Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 66-23/261388 Otsuse kuupäev 14.06.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus EKT Teed OÜ vaidlustus Viljandi Linnavalitsuse riigihankes „Viljandi tänavate aastaringne hooldus aastatel 2023-2026“ (viitenumber 261388) RoadWest OÜ pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise, RoadWest OÜ kvalifitseerimise, kõrvaldamata jätmise ning RoaDWest OÜ-ga hankelepingu sõlmimise otsustele Menetlusosalised Vaidlustaja, EKT Teed OÜ, esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Hankija, Viljandi Linnavalitsus, esindajad linnasekretär Ene Rink, õigusnõunik linnasekretäri ülesannetes Margit-Marit Raudsepp Kolmas isik, RoadWest OÜ, esindaja advokaat Artur Maljukov Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. RHS § 197 lg 1 p-i 8 ja 192 lg 3 p-i 7 alusel jätta läbi vaatamata EKT Teed OÜ taotlus Viljandi Linnavalitsuse 02.05.2023 korralduses nr 256 vastu võetud otsusele sõlmida hankeleping. 2. RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel rahuldada EKT Teed OÜ vaidlustus osaliselt ja tunnistada kehtetuks Viljandi Linnavalitsuse 02.05.2023 korralduses nr 256 vastu võetud otsused tunnistada edukaks RoadWest OÜ pakkumus, kvalifitseerida ja jätta kõrvaldamata RoadWest OÜ. 3. RHS § 198 lg 2 alusel mõista Viljandi Linnavalitsuselt EKT Teed OÜ kasuks välja 2/3 tasutud riigilõivust 853,33 eurot. 4. RHS § 198 lg 2 alusel mõista Viljandi Linnavalitsuselt EKT Teed OÜ kasuks välja esindaja kulud 2916,67 eurot (käibemaksuta). 5. RHS § 198 lg 8 alusel mõista EKT Teed OÜ-lt RoadWest OÜ kasuks välja esindaja kulud 700 eurot (käibemaksuta). EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 03.03.2023 avaldas Viljandi Linnavalitsus (edaspidi Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Viljandi tänavate aastaringne hooldus aastatel 2023-2026“ (viitenumber 261388) (edaspidi Riigihange) hanketeate. Riigihankes esitati kaks pakkumust: 1) EKT Teed OÜ pakkumus maksumusega 940 870 eurot (käibemaksuta); 2) RoadWest OÜ pakkumus maksumusega (arvutusvea parandamise tulemusena) 531 245 eurot (käibemaksuta). Viljandi Linnavalitsuse 02.05.2023 korralduses nr 256 otsustati: 1) tunnistada EKT Teed OÜ ja RoadWest OÜ isiku pakkumused vastavaks (resolutsiooni p 1); 2) tunnistada RoadWest OÜ pakkumus edukaks (resolutsiooni p 2); 3) jäeti kõrvaldamata ja kvalifitseeriti RoadWest OÜ (resolutsiooni p 3); 4) otsustati sõlmida hankeleping RoadWest OÜ-ga (resolutsiooni p 4). 2. 15.05.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) EKT Teed OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija 02.05.2023 otsustele tunnistada vastavaks ja edukaks RoadWest OÜ (edaspidi Kolmas isik) pakkumus, kvalifitseeriti ja jäeti kõrvaldamata Kolmas isik ning otsustati sõlmida hankeleping Kolmanda isikuga. 3. Vaidlustuskomisjon teatas 22.05.2023 kirjaga nr 12.2-10/66 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 25.05.2023 ja neile vastamiseks 30.05.2023. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks Hankija ja Kolmas isik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Vaidlustaja EKT Teed OÜ põhjendab vaidlustust järgmiselt. 4.1. 06.04.2023 esitas Vaidlustaja Hankijale märgukirja (edaspidi Märgukiri) (vaidlustuse lisa 1), milles juhtis tähelepanu, et Kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal. 05.05.2023 edastas Hankija pakkujatele: 1) Hankija hankekomisjoni 02.05.2023 protokolli nr 13-17/23/9-1 (edaspidi 02.05.2023 protokoll) (vaidlustuse lisa 2); 2) Hankija 02.05.2023 korralduse nr 256 (edaspidi Korraldus)1 (vaidlustuse lisa 3). 1 Viljandi linnasekretär ja Viljandi linnapea allkirjastasid Korralduse digitaalselt vastavalt 04.05.2023 kell 15:02 ja 05.05.2023 kell 12:10. Seega, kuigi Korralduses on selle andmise kuupäevaks märgitud 02.05.2023, on Korraldus tegelikult antud 05.05.2023. 2 (44) Vaidlustaja on seisukohal, et: 1) Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, sh Kolmanda isiku pakkumus ei vasta „Pakkumuse esitamise ettepanek“ (edaspidi Ettepanek) p-le 6.3, mistõttu Hankija pidi Kolmanda isiku pakkumuse RHS § 115 lg 8 teise lause alusel tagasi lükkama; 2) Hankija teostatud kontroll Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse üle on puudulik ning Kolmanda isiku antud vastused ei võimaldada veenduda Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses; 3) Kolmanda isiku pakkumus ei vasta „Vastavustingimused“ p-le „Tehnika hoidmise ja hooldamise koht“, mistõttu Hankija pidi Kolmanda isiku pakkumuse RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel tagasi lükkama; 4) Kolmas isik rikkus oluliselt hankelepingute olulist tingimust ja jättis Vaidlustajale teadaolevalt nimetatud asjaolu hankepassis avaldamata. Kolmas isik esitas pakkumuses Hankijale ebaõiget teavet „Vastavustingimuste“ nõudele vastamise kohta. Hankija pidi kaaluma Kolmanda isiku kõrvaldamist ega saanud Kolmandat isikut kvalifitseerida. 