud ja tehtavaid uuringuid taimekaitse valdkonnas.  Jõustus väetiseseaduse, toote nõuetele vastavuse seaduse ja kemikaaliseaduse muutmise seadus. Muudatus oli tingitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 14 https://www.pikk.ee/wp-content/uploads/2022/09/Eksperthinnang-keemiliste-taimekaitsevahendite-vahendamisest-tingitud- mojudele-Eesti-taimekasvatuses.docx 15 Taimekaitsevahendite kasutus ja mõjud Eestis 2022 (agri.ee) 30  2019/1009, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõudeid ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003 (edaspidi ELi väetisetoodete määrus) vastu võtmisest. ELi väetisetoodete määrust hakati kohaldama alates 16. juulist 2022. aastal. ELi väetisetoodete määrusega ühtlustatakse ja ajakohastatakse Euroopa Liidus (edaspidi ELi) turustatavate väetiste tootmis- ja kvaliteedinõudeid. Paralleelselt ELi väetisetoodete määruse nõuetele on liikmesriikidel võimalus säilitada siseriiklikud reeglid. Seega tuleb tootjatel hinnata oma toodete ja tootmise potentsiaali ELi väetiseturu kontekstis ning teha valik, kas jätkata riiklikele nõuetele vastavate väetiste tootmist või viia oma tootmisprotsessid ELi väetisetoodete määruse nõuetega kooskõlla ja saada seeläbi õigus CE-märgise kasutamiseks ning väetisetoote ELi turul turustamiseks. Senine tooteuuendust pärssiv väetise liikide loetelul põhinev süsteem asendati paindlikumaga, väetiste tootmise ja turustamise uute nõuetega liigutakse seniselt ressursside lineaarmajandusel põhinevalt lähenemiselt ringmajandusel põhinevale lähenemisele, mis tähendab, et erinevate tootmisharude kõrvalsaadusi lubatakse edaspidi taaskasutada väetisetoodetena. Selle tulemusena on tootjatel lihtsam erinevatel koostisainetel põhinevaid tooteid kombineerida ja laieneb väetisetoodete valik. Samuti lubatakse edaspidi erinevate tootmisharude kõrvalsaadusi ja teatud jäätmeid kasutada ELi väetisetoodetes.  Alustasime koostöös Eesti Maaülikooliga roheülemineku teekaardi koostamist neljas põllumajandus- ja toidusektoris: piima-, liha-, teravilja- ja aiandussektoris. Teekaart aitab mõtestada roheülemineku eesmärgi ja selleni jõudmiseks vajalikud tegevused põllumajandus- ja toidusektoris.  Riigikantselei saatis detsembris huvigruppidele tagasiside saamiseks Eesti rohepöörde tegevusplaani 2024–2025, mis hõlmab kestlikku toidusüsteemi, elurikkuse säilimist ja bioressursside väärindamist, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist kuid ka teisi valdkondi. Rohepöörde tegevusplaaniga soovitakse kokku leppida prioriteedid, millega hakatakse tegelema eesoleval kolmel aastal.  2022. aastal kinnitas Euroopa Komisjon heaks Eesti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2023–202716, mille üheks üldeesmärgiks on edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse. Strateegiakava alusel rakenduvad alates 2023. aastat põllumajanduslikud keskkonnatoetused, mis on kas üheaastase kestusega (otsetoetuste ökokavad) või viie järjestikuse kalendriaastase kohustuseperioodiga (maaelu arengukava keskkonnatoetused).  2022. aastal saatsime kooskõlastamisele maaparandusseaduse muutmise väljatöötamisekavatsuse, millele huvigrupid andsid tagasisidet. Väljatöötamise kavatsuses toodud murekohad on otseselt või kaudselt seotud eesmärgiga parandada maaparandussüsteemide ühiseesvoolude seisundit.  Seoses julgeolekuolukorra muutumisega alustati 2022. aastal analüüsi kinnisasja omandamise kitsendamise seaduses (KAOKS) piirangute osas, kas on vaja kaasajastada põllumajandusmaa ja metsamaa omandamise kitsendusi kolmandate riikide, eelkõige 16 https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027 31  Venemaa ja teda toetavate riikide, isikutele. Analüüs jätkub 2023. aastal ja ilmselt päädib KAOKS muudatusega.  2022. a andsime kohaliku omavalitsuste üldplaneeringute koostamise protsessi sisendit väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimuste kohta. Enamustesse üldplaneeringutesse on sisestatud tingimus, et väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse kehtestamise korral kehtivad antud seadusest tulenevad nõuded. Valmistame ette ka vastava seaduse muudatust, et väärtusliku põllumajandusmaa kohta seatakse lõplikud kaitse- ja kasutustingimused õigusakti tasemel. Selle eesmärk on tagada üldplaneeringuga määratud väärtuslikele põllumajandusmaade kaitsele ühelt poolt võimalikult kõrge õiguskindlus, kuid teiselt poolt püüda välistada juba koostatud üldplaneeringute ulatuslikku muutmist (aja- ja ressursikulukas). Sellisel viisil on tagatud nii väärtuslike põllumajandusmaade õiguslik kaitse kui ka kohaliku omavalitsuse autonoomia.  2022. a tihendati mullapoliitilistes küsimustes oluliselt koostööd Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi vahel ning ühendati see senisest enam keskkonnapoliitika- ja maakasutuspoliitikaga. Mullakaitse peatükk on kajastatud väljatöötatavas KEVADe arengukavas (Keskkonnavaldkonna arengukava).  2022. a jooksul tegeleti Tartu Ülikooli ja Põllumajandusuuringute Keskuse teadlaste koostöös mulla elurikkuse seisundi hindamise metoodika väljaarendamisega ning valmis sellekohane raport17. Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:  Põllumajandussektori ettevõtete kohanemine roheülemineku väljakutsetega, sh kliimamuutuste leevendamisega ja samas toidu varustuskindlusega seotud riskide maandamine on valdkonna oluline kompleksne väljakutse.  Rohepöörde eesmärkide ja väljakutsetega arvestava kestliku põllumajandustootmise tarvis on vaja suurendada interdistsiplinaarse ja holistilise lähenemisega teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni võimekust.  Muld on tõenäoliselt looduse kõige alahinnatum osa, mille tähtsusele ja funktsioonidele ei pöörata hariduses ja ühiskonnas laiemalt piisavalt tähelepanu. Muldade kaitse ja kestliku majandamise ja ka teiste keskkonnavaldkondade eesmärkide saavutamiseks on olulised just laiapõhjalised teadmised mullast, selle toimimisest ja ülesannetest. Muld on otseselt seotud elurikkuse, kliima (sh LULUCF), veekaitse jt küsimustega, maakasutusega seotud majandusega ja seega laiemalt rohepöörde eesmärkide täitmisega. Seda kõike tuleb ühiskonnas enam teadvustada ning mullateaduse perspektiivikust selgemalt teadvustada. Mullateadlaste vähesus on Eestis üks mullaalaste eesmärkide saavutamise kõige piiravamaid faktoreid. 7.3.2 MEEDE Taimetervis, loomade tervis ja heaolu Meetme eesmärk on tagada olukord, kus Eesti on vaba ohtlikest taimekahjustajatest ja eriti ohtlikest loomataudidest ning loomade tervis ja heaolu on paranenud. Meetme alla kuuluvad taimetervise, loomatervise, söödaohutuse ja loomade heaolu programmi tegevused ning eesmärkide saavutamist jälgitakse Tabelis 3 toodud mõõdikutega. 17 https://www.pikk.ee/mullaelustiku-andmed-muutuvad-kattesaadavamaks/ 32 Hetkeolukord taimetervise tagamisel on Eestis hea. Alates 2021. aastast tehakse ohtlike taimekahjustajate seireid mitmeaastase seirekava alusel. Eesti mitmeaastane seirekava on koostatud 7 aastaks (2021–2027) ning hõlmab EL-i karantiinseid taimekahjustajaid (sh prioriteetsed taimekahjustajad), EL-i erakorraliste meetmetega reguleeritud taimekahjustajaid ning ühte kaitstava piirkonna karantiinset taimekahjustajat (viljapuu-bakterpõletik). Igal aastal tehakse prioriteetsete taimekahjustajate seireid, EL-i erakorraliste meetmetega reguleeritud taimekahjustajate seireid ning kaitstava piirkonna kahjustaja seiret. Teiste karantiinsete taimekahjustajate seireid peab läbi viima vähemalt kord 7 aasta jooksul. Seired viiakse läbi selliste taimekahjustajate puhul, mida Euroopa Liidus teadaolevalt ei esine (või on piiratud levikuga ja rakendatakse tõrjemeetmeid) ning mille laiema leviku korral nähakse ohtu kohalikele taimedele ja läbi selle keskkonnale ning majandusele. 2022. aasta oli loomataudide esinemise seisukohast stabiilne. Eriti ohtlikke loomataude peetavatel loomadel ei esinenud ning programmiliselt tõrjutavate loomataudide esinemise staatustes muutusi ei toimunud. EL teavituskohustuslikest taudijuhtudest oli 57 sigade aafrika katku positiivset leidu metssigadel ning 2 lindude gripi juhtumit metslindudel. Antibiootikumide kasutamine on langevas trendis, aga vähenemine on aeglustunud ning kasutus jääb alla seatud sihttasemele. Suuri söödaohutuse probleeme ei esinenud. 2022. aasta lõpu seisuga oli riigi toidu ja sööda käitlejate registri andmetel Eestis 4186 söödakäitlejat, neist 18 tegevusloaga. Aasta jooksul lisandus 640 söödakäitlejat. Suurema osa Eestis toodetavast söödast kasutavad ära Eesti loomapidajad. Lisaks tööstuslikult toodetavale söödale toodetakse arvestatav osa loomade söötmiseks kasutatavast söödast põllumajandusettevõttes kohapeal, sh kasvatatakse teravilja ja heina, valmistatakse silo või segasööta. Eestisse imporditakse peamiselt proteiinirikkaid söödamaterjale (nt mais, rapsikook, sojasrott) ja söödalisandeid, millest toodetakse loomaliigile vajalik segasööt. Inimeste ootus ja tähelepanu loomade heaolule nii lemmik- kui põllumajandusloomade pidamisel on ühiskonnas tunnetuslikult tõusnud. Seda ilmestab PTA-le 2022. aastal esitatud vihjete arvu märkimisväärne kasv võrreldes eelnevate aastatega. See on suurendanud ka kontrollide arvu. Tuvastatud rikkumiste arv on suurenenud peamiselt seetõttu, et 2022. aasta märtsist alates võttis PTA kasutusele uued loomaheaolu nõuetega karjakontrolli lehed. Tõhustatud kontroll võimaldab loomaheaolunõuetele vastavust, sh rikkumisi täpsemalt hinnata ja mõõta. Kontrollide sisulise muutuse tõttu vaadatakse järgmisel programmiperioodil loomaheaolu mõõdikute sihttasemed üle. Olulisemad tegevused ja arengud 2022. aastal:  Taimetervis o 2022. aastal tuvastati kolm ohtliku taimekahjustaja leidu. Kartulikahjustajate seirete käigus tuvastati kaks EL karantiinsete taimekahjustajate nimekirja kuuluvat taimekahjustajat: kartuli-ringmädanik (Clavibacter sepedonicus), saastunuks tunnistati tarbekartuli sort ’Laura’ koguses 46 t, kartulipõld suuruses 7,28 ha, ning kollane kartuli-kiduuss (Globodera rostochiensis), saastunuks tunnistati 2,21 ha 33  suurune kartulipõld. Nii kartuli-ringmädanikku kui kollast kartuli-kiduussi on ka varem Eestis leitud ning on rakendatud tõrjemeetmed levikukollete likvideerimiseks. Tomativiiruste seire käigus tuvastati kolmes tootmiskohas Tomato brown rugose fruit virus (ToBRFV). Esmakordselt on viirust seire käigus tuvastatud 2021. aastal. Tegemist on mitmes EL-i riigis ja mujal leviva uue viirusega, mille teeb ohtlikuks tema kiire levik, võimalikud väga tugevad haigustunnused ning resistentsete tomatisortide puudumine. Viiruse nakkus võib taimedel kulgeda selgete tunnusteta, kuid võib ka kiirelt hävitada kogu saagi. Kahjustaja leviku piiramiseks on ELis kehtestatud erimeetmed. o Ohtlike taimekahjustajate avastamisel on oluline roll ka üldisel teavitustegevusel ja teadlikkuse tõstmisel. Rahvusvahelise taimetervise päeva esmakordse tähistamisega juhiti tähelepanu eelkõige laste ja noorte teadlikkuse tõstmisele. Koostöös PTA ning METKi taimetervise ja mikrobioloogia laboriga koostati teenusedisaini arenguprogrammi raames esimene taimetervise valdkonda käsitlev infokiri. Taimede tootmise ja turustamisega tegelevate ettevõtjate enese- kontrollisüsteemi tõhustamiseks töötati välja uuendatud enesekontrolliplaani vorm. o 2022. a laekus eksporditud partiide kohta kuus taimetervise nõuetele mittevastavusest tingitud rahvusvahelist teatist. Taimetervise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal läbiviidud kontrollide arvust on püsinud kõrge, kuid võrreldes eelmise aastaga langenud. Erinevuse põhjuseks on muudatused kontrollide suhtarvus, mille puhul on oluliselt vähenenud impordikontrollide arv (tulenevalt imporditavate partiide arvu vähenemisest). o 2022. aastal jätkus taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse koostamine, mis 2023. aastal jõudis kooskõlastusringini. Väljatöötamiskavatsuse ja sellele laekunud tagasiside alusel jätkub eelnõu väljatöötamine. Taimetervise valdkonnas on muudatuste peamiseks eesmärgiks taimetervise ekspordi fütosanitaarsertifikaatide ning puidust pakkematerjali, puidu ja muu objekti töötlemise ja vastavusmärgiga märgistamise ning puidust pakkematerjali parandamise nõuete täitmise üle järelevalve teostamise eest võetava riigilõivu järelevalvetasuks muutmine, samuti piirkonna kahjustajavabaks tunnistamise taotluse menetlusega kaasnevate kulude katmine edaspidi ettevõtja enda poolt. Seoses veebikaubanduse suure mahuga on muudatuste eesmärgiks ka sätestada taimekaitseseaduses sobivad õiguslikud alused kontrolltehingu tegemise võimaldamiseks ning tagada seeläbi tulemuslikum järelevalve.  Loomatervis o 28. jaanuarist 2022 rakendus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid. Määrusega kooskõlla viimiseks tehti muudatused ravimiseaduses ja veterinaarseaduses, mis jõustusid 01.07.2022. Koos ravimiseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seadusega viidi nendega kooskõlla ka allaktid. Maaeluministri 27.06.2022. a määrusega nr 36 „Veterinaarteenuse osutamisel ravimi väljakirjutamise, väljastamise ja kasutamise nõuded ning veterinaarretsepti vorm, veterinaarretsepti plangi väljastamise kord ja plankide üle arvestuse pidamise nõuded“ kehtestati veterinaarteenuse osutamise käigus ravimi väljakirjutamise, väljastamise ja kasutamise nõuded loomahaiguste 34  ennetamiseks ja loomade raviks ning väljastatava veterinaarretsepti vorm, veterinaarretsepti plangi väljastamise kord ja plankide üle arvestuse pidamise nõuded. o 2022. aastal jätkus loomaliigiti antibiootikumide kasutamise aruandluse e-andmekogu arendus. „Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2021–2026“ rakendusplaanis on ühe AMRi vähendamise meetmena e-andmekogu loomine loomaliigiti mikroobide vastaste ainete kasutamise aruandluseks alates 2023. aastast. Vajalikud muudatused õiguslike aluste loomiseks kehtestati veterinaarseaduse ja ravimiseaduse rakendusaktidega. o 2022. aastal allkirjastati EL loomatervise õigust täiendavad ministri määrused marutaudi ja sigade Aafrika katku täpsemate ennetamise ja tõrje meetmete kohta. o 2022. aastal valmis ÜPP perioodi 2023–2027 sekkumise „Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus“ rakendusmäärus, millega kehtestatakse toetuse andmise tingimused ning kord. Selle sekkumise kaudu toetatakse KTP (karjatervise protokoll) rakendamist piimaveisekarjades. Toetus avaneb 2023. aasta mais. o Eesti Maaülikool viis Maaeluministeeriumi tellimusel läbi 260 tunnise karjatervise alase täiendõppe koolituse kutsetegevusloaga veterinaararstidele, kes on peale õppe läbimist kvalifitseerunud spetsiaalselt hindama karjatervist, analüüsima karjatervise protokolli ja andma nõu karja tervisestaatuse parandamiseks. ÜPP perioodi 2023–2027 „Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus“ taotlejale on nõue sõlmida leping selle koolituse läbinutega. o Alustati ka ÜPP perioodi 2023–2027 sekkumise „Loomataudide kontrollprogrammide alase koostöö toetuse“ rakendusmääruse välja töötamist. Selle sekkumisega toetatakse põllumajandusettevõtjate ja neid ühendavate tulundusühingute vahelist koostööd, eesmärgiga töötada välja majandusliku mõjuga loomataudide nagu infektsioosne rinotrahheiit (IRT) ja veiste viirusdiarröa (BVD) kontrolli- või likvideerimisprogrammid ning rakendada neid programmiga liitunud ettevõtjate karjades. Toetuse taotlemine algab eeldatavalt 2023. aasta sügisel. o 2022. aastal valmisid Maaeluministeeriumi tellimusel Eesti Maaülikoolis 2 rakendusuuringut: 1. „Loomatervise ja -heaolu baromeetri väljatöötamine“. Loomatervise ja -heaolu baromeetri eesmärgiks on võimaldada anda üldhinnang Eesti loomatervise ja -heaolu olukorrale aasta põhiselt võrrelduna eelneva perioodiga. Baromeetrisse hõlmatakse põllumajandusloomade loomatervise ja -heaolu näitajad, mille kohta kogutakse andmeid riikliku järelevalve ja kontrolli raames (sh riigi loomade registrisse kogutavad andmed). Lisaks kaasatakse baromeetrisse ka loomapidajate poolt vabatahtlikkuse alusel Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS’is kogutavaid andmeid. Üheskoos summaarselt kajastavad need andmed üldist loomatervise olukorda. 2. Projekti „Eesti lihaveiste karjatervise andmete analüüs karjatervise programmi väljatöötamiseks“ tulemusena töötati välja lisaks juba olemasolevale 35  piimaveiste karjatervise protokollile ka lihaveiste karjatervise protokoll. Karjatervise protokoll on karjatervise programmi rakendamisel võtmetähtsusega. o 2022. aastal algas salmonellooside tõrje eeskirja ülevaatamine, et viia rakendatavad meetmed proportsionaalseks riskidega. Tõrje eeskirja uuendamise aluseks on Eesti Maaülikooli teadlaste poolt antud soovitused, mis on koostatud võttes arvesse Eestis esinevaid riske nii loomakasvatuses kui tapamajas. Tõrje eeskirja valmimisse on kaasatud nii sea- kui ka veisekasvatussektorit ja nendega koostöös on välja valitud sektorile sobivad ja tõhusad lahendused. Linnukasvatussektorile uue tõrje eeskirja kehtestamine muudatusi ei too, sest neile kehtivad otsekohalduvad Euroopa Liidu määrused. Vutikasvatajatele muutub tõrje eeskiri soodsamaks – seire- ja tõrjemeetmete rakendamine muutub neil vabatahtlikuks.  Söödaohutus o 2022. aastal kohaldus uus EL ravimsöödamäärus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/4). Ravimsöödamääruse väljatöötamise eesmärgiks oli ühtlustada EL-is ravimsööda ja ravimsööda vahetoodete tootmise, turustamise ja kasutamise reeglid. Ravimsööda tootmise, turuleviimise ja kasutamise põhimõtted jäid üldjoontes samaks. Uue määruse rakendamiseks muudeti 2022. aasta esimeses pooles söödaseadust ning jõustati vajalikud söödaseaduse rakendusaktid. o Aasta aastalt omab suuremat rolli söödalisandite kasutamine söödas, seda nii loomade heaolu suurendamise kui ka keskkonnamõjude vähendamise aspektist. 2022. a anti või pikendati 56 ohutu ja efektiivse söödalisandi kasutusluba. Söödalisandi, etoksükviini (E 324) puhul keelduti andmast luba selle kasutamiseks söödalisandina (antioksüdant), sest loa taotleja ei suutnud tõestada lisandi ohutust loomade ja inimeste tervisele. o Järjepidevalt tegeldakse söödas leiduvate soovimatute ainete suhtes võetud meetmete ülevaatamisega ning täiendavate meetmete võtmisega, et tagada ohutu sööt turul. 2022. aastal oli fookuses loomade kokkupuute piiramine PFAS-idega, mis võivad üle kanduda näiteks mullast, mida karjamaal toituvad põllumajandusloomad alla neelavad või loomade joogiveest või söödast. Teise olulise teemana oli jätkuvalt fookuses mükotoksiinide piirmäärade arutelu söödas. Eeskätt kaalutakse mükotoksiinide lubatud maksimumsisaldusi täissöödas. Põllumajanduslikud kultuurid, eriti teraviljad ja õlikultuurid võivad mükotoksiine tootvate hallitusseentega nakatuda nii kasvu-, koristus- või säilitamisperioodil kui ka hilisemal töötlemisel ja loomasöödana kasutamisel. Aruteludes tuginetakse Euroopa Toiduohutusameti riskihinnangutele. o Söödaohutuse alast teavet avaldati asutuste kodulehtedel, koostati blogipostitusi (nt söödalisandite teemal) ning avaldatud on pressiteateid. Teadmussiirde pikaajalise programmi raames on korraldatud sektorile teabepäevi (pikk.ee). o Sööda käitlemise valdkonnas teostas PTA 2022. aastal kokku 245 kontrolli, mis moodustab 85% aastaplaanist. Sööda nõuetekohasuse hindamiseks võeti kokku 281 proovi. Arvestades sööda käitlemisega kaasneda võivaid riske oleks 36  kontrollivajadus oluliselt suurem, kuna aasta-aastalt käitlejate arv kasvab, kuid kontrollide hulk langeb. 2022. a tehti söödakäitlejatele 47 ettekirjutust. Sööda ja söödaohutuse valdkonnas tuvastati nõuetele mittevastavuse osas rikkumisi näiteks sööda märgistamisnõuete, käitlemise üldiste nõuete ning söödahügieeni nõuete osas. Jätkata tuleb söödakäitlejate süsteemse teavitamisega kehtivatest ja uutest nõuetest ning käitlejate ja loomapidajate teadlikkuse tõstmisega söödaohutusest. Arendada tuleb olemasolevat nõuandesüsteemi, kuna see kõiki vajadusi ei kata.  Loomade heaolu o „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” (MAK) meetme 14 „Loomade heaolu” raames antakse loomade heaolu toetusi eesmärgiga tõsta loomakasvatajate teadlikkust loomade heaolust ja toetada põllumajandustootjaid, kes täidavad loomade heaolu kõrgemaid nõudeid, parandades sellega loomade heaolu ja tervist ning tagades neile loomuomasemad pidamistingimused. Programmiperiood, mil oli võimalik toetust taotleda veiste (sh vasikate), hobuste, sigade, lammaste, kitsede ja munakanade heaolu parandamiseks, kestis aastatel 2014–2022. o 2022. aastal võeti vastu Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (ELÜPS), kuna 1. jaanuaril 2023 algab uus Euroopa Liidu eelarveperiood 2023–2027. Sellega seoses uuendati 2022. aastal „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” keskkonna- ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustuste sekkumise „Loomade heaolu toetus” raames antava loomade heaolu toetuse andmise tingimusi ning korda. Loomade heaolu toetus hõlmab ainult neid kohustusi, mis on rangemad kui baastase, milleks on tavapraktika ja kohustuslikud nõuded. Uuel programmiperioodil toetatakse piimatõugu veiste ja hobuste keskkonnahoidlikku karjatamist, suuremat pidamispinda sea kohta, sigade söötmisplaani koostamist ja sööda täiendamist ning põrsaste kastreerimise korral anesteesia ja analgeesia kasutamist, alternatiivsüsteemide rakendamist linnukasvatuses, suuremat pidamispinda munakana ja vuti kohta. o 2022. aastal töötati välja loomakaitseseaduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk oli katseloomade kaitse valdkonnas tegutsevate riigiasutuste rollijaotuse eesmärgipärasemaks muutmine ja loomkatseprojekti loataotluste menetlemise korralduse paremini kooskõlla viimine Eesti tavalise õiguspraktikaga. Loomkatseprojekti loataotluste menetlemine, kui loomakaitseseaduse rakendamine, viidi Maaeluministeeriumist Põllumajandus- ja Toiduametisse, kuhu taotluste menetlemine ja lubade andmisega seonduv olemuselt paremini sobitub. 2022. aasta detsembris võeti eelmainitud seadus vastu ning 2023. aasta 1. jaanuarist koordineerib loomkatseprojektide menetlemist ja annab loomkatseprojekti läbiviimiseks loa Põllumajandus- ja Toiduamet. o Loomkatsetes kasutati 2021. aastal 3866 looma. 2022. aastal loomkatsetes kasutatud loomade arvud on suuremad eelneva aastaga võrreldes, kuid selguvad täpsemalt 2023. aasta novembri alguseks. 2022. aastal andis komisjon loa 25 loomkatseprojektile. 37  o 2022. aastal jätkus 2021. aastal alustatud veterinaarseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse (VTK) koostamine eesmärgiga analüüsida lemmikloomade kiibistamise ja looma andmete lemmikloomaregistrisse kandmise kohustuse kehtestamist Eestis. Analüüs hõlmab ka lemmikloomade üle arvestuse pidamiseks kasutatavate platvormide kasutamise võimalikku tõhustamist. VTK-ga on soov muuhulgas parandada lemmikloomadena peetavate loomade heaolu ning leida võimalusi omaniku juurest lahti pääsenud looma kiireks tagastamiseks omanikule. VTK saadetakse kooskõlastamisele 2023. aasta novembris. o Koostatud on Eesti vastused Euroopa Komisjoni avalikes konsultatsioonides loomaheaolu nõuete kohta. Tulenevalt „Talust taldrikule“ strateegiast alustas Euroopa Komisjon loomaheaolu õigusraamistiku läbivaatamist (loomade transport, loomade pidamine, loomade hukkamine ja loomaheaolu märgistus) eesmärgiga viia õigusaktid vastavusse uusimate teadusandmetega. Komisjon koostab mõjuhinnangud ning tuleb eelnõudega õigusaktide muutmiseks välja 2023. a lõpuks. Sellest sõltuvad edasised arengud ka Eesti jaoks. o Kõigist PTA-le laekunud vihjetest ja kaebustest loomaheaolu valdkonnas jõuti järelevalvemenetlus lõpuni viia ligi pooltel. Nende hulgas lemmikloomade pidamise üle teostati kontrolle 378 korral, 10 neist olid plaanilised, 322 vihjepõhised ning 46 järelkontrolli. Kõrvalekaldeid tuvastati 55% juhtudest. Põhilised tähelepanekud või tuvastatud puudused olid seotud pidamistingimuste nõuetekohasuse ja nõuetekohase hooldusega. Loomade nõuetekohase pidamise kohustuse ülevõtmist kohaldati 197 looma puhul, kellest valdava osa moodustasid kassid, koerad, veised ja pisinärilised. Väärteomenetlus algatati ühel juhul. Seoses sõjaolukorraga Ukrainas leevendati nõudeid lemmikloomadega liikumisele. Kui senini pidi kolmandast riigist saabuv lemmikloom olema kiibitud, omama EL lemmikloomapassi ning olema vaktsineeritud ja marutaudi antikehade tiitrimise tulemusega, siis tulenevalt sõjaolukorrast neid tingimusi leevendati. Kõikidest üle piiri tulnud lemmikloomadest tuli teavitada PTA-d, kes need loomad üle vaatas, kiibistas ja vaktsineeris. PTA andmetel vaktsineeriti, kiibistati ja väljastati EL lemmikloomapassid ning kanti lemmikloomade registrisse ligi 90% siia saabunud Ukrainast pärit lemmikloomadest. Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:  Taimetervis o Alates 2015. aastast on Euroopa Komisjon andnud liikmesriikidele võimaluse taotleda kaasrahastust teatud seirete läbiviimiseks. Aastatel 2015–2020 kaasrahastati 75% Eesti taotletud seirete kuludest. Alates 2021. aastast on seirete kaasrahastuse põhimõtted muutunud ning kõikide kohustuslike seirete jaoks taotletud eelarve edaspidi kaasrahastuse alla ei kuulu. See tähendab, et kohustuslike seirete läbiviimiseks tuleb riigi poolt katta ka varem kaasrahastuse toel kaetud seirekulud. Karantiinsete jt ohtlike taimekahjustajate seired on vajalikud, et kahjustajad võimalikult varakult tuvastada, vältides nõnda nende edasi levimist ning hilisemat veelgi ressursimahukamat tõrjemeetmete kohaldamist. 38  o Taimetervises on METK taimetervise ja mikrobioloogia laboril viis referenttegevuse valdkonda, milles igal aastal toimuvad kõigis valdkondades võrdluskatsed. Labori kanda on kõik võrdluskatsete teostamise kulud. Siiani on referenttegevus taimetervise valdkonnas olnud ilma rahastuseta, kuigi muudes valdkondades on referenttegevustel riigipoolne rahastus.  Loomatervis o Antibiootikumide kasutamine veterinaarmeditsiinis on langenud 10 aastaga 29%, kuid langus on peatunud. 2022. aastal jäi müüdud toimeainete üldkogus samale tasemele kui 2021. aastal, ulatudes 6,4 tonnini, ning sihtttasemeid antibiootikumide kasutamises (mg/PCU) ei saavutatud. Euroopa Liidu eesmärk vähendada antibiootikumide kasutamist 2030. aastaks 50% on samas 2022. aastaks peaaegu täitunud, olles 47%. Peamised väljakutsed on siin lisaks vastutustundliku kasutamise teadlikkuse tõstmisele ka väärkasutuste tuvastamine. 2023. aastal rakenduv aruandluse esitamine läbi e-keskkonna aitab tõsta läbipaistvust antibiootikumide kasutuses. o Loomatervise, loomaheaolu aga ka toiduohutuse tagamisel on probleemiks veterinaararstide vähesus. Loomaarstide koolitustellimus on olnud juba mitmeid aastaid sama, kuid lõpetajate arv on aasta-aastalt vähenenud, mis on tinginud olukorra, kus sektori vajadus on suurem kui koolitatute arv. See võib omakorda viia olukorrani, kus me ei suuda tagada piisavalt kõrget loomatervise ja –heaolu taset, mis mõjutab ka inimeste tarbitava toidu ohutust. o Tõhusa järelevalvesüsteemi tagamiseks on vajalik tõsta Põllumajandus- ja Toiduameti suutlikkust tegeleda erinevate riskidega ning laiendada tegevusi olemasolevate ja uute riskide haldamiseks loomatervises. o Seoses sõjaolukorraga Ukrainas leevendati nõudeid põgenikega koos reisivate lemmikloomade liikumisele. Üldnõuete kohaselt peab kolmandast riigist saabuv lemmikloom olema kiibistatud, ja omama EL lemmikloomapassi ning olema vaktsineeritud marutaudi vastu koos antikehade tiitrimise tulemusega. Tulenevalt sõjaolukorrast neid tingimusi leevendati. Kõikidest üle piiri tulnud lemmikloomadest tuli teavitada PTA-d, kes need loomad üle vaatas, kiibistas ja vaktsineeris. Tegevus suurendas töökoormust PTA ametnikele ja teised järelevalve menetlused jäid kohati tahaplaanile. Oluline oli nende loomadega tegeleda, et Eestisse ei satuks marutaudis looma, sest oleme siiani olnud marutaudi vaba riik. Hinnanguliselt saabus 2022. aastal ja jäi Eestisse umbes 1500 lemmiklooma.  Söödaohutus o Tõhusa järelevalvesüsteemi tagamiseks on tarvis tõsta Põllumajandus- ja Toiduameti suutlikkust tegeleda erinevate riskidega ning laiendada tegevusi olemasolevate ja uute riskide haldamiseks söödast. o Söödaohutuse tagamiseks on vaja suurendada söödast võetavate kontrollproovide ning tellitavate analüüside mahtu arvestades olemasolevaid (nt dioksiinid, mükotoksiinid, looduslikud toksiinid, raskmetallid, ohtlikud botaanilised lisandid) ja uusi riske (nt ergotalkaloidid, nikkel, mis on välja toodud komisjoni soovitustes (EL) 2016/1110, 2012/154 jt). Ametliku kontrolli käigus võetavate 39  proovide analüüsimise planeerimisel lähtutakse eeskätt eelarvelistest võimalustest ning riskipõhist lähenemist arvestades tuleks proovide hulka tõsta minimaalselt 30%.  Loomade heaolu o Loomaheaolu vihjete arv on pidevas tõusutrendis, kuid vihjete menetlejaid PTA-s on vähe, mistõttu on sealsete järelevalveametnike töökoormus väga suur. Kui 2018. aastal sai PTA 286 vihjet loomade heaolu võimalike rikkumiste kohta, siis 2022. aastal oli vihjete arv tõusnud 779ni. Aasta lõpuks oli menetlemata või menetlus pooleli ca 48% vihjetest. Töömaht on aastatega vihjete märkimisväärse tõusu tagajärjel mitmekordistunud, mis on omakorda suur väljakutse PTA-le loomade heaolu valdkonna töö korraldamisel ja ühiskonna ootustele vastamisel. o 2022. aastal luhtus PTA-s 19,7% värbamisprotsessidest, mille käigus otsiti loomatervise ja -heaolu valdkonda uut personali. Tõhusa järelevalvesüsteemi tagamiseks on PTA-l vaja sihitumalt planeerida oma tegevusi olemasolevate ja uute riskide maandamiseks loomaheaolus. o Siia saabunud Ukraina lemmikloomade kiibistamine ja lemmikloomaregistrisse kandmine oli kulukas. Kuna paljude sõjapõgenike jaoks ei olnud sihtriik Eesti, oli asjakohane kanda kiibistatud lemmikloomade andmed üksnes Eesti Väikeloomaarstide Seltsi (EVS) lemmikloomaregistrisse, kuna see on ühendatud Europetnet andmekoguga. Europetnet koondab erinevaid Euroopa lemmikloomaregistreid, tänu millele on võimalik üleeuroopaliselt tuvastada looma kiibi numbri põhjal tema omanik ja päritolumaa. See võimaldab omaniku oma loomaga viimase kaduma mineku korral taas kokku viia. Lemmikloomade EVS registrisse kandmine on osutunud Ukraina sõjapõgenikega kaasas olnud loomade arvu tõttu kulukaks ja rahaliste vahendite puudumise tõttu on registrikande ootel veel mitusada looma. Ukraina lemmikloomadega seotud kulu aastal 2022 oli ligikaudu 53 000 eurot, mis jagunes tööjõukulude, lemmikloomade identifitseerimiseks vajalike mikrokiipide ostu ning põgenikega kaasas olnud lemmikloomade (tervise)kontrollimisse kaasatud loomaarstide tasude vahel. Ühe looma registrikande maksumus on 11,5 eurot. 7.3.3 MEEDE Toiduohutus Meetme eesmärk on tagada olukord, kus Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu ning tarbijad on toiduohutusest teadlikud. Meetme alla kuulub toiduohutuse programmi tegevus, mille eesmärgi saavutamist jälgitakse Tabelis 3 toodud mõõdikutega. Toiduohutuse baromeeter18 näitaja oli 2022. a kerges languses võrrelduna eelneva aastaga. 2022. a baromeetri näiduks oli 99,57, sealjuures on eesmärgiks, et näit oleks vähemalt 100. Kõige enam mõjutas toiduohutuse baromeetri 2022. a tulemust toidutekkeliste nakkushaiguste kasv. Toidutekkeliste nakkushaiguste osas vaadeldakse 2022. a tulemusi võrrelduna kolme eelneva aasta keskmisega. 2022. a nakkushaigustesse haigestumuse näitaja 100 000 elaniku kohta on oluliselt kasvanud (2020 – 84,2; 2021 – 101,2; 2022–179,4), jõudes 18 Toiduohutuse baromeeter on tööriist (sisaldab 22 näitajat), mis võimaldab anda üldhinnangu toiduohutuse olukorrale Eestis aasta põhiselt võrrelduna eelnevasse aastasse. Mõõdetavat perioodi iseloomustab taseme langus alla või tõus üle 100. 40 tagasi COVID-19 pandeemia eelsesse aega. 2020. aastal oli maailmas välja kuulutatud COVID- 19 pandeemia, mis jätkus ka 2021–2022 aastal. Rakendatud tõrjemeetmed ja piirangud (haridusasutuste, söögikohtade, kultuuriasutuste sulgemine; massiürituste keelamine; sotsiaalne distantseerumine; reisikeeld jm) aitasid kaasa ka teiste nakkushaiguste esinemissageduse vähenemisele. Toidutekkelistesse nakkustesse haigestumine oli aastatel 2020–2021 ebatavaliselt madal, kuid alates 2022. aastast hakkas tõusma taas COVID-eelsele tasemele. Haigestumist on soodustanud eeskätt inimeste suurem liikuvus, aga ka eksimused toiduhügieeni põhimõtete vastu. Samal ajal oli oluliselt vähem toidutekkeliste nakkushaiguste puhanguid võrrelduna eelnevate aastatega (2020 – 14; 2021 – 8; 2022 – 5). Eestis on peamised toidutekkelised nakkushaiguste puhangute põhjustajad Salmonella spp ja Campylobacter spp. 2022. aastal kasvas salmonelloosi haigestumine, samas haigestumine kampülobakterenteriiti vähenes võrreldes 2020. aastaga. Sarnaselt eelneva aastaga on üldist olukorda mõjutanud toiduohutuse ennetavate meetmete täitmise langus. Ennetavate meetmete näitajatest on tulemust kõige rohkem mõjutanud eeltingimuste programmi tulemuste langus, mis on olnud languses juba mitu viimast aastat. Ennetavate meetmete näitajatest on endiselt nõuete vastavuse osas kõige madalamal tasemel ettevõtete ohu ja riski analüüs (HACCP19-i nõuete kontrolli osa, kus nõuetele vastavust on kontrolli käigus tuvastatud: 2021 – 57,7%; 2022 – 59,8%), kuigi 2022. aastal toimus võrreldes eelneva perioodiga siin kerge olukorra paranemine. Jälgitavuse osas on varasemaga võrreldes kontrollide arvu oluliselt suuendatud, mistõttu on suurenenud ka mittevastavuste osakaal (nõuetele vastavaid 80,4%). Jälgitavus aitab toidu liikumist käitlemisahelas jälgida ning toetab vajaduse korral ohtliku toidu sihipärast turult kõrvaldamist või tagasikutsumist. Mida rohkem ja täpsemaid andmeid käitlejal on, seda lihtsam ja kiirem on tuvastada nõuetele mittevastavat toitu ning see turult kõrvaldada ja tagasi kutsuda. Vähem on ettevõtjatel läbi mõeldud, kuidas kiiresti ohtlik toit turult kõrvaldada või tagasi kutsuda, kuid puudusi on ka jälgitavuse nõuete täitmisel. Seetõttu jääb jälgitavuse teema ka järgnevatel aastatel järelevalve fookusesse. Keemiliste riskide osas on 2022. a tulemus võrreldes eelneva perioodiga halvenenud. Kõige madalam nõuetele vastavate proovide osakaal on PAH-ide korral lihatoodetes (62,5%). Järelevalves on eeskätt fookusesse võetud põhiliselt elamiseks kasutatavad käitlemiskohad, kus toodetakse suitsutatud lihatooteid ning kasvanud võetud proovide arv. PAH-ide sisaldust toodetest on võimalik vähendada head tava järgides ning teadlikkust tuleb tõsta nii praktilisi teadmisi suitsutustehnoloogiast kui ka PAH-ide vältimise ja vähendamise meetmetest. Toidualase teabe kontrolli nõuetele vastavuse olukord tegi 2022. a läbi kerge paranemise võrrelduna eelmise perioodiga (+5,9%), kuid jäädes samas ikkagi endiselt kokkuvõttes nõuete vastavuse osas väga madalaks (72,5%). Suuremad probleemid on seotud toitumis- ja tervisealaste väidete (nõuetele vastavuse osakaal 37%) ning e-kaubandusega (nõuetele vastavuse osakaal 55%). Kontrollide arv 2022. a oli 6694, kasvades 9% võrreldes 2021. aastaga. Võrreldes 2021. aastaga on nõuetele vastavuse osakaal suurenenud kõikide toidualase teabe kontrollide lõikes sõltumata, kas kontrollitud on müügipakendi märgistust, lahtise toidu 19 Kriitilised kontrollpunktide ohuanalüüs 41 müügikohas või e-poes või käitlejalt käitlejale esitatud toidulast teavet või toitumis- ja tervisealaste väidete esitust. 2022. aasta järelevalvetulemuste põhjal vajavad suuremat tähelepanu jätkuvalt ettevõtete valmisolek toodete tagasikutsumiseks, HACCP ja eeltingimuste programmi nõuete täitmine, PAH- ide sisaldused lihatoodetes, toidualasest teabest toitumis- ja tervisealaste väidete ning e- kaubanduse valdkonnad. Vaja on tõsta nii nõuetealast teadlikkust, praktilisi oskusi kui ka hoida probleemsed valdkonnad endiselt suuremas järelevalvefookuses. Tarbija teadlikkuse baromeeter – tarbija teadlikkust toiduohutusest hinnati suvel 201920 ning tulemused kajastuvad 2020. a tulemusaruandes. Järgmine tarbija teadlikkuse uuring on planeeritud 2023. Tarbija kindlustunde indeksit hinnati viimati 2021. aastal ning tulemused kajastuvad 2021. a tulemusaruandes. Järgmine tarbija kindlustunde indeksi hindamine on planeeritud 2023. Olulisemad tegevused ja arengud 2022. aastal:  Ümberkorraldused valitsemisalas o Riigi ressursside tõhusamaks kasutamiseks ja uute väljakutsetega toime tulekuks korrastati 2022. aastal riigireformi raames riiklikku laboriteenuse turgu. 1. jaanuaril 2023. a alustas Maaeluministeeriumi valitsemisalas tööd Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi baasil moodustatud Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS), mille tegevusvaldkondade hulka kuulub ka toiduohutuse valdkonna riskide hindamine, toiduahela riskidest teavitamine ja teadusnõu andmine Maaeluministeeriumile ning Põllumajandus- ja Toiduametile. Tegevuse korraldamiseks on loodud labori juurde riskihindamise osakond.  Uuringud ja ekspertarvamused o 2022. a valmisid LABRIS-es järgmised tööd: „Musta pässikut sisaldavate toidulisandite ohutushinnang“, „Väikelaste piimad ja joogid – turu-uuring“, „Loomataudi maale toomise kiire ohuprognoosi mudel“ ja "Loomataudide seirete süsteemi üle vaatamine ja muutmise võimalused (loomataudi seirete portfell)" ning alustati mitmete riskihinnangute ettevalmistavate töödega (nt toidulisandite tarbimine, stevioolglükosiidide saadavus, toiduga kokkupuutuvate materjalide ohutus jne). o LABRIS uuringu „Musta pässikut sisaldavate toidulisandite ohutushinnang“21 tulemusena leiti, et toodete pakenditel olev teave vastab üldjuhul toidulisandite märgistusele esitatavatele nõuetele ning keelatud toitumis- ja tervisealaseid väiteid pole esitatud, kuid veebipoodides kasutatakse toodete müügil tõendamata ja keelatud väiteid. Riskihinnangule järgnesid riskijuhtimise meetmete valik, kohtumised sektori esindajatega ning järelevalvetoimingud. 20 Toidu märgistamise ja toiduhügieeni uuring, RAIT Faktum & Ariko, 2019 21 https://vetlab.ee/et/riskihindamine/riskihindamise-projektid 42  o 2022. a avaldas Tervise Arengu Instituut Eesti rahvastiku soola tarbimise uuringu22 tulemused. Uuringu käigus uuriti ka toitumise seisukohalt oluliste mikrotoitainete seleeni ja joodi saadavust. Uuring tõi välja Eesti inimeste ülemäärase soola (naatriumi) tarbimise ning osutas, et eesti inimeste joodi ja seleeni saadavus jääb üldjuhul soovituslikku vahemikku. Uuringu järeldusi arvestatakse järgmiste Eesti toitumis- ja liikumissoovituste koostamisel ning tarbijate teavitamisel. Uuringust järeldub, et Eestis ei ole sellist seleeni defitsiiti, mis vajaks riiklikke sekkumismeetmeid (nt seleeniga rikastatud väetiste kasutuselevõtt). Vaatamata sellele on oluline, et seleeni bioproovide uuringuga loodi Eestis juurde kompetentsi taoliste uuringute läbiviimiseks, mis on vajalik edaspidi taoliste uuringute läbiviimisel. o 2022. a lõppes rakendusuuring23 maasikate Eesti (geograafilise) päritolu analüütiliseks tõendamiseks referentsandmekogu loomiseks. Kolme aasta (2020– 2022) jooksul kogutud maasika proovide analüüsitulemuste põhjal koostati Eesti päritolu maasikate referentsandmekogu, mille alusel on võimalik isotoopandmete põhjal eristada Eesti maasikat teistes riikides kasvatatud maasikast. Võimalus määrata laboris analüütiliselt maasikate Eesti päritolu avaldab positiivset mõju ausale konkurentsile, sealjuures aitab see tõhusamalt võidelda toidupettustega seoses maasikate päriolu võltsimisega. o 2022. a jätkus rakendusuuring mee Eesti (geograafilise) päritolu tõendamiseks täiendava viisi loomisega. Võimalus määrata laboris analüütiliselt mee Eesti päritolu avaldab positiivset mõju ausale konkurentsile meeturul, sealjuures aitab see tõhusamalt võidelda toidupettustega seoses mee võltsimisega. Meeproove võetakse kolmel järjestikusel aastal (s.o 2021—2023), meetodi loomise tähtaeg on kaks aastat arvates viimase meeproovide saadetise saamisest (eeldatavasti 2025. a sügis).  Õigusloome o Koostatud on Eesti vastused Euroopa Komisjoni avalikes konsultatsioonides toidu märgistamise ja kestlike toidusüsteemide kohta. Alustati Eesti vastuste koostamist Euroopa Komisjoni avalikus konsultatsioonis toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta. 2022. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu määruse ringlussevõetud plasti kohta, milles esitatakse nõuded ringlusse võetud plasti turule viimiseks toiduga kokkupuutuva materjalina, sh ringlussevõtu tehnoloogiate sobivuse hindamiseks, ELi üleses registris ringlussevõtjate, ringlussevõtukäitiste ja uute tehnoloogiate esitamise kohta. Lisaks oli 2022. a üleval mitmeid teemasid seoses toiduga kokkupuutuvate materjalides sisalduvate ainete ohutusega nt stüreeni genotoksilisus. Toimusid aktiivsed arutelud seoses toiduohutuse aspekti arvestamisega pakendivaldkonnas planeeritavate muudatustega (nt ühekordse plasti direktiivi ülevõtmine, ringmajanduse teine pakett). 22 https://etag.ee/wp-content/uploads/2022/08/TAI-Soola-tarbimise-uuringu-lopparuanne.pdf ³ https://maablogi.wordpress.com/2023/01/05/sool-seleen-jood-kui-palju-neid-peaks-tarbima/ 23 https://www.pikk.ee/wp-content/uploads/2023/04/RUP_Maasikas_lopparuanne.pdf 43  o 2021. a avaldas Euroopa Komisjon aruande toiduga kokkupuutuvate materjalide (TKM) ametlikust kontrollist liikmesriikides, milles toodi välja palju puudusi valdkonna järelevalves. 2022. a alustasime toiduohutuse tervikteenuse fookusteemana analüüsi, et hinnata TKMi ametliku kontrolli tõhusust Eestis, st kas praegune kontrolli korraldus ja maht, sh inspektorite teadlikkus, seirete maht, keskasutuse ja labori tugi, tagab inimeste tervise ja tarbijate huvide kõrgetasemelise kaitse. o Toidulisandite valdkonnas võeti vastu komisjoni määrus, millega reguleeriti rohelise tee ekstraktide sisaldust toidulisandites. Samuti keelati toidud (sealhulgas toidulisandid), mis sisaldavad rohkem kui 3 mg punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliini. Võetud meetmed tuginevad EFSA riskihinnangutele. Algasid arutelud Euroopa Komisjonis toidus leiduvate tehisnanomaterjalide valdkonna reguleerimiseks ning võeti meetmeid EL üleselt delta-9-tetrahüdrokannabinooli (Δ9-THC), ohratoksiin A, vesiniktsüaniidhappe, dioksiinide, elavhõbeda, perfluoralküülühendite (PFAS) ning pestitsiidijääkide saadavuse piiramiseks toidust. 2022.a valmistati ette maaeluministri määruse „Põllumajandusministri määruse nr 2424 „Müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded“ muutmine“ eelnõu. Eelnõus kavandatavad nõuded on vajalikud tarbijate paremaks teavitamiseks ja toidualase teabe esitamise nõuete lihtsustamiseks müügipakendisse pakendamata toidu ümberjagamisel tarbijale.  Teavitustegevused o Teadmussiirde pikaajalise programmi raames on toidu käitlejatele läbiviidud toiduohutuse alaseid teabepäevi, koolitusi, konverentse ning koostatud infomaterjale. 2022. a viidi ellu järgmised tegevused: kaks hübriidkonverentsi (toiduohutuse konverents, pakendikonverents), osavõtjaid kokku 377; erinevatel toiduohutusega seotud teemadel toimus 18 veebipõhist ja neli kontaktset infopäeva (nt e-kaubandus, õigusaktid, märgistamine, trendid, toiduohutuskultuur, toidupettuste ennetamine, laboriuuringud, toidu jälgitavus, piimatootmine, gluteenivabad tooted, joogivee proovivõtjate väljaõpe, nõuded valdkonnas alustajale, puhastusprotsessid, osavõtjaid kokku 1148) ning 23 veebipõhist täienduskoolitust (osavõtjaid kokku 687); üks õppereis 10-le osavõtjale; ilmus viis elektroonilist teabematerjali toidupatogeenide kohta, akrüülamiidi vähendamise võimalustest ning konservide ohutu tootmise kohta; avaldati seitse veebiseminari ja salvestatud loengut. o Lisaks koostati ja ajakohastati toidukäitlejatele mitmed juhendid, muuhulgas toiduohutus annetamisel; eraelamus toidu käitlejale; loomsete kõrvalsaaduste käitlemine jaemüügiettevõttes. Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehele lisati uuendused eraelamus toidu käitlejatele väikeses tootmismahus valmistatud hakkliha ja lihavalmististe proovivõtu sageduse kohta; selgitus veiste farmis tapmise kohta; avalike ürituste rubriik; „Toidu pakendamine“; „Toiduohutuskultuur, see on juhtkonna pühendumus toiduohutusele“. 24 RT I, 13.03.2015, 19. 44  o Toiduohutuse alast teavet laiemale avalikkusele on avaldatud erinevate kanalite kaudu: ajalehed, ajakirjad, avaldatud on pressiteateid ning sotsiaalmeedia ja blogi postitusi toiduohutuse teemadel. Maablogis selgitati näiteks järgmisi toiduohutuse teemasid: rohepööre ja seda mõjutavad tarbijavalikud; toidulisandid; mahlatoodete nimetused; pestitsiidide toimeainete jääkide aruande ülevaade; toitumis- ja tervisealased väited; toiduohutuse riskide hindamisest; suitsutatud tooted; piim ja piimatoodete nimetused; musta pässiku riskihinnang; magusaine (n-ö Steevia); akrüülamiidid. Lisaks viidi läbi teavituskampaania, mille fookuses oli toidu märgistusel oleva info lugemine. Eesmärk oli tõsta inimeste teadlikkust märgistusel esitatud teabe, eeskätt toidu nimetuse ja toidu koostisosade osas ning suurendada märgistuste lugemist paremate toiduvalikute tegemiseks. Tarbijale tehti ka sihitud sotsiaalmeedia postitusi säilimisaja terminite "kõlblik kuni" vs "parim enne" selgitamiseks. II ja III kooliastme õpilastele viiakse läbi alates 2022. aastast SA Eesti Maaelumuuseumi poolt õppeprogrammi „Toidu eluring“, milles lapsed õpivad hindama inimtegevuse mõju looduskeskkonnale, lahatakse toiduraiskamise tekkepõhjuseid ning leitakse toidujäätmete probleemile lahendusi. o 2022. a mais startis Maaeluministeeriumi valitsemisala teenusedisaini arenguprogramm. Koostöös otsiti lahendusi toidupakendite märgistuste loetavuse parendamiseks, rakendades selleks teenusedisaini metoodikat ja disainmõtlemist. Projekti tulemusena töötatakse välja toidumärgistuse loetavuse ja teksti paigutuse hea tava koostöös pakendidisainerite ja tööstusega ning luuakse visuaalsed näited materjali illustreerimiseks.  Järelevalve o Toiduohutuse järelevalve eesmärgiks on läbi eesmärgipärase ja tulemusliku kontrolli teostamise aidata kaasa, et tarbijani jõuaks ohutu ja nõuetekohane toit, ning toidu käitleja rakendab kõiki temast olenevaid abinõusid toidu käitlemise ja toidu nõuetekohasuse tagamiseks. 2022. aasta prioriteetide raames tegeleti mittenõuetekohase toidu (sh ohtliku toidu) turule jõudmise riskide maandamisega. Koostati ja ajakohastati mitmeid järelevalve juhendeid, näiteks valmisid toiduohutuse valdkonna käsiraamatud toidu seire, toidu käitlemise järelevalve ja toiduga seotud ohuolukordadele reageerimise kohta; toote Listeria monocytogenes modelleerimis- ja nakatamiskatse tulemuste hindamiseks; temperatuuri registreerimisseadmete ning termomeetrite nõuete kohta toiduks ettenähtud kiirkülmutatud toidu transpordivahendites, lao- ja säilitusruumides; toidualase teabe kontrolliks; kodulindude tapaeelse ja tapajärgse kontrolli tapamajas teostamine; lihakäitlemisettevõtete kontrollide planeerimine; tegevused järelevalve käigus võetud proovi toiduohutusnõuetele (määruse 2073/2005 I lisa 1. peatükk) mittevastava tulemuse korral; loomsest toidust ja põllumajandusloomadelt uuritavate saasteainete seireplaanis ettenähtud proovide võtmine; mitteloomset toitu ja/või liittoitu käitlevate ning mitteloomse esmatootmisega tegelevate ettevõtete ametlike kontrollide planeerimine. Uuendati toidu situatsiooniplaani. o 2022. a järelevalve plaanilistest kontrollidest teostati 95% (plaani osaline täitmata jätmine oli tingitud ametnike vahetumisest teatud valdkondades). 2022. a jaanuari 45  seisuga on Eestis 19 283 toidu käitlemisettevõtet. Kokku teostati 9532 kontrolli, planeeritud oli 8113 kontrolli. Lisandunud plaanivälised kontrollid olid seotud järelkontrollide, RASFF ja vihjetega. 2022. a kontrolliti kõikides valdkondades ettevõtete enesekontrolliplaanis jälgitavuse toimimist, kaebuste lahendamise süsteemi ning valmisolekut toitu kiirelt turult kõrvaldada ja tagasi kutsuda. Selles osas täheldatud puudused moodustasid kõikidest toiduettevõtetes tuvastatud puudustest umbes 15 %. Jälgitavuse ning turult tagasikutsumise süsteem enesekontrolliplaanis hinnati ebapiisavaks 20%-l juhtudel ning nendelt ettevõtetelt nõuti tegevuste üle vaatamist. Ettevõtetele tehti 2022. a 1369 ettekirjutust ning 3128 haldusmenetluse lõpetamise teadet (nt juhul kui ettevõtja rakendas koheselt parendusmeetmeid). Võrreldes 2021. aastaga on ettekirjutuste arv tõusnud, teostatud kontrolltoimingutest ligi 14 % juhtudest lõppes ettekirjutusega. o 2022. a jooksul võeti toiduproove kokku 9471, neist 249 ei vastanud nõuetele (2,6%). Nõuetele mittevastavate proovide seas olid näiteks üksik tetratsükliini leid searümba tapajärgses proovis, Salmonella spp. ja kampülobakteri leiud plaanilistes sealiha ja broileriliha, lihavalmistite ja lihasaaduste proovides, polütsüklilised aromaatsed süsivesikud (PAH) lihatoodetes, Listeria monocytogenes leiud kalatoodetes. o 2022. a esitati toidu käitlemise teatisi/tegevusloa taotlusi kokku 5367, teatisi toidulisandi esmakordse turuleviimise kohta 535 ning teatisi eritoidu esmakordse turuleviimise kohta 6. Toidu väljaveosertifikaatide arv 5638. Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:  Toidu ohutuse ja usaldusväärsuse tagamine eeldab teadmuspõhist lähenemist, järjepidevat kohanemist ühiskonna ootustega riskide maandamisel ja laiapõhjalist järelevalvet ning tarbija teadlikkuse tõusu. Seetõttu on vaja oluliselt tõsta riigi suutlikkust tegeleda tõhusalt toiduohutuse järelevalvega, sh riskihindamise ja –kommunikatsiooniga.  Vaja on suurendada seirete ulatust ja mahtu riskihindamiseks vajalike algandmete kogumiseks (nt pestitsiidide, antibiootikumide jääkide jm toidu saasteainete seire nii Eesti kui importtoodetes, toidupettused, päritolu, eksportturgude avamisega seonduvad seired). Sealjuures on oluline tagada laborite suutlikkus (aparatuur, metoodikad, kompetents) riiklike teenuste osutamiseks vajalikul (seniste teenuste jätkumine ja uued teenused) tasemel.  Eesti toiduohutuse alase situatsiooni hindamiseks on oluline tagada piisavas mahus teadusuuringute tegemine (laiaulatuslikum toidu kaudu saadavate saaste- ja lisaainetest ning toiduga kokkupuutuvatest materjalidest tulenevate riskide hindamine, toidupettuste tuvastamise meetodite arendamine, toidus esinevate pestitsiidide jääkide uurimine, sh ainete koosmõju hindamine, biomonitooring). 7.3.4 MEEDE Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses Meetme eesmärk on võimaldada mitmekesist põllumajandustootmist. Meede jaguneb neljaks tegevuseks: maakasutus, maaparandus, sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal ning põllumajandusloomade aretus. Eesmärkide saavutamist jälgitakse tabelis 3 toodud mõõdikutega. 46 Põllumajandusmaa on Eestis üldiselt ekstensiivses kasutuses, kuid looma- ja taimekasvatuse intensiivsus on ebaühtlane. See tekitab teatud piirkondades keskkonnasurvet ning teistes piirkondades võib osa põllumajandusmaast jääda kasutuseta. Eesti põllumuld kannatab orgaanilise aine ja toitainevaru vähenemise, tihenemise, ning piirkonniti ka hapestumise all. Endisel põllumajandusmaal on muld hävinenud teede ja hoonete ehitamise tõttu. Maaparandussüsteemide toimimisest sõltub üle poole põllumajandusmaa (01.01.2023 seisuga 636 803 ha) ja kolmandiku metsamaa (01.01.2023 seisuga 751 443 ha) sihtotstarbeline kasutamine. Maaparandussüsteemide kogupind suurenes võrreldes 2021. aastaga 3710 ha võrra eelkõige metsakuivenduse abil. Kuivendatud metsamaa pinna suurenemine on tingitud asjaolust, et enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud maaparandussüsteemi, mis on maaparandussüsteemide registrisse kandmata, võib lihtsustatud korras kanda maaparandussüsteemide registrisse 2026. aasta 1. jaanuariks ning seda võimalust kasutatakse aktiivselt. Ka kliimamuutustega kohanemine toob kaasa kuivendussüsteemide pinna suurenemise, sest aasta keskmine sademete hulk suureneb ning ekstreemsed ilmastikuolud sagenevad ja tugevnevad. Kuivendussüsteemid aga maandavad ebasoodsast ilmastikust tingitud riske. Seetõttu on oluline, et maaparandussüsteemi omanikud teevad korrapäraselt maaparandushoiu tegevusi ning investeerivad maaparandussüsteemide ajakohastamisse. Maaparandussüsteemide korrastamisega parandati 2022. aastal 19 329 ha maatulundusmaa viljelusväärtus, mis on 3637 ha vähem kui 2021. aastal. Korrastatud maaparandussüsteemid hõlmasid 24% erametsa- ja põllumajandusmaad ning 76% riigimetsamaad. Uute kuivendussüsteemide osatähtsus korrastatud maaparandussüsteemidest on marginaalne, põllumajandusmaale rajati 23 ha ja erametsamaale 160 ha kuivendussüsteeme. Fookuses on olemasolevate maaparandussüsteemide rekonstrueerimine. Põllumajandus- ja Toiduamet korraldas riigi poolt korras hoitavate ühisveevoolude korrastamist 2022. aastal 258 km ulatusest, sellest toetusega (MAK investeeringumeetme 4.3.1 kaudu) uuendati 25 km. Ühiseesvoolude korrastamise tempo on aeglustunud seoses korrastustööde ja nende ettevalmistavate tööde kallinemisega. Sellest tulenevalt uuendati riigi poolt korras hoitavaid ühiseesvoolusid aasta jooksul vähem, kui vaja oleks. Toetatud Natura 2000 erametsamaa pindala aastas on suurenenud tänu järjepidevale Natura 2000 erametsatoetusele ja mõnevõrra suuremale toetuse eelarvele võrreldes varasemate aastatega, millega hüvitatakse erametsaomanikele looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu. Toetusega hõlmatud pind on aasta-aastalt suurenenud. Seeläbi pakutakse elupaiku ja soodsat kasvukohta erametsades üle 2000 kaitsealusele loomaliigile, üle 4000 kaitsealusele taimeliigile ning 90 kaitsealusele seene- ja samblikuliigile. Eesti sordiaretuse põhirõhk on muutuvatesse kliimatingimustesse sobivate, haiguskindlate ja hea kvaliteediga teraviljade, õlikultuuride, heintaimede, köögiviljade ning puuvilja- ja marjasortide aretamisel. 2022. aastal jätkus „Sordiaretusprogramm 2020–2030“, mille eesmärgiks on aretada tarbijate nõudlusele ja vajadusele vastavaid Eesti sorte. 2022. aastal lisandus sordilehele üks sort: talirüps `Aita´. Sordi sordilehte võtmiseks peab sort läbima lisaks registreerimiskatsetele ka majandusviljelusväärtuse katsed selleks, et teha kindlaks, kas sordid sobivad Eesti kliima- ja mullastikutingimustes kasvatamiseks. Viimased aastad on nii Eestis kui ka Euroopas näidanud, et majandusviljelusväärtuse katsete tulevik on tihedalt seotud 47 kliimamuutustega. Ilmastik muutub üha ekstreemsemaks ning põua ja veedefitsiidi tingimustes saab peamiseks probleemiks olema katsete säilimine. Teiselt poolt võib katseid ohustada tugev vihmasadu ja tuul, mis võib põhjustada lamandumist. Kvaliteetne seeme on saagi alus. Eestis toodetakse sertifitseeritud seemet järjest enam. Sertifitseeritud seemnekartuli ning puuvilja- ja marjakultuuride istutusmaterjali tootmisel on veel potentsiaalset kasvuruumi. Kuna 2022. aasta seemnesaagi sertifitseerimise protsess kestab kuni 30. juunini 2023. a, siis järelduste tegemiseks saame kasutada 2021/22 hooaja andmeid, võttes aluseks 2021. aasta seemnesaagi sertifitseerimise perioodi, mis lõppes 30. juunil 2022. Sertifitseeritud seemet toodeti selles perioodis kokku 27 295 407 kg. Seda on võrreldes 2020. aasta saagiga 6 502 429 kg vähem. Viimastel aastatel on toimunud märgatav paranemine sertifitseerimise läbinud partiide suhtarvus (2021. aastal 87%), mis näitab kvaliteedi tõusu nii põldtunnustamises kui ka proovide võtmises ning tasusüsteemi muutmises proovide analüüsimisel. 1. juulist 2022 algas 2022. aasta seemnesaagi sertifitseerimise periood. 26. mai 2023 seisuga on selles perioodis sertifitseeritud 37 340 048 kg seemet. Teraviljaseemne idanevus on hea, üle 90%, kuid probleeme esineb osade kaunviljaseemnepartiide idanevusega. Seemne valdkonna strateegilise eesmärgi – turustatav seeme on kvaliteetne – indikaatoriks on analüütilise puhtuse nõuetele vastavate seemnepartiide osakaal sertifitseerimisse tulnud partiidest. Puhtuse nõuetele vastavate partiide osakaal jõudis 95%-ni. Tuulekaer on raskesti tõrjutav umbrohi, mida peab tõrjuma, kuna see levib kiiresti ning võib põhjustada olulist majanduslikku kahju seemnekasvatuses ja tarbeviljapõldudel (saagikadu). Tuulekaeraga saastunud pind järjest väheneb: kui 2021. aastal oli tuulekaeraga saastunud pind 132 275 ha, siis 2022. aastal oli saastunud pind 20 673 ha võrra väiksem ehk 111 602 ha. Põllumajandusloomade aretamise eesmärk on tagada loomade jõudlusvõime, geneetilise väärtuse suurenemine, genofondi säilimine ja loomakasvatuse majanduslik tasuvus. Põllumajandusloomade aretus üldiselt on Eestis heal tasemel. Piimatoodangult lehma kohta on Eesti jõudnud ELis esimeste sekka, lihaveisekasvatuses on suurenenud puhtatõuliste aretusloomade arv. Riik toetab tõuraamatu ja aretusregistri pidamist, jõudluskontrolli ning geneetilise väärtuse hindamist. Vaatamata pidamis- ja aretustoetustele on eesti maatõugu veis, eesti vutt, kihnu maalammas, eesti hobune, eesti raskeveohobune ning tori hobuse universaalsuund ja vana-tori suund jätkuvalt ohustatud tõu staatuses ja vajavad kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse säilimiseks erilist tähelepanu. Olulisemad tegevused ja arengud 2022. aastal:  Kuni 2019. aastani vastas keskmiselt 88% sertifitseerimisse tulnud partiidest puhtuse nõuetele, sealt edasi on see osakaal tõusnud 95%-ni. Paranemisele on oluliselt kaasa aidanud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse 2019. aastal jõustunud muudatus, mille kohaselt tasub sertifitseerimise taotleja seemnete analüüsimise eest otse seemnekontrolli laborile. 2021. aastal oli sertifitseerimise läbinud seemne partiide suhtarv 87%.  Kasutades külvisenormi 180 kg/ha sai Eestis 2022. aastal külvata 2021. aastal toodetud sertifitseeritud teraviljaseemnega kuni 32% teravilja kasvupinnast, seega on teraviljaseemnega isevarustatuse tase viimase kolme aastaga langenud 30% võrra. 48   2021. aasta seemnesaagi sertifitseerimise perioodil (01.07.2021–30.06.2022) tootis 77 ettevõtet kokku 27 295 tonni seemet. Seda on võrreldes 2020. aasta saagiga 6319 tonni võrra vähem peamiselt ebasoodsamate ilmastikutingimuste tõttu (kuum ja kuiv). 2021. a sertifitseerimisperioodi jooksul väljastati 1342 seemnepartiile sertifitseerimise otsus ja seemnepakendi etiketid. Etikette väljastati selle perioodi jooksul kokku 73 834 tükki, nendest ettevõtjaile trükkimiseks PDF failina 21 862 tükki ehk 30%. Eelmisel perioodil oli see osakaal vaid 11%. Kuus seemne pakendamise ettevõtet omavad õigust trükkida etikette enda ettevõttes. See kiirendab nende ettevõtete jaoks oluliselt seemnete sertifitseerimise protsessi ning väheneb PTA kulu etiketipaberile ja postiteenusele. Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse (TPSKS) kohaselt on PTA-l kohustus sertifitseerimist tõendavad dokumendid väljastada ning ettevõtjal on teatud tingimustel ja soovi korral õigus need välja printida.  2022. aastal muudeti põllumajandusloomade aretuse seaduses ohustatud tõugude kohta kehtestatud nõuded selgemaks. Seadus sätestati selgelt, et juhul, kui tõu siseselt on eristunud mitu alampopulatsooni, siis peab iga sellise alampopulatsiooni kohta olema pädeva asutuse poolt heakskiidetud aretusprogramm. Selline regulatsioon võimaldab ohustatuks tunnistada ka selgelt määratletud tõu osa, millele sisuliselt kohalduvad tõu kohta kohalduvad reeglid. Sellist regulatsiooni ongi vaja juhul, kui vana tõugu soovitakse üheltpoolt säilitada, aga teiselt poolt ka edasi aretada ning aretuseks kasutada tõu omaduste parandamiseks teistesse tõugudesse kuuluvaid aretusloomi.  2022. aastal alustati loomageneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise programmi väljatöötamist aastateks 2024–2030. Töö jätkub 2023. aastal.  2022. a valmis Põllumajandusuuringute Keskuses muldade niiskusrežiimi kaardirakendus, mis võimaldab põllumajandustootjal langetada kultuuride ja agrotehnoloogia valikul paremaid otsuseid ökoloogilisest ja ökonoomilisest vaatepunktist lähtuvalt. Lisaks on alates 2022. a algusest kättesaadav ka uuendatud muldade kasutussobivuse kaardirakendus ning varasemalt on valminud muldade lõimiste kaardirakendus ja mullaerosiooni kaardirakendus. Need kaardirakendused on hea võimalus mullainfo levitamiseks laiale huviliste spektrile, tavalisest inimesest kuni teadlasteni välja. Eeskätt aga pakuvad need olulist infot põllumajandustootjatele oma muldade paremaks tundmaõppimiseks ning seeläbi mullast lähtuvate ja mullasõbralike otsuste tegemiseks.25 Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:  Sordiaretus seisab silmitsi mitmete väljakutsetega. Nendest olulisemateks on aretuse võimalikult kiire reageerimine muutuvatele kliimatingimustele ning tootja ja tarbija nõudlusele (väiksema keskkonnamõjuga tootmine), uute aretustehnoloogia meetodite kasutuselevõtt (ja selle lubamine tavaaretuses) ning aretajate järelkasvu tagamine. Nende väljakutsete lahendamiseks tuleb panustada inim- ja tehnoloogilise võimekuse tõstmisse ning luua võimalus kasvatatavate sortide info kogumiseks. Uute aretustehnoloogiate arengutega kaasas käimiseks tuleb aktiivselt osaleda Euroopa Liidu otsustusprotsessis. Järjest olulisem on tootjate keskkonnahoidliku tootmise alane nõustamine. 25 https://metk.agri.ee/teadus-uuringud/mullastik/kaardirakendused 49   Suur osa maaparandussüsteemidest on tänaseks amortiseerunud. Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude toimimisest sõltub u 64 000 ha põllumajandusmaa kasutatavus ja heakord ning on otseselt seotud toidujulgeoleku tagamisega. Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude ebapiisav maaparandushoid ei maanda piisavalt ilmastikuriske põllumajandustootjale ja metsakasvatajale. Maaparandussüsteemid vajavad investeeringuid hea kuivendusseisundi ja veekaitseliste eesmärkide saavutamiseks.  Loomageneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise programmi valmimisel on selle tegevuste elluviimiseks vajalik püsiv rahastus, mis võimaldaks geneetilise materjali kogumist ning selle uurimist ja säilitamist.  Maa kui piiratud ressursi kasutusele on konkurents erinevate valdkondlike poliitikate eesmärkide ja huvigruppide vahel, mis tervikliku maakasutuspoliitika vaate puudumisel võivad vastanduda (sh põllumajandus- ja metsandussektoris). Seetõttu on oluline teha roheülemineku alaseid otsuseid kõigi asjakohaste poliitikate ja ühiskonna kui terviku huvidest lähtudes, võttes seejuures aluseks laiapõhjalised mõjuhinnangud. Kogu roheülemineku protsessis tuleb poliitika toetuseks koguda kaasaegsete meetodite abil kõrge kvaliteediga keskkonnaandmeid.  Olemasolev mullastikukaart on suure väärtusega, ent see vajab nii muldade kaitse ja kasutamise kui kõigi teiste keskkonnavaldkonna otsuste parendamise seisukohalt uuendamist. Eesti mullastiku kaarti ehk Eesti maakatastri maa kvaliteedi ja hindamise kaarti ei ole selle loomisest saadik ca 30 aasta jooksul ajakohastatud. Sisuliselt on mullastikukaardi näol tegemist staatiliste, ühekordse projekti raames kogutud andmetega. Tänaseks on mullastikukaart osaliselt nii tehniliselt kui sisuliselt vananenud ja vajab ajakohastamist. 7.3.5 MEEDE Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine Meetme eesmärk on tagada Eesti põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime. Meede jaguneb seitsmeks tegevuseks: põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime, põlvkondade vahetus, riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal, ühistegevus ja koostöö, ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand, mahepõllumajandus ning toidu varustuskindlus. Eesmärkide täitmist jälgitakse tabelis 3 toodud mõõdikutega. Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse sektoritel on oluline roll Eesti majanduses. Nimetatud sektorid annavad ~3,4% Eestis loodud lisandväärtusest ja seal töötab ~4,8% hõivatutest. Maapiirkonna elanikest töötab eeltoodud valdkondades 15000 hõivatut, ehk 9% maapiirkonna hõivatutest. Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstusega tegelevates ettevõtetes loodi 2022. aastal 1,07 mld eurot lisandväärtust ehk 3,4% Eestis loodavast lisandväärtusest. Võrreldes eelneva aastaga suurenes lisandväärtus kolmandiku võrra. Põllumajanduse, metsamajanduse, kalapüügi, toiduainete tootmise ning joogitööstuse loodud lisandväärtus hõivatu kohta 2019–2021 aastate keskmisena oli 34 041 eurot. Majandustulemuste paranemist võib eelkõige seostada kiire hinnatõusuga. 50 Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ettevõtetes oli 2022. aastal hõivatud keskmiselt 27 200 inimest, moodustades koguhõivest 4,8%. Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuseks koos tootetoetustega (ehk alushindades) kujunes 2021. aasta andmetel 1,13 mld eurot, millest toodanguga seotud toetused moodustasid 2%. Toodangust moodustas taimekasvatussaaduste kogutoodangu väärtus (576 mln eurot) ~50,5%, loomakasvatussaaduste kogutoodangu väärtus (451 mln eurot) ~40% ning lahutamatud kõrvaltegevused ja põllumajanduslikud teenustööd ~9,5% (kokku 107 mln eurot). Suurima osatähtsuse kogutoodangu väärtusest moodustasid piimatoodang (23%) ja teraviljatoodang (23%). 2022. aasta esialgsel korrigeeritud hinnangul kujuneb põllumajandussektori kogutoodangu väärtuseks 1,59 mld eurot26. Toiduainetööstus (sh joogitootmine) on pikaajaliste traditsioonidega haru Eesti töötlevas tööstuses. Eestis tegutseb toiduainetööstuse valdkonnas üle 940 ettevõtte (2021. a andmetel 941) (juriidilisi isikuid). Suurusgrupiti (tööga hõivatud isikute arvu järgi) on kõige enam alla 10 töötajaga mikroettevõtteid, mis moodustavad ~78% kogu ettevõtete arvust. Samas annavad mikroettevõtted vaid ~5% toiduainetööstuse müügitulust ja ~70% tuleb ettevõtetest, kus on üle 100 töötaja. Toiduainetööstuses töötab umbes 3% hõivatutest ning sektor annab 3% Eestis loodud lisandväärtusest. Toiduainetööstuste müügitulu oli 2022. aastal 2,8 mld eurot, suurenedes aastaga 24%. Müügitulu kiire kasv tulenes eelkõige toodangu kallinemisest, sest toodangu mahud kasvasid samal ajal vaid 2%. Toiduainetööstuste kasumlikkus on viimastel aastatel vähenenud, mis tuleneb kiiresti kasvanud kuludest. Kogukasum 2022. aastal27 oli 48,7 mln eurot, mis võrreldes eelneva aastaga vähenes enam kui kolmandiku võrra (-33%). Kahjumiga lõpetasid lihatööstus (-21,7 mln eurot), muude toiduainete tootmise ettevõtted (-5,2 mln eurot) ning pagaritööstus (-0,5 mln eurot). Suurima osa Eesti toidutööstuste toodangust annavad jätkuvalt piima- (24%) ja lihatööstus (17%). Toiduainetööstuses loodi 2022. aastal 363,5 mln eurot puhast lisandväärtust28. Puhas lisandväärtus vähenes kallinenud kulude tingimustes 1,3%. Suurima panuse toiduainetööstuse lisandväärtuse loomisse andsid joogi- ja piimatööstus. Tegevusalade lõikes olid muutused võrreldes eelmise aastaga väga erinevad, kui puu- ja köögiviljatööstus suurendas lisandväärtust 50%, mis tulenes eelkõige madalast võrdlusbaasist, siis lihatööstuses loodud lisandväärtus vähenes aastases võrdluses enam kui kolmandiku võrra (-33%). Lisandväärtus vähenes veel muude toiduainete tootmises (-26%) ja pagaritööstuses (- 15%). Põllumajanduse tööhõive on alates Eesti taasiseseisvumisest pidevalt vähenenud. Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ettevõtetes oli 2022. aastal hõivatud keskmiselt 27 200 inimest, moodustades koguhõivest 4,8%. Aasta-aastalt on põllumajanduse ja toidutööstuse tööhõive vähenenud, kuid viimastel aastatel on langus olnud aeglasem. Ettevõtete poolt tehtavad investeeringud on üheks hõivet vähendavaks teguriks. 26 Avaldatud 22.03.2023 (SA) 27 Kasutatud on Statistikaameti andmebaasis lühiajastatistikas avaldatud ettevõtete kogukasumit, mis ei ole võrreldav aastastatistikas avaldatava puhaskasumiga, kuna nende arvutamisel on kasutatud erinevaid metoodikaid. 28 Puhas lisandväärtus = (müügitulu-kulud kokku) + tööjõukulud 51 Tööjõuvajaduse seire uuringu OSKA andmetel prognoositakse, et nii põllumajanduses kui ka toiduainetööstuses väheneb järgneva kümnendi jooksul hõive umbes 10–11% võrra ja põhiosa hõivatute arvu kahanemisest annab lihttöötajate arvu vähenemine, samas spetsialistide arv võib mõnevõrra suureneda. Ettevõtete poolt tehtavad investeeringud on üheks hõivet vähendavaks teguriks, mis üheltpoolt vähendavad nõudlust tööjõu järele, aga samas toovad ka muudatusi töö sisusse. Aastases võrdluses suurenes 2022. aastal põllumajanduse, kalanduse ja toidutööstuse sektorite hõive 1000 inimese võrra ehk 3,8%. Vaadates muutusi hõivatute vanusegruppide lõikes, siis üldiselt iseloomustab põllu-, metsamajanduse ja kalanduse sektorit vananemine. Noorema ja keskealise rahvastiku osakaal ühiskonnas väheneb ning vanemate inimeste osatähtsus suureneb, sarnane trend iseloomustab Euroopat üldiselt. Näiteks vanusegrupi 50-74-aastased osatähtsus hõives on võrreldes sajandivahetusega 14 protsendipunkti suurenenud, mille tulemusel on lähiaastatel töötajate asendusvajadus keskmisest suurem. Põllumajandus- ja toidutootmise konkurentsivõimeliseks arenguks on vajalik sissetulekute stabiilsus, mida mõjutab oluliselt põllumajandussektori avatus riskidele, mis võivad olla nii ettevõttesised kui ka -välised ning tekitada suuri nõudluse ja pakkumise tasakaalu muutumisi, mis suurendavad hindade ja põllumajandusturgude volatiilsust. Põllumajandustootjate sissetulekutele avaldavad olulist mõju hinna-, tootmis-, ilmastiku-, makromajanduslikud ja poliitikariskid. Riskijuhtimismeetmete kasutusele võtmise soodustamiseks on väga oluline tõsta teadlikkust riskijuhtimise vajalikkusest ja arendada selle rakendamise oskusi. Nõudlus toidu järele maailmas üha kasvab ja tarbijate ootused toidu kvaliteedile on üha kõrgemad. Eestil on head eeldused kvaliteetsete põllumajandussaaduste, toidukaupade ja muude tootmissisendite tootmiseks ja ekspordiks. Seda toetavad nii puhas keskkond, hea looma- ja taimetervise seisund kui ka toimivad järelevalvesüsteemid. Väga oluline on panustada riigi ühtse ja eksporti toetava kuvandi loomisele, mis aitaks suurendada Eesti toodete ja tootjate tuntust. Riik on panustanud eksportööridele kontaktide leidmisele ja kontaktvõrgustike loomisele kaasa aitamisse. Kolmandate riikide turgude avamisel on väga tähtis osa Eesti taime- ja loomatervise ning toidujärelevalve toimival korraldusel, samuti tihedatel diplomaatilistel suhetel, mis saavutatakse läbi kõrgetasemeliste kohtumiste. Eestist eksporditi 2022. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 2,016 mld euro väärtuses ning imporditi Eestisse 2,265 mld euro eest.29 Võrreldes eelneva aastaga kasvas eksport 37% ja import 27%. Kaubavahetuse puudujääk 2022. aastal oli 249 mln eurot, vähenedes 2021. aastaga võrreldes 60 mln euro võrra ehk 36% võrreldes algtasemega. PõKa tegevussuuna 5 üheks eesmärgiks on Eesti toiduainesektori konkurentsivõimelisus nii sise- kui ka välisturul, mille ühe mõõdikuna on välja toodud põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi ja impordi suhtarv. 2018. aasta algtase oli 0,74. Nimetatud näitaja oli 2022. aastal 0,89. Eesmärgiks on seatud, et suhtarv paraneb võrreldes algtasemega. Võrreldes 2021. aastaga kasvas piimasektori ekspordikäive 37%, kala- ja lihasektori ekspordikäive vastavalt 18% ja 34%. Kaubavahetuse väärtuste suurenemist toetas kiire hinnakasv, mahud näitasid tagasihoidlikumat kasvu. Teravilja ekspordikäive suurenes 66%. Statistikaameti jaanuaris 2023 avaldatud andmete kohaselt oli 2022. aastal koristatud teraviljasaak 19% suurem kui 2021. aasta saak. Suurema 29 Avaldatud 10.03.2023 (SA) 52 rapsi kasvupinna tõttu koristati rapsi rekordsaak, mis panustas õlikultuuride ja õlikultuuride saaduste ekspordi kasvu. Eksport kasvas samuti suurenenud reekspordi ehk välismaalt sisse toodud kaupade taasväljaveo toel. Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 2022. aastal oli hinnanguliselt 1,5 mld eurot. Ligi kolmandiku ekspordist moodustab tooraine väljavedu. Tooraine hinnad maailmaturul on muutumises ja sõltudes tooraine hindadest ei pruugi ekspordikäibe kasv olla stabiilne. Vene-Ukraina sõja tõttu on majanduse lähiväljavaade endiselt seotud ebakindlusega ning hetkeolukord soosib pigem ekspordi vähest kasvuootust. Lähiturgude majandusarengud, inflatsiooni kontrolli alla saamine rahapoliitiliste otsuste abil mõjutavad kaubavahetust. Ekspordi seisukohalt on Eesti toidusektori lähiaastate suurimaks väljakutseks leida uusi turustusvõimalusi väärindatud toodetele, mis aitaks maandada tooraine ekspordil hindade volatiilsusest tulenevaid riske ja ebakindlust ning tugevdada Eesti ettevõtete positsiooni välisturgudel. Oluline on kriisist mõjutatud ettevõtete seniste turustusvõimaluste taastumine välisturgudel ning uute ärikontaktide leidmine, mis aitab ettevõtjatel oma tavapärase majandustegevusega jätkata ning kriisist võimalikult kiiresti välja tulla. Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist ligi poole moodustab väljavedu nelja lähiriiki (Leetu, Lätti, Soome ja Rootsi), samas on sihtriikide arv aasta-aastalt suurenenud. Mida laiem on stabiilsete sihtturgude ring, seda kiiremini saavad ettevõtted reageerida nõudluse muutusele ja seda väiksem on ühe turu äralangemisest tulenev äriline risk. Erinevad sekkumismeetmed aitavad Eesti põllumajandussaaduste tootjatel ja töötlejatel uutele sihtturgudele siseneda ning oma positsioone olemasolevatel sihtturgudel kindlustada. 2022. aastal oli välismessidel osalemiseks ja turundusürituste korraldamiseks võimalus taotleda turuarendustoetust. Mahepõllumajandussektor kasvab hoogsalt nii maailmas, Euroopas kui ka Eestis. Tarbijate nõudlus mahetoodete järgi suureneb, järjest enam lisandub uusi mahetootjaid ning ühes sellega laieneb ka mahepõllumajandusmaa pindala. Mahepõllumajandusliku maa (sealhulgas üleminekuajal olev maa ja karjatatav mittepõllumajanduslik maa) pindala oli 2022. aasta lõpus 233 872 hektarit, suurenemine võrreldes 2021. aastaga 4472 ha võrra (1,9%). Mahetootmisega tegelevaid põllumajandusettevõtteid oli 2022. aastal 2046, võrreldes eelmise aastaga suurenes nende arv kolme võrra ehk 0,1%. Mahepõllumajandusettevõtted on aastatega ka järjest suuremaks kasvanud – 2022. aastal oli keskmises mahepõllumajandusettevõttes ligikaudu 114 ha mahepõllumajandusmaad. Igal aastal suureneb ka mahetooraine väärindamisega tegelevate ettevõtete arv. 2022. aastal tegeles mahepõllumajandusliku toidu töötlemise ja sööda tootmisega kokku 193 ettevõtet. Palju toodetakse puu- ja köögiviljatooteid ning jooke, sh mahlu, nektareid, mahlajooke jms. Toodetakse ka tera- ja kaunviljatooteid, pagari-, pasta- ja kondiitritooteid, liha- ja piimatooteid, teesid ning õlisid. Järjest enam kasutatakse mahetooteid ka toitlustusasutustes, sealhulgas lasteasutuste toitlustamisel. 2022. aasta lõpuks oli Põllumajandus- ja Toiduametit mahetoitlustamisest teavitanud 125 toitlustusettevõtet. Biomajandus on nii „Põllumajanduse ja kalanduse arengukavas aastani 2030“ kui seda elluviivates programmides horisontaalne ja mitmeid tegevusi läbiv teema. Kestliku biomajanduse 53 arendamist peetakse oluliseks ka pikaajalises strateegias „Eesti 2035“, kus Maaeluministeeriumile on antud teema osas juhtroll. Maaeluministeerium panustab ka „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035“ fookusvaldkonna „Kohalike ressursside väärindamine“ arendamisse. Taaste- ja vastupidavuskava (RRF) ressursitõhusate rohetehnoloogiate investeeringute tegevuse „Bioressursside väärindamine“ (kogueelarve on 23,8 mln eurot) raames toetatakse investeeringuid tootmistehnoloogia uuendamiseks, tootearenduseks ja bioressursside (sh kõrvalsaaduste ja jääkide) väärindamiseks, uuenduslike ressursitõhusate ja kõrge lisandväärtusega toodete väljatöötamiseks ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonivõimekuse kasvatamiseks. Toetuse taotlusvoor avati 2022. aastal ja tegevused viiakse ellu 2026. aasta esimeseks poolaastaks. Taastekava bioressursside väärindamise investeeringutega viiakse ellu mahukad, Eesti majanduse jätkusuutlikku kasvupotentsiaali tugevdavad suurprojektid. ÜPP strateegiakava 2021–2027 raames valmistatakse samuti ette bioressursside väärindamise investeeringute sekkumist (alates aastast 2023), keskendudes eelkõige esmatootjatele suunatud väikeprojektidele (perioodi kogueelarve 3 mln eurot). Olulisemad tegevused ja arengud 2022. aastal:  Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime o Jätkati väikepõllumajandustootja toetuse maksmist ja ka tootmisega seotud toetuste maksmist piima-, puu- ja köögivilja, ute ja kitse kasvatamise sektoris. o Jätkati põllumajandustootjate tulemuslikkuse meetme, väikeste põllumajandusettevõtete arendamise meetme, mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse meetme, keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse meetme, mesilaspere toetuse ja mesindusprogrammi ning koolikava toetuse rakendamist. o Vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse muudatuste alusel saavad alates 1. jaanuarist 2023 erimärgistatud diislikütust (EDK) osta ainult juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmetel ostuõigus ning nende esindajad, kellel on esindusõigus erimärgistatud diislikütuse ostmiseks. Eesmärk on vähendada põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatava erimärgistatud diislikütuse väärkasutamist ja seeläbi suurendada aktsiisilaekumist. Erimärgistatud diislikütuse näol on põllumajandus- ja kalandussektori konkurentsivõime seisukohast tegemist olulise soodustusega (ligikaudu 30 miljonit eurot aastas). o 2021. aastal valmis analüüs ja ettepanekud biomajanduse arendamise kohta, mis esitati Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks. Jätkutegevusena koostatakse 2022. aasta jooksul ringbiomajanduse arendamise teekaart ja piirkondlikud ringbiomajanduse teekaardid. Jätkati sekkumiste ettevalmistamisega RRF ja ÜPP raames.  Põlvkondade vahetus o Jätkus põllumajandusliku tegevusega alustava noore põllumajandustootja toetuse meetme rakendamine ja noore põllumajandustootja otsetoetuse maksmine. 54  o Alates 2022. aastast sätestati noortele põllumajandustootjatele kohustus osaleda ettevõtlusalasel infopäeval, mis sisaldas äriplaani koostamise tutvustust ning mis on korraldatud arengukava meetme 1 „Teadmussiire ja teavitus” tegevuse liigi 1.4 „Pikaajalised programmid” raames, kui nad soovivad toetust taotleda „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ meetmest. Infopäeva eesmärk on pakkuda noortele põllumajandustootjatele omandamiseks või seniste teadmiste täiendamiseks põllumajandusliku ettevõtlusega alustamiseks vajalikke baasteadmisi äriplaani kirjutamisest ja koostamisest ning tegevuste pikaajalisest planeerimisest (sh nt tagasiside, näpunäited, ohukohad), mis aitavad noortel põllumajandustootjatel oma äriplaani kvaliteeti tõsta ja senisest enam mõelda läbi ning planeerida oma tegevusi.  Ühistegevus ja koostöö o Jätkus ühistegevuse pikaajalise programmi rakendamine ja selle raames ühistute arendamisse suunatud tegevuste elluviimine. o Jätkati ka tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse meetme rakendamist o Kvaliteedikavades osalemine võimaldab tootjatel saada toodangu eest kõrgemat hinda ja seetõttu on kvaliteedikavade arendamisel oluline roll tootjate konkurentsivõime tõstmisel. Eestis on kaks riiklikult tunnustatud kvaliteedikava – „Rohumaaveise liha tootmine“ ja 2022. aastal lisandus „Biosfääri programmiala rohumaaveis ja -lammas“. Mõlemad kavad keskenduvad rohumaal kasvatatud loomade liha tootmisele. Kvaliteedikavades osalejate arvu kõikumist on mõjutanud erinevad asjaolud, kuid äramärkimist väärib ka asjaolu, et 2022. aastal oli lihatõugu lehmi aastatagusega võrreldes 542 võrra vähem. Viie aasta taguse ajaga võrreldes on lihatõugu lehmade pidamise lõpetanud 204 loomapidajat. Kuna seni on Eestis kvaliteedikavade võimalusi tagasihoidlikult kasutatud, on oluline jätkuvalt toetada kvaliteedikavade arendamist ning tõsta laiema avalikkuse teadlikkust kvaliteedikavade olemusest. 2022. a jätkus põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavas osalemise toetuse ning toidukvaliteedikava raames toodetud tootest teavitamise ja toote müügi edendamise toetuse rakendamine.  Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal o Jätkati ühtse pindalatoetuse ning rohestamise toetuse rakendamist. o 2022. aastal töötati välja meede „Toiduainetööstuse investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks“ eesmärgiga toetada selliste investeeringute tegemist, mis aitavad tagada toidu tarneahela varustuskindlust ja toiduainetööstuse toimepidevust ning senisest suuremal määral toiduainetööstuse energiajulgeolekut ja vähendada sõltuvust fossiilsetest kütustest, sealhulgas Venemaa fossiilsetest kütustest. Energia varustuskindluse tagamiseks antav toiduainetööstuse investeeringutoetus on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse“ tegevuse alaliik. Toetust antakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ning „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ alusel. 55  o Erakorralise toetusega põllumajandussektorile toetatakse erinevaid põllumajanduslikke esmatootmise tegevusvaldkondi. Erakorraline toetus jaguneb kaheks: 1. Kohandamistoetus; 2. Riigiabi toetus. Kohandamistoetusega toetati piimatootmist, sealiha tootmist ning lamba- ja kitsekasvatust. Riigiabi toetusega toetati veiseliha tootmist, kartulikasvatust, köögiviljakasvatust avamaal, maasikakasvatust, köögivilja-, köögivilja- ja maitsetaime-, maasika- ning lillekasvatust köetavas kasvuhoones, broilerikasvatust, munakanakasvatust ja vutikasvatust. Kogu eelarve maht on ~12 mln eurot o Jätkati tegevusi EL turu läbipaistvuse rakendamiseks. o 2021. aastal jõustus põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus (edaspidi PTEKS), millega võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/633, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjate vahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid. Seadus aitab kaitsta põllumajandustoote ja toidu müüjaid ostjate ebaausate kaubandustavade eest. Sellega keelustatakse 16 erinevat ebaausat kaubandustava, millest 9 on alati keelatud ja 7 on keelatud juhul, kui lepingu pooled pole selles kokku leppinud. Enne PTEKSi jõustumist sõlmitud põllumajandustoote ja toidu müügilepingud tuli seadusega kooskõlla viia 12 kuu jooksul alates seaduse avaldamisest Riigi Teatajas ehk 2022. aasta 21. septembriks. o Jätkus põllumajanduskindlustuse meetme rakendamine, mille raames toetati ka saagikindlustust. o Euroopa Komisjonile esitati taotlus ja alates 1. jaanuarist 2022 on Eesti Euroopa viinamarjakasvatuse piirkonna nimekirjas.  Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand o 2022. aastal rakendati visioonidokumendi „Eesti toit 2022–2025“ raames erinevaid tegevusi, mille eesmärk on Eesti toidu mainekujundus ja toidukultuuri edendamine, ettevõtete ekspordivõimekuse tõstmine ja tarbijate harimine. o Visioonidokumendis „Eesti toit 2022–2025“ on koduturu lähiaastate suurima väljakutsena kirjeldatud toidusüsteemide kestlikkuse arendamist ja kohaliku toidu väärtustamist tarbijate poolt. Visioonidokumendi üks eesmärk on tõsta elanikkonna toidualast teadlikkust, kaasates olulise sihtgrupina lapsi ja noori, et tarbija oskaks teha teadlikke valikuid. o Koostöös Eesti Peakokkade Ühendusega viidi koolides läbi projekt „Peakokad kooli“. SA Maaelumuuseumid rakendas lastele suunatud toidu- ja maaelu teemalisi haridusprogramme ning korraldas haridusliku sisuga maaelu ja toidu teekonda tutvustavaid laagriprogramme. Lastele oli suunatud ka Eesti toidu kuu ajal ETV 2 eetris saatesari „Magus Molekul“, mis tutvustab Eestile tüüpilisi toiduaineid ning samal ajal populariseerib teadust. Toimus virtuaalne avatud toidutööstuste nädal, mis oli pühendatud toidutootmise kestlikkuse aspektide tutvustamisele ning septembris tähistati juba kaheksandat korda Eesti toidu kuud. Eesti toidu kuu tähistamise eesmärk on tõsta kohalik toit ja toidukultuur tähelepanu keskpunkti ja väärtustada tööd ja maaelu, mille kaudu toit meie lauale jõuab. Eesti toidupiirkonnaks valiti 2022. aastal Järvamaa. Samuti panustas 56  Maaeluministeerium Eesti kokkade meeskonna erialasesse ettevalmistamisse rahvusvaheliseks kokandusvõistluseks Bocuse d´Or. o Jätkus 2021. aasta kevadel alustatud teadmussiirde pikaajaline programm toidusektori müügivõime edenduse tegevusvaldkonnas, mille eesmärk on Eesti eksportööride ekspordialaste teadmiste ning müügialaste oskuste parandamine. 2022. aastal korraldati koolitusprogrammid nii ekspordiga alustavatele ettevõtetele kui juba kogenud eksportööridele, toimusid erinevad infopäevad ja õppereisid, ettevõtete personaalsed nõustamised ning toodeti mitmeid järelkuulatavaid taskuhäälinguid turgudele sisenemise ja ekspordiks sobiva toote arendamise teemadel. o Turuarendustoetuse raames oli võimalik sektori esindusorganisatsioonidel taotleda toetust rahvusvahelistel toidumessidel ühisstendide korraldamiseks, messide külastamiseks ja turundusürituste korraldamiseks.  Mahepõllumajandus: o Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030 väljatöötamine on lõppjärgus, eesmärk on tegevuskava kinnitamine 2023. aasta esimeses pooles. o 2022. aasta septembrist alates rakendus toetusmeede haridusasutustele, mille raames toetatakse lastele mahetoitu pakkuvaid üldhariduskoole ja lasteaedu. Toetusmeede on suurendanud haridusasutuste huvi pakkuda lastele mahetoitu. 2022. aasta eelarve oli 0,67 miljonit eurot ning taotlusi hakati vastu võtma 2022. aasta II poolaastal. Kui mahetoitlustamisest teavitanud koole ja lasteaedu oli 2021. aastal 45 (6% Eesti lasteaia- ja koolilastest), siis 2022/23. õppeaasta alguses pakuti mahetoitu juba 100 haridusasutuses (9% Eesti lasteaia- ja koolilastest). Toetuse andmisega soovitakse 2030. aastaks jõuda tasemele, kus vähemalt 50%-le Eesti lasteaialastest ja üldhariduskoolide õpilastest pakutakse mahetoitu. Toetusega hüvitatakse mahepõllumajandusliku toidu kõrgema hinnaga seotud lisakulud haridusasutuste pidajatele. Lastele mahepõllumajandusliku toidu pakkumine aitab kaasa toidutootmise kestlikkusele ning laste teadlikkuse suurendamisele mahepõllumajandussektorist ja keskkonnahoiust laiemalt. Toetuse rakendamine aitab kaasa ka kohaliku mahepõllumajandussektori arengule, suurendades mahepõllumajandusliku toodangu turunõudlust. Mahepõllumajanduslikku toitu pakkuvad haridusasutused tagavad stabiilse ja kasvava nõudluse kohalike mahepõllumajandussaaduste järele ning annavad tootjatele suurema kindlustunde mahetootmisega jätkamiseks või sellega alustamiseks. Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:  Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu ning Euroopa Liidu ja tema rahvusvaheliste partnerite kehtestatud sanktsioonid ning Venemaa vastumeetmed ettevõtjatele tekitanud majanduslikku ebakindlust, häirinud kaubavoogusid ja toidu tarneahela toimimist ning toonud kaasa erakordselt suure ja ootamatu sisendite (näiteks maagaas ja elekter) hinnatõusu, millest tulenevalt tekkis vajadus pikendada põllumajandustootjatele ning toiduainetööstustele suunatud investeeringutoetusmeetmetes investeeringute tegemise 57  tähtaega. Sõjategevuse tagajärjel tekkinud majanduslike mõjudega toimetulekuks on väga oluline suunata täiendavaid rahalisi vahendeid toiduainetööstusesse investeeringute tegemiseks ja luua tingimused selleks, et nende investeeringute tegemisega ka lõpuni jõutakse, et kaasa aidata toiduainetööstuse ettevõtjate konkurentsivõime parandamisele ja lisandväärtusega toodete töötlemise osakaalu suurendamisele, mis võimaldaks turult kõrgema ja stabiilsema sissetuleku kõigile tarneahela lülidele.  Tõhusa järelevalvesüsteemi tagamiseks on tarvis tõsta Põllumajandus- ja Toiduameti suutlikkust tegeleda erinevate riskidega. Järelevalve kompetents vajab tõstmist, et anda sektorile eksperthinnanguid mahepõllumajandusliku tootmise jaoks. Mahepõllumajanduse valdkonnas jõuab turule järjest enam erinevate tootenimetuste ja koostisega väetisi ja taimekaitsevahendeid, mida mahepõllumajandustootjad soovivad kasutada. Enne on aga vaja veenduda, et need tooted on mahepõllumajanduses kasutamiseks sobilikud. 7.3.6 MEEDE Maa- ja rannapiirkonna areng Meetme eesmärk on aktiivne ja elujõuline maapiirkonna elanikkond. Meetme alla kuuluvad programmi tegevused on maaelu ja kohalik kogukond ning finantsinstrumendid. Eesmärkide täitmist jälgitakse tabelis 3 toodud mõõdikutega. Maapiirkonnas elab ja tegutseb pea kolmandik Eesti elanikkonnast, kellest ligi pooled tegelevad teenuste osutamisega, ligikaudu kolmandik põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalandusega ning viiendik töötleva tööstusega. Kokku pakub maapiirkond tööd 27% koguhõives osalejatest, s.o 189 000 inimesele. Maapiirkonnas varasemalt domineerinud põllumajanduslike ettevõtete panus tööhõivesse on viimastel kümnenditel prognoositult vähenenud. Majandus maapiirkonnas on kohanenud ning muutunud oluliselt mitmekesisemaks tänu erinevates valdkondades tegutsevate tootmis- ja teenindusettevõtete osakaalu kasvule ja aktiivsete kohalike kogukondade kiirele arengule. Samas inimeste sissetulekud maapiirkonnas on keskmisest madalamad ning hea palgaga töökohti napib. Üldise rahvastiku vananemise tõttu on tekkinud olukord, kus tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv maapiirkonnas on suurem kui sinna sisenevate noorte arv. Kui linnapiirkonnas 20– 40-aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis maapiirkonnas see kahaneb. Olulisemad lahendamist vajavad probleemid on eelduste loomine uute hästi tasustatud eripalgeliste töökohtade tekkeks ja kohalike kogukondade aktiivsuse suurendamine hea elu- ja ettevõtluskeskkonna kujundamisel. Uute töökohtade tekkeks eelduste loomiseks rakendatakse maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse meedet. 2022. aasta lõpu seisuga on toetus määratud kokku summas 63 miljonit eurot. Väljamakseid oli tehtud summas 42 miljonit eurot. Ettevõtjate huvi meetme kasutamise vastu vajalike investeeringute tegemiseks on suur. Meetme mõju uute töökohtade tekkimisele maapiirkonnas on märkimisväärne, arvestades taotlustes prognoositud uute loodavate töökohtade arvu. 2022. aastal loodi nimetatud meetmega 188,6 uut töökohta, sh 78,7 töökohta naistele ja 109,9 töökohta meestele. 58 Töökohtade loomisel on suure panuse andnud ka LEADER meede. 2022. aasta lõpu seisuga on kasutatud 88% planeeritud eelarvest ning välja makstud umbes 73% planeeritud eelarvest. Senised tulemused LEADER rakendamisel on olnud head. Ettevõtjate ja kogukondade huvi pakutavate võimaluste vastu on suur, mida näitab esitatud taotluste suur hulk ning taotlustes prognoositud loodavate töökohtade ja kohalike kogukondade omaalgatuslike tegevuste märkimisväärne arv. 2022. aastal loodi kokku 266,4 uut töökohta, sh 102 töökohta naistele ja 164,4 töökohta meestele. Kokku on 2022. a seisuga maaelu ja kohaliku kogukonna tegevuse all maapiirkonda loodud üle 1947 uue töökoha. ÜPP strateegiakava 2023–2027 rakendamisega kutsuti ellu ka ÜPP võrgustik, kes asendab senist Maaeluvõrgustiku tegevust. Finantsinstrumendid on tõhusad turutõrke kõrvaldamiseks valdkondades, kus pangad ei anna laenu ning puuduvad muud investeerimise võimalused, näiteks väikeste põllumajandus- või maapiirkonnas tegutsevate või alustavate ettevõtete puhul, kellel puudub piisav krediidiajalugu või tagatisvara. Investeeringute turutõrgete kõrvaldamiseks tuleb aina rohkem rakendada uuenduslikke, põllumajanduse, kalanduse ja maapiirkonna eripära arvestavaid rahastamisvahendeid. 2022. aastal jätkus finantsinstrumentide rakendamine MAK- rahastamisvahendis kahe toote, mikro- ja väikeettevõtete kasvulaenu ning pikaajalise investeerimislaenu kaudu. Tänu Eesti maaelu arengukava 2014–2020 pikenemisele said ka finantsinstrumendid täiendavalt 15 miljonit eurot üleminekuperioodil (2021–2022) laenude väljastamiseks. Uued vahendid andsid võimaluse taasavada laenude väljastamine, mis 2020. aastal eelarve vahendite lõppemise tõttu peatati. 2022. seisuga oli MAK- rahastamisvahendist laenu lõppsaajate arv 279. Saavutatud mõju mõlema finantstoote puhul viitab sellele, et lisaks laenusaajatele on finantstoodete kaudu kaasatud täiendavalt ka erakapitali, mis võimaldab toetada suuremas ulatuses ettevõtjaid. Mikro- ja väikeettevõtete kasvulaenu saavutatud võimendav mõju 2022. aasta lõpuks oli 1,15 ning pikaajalise investeerimislaenu puhul 2,53. Olulisemad tegevused ja arengud 2022. aastal:  Jätkus Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 rakendamine. Koos üleminekumäärusega kaasati MAK vahendite hulka ka Euroopa nõukogu määruse (EL) 2020/2094 alusel vahendid COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks (edaspidi taastekava vahendid). 2022. aastal toimusid taotlusvoor nii maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise meetmes kui ka oli jooksvalt avatud LEADER meede.  LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 ettevalmistamise toetuse raames alustasid 26 kohalikku tegevusrühma uute arengustrateegiate koostamist. Uute arengustrateegiate välja töötamiseks said tegevusrühmad toetust tegevuspiirkonna sidusrühma võimestamiseks ja koolitamiseks, tegevuspiirkonda käsitleva uuringu tellimiseks, tegevuspiirkonna sidusrühmaga konsultatsiooni pidamiseks või eksperthinnangu tellimiseks ning kohaliku tegevusrühma toimimiseks. Strateegiad peavad valmima 2023. a kevadel. Maaeluministeerium plaanib korraldada strateegiate vastuvõtmise 2023. a suvel. 59   2022. aastal sai alguse ÜPP strateegikava 2023–2027 raames rakendatavate sekkumiste välja töötamine. Peamine fookus oli LEADER arengustrateegiate rakendamise sekkumise välja töötamisel, mille kaudu on võimalik perioodi 2023–2027 strateegiaid rakendada. Samuti toimus ettevõtluse konkurentsivõime sekkumise tingimuste ja skeemi ülesehitus. Mõlemad sekkumised on planeeritud avada 2023. aastal ning nende rakendamisel kasutatakse lihtsustatud kulumeetodeid, mis tähendab, et toetuse maksmine läheb oluliselt kiiremaks ja lihtsamaks ning toetuse saajad ei pea enam esitama kuludokumente.  ÜPP strateegikava 2023–2027 rakendamisega sai alguse ka kohustuslik ÜPP võrgustik. ÜPP võrgustik asub Maaelu Teadmuskeskuse võrgustiku osakonnas moodustades maaeluvõrgustiku teenistuse, võttes üle ka kõik varasemad maaeluvõrgustiku ülesanded.  2022. aastal jätkas MES eluaseme kaaslaenu väljastamist maapiirkonnas kodu ehitamiseks või rekonstrueerimiseks. Katseprojektina rakendatakse kaaslaenu alla 1000 elanikuga asustusüksustes, v.a Harjumaal ja teatud Tartumaa valdades. Sihtasutuse kaaslaenu maksimaalne summa on 100 000 eurot. 2022. aasta lõpuks oli sõlmitud lepinguid 25 summas 1,37 mln eurot. Krediidiasutuste kaaslaenu summa on 1,61 mln eurot ning laenu saajate omafinantseering 829 tuhat eurot. Väljastatud laenudest on 7 Võrumaal ning Valgamaal, 6 Põlvamaal ja 5 Ida-Virumaal.  Põllumajandus ja kalandusvaldkonna ettevõtjatele loodi võimalused Ukraina kriisi laenukäenduseks. MES käendus on kuni 5 mln eurot, kuid mitte rohkem kui 90% proportsionaalselt käendatavast laenu põhisummast või 35% fikseeritult käendatavast laenu põhisummas. Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist:  Venemaa agressioon Ukrainas ning sellega seonduvad takistused (nt tarneahelate muutused) on takistanud teatud investeeringute elluviimist ning võivad suurendada katkestatud projektide arvu.  Uute kohalike arengustrateegiate rakendamisega alustamine ning olemasolevate strateegiate rakendamise lõpetamine võib tekitada ajutist taotlusvoorude puudumist, mis võib halvendada teatud tegevuspiirkondades toetuste kättesaadavust.  2022. aastal sai alguses järsk EURIBORi tõus. Koos langeva majanduse ning ebakindlusega vähenes nõudlus ka investeeringute finantseerimisele. Teatud valdkondades kadus nõudlus täielikult ning tekkis vajadus suunata vahendeid valdkondadesse, kus nõudlus on suurem. Samuti on vajalik luua eluaseme kaaslaenu jaoks kahjude reserv, mis kataks võimalikud allahindlused ja kahjud, mida MES peab eluaseme kaaslaenu pakkumisel sisse võtma, kuna pakutav toote intress on samaväärne krediidiasutuste pakutava laenu intressiga. 7.4 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine Tabel 4. Programmi (nimetus) ja programmi tegevuste 2022. a eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Põllumajandus, toit ja 420 392 434 789 415 542 maaelu 60  Kulud 420 392 434 789 415 542 Taimekaitse 1 128 1 598 1 613 Kulud 1 128 1 598 1 613 Väetised 318 300 307 Kulud 318 300 307 Täiendav 100 080 72 592 96 975 keskkonnahoid Kulud 100 080 72 592 -96 975 Taimetervis 2 212 2 852 2 674 Kulud 2 212 2 852 2 674 Loomatervis 8 412 9 686 8 042 Kulud 8 412 9 686 8 042 Söödaohutus 1 442 1 661 1 063 Kulud 1 442 1 661 1 063 Loomade heaolu 8 313 1 767 5 990 Kulud 8 313 1 767 5 990 Toiduohutus 9 054 12 974 11 357 Kulud 9 054 12 974 11 357 Maakasutus 7 544 4 143 7 357 Kulud 7 544 4 143 7 357 Maaparandus 11 395 15 746 10 781 Kulud 11 395 15 746 10 781 Sordiaretus ja taimne 8 845 12 288 10 503 paljundusmaterjal Kulud 8 845 12 288 10 503 Põllumajandusloomade 6 276 5 590 6 777 aretus Kulud 6 276 5 590 6 777 Põllumajandustootjate 53 877 92 795 62 095 ja toiduainetööstuste konkurentsivõime Kulud 53 877 92 795 62 095 Põlvkondade vahetus 8 589 13 677 5 783 Kulud 8 589 13 677 5 783 Riskijuhtimine ja 1 706 1 644 1 342 põllumajandusturgude tasakaal Kulud 1 706 1 644 1 342 Ühistegevus ja koostöö 3 075 1 214 1 101 Kulud 3 075 1 214 1 101 Ekspordivõimekus ja 131 377 134 007 130 890 Eesti toidu kuvand Kulud 131 377 134 007 130 890 Mahepõllumajandus 28 442 5 478 23 730 61  Kulud 28 442 5 478 23 730 Maaelu ja kohalik 26 775 44 455 27 038 kogukond Kulud 26 775 44 455 27 038 Finantsinstrumendid 1 531 322 125 Kulud 1 531 322 125 8. Kalanduse programm Programmi nimi Kalanduse programm Programmi eesmärk Kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude säästliku majandamise. Strateegia „Eesti Eesti majandus on tugev uuendusmeelne ja vastutustundlik. 2035“ siht (alasihi Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. täpsusega) Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Programmi periood 2022–2025 Peavastutaja Maaeluministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), valitsemisala Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) asutused) Kaasvastutaja Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet (KeA) ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul) 8.1 Programmi mõõdikud Tabel 3. Programmi (nimetus) ja programmi tegevuste mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2022 Lisandväärtus töötaja kohta ettevõtetes, mis tegelevad kalandusega 26 579 25 711 - 29 000 29 000 (kutseline kalapüük, vesiviljelus ja kala töötlemine), € 62  Töökohtade arv ettevõtetes, mis 1904 1903 - 1857 1857 tegelevad kalandusega (kutseline kalapüük, vesiviljelus ja kala töötlemine) Heas seisus kalavarud, 39 39 53 60 - % Programmi tegevus Kutseline kalapüük Ranna- ja sisevete kalapüügi sektoris 53,7 53,9 54 54 54 hõivatute keskmine vanus Kutselise kalapüügi ettevõtete keskmine - 79 - 94 96 palk (suhe Eesti keskmisesse), % Kutselise kalapüügi ettevõtete müügitulu, - 57, 9 mln - 65, 1 mln 66, 4 mln (EUR) Programmi tegevus Vee-elusressursside töötlemine Eesti päritolu eksporditavate toodete 121 mln 129 mln 153 mln 129 mln 138 mln koguväärtus, € Kalandustoodete tarbimine Eestis, (kg 15 15 17 19,5 19,5 inimese kohta) Kalatöötlemise lisandväärtus sektoris 21 811 21 501 - 18 000 22 000 töötaja kohta, € Programmi tegevus Vesiviljelus Vesiviljelusettevõtete 4 mln 4,3 mln 4,9 mln 6 mln 7,6 mln müügitulu, € Vesiviljelussektori 1040 849 801 1400 1800 toodang, tonni Programmi tegevus Kalavarude ja -püügi haldamise ning kaitse korraldamine Madalas seisus varude 23 23 - 18 15 arv Jõgedel avatud 108 114 118 115 125 rändetakistuste arv (tk) 8.2 Programmi olukorra analüüs Kalanduse programmi eesmärk on kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude säästliku majandamise. Tegemist on Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi ühisprogrammiga, mille eesmärkide täitmist jälgitakse tabelis 3 toodud mõõdikutega. 63 Majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise kalandussektori areng sõltub suuresti kalavaru seisundist ning piiratud ressursi tingimustes tehtud otsustest selle varu kasutamisel ja haldamisel. Lisaks tuleb leida võimalused, kuidas kasutada võimalikult efektiivselt maa- ja veeressurssi kalakasvatamisel. Kalapüük, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine, vesiviljelus – need valdkonnad peavad põhinema konkurentsivõimet, sissetulekuid, lisandväärtust ja teadmisi suurendaval majandamisel, mis on samaaegselt keskkonnahoidlik ja sünergiaid loov. Eesti kutselise kalapüügi sektor jaguneb ranna- ja sisevete püügiks, Läänemere traalpüügiks ning kaugpüügiks. 2022. aasta alguse seisuga tegutseb sektoris 1390 püügiloa omanikku ning 2362 kalurit. Piiratud kalavaru tingimustes tagab oskusteabe ja traditsioonide kestmise, konkurentsivõime püsimise ning ettevõtjate tehtud investeeringute järjepidevuse ajaloolisel püügiõigusel põhinev kalapüügivõimaluste jaotussüsteem. Peamised väljakutsed püügisektoris on seotud püügikoormuse vähendamise ja sissetulekute tõstmisega, kuivõrd majanduslikult olulistest kalavarudest on praegu heas seisus alla poole. Kalavarude looduslikuks taastumiseks tuleb taastada kalade elupaiku ja kudealasid ning tagada nende säilimine. Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse veekogudesse kalade noorjärke. Kalavarude hea seisundi saavutamiseks on vaja vähendada püügikoormust nende kalavarude kasutamisel, mis ei ole heas seisundis (eelkõige ahven ja koha). Samuti on vaja ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid. Jätkuvalt on vajalik teha jõupingutusi ebaseadusliku kalapüügi ohjamiseks, püütud kala tagasiheite lõpetamiseks ning soovimatut kaaspüüki vähendavate püügimeetodite ja püügivahendite kasutusele võtuks. Ranna ja siseveekogude kalapüügi- ja vesiviljelussektori konkurentsivõime ja tulusus on madal, mis muuhulgas tuleneb ebapiisavast ühistegevusest toodangu väärindamisel ja turustamisel ning on tingitud ka kalapüügi hooajalisusest, mistõttu on vaja tähelepanu pöörata ranna- ja siseveekogude kalurite tegevuste mitmekesistamisele ja sissetulekute tõstmisele. Säästva sinimajanduse kasvu toetab kestliku kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja vee- elusressursside väärindamise kõrval ka jõukate rannikukogukondade areng. Vee-eluressursside töötlemist iseloomustab vähene tootearendus. See tähendab ühelt poolt seda, et tooted on tagasihoidliku lisandväärtusega, teisest küljest on senini vähe tähelepanu pööratud nende ressursside töötlemisele, mille potentsiaal on kasutamata või vähe kasutatud ja mille väärindamine ei suurenda survet keskkonnale, et tagada vastavus elurikkuse, kliimaneutraalsuse ja ringmajanduse eesmärkidega. Kalandussektori ettevõtete investeeringute soodustamiseks tuleb toetada keskkonnasõbralike ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu, soosides ressursside tõhusamat kasutust. Kalatöötlemis- ja vesiviljelussektoris tegutsevatele mikro- ja väikeettevõtjatele, kellel on madal omafinantseeringuvõime, ning väikeste ja keskmiste suurustega ettevõttetele (VKE), kellel on raske saada pikaajalisi laene, võimaldatakse turutõrgete leevendamiseks ligipääsu laenurahale. Töötlemissektori konkurentsivõime tõstmiseks, sh lisandväärtuse kasvatamiseks on vaja toetada vee- elusressursside tootearendust ja uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist ettevõtete ja teadus- ja arendusasutuste koostöö ning Eesti teadlaste rahvusvahelises teaduskoostöös osalemise kaudu. 64 8.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs Kalanduse programmi kuulub kestliku kalanduse meede, mille eesmärk on kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude säästliku majandamise. Meede jaguneb viieks programmi tegevuseks: kutseline kalapüük, vee- elusressursside töötlemine ja turustamine, vesiviljelus, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine ja kalavarude haldamise ja kaitse ning harrastuspüügi korraldamine (KeM tegevus). Kalavarud on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Seetõttu tuleb kalavarude kasutamist ja kaitset korraldada viisil, mis tagab varude kestlikkuse, võimaldades samas saada nende kasutamisest võimalikult suurt sotsiaalset ja majanduslikku tulu. Kalanduse majanduslike eesmärkide täitmiseks on oluline luua tingimused elujõulisele ja konkurentsivõimelisele vesiviljelus-, kalapüügi- ja vee-elusressursside töötlemise sektorile, pöörates enim tähelepanu tootlikkuse tõstmisele ja lisandväärtuse kasvule. Heas seisus ja madalas seisus kalavarude kohta puuduvad praeguse seisuga2022. a andmed. Mõlemad mõõdikud on omavahel seotud ja 2022. a tulemus selgub juunis 2023, kui kõik kalavarude seisundi lõpparuanded (uuringute tulemused) on esitatud. Heas seisus varude osakaal kukkus 2020. aastal 39% peale, kuhu jäi pidama ka 2021. aastal. (2018. a oli 50% varudest heas seisus). Seega võib varude seisundit pidada halvaks. Üks suur teema millega peame jätkuvalt tegelema, et seda kurssi muuta on püügikoormuse vähendamine rannapüügis, st et püügivahendeid on liiga palju võrreldes kala populatsiooni suurusega (nõuab head koostööd Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi vahel ning kaluritega). Samuti on vajalik kalavarude kaitsemeetmeid ajakohastada, näiteks ahvena alammõõtu tõsta. Eesmärgiks on tõsta 60% kalavarudest heale tasemele 2030. aastaks. Sotsiaal-majanduslik mõju ühe harrastaja kohta aastas oli 2022. a 323 eurot. Selle mõõdiku tulemused selguvad üle aasta. 2020. a oli see näitaja 210 eurot ja ilmselt andsid siin osalise tagasilöögi rangelt kehtestatud koroonapiirangud. See mõõdik on otseselt seotud Eesti majanduse üldise taseme ja heaoluga. Kui majanduse üldnäitaja paraneb, suurenevad ka kulutused harrastuspüügile, ja vastupidi. 2022. a oli vastav näitaja tõusnud 323 eurole. Kalade rändetakistusi oli 2022. aastaks lõheliste jõgedel avatud kokku 118 tk. 2022. aastal avati neli paisu: Kurmiveski Häädemeeste jõel, Varangu Selja jõel, Kuustle Pöögle ojal ja Loo pais Loo jõel. Rändetakistuste likvideerimine on pidev töö ning käib aktiivne lahenduste otsimine koostöös teadlaste ning Keskkonnaministeeriumi haldusala asutustega. Olulisemad tegevused ja arengud 2022. aastal Maaeluministeeriumi haldusalas:  Merevesiviljeluse arendamiseks valmis 2022. aastal EMKF rahastamisel uuring Rohevetika Ulva Intestinalis kasvatamise tehnoloogia välja töötamiseks, mis on Läänemere tingimustes potentsiaalseks liigiks madala troofilisusega vesiviljeluses, ja 65  uuring karbikasvatuse lahenduste loomiseks kogu väärtusahela ulatuses. Vetika- ja karbikasvatust nähakse keskkonnast toitaineid välja viivate vesiviljeluse lahendustena, mis kombineerides kalakasvatusega võimaldaks merevesiviljeluse arendamist ja vesiviljeluse toodangumahu suurendamist merekasvanduste toel.  Kutselisel kalapüügil elektrooniliselt andmete esitamise nõude sisseviimiseks anti 25. oktoobril 2022. a vastu võetud kalapüügiseaduse muudatusega Vabariigi Valitsusele õigus kehtestada määrusega kohustus andmete esitamiseks elektrooniliselt ka seal, kus see ei ole juba nõutud Euroopa Liidu määrusega.  Taastuvenergia osakaalu suurendamiseks võimaldati ka 2022. aastal EMKF 2014–2020 vahendite toel kalandussektori ettevõtjatele üleminekut taastuvenergeetika kasutuselevõtuks, võimaldades seeläbi lisaks keskkonnahoidlikule tootmisele vähendada ka energiakandjate hinnatõusust tulenevaid mõjusid lõpptootele, soodustades seeläbi energiajulgeoleku ja varustuskindluse toimepidevuse tagamist ja kliimaneutraalsema tootmise tagamist.  Valdkonna teadus- ja arendustegevusele ning teadmispõhisema poliitika kujundamisele aitas kaasa osalemine mitmesugustes rahvusvahelistes teaduskoostöö võrgustikes, nagu näiteks JPI Oceans, SCAR-Fish strateegiline töögrupp, ERA-NET Cofund BlueBio’s ja Euroopa Horisondi Blue Economy partnerluses. Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös, sh ERA-NET Cofund BlueBio’s ja Blue Economy partnerluses toetatakse Maaeluministeeriumi rakendusuuringute programmi kaudu ning lisaks jätkati ettevõtete omavahelise koostöö soodustamiseks ja konkurentsivõime parandamiseks teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega Kalanduse Teabekeskuses.  Lisaks Kalanduse Teabekeskuses valminud mitmetele väiksematele uuringutele ja katseprojektidele lõppesid 2022. aastal innovatsioonimeetmete raames toetatud mitmeaastased uuringud nii kalapüügi- kui vesiviljeluse valdkonnas. Mitmeaastaste uuringute raames uurisid teadus- ja arendusasutused koostöös kalandussektori ettevõtjatega lahendusi hülgekahjude vähendamiseks mõrrapüügis, kalaõli ja kalajahu väärindamise võimalusi ning efektiivset kalajääkide kasutamist uudsete toormaterjalide saamiseks. Vesiviljelussektori ettevõtjatega koostöös uuriti veel säga Silurus glanis kunstliku paljundamise ja kasvatamise tehnoloogiaid, jõevähkide söötmise keskkonnasäästlikke lahendusi ning vetika Ceramium tenuicorne kasvatustehnoloogiat fükoerütriini eraldamiseks. Olulisemad tegevused ja arengud 2022. aastal Keskkonnaministeeriumi haldusalas:  Kalandusuuringud läbi viidud ning saadud soovitused teadlastelt.  Õigusaktid kehtestatud (kutseliste püügivõimaluste ja tasude määrus, ajutised püügipiirangud nii kutselistele kui ka harrastajatele jt).  Avatud 4 rändetakistust.  Kalapüügiõiguse soetamiseks alustas tööd uus ja mugavam portaal kalaluba.ee.  Jätkus infosüsteemide arendamine, ajakohastamine.  Parendatud on kontrolli- ja järelevalve süsteeme.  Toetatud on KIKi abiga harrastuspüügi taristute arendust.  Hea koostöö Keskkonnaministeeriumi sisuosakondadega (ÕO) ning allasutuste spetsialistidega (paisude eemaldamine). 66 Peamised kitsaskohad Maaeluministeeriumi haldusalas, mis takistasid tulemuste saavutamist:  Merevesiviljeluse arengu peamiseks takistuseks on Läänemere kesine seisund liigsete toitainete sisalduse tõttu, mistõttu on vajalik välja töötada ja riiklikul tasemel kokku leppida sellised meres kalakasvatamisega kaasneva negatiivse keskkonnamõju leevendusmeetmed, mis on ka majanduslikult kestlikud. 2022 a vähenesid vesiviljelustoodete müügimahud, mida mõjutasid kallinenud sisendihinnad (energia, sööt). Samas kasvatatud kala keskmine kilohind on järk-järgult kasvanud, olles viimasel kümnendil pea kahekordistunud, mis tooraine nõudluse suurenemisel soosib valdkonna arengut.  Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu ning Euroopa Liidu ja tema rahvusvaheliste partnerite kehtestatud sanktsioonid ning Venemaa vastumeetmed neile tekitasid märkimisväärset majanduslikku ebakindlust, häirisid kaubavoogusid ja toidu tarneahela toimimist ning tõid kaasa viimaste aastakümnete suurima ootamatu toidu tootmiseks vajalike sisendite hinnatõusu. See põhjustas turuhäireid ja mõjutas nii kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootjate kui ka töötlejate käekäiku.  Kuna eelkõige rannapüügil ja siseveekogudel kutselise kalapüügiga tegelevate isikute keskmine vanus on suhteliselt kõrge, siis andmete elektroonilise esitamise kohustuse sisseviimisel on vajalik eelnevalt kalureid koolitada püügiandmete esitamise elektroonilise rakenduse kasutusele võtmiseks.  Kalatoodete tarbimise suurendamiseks elluviidava üleriigilise kampaania „Kala kõlab hästi“ toel kala tarbimine Eestis 2022. aastal pisut suurenes, kuid samal ajal aset leidnud kalatoodete hinna tõus suuremat tarbimise kasvu paraku ei soosi. Peamised kitsaskohad Keskkonnaministeeriumi haldusalas, mis takistasid tulemuste saavutamist:  Laiapõhjalised kalakaitsemeetmed nõuavad tugevat poliitilist tahet (püügivahendite piirarvu korrigeerimine, ahvena alammõõdu tõstmine, püügivahendite silmasuuruse korrigeerimine, kalade rändeteede avamine).  Kutselises kalapüügis on väljakutseks EL nõuete tagamine, mis muuhulgas sätestavad kontrollide % kogu püügitegevusest. Seetõttu püsib ka selle valdkonna kontrollide arv stabiilsel tasemel. 2022. aasta tõi kaasa Ukraina sõja ja seetõttu oli komplitseeritud Peipsi koostöö Venemaaga – kohtumised toimusid distantsilt. Harrastuspüügis on õnnestunud vabatahtlike kalakaitsjate kaasamine. 8.4 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine Tabel 4. Programmi (nimetus) ja programmi tegevuste 2022. a eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Kalandus 28 291 17 900 17 478 Kulud 28 291 17 900 17 478 Kutseline kalapüük 13 352 10 326 9 699 67  Kulud 13 352 10 326 9 699 Vee-elusressursside 6 207 5 399 5 876 töötlemine Kulud 6 207 5 399 5 876 Vesiviljelus 5 723 1 460 1 546 Kulud 5 723 1 460 1 546 EMKFi keskkonnakaitsemeetmete 3 010 714 357 rakendamine Kulud 3 010 714 357 Kalavarude haldamise ja kaitse ning 5 750 29 817 7 562 harrastuspüügi korraldamine Kulud 5 750 29 817 7 562 LISA Tulemusvaldkonna sisend riigi 2022. aasta majandusaasta koondaruandesse Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ strateegiline siht: Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik Valdkonna arengukavad: Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Tulemusvaldkonda kuuluvad programmid: Põllumajandus, toit ja maaelu Kalandus Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad: Maaeluministeeriumi valitsemisala Keskkonnaministeeriumi valitsemisala TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE Positiivsed arengud  Koroonapandeemia ja ärev julgeolekuolukord Euroopas, sealhulgas loomataudide levik ning rahvusvahelised kauplemispiirangud, on toonud kõrgendatud tähelepanu alla toidu varustuskindluse ja rahvusvaheliste tarneahelate haavatavuse. Maaeluministeeriumi ettepanekul on toiduvarustuskindlus kui elutähtis teenus lisatud tsiviilkriisi ja riigikaitseseaduse eelnõusse.  2022. aastal tuli ettevõtjatel kohaneda mõjudega, mis otseselt või kaudselt tekkisid seoses 24. veebruaril Venemaa alustatud täiemahulise sõjaga Ukraina vastu. Venemaa agressioon Ukrainas kergitas oluliselt energia ja teiste sisendite hinda toidutootmises, sealhulgas kalapüügi ja vesiviljelustoodete tootmises ja kalandustoodete töötlemises, mistõttu töötati 2022. aastal välja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 68  toetusmeetmed kasvanud kütusehinna kompenseerimiseks kalapüügiga tegelevatele ettevõtjatele ning kasvanud elektrihinna kompenseerimiseks vesiviljelusega ja kalandustoodete töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele.  Põllumajandusele, toiduainetööstusele ja maaelu arenguks maksti ühise põllumajanduspoliitika raames 2022. aastal toetusi kokku umbes 348 miljonit eurot.  Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 kinnitas Euroopa Komisjon 11. novembril 2022. Strateegiakavas on toetusteks välja töötatud 54 sekkumist. 9. novembril 2022 võeti vastu ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus, milles on sätestatud ühise põllumajanduspoliitika abinõude (otsetoetused, turukorraldusmeetmed, riiklik üleminekutoetus, maaelu arengu toetus ja muud) rakendamise alused ja korra, riikliku ja haldusjärelevalve teostamise alused ning vastutuse seaduse rikkumise eest.  1. jaanuaril 2023. a alustas maaeluministeeriumi valitsemisalas tööd Eesti Taimekasvatuse Instituudi ja Põllumajandusuuringute Keskuse põhjal moodustatud Maaelu Teadmuskeskus, mille ülesanne on kogu põllumajanduse teadmiste ja informatsiooni süsteemi eestvedamine nii nõuande, teadmussiirde kui innovatsiooni vallas.  2022. aastal oli maaeluministeeriumi teadus- ja arendustegevustest töös 43 projekti kogueelarvega 7,6 miljonit eurot. Väljamakseid tehti 2022. aastal 3,7 miljoni euro väärtuses.  Valmis kokku 19 uuringut, millest viis koostöös rahvusvaheliste konsortsiumidega, kogueelarvega 1,2 miljonit eurot.  2022. aastal eksporditi Eestist põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades kahe miljardi euro väärtuses (ligikaudu 9 protsenti kogu kaupade ekspordist) ning imporditi 2,3 miljardi euro eest. Võrreldes 2021. aastaga kasvas eksport 37 protsenti ja import 27 protsenti. Kaubavahetuse puudujääk oli 249 miljonit eurot, mis oli 60 miljoni euro võrra väiksem kui aasta varem.  Keskkonnahoiu täiendavaks tagamiseks soodustatakse põllumajanduses keskkonnasäästlike majandamisviiside kasutuselevõttu ja kasutamise jätkamist ühise põllumajanduspoliitika toetuste abil. Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal kasutuses olevast põllumajandusmaast oli 2022. aastal 87,97 protsenti.  Toiduohutuse baromeeter, mis mõõdab üldist toiduohutuse olukorda Eestis aastapõhiselt ja võrrelduna eelmise aastaga, oli 2022. aastal 99,57. Kõige enam mõjutas toiduohutuse baromeetri 2022. aasta tulemust toidutekkeliste nakkushaiguste kasv, mille näitaja 100 000 elaniku kohta on oluliselt kasvanud, jõudes tagasi COVID-19 pandeemia eelsesse aega.  Riigi ressursside tõhusamaks kasutamiseks ja uute väljakutsetega toime tulekuks korrastati 2022. aastal riigireformi raames riiklikku laboriteenuse turgu. 1. jaanuaril 2023 alustas Maaeluministeeriumi valitsemisalas tööd Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi baasil moodustatud Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus, mille tegevusvaldkondade hulka kuulub ka toiduohutuse valdkonna riskide hindamine, toiduahela riskidest teavitamine ja teadusnõu andmine Maaeluministeeriumile ning Põllumajandus- ja Toiduametile. Tegevuse korraldamiseks on labori juurde loodud riskihindamise osakond. 69   2022. aastal arendati antibiootikumide loomaliigiti kasutamise arvestuse pidamiseks e-andmekogu, mis oli üks olulisematest dokumendis „Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2021–2026“ planeeritud tegevustest. Eestis müüdud antimikroobsete toimeainete üldkogus veterinaarmeditsiinis jäi Ravimiameti andmetel 2022. aastal samale tasemele kui 2021. aastal.  Epideemiate ja loomataudide ohuks valmisoleku suurendamiseks on välja töötatud tauditõrjeprogrammid ja valmisolekukavad, mille alusel viiakse läbi õppusi, et tagada nii riigisüsteemide kui ka põllumajandussektori valmisolek häda- ja eriolukordadeks.  2022. aastal koostati karjatervise ja loomade heaolu kõrgemate majandamisnõuete järgimise toetusskeemid. Toetusmeetmed rakenduvad 2023. aasta algusest.  2022. aasta septembrist alates rakendus toetusmeede haridusasutustele, mille raames toetatakse lastele mahetoitu pakkuvaid üldhariduskoole ja lasteaedu. Kui mahetoitlustamisest teavitanud koole ja lasteaedu oli 2021. aastal 45 (kuus protsenti Eesti lasteaia- ja koolilastest), siis 2022/23. õppeaasta alguses pakuti mahetoitu juba 100 haridusasutuses (üheksa protsenti Eesti lasteaia- ja koolilastest).  2022. aastal keskenduti rakenduskava „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond 2021–2027“ kooskõlastamisele Euroopa Komisjoniga, kes kiitis Eesti rakenduskava heaks detsembris 2022.  Kokku püüti 2022. aastal 74 242 tonni kala, mis on 1799 tonni ehk 2,4 protsenti rohkem kui eelneval aastal. Kogupüügi väärtus esmakokkuostuhindades oli 75,6 miljonit eurot.  Eesti päritolu kala- ja kalatooteid eksporditi Eestist 2022. aastal 154 miljoni euro eest ja 2021. aastaga võrreldes kasvas Eesti päritolu kala- ja kalatoodete eksport 24 miljoni euro võrra, ehk ligi 15 protsenti. Ekspordi maht taastus COVID-19 leviku tõttu seatud piirangute kadumisest tingitult.  2022. aastal jätkus kampaania „Kala kõlab hästi“, mille eesmärk on julgustada Eesti inimesi rohkem kalatooteid sööma.  Vesiviljeluse pikaajaliste arengusuundade määratlemiseks, mis on aluseks Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava toetusmeetmete väljatöötamisele, kinnitas maaeluminister juulis 2022 käskkirjaga Eesti vesiviljeluse mitmeaastase riikliku tegevuskava aastani 2030.  Heas seisus kalavarude osakaal püsis nii 2021. kui ka 2020. aastal 39 protsendi piires, varude seisund on halb. Kalavarude seisundi parandamiseks tuleb jätkuvalt ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid, vähendada püügikoormust rannapüügis jm. Väljakutsed  Maapiirkonnas elab jätkuvalt kolmandik Eesti elanikest ning hinnanguliselt tegutseb ka kolmandik ettevõtetest. Seejuures pakutakse maapiirkondades tööd 27,8 protsendile koguhõives osalejatest. Olenemata asjaolust, et Eesti üldine rahvaarv eelmisel aastal jätkuvalt kasvas, on maapiirkonna elanike arv võrreldes eelmise aastaga vähenenud. Maapiirkonnas elavate noorte (vanuses 21–40) osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvust on jätkuvalt languses, olles 2022. aastal 26,7 protsenti, mis jääb alla 2030. aastaks seatud põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava eesmärgile (27,8 protsenti). Peamised probleemid 70  maapiirkonda elama asumisel on teenuste kättesaadavus, atraktiivsete töökohtade vähesus ning probleemid elamumajandusega. 2022. aastal laiendati eluaseme kaaslaenu pakkumist üle-eestiliseks, mis võimaldab maapiirkonda kodu soetada või ehitada või renoveerida olemasolev hoone. 2022. aasta seisuga on kaaslaenu lepinguid sõlmitud kokku 25 leibkonnaga 1,37 miljoni euro väärtuses.  Põllumajandussektori ettevõtete kohanemine roheülemineku väljakutsetega, sh kliimamuutuste leevendamisega ja samas toidu varustuskindlusega seotud riskide maandamine on valdkonna oluline kompleksne väljakutse, millele lahenduste leidmiseks on koostatud „Roheülemineku teekaart neljas põllumajandus- ja toidusektori valdkonnas“ ning rakendatud eri meetmeid toidu varustuskindluse tagamiseks koostöös eraettevõtetega. Samuti toetavab roheülemineku väljakutse lahendamist ka uuendatud Rohepöörde tegevusplaan 2023–2025. Tulemusvaldkonna mõõdikud Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase 2020 2021 2022 2023 2022 Maapiirkonna elanike vanuses 20–64 76,1% 78,3% 82,1% 78,1% ≥ 78,4% tööhõive määr Allikas: Statistikaamet Põllumajanduse, metsamajanduse, 29 798 32 243 33 435 30 500 ≥ 33 800 kalapüügi ja toiduainete tootmise ning eurot eurot eurot eurot eurot joogitööstuse loodud lisandväärtus hõivatu kohta, kolme aasta liikuv keskmine Allikas: Statistikaamet Põllumajandussaaduste ja toidukaupade 0,88 0,83 0,89 0,80 0,81 kaubandusbilanss: ekspordi-impordi suhtarv Allikas: Statistikaamet Kodumaist toitu osta eelistavate Eesti 74% 74% 61% 75% ≥ 75% tarbijate osakaal Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut Kasvuhoonegaaside (KHG) heide 2,32 2,48 – ≤ 2,5 ≤ 2,5 põllumajandustoodangu väärtuse kohta, tonni tuhande euro kohta30 Allikas: Statistikaamet, Eesti Keskkonnauuringute Keskus Toiduohutuse baromeeter 99,28 99,33 99,57 ≥ 100 ≥ 100 Allikas: Maaeluministeerium 30 Kasvuhoonegaaside heite inventuuri tehakse aasta n–2 kohta ehk 2022. aasta põllumajanduse kasvuhoonegaaside heite väärtus saadakse 2024. aasta inventuurist. 71  Maaeluministri 14.06.2023 käskkiri nr 78 Lisa 2 Keskkonna tulemusvaldkonna 2022. aasta aruanne 1 Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 3 1. Tulemusvaldkond Keskkond üldinfo ............................................................................................ 4 1.1. Tulemusvaldkonna mõõdikud ................................................................................................. 4 1.2. Tulemusvaldkonna eelarve täitmine....................................................................................... 5 1.3. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs (arengud ja väljakutsed) ................................... 5 2. Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm ................................................................................... 9 2.1. Programmi mõõdikud ............................................................................................................... 9 2.2. Programmi olukorra lühianalüüs........................................................................................... 10 2.3. Meetmete ja tegevuste mõõdikud ning tegevuste elluviimine ......................................... 12 2.3.1. Meede 1: Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus................. 12 2.3.2. Meede 2: Ringmajanduse korraldamine......................................................................... 23 2.3.3. Meede 3. Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus .................................................. 32 2.3.4. Meede 4. Eluslooduse kaitse ja kasutus ........................................................................ 36 2.3.5. Meede 5. Ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning maatoimingud .......................... 41 2.3.6. Meede 6. Keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine ................................................................................................................................ 50 3. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala teadus- ja arendustegevus keskkonnapoliitika kujundamisel ....................................................................................................................................... 57 4. Aruandeaasta eelarve täitmine.................................................................................................... 59 5. Lisa 1 Tulemusvaldkonna sisend riigi 2022. aasta majandusaasta koondaruandesse..... 60 2 Sissejuhatus Keskkonna tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030 ning erinevates valdkonna arengukavades. Keskkonna tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm ja Maaeluministeeriumiga Kalanduse ühisprogramm. Esimese programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Keskkonnaministeerium, Kalanduse ühisprogrammi eest vastutavad Keskkonnaministeerium ja Maaeluministeerium ühiselt vastavalt oma vastutusvaldkonnale. Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi eesmärk on keskkonna ja elurikkuse kaitse ning kestliku ja tõhusa keskkonnakasutuse tagamine. Programm jaguneb kuueks meetmeks (vt Joonis 1). Joonis 1. Keskkonna valdkonna tulemusvaldkonnad, programmid ja meetmed Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjust ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala tegevus on suunatud looduskasutuse ja keskkonnakaitse, majanduse ja sotsiaalsfääri tasakaalustatud arengule ja selle saavutamiseks vajaliku hästitoimiva süsteemi tagamisele ning keskkonnakaitseks eraldatavate vahendite sihipärasele ja läbimõeldud kasutamisele. Tasakaalustatud keskkonnakaitse ja -kasutus lähtub teaduspõhistest otsustest, mis tuginevad kvaliteetsetele keskkonnaandmetele. Lisaks panustab Keskkonnaministeerium oma tegevustega tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“. Eesmärkide elluviimiseks rakendatakse koostöös Maaeluministeeriumiga ühisprogrammi „Kalandus“ (eraldi aruanne). 3 1. Tulemusvaldkond Keskkond üldinfo Tulemusvaldkond Keskkond Tulemusvaldkonna Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine elukeskkond ning eesmärk suhtumine loodusesse on vastutustundlik Valdkonna Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 arengukava* Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Riigi jäätmekava 2014–2020 Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018‒2027 Programmid Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Strateegia „Eesti Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. 2035“ sihid Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud. Eesti majandus on tugev uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. *Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 on väljatöötamisel ja kinnitatakse eelduslikult 2023.a teisel poolaastal. 1.1. Tulemusvaldkonna mõõdikud Eesmärk: Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine elukeskkond ning suhtumine loodusesse on vastutustundlik Tulemusvaldkonna Tegelik täitmine Sihttasemed mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 2035** Soodsas seisundis 57 57 57 >=57% >=57 loodusdirektiivi elupaigatüüpide osakaal (%). Allikas: KeM Keskkonnateadlikkuse indeks 47 - 41.6* 52 - Allikas: KeM Kasvuhoonegaaside 12,8 15,6 - 13,3 12,7 8 summaarne koguheide mln tonni CO2 ekvivalenti Allikas: KeM Heas seisundis olevate 53 52 - 81 54 veekogumite osakaal Allikas: KeM Jäätmeteke (va 4151 4657 - 3530 3460 põlevkivitööstus) (kg/inimese kohta) Allikas: KeM 4  Ressursitootlikkus: SKP ja 0,63 0,7 - 0,67 0,68 0,9 kodumaise toormekasutuse suhe, eur/kg Allikas: Eurostat *Metoodika muudatus 1.2. Tulemusvaldkonna eelarve täitmine Esialgne eelarve (tuh €) Lõplik eelarve (tuh €) Täitmine (tuh €) Kulud -165 201 -350 567 -121 813 2022.a keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi eelarvejääk koosneb peamiselt CO2 osakute müügist saadud vahendite lepingute jääkidest (2022.a jääk 199 mln eurot), mis kajastatakse meetmete rakendamise perioodil KeMi eelarves. Muud jäägid on marginaalsed selle kõrval ning RE vahendite jääk on põhjendatud ülekantavate käskkirjas. 1.3. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs (arengud ja väljakutsed) Keskkonna tulemusvaldkonna jätkuvaks väljakutseks on tasakaalu leidmine keskkonnakaitse ja keskkonnakasutuse eesmärkide saavutamisel, et majanduskasv Eestis jääks keskkonna seatud piiresse. Keskkond on inimõigus, seega globaalselt ning ka Euroopa Liidu siseselt on üha enam vajalik vastata pikaajalistele keskkonna ja kliimaga seotud väljakutsetele – hoogustuv rohepööre, ressursside kestlik kasutus, ökosüsteemide säilitamine, kliimamuutused ja nendega kohanemine. Tulemusvaldkonna üheks mõõdikuks on summaarne kasvuhoonegaaside koguheide. Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri1 2021. aasta andmete järgi oli kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus 15,6 miljonit tonni CO2- ekvivalenti. 2021.a heide võrreldes 2020.a suurenes, põhjuseks põlevkivi kaevandamise mahu suurenemine ning heite suurenemine maakasutuse ja metsanduse sektoris. 2020.a aastal oli koguheide oodatust madalam pandeemia tõttu. Võrreldes 1990. aastaga on Eesti KHG koguheide vähenenud umbes 68,5% võrra. Arvestades ka LULUCF sektorit, on koguheite vähenemine ligi 57,3%. 2022. aastal kasvas töötus- ja energeetikaettevõtete CO2 heitkogus peamiselt põlevkivielektri tootmise kasvust tulenevalt täiendavalt ligi 23% (1,6 miljonit tonni), mistõttu on oodata Eesti kasvuhoonegaaside summaarse heitkoguse kasvu ka 2022. aastal. Olemasolevad poliitikad ja meetmed on selgelt ebapiisavad erinevate kliimapoliitika õigusaktide kohaste eesmärkide täitmiseks ning riigi pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamiseks. Seetõttu on vaja rakendada täiendavaid meetmeid kõikides sektorites. Keskkonnaministeerium on hindamas täiendavate meetmete rakendamise mõju ja mahtusid, mis on vajalikud selleks, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning suurendada nende sidumist ja võimaldada riigina võetud kohustuste täitmist. Samuti on algatamisel kliimaseaduse välja töötamise protsess, mille eesmärk on mh vaadata üle õigusraamistik Eesti 2030. aasta kliimaeesmärkide 1 2022. aastal avaldatud Eesti kasvuhoonegaaside inventuur (https://envir.ee/kliima/kliima/rahvusvaheline- aruandlus) 5 täitmiseks ning kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks ja panna paika peamised põhimõtted, mida on vaja nende eesmärkideni jõustamiseks. 2022.a alustati „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ uuendamisega, Riigikogu kiitis muudatused heaks 2023.a veebruaris. Eesmärgiks on, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. Ressursitootlikkus 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga suurenes (2021.a tase 0,7 €/kg), sellele aitasid kaasa ressursitõhususe meetmest toetatud investeeringud. 2022. a eesmärgi saavutamine selgub 2024.a alguses. Lähiaastate fookuses on olnud ja püsib seal jätkuvalt jäätmevaldkond ning selle reformimine – jäätmepööre. Oluline on korraldada jäätmekäitlus efektiivselt ja innovaatiliselt ümber selliselt, et tagada materjaliringsus ning saavutada olmejäätmete ja muude jäätmeliikide jaoks kohustuslikud sihtarvud. Lähiaastatel on lisandumas Eestile mitmed kohustused seoses lisanduvate nõuete ja sihtarvudega uutele jäätmeliikidele ning seega tuleb ümber korraldada ka Eesti jäätmemajandus. Selleks on ettevalmistamisel mahukad seadusemuudatuste paketid, teostamisel mitmed uuringud ja käib pidev koostöö ning arutelu sektori partneritega. Lisaks oleme alustanud jäätmete digitaliseerimise pilootprojektidega, et leida uudseid lahendusi probleemidele, mida nö klassikalistel viisidel lahendada ei ole õnnestunud. Jäätmeteke on pöördunud kasvamistrendi ning eeldatavalt (jäätmestatistika 2022. aasta kohta on kogumisel ja selgub 2024. a alguses) ei saavutatud 2022. aasta jäätmetekke vähendamise eesmärki (2021.a tase: 4657 kg/in/a vs kavandatud 3530 kg/in/a). Teke on osaliselt tingitud teatud tüüpi jäätmete kasvust (nt ehitus-lammutus-, pinnase- ja tööstusjäätmed), kuid teisalt ei ole seni rakendatud jäätmetekke vähendamise tegevused veel oma täit mõju saavutanud. Jäätmetekke vähendamise eesmärgi saavutamiseks on rakendatud erinevaid meetmeid (sh kampaaniad teadlikkuse tõstmiseks ja liigiti kogumise hoogustumiseks, KOVde nõustamine, juhendmaterjalide koostamine, toetusmeetmed), uuendatud õigusakte, samas on oluline ka inimeste teadlikkuse suurendamine ja harjumuste muutmine keskkonnahoidlikuks. Lisaks valmib 2023.a uus riiklik jäätmekava, mis on osa ringmajanduse strateegilisest nägemusest ja tegevuskavast, moodustades süsteemse terviku ringmajandusele üleminekul. Keskkonnaministeeriumi prioriteet on teadvustada ühiskonnale keskkonna ja kliimaga seotud väljakutseid ning olla nende lahendamisel partneriks huvirühmadele ja teistele valitsusasutustele oma valdkonna poliitikate kavandamisel. Lähiaastatel on Eesti peamiseks väljakutseks leida meile sobiv viis rohepöörde eesmärkide saavutamiseks. Selle küsimuse lahendame tehes tihedat koostööd teiste valdkondadega, ministeeriumitega, huvigruppide ja partneritega. Ühiselt tuleb lahendada nii sisulised küsimused, töötada välja finantsmehanismid ning toetada ja rakendada uusi tehnoloogiaid, et rohe- ja digipööret hoogustada. Ükski valdkond üksinda ei saa vastutada kogu riigis strateegia Eesti 2035 raames kokku lepitud eesmärkide täitmise eest. Rohepöörde edukaks elluviimiseks koostati Riigikantselei eestvedamisel Rohepöörde tegevusplaan 2023–2025. Oleme käivitanud riigilõivude ja keskkonnatasude ajakohastamise protsessi „saastaja maksab“ põhimõtte rakendamiseks. 2022. aastal koostati analüüs hetkel kehtivate riigilõivude ja lubade väljastamisega seotud tegelike kulude kohta, mille alusel koostati ettepanekud riigilõivude ajakohastamiseks ning tegelikele kuludele vastavaks viimiseks. Valmistume põhjalikult ka uue välisvahendite perioodi käivitamiseks ja rakendamiseks ning pingutame, et leida alternatiivseid ja uusi rahastusallikaid ka nö klassikaliste 6 keskkonnakaitseliste tegevuste tarvis, näiteks vee- ja merekeskkonna ning elurikkuse kaitse. Üha laiemalt jõuavad ühiskonna teadvusesse elurikkuse kaoga kaasnevad hävitavad mõjud nii loodusele, inimese tervisele kui ka majandusele. Senisest enam pöörame tähelepanu, et elurikkuse säilitamine oleks keskne printsiip kõigis poliitikavaldkondades, sj tõuseb järjest enam esile ei-kahjusta-oluliselt (DNSH) põhimõtte rakendamine, aga mõistagi tegeleme igapäevaselt oma valitsemisala ühe põhiülesandega – elurikkuse säilitamise ning praktiliste taastamistöödega ning nende toetamisega. Tulemusvaldkonna üheks mõõdikuks on soodsas seisundis loodusdirektiivi elupaigatüüpide osakaal on 57% (mõõdetakse iga kuue aasta järel), mis on soovitud sihttasemel. Tähelepanu all on ka veekaitse. Vastavalt 2021.a veekogumite seisundihinnangutele on 52% pinnaveekogumitest ja 74% põhjaveekogumitest heas seisundis. 2022. aastal kinnitati veemajanduskavad Eesti vete hea seisundi saavutamiseks aastaks 2027. Reostuse vähendamist ja vete seisundi parandamise meetmete rakendamist takistab ressursside puudus, puudu on nii inimesi kui raha uuringuteks ja teadus-arendustegevusteks ning investeeringuteks. 2022.a lõpuks sai läbi neli aastat kestnud suur jääkreostuse likvideerimise projekt Purtse jõe valgalas. Projekti käigus puhastati 12,6 kilomeetri ulatuses vana jõesängi ja rajati on 7,5 kilomeetri ulatuses uut jõesängi, mille tulemusel vähendati piirkonnas negatiivset mõju keskkonnale ning loodi elustikule soodne ja kohalikele inimestele ohutu keskkond. Ka strateegia Eesti 2035 üheks eesmärgiks on veereostuse vähendamine, elurikkuse säilitamine ja liikide seisundi parandamine. Keskkonnavaldkonnas tulemuste saavutamise võti peitub teadlikes ning ka teadlikult oma käitumist muutvates kodanikes – meie eesmärk on, et iga inimese hoiakud ning käitumine lähtuvad keskkonnahoidlikkusest. Võrreldes varasemate aastatega saab öelda, et üldine keskkonnateadlikkus on suurenenud (keskkonnateadlikkuse indeks oli 41,6%), paranenud on nii hoiakud kui inimeste käitumine, aga huvi keskkonnateemade vastu on jäänud Ukrainas toimuva agressiooni varju. Üheks eelduseks, et hinnata tänast olukorda ning mõõta tegevuste mõju, on kvaliteetsed andmed. Keskkonnaandmete valdkonna arendamisel, nende kvaliteedi tõstmiseks ja kättesaadavuse parandamiseks, on käivitunud mitmeid siseriiklikke ja ka rahvusvahelisi algatusi, sh tuleb arendada seirevõimekust, uuendada seireseadmeid ning leida uuenduslikke viise keskkonnaseire teostamiseks. Väljatöötamisel on keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (KEVAD), mille koostamise raames lepitakse keskpikas perspektiivis kokku valdkonna strateegilised eesmärgid ja tegevused. 2023.a algul kinnitas Vabariigi Valitsus uue metsanduse arengukava ning esitas selle Riigikogule heaks kiitmiseks, kuid Riigikogus arengukava vastu ei võetud. Keskkonnamaja, mille ehitushange viidi läbi 2023.a alguses, on KeM valitsemisala ühishoone, kus hakkavad asuma ministeerium, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri, Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Kemiti Tallinna struktuuriüksused ning Eesti Loodusmuuseum. Uues kompleksis saavad töötajad kaasaegse töökeskkonna, pinnakasutus väheneb 38% võrra. Projektiga toetatakse keskkonnasäästlikku ehitamist, puidusektori ekspordipotentsiaali suurenemist läbi kohaliku toorme – puidu väärindamise ja suurte puitehitiste ehitamise kogemuse. Keskkonnaministeeriumi viimase paari aasta üheks suurimaks väljakutseks on olnud valdkonna ekspertide ning heade spetsialistide hoidmine ja motiveerimine. Keskkonna- ja kliimateemad on peavoolustunud ning märgiliselt on kasvanud nõudlus ka selle valdkonna 7 inimressursi osas, uusi algatusi ja teemasid lisandub pidevalt. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala peamine roll taastuvenergeetikale ülemineku kiirendamisel ning energiajulgeoleku tagamisel seisneb taastuvenergeetika taristu rajamise eelduste ja võimaluste väljaselgitamisel, pakkudes keskkonnaalast infot ja ekspertiisi, et leida võimalused loodusväärtuste ja taristu kooseksisteerimiseks. Üha keerulisemaks muutub valitsemisalas kogenud ja laialdase ekspertiisiga inimeste hoidmine olukorras, kus ressursse nende motiveerimiseks napib, samas teemad tähtsustuvad, töökoormus kasvab ning eeldatakse üha kiiremat kohanemist ning uutes valdkondades orienteerumist. Oleme kohati ise rohepöörde elluviimisel pudelikaelaks, kuna napib inimesi ja aega. Järgnevatel aastatel KeM valitsemisala võimekus põhifunktsioone täita langeb. Põhjuseks on välistoetuste ja muude tuludest sõltuvate kulude kahanemine ning piirmääraga kulude vähenemine riigiüleselt otsustatud eelarve kärpe tõttu summas 4,2 mln eurot. Välistoetuste vähenemine lähiaastatel on tingitud peamiselt Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi struktuurivahendite meetmete rakendusperioodi lõppemisest ja uuele perioodile üleminekust. Uue perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendamiseks alustati erinevate meetmete toetuse andmise tingimuste väljatöötamist. Eesti taastekava raames lisandub Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) toetus perioodil 2022- 2026 summas 22,4 mln ja Euroopa Liidu uue perioodi struktuurvahendeid lisandub perioodil 2023-2029 summas 224,7 mln eurot, kuid need vahendid ei kompenseeri varasemaid välistoetuste mahtusid. 2022.a novembris sõlmiti Šveitsi-Eesti koostööprogrammi raamkokkulepe, mille kohaselt suunatakse 7,2 mln eurot bioloogilise mitmekesisuse edendamisse. Eesmärk on süstematiseerida keskkonnaalaseid andmebaase ja parandada kaitse korraldamise tulemuslikkust, et hõlbustada valdkonna tööd ja omada paremat ülevaadet nii kehtivatest piirangualadest kui kaitsmist vajavatest piirkondadest. Sobivate välistoetuste kaasamist takistab ka piiratud eelarvevõimaluste tõttu omafinantseeringu puudus, mistõttu jääb keskkonnavaldkonda kaasamata vakantseid EL fondide ressursse. Piirmääraga kulude eelarve kärpimine seab KeM valitsemisala keerulisse olukorda, arvestades, et inflatsioonist ja kriisidest tulenevalt teenuste ja kaupade hinnad kasvavad, samas kui baaseelarve väheneb. Võimestamist vajavad paljud alarahastatud valdkonnad. Olulisemad vajadused puudutavad jääkreostusobjektide korrastamise ja ohtlike jäätmete riikliku korralduse tagamist, KeM valitsemisala palgapositsioon jt teemad. Lisaks on suurenemas ootused Keskkonnaministeeriumi valitsemisala teenustele (lubade menetlused, mõjude hindamine, erinevad kooskõlastamised jt) seoses rohepöörde protsessidega riigis, mistõttu on vajalik sellega seotud valitsemisala teenuste võimekust senisega võrreldes kindlasti suurendada, milleks omakorda on vajalikud täiendavad ressursid valitsemisala eelarvesse nii jooksvate kulude katteks, kui ka investeeringuteks. Eeldatavalt eraldatakse Keskkonnaministeeriumile Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) lisapeatüki "RePowerEU" vahenditest ca 17 mln eurot perioodiks 2023-2026, et riikliku taastuvenergia kiirendamise projekti raames suurendada võimekust keskkonnamõju hindamiseks ja protsesside kiirendamiseks ning tuuleenergeetika eelvalikualade ettevalmistamiseks. Jätkusuutlikkuse ning riigi poolt ette nähtud ülesannete täitmise tagamiseks esitab KeM taas lisataotlused riigi eelarvestrateegia (RES) 2024-2027 raames olulisematele vajadustele eelarvelise katte saamiseks. 8 2. Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Programmi nimi Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Programmi Keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik ja tõhus eesmärk keskkonnakasutus on tagatud Strateegia „Eesti Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. 2035“ siht (alasihi Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud. täpsusega) Eesti majandus on tugev uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Programmi periood 2022-2025 Peavastutaja Keskkonnaministeerium Kaasvastutaja Keskkonnaamet (KeA), Maa-amet (MA), Keskkonnaagentuur (KAUR), Eesti Loodusmuuseum (ELM), Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT) Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm jaguneb kuueks meetmeks: 1) kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus, 2) ringmajanduse korraldamine, 3) merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus, 4) eluslooduse kaitse ja kasutus, 5) ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning maatoimingud ja 6) keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine. Järgnevalt antakse ülevaade programmis seatud eesmärkide saavutamisest meetmete lõikes. 2.1. Programmi mõõdikud Programmi eesmärkide saavutamist seiratakse järgmiste mõõdikutega: Eesmärk: Keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik ja tõhus keskkonnakasutus on tagatud Tegelik täitmine Sihttasemed Programmi mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Rangelt 14,2 17,6 18,1 vähemalt 10 vähemalt 10 kaitstavate metsade osakaal, % Kaitstavate alade 19,4 19,5 20,5 vähemalt 19,4 vähemalt 19,4 pindala osakaal maismaast, % Kasvuhoonegaasi 5,9 5,8 - 6,0 5,9 de summaarne heitkogus kauplemissüstee mivälistes sektorites, mln tonni CO2 ekvivalenti 9  Tarbijate osakaal, 99 98,3 - 100 100 kes saab ühisveevärgist nõuetele vastavat joogivett, % Välisõhu Vähenemise Vähenemise - Vähenemise Vähenemise muutus: saasteainete muutus aastal muutus aastal muutus: SO2 32; NOx 18; LOÜ heitkoguste 2020: 2021: SO2 SO2 32; NOx 18; 10; PM2,5 15; NH3 1. vähenemine, % 84,5; Nox 51,3; LOÜ 10; PM2,5 15; (võrreldes aastaga SO2 85; Nox 44; LOÜ 20; PM2,5 NH3 1. 2005) LOÜ 23; PM2,5 41; 43,1; NH3 1,7. NH3 1. Ohtlike jäätmete 48 18 - %-punkt suurem %-punkt suurem taaskasutuse 2021. aasta 2022. aasta osakaal ohtlike väärtusest väärtusest jäätmete kogumassist, % (v.a põlevkivijäätmed) Olmejäätmete 32 34 - 35 40 ringlussevõtu osakaal olmejäätmete kogumassist, % Ökoinnovatsiooni 74 80 - 69 - indeks (% EL keskmisest)** *Mõõdiku sihttaseme mittesaavutamine on märgitud punasega ** Mõõdikut muudetud, alates 2023.a kasutusel mõõdik Ringleva materjali määr, kuna ELis ökoinnovatsiooni indeksit alates 2022.a ei mõõdeta. 2.2. Programmi olukorra lühianalüüs Programmi eesmärk on keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik ja tõhus keskkonnakasutuse tagamine. Programmi mõõdikute täitmine on valdavalt liikunud soovitud suunas.  Rangelt kaitstavate metsade osakaal oli 18,1%, mis ületas kavandatud sihttaset.  Kaitstavate alade pindala osakaal maismaast on kasvavas trendis 19,5% (2021), 20,5% (2022), mis samuti ületab kavandatud sihttaset (19,4%).  Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus kauplemissüsteemivälistes sektorites oli 2021.a 5,8 miljonit tonni CO2 (2020.a vastavalt 5,9). 2021. aastal langes ETS-väliste sektorite heide võrreldes 2020. aastaga, ennekõike tööstussektori mahu vähenemise tõttu.  Tarbijate osakaal, kes saab ühisveevärgist nõuetele vastavat joogivett oli 2021.a 98,3%, võrdluseks 2020.a ca 99%. Mõõdiku tase on viimastel aastatel olnud stabiilselt 98-99%. Muutused veevärkide arvus ja juhuslikud kõikumised veekvaliteedis (peamiselt indikaatornäitajate osas) ei võimalda päris 100% saavutada. 10   Välisõhu saasteainete vähendamise kohustus aastaks 2021 võrreldes aastaga 2005 on järgmine: SO2 32%; NOx 18%; LOÜ 10%; PM2,5 15%; NH3 1%. Välisõhu saasteainete heitkoguste vähenemise muutus aastal 2021. aastal: SO2 84,5%; NOx 51,3%; LOÜ 20%; PM2,5 43,1%; NH3 1,7%.  Ohtlike jäätmete taaskasutuse osakaal ohtlike jäätmete kogumassist (va põlevkivijäätmed) pöördus langustrendi, tegelik tase 2020.a 48% ning 2021.a 18%, kuna vähenenud on reostunud pinnase taaskasutus, mis eeldatavalt võib 2022.a jällegi suureneda.  Olmejäätmete ringlussevõtu osakaal olmejäätmete kogumassist jäi mõnevõrra allapoole kavandatud taset, tegelik tase 34% (sihttase 35%). Olmejäätmete ringlussevõtu osakaal ei ole kasvanud loodetud tempos. Jäätmevaldkonna arendamiseks sh erinevate jäätmeliikide kohustuslike sihtarvude saavutamiseks on käivitatud ja jätkatud erinevate meetmetega, sh KOVide toetamine ja elanike teadlikkuse tõstmine. Keskkonnakaitse- ja kasutuse programmi olulisemad tegevused ja arengud ning peamised väljakutsed on toodud tulemusvaldkonna ülevaate peatükis. Olulisemad tegevused valdkondade lõikes on toodud alljärgnevates tulemusaruande peatükkides meetmete ja programmi tegevuste kaupa. 11 2.3. Meetmete ja tegevuste mõõdikud ning tegevuste elluviimine Peatükis antakse ülevaade mõõdikute sihttasemete saavutamisest ning ellu viidud tegevustest meetmete ja nende tegevuste lõikes. 2.3.1. Meede 1: Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus Eesmärk: kliimamuutuste mõjuga kohanemise võimekus on paranenud ning kliimamuutuste mõju on leevendatud, välisõhk on puhas, kiirguskaitse areng on tagatud. Meetme kirjeldus: Meede jaguneb kolmeks tegevuseks: kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine, õhukvaliteedi parendamine ja kiirgusohutuse tagamine. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Kliimariske teadvustavate ja - 47 - - 60 vastavaid meetmeid võtnud inimeste osakaal, % Välisõhu kvaliteedi tase ei jah ei jah jah jah ületa piirnorme Kiirgusallikatega seotud 1 0 0 ≤8 ≤8 intsidentide arv aastas Poliitika kujundamisel ja Jätkata Jätkati Jätkatakse Jätkatakse 2019.a IRRS follow õigusloomes on arvestatud kse ettepan ettepanekut ettepanekute up ja ARTEMIS Rahvusvahelise Aatomienergia ettepan ekute e plaanikohast ettepanekud on Agentuuri (IAEA) ekute plaaniko plaanikohast rakendamist rakendatud kiirgusohutuse standarditega, plaaniko hast rakendamist kiirgusohutuse raamistiku hast rakenda hindamise IRRS auditi ja rakenda mist radioaktiivsete jäätmete mist käitlemise riiklikku korralduse ja dekomissioneerimise auditi ARTEMIS ettepanekutega 12 *Mõõdiku sihttaseme mittesaavutamine on märgitud punasega Tegevus 1.1. Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine Eesmärk: välja on töötatud ja ellu on rakendatud poliitikad, mis toetavad kliimamuutuste mõjuga kohanemist ja mõju leevendamist ning fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite kontrollimine ja piiramine on tagatud ning vastav poliitika kujundatud ja rakendatud. Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi täitmiseks tagatakse kliimapoliitika kujundamine ja rakendamine kooskõlas riigi arengustrateegiatega ning rahvusvaheliste nõuete kohaselt. Suurendatakse elanikkonna teadlikkust kliimavaldkonnas. Tagatakse toimiv ja ajakohane kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, tehakse kliimavaldkonna analüüse ja prognoose, koostatakse ja esitatakse kliimaaruandeid. Tagatakse osoonikihti kahandavate ainete ja f-gaaside käitlemine ja järelevalve, tagatakse võimekus järk-järgult üle minna alternatiivsetele väikese kliimamõjuga külmaainete kasutamisele. Antakse fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme (jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade, paiksete tuletõrjeseadmete) ja süsteemi käitlemislube. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Kasvuhoonegaaside jah jah jah jah jah heitkogustega kauplemise süsteem on rakendatud Korraldatud infopäevade ja 1 3 0 2 2 seminaride arv Eestis esmakordselt 45 45 - 45 45 turustatud f-gaaside absoluutkoguse vähenemine (63% 2015.a) Planeeritud tegevuste täitmise analüüs  2022. aasta jooksul kaitsti Eesti seisukohti mitme olulise Euroopa Liidu poliitika ettepaneku osas. Peamine fookus kliimamuutuste leevendamise poolelt oli 14. juulil 2021 Euroopa Komisjoni poolt esitatud kliimapakett „Eesmärk 55“ failide läbirääkimistel. Esialgsed kokkulepped kõikide Keskkonnaministeeriumi vastutuses olevate õigusaktide läbirääkimistes saavutati 2022. aasta lõpus, hääletused toimuvad 2023. aasta jooksul. Eesti läbirääkijad suutsid kaitsta mitmeid olulisi riiklikke seisukohti. Näiteks on järskudele lubatud heitkoguse ühiku hinnatõusudele võimalik varasemaga võrreldes tõhusamalt reageerida, meretranspordi puhul on leevendus jääklassiga laevadele käesoleva kauplemisperioodi lõpuni ning uue heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi alguse aeg nihutati algselt plaanitust hilisemaks, et võimaldada puudutatud osapooltele pikem üleminekuaeg. 13  2022.a alustati „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ uuendamisega, Riigikogu kiitis muudatused heaks 2023.a veebruaris. Eesmärgiks on, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. (Eesti 2035, VVTP).  Euroopa Komisjon kinnitas rahastuse LIFE-SIP AdaptEsti projektile. Projekti näol on tegemist üleriigilise kliimamuutustega kohanemise projektiga, mille aluseks on Vabariigi Valitsuse 2017. aasta kevadel vastu võetud Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (KOHAK). Projekti kogumaht on 18,8 miljonit eurot, millest LIFE programm katab 11,3 miljonit eurot. Projektis kavandatavad tegevused ja nende oodatavad tulemused on nii Keskkonnaministeeriumi kliima-, vee-, metsa-, looduskaitse- ja kalavarude osakonna kui ka Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna ja Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse ja ilmaprognooside ning hüdroloogia osakonna jaoks järgmise 9 aasta perspektiivis kliimamuutuste mõjudega kohanemise seisukohast kõige prioriteetsemad.  Keskkonnaministeeriumi tellimusel valmisid 2022. aasta oktoobris suunised ja arvutusmudel Eesti ettevõtete ning organisatsioonide kasvuhoonegaaside (KHG) jalajälje arvutamise toetamiseks. Ühtsed põhimõtted KHG jalajälje arvutamisel aitavad kaasa ka ettevõtete keskkonnaväidete (väited, mis viitavad ettevõtte/toote kliimaneutraalsusele või keskkonnasäästlikkusele) tuvastamisele ning selgemaks ja läbipaistvamaks muutmisele. Arvutusmudel on oluline tugimaterjal äriühingute kestlikkusearuandlusega seatud nõuete täitmiseks. Mudelis kajastuvaid andmeid hakatakse Keskkonnaministeeriumi poolt igal aastal ajakohastama ning vajadusel arendatakse mudelit edasi selliselt, et see oleks kooskõlas 2023. aasta juunis kinnitatavate kestlikkusearuandluse standardiga. (Eesti 2035).  Kinnitati 2020. aasta kasvuhoonegaaside inventuur ning alustati 2021. aasta kasvuhoonegaaside inventuuri kokku panemist. Riigi koguheide oli 2020. aastal ligikaudu 12,9 miljonit tonni CO2 ekvivalenti (CO2 ekv.) koos maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoriga. Arvestamata LULUCF sektorit, oli Eesti KHG netoheide ligi 11,6 miljonit tonni CO2 ekv. Aastal 2020 tulenes Eesti KHG koguheite vähenemine peamiselt KHG heite olulisest vähenemisest põlevkivi-elektrijaamadest ning pandeemia mõjust majandusele ja elanike käitumisharjumustele.  Valmisid ajakohastatud kasvuhoonegaaside prognoosid energeetika, transpordi, tööstuslike protsesside ja toodete (IPPU), põllumajanduse, jäätmemajanduse ja maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoritele. Prognoosid näitavad, et riiklike kliimaeesmärkide täitmiseks on Eestil vaja rakendada lisa poliitikaid ja meetmeid.  Valmis jõupingutuste jagamise määrustega kaetud sektorite lisameetmete kaardistus ja nende kasvuhoonegaaside mõju esialgne hinnang. Kaardistus hõlmab meetmeid, mille KHG mõju on kvantifitseeritav. Järgmise sammuna on vaja koostöös seotud valdkondade eest vastutavate ministeeriumite ja huvigruppidega hinnata meetmete sotsiaalmajanduslikke mõjusid ning nende valiku ja rakendamise võimalikke stsenaariumeid.  Avalikustati veebikeskkond2, kust on lihtsalt ning kiirelt võimalik riiklikke kasvuhoonegaaside andmeid kätte saada, sh inventuuriandmed, prognoosid ja eriheitetegurid.  Valmis vesiniku teekaardi eelnõu ja see esitati Vabariigi Valitsusele (VVTP). 2 KHG andmed on kättesaadavad veebiaadressilt www.kasvuhoonegaasid.ee 14  Külmasektoris liigutakse madalama globaalse soojendamise potentsiaaliga F-gaasidele ning alternatiivsetele tehnoloogiatele. Oleme kooskõlas F-gaaside määruse (EL) nr 517/2014 järk-järgulise F-gaaside vähendamise graafikuga. Uuel perioodil (2021-2023) langes Euroopa Liitu imporditavate F-gaaside lubatud kvoot 18% võrreldes varasema perioodiga (2018-2020).  Koostöös Eesti Külmaliiduga esitleti seminaridel seadusandlusest tulenevaid uusi piiranguid ning rõhutati keskkonnasõbralike külmalahenduste kasutusele võtmise tähtsust.  Jätkus ka riikliku F-gaaside ning osoonikihti kahandavate ainete käitluskeskuse ülesannete täitmine. Käitluskeskuses on loodud võimekus suunata F-gaaside jäätmed ringlusesse, et tagada nende taaskasutamine. Aastal 2022 alustati F-gaaside tasuta vastuvõtmise kampaaniaga.  Suurimaks probleemiks valdkonnas on F-gaaside ebaseaduslik kaubandus. Euroopasse sisenenud ebaseaduslikud F-gaasid moodustavad hinnanguliselt 20% kogu F-gaaside legaalsest turust. Selle peatamiseks algatati atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine, mis kehtestati 2022. aasta novembris. Peale seaduse jõustumist on Keskkonnaameti järelevalvele antud täiendavad meetmed probleemiga tegelemiseks.  Keskkonnajärelevalve pädevuse suurendamiseks viisime läbi F-gaaside nõuete alase õppepäeva Keskkonnaameti inspektoritele, kus tutvustasime inspektoritele uusi F-gaaside alaseid kontrollimise juhendmaterjale ja üldiseid nõudeid valdkonnas. Lisaks toimus tihe koostöö Maksu- ja Tolliametiga F-gaase sisaldavate mahutite ja toodete impordiga seotud küsimuste lahendamisel. Valdkonna peamised kitsaskohad  Majandussektorite panused kliimaeesmärkide saavutamisse ei ole riiklikul tasemel kokku lepitud ning riigi investeeringute jt meetmete mõju kliimaeesmärkide poole liikumisel ei seirata täna süsteemselt. Eelkõige mõjutab see valdkondasid, milles on Eestile seatud siduvad riikliku KHG heite vähendamise eesmärgid, st Euroopa Liidu jõupingutuste jagamise määruse ja LULUCF sektorites.  Kliimameetmeid rakendatakse eri valdkondades, kuid sellest puudub ühtne riigiülene ülevaade. Mitmete meetmete kliimamõju pole hinnatud või pole võimalik hinnata. Paljudele meetmetele ei tehta ka järelhindamist.  Kliimaeesmärkide täitmine eeldab nii piisavat rahalist panust meetmete rakendamisel, selget vastutuse jaotust kui ka inimressurssi poliitikate kavandamisel ja elluviimisel. Kuna kliima on horisontaalne teema, on vaja tagada piisav rahaline ja inimressurss (sh kompetents) kõikidel tasanditel. Tegevus 1.2. Õhukvaliteedi parendamine Eesmärk: õhukvaliteedi tagamiseks on siseriiklikult tagatud vastavus rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu õigusaktide nõuetele, õhuseire teostatud ja avalikkust teavitatud. Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi täitmiseks tagatakse õhu, müra ja kütuse valdkonna õigusloome kujundamine ja õigusaktide rakendamine, tehakse analüüse, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, teostatakse riiklikku järelevalvet, kontrollitakse tarbimisse lubatud kütuste aruannete nõuetele vastavust, registreeritakse paikse heiteallika või orgaanilisi lahusteid kasutava käitaja tegevus, antakse õhusaaste lube. Eesmärki aitavad 15 oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Rahvusvahelised ja EL nõuded jah jah jah jah jah on täidetud Üle 45 dB öises müratasemes - - jah, (138100 jah - elanike arv vähenenud (25%)) (ei mõõdeta) - 550-st <1% <1% <1% mootorikü mootorikütu mootorikütuste, mootorikütuste, tuse ste, <1% <1% laevakütuste <1% laevakütuste ja proovist laevakütuste ja <5% kütteõlide <5% kütteõlide oli 3 mitte ja 9% proovide arvust proovide arvust vastavat. kütteõlide 103 proovide laevakütu arvust Mittevastavuste protsent se võetud kütuseproovide arvust proovist 1 mittevasta vat. 100 kütteõli proovi 4 mittevasta vusega. Planeeritud tegevuste täitmise analüüs  Teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiiviga (NEC direktiiv) seati aastateks 2020 ja 2030 heitkoguste vähendamise kohustused võrreldes baasaastaga (2005). Kohustustega hõlmatud saasteained on vääveldioksiid (SO2), mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), ammoniaak (NH3), eriti peened osakesed (PM2,5) ja lämmastikoksiidid (NOx). Selleks, et jälgida, kuidas riigid kohustusi täidavad, tuleb koostada õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programm iga nelja aasta tagant. 16  Tabelis kajastuvad väga värsked 2021. aasta õhusaasteainete heitkoguste inventuuri andmed, kust on näha, et kõik NEC direktiivis aastaks 2020 sätestatud kohtused on Eestil täidetud. Eesti suurim väljakutse on jätkuvalt ammoniaak, millest ligi 90% on seotud põllumajandusega (loomakasvatus, mineraalväetiste kasutus). Nagu tabelis näha, täidab Eesti hetkel väga napilt heitkoguse vähendamise eesmärki – vähendada ammoniaaki 1% võrreldes 2005. aastaga. Lisaks võib 2030. aastal probleemiks osutuda LOÜ-de vähendamise protsendi saavutamine, kuna heite trend on pigem ülespoole.  2021.-2023. aasta ajakohastati „Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030“ (esimese programmi esitasime komisjonile 1. aprill 2019), et esitada see komisjonile 1. aprilliks 2023.  2022. aastal võeti kütuseseire raames 561 mootorikütuste proovi. Tuvastati 4 mittevastavat proovi. Mittevastavate proovide osakaal moodustas 0,71 % kõikidest võetud proovidest. Pooled mittevastavused tulenesid mootoribensiini oktaaniarvu mittevastavusest.  Riikliku kütuseseire käigus avastatud mootorikütuse mittevastavate proovide osakaal viimase 14 aasta keskmisena on 2,0 % ning mittevastavused protsendina proovide arvust aastate lõikes on toodud alloleval joonisel. Joonis 1 17  2022. aastal võeti 90 kütteõli proovi: 65 põlevkiviõli, 2 raske kütteõli, 1 kerge kütteõli ja 21 diislikütuse proovi ning 1 proov, mida ei olnud võimalik liigitada, kuna tegu oli tõenäoliselt diislikütuse ja põlevkiviõli seguga (ei vastanud põlevkiviõli, kerge kütteõli ega raske kütteõli nõuetele). Seire käigus tuvastati 8 mittevastavat proovi, mis moodustab 8,9% kogu proovide arvust. 2021. aastal tuvastati 5 mittevastavat proovi.  2022. aastal võeti erinevatest Eesti maakondade sadamatest 59 laevakütuste proovi väävlisisalduse tuvastamiseks. Analüüsitud proovidest ei leitud ühtki väävlisisalduse mittevastavust, kuid leiti 1 normiületus veapiires (0,1 – 0,11 massi%).  Kütusekvaliteedi seire käigus märkimisväärseid probleem ei esinenud.  Kütusekvaliteedi seirega on plaanis jätkata. 2023. aastal on plaanis võtta 430 mootorikütuse proovi, 90 kütteõli proovi ning 70 laevakütuse proovi. Lisaks analüüsitakse 10 laevakütuse proovi vastavalt keskkonnaministri 20. detsember 2016. a määruse nr 73 lisale 4.  Eestis on sätestatud, et tarnija peab vähendama kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes kütuse alusstandardiga vähemalt 6%. See nõue on iga-aastane ning aitab kaasa kasvuhoonegaaside netoheitkoguste vähendamisse, mis on ka „Eesti 2035“ aluspõhimõtete üheks mõõdikuks. 2021.a Eesti saavutas väärtuse -6,23%. 2022. aasta andmed selguvad hiljemalt 2023. aasta lõpuks: andmete esitamise tähtaeg Euroopa Komisjonile on 31.12.  Strateegia „Eesti 2035“ raames on müra hinnangu indikaatoriteks iga 5 aasta järel koostatavate Tallinna, Tartu ja põhimaanteede strateegilistelt mürakaartidelt saadavad andmed. 2022. aasta juuni lõpuks valmisid uued mürakaardid, mille koostamiseks kasutati uut metoodikat, siis ei ole need andmed otseselt võrreldavad 2017. aastal koostatud kaartide andmetega. Euroopa Komisjon ja Keskkonnaamet töötavad välja metoodikat, kuidas on võimalik neid andmeid omavahel võrrelda. Praeguse seisuga elab Tallinnas üle 55 dBA aasta keskmises müra piirkonnas 23,3% elanikest ja öises üle 45 dBA piirkonnas 27% elanikest, Tartus vastavalt 15% ja 19%. Tallinna, Tartu ja põhimaanteede üle 45 dBA mürast on öösiti häiritud kokku üle 500 000 elaniku. Valminud mürakaartide alusel koostatakse 2024.aastal müra vähendamise tegevuskavad, mis näevad ette järgmise 5 aasta müra vähendamise meetmeid. Meetmeid on kavandatakse nii tööstusest kui liiklusest tuleneva müra vähendamiseks lokaalselt (nt müratõkked, heliisolatsioon jne) ja piirkonna kohta laiemalt (nt liikluskiiruse alandamine, liikluse ümbersuunamine, targad planeeringud jne). Meetmete tulemuslikkus peaks aitama kaasa roheleppes seatud eesmärgile vähendada 2030. aastaks transpordimürast krooniliselt häiritud elanike arvu 30% võrra võrreldes 2017. aastaga. Tegevus 1.3. Kiirgusohutuse tagamine Eesmärk: kiirgusohutus on tagatud õigusaktide ja arengukavade rakendamise kaudu. Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi täitmiseks tagatakse kiirguspoliitika kujundamine ja rakendamine rahvusvaheliste nõuete kohaselt ja kooskõlas riigi arengustrateegiatega, antakse kiirgustegevuslube ning kiirguseksperdi tunnistusi ja teostatakse riiklikku järelevalvet. Tagatakse kiirgushädaolukordadeks valmisolek ja neile reageerimine, avaldatakse kiirgusandmeid ning nõustatakse pädevaid asutusi ja järelevalve teostajaid, peetakse riiklikku kiirgustöötajate doosiregistrit. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. 18  Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Kiirgusohutuse riikliku osaliselt osaliselt osaliselt jah jah arengukava ja selle alamplaanide eesmärgid on täidetud Vähendatud on elanikele - osaliselt osaliselt osaliselt osaliselt kiirgusallikatest ja radioaktiivsetest jäätmetest tulenevaid ohtusid Planeeritud tegevuste täitmise analüüs  Tuumaenergia töörühma tegevus. Septembris 2022 esitati VV-le töörühma vahearuanne. Novembris toimus avalikkusele suunatud tuumaenergia infopäev (Tuumaenergia – hea või halb?). Tänu lisavahendite eraldamisele riigieelarvest 2022. aasta aprillis (250 tuh eurot) on olnud võimalik mitme uuringu tellimine (õigusraamistiku kaardistamine, tuumaseaduse eelnõu koostamine, regulatiivse raamistiku kaardistamine, inimressursside strateegia) ning lõpparuande valmimise kiirendamine – lõpparuanne esitatakse Vabariigi Valitsusele 2023. aasta detsembris. Lõpparuanne esitatakse juba koos Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) soovitustega, kuna Eesti valmisolekut hinnatakse IAEA INIR missiooni raames 2023. aasta oktoobris. Eesti on teinud aktiivselt rahvusvahelist koostööd. (VVTP)  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise sisuliste tegevustega alustamine. 2022. aasta lõpus valmis lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsus, mida tutvustati ka avalikkusele. Selle tegevusega selgitati välja kolm optimaalseimaid asukohta, mida 2023. aastal omavahel võrdlema hakatakse. Osaliselt on ka uuringutega juba alustatud. Täiendavalt alustati reaktorsektsioonide likvideerimiseks vajalike uuringutega nagu näiteks peahoone insener-tehniline uuring, reaktorsarkofaagide konstruktsiooni uuring ja valmis ka reaktorsektsioonide 3D mudel. (VVTP).  Üleriigilise elamute siseõhu radooniuuringute I etapp. Esmalt töötati välja metoodika, kaardistamaks siseõhu radoonisisaldust elamutes. Tegemist on esimese etapiga kolmest ning lõppeesmärgiks on välja töötada toetusmeede väike- ja korterelamute rekonstrueerimisel radoonikaitsemeetmete kasutamiseks. Uuringu I etapp puudutas enam kui 1250 inimese elukeskkonda ning kõigi mõõtekohtade tulemuste aritmeetiline keskmine (102,5 Bq/m3) jäi ligi kolm korda alla kehtestatud viitetaseme (300 Bq/m3). Uuringu abil täiendati ka radooni riiklikku andmebaasi ning lisaks sellele, et riik saab parema ülevaate olemasolevast olukorrast, tõstis uuringus osalemine oluliselt ka selles osalenud elanike teadlikkust. Positiivne on ka see, et huvilisi uuringus osalemiseks oli tunduvalt rohkem, kui võimalus oli. Valdkonna peamised kitsaskohad 19  Kiirgusohutuse tagamiseks ning kiirgus hädaolukorrale reageerimisvõimekuse tagamiseks tuleb teha lähiaastail mahukad investeeringud, vahetada välja amortiseerunud seadmed ning tagada pidev seire kiirguse vallas.  Lõpule tuleb viia Paldiskis asuva radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaiga lõplik ohutustamine ning teha vajalik eeltöö lõppladestuspaiga rajamiseks. 2.3.1.1. Ülevaade EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavate vahendite kasutamise olulisematest tegevustest Vastavalt Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKS) direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikele 3 ja atmosfääriõhu kaitse seaduse §-le 161 peab vähemalt 50% enampakkumiselt saadud tulu kasutama kasvuhoonegaaside heitkoguse teket piiravate eesmärkide saavutamise rahastamiseks. Vahendite kasutamine planeeritakse riigi eelarvestrateegias. KeM poolt 2013-2020 rahastusperioodil elluviidavad meetmed on kliimapoliitika eesmärkide täitmine nn pilootprojektideks, Eesti panus rahvusvahelisse koostöösse ja üleujutusriskide maandamine. KeMi poolt ellu viidud nn pilootprojektide meetme raames eraldati 2022. aasta käskkirjaga projektidele ja tegevustele kokku 0,309 mln eurot. Ülevaateks juba ka varasemalt rahastatud projektide elluviimisest võiks nimetada järgmist: 1) Koostöös MKMiga koostati Eesti vesinikuressursside teekaarti. Teekaardiga luuakse terviklik visioon, kuidas vesiniku kasutuselevõtuga vähendada nii CO2 kui teiste saasteainete kasutamist erinevates sektorites. 2) Jätkus ka üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi läbiviimine, mille tulemused aitavad loodusväärtusi kahjustamata ja rahvusvahelisi kohustusi arvesse võttes paremini planeerida maismaale potentsiaalseid tuuleenergia alasid. 3) Jätkati ka ELi HKS ühikute hinnaprognoosi ja analüüsi teenuse rahastamist. KeM vajab platvormi, mille kaudu saab analüüse ja prognoose Euroopa Liidu süsinikuturu kohta ning infot selle mõjust ELi HKSi ühikute hindadele ja koguste muutumisele. Need andmed on omakorda aluseks eeldustele, mille põhjal tehakse siseriiklikke prognoose ELi HKSi enampakkumiselt laekuva tulu kohta. 4) Koostati ettevõtete süsiniku jalajälje hindamise suuniste ja arvutusmudel, mis pakuvad tuge nii konsultantidele kui ka ettevõtete omanikele kasvuhoonegaaside (KHG) jalajälje arvutamiseks samadel alustel, mis tagaks võrreldavuse ja läbipaistvuse. 5) Alustati andmestike ettevalmistamist ning Eesti mereala ja Läänemere seisundi hinnangu koostamist. Läänemere ja Eesti mereala seisundi ajakohastatud hindamine annab ülevaate kliimamuutuste mõjust mere erinevatele ökosüsteemi komponentidele. Sealhulgas selgub, milliseid liike ja mereelupaiku on kliimamuutused enim mõjutanud ning kuidas on tulenevalt kliimast muutunud reostuskoormused merre. Kliimamuutuste osa integreerimine merekeskkonna seisundi hindamisel kasutatavatesse indikaatoritesse aitab mõista tegelikke mereprotsesse ning kavandada muutuvates looduslikes tingimustes asjakohaseid ja efektiivseid merekaitse- ning kohanemismeetmeid. 20 6) Lisaks toetati 2022. aastal ka ÜRO kliimakonverentsi COP27-ga seotud kommunikatsioonitegevuste elluviimist ning noorte kaasamist osapoolte kohtumisele, keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (KEVAD) koostamist, tuumaenergia töörühma kommunikatsioonistrateegia ja tegevuskava koostamist ja elluviimist, metsanduse arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegiliseks hindamist ning LIFE IP BuildEst projekti kaasfinantseerimist. 7) 2020. aastal alanud meetmes „Jäätmete liigiti kogumise lahendusteks kohalikes omavalitsustes antava toetuse andmise tingimused ja kord“ rahastati I taotlusvoorus kümmet projekti summas 1 368 852,07eurot. 2022. aasta lõpu seisuga oli 10st projektist lõpetatud 7. II taotlusvoorus rahastati 30 projekti summas 1 432 376,29 eurot ja 30st projektist on lõpetatud 21. Summaarselt on projektide väljamakse 2022. aastal 1 554 889,50 eurot. 8) Täiselektriliste sõidukite ostutoetuse meetme I voorus rahastati 47 projekti summas 907 094 eurot ja 2022. aasta lõpuks olid kõik projektid lõpetatud. II taotlusvoorust rahastati 47 projekti summas 411 674,86 eurot. Väljamakseid on meetmele kokku tehtud summas 1 380 440,86 eurot. 9) Lõpusirgele jõudis võõrliikide uuring Eesti merealadel ballastvee konventsiooni vabastuste andmiseks regulaarliinidel sõitvatele laevadele ning vee taaskasutamise võimaluste ja mõjude analüüs. Koostöös MKMiga viidi läbi kohalikele omavalitsusele suunatud kliima ja energia koolitus. 10) Eesti Keskkonnauuringute Keskus jätkas tegevusi, mis panustasid KHG-de ja välisõhusaasteainete aruandluse arendamisse, KHG heitkoguseid vähendavate poliitikate ja meetmete ning KHG heitkoguste riiklike prognooside aruande koostamisse ja KHG inventuuri aruande koostamisse. 11) 2019. aastal rahastatud KOHAK programmist viidi 2022. aastal ellu KeMis tegevusi kogusummas 111 526,06 eurot ning Keskkonnaametile ja Keskkonnaagentuurile suunati rakendamiseks 680 000 eurot. Näiteks lõpetati 2022 aastal mere prognoosimudeli (NEMO) uuendamine. Samuti jätkus olulist majanduslikku ja ökoloogilist kahju põhjustavate metsapatogeenide leviku analüüsimine ning kahjustuste modelleerimine. Alustati uuringuga kalapüügivõimaluste muutmise mõjudest kalandussektorile. Kliima kommunikatsioonistrateegia elluviimise raames valmisid kliimaklipid, mida levitati erinevates kanalites ning viidi läbi ajakirjanike kliimakoolid. Keskkonnaamet jätkas töid haruldaste ja ohustatud liikide väljaselgitamiseks, kaitsemeetmete väljatöötamiseks ja nende kaitse korraldamiseks ning elupaikade inventeerimiseks. • Arenguriikides kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele kaasa aitava meetme „Eesti panus rahvusvahelisse koostöösse“ raames on toimunud neli taotlusvooru ning 2022. aasta lõpus valmistati ette ka viiendat taotlusvooru. I voorust rahastati 4 projekti kogusummas 576 991,26 eurot, II voorust 5 projekti kogusummas 730 940,03 eurot, III voorust 9 projekti kogusummas 1 441 361,19 eurot ning IV voorus 5 projekti kogusummas 966 994,32 eurot. Väljamakseid on meetmele tehtud summaarselt 2 196 134,24 eurot. Lisaks on rahvusvahelise koostöö raames toetatud arenguriike sihtriigi pöördumise, teise doonorriigi koostööettepaneku või rahvusvahelise organisatsiooni, konverentsi või muu rahvusvahelise kogu üleskutse või abipalve alusel või ka Eesti omal algatusel. • Üleujutusriskide maandamise meetme raames viidi ellu järgmised tegevused: 21 Meetme raames on korraldatud kaks avatud taotlusvooru. Üheksale projektile on 228 339,94 euro ulatuses tehtud rahastusotsused uurimuslike ja ettevalmistavate tegevuste toetuseks, mis on vajalikud üleujutuse põhjuse väljaselgitamiseks või sobiva tehnilise lahenduse leidmiseks, eelprojekti koostamiseks või ehituslikuks projekteerimiseks. 2022. aasta lõpuks oli lõppenud kõik projektid. 2020. aasta lõpust 2021. aasta alguseni viidi läbi avatud taotlusvoor rahastamaks ehituslikke tegevusi üleujutuste ennetamiseks. Kuuele projektile on 2 487 411,96 euro ulatuses tehtud rahastusotsused. Summaarselt on meetme väljamakse 1 511 641,58 eurot. Lõppes üleujutusega seotud riskide maandamiskavade ajakohastamine. Jätkus üleujutuste ja veetaseme kaugseire (satelliitandmete) põhise teenuse arendamine, mille teostajateks on Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. • Lisaks keskkonnahoiu valdkonnale rahastati KHG LHÜ kauplemissüsteemi tuludest meetmeid ka energeetika valdkonnas erinevate ministrite haldusalas. Nii näiteks rahastati vastavalt riigieelarvestrateegiale majandus- ja taristuministri haldusalas meedet alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis (biogaas), keskkonnasõbralike transpordivahendite kasutuselevõttu ja energiasäästu meetmed korterelamustes ning riigihalduse ministri haldusalas meedet energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes. • 2021. aastal algas KHG LHÜ-de kauplemisperiood 2021-2030, mille enampakkumistulu kasutus on kavandatud pikaajalise strateegilise planeerimise raames ühtse protsessi osana. Rahastatavate tegevuste ja meetmete vahendite jaotus kavandatakse kooskõlas atmosfääriõhu kaitse seadusega riigi eelarvestrateegias ja riigieelarves. KeM poolt elluviidavad meetmed on rahvusvahelise kliimapoliitikaalase koostöö arendamine, rahvusvaheline kliimapoliitika ja biokütuste aruandlus ning KHG kauplemissüsteemide koordineerimine ja arendamine ning koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumiga vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu edendamine. KeM poolt elluviidavate meetmete raames suunati 600 000 eurot KHG heite ja kliimapoliitika alase riikliku aruandluskohustuse täitmiseks ja kasvuhoonegaaside heite ja kliimapoliitika alase aruandluse metoodikate uuendamiseks või täpsustamiseks. KeAle eraldati 100 000 eurot EL-i lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi halduskulude katmiseks. Lõpusirgele jõudis vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu edendamine toetuse andmisetingimuste väljatöötamine. Rahvusvahelise kliimapoliitikaalase koostöö arendamise raames jätkatakse avatud voorude korraldamist ning abi andmist sihtriigi pöördumise, teise doonorriigi koostööettepaneku või rahvusvahelise organisatsiooni, konverentsi või muu rahvusvahelise kogu üleskutse või abipalve alusel või ka Eesti omal algatusel. Teiste ministrite haldusalas alustati kõikide uute meetmete elluviimisega. • Alates 2014. aastast toimuvad lisaks nn tava-enampakkumistele lennunduse LHÜde enampakkumised, mille tulusid kasutatakse kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikliga 3d ja atmosfääriõhu kaitse seaduses sätestatud eesmärkidel. Lennunduse enampakkumise vahendite kasutamise eest vastutab KeM. Aastal 2022. aastal jätkus rohetehnoloogia iduettevõtluse arendamise ja koolide kliima väikeprojektide elluviimine. 22 2.3.2. Meede 2: Ringmajanduse korraldamine Eesmärk: kestliku ressursside kasutamise, tarbimise ja tootmise edendamine ning ressursitõhususe suurendamine ning terviklik keskkonnamõju vähendamine. Meetme kirjeldus: Meede jaguneb viieks tegevuseks: ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine, keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine, tööstusheite ja kemikaalipoliitika kujundamine, jäätmemajanduse korraldamine, maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Aheraine taaskasutamine, % 107 118 - 40 40 Põlevkiviõli tootmise 79 - - 76 - energeetiline efektiivsus, % Plastpakendi teke inimese 40 - - 42 42 kohta, kg Sisemajanduse koguprodukti 2,48 2,86 - 2,57 2,57 (SKP) kasvuprotsent suhtena olmejäätmete tekke kasvuprotsenti Keskkonnakaupade ja - 3736 - - 2720,8 2788,8 teenuste sektori toodang, mln eurot Tegevus 2.1. Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine Eesmärk: lisandväärtus ressursikasutuse suhtes kasvab, ettevõtted pakuvad rohkem keskkonnahoidlikke tooteid-teenuseid ning kasutavad vabatahtlikke keskkonnahoidu tõendavaid ja tõhustavaid meetmeid. Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi täitmiseks toetatakse keskkonnakorraldus- ja ringmajanduspoliitika kujundamise ja rakendamisega ettevõtluse üleminekut ressursitõhusale ringmajandusele ja saastamise vähenemist, korraldatakse keskkonnatasude deklareerimist, 23 väljastatakse ökomärgiseid ning Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi (EMAS) tunnistusi ning arendatakse keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume nende laiemaks rakendamiseks avalikus sektoris. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Keskkonnahoidlike 16 13 16 25 30 riigihangete mahu % riigihangete mahust kokku % Ressursitõhususe meetmest 62 122 153 110 135 investeeringuteks saanud ettevõtete arv Planeeritud tegevuste täitmise analüüs  Valmis ministeeriumide koostöös ringmajanduse Valge Raamat. (Eesti 2035, VVTP)  Käimas on Norra EMP programm (ca 1 mln eurot) ringmajanduse edendamiseks suunatud tegevuste elluviimiseks, mida rakendab Keskkonnaagentuur. Programmi raames on kavandatud järgnevad tegevused: KOVide ringmajanduse suutlikkuse kaardistamine ja ettepanekud omavalitsustele; ametnikele, sh keskkonnaspetsialistidele suunatud koolitusprogrammi loomine ja nende koolitamine; ringmajanduse konverentsid ja uuringud ning keskkonnahoidlike riigihangete edendamine; õpetajatele mõeldud ringmajanduse koolitusprogrammi koostamine ja infopäevad ning koolinoortele korraldatav võistlus; avaliku sektori töötajate õppereisid Eestis kui ka projekti partnerriiki Norrasse teadmiste ja kogemuste vahetamise eesmärgil; teadlikkuse tõstmist toetavate elektrooniliste materjalide ja videoklippide loomine, teavituskampaaniad ning kodulehe ajakohastamine infoga ning eeldefineeritud projekti tegevusi tutvustav infokajastus meedias.  Valmis keskkonnaministri määrus keskkonnahoidlike hangete korraldamiseks maanteesõidukite hankimisel (jõustus 24.02.2023), mille alusel tuleb avalikus sektoris ja võrgustikusektori hankijatel edaspidi lähtuda avalikes hangetes keskkonnahoidlikkuse kriteeriumidest ja selleks sätestatud sihtarvudest. (Eesti 2035)  2022. aasta suvel korraldas KAUR koostöös KeMiga ökomärgise 30 aastapäeva tuuri üle Eesti tutvustamaks ja propageerimaks keskkonnahoidlikke toodete kasutamist. 2022. aastal menetles Keskkonnaagentuur Euroopa Liidu ökomärgise taotlusi, mis hõlmas kokku 259 toodet.  2022. aastal deklareeriti kaevandamise, jäätmete kõrvaldamise, õhu või vee saastamise või vee erikasutusõiguse tasu kokku 149,4 mln eurot, mis on ligi 60 mln eurot enam kui aastal 2021. aastal. 2022. aastal deklareeritud keskkonnatasude hulgas on 93,8 mln eurot maavarade kaevandamisõiguse tasu, 29,3 mln eurot jäätmete kõrvaldamise saastetasu, 14,7 mln vee erikasutusõiguse tasu, 7,4 mln välisõhu saastetasu ning 4,3 mln eurot veesaastetasu. Kohalike omavalitsuste eelarvesse laekus 2022. aastal kokku 10,9 mln eurot maavara kaevandamisõiguse ressursitasu ja 4,6 mln eurot vee erikasutusõiguse ehk veevõtu ressursitasu. Maavara kaevandamisõiguse tasust laekus kõige enam Alutaguse valda (3,5 mln eurot). Vee erikasutusõiguse tasust laekus kõige enam samuti Alutaguse valda (1,2 mln eurot). 24  Ressursitõhususe valdkonnas on 2014-2020 perioodi meetmest saanud toetust 152 tööstusettevõtte 177 projekti toetuse mahuga 66 mln eurot (projektide kogumaksumus 190 mln eurot), millest 2022.a lõppes 31 projekti. Lisaks avati RRF-ist ressursitõhususe meede, millest sai toetust 17 projekti kogumahus 13 mln eurot (projekti maksumused kokku 39 mln eurot) ning millest viimase 2 otsused jäid 2023.a algusse. Lisaks on plaanis 2023.a alguses täiendavalt suunata olemasolevasse vooru toetuseks 10 mln €eurot.  Paralleelselt käib 2021-2027 EL vahendite planeerimine, sh toetuse andmise tingimuste koostamine ning lähiaastatel on plaanis suunata ringmajandusse 111 mln eurot. Valdkonna peamised kitsaskohad  Eesti seadusandluses ei ole ringmajanduse põhimõtteid kirjeldatud, puudulik teave ning nõuded tekitavad segadust ning ettevõtted kardavad seaduse vastu eksida.  KOVide teadlikkus ringmajanduse võimalustest vajab tõstmist. Kohalike omavalitsuste roll teadlikkuse tõstmisel on kriitilise tähtsusega kohalike kogukondade (sh ettevõtjate, tarbijate) harimisel. Tegevus 2.2. Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine Eesmärk: oluline keskkonnamõju (KMH ja KSH) on hinnatud ja tagatud vastavus keskkonnaeesmärkidele, rakendatakse leevendusmeetmeid. Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks rakendatakse keskkonnamõju tõhusa maandamise meetmeid, kooskõlastatakse planeeringuid ja projekte, otsustatakse KMH/KSH algatamise vajalikkuse üle ning antakse sellekohaseid seisukohti, menetletakse keskkonnavastutuse juhtumeid. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdik 2020 2021 2022 2022 2023 KMH/KSH juhtumite arv, mille - 0 0 0 0 puhul on selgunud prognoosimata või alaprognoositud keskkonnamõju Planeeritud tegevuste täitmise analüüs  2022. a jätkusid paljude suurprojektide KMH menetlused (nt Rail Balticu raudtee trassilõikude KMH-d, meretuuleparkide projektid) ning riigi ja kohalike omavalitsuste eriplaneeringute menetlused. Riiklike strateegiliste planeerimisdokumentide vaates on läbi viidud mitmed Keskkonnaministeeriumi enda strateegiate ja vastavate KSH aruannete koostamine – nt Metsanduse arengukava aastani 2030 ja Merestrateegia meetmekava, lõpufaasis on Keskkonnavaldkonna arengukava ja Riigi jäätmekava 2022-2028 KSH protsessid. KEMile laekus kooskõlastamiseks ka teiste ministeeriumide strateegiadokumente. 25  2022. a laekus naaberriikidelt kokku seitse uut piiriülese KMH/KSH teadet.  2022. a andis Keskkonnaministeerium välja kuus (täpsemalt: 5 pikendati, anti 1 uus) KMH juhteksperdi litsentsi.  2022.a kavandati teatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muudatused, mis aitavad muuhulgas kaasa maismaa tuuleelektrijaama projektide menetluse kiirendamisele. Muudatused jõustusid 17.03.2023. (VVTP) Valdkonna peamised kitsaskohad  Oluliselt on kasvanud ja veelgi kasvamas arendustega seotud planeeringute menetlused, sh KMH ja KSH ja Natura mõjude hindamine, täiendavalt on koormuse kasv seotud käimasolevate üldplaneeringute muutmisega, et ka kohalikul tasandil taastuvenergia kasutuselevõtu ning energiajulgeoleku küsimused lahendada. Tegevus 2.3. Tööstusheite ja kemikaalipoliitika kujundamine Eesmärk: tööstusheite- ja kemikaalipoliitika on kujundatud selliselt, et on saavutatud keskkonna kui terviku kaitse. Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse tööstusheite ja kemikaalipoliitikat, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, korraldatakse riigi poolt suletud prügilate järelhooldust ja -seiret, töötatakse välja ühtse keskkonnaloa kontseptsioon, teostatakse riiklikku järelevalvet, antakse keskkonnakomplekslube. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Taaskasutatud põlevkivituha 1,8 1,7 - 4,5 4,5 osakaal kogutekkest CO2 eriheide väljastatud 1204 - - 1186 - summaarse elektrienergia ja koostootmisel soojusenergia suhtes (tCO2/GWhe+th) PVT-le vastavus 90 - 96 100 100 keskkonnakompleksloa kohustusega käitistes (%) Planeeritud tegevuste täitmise analüüs • Rohelise kokkuleppega seati eesmärk vaadata läbi suurte tööstuskäitiste põhjustatud reostusega seotud ELi meetmed, sh tööstusheite direktiiv, et vaadata õigusaktide valdkondlikku ulatust ja võimalust need viia täielikult kooskõlla kliima-, energia- ja ringmajanduspoliitikaga, samal ajal tagades tööstussektorite rolli säilimine ELi keskkonna parandamisel. 2022. aasta alguses avaldas Euroopa Komisjon 26  tööstusheite direktiivi muudatusettepanekud, millele KeM moodustas Eesti seisukohad. Eesti seisukohtade kinnitamisele eelnes lai kaasamisprotsess ning tihe koostöö sidusrühmadega. 2023. aastal jätkub töö direktiiviga, sest uuendatud tööstusheite direktiivi osas soovitakse kokkuleppele jõuda võimalikult kiiresti. Sellele järgneb ka Eestis tööstusheite seaduse terviklik ülevaatamine. • 2021. aastal alustati põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnoloogia (PVT) alusuuringuga, mille eesmärgiks oli tuvastada põlevkiviõli tootmise PVT areng. 2023. aasta alguses valmis uuringu lõpparuanne, milles vaadati üle Eestis seni kehtestatud põlevkiviõli tootmise PVT-järeldused ning ajakohastati taustaandmeid, analüüsiti tulemusi ning tehti ettepanekud muuta või täiendada PVTd nii vastavalt põlevkiviõli tootmise tehnilisele arengule, kui ka Euroopa Komisjoni poolt koostatud viitedokumentide (sh horisontaalselt kohalduvad) ja PVT-järelduste arengule, et tuvastada muutused tehnikates ja nende kehtestamise ulatustes. 2023. aastal alustatakse põlevkiviõli tootmise PVT-järelduste kaasajastamisega, mis lähtuvad alusuuringu tulemustest. • KeM võttis 2020. a lõpus eesmärgiks korrastada keskkonnakaitselubade süsteemi ning alustas selleks 2021. a projektiga "Keskkonnakaitseluba 3.0". Uue tervikteenuse loomisega paralleelselt koondati 2022. a kiiremaid muudatusi, tõstmaks juba varem Keskkonnaameti võimekust oma piiratud ressursse paremini juhtida, et neile seatud ülesandeid kõrgetasemeliselt täita. KeA ressurssi kiiremaks vabastamiseks koostati 2022. aastal keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (734 SE), mis võeti Riigikogus 22.02.2023 vastu ning mis jõustus 01.04.2023. (Eesti 2035)  2022. aastal toimus ka keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS funktsionaalsuste täiendamine. KOTKASes realiseeriti jahipiirkonna kasutusõiguse lubade ning riikidevahelist vedu lubava veo loa taotlemine ja menetlemine ning jäätmete riikidevahelise veo saatedokumentide esitamine, mis lihtsustab nende andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavust. Lisaks on alates 2022. aastast KOTKASe kaudu kättesaadavad need keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud dokumendid, mille puhul on KeA otsustaja või järelevalvaja.  Kohtla-Järve ja Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila järelhooldus ja -seire ning nõrgvee ja saastatud sademevee käitlemine on toimunud planeeritult. Kukruse aherainepuistangu järelseire on teostatud.  Kemikaalipoliitika kujundamisel on KeMi eesmärk riigisiseselt tagada tõhus ja süsteemselt toimiv koostöö ja töökorraldus kemikaalivaldkonnas. Valdkonna töökorralduse ja kitsaskohtade kaardistamiseks ning nende parandamise võimaluste leidmiseks telliti 2022. a uuring „Kemikaalivaldkonna töö tõhusama korraldamise kontseptsiooni väljatöötamine ning analüüs ja ettepanekud pädevuste ja seonduvate tegevuste optimaalsemaks jaotuseks“. Uuring valmib 2023. a märtsi lõpuks ning teeb ettepanekud jätkutegevusteks valdkonna töökorralduse muutmiseks. Ohutut materjaliringlust soodustava tootearenduse ja probleemsete ainete kasutamise vähendamise toetamiseks algas 2022. a EL struktuurivahendite ringmajanduse meetmete raames toetuse väljatöötamine. Ohutu materjaliringluse meetme kujundamine jätkub 2023. a. Püsivate orgaaniliste saasteainetega seotud valdkonnas, sh rahvusvahelisest Stockholmi konventsioonist tulenevate ülesannete täitmiseks, telliti 2022. a “Biomassi tuhkades sisalduvate dioksiinide ja furaanide uuring”, et selgitada välja, mis on Eestis tekkivate biomassi põletustuhkade ja kodumajapidamiste tuhkade dioksiinide ja furaanide sisaldus ning kas tegemist on püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavate ja seetõttu erikäitlust nõudvate jäätmetega või mitte. Stockholmi konventsiooni riikliku rakenduskava uuendamise jaoks alustati 27  andmevajaduse kaardistamisega ning selleläbi tuvastati mitmed haldusala kitsaskohad lubade andmisel ning järelevalve korraldamisel. Püsivate orgaaniliste saasteainete valdkonnas tehti intensiivset koostööd KeA ja KAURi valdkondlike ekspertidega. 01.01.2022 jõustus Keskkonnaametist KAURi ületoodud õhu-, vee- ja jäätmete aastaaruandluse kontrolli funktsiooni lanseerimine. KAURi funktsiooni ületoomisel viidi ettevõtjate põhine aruandluse kontroll riski- ja auditeerimispõhiseks, koostati aruandluse esitamiseks detailsed video- ja digitaalsed juhendid ning lisaks loodi esmased töövahendid aruandluse paremaks ja kiiremaks kontrolliks (andmeanalüütika). Tänu sellise toimemudeli rakendamisele suurenes tähtajaks esitatud aruannete maht valdkonniti 10-20%, vähenes tööülesande täitmisele kulunud töömaht ning klientide rahulolu tõusis 10 palli süsteemis 7,2lt 7,8ni. Lubade andmine 2022 Loa esmaväljastamine Loa muutmine Kokku Jäätmed 126 111 237 Maapõu 61 118 179 Vesi 103 149 252 Välisõhk 49 169 218 Tööstusheide 10 66 76 Kiirgus 148 117 265  Keskkonnaameti põhilised teenused on seotud keskkonnakaitselubade väljastamisega, mis läbivad mitut programmi tegevust (tööstusheide, jäätmekäitlus, õhukvaliteet, kiirgus, veekeskkond, maapõu).  2022.a suuremate muudatuste all tasub mainimist keskkonnakompleksloa taotluse viimist uuele keskkonnaloa vormile. Kuigi muudatus oli vajalik loaandmise protsessi efektiivsuse tõstmiseks, oli see esialgu kliendile harjumatu ja tulemus väljendus ka kliendirahulolus.  Samuti käivitati riigilõivude ajakohastamise protsess „saastaja maksab“ põhimõtte rakendamiseks. 2022. aastal koostati analüüs hetkel kehtivate riigilõivude ja lubade väljastamisega seotud tegelike kulude kohta, mille alusel esitati ministeeriumile muudatusettepanekud riigilõivude ajakohastamiseks. Aasta lõpus tutvustati ettepanekuid ministeeriumis ning edasise sammuna on koostöös ministeeriumi õigusloomega kokku panemisel vastavasisuline eelnõu. Valdkonna peamised kitsaskohad  Keskkonnaministeeriumi eelarvesse on jäänud riigi kohustused seoses Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse ja Kiviõli, Kukruse ning Kohtla-Järve tööstuspärandiga. Kogu Eesti vajadusi teenindav ohtlike jäätmete käitluskeskus vajab laiendamist ning hooldust, samuti peab pidevalt tegelema järelhoolduse ning -seirega juba suletud poolkoksi ja tööstusjäätmete prügilatel. Kaasnevad kulud on aasta aastalt kasvanud ning täiendavaid vahendeid Keskkonnaministeeriumile eraldatud ei ole. Tegevus 2.4. Jäätmemajanduse korraldamine Eesmärk: efektiivne ja innovaatiline jäätmekäitlus, mis vastab jäätmehierarhiale. 28 Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse jäätmekäitlusega seotud poliitikat, antakse jäätmelube, tehakse analüüse, koostatakse ja esitatakse aruandeid, korraldatakse jätkuvalt riigiomandis maalt jäätmete koristamist, teostatakse riiklikku järelevalvet. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdik 2020 2021 2022 2022 2023 Liigiti kogutavate jäätmete 42 44 - 48 50 osakaal olmejäätmete kogutekkest, % Planeeritud tegevuste täitmise analüüs  Ette valmistamisel on 2021.a Maailmapanga poolt valminud uuringu põhjal jäätme-, pakendi- jt seaduste muutmise eelnõu VTK. (VVTP)  2022.a jätkus jäätme-, pakendi- ja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu menetlus, millega võetakse Eesti õigusesse üle nn ühekordse plasti direktiiv. Vastavad muudatused on vastu võetud ja jõustuvad alates 1.05.2023. Lisaks viidi läbi mitmed ringmajandust toetavad õigusraamistiku muudatused – novembris 2022 jõustus keskkonnaministri määrus, millega kehtestatakse puidujäätmetest valmistatud kütusena kasutatava puiduhakke jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid. Samuti läbisid kooskõlastusringi nii EE kui EL tasandil 3 määruse muutmise eelnõud biojäätmete lakkamise valdkonnas: keskkonnaministri määruse "Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded" eelnõu, keskkonnaministri määruse "Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta" eelnõu ja keskkonnaministri määruse "Reoveesettest toote valmistamise nõuded" eelnõu. Määruste muutmise eesmärk on edendada biojäätmete ringlussevõttu ja eelduslik jõustumise aeg on 2023.a kevad. (VVTP, Eesti 2035)  Samuti valmis 2022.a pakendite disainijuhis, mille eesmärk on abistada ettevõtteid ringlusse võtmiseks sobivate pakendite loomisel ning algas jäätmete valdkonna digitaliseerimise projekt.  2022.a jätkus töö riigi jäätmekava uuendamisega, sh jäätmekava 2022-2028 KSH protsess. Jäätmekava KSH aruanne on avalikul väljapanekul 17.03-09.04.2023 ning 17.04 toimub avalik arutelu. (VVTP)  Keskkonnakasutuse järelevalves olid 2022. aasta prioriteetideks jäätmekäitlus (sh finantstagatise kontroll – kas võetud finantstagatis ja reaalne olukord on kooskõlas) ning veemajanduskava rakenduskava tegevuste kontroll. Valdkonna peamised kitsaskohad  Jäätmeteke on suurenenud, madal olmejäätmete liigiti kogumine.  Vähene jäätmete ringlusse võtmine, lisaks vähene kehtestatud lakkamise kriteeriumide rakendamine.  Jäätmevaldkonna taristu arendamine toimub projektipõhiselt, puudub terviklik vaade.  Puuduvad reaalajas jäätmekäitluse andmed, st andmete ajakohasus ei ole piisav. 29   Keskkonnaministeeriumi eelarvesse on jäänud riigi kohustused seoses Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse ja Kiviõli, Kukruse ning Kohtla-Järve tööstuspärandiga. Kogu Eesti vajadusi teenindav ohtlike jäätmete käitluskeskus vajab laiendamist ning hooldust, samuti peab pidevalt tegelema järelhoolduse ning -seirega juba suletud poolkoksi ja tööstusjäätmete prügilatel. Kaasnevad kulud on aasta aastalt kasvanud ning täiendavaid vahendeid Keskkonnaministeeriumile eraldatud ei ole. Tegevus 2.5. Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine Eesmärk: maapõueressursid on kasutatud säästlikult ja jätkusuutlikult. Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse maapõue kaitse ja kasutamise poliitikat, koostatakse maavarade maakondlikud teemaplaneeringud, antakse maavara kaevandamisega seotud lube, samuti geoloogiliste uuringute, kivimi, kaevise või katendiga seotud lube, teostatakse riiklikku järelevalvet. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdik 2020 2021 2022 2022 2023 Allmaakaevandamise kao 28,1 27,4 27 29,2 29,2 osakaal kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivarust, % Planeeritud tegevuste täitmise analüüs  Hüljatud, korrastamata kaevandatud maa ja maapõue korrastamise korraldamine sh kahjude hüvitamise regulatsiooni koostamine ning põlevkivi altkaevandatud alade varingute likvideerimine. Põlevkivitööstuse pärandmõjude vähendamiseks ning altkaevandatud alade varingute likvideerimise- ja kahjude hüvitamise õigusruumi kujundamiseks valmisid uuringud: o „Endistel põlevkivialadel kaevandamisega hoonetele põhjustatud kahju hüvitamise põhimõtete kujundamine“, Advokaadibüroo Ellex Raidla. o „Endistel põlevkivialadel asuvatele hoonetele kaevandamisega põhjustatud kahjustuste hindamine“ EKIF OÜ. o Koostöös SAga Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Keskkonnaametiga korrastati 2022.a 15 varinguaku Ida-Virumaal. Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud turbaalade korrastamise projektis on vahearuande 7 andmeil jääksoid taastatud 31.12.2022 seisuga 1 031 ha-l. Lisaks viidud sisse veeseire 1 191 ha-l.  2022.a valmis maapõueseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mis võeti vastu Riigikogu poolt 2023. aastal.  2022.a kiideti Riigikogu poolt heaks „Aruanne „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ elluviimisest“. 2017. aastal kinnitatud strateegiadokument on aluseks maapõuepoliitika arengute juhtimisel. 30  Mullapoliitika keskseks riiklikuks kujundamiseks on koostatud keskkonnavaldkonna arengukava eelnõu raames eraldi peatükk ja toimunud mitmed kohtumised sidusrühmadega. Eesmärk on valdkonda senisest terviklikumalt käsitleda ja viia ellu ka tõhus kaasamine, kui avalikustatakse mullatervise direktiiv (juuni 2023).  „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030“ viie rakendamisaasta tulemuste analüüs esitati 2022.a Vabariigi Valitsusele teadmiseks. Analüüsi kohaselt vähenes põlevkivi kaevandamise maht 2020. aastaks 9,2 mln tonnini ja on püsinud läbi aastate alla maapõueseaduses sätestatud piirmäära 20 mln t/a. 2022. aasta alguses kujunenud geopoliitilise olukorra (Venemaa-Ukraina sõda) tõttu on suurenenud vajadus kasutada kohalikke ressursse elektrienergia ja kütuste varustuskindluse tagamiseks.  Keskkonnaministeeriumi jaoks on jätkuvalt väga oluliseks teemaks maavarade uurimise ja kaevandamise ruumiline planeerimine. Maavarade teemaplaneeringute eesmärgiks on kogu maakonna territooriumi hõlmava pikaajalise vaatega planeeringu koostamine, mis seab riiklikud strateegilised maakasutusprioriteedid maavarade uurimiseks ja kaevandamiseks. 2022.a viidi läbi Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu koostamiseks riigihange ja alustati planeeringu esimese etapiga. Esimeses etapis valmisid planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamiskavatsuse dokument. Lisaks esitati Rahandusministeeriumile Rapla ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu algatamise taotlus ning 2022.a teises pooles algatati nimetatud planeeringute koostamine. Valdkonna peamised kitsaskohad  Ühiskond ei ole piisavalt teadlik maapõue kasutusest, keskkonnamõjudest, potentsiaalist, nüüdisaegsetest lahendustest ega valdkonna õiguslikust reguleerimist, mis pärsib valdkonna arengut ja diskussiooni lahenduste leidmiseks. Samuti on valdkonna maine mõjutatud okupatsiooniperioodi ajaloolisest kogemustest, halbade kaevandamistehnikate kasutamisest ja suurenenud konfliktidest loa menetlustes. Vajalik on tõsta valdkonnas teadlikkust ja tagada usaldus riigi ning arendajate tegevuste suhtes.  Maavarade uurimise ja kaevandamise ruumilisel planeerimisel on peamiseks takistavaks asjaoluks rahaliste vahendite leidmine, mis on keerukas ja pikk protsess. Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu koostamiseks on antud rahalised vahendid kolme etapi läbiviimiseks neljast. Rapla ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu koostamiseks on antud rahalised vahendid hetkel ainult esimese etapi läbiviimiseks neljast. Vajalik on tagada kõikide koostamises olevate ja tulevikus kavandavate planeeringute rahastamine. 31 2.3.3. Meede 3. Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus Eesmärk: saavutatud ning säilitatud on merekeskkonna ja pinnavee ning põhjavee hea seisund ning inimestele on tagatud taskukohane ja kvaliteetne veeteenus. Meetme kirjeldus: Meede jaguneb kaheks tegevuseks: merekeskkonna kaitse suunamine ning vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Mere meetmekava täitmise 70 80 80 100 0 määr Eesti mereala seisund ei ei ei vähene väheneb väheneb toitainete alusel väljaspool vähene vähene (1,41) rannikuveekogumeid (ER) (1,32) Mereprügi sisaldus meres on 50 75 50 75 100 vähenenud Veeteenuse keskmine hind - 1,1 - 1,2 1,3 leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust* Reovee kogumise ja 96,5 98 - 100 100 puhastamise osas nõuetele vastavate üle 2000 ie koormusega reoveekogumisalade osakaal, % * Hinnatakse OECD soovitusliku piiri 3-5% alusel 32 Tegevus 3.1. Merekeskkonna kaitse suunamine Eesmärk: merekeskkonna kaitseks on rahvusvahelised lepped jõustatud, rahvusvahelised kohustused täidetud, see tagab merekeskkonna kaitse Eestis ja väljaspool Eesti jurisdiktsiooni olevatel merealadel. Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse poliitikat ja rakendatakse meetmeid mere uurimiseks ning töötatakse välja meetmeid merekeskkonna seisundi parandamiseks, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, kooskõlastatakse reostustõrjeplaane, antakse vee erikasutuslube ning lube mereuuringuteks Eesti merealal. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdik 2020 2021 2022 2022 2023 Maismaalt merre jõudvate ei jah* - jah jah saasteainete hulk on vähenenud *N-üld 23654 t/a; P-üld 411 t/a (2021.a andmetel). Reostuskoormus on võrreldes baastasemega (2017) vähenenud. Planeeritud tegevuste täitmise analüüs  Valmis Eesti mereala merestrateegia meetmekava, mis kirjeldab tegevused mere seisundi parandamiseks järgneval kuuel aastal.  Eesti ühines Läänemere piirkonnast teise riigina ohtlike ja kahjulike ainete mereveo rahvusvahelise konventsiooniga, mis tagab riigile edaspidi kindluse reostusõnnetuste tagajärjel tekkinud kahjude hüvitamiseks loodavast rahvusvahelisest fondist.  Valmis uuring, mis andis esmakordselt ülevaate Eesti merealadel toimunud reostusjuhtumitest. Saime teada, et reostusjuhtumeid on piisavalt, ent me ei suuda kõikidele juhtumitele reageerida ega reostajaid kindlaks teha. Kuivõrd laevandussektori mõju merekeskkonnale on palju mitmekesisem kui lihtsalt naftareostus merel, valmis laiema mõju kirjeldamiseks uuring, mis määratleb, millist metoodilist lähenemist kasutada, et kogu laevandussektori mõju keskkonnale saaks hinnatud ja kirjeldatud.  2022. aastal algas ka suuremamahulisem sadamate reostustõrje plaanide ajakohastamine. Plaan peab olemas olema 132 sadamal. Enam kui poolte sadamate reostustõrje plaanid said uuendatud.  Merekeskkonna ja mereressursside kestliku kasutamise tagamiseks alustasime koostööd erinevate osapooltega, et jõuda ühisele arusaamale, kuidas pikaajaliselt tagada erinevate majandustegevuste keskkonnaohutus merel.  Koostöös SA-ga Keskkonnainvesteeringute Keskus käivitasime kestliku sinimajanduse teekaardi koostamise ning jõudsime arusaamale, et majandustegevuste keskkonnaohutuse tagamiseks on vaja laialdast erinevate ametiasutuste vahelist koostööd, ühendavat nõukogu ning eeldatavalt ka ühist visiooni, et tagada sinimajanduse valdkonna kestlikkus. 33 Valdkonna peamised kitsaskohad  Merekeskkonna kaitse ja ohutuse tagamist takistab enim ressursside puudus, sest huvi tegevuste vastu merel on olematust huvist kasvanud huvide konfliktideni, kus kõik soovijad ei saa teha merel seda, mida nad teha sooviksid. Sellele arengule vastavalt on puudulikuks jäänud kogu merekeskkonna kaitset puudutab seadusandlus, võimekus hinnata ja läbi vaadata kavandatavaid tegevusi merel ning rahastada merega seotud keskkonnauuringuid. Tegevus 3.2. Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine Eesmärk: vee kasutamine ja kaitse on korraldatud viisil, mis tagab veekogumite hea seisundi saavutamise ja säilitamise ning tagab inimestele kvaliteetse joogivee ja taskukohase veeteenuse. Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks kavandatakse muu hulgas meetmeid veekogumite hea seisundi saavutamiseks, sh põllumajandusliku hajukoormuse vähendamiseks, ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse tagamiseks ning korraldatakse nende rakendamist, määratakse reoveekogumisalad, hinnatakse ja kehtestatakse põhjaveevarud ning korrastatakse jääkreostusobjekte. Töötatakse välja visioon, kuidas riik peab tulevikus kujundama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise poliitikat, et teenuse toimepidevus oleks tagatud, korraldatakse veemajandusega seotud tegevustes kvalifikatsiooni taotlemist, antakse veelube, hinnatakse veekogumite seisundeid ja koormusi, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, teostatakse riiklikku järelevalvet. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Ühiskanalisatsiooniga liitunud 83 82 - 83 83 elanike osakaal NTA põhjavee seirepunktide 37,6 27 - ˂37,6 ˂37,6 protsent, kus nitraatiooni sisaldus ületab 40 mg/l ei suurene või väheneb Planeeritud tegevuste täitmise analüüs  2022. aastal kinnitati perioodiks 2022-2027 nii üleujutusriskide maandamiskavad kui ka veemajanduskavad ning veemajanduskava seirekava. Need kavad seavad nii eesmärgid kui ka meetmed, mis tuleb ellu viia 2027. a lõpuks, et maandada ära üleujutustega kaasnevad riskid ning teha hüpe veekogumite seisundi oluliseks parendamiseks. 34   2022.a lõpuks sai KeMi juhtimisel läbi neli aastat kestnud suur jääkreostuse likvideerimise projekt Purtse jõe valgalas. Kogu jääkreostuse likvideerimise projekti käigus puhastati 12,6 kilomeetri ulatuses vana jõesängi ja rajati on 7,5 kilomeetri ulatuses uut jõesängi. Jõgedest kaevati välja ligi 9000 kalluritäit reostunud pinnast. Tööde elluviimiseks rajati 13,5 km ulatuses vajalikke juurdepääsu teid. Jääkreostuse likvideerimise projektiga vähendati piirkonnas negatiivset mõju keskkonnale ning loodi elusloodusele soodne ja kohalikele inimestele ohutu keskkond.  Riigikokku jõudis uus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus, mis loob paremad eeldused jätkusuutliku veeteenuse tagamiseks ning motiveerib KOVe ja vee-ettevõtjaid enam tegelema sademevee käitlemise ja ohtlike ainete keskkonda ennetamise valdkondadega. 2022. a sügisel valmisid ka OECD soovitused vee-ettevõtluse valdkonnas reformi läbiviimiseks, et tagada kvaliteetne veeteenus taskukohase hinnaga ka tulevikus.  2022. aastal alustati Peipsi järvel laineinfo mõõtmise ja andmete edastamisega. Valdkonna peamised kitsaskohad  Eesti veekogude seisund ei ole viimasel 15 aastal paranenud. Jätkuvalt on mitte heas seisundis ligi pooled pinnaveekogumid. Vete seisundi parandamiseks on riik koostanud alates 2009. aastast veemajanduskavasid. Perioodide 2009-2021 ja 2015- 2021 veemajanduskavasid pole suudetud piisavalt rakendada – puudu on nii võimekust, ressursse kui ka teadmisi. Suurim vete seisundi mõjutajaid on põllumajandussektor, kuid Keskkonnaministeeriumil ei ole piisavalt hoobasid sektori muutmiseks keskkonnasõbralikumaks. Paljud veemajanduskavades ette nähtud meetmed on vabatahtlikud, paraku selliste meetmete elluviijatel puudub nende rakendamiseks nii raha kui ka motivatsioon. Keskkonnaametil puudub võimekus veemajanduskavade rakendamist juhtida ning Keskkonnaagentuuril pole piisavalt ressursse, et panustada uurimuslikku seiresse, mis annaks võimalusi meetmeid paremini sihtida ja optimeerida. 35 2.3.4. Meede 4. Eluslooduse kaitse ja kasutus Eesmärk: liigid ja elupaigad on soodsas seisundis, maastikud on mitmekesised ning metsa majandatakse jätkusuutlikult. Meetme kirjeldus: Meede jaguneb kolmeks tegevuseks: elurikkuse kaitse tagamine, metsanduse arengu suunamine ja jahinduse arengu suunamine. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Asjakohaste 84 86 84 vähemalt 86 vähemalt 86 kaitsekorralduskavadega kaetud Natura loodusalade osakaal (% pindalast) I kaitsekategooria ja muude 56 66 68 65 70 ohustatud liikide kaetuse % tegevuskavaga Metsanduse arengu ei ei ei jah jah suunamise eesmärgid on kokku lepitud Pikas perspektiivis jah jah jah jah jah kasutatakse puitu kui taastuvat loodusressurssi puidutööstuses ning energeetikas kuni juurdekasvu ulatuses Metsade uuendamise osakaal 61 65 - vähemalt 50 vähemalt 50 uuendusraiete mahust, % Suurkiskjate populatsioonide jah jah jah jah jah reguleerimiseks on seatud küttimismahud suurkiskjate kaitse ja ohjamise kava eesmärkide järgi 36 Tegevus 4.1. Elurikkuse kaitse tagamine Eesmärk: liikide ja elupaikade soodne seisund ning maastike mitmekesisus on tagatud, nii et elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna ja elurikkuse poolt pakutavad ökosüsteemiteenused on jätkusuutlikud. Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse looduskaitsepoliitikat, kavandatakse meetmeid liikide ja elupaikade soodsa seisundi ja maastike mitmekesisuse saavutamiseks muutuva kliima tingimustes ning korraldatakse nende rakendamist sh taastatakse elupaiku, tõrjutakse võõrliike jm, tehakse eluslooduse rakendusuuringuid, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, võetakse loodusväärtusi riikliku kaitse alla, koostatakse tegevuskavasid ja kaitsekorralduskavasid (sh üle-euroopalise loodusväärtuste võrgustiku Natura 2000 kaitse tõhusaks korraldamiseks), antakse lube ohustatud liikidega legaalseks kaubitsemiseks, antakse looduskaitse piirangutega seotud kooskõlastusi ja lube, teostatakse riiklikku järelevalvet, jagatakse looduskaitseteavet, arendatakse ökosüsteemiteenuste kaardistamise hindamise ja taastamise süsteemi jm. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Hoolduses olevate 37 770 42 000 42 300 43 000 45 000 poollooduslike koosluste pindala (ha) Liigikavade I ja II prioriteedi 85 88 85 90 90 tegevuste täitmine (%) Kaitsekorralduskavade 7 0 20 20 20 vahehindamine (aastas vahehinnatavate kavade % kõigist kavadest) Taastatavate elupaikade 5000 4600 3898 4000 4000 pindala aastas Planeeritud tegevuste täitmise analüüs  KEVADE koostamise raames jätkati looduskaitse strateegiliste eesmärkide ja tegevuste kokkuleppimist järgmiseks aastakümneks. Edukalt on jätkunud LIFE IP projekt ForEst&FarmLand, Loodusrikas Eesti töö, mis võimaldab 2023. aastal realiseerida esimesed lõpptulemused (näiteks märgade metsade kava). Eesti osales aktiivselt rahvusvahelises looduskaitsekoostöös, mh osaleti Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osapoolte kohtumisel (COP15), kus lepiti kokku globaalsed elurikkuse kaitse suunad aastani 2030. Lisaks oli Eesti aktiivne osaline Berni konventsiooni töös, juhtides mh Berni alalise komitee tööd.  Jätkus kaitstavate alade kaitsekordade uuendamine. Asjakohaste kaitsekorralduskavadega on kaetud 84% Natura loodusaladest. I kaitsekategooria ja muude ohustatud liikide tegevuskavaga kaetus on 68%. Seoses LKS seatud tähtajaga on fookuses kaitse-eeskirjade uuendamine. Eesmärgiks on vastavalt looduskaitse- 37  seadusele (LKS) tagada, et kõikidel kaitstavatel aladel on 1. maiks 2023 LKSi järgne kaitsekord.  Jätkus töö soode tegevuskava uuendamisega.  Käivitus projekt, et välja töötada uuendatud kaitse tulemuslikkuse hindamise lahendus.  Valminud on rohevõrgustiku toimimise jätkuanalüüs, et tagada rohevõrgustikku planeerimise parem kvaliteet. ELME projekti raames jätkus töö looduse hüvede rahalise väärtuse arvestamiseks. See jõuab lõpule 2023 aastal.  Olulisena tegeleti erinevate taastuvenergeetika ja elurikkuse kaitse teemaliste küsimuste analüüsimise ja lahenduste leidmisega. Eelkõige oli eesmärgiks täpsustada elurikkuse kaitse nõudeid tuuleenergeetika arendamisel. Mh valmis spetsiaalne linnustikuanalüüs, mille koostajaks oli EOÜ.  Jätkus töö elupaikade taastamiseks, et saavutada nende soodne looduskaitseline seisund. Suurimad taastamistööd lõppesid 2023 aastal Pärnumaal Nigula looduskaitsealal Nigula rabas (625 ha) ja Agusalu ja Puhatu looduskaitsealal Alutaguse RP soostikes (674 ha)  Olulise edasiminekuna suurendati erametsatoetuste toetusmäära rangelt kaitstavatel aladel. Toetusmäär tõusis 134 euroni ha kohta (senise 110 asemel). Samuti laiendati toetust saavate alade valimit. Erametsatoetust taotleti kokku 76 394 ha. Paika pandi edasised toetuste põhimõtted Ühtse põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames, mis mh hõlmavad nii metsatoetusi kui ka pärandniitude hooldamist.  Tähelepanu pöörati looduskaitsealasele tunnustamisele. Lisaks tavapärasele Kumari preemia ja looduskaitsemärkide andmisele, loodi täiendavalt formaat pärandniitude hooldajate tunnustamiseks.  2022. aastal valmis uus loodusvaatluste nutirakendus (LVA äpp). 2022.a lõpu seisuga oli 5569 kasutajat. Nutirakendus on loodud kõigile loodussõpradele, kes soovivad oma vaatlusi salvestada ning jagada. Äpi põhifunktsionaalsuseks on interaktiivne vaatlusankeet, mille kaudu edastatakse andmed Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS). Valminud LVA äpp on väärtuslik abivahend vabatahtlike kaasamiseks elurikkuse seiresse ning lisaks on see vajalik spetsialistidele, kes saavad läbi nutirakenduse liigiandmed otse süsteemi edastada.  Korraldati mitmeid vabatahtlike seire kampaaniaid: kampaania Looduskaitsekuu raames, erametsaomanike kaasamine kanakulli seiresse, jahimeeste kaasamine ondatra seiresse, kahepaiksete seire ja saarma seire kampaania.  Koostati looduskaitse statistika ülevaade, mis on kaardiloona avaldatud Keskkonnaportaalis. Keskkonnaportaalis tehti avalikuks veel lõheliste kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluvad lõhejõed.  Taastati koelmuid Pada jões ja Udriku ojas. Parandati Alajõe jõe seisundit eemaldades neli kopratammi. Valdkonna peamised kitsaskohad  Peamised probleemid, mis takistavad eesmärgi saavutamist on vajalike finants- ja inimressursside puudus, looduskaitseandmeid haldava EELIS andmekogu arendusprojekti oodatust suurem keerukus ja maht, looduskaitseseaduse regulatsioonide täpsustamise menetluse venimine. 38 Tegevus 4.2. Metsanduse arengu suunamine Eesmärk: metsade tootlikkus ja elujõulisus ning metsade mitmekesine, tõhus ja jätkusuutlik kasutamine on tagatud. Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse metsapoliitikat, antakse vääriselupaiga väljavaliku eksperdi tunnistusi, teostatakse riiklikku järelevalvet, peetakse metsaressursi ja geenireservmetsade arvestust, antakse metsakorraldajate kutsetunnistusi ja metsakorraldustööde tegevuslube, avaldatakse metsastatistikat, metsateatised registreeritakse riiklikus metsaregistris, sõlmitakse erametsaomanikega vääriselupaiga kaitselepinguid, sertifitseeritakse metsapuude seemneid ja metsataimi jm. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Geenireservimetsade pindala 2206 2206 2206 2206 2206 (ha) Riigimetsamaa pindala 26 25,2 25,2 Vähemalt 20 Vähemalt 20 osakaal maismaapindalast, % Planeeritud tegevuste täitmise analüüs  Detsembris 2022 esitati Metsanduse arengukava aastani 2030 ning metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise eelnõu KAH alasid (kõrgendatud avalik huvi) puudutavate sätetega Vabariigi Valitsusele. (VVTP)  Muudeti metsaseadust, mille tulemusena sai oluliselt rohkem keskkonnainfot avalikuks ning vähendati võimalust hinnata füüsilisest isikust erametsaomanike vara väärtust metsaregistri andmete põhjal. Juriidilisest isikust erametsaomanike andmed metsaregistris on sama avalikud nagu RMK-l.  Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusesse võeti üle ELi taastuvenergia direktiiv (EL) 2018/2001 (nn RED2 direktiiv). Biomassi jätkusuutlikkuse kriteeriumite üle võtmisega peavad soojus- ja energeetika ettevõtted järgima uusi taastuvenergia kohustusi, mis aitab saavutada Euroopa Liidu energiapoliitika eesmärki taastuvenergia kasutuse suurendamisel.  Valmis Tartu Ülikooli statistilise metsainventuuri (SMI) uuring mille eesmärk oli saada sõltumatut hinnangut olemasolevale SMI traktivõrgustikule, mõõtmisprotsessist tulenevatele mõjudele ja valitud arvutusmudelitele. Töö käigus analüüsiti arvutusmudelite ja vigade hindamise metoodikat ja tehti ka ettepanekud metoodika täiustamiseks.  Jõustus keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ mille kohaselt erametsaomanikud said taotleda toetust väljaspool Naturat asuvatele piiranguvööndi omanikele. Toetust maksti 443 erametsaomanikule 7959 hektari kohta.  Anti sisend VV seisukohtade koostamisse ja osaleti sisendi andmisel Euroopa Komisjoni määruse ettepaneku kohta metsade raadamise peatamiseks ning sellega seotud teatavate toodete ja kaupade turule toomiseks. 39   Valmistati ette raadamise kompenseerimise kontseptsioon, mis on aluseks metsaseaduses ja keskkonnatasude seaduses muudatuste tegemiseks seoses taastuvenergia arendamise kavaga (RePowerEU). (VVTP)  Muudeti keskkonnaministri 28. augusti 2017. a määrust nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“, millega lisandus nõue, et metsaregistrisse saab inventeerimisandmeid esitada üksnes erametsaomaniku kinnitusel.  Muudeti keskkonnaministri 21. detsembri 2006. a määruse nr 82 „Metsakorraldaja katsetöödele ja eksamitele esitatavad nõuded, katsetööde ja eksamite korraldamise, tulemuste hindamise ning metsakorraldaja tunnistuse andmise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ millega muudeti katsetööde tegemise tingimusi.  Samuti täiendati kaugseire sätetega keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määrust nr 2 „Metsa korraldamise juhend“.  Töötati välja metoodika vääriselupaikade inventeerimiseks erametsades. (VVTP)  Valmistati ette ja rakendati kevadise „linnurahu“ elluviimise meetmed nii riigi- kui erametsades.  2022. aastal sai rahastusotsuse perioodiks 2022-2025 EMÜ uuringuprojekt „Süsinikubilansi dünaamika viljakate kõdusookuusikute vanusreas“, mille tulemus annab sisendi kuivendatud metsade aastase süsiniku sidumise voo hindamiseks ja arvestab nii kasvukoha kui ka puistu vanuse mõju.  KAUR arendas metsalinnustiku mudelit, mis aitab tuvastada linnurikkamad metsad. Samuti koostati mudel, et hinnata kormoranide pesitsusjärgset arvukust.  Valmis Eesti puidubilanss 2020. aasta kohta ja Aastaraamat Mets 2020. Mõlemad väljundid on leitavad Keskkonnaportaalist.  Metsanduse eelmise aasta märksõnadeks Keskkonnaametis olid metsaelupaikades metsateatiste menetlemine ja kuuse-kooreüraski kahjustuskolletes metsakaitseliste ekspertiiside tegemine. Metsaelupaikade hindamine tähendas KeA-le kõigepealt õppimist loodusväärtuste määramiseks ning teiseks metsas tehtavate välitööde arvu kasvu. Kuuse- kooreüraski kahjustuskolletes ekspertiiside tegemine oli väljakutseks seetõttu, et kõik ekspertiisid kuhjusid lühikese aja peale ning võrreldes eelmise aastaga on kuuse- kooreüraski kahjustusi mitu korda rohkem. Metsakaitseekspertiisid 2022 Valdkonna peamised kitsaskohad  Metsanduse arengukava aastani 2030 jäi Riigikogu poolt kinnitamata.  Õigel ajal jäi kinnitamata ettevalmistatud keskkonnaministri määrus, millega kehtestatakse majandajatele uuendusraie optimaalne pindala aastateks 2023-2027. (VVTP) 40 Tegevus 4.3. Jahinduse arengu suunamine Eesmärk: jahiulukiliikide mitmekesisus ning elupaikade ja liikide vahelise ökoloogilise tasakaalu säilitamine on tagatud. Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse jahinduspoliitikat, antakse jahinduse valdkonna lube ja jahipiirkonna kasutusõiguse lube, teostatakse riiklikku järelevalvet jm. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdik 2020 2021 2022 2022 2023 Hundipesakondade arv 26-30 24-26 - 15-25 15-25 sügisese loenduse põhjal, tk Planeeritud tegevuste täitmise analüüs  Jahipiirkonna kasutusõiguse lubade pikendamiseks valmistati ette jahiseaduse muutmise eelnõu.  Muudeti ministri määrust „Jahitunnistuse taotleja koolitamise, jahiteooriaeksami ja laskekatse sooritamise, tunnistuse taotlemise ning tunnistuse andmise kord. Jahitunnistuse vorm.“  Jätkati „Kopra kaitse- ja ohjamise tegevuskava“ tegevuste elluviimist, mille tulemusel on muutmisel Jahieeskiri.  Jätkus infosüsteemide „Metsis“ ja „Jahis“ arendus.  Loodi jahistatistika andmeletid, mis on tehtud avalikkusele kättesaadavaks läbi Keskkonnaportaali. 2.3.5. Meede 5. Ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning maatoimingud Eesmärk: kvaliteetsete ruumiandmete ja ilmainfo kättesaadavus on tagatud ning maatoimingud on otstarbekalt läbiviidud. 41 Meetme kirjeldus: Meede jaguneb kolmeks tegevuseks: maatoimingute korraldamine, ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine, ilmaandmete, ilmaprognooside ja -hoiatuste tagamine. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Maa-amet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Valitsemise eesmärgiga 93 98 99,6 100* 84 maade osakaal, % Registrisse kantud osa Eesti 99,96 99,9 100 100 100 maismaa territooriumist, % Maakatastris oleva 85 90 100 95 100 informatsiooni täielikkus, % Klientide rahulolu Maa-ameti 83 85 80* 85 80 kaardirakenduste ja teenustega, % Meteoroloogilist (sh 4,7 4,5 4,2 4,7 4,8 hoiatused) infot kasutavate sihtrühmade rahulolu Seirevõrgu (meteojaamade) 96 96 96 96 99 automatiseeritus, % Hoiatuste õigustuvus 93,5 99,5 93 98 99 *Metoodika muudatus Tegevus 5.1. Maatoimingute korraldamine Eesmärk: riigil on läbipaistev maapoliitika, mis tagab maa otstarbeka, säästliku ja heaperemeheliku haldamise. Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse riigi maapoliitikat ning korraldatakse riigi maatoiminguid, sh viiakse läbi maareform, peetakse maa arvestust, korraldatakse riigile maa omandamist jm. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Maa-amet ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Reformitud maaüksuste arv 26 978 5400 3263 3200 - aastas Maa-ameti hallata olev 22 600 24 000 23 536 19 000 23 300 riigimaa (kinnisasjade) arv Planeeritud tegevuste täitmise analüüs 42  Riigi maatoimingud hõlmavad maareformi elluviimist, riigile maa omandamist ja riigi maakorraldust ning riigimaa haldamist, seal hulgas kasutusse andmist ja võõrandamist, maade arvestuse pidamist ning planeeringutele ja ehitusprojektidele seisukohtade andmist.  2022. aasta oli riigi maatoimingute menetluste maht järgmine: o maa erastamine – 480 lepingut, sh kuni 31.12.2021 kehtinud alustel viidi lõpule 54 riba erastamist; o riigimaale hoonestusõiguse seadmine – 45 avaldust esitatud hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmiseks; o riigimaa kasutusvaldusesse andmine – 10 lepingut; o maa munitsipaalomandisse andmine – 1145 maaüksust; o maa riigi omandisse jätmine – Maa-ameti peadirektori korraldusega 1059 maaüksust, Maa-ameti ettevalmistatud eelnõu alusel keskkonnaministri käskkirjaga 220 maaüksust; o kinnisasjale juurdelõike tegemine (nn ribamenetlus) – 251 riba kinnisasjaga liitmist, sh 226 riba liideti eramaaga, 20 riba munitsipaalmaaga ja 5 riba riigimaaga; o riigimaa kasutusvaldusesse andmine – sõlmiti 345 kasutusvalduse pikendamise lepingut, kasutustasu tuluga kokku 454 891 eurot aastas; o riigimaa enampakkumisel rendile andmine – sõlmiti 464 uut põllumajandusliku maa rendilepingut, kasutustasu tuluga kokku 592 695 eurot aastas; o riigimaa jahinduslikuks kasutamiseks andmine – sõlmiti kokkulepped 2406 kinnisasja jahinduslikus kasutamiseks, kokkuleppe sõlmimisest keelduti 1151 kinnisasja osas; o kasutusvaldusega koormatud maa võõrandamine – võõrandati 504 kinnistut kokku summas 19 363 859 eurot; o hoonestusõigusega koormatud maa võõrandamine – võõrandati 78 kinnistut, kokku summas 103 368 eurot; o riigile mittevajaliku maa enampakkumisel võõrandamine – müüdi 372 kinnisasja kokku summas 28 461 884 eurot; o riigimaade hooldamiseks sõlmiti 143 hankelepingut, korrastati kokku 875 kinnisasja millele kulus kokku 727 247 eurot; o riigimaa ebaseadusliku kasutamise lõpetamine- vabastamise nõudeid esitati 476 kinnisasja kasutajale, ebaseaduslikust valdusest vabastati 218 kinnisasja; o maareformi käigus sõlmitud maa järelmaksude haldamine- hüpoteegipidaja ülesandeid täideti 1630 lepingu osas, võlanõudeid esitati 1017 lepingu osas; o riigimaa kasutuslepingute haldamine – lõpetati (korraliselt või erakorraliselt) 432 maa kasutuslepingut, võlgnevusi nõuti sisse 1822 lepingu osas; o kaevandamisloa alusel esitatud taotluse põhjal sõlmiti 17 uut lepingut 24 maaüksuse kohta, muudeti 41 maaüksuse lepingut ning lõpetati 13 maaüksuse lepingut. Korrastatuks tunnistati 4 maaüksust; o otsustuskorras võõrandamiseks sõlmiti 21 lepingut 40 kinnisasja kohta; o tehnorajatiste rajamiseks ja omamiseks sõlmiti 123 lepingut 174 kinnisasja osas ning anti 85 nõusolekut tehnorajatise paigaldamiseks 120 reformimata maaüksusele; o juurdepääsu tagamiseks sõlmiti 97 lepingut 109 kinnisasja osas (reaalservituut); o lühiajaliselt anti kasutusse 261 maaüksust; o teistele ministeeriumitele ja volitatud asutustele anti üle 74 maaüksust. 43  2022. aastal oli riigi maapoliitika kujundamiseks ja rakendamiseks vajalike õigusaktide menetluste maht järgmine: o Menetletud õigustloovate aktide arv – osalemine 11 erinevas õigusloome algatuses; o Riigimaa valdkonnas antud seisukohtade arv – 170 seisukohta; o Riigimaa valdkonnas antud haldusaktide arv – 192 haldusakti; o Menetletud maakonna-, üld- ja eriplaneeringute arv – 37 ametlikku seisukohta.  Koostöös Rahandusministeeriumiga ja Maa-ametiga viidi läbi maa korralise hindamise seaduse ja maamaksuseaduse eelnõu menetlus ning töötati välja maa korralise hindamise metoodika. Valmistati ette hindamise määruse eelnõu, sh metsa hindamise metoodika ning telliti metsahindamise arvutusprogrammi prototüüp. Hindamise õiguslike aluste ühtlustamine aitab vältida õigusvaidlusi ja kiirendab menetluste ajalist kulgu.  Maareformi toimingud on läbi viidud otstarbekalt, liigse bürokraatiata ja tähtaegselt. 2022. a jõustunud seadusemuudatuste ja ribade menetluskorra muudatustest lähtuvad töökorralduse ja toimingute muudatused on toimunud sujuvalt.  Osaleti aktiivselt kohalike omavalitsuste poolt uuendatavate üld- ja eriplaneeringute menetlustes.  Riigimaa haldamise ja maatoimingute osas oli olulisem tulemus ja ühtlasi ka olulisem väljakutse uue riigi kinnisvararegistri (RKVR) ja katastri riigivara infosüsteemi (KATRI) kasutuselevõtmine. Uutele süsteemidele üleminek oli keerukas seetõttu, et kasutusest jäeti välja vanad infosüsteemid ja andmekogud: Keskkonnaministeeriumi varade arvestuse rakendus, kasutuslepingute andmebaas ja riigimaade üleandmise ja võõrandamise andmebaas, kasutuse virtuaalkontori kaardirakendus, töövoogude haldamise tabelid. Oluliseks saavutuseks on uue RKVRi kasutuselevõtmine seetõttu, et vanadest süsteemidest andmete uutesse süsteemidesse migreerimine õnnestus, infosüsteemid on igapäevases töös edukalt kasutusse võetud ja sellega on vähenenud andmete dubleerimine mitmes samasisulises infosüsteemis ning info kogumine ja haldamine erinevates menetlustabelites.  Koostöös Rahandusministeeriumi ja Maa-ametiga viidi läbi riigivaraseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu menetlus. Eelnõu eesmärk oli muuta kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi vahelised maatoimingud lihtsamaks, läbipaistvamaks ja kiiremaks.  Maade omandamise mahtusid iseloomustavad alljärgnevad joonised (vasakul Rail Baltic, paremal Eesti Raudtee). RO – riigi omandist, MO – munitsipaalomandist, EO – eraomandist 44   2022. aastal valmistati ette Keskkonnamaja ehitushanke alusdokumendid ning ehitushange avaldati riigihangete registris 12.12.2022, pakkumuste esitamise tähtaeg oli 03.04.2023. Keskkonnamaja on keskkonnaministeeriumi valitsemisala ühishoone, kus hakkavad asuma ministeerium, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri, Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Kemiti Tallinna struktuuriüksused ning Eesti Loodusmuuseum. Uues kompleksis saavad töötajad kaasaegse töökeskkonna, pinnakasutus väheneb 38% võrra. Praegu on kasutuses 17 100 m² büroopinda, uues hoones saab olema 10 630m². Loodusmuuseum prognoosib uues majas suurendada külastajate arvu 3-4 korda, 150 – 200 tuh külastajat aastas. Enamik tänastest kasutuses olevatest hoonetest on energiakulukad, keskmine energiatõhususarv on 230 kWh/m² aastas. Uue kompleksi energiatõhusus suureneb 2,5 korda. Arvutuslik energiatõhususarv põhiprojekti baasil on 92 kWh/m² aastas. Projektiga toetatakse keskkonnasäästlikku ehitamist, puidusektori ekspordipotentsiaali suurenemist läbi kohaliku toorme – puidu väärindamise ja suurte puitehitiste ehitamise kogemuse. Valdkonna peamised kitsaskohad  Maareformi osas ei ole selgunud kõikide maade munitsipaalomandisse andmise vajadus ja osade menetluste lõpule viimist takistavad eraisikute huvidega maade reformimise probleemid (nt perspektiivse eramaa ja munitsipaalmaa ühise piiri määramine on takerdunud KOV või eraisiku tegevusetuse tõttu).  Maareformiga seotud probleemid on seotud põhiliselt õigustatud isikute ja/või KOVide väheldasest huvist ning maareformi-alaste teadmistega töötajate hulk väheneb nii Maa-ametis kui KOVides.  Maade omandamisel jäävad tihti juba algatatud menetlused seisma, sest projektlahendusi muudetakse menetluse kestel ja see toob kaasa täiendavaid menetlustoiminguid ja viivitusi. Lisaks on töös senisest keerulisem turupiirkond ehk Tallinna linnas mitmed ehitistega kinnisasjad ja Rae vald, kus menetlused on keerukamad ning sageli tekivad vaidlused väärtuse määramise osas, kinnisasjad on koormatud piiratud asjaõigustega või üüri- ja rendilepingutega ja menetlus tuleb läbi viia ka õigustatud isikutega. Tegevus 5.2. Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine Eesmärk: ühiskond on varustatud ajakohaste ja kvaliteetsete ruumiandmete ja -teenustega. Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks hõivatakse topograafilisi andmeid sh hallatakse Eesti topograafia andmekogu, mis on aluseks ruumiandmetele teistes riiklikes registrites, koostatakse olulisi topograafilisi kaarte, hallatakse geodeetilisi, geoloogilisi, aadressi- ja kohanimeandmeid, peetakse maakatastrit, analüüsitakse ja avalikustatakse ruumiandmeid, avalikustatakse pinnase, sh mulla andmeid jm. Algatakse 3D ülemineku strateegia loomine. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Maa-amet ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 45  Maakatastri andmete 49,2 49,2 49,9 49,7 50,2 usaldusväärsuse määr; % Kuni 4.a vanuste 79 78 79 86 80 topograafiliste andmete osakaal, % Ruumiandmeteenuste - - 5 5 10 vastavus nõuetele, % Planeeritud tegevuste täitmise analüüs  Aadressiandmete andmekvaliteedi tõstmine, kus keskenduti unikaalaadressi nõudega objektide andmekorrastusele. Saavtatud tulemus on 95% aadressiandmetest on kvaliteetsed.  2022. a olulisemaks tulemuseks võib geodeesia valdkonnas pidada Interreg Eesti-Läti koostööprojekti eduka lõpptulemuse saavutamist. Koostööprojekti eesmärgiks oli Eesti ja Läti geodeetiliste süsteemide harmoniseerimine ning üleminekumudelite arvutamine ja avaldamine. Need eesmärgid said tähtaegselt täidetud, üleminekumudelid on kättesaadavad geodeetiliste punktide andmekogu veebilehelt https://gpa.maaamet.ee, kalkulaatorite alamlehelt.  Geoloogia tulemused 2022. a: o maavarade registri pidamine (load ja taotlused, varude otsused, andmete väljastamine) – 1221; o maavarade kaitsega seotud menetlused – 634; o riigimaade müügi ja rendi menetlustele hinnangu andmine – 823; o aerokontroll korraldamine kaevandamistegevusele ja jäätmealadele – 150; o lisandunud ehitusgeoloogiliste aruandeid – 501.  Kaardi loomiseks või uuendamiseks on vajalik regulaarsed alusandmete uuendamised. Fotogramm-meetria võimaldab satelliidifotode, aerofotode ja muude maapinnalt või selle lähedalt tehtud fotode abil määrata objektide asendit, mõõtmeid ja kuju. 2022. a teostati järgmised tööd: aeropildistamine, metsaseire, asulad. 46  Eesti topograafia andmekogu (ETAK) riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu ja geoinfosüsteem, mis on oluliseks osaks andmebaasipõhises topograafiliste andmete ja kaartide tootmisprotsessis. 2022 aasta lõpuks on ETAK-i andmete ajakohasus vaadeldav alljärgnevatel kaartidel: 47  Täiskaardistuse ajakohasuse suurendamiseks on vajalik investeerida vastavatesse tehisintellekti toodetesse.  Oluliseks tulemuseks saab pidada Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuuri INSPIRE teenuste üleviimine ühtsele platvormile, mis on alus avaandmete teenuste tootmiseks rahvusvahelistest standarditest lähtuvalt.  Katastri olulisemated tulemused 2022.a: o Uue maatoimingu platvormi (https://kataster.ee/) juurutamine ning sellega seotud teenuste avaldamine. o 2022. aasta maa korralise hindamise läbiviimine, metoodikate ja hindamismudelite väljatöötamine ning automatiseerimine Maa korralise hindamise infosüsteemis. Maa korralise hindamise infosüsteemi juurutamine ja avaldamine maatoimingu platvormi teenusena (https://maahindamine.kataster.ee/). o Üleminek uuele Katastri riigivara ruumiandmete keskkonnale (https://riigivara.kataster.ee/), mis on arendatud uue maatoimingu platvormi teenusena ja kuhu on koondatud riigivara ruumiandmete haldamisega seotud toimingud. Katastri riigivara ruumiandmete keskkond toimib integreeritult Riigi Kinnisvararegistriga (https://riigivara.fin.ee/) ning automatiseerib kahe andmekogu vahelised protsessid. o Minu Katastri (https://minu.kataster.ee/) avaliku infoportaali avaldamine. Minu kataster on arendatud uue maatoimingu platvormi teenusena, mis esitab punktipõhise katastri andmeid ning mis on väravaks maatoimingute (maakorraldustoimingute) algatamiseks. o Uue kõlvikute infosüsteemi arendamine ja arvutusmudelite avalikustamine (https://kolvikud.kataster.ee/). Kõlvikute infosüsteemi eesmärk on automatiseerida kõlviku kaardi tootmine Eesti Topograafia Andmekogu andmete alusel ning esitada onlines katastri kõlviku infot kogu maatoimingu platvormi teistele teenustele (nagu maa korraline hindamine, statistika jne). Uue süsteemi andmed võetakse kasutusele 2023. aasta lõpus kui on juurutatud uus katastri menetluste süsteem. 48  o Katastriandmete integreerimine andmeaida süsteemi ühtsete katastristatistikate tootmiseks KeMi haldusalas. Valdkonna peamised kitsaskohad  Soovitud tegevuste rahastamine jäi aasta teise poolde, mis tekitas viivituse ja mitmed tegevused realiseeruvad järgmisel aastal (näiteks Geo3D analüüs, avaandmete API-d, GreenIT kaarditeenused, mis võimaldavad alla laadida minimaalselt vajaliku andmehulga).  Katastri suurimateks väljakutseteks on arenduste operatiivne juhtimine ja toimimise tagamine, sh tehniliste tõrgete lahendamine, erinevate osapoolte vajaduste arvestamine ja rahastuste taotlemine. Tegevus 5.3. Ilmaandmete, ilmaprognooside ja -hoiatuste tagamine Eesmärk: sihtrühmad on operatiivselt ning järjepidevalt varustatud täpsete meteoroloogiliste andmete, prognooside ja hoiatustega maismaal, merel ja õhus. Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks analüüsitakse ja avalikustatakse ilmavaatlusandmeid, koostatakse ilmaprognoose ja hoiatusi, antakse mudelprognoose, analüüsitakse ja avaldatakse kaugseire andmeid, osutatakse lennumeteoroloogia teenust jm. Eesmärki aitab oma teenuste kaudu saavutada Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Ilmainfo kättesaadavus 99,5% 99,9% 99,9% 99,9% 99,9% Uuendatud (vanus alla 10 70% 70% 85% 75% 80% aasta) ilmajaamade osakaal Planeeritud tegevuste täitmise analüüs  Hüdrometeoroloogia seirevõrgu haldamiseks võeti kasutusele keskhaldussüsteem NM10, mis võimaldab tunnise sammuga jälgida seirejaamade, sondijaama ja ilmaradarite tööd ja korrasolekut.  2022. aastal uuendati ilmateenuste veebilehte Keskkonnaagentuur | ILM ja avaldati uus produkt, milleks on radariandmed koos välgulöökidega. Samuti on nüüd nimetatud veebilehel kõigile kättesaadav TalTechi Meresüsteemide Instituudi operatiivrežiimis tööle pandud lainemudeli arvutatud Läänemere lainekõrguse ja -suuna produktid.  Koostati ja avaldati 12 videokokkuvõtet kuu ilmaoludest, 4 aastaaegade kokkuvõtet kaardiloona ja 2021. aasta kokkuvõte, 5 maakondade kliimaülevaadet ning 2021. aasta äikeseülevaade. 49   2022. aastal saavutas KAUR hoiatusteenuse kvaliteedieesmärgi, milleks on hoiatuse täpsus 95%.  Keskkonnaagentuuri koostatavate hoiatuste täpsus on seotud nii, meie sünoptikute taseme, ilmamudelite täpsuse ja kvaliteediga kui ka suures plaanis aastajooksul esinenud ilmaolukordade tavapärasuses ja mahus. 2022.a võib kokku võtta kui tavapärase ja pigem keskmisest väiksema hulga tormidega aasta. 2.3.6. Meede 6. Keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine Eesmärk: keskkonnateadlik mõtteviis ja igapäevane käitumine on saanud normiks Eesti elanike igapäevaelus. Meetme kirjeldus: Meetmel on üks tegevus: keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Eesti Loodusmuuseum, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Eesti elanike osakaal, kes 80 - 81 86 - hindab oma igapäevast käitumist keskkonnateadlikuks 50  (keskkonnateadlikkuse uuringu andmed) Eesti elanike osakaal, kes 65 - - 64 - hindab teiste tegevust keskkonnateadlikuks (keskkonnateadlikkuse uuringu andmed) Eksperthinnang - - 80 90 80 keskkonnateadlikkuse ja - hariduse valdkonna toimimisele (keskkonnahariduse ja - teadlikkuse tegevuskava elluviimise seire) Tegevus 6.1. Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine Eesmärk: toimib erinevaid osapooli kaasav keskkonnahariduse võrgustik, mille tegevuse tulemusena suureneb keskkonnahariduse kvaliteet ning järjepidevalt elanike keskkonnateadlikkus; usaldusväärne ja ajakohane keskkonnainfo on kättesaadav, keskkonnaseisundi kohta on teave olemas ning inimestel on võimalik igapäevaelus keskkonnateadlikke valikuid teha. Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnaharidus) poliitikat, sh viiakse ellu keskkonnahariduse ja - teadlikkuse tegevuskava, edendatakse keskkonnahariduse kvaliteeti ning keskkonnahariduse asutuste koostööd erinevate osapooltega, korraldatakse loodushariduslikke näituseid ja üritusi, loodusmuuseumis edendatakse muuseumikogusid ja kodanikuteadust, korraldatakse keskkonnaalaseid õppeprogramme ja teavitusüritusi ning koostatakse ja levitatakse teabematerjale, avaldatakse keskkonnateavet, arendatakse riiklikke keskkonnaseire programme, viiakse läbi keskkonnahariduse ja –teadlikkuse alaseid uuringuid jm. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaministeerium, Eesti Loodusmuuseum, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Keskkonnaharidusprogrammid 103 000 93 367 150 545 115 000 120000 es osalevate õpilaste arv Keskkonnainfo 65 - 52 76 - kättesaadavuse hinnang (keskkonnateadlikkuse uuringu andmed) Uute seiremeetodite 2 3 4 4 5 rakendamine erinevates seirevaldkondades – kaugseire kasutamine: valdkondade arv 51 Planeeritud tegevuste täitmise analüüs Keskkonnateadlikkuse valdkonna kõige olulisemateks tegevusteks oli aastal 2022 uuendatud ja valideeritud küsimustikuga „Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu 2022“ läbiviimine, „Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse tegevuskava 2023-2025“ koostamine ning mitteformaalse keskkonnahariduse tervikliku kvaliteedisüsteemi arendamine ja rakendamine. Positiivset mõju avaldas COVID-19 pandeemia lõppemine, mis võimaldas ellu viia mitmeid projekte, mille tegevused vahepeal peatunud olid. Üldist huvi keskkonnateemade vastu vähendas sõda Ukrainas – see väljendus ka keskkonnateadlikkuse uuringu vastustes.  Viidi läbi „Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkuse uuring 2022“, kasutades valideeritud ja olulisel määral teaduspõhiselt uuendatud küsimustikku. Uuringu tulemuste põhjalik teostati faktoranalüüs ning koostati teaduslikul mudelil põhinev keskkonnateadlikkuse indeks. Seoses selle muudatusega on ka mõned mõõdikud kaotanud aktuaalsuse ja teiste tasemed muutunud.  „Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse tegevuskava 2023-2025“ uuendamisel võeti aluseks nii keskkonnavaldkonna arengukava KEVAD töörühma tulemused kui ka eelmise perioodi tegevuskava täitmisele antud eksperthinnang. Uue perioodi tegevuskavas jätkatakse paljude seniste tegevustega. Muutunud ühiskondlikest oludest tingituna on enam fookusesse tõusnud töö noorteorganisatsioonide ja kogukondadega.  Keskkonnahariduskeskusi ja koole/lasteaedu siduva keskkonnaharidusvõrgustiku toimimisel oli olulisel kohal Keskkonnaameti poolt hallatav keskkonnahariduse portaal www.keskkonnaharidus.ee, mis toetab koolide ja keskkonnahariduskeskuste koostööd ning vahendab teavet õppeprogrammide, õppematerjalide, koolituste jms kohta. Portaalis tutvustab oma tegevust üle 170 erineva keskkonnahariduse pakkuja.  Alustati keskkonnahariduse juhendajate pädevusmudeli loomist, mis on üks osa mitteformaalse keskkonnahariduse kvaliteedisüsteemist. Mudeli loomisele kaasati nii KeM haldusala keskkonnahariduse spetsialiste kui ka laiemat huvigruppi keskkonnahariduse konverentsi töötubades. Eesti Keskkonnahariduse Ühingu eestvedamisel jätkati kvaliteedimärgis „Läbimõeldud programm“ omistamist. Hinnati üle 100 õppeprogrammi, neist said kvaliteedimärgise 58.  Kui 2021. aastal osales Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel aktiivõppeprogrammidest 93 367 last, siis aastal 2022 oli õppeprogrammides osalejate arv 150 545 last. Seoses koroonapandeemia lõppemisega oli võimalik läbi viia vahepeal peatatud projekte ja õppeprogramme.  Kogu ühiskonna keskkonnateadlikkuse suurendamiseks viidi läbi mitmeid erinevatele sihtrühmadele suunatud kampaaniaid. Suuremate kampaaniate temaatika oli järgmine: jäätmekäitlus, sh toidujäätmete ja tekstiilijäätmete vähendamine, biojäätmete, akude, patareide ja elektroonika kogumine; kliimamuutuste teadvustamine; elurikkuse kaitse, sh harrastuskalapüügi korraldus. Oluliseks sihtrühmaks oli venekeelne elanikkond.  Ukraina sõjapõgenike keskkonnateadlikkuse suurendamiseks korraldati KeM haldusala asutuste koostöös projekt „Metsakümblus Eestimaal“, mille raames koostati eesti loodust tutvustavad ukrainakeelsed rajalehed ning korraldati 10 nädala jooksul loodusretki 6 erinevast lähtekohast kokku enam kui 1000 osalejale.  Noorte Keskkonnanõukogu koostöö ministeeriumiga on muutunud regulaarsemaks ja sisukamaks. Noorte Keskkonnanõukogu on kaasatud KEVADe töörühma, nad on esinenud erinevatel avalikel seminaridel. Noorte Keskkonnanõukogu koostöös MTÜ Mondo ja Avatud Noortekeskuste Ühendusega on läbi viinud keskkonnahariduslikke koolitunde õpilastele üle Eesti. 52  2022.a oli Loodusmuuseumi jaoks peamisteks märksõnadeks Covid-19 kriisist väljatulek. 2022.a esimestel kuudel kehtisid jätkuvalt Covid-19 levikut tõkestavad piirangud (maski kandmise kohustus, vaktsineerimise tõendamise kohustus), mis vähendasid muuseumi külastajate hulka. Kokkuvõttes oli külastajate arvu kasv võrdluses 2021. aasta tasemega +56% (aastal 2022 oli 38 595 külastajat), ent Covid-19 kriisile eelnenud tasemeni ei küündinud (2019.a külastas muuseumi 58 467 inimest). MUUSEUMI KÜLASTAJATE ARV 70000 58467 60000 54691 50000 38595 40000 31050 30000 24782 20000 10000 0 2018 2019 2020 2021 2022  Veebruari lõpus algas Venemaa sissetung Ukrainasse, mis tõi Eestisse põgenike voolu. Sarnaselt paljude teiste muuseumidega otsustas Loodusmuuseum Ukraina põgenike Eesti oludega kohandumise kergendamiseks pakkuda neile tasuta sissepääsu muuseumisse.  2022.a kestel tegeles Loodusmuuseum uue planeeritava muuseumi teenuste disainiga, mille raames viidi läbi ka mahukas külastajauuring.  Kogude valdkonnale saabus 2022.a alguses tunnustus muuseumiroti näol kategoorias Aasta konserveerimistöö 2021, mille raames Eleri Paats uuris ja konserveeris kalatopiseid Loodusmuuseumi kogude baasil.  Eesti Loodusmuuseumis oli 2022.a väljas 4 püsinäitust. Ajutistest näitustest oli üleval näitus „Hirmus armas nahkhiir“, mida said külastajad vaadata kuni augustini. Septembris avati ajutiste näituste saalis Peeter Lauritsa foto- ja installatsiooninäitus "Miski on kõigega seotud". Sügisel korraldati iga-aastane seenenäitus, mis sel korral tähistas 60. toimumiskorda. Trepigaleriis olid väljas nahkhiirte-teemaline fotonäitus ning laste seenejoonistuste näitus. Lisaks olid eksponeeritud muuseumikogu pärlid ja aasta tegijad.  Kodulehel oli jätkuvalt üleval 2 virtuaalnäitust: virtuaalmuuseum ja näitus kevadseentest.  Muuseumis said külastajad vaadata virtuaalreaalsuse filme, kasutada audiogiidi ja liitreaalsuse rakendust.  Koosmõjus uue keskkonnamaja ettevalmistustöödega algas ka uue haridusstrateegia väljatöötamine, mille eesmärgiks on kujundada Eesti Loodusmuuseumist keskkonnateadlikkuse kompetentsikeskus.  Erinevates keskkonnahariduslikes tegevustes osales 15 278 inimest. Loodusringides oli osalemiskordi 982.  2022.aasta alguses viisime esmakordselt läbi õpetajate seas muuseumitunniga rahulolu küsitluse. Eraldi küsimustikud saadeti vene keelsetele lasteaedadele/koolidele; eesti keelsetele lasteaedadele ja eesti keelsetele koolidele. Muuseumitunniga rahulolu - vene keelsed lasteaiad/koolid o Küsimustik saadeti 58-le 2021.a Loodusmuuseumi vene keelset muuseumitundi külastanud lasteaia rühmale/klassile. Küsimustikule vastas lõpuni 24 küsimustiku saanut (so 41%). Küsimustik koosnes 9-st küsimusest, milles 6 olid valikvastustega 53  väited ja 3 avatud vastustega küsimused. Vastustest nähtub, et muuseumitundi külastanud vene keelsed lasteaiarühmad/koolid on valdavalt väga rahul muuseumitunniga. Külastajate keskmiseks rahulolu hindeks on väga kõrge 4,83. Muuseumitunniga rahulolu - eesti keelsed lasteaiad o Küsimustik saadeti 73-le 2021.a Loodusmuuseumi muuseumitundi külastanud lasteaia rühmale. Küsimustikule vastas 20 küsimustiku saanut (so 27%). Küsimustik koosnes 9-st küsimusest, milles 6 olid valikvastustega väited ja 3 avatud vastustega küsimused. Vastustest nähtub, et muuseumitundi külastanud vene keelsed lasteaiarühmad/koolid on valdavalt väga rahul muuseumitunniga. Külastajate keskmiseks rahulolu hindeks on väga kõrge 4,83. Muuseumitunniga rahulolu-eesti keelsed koolid o Küsimustik saadeti 64-le 2021.a Loodusmuuseumi muuseumitundi külastanud koolile/klassile. Küsimustikule vastas lõpuni 13 küsimustiku saanut (so 20%). Küsimustik koosnes 9-st küsimusest, milles 6 olid valikvastustega väited ja 3 avatud vastustega küsimused. Vastustest nähtub, et muuseumitundi külastanud klassid on valdavalt väga rahul muuseumitunniga. Külastajate keskmiseks rahulolu hindeks on väga kõrge 4,69.  Muuseumis toimus 2022. aastal kokku 79 erinevat üritust, neist 63 sünnipäeva. Sünnipäevade arvu osas jõuti 2022.aastal 2020.aastaga võrreldavale tasemele (2020.a toimus muuseumis 65 sünnipäeva). 2019.a tasemeni ronimise ruumi veel on (2019.a toimus muuseumis 101 laste sünnipäeva).  Meediakajastusi oli 2022. aastal kokku 321 (BMMG monitooring). Meedia kajastusdünaamika järgi oli kajastusi enim jaanuaris (Aasta Tegijad looduses ja Muuseumirott restaureerimise kategoorias) ja augustis – septembris (seenenäitus). Kõige rohkem kajastusi oli pealinn.ee portaalis, Vikerraadios, ETV-s ja stolitsa.ee portaalis. Jaanuar 2023 seisuga oli loodusmuuseumi Facebooki lehe jälgijate arv 11 366 (vrd 2020 - 10 870, 2021 - 10 971). Lehe uudisvoos oli aasta jooksul 162 postitust (vrd 2022 – 118). Meie postituste reach Facebook’is oli 142 205. Väga hästi levisid orgaaniliselt postitused meie töötajate esinemistest televisioonis ning Peeter Lauritsa ja seenenäitusega seotud postitused.  Eesti Loodusmuuseumi kogude töö ja loodusteaduslik tegevus hõlmab kuut valdkonda: botaanika, geoloogia, mükoloogia, zooloogia, foto- ja multimeedia ning teadusajalugu.  2022. aastal täienesid ELM kogud 4027 eksemplari võrra.  Alustati digiteerimise strateegilisema läbiviimisega. Koostati digiteerimiskava, vaadati üle digireposse kogunenud failid ja korrastati need. Taastati aktiivne koostöö PlutoF meeskonnaga digikujutiste ülekandeks infosüsteemi sisestatud kirjete juurde. Arendati edasi digikujutiste loomise võimekust muuseumis.  Eksemplare laenutati 2022. aastal 2778. Enim laenutusi tehti zooloogilisest kogust. ELM kogud on PlutoF (https://plutof.ut.ee/) ja SARV (http://geokogud.info/) infosüsteemides.  ELM töötajate poolt või osalusel valmis 2022. aastal kolm teaduslikku ja neli populaarteaduslikku artiklit.  Keskkonnahariduse tegevused said eriolukorra järel uuesti hoogu koguma hakata. KeA läbimõeldud õppeprogrammidest said osa tuhanded õppurid; laienes täiskasvanutele suunatud teavitustegevuste spekter (loengute sari Tartu Ülikooli Väärikate ülikoolis). Võõrliikide teemat tutvustavateks tõmbenumbriteks kujunesid elusate eksponaatidega nälkjanäitus Türi lillelaadal ning vähinäitus Wähja festivalil, kus elusaid staare toetasid uued pilkupüüdvad rullstendid. Keskkonnaharidusega tegelejate laulupeoks on aga 54  sügisene keskkonnahariduse konverents, mis 2022. aastal toimus Võrus ja tutvustas elurikkust meie ümber.  2022. aastale jättis oma jälje Ukrainas alanud sõda. Sõjapõgenike sisseelamise toetuseks alustas KeA Eesti loodust ja looduses liikumise reegleid tutvustava vlogisarjaga, mida veab KeA oma ukrainlannast kolleeg.  Usaldusväärse ja ajakohase keskkonnainfo kättesaadavuse tõstmiseks sai valmis Keskkonnaportaali arendus. 2022. aastal loodi mitmesugust sisu (kaardilood, seire tulemuste videod, analüüside avaldamine, jne). Keskkonnaportaali kaardirakenduses on tänaseks olemas 100 kaardikihti looduskaitse, vee, jahinduse, kalanduse ja põllumajanduse valdkonnast. Lisatud 2022. aastal 53 tk, nendest 26 sellist, mida varem ei ole kusagil avalikus kaardirakenduses publitseeritud. Valdav osa kihte on EELISe andmestikud või nende tuletised, aga on ka väliseid süsteeme (KPOIS veekatselised kitsendused; PRIA kihid; CORINE landcover; kalapüügiruudud).  Keskkonnaportaali kaardirakendusel oli 49 986 külastust ja veebiosal 71 599 külastust 2022. aastal. Kokku 121 585 külastust.  Keskkonnateadlikkuse tõstmise eesmärgil avalikustati riikliku keskkonnaseire (2021.a.) tulemused esmakordselt videokokkuvõtetena (6) ning on kättesaadavad kõikidele huvilistele sotsiaalmeedias ja keskkonnaportaalis.  2022. aastal koostati 10 eri tüüpi valdkonnaüleseid analüüse toetamaks teha keskkonnateadlikke otsuseid. Kõige olulisem ja suure mõjuga analüüs oli „Tuuleenergeetika arendamist piiravate kitsenduste kaardistamine ning vabade alade tuvastamine“. Samal teemal erinevad analüüsid jätkuvad Riigikantselei tellimusel. Valdkonna peamised kitsaskohad  Keskkonnaagentuuri olulistele põhiteenustele on väga kriitiline IT kvaliteetne tugi. Probleeme tekitavad IT projektide tähtaegadest mitte kinni pidamine, mis toob kaasa järgmiste plaanis olevate IT tööde seisakud. IT arendustegevused viiakse ellu teatud mööndustega, mille tulemusena äripoolsed ootused ei ole rahuldatud täismahus. Täna on suureks takistuseks IT projektide personali leidmine. IT arenduste nõudlusele vastava IT teenuse osutaja võimekuse tagamiseks võimalused puuduvad. Keskkonnaagentuuril on suur IT arenduste vajadus (ca 89 väikearendust ning lisaks suuremaid arendusi) teenuste 55  paremaks toimimiseks. Keskkonnaagentuuri teenuste toimimise riskid suurenevad igal aastal ning väga madal on ka klientidele mugavusteenuste arenduse võimekus.  Keskkonnaagentuuri probleemiks on konkureerimine erasektori palkadega kõrgelt hinnatud valdkonnas (IT ja andmeanalüütika, andmehaldus). Probleemi suurendab IT sektori ja andmeanalüütikute kõrge konkurents juba erasektori enda sees. KAUR vajab nimetatud pädevusi oma põhiteenuste osutamiseks ja täna me ei suuda püsida palkadega konkurentsis. Näiteks IT tarkvara programmeerimise tööpere (Keskkonnaagentuuris vajalik erinevate mudelite koostamiseks) keskmine palk on 19% madalam avaliku sektori mediaanist! Suurim tööpere (andmeanalüüs ja –seire) on jätkuvalt valiku sektori mediaanist madalam (ca 16%). Jätkuva palga mahajäämusega KAUR ei suuda hoida häid töötajaid ja värvata turult pädevaid spetsialiste.  Seiretööde ja seirevõrgu alarahastamine takistab mitmete programmi tegevuste eesmärki saavutamast. Ilma põhjaliku seireta on raske hinnata keskkonnaseisundit erinevates valdkondades (vesi, liikide mitmekesisus, metsa seisund, jne). Täna ei ole tagatud riikliku seirekava täismahus rakendamine, mitmed seired jäävad teostamata või teostatakse väiksemas mahus. Tihti leitakse lahendusi erinevate projektide näol, mis omakorda tekitab juurde halduskoormust ja ebakindlust jätkusuutliku seire korraldamisel.  Eesti lähiaastate üheks olulisimaks prioriteediks on rohepööre, mida on võimatu edukalt ellu viia keskkonnateadlike kodaniketa. Loodusmuuseumil on plaanis luua Eestisse lisaks uuele, Põhjamaade modernseimale loodusmuuseumile ka keskkonnahariduse ja rohepöörde kompetentsikeskus, mis hakkab süsteemselt ja tänapäevaseid haridusmetoodikaid kasutades looma ühtset keskkonnahariduse võrgustikku, mis on rohepöörde üks peamine alustala. Kuna loodusmuuseum on ka avaliku arvamuse küsitluste alusel usaldusväärseim keskkonnainfo allikas, siis tuleks seda positsiooni riigi tasemel oluliselt rohkem ära kasutada.  Loodavasse keskkonnamajja luuakse sünergia kodanikuühiskonna, kolmanda sektori ja ametkonna vahel, mis parandab oluliselt koostööd, seadusloomet ja üleüldist info liikumist sektori sees. Keskkonnamajast saab rohepöörde nö tugikeskus, mille kaudu on võimalik vahendada elanikkonnale rohepöördega seonduvat infot, seda energiatõhususest kuni rõivatööstuse keskkonnamõjuni. Läbi toimuvate seminaride, akadeemiate, perehommikute jne, on võimalik rohepöörde teemasid selgel, lihtsal ja arusaadaval moel elanikkonnani vahendada.  Loodusmuuseum on kitsal vanalinna pinnal (näituste pinda vaid 360 m²) saavutanud oma arengu ja külastatavuse vastuvõtmise lae (50 000 külastajat aastas), mistõttu on uut muuseumi hoonet aktiivselt planeeritud juba viimased 10 aastat. Lisaks on olemasolev hoone ligipääsmatu liikumis- ja nägemispuudega inimestele.  Muuseumi kogude tingimused on katastroofilises olukorras (laiali jaotatud neljale pinnale üle linna (sh keldrid), millest ükski ei vasta kogude säilitamiseks vajalikele tingimustele), mistõttu on riigile väärtuslikud loodusteaduslikud kogud väga haavatavas olukorras.  ELM on viimastel aastatel strateegiliselt kogu oma jõud suunanud uue muuseumihoone, ekspositsiooni ning haridusstrateegia väljatöötamisele, värvates parimad võimalikud spetsialistid, kaasates haridus- ja looduseksperte, taotlenud projektirahastusi, kogunud know-how´d (loodus)muuseumitest üle maailma jne. Arvestama peab sellega, et kui projekt jääb sahtlisse, aegub praeguseks kokku pandud sisend ning projektiga jätkamisel tuleb kõigil asjasse kaasatud inimestel alustada tööd taas algusest. 56 3. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala teadus- ja arendustegevus keskkonnapoliitika kujundamisel Keskkonnaministeeriumis töötas 2022. aastal kaks teadusnõunikku, kes tegelesid siseriikliku ja rahvusvahelise teadusarendustegevuse koordineerimisega. Aasta esimeses pooles toetati üht teadusnõuniku ametikohta RITA3 meetmest. Teadusnõunikud kuuluvad eelarve- ja strateegia osakonna koosseisu. Keskkonnaministeeriumile eraldatud riigieelarvelise teadusarendustegevuse rahastu eesmärk on tagada keskkonnapoliitika teaduspõhisus ja selleks vajalik teadmussiire. 2022. aastal rahastati Keskkonnaministeeriumi teadusarendustegevuse eelarvest 34 teadusuuringut ja teadusarendustegevust toetavat tegevust summas 1 709 455 eurot. Tellitud teadusuuringud viisid läbi Eesti ülikoolid ja teadusasutused. Keskkonnaministeeriumi eluslooduse põhiüksusel oli olulisi käimasolevaid teadusuuringuid oli viis. Kalavarude uuringud olid seotud müra mõjuga pelaagilistele kaladele ning mage- ja merevee kalavarude hindamise ja haldamissoovitustega erinevates veekogudes. Metsaosakond viis läbi statistilise metsainventuuri uuringud ja FAHM katsed kliimamõju hindamiseks metsa kasvule ja metsapatogeenide levikule. Looduskaitseosakond tellis võrdleva uuringu Euroopa naaritsa populatsiooni seiremetoodikate kohta, et valida liigi püsivaks seireks sobivaimad. Keskkonnakasutuse põhiüksuses oli olulisi käimasolevaid teadusuuringuid üksteist. Välisõhu ja kiirguse osakonna uuringud käsitlesid välisõhu kvaliteedi mõju inimese tervisele, siseõhu radoonisisaldust (RITA2 projekt), tuumaelektrijaama ja tuumkütuste ladustuspaiga võimalikke asukohti, julgeoleku küsimusi ja valmisolekut hädaolukordadeks, töötati välja metoodika ja kulumudelid radioaktiivsete jäätmete ladustamisega seotud kulude prognoosimiseks. Merekaitse osakonna eestvedamisel uuriti Natura elupaikasid, teostati tehniline uuring Pirita tee äärse rannaala ümberkujundamiseks ja laevanduse keskkonnamõju uuring (RITA 2 projekt), töötati välja metoodika Eesti merealade reostuskoormuse hindamiseks ja hinnati maksimaalset lubatud reostuskoormust. Veeosakonnal oli töös ka kloridasooni uuring (RITA2 projekt). Keskkonnakorralduse ja välissuhete põhiüksusel oli teadusuuringuid kaks, mõlemaid projekte vedas keskkonnatehnoloogia osakond. Esimene neist käsitles biomassi tuhkasid, kus uuriti biomassi põletamisel tekkivate tuhkade püsivate orgaanilist saasteainete sisaldust, eesmärgiga saada teadmine kuidas vältida ja vähendada tuhkades sisalduvate dioksiinide koguseid. Teine projekt käsitles kemikaalivaldkonda ja selle killustatusest tulenevaid probleeme ning pakkus välja kontseptsiooni valdkonna paremaks korraldamiseks, arendamiseks ning strateegiliste eesmärkide seadmiseks. Rakendusuuringute programmi RITA2 kaasfinantseerimisel viidi ellu kolm projekti. Neist esimese raames töötati välja metoodika laevandusega seonduvate tegevuste keskkonnamõju hindamiseks ja kirjeldamiseks Eesti merealal ning koostati esialgne hinnang laevandusega kaasnevate keskkonnamõjude kohta. Teise projekti raames selgitati välja kloridasooni ja selle laguprodukti kloridasoon-desfenüüli leviku põhjused pinna- ja põhjavees; anti soovitused kloridasooni ja selle laguproduktide edaspidiseks seireks, piirnormi ületanud põhjavee puhastamiseks ja piirnormi ületanud põhjavee tarbijate teavitamiseks ohtudest. Kolmas projekt tulenes Radooni riiklikust tegevuskavast, projekti raames töötati välja metoodika ning 57 viidi läbi 500 hoone siseõhu radoonitasemete riikliku uuringu I etapp, mille tulemused on üheks sisendiks elamutes radoonikiirituse vähendamise strateegia koostamisel. Lisaks viis Keskkonnaministeerium 2022. aastal teadusarendustegevust ja seda toetavaid tegevusi ellu ka oma eelarvest mahus üle 810 000 euro. Samuti viisid teadusarendustegevust ja seda toetavaid tegevusi läbi Keskkonnaministeeriumi allasutused. Keskkonnainvesteeringute Keskus toetas ja kaasrahastas 2022. aastal positiivselt evalveeritud teadusasutuste 28 projekti mahus 2 754 685 eurot. Projektid panustasid merenduse, kalanduse, metsanduse, looduskaitse ja ringmajanduse valdkonda ning kliimaga kohanemise eesmärkide saavutamisesse. Keskkonnaagentuuris oli teadusasutustega koostöös käimas viis projekti mahus 487 789 eurot. ÜF toel viiakse ellu ELME ökosüsteemide teenuseid käsitlev uuring. Lisaks on käimas metsanduse arengut suunavad projektid, ning mere- ja veekaitsesse panustavad projektid. Keskkonnaametil on koos ülikoolidega käimas neli projekti mahus 161 771 eurot, mis panustavad kestlikku kalandusse, elulooduse kaitsesse ja -kasutusse ning mere- ja veekaitsesse. Eesti Keskkonnauuringute Keskus tegi erinevate ülikoolidega koostööd nelja projekti raames mahus 165 360 eurot. Projektid panustasid kliima ja metsanduse valdkonda ning merestrateegiasse. Riigi Metsamajandamise Keskuse Teadusnõukogu otsuse alusel oli 2022. aastal käimas seitse teadusprojekti mahus 323 759 eurot, mis panustasid metsanduse arengu erinevatesse aspektidesse, nagu seosed kliimaga ja ökosüsteemide süsinikusidumise võime, kuivendussüsteemide mõju veekvaliteedile ja jääksoode metsastamise mõju C- ja N -bilansile. Lisaks Keskkonnaministeeriumi TA-projektide nõustamisele ja administreerimisele osalesid teadusnõunikud mitmete riiklike teekaartide koostamisel, TAI koordinatsioonikogus, TPK-IPK koosolekutel ja teadusnõunike võrgustikus, öeldes sõna sekka riikliku teadus- ja innovatsioonipoliitika kujundamisel. Samuti osaleti Kutseharidusnõukoja tegevuses, ÕÜF haridus-ja teadusmeetme juhtkomisjonis, Rohetehnoloogiate arendusprogrammide töörühmas ning teistes teadus- ja innovatsioonipoliitikat suunavates kogudes ja hindamiskomisjonides. Rahvusvahelise teadusarendustegevuse koordineerimine ja rahaline toetus oli peamiselt seotud Euroopa horisondi algatustega ning ja JPI Oceans projektidega. 2022. aastal toetati rahaliselt Eesti teadlaste osalemist JPI Ocean RESPONSE uuringud mikro- ja nanoplasti mõjust mereelustikule ja JPI ANDROMEDA nano- ja mikroplastiku seiremeetodite ja analüüsimetoodikate väljatöötamise projektides. Samuti toetas Keskkonnaministeerium Eesti teadlaste osalemist Euroopa horisondi partnerlustes metsanduse (ForestValue, ForestValue2), looduskaitse (Biodiversa+), merekaitse (Sustainable Blue Economy) ja kemikaaliriskide hindamise (PARC) valdkonnas. Metsanduse valdkonnas esimene teadusprojekt käivitus. Rahastati sihtotstarbeliselt projekti „WoodLCC – puitehituse täiustatud elutsükli kuluarvestuse meetodite uuringud“ Eesti osaprojekti läbiviimist Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi professori PhD Jaan Kersi juhitava töörühma poolt. Samuti rahastati sihtotstarbeliselt Tartu Ülikooli Loodus- ja täppisteaduste valdkonna, keemia instituudi, molekulaartehnoloogia kaasprofessori Uko Marani juhitava töörühma osalemist kemikaalide riskihindamise PARC partnerluses. Teised Euroopa horisondi partnerlused ja ühiskonkursid olid ettevalmistusfaasis. 58 4. Aruandeaasta eelarve täitmine Lõplik Esialgne eelarve Täitmine KESKKONNAKAITSE JA -KASUTUSE PROGRAMM eelarve tuhat € tuhat € tuhat € KULUD -165 201 -350 567 -121 813 Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine -25 420 -60 612 -8 562 Kulud -25 420 -60 612 -8 562 Õhukvaliteedi parendamine -7 070 -78 696 -3 691 Kulud -7 070 -78 696 -3 691 Kiirgusohutuse tagamine -1 399 -2 122 -1 648 Kulud -1 399 -2 122 -1 648 Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine -19 706 -22 987 -11 472 Kulud -19 706 -22 987 -11 472 Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine -1 225 -1 105 -955 Kulud -1 225 -1 105 -955 Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika kujundamine -1 275 -10 650 -1 763 Kulud -1 275 -10 650 -1 763 Jäätmemajanduse korraldamine -4 009 -5 763 -6 054 Kulud -4 009 -5 763 -6 054 Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine -1 351 -1 655 -1 264 Kulud -1 351 -1 655 -1 264 Merekeskkonna kaitse suunamine -2 682 -39 010 -2 386 Kulud -2 682 -39 010 -2 386 Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -48 067 -58 512 -27 480 Kulud -48 067 -58 512 -27 480 Elurikkuse kaitse tagamine -17 002 -22 509 -15 907 Kulud -17 002 -22 509 -15 907 Metsanduse arengu suunamine -11 142 -11 726 -10 301 Kulud -11 142 -11 726 -10 301 Jahinduse arengu suunamine -1 510 -1 403 -1 383 Kulud -1 510 -1 403 -1 383 Maatoimingute korraldamine -6 023 -12 661 -8 883 Kulud -6 023 -12 661 -8 883 Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine -7 615 -8 742 -9 322 Kulud -7 615 -8 742 -9 322 Ilmaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine -4 015 -5 442 -4 721 Kulud -4 015 -5 442 -4 721 Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine -5 691 -6 973 -6 021 Kulud -5 691 -6 973 -6 021 59 5. Lisa 1 Tulemusvaldkonna sisend riigi 2022. aasta majandusaasta koondaruandesse 5.1. Tulemusvaldkonna mõõdikud Eesmärk: Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine elukeskkond ning suhtumine loodusesse on vastutustundlik Tulemusvaldkonna Tegelik täitmine Sihttasemed mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 2035** Soodsas seisundis 57 57 57 >=57% >=57 loodusdirektiivi elupaigatüüpide osakaal (%). Allikas: KeM Keskkonnateadlikkuse indeks 47 - 41.6* 52 - Allikas: KeM Kasvuhoonegaaside 12,8 15,6 - 13,3 12,7 8 summaarne koguheide mln tonni CO2 ekvivalenti Allikas: KeM Heas seisundis olevate 53 52 - 81 54 veekogumite osakaal Allikas: KeM Jäätmeteke (va 4151 4657 - 3530 3460 põlevkivitööstus) (kg/inimese kohta) Allikas: KeM Ressursitootlikkus: SKP ja 0,63 0,7 - 0,67 0,68 0,9 kodumaise toormekasutuse suhe, eur/kg Allikas: Eurostat *Metoodika muudatus 5.2. Tulemusvaldkonna eelarve täitmine Esialgne eelarve (tuh €) Lõplik eelarve (tuh €) Täitmine (tuh €) Kulud -165 201 -350 567 -121 813 60 5.3. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs (arengud ja väljakutsed) Keskkonna tulemusvaldkonna jätkuvaks väljakutseks on tasakaalu leidmine keskkonnakaitse ja keskkonnakasutuse eesmärkide saavutamisel, et majanduskasv Eestis jääks keskkonna seatud piiresse. Keskkond on inimõigus, seega globaalselt ning ka Euroopa Liidu siseselt on üha enam vajalik vastata pikaajalistele keskkonna ja kliimaga seotud väljakutsetele – hoogustuv rohepööre, ressursside kestlik kasutus, ökosüsteemide säilitamine, kliimamuutused ja nendega kohanemine. Tulemusvaldkonna üheks mõõdikuks on summaarne kasvuhoonegaaside koguheide. Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri3 2021. aasta andmete järgi oli kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus 15,6 miljonit tonni CO2- ekvivalenti. 2021.a heide võrreldes 2020.a suurenes, põhjuseks põlevkivi kaevandamise mahu suurenemine ning heite suurenemine maakasutuse ja metsanduse sektoris. 2020.a aastal oli koguheide oodatust madalam pandeemia tõttu. Võrreldes 1990. aastaga on Eesti KHG koguheide vähenenud umbes 68,5% võrra. Arvestades ka LULUCF sektorit, on koguheite vähenemine ligi 57,3%. 2022. aastal kasvas töötus- ja energeetikaettevõtete CO2 heitkogus peamiselt põlevkivielektri tootmise kasvust tulenevalt täiendavalt ligi 23% (1,6 mln tonni), mistõttu on oodata Eesti kasvuhoonegaaside summaarse heitkoguse kasvu ka 2022. aastal. Olemasolevad poliitikad ja meetmed on selgelt ebapiisavad erinevate kliimapoliitika õigusaktide kohaste eesmärkide täitmiseks ning riigi pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamiseks. Seetõttu on vaja rakendada täiendavaid meetmeid kõikides sektorites. Keskkonnaministeerium on hindamas täiendavate meetmete rakendamise mõju ja mahtusid, mis on vajalikud selleks, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning suurendada nende sidumist ja võimaldada riigina võetud kohustuste täitmist. Samuti on algatamisel kliimaseaduse välja töötamise protsess, mille eesmärk on mh vaadata üle õigusraamistik Eesti 2030. aasta kliimaeesmärkide täitmiseks ning kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks ja panna paika peamised põhimõtted, mida on vaja nende eesmärkideni jõustamiseks. 2022.a alustati „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ uuendamisega, Riigikogu kiitis muudatused heaks 2023.a veebruaris. Eesmärgiks on, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. Ressursitootlikkus 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga suurenes (2021.a tase 0,7 €/kg), sellele aitasid kaasa ressursitõhususe meetmest toetatud investeeringud. 2022. a eesmärgi saavutamine selgub 2024.a alguses. Lähiaastate fookuses on jätkuvalt jäätmevaldkond ning selle reformimine. Lähiaastatel on oluline jäätmekäitlus efektiivselt ja innovaatiliselt ümber korraldada, kuna uutele jäätmeliikidele on lisandumas mitmed uued kohustused. Tuleb tagada materjaliringsus ning saavutada olmejäätmete ja muude jäätmeliikide jaoks kohustuslikud sihtarvud. Jäätmeteke on pöördunud kasvamistrendi ning eeldatavalt (jäätmestatistika 2022. aasta kohta on kogumisel ja selgub 2024. a alguses) ei saavutatud 2022. aasta jäätmetekke 3 2022. aastal avaldatud Eesti kasvuhoonegaaside inventuur (https://envir.ee/kliima/kliima/rahvusvaheline- aruandlus) 61 vähendamise eesmärki (2021.a tase: 4657 kg/in/a vs kavandatud 3530 kg/in/a). Teke on osaliselt tingitud teatud tüüpi jäätmete kasvust (nt ehitus-lammutus-, pinnase- ja tööstusjäätmed), kuid teisalt ei ole seni rakendatud jäätmetekke vähendamise tegevused veel oma täit mõju saavutanud. Jäätmetekke vähendamise eesmärgi saavutamiseks on rakendatud erinevaid meetmeid (sh kampaaniad teadlikkuse tõstmiseks ja liigiti kogumise hoogustumiseks, KOVde nõustamine, juhendmaterjalide koostamine, toetusmeetmed), uuendatud õigusakte, samas on oluline ka inimeste teadlikkuse suurendamine ja harjumuste muutmine keskkonnahoidlikuks. Lisaks valmib 2023.a uus riiklik jäätmekava, mis on osa ringmajanduse strateegilisest nägemusest ja tegevuskavast, moodustades süsteemse terviku ringmajandusele üleminekul. Keskkonnaministeeriumi prioriteet on teadvustada ühiskonnale keskkonna ja kliimaga seotud väljakutseid ning olla nende lahendamisel partneriks huvirühmadele ja teistele valitsusasutustele oma valdkonna poliitikate kavandamisel. Lähiaastatel on Eesti peamiseks väljakutseks leida meile sobiv viis rohepöörde eesmärkide saavutamiseks. Selle küsimuse lahendame tehes tihedat koostööd teiste valdkondadega, ministeeriumitega, huvigruppide ja partneritega. Ühiselt tuleb lahendada nii sisulised küsimused, töötada välja finantsmehhanismid ning toetada ja rakendada uusi tehnoloogiaid, et rohe- ja digipööret hoogustada. Ükski valdkond üksinda ei saa vastutada kogu riigis strateegia Eesti 2035 raames kokku lepitud eesmärkide täitmise eest. Rohepöörde edukaks elluviimiseks koostati Riigikantselei eestvedamisel Rohepöörde tegevusplaan 2023–2025. Valmistume põhjalikult ka uue välisvahendite perioodi käivitamiseks ja rakendamiseks ning pingutame, et leida alternatiivseid ja uusi rahastusallikaid ka nö klassikaliste keskkonnakaitseliste tegevuste tarvis, näiteks vee- ja merekeskkonna ning elurikkuse kaitse. Üha laiemalt jõuavad ühiskonna teadvusesse elurikkuse kaoga kaasnevad hävitavad mõjud nii loodusele, inimese tervisele kui ka majandusele. Senisest enam pöörame tähelepanu, et elurikkuse säilitamine oleks keskne printsiip kõigis poliitikavaldkondades, sj tõuseb järjest enam esile ei-kahjusta-oluliselt (DNSH) põhimõtte rakendamine, aga mõistagi tegeleme igapäevaselt oma valitsemisala ühe põhiülesandega – elurikkuse säilitamise ning praktiliste taastamistöödega ning nende toetamisega. Tulemusvaldkonna üheks mõõdikuks on soodsas seisundis loodusdirektiivi elupaigatüüpide osakaal on 57% (mõõdetakse iga kuue aasta järel), mis on soovitud sihttasemel. Tähelepanu all on ka veekaitse. Vastavalt 2021.a veekogumite seisundihinnangutele on 52% pinnaveekogumitest ja 74% põhjaveekogumitest heas seisundis. 2022. aastal kinnitati veemajanduskavad Eesti vete hea seisundi saavutamiseks aastaks 2027. Reostuse vähendamist ja vete seisundi parandamise meetmete rakendamist takistab ressursside puudus, puudu on nii inimesi kui raha uuringuteks ja teadus-arendustegevusteks ning investeeringuteks. 2022.a lõpuks sai läbi neli aastat kestnud suur jääkreostuse likvideerimise projekt Purtse jõe valgalas. Projekti käigus puhastati 12,6 kilomeetri ulatuses vana jõesängi ja rajati on 7,5 kilomeetri ulatuses uut jõesängi, mille tulemusel vähendati piirkonnas negatiivset mõju keskkonnale ning loodi elustikule soodne ja kohalikele inimestele ohutu keskkond. Ka strateegia Eesti 2035 üheks eesmärgiks on veereostuse vähendamine, elurikkuse säilitamine ja liikide seisundi parandamine. Keskkonnavaldkonnas tulemuste saavutamise võti peitub teadlikes ning ka teadlikult oma käitumist muutvates kodanikes – meie eesmärk on, et iga inimese hoiakud ning käitumine lähtuvad keskkonnahoidlikkusest. Võrreldes varasemate aastatega saab öelda, et üldine keskkonnateadlikkus on suurenenud (keskkonnateadlikkuse indeks oli 41,6%), paranenud on 62 nii hoiakud kui inimeste käitumine, aga huvi keskkonnateemade vastu on jäänud Ukrainas toimuva agressiooni varju. Väljatöötamisel on keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (KEVAD), mille koostamise raames lepitakse keskpikas perspektiivis kokku valdkonna strateegilised eesmärgid ja tegevused. 2023.a algul kinnitas Vabariigi Valitsus uue metsanduse arengukava ning esitas selle Riigikogule heaks kiitmiseks, kuid Riigikogus arengukava vastu ei võetud. Käivitatud on riigilõivude ja keskkonnatasude ajakohastamise protsess „saastaja maksab“ põhimõtte rakendamiseks. Viimase paari aasta üheks väljakutseks on olnud valdkonna ekspertide ja heade spetsialistide hoidmine. Võimestamist vajavad paljud alarahastatud valdkonnad ning seoses rohepöörde protsessidega riigis on suurenemas ootused Keskkonnaministeeriumi valitsemisala teenustele (lubade menetlused, mõjude hindamine, erinevad kooskõlastamised jt). Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda aadressil: https://envir.ee/ministeerium-kontakt-uudised/ministeeriumi-tutvustus/tegevuspohine- eelarve 63