4.2. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal 4.2.1. Hanke tingimused ei sätesta täpselt, kui palju tehnikat või masinaid peab pakkujal Hooldustööde teostamiseks olema. „Vastavustingimuste“ kohaselt peab pakkujal olema teenuse osutamiseks vajalik tehnika ning tehnika hoidmise ja hooldamise koht Viljandi linnas või selle läheduses, kuid mitte kaugemal kui 30 km. Hankepassi peatüki „Haridus- ja kutsekvalifikatsioonid“ järgi peab pakkuja meeskonnas olema teenuse osutamise eest vastutav isik, kellel on vähemalt kaheaastane kogemus sarnase teenuse osutamise eest vastutava isikuna, ja liiklusreguleerija. Tehnilise kirjelduse (edaspidi TK) p-de 1.1, 1.3, 1.5.3, 1.6, 1.10 ja 1.11 kohaselt, pakkuja peab üldnõuetena tagama: 1) ööpäevaringselt töötava valveteenistuse olemasolu; 2) hooldustööde teostamisel liiklusohutus ja edastama Viljandi Linnavalitsusele, päästeametile ja politseile info liiklustakistuste jm ohtlike kohtade kohta ning need võimalusel kõrvaldama või märgistama vastavate liiklusmärkidega; 3) võimekus koostada või tellida erakorralise sündmuse liikluskorralduse tarvis liiklusskeem vastavalt Viljandi Linnavalitsuse või sündmuse juhi (nt. päästeamet) korraldusele ning peale erakorralise sündmuse lõppu taastama sündmuse eelse liikluskorralduse ja tagama teemaa korrastamise selliselt, et on tagatud liikluskohustus; 4) kogu teemaa ulatuses loomakorjuste koristamise ja nende nõuetekohase käitlemise; 5) töövõtu tulemusena tekkinud ja kogutud jäätmed (sh libedusetõrjeks kasutatud puistematerjalid juhul kui pakkuja ei korralda nende taaskasutust) transportimise ja käitlemise vastavalt kehtivale korrale (Viljandi linna jäätmehoolduseeskiri); 6) Viljandi Linnavalitsuse informeerimise hooldatavatele objektidele suunatud vandalismi-aktidest (vargusest, lõhkumistest või muudest rikkumistest), mille tagajärjel hooldatav objekt on saanud kahjustada). TK p-de 2 – 5 kohaselt, pakkuja peab tagama tänavate ja parklate talvised ja suvised hooldustööd, sh lume ladustamise ja äraveo ning kahjustuste likvideerimise, bussipeatuste hooldustööd, tänavate remonttööd, sh talvise löökaukude remondi ning suvise pragude ja löökaukude remondi ning elutähtsa teenuse osutamisega seotud kohustuste täitmise. 3 (44) TK lisade 1-5 järgi, Hooldustööde teostamiseks on vaja hooldada 97,89 km teid, 3,47 km erikattega teid (erikattega teede pindala on 10 795 m2), 88 bussipeatust ja paviljoni, 107 ülekäigurada (97 reguleerimata ülekäigurada, 12 reguleeritud ülekäigu rada, 37 ohutussaart ja 2 teetõkist) ja 51 928 m2 parklaid. Märgukirja lisaks 1 on Vaidlustaja arvutus Hooldustööde teostamiseks vajalike tehnika, töötajate ja tarvikute kohta (edaspidi Arvutus, Vaidlustaja ärisaladus). Arvutuses on mh näidatud Vaidlustaja hinnang hankelepingu täitmiseks vajaliku tehnika ja töötajate arvu kohta ning hankelepingu täitmiseks vajalike kulude summade kohta erinevate kuluartiklite (tehnika, töötajad, materjalid (sool, sõelmed, graniitliiv), muud kulud (tehnika hoidmise ja hooldamise koht, jm) lõikes. Vaidlustaja hinnangu andmed on oluliselt suuremad kui Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ja 02.05.2023 protokollis näidatud Kolmanda isiku vastavad näitajad. Vaidlustaja osutab praegusel hetkel Viljandis Hooldustöid, mistõttu Vaidlustajal on teadmine, kui palju tehnikat, töötajaid, materjale jm on Hooldustööde teostamiseks vaja ja millised on Hooldustööde teostamiseks vajalikud kulud. 4.2.2. Hankija 02.05.2023 protokolli kohaselt: 1) Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on 531 245 eurot (ilma käibemaksuta); 2) Kolmanda isiku pakutud komplekshind on 29 709 eurot (ilma käibemaksuta); 3) Kolmas isik planeeris Hooldustöid teostada 2 auto ja 2 traktoriga (teedele) ja 1 masinaga kõnniteedele ja bussitaskutele; 4) Kolmas isik planeeris Hooldustöid teostada talvel 7 töötaja ja suvel 4 töötajaga. Vaidlustaja viitab, et: (a) Vaidlustaja pakkumuse maksumus on 940 870 eurot (ilma käibemaksuta); ja (b) Vaidlustaja planeeris Hooldustöid teostada oluliselt suurema hulga hooldusmasinate ja töötajate arvuga. Seega, Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on Vaidlustaja pakkumuse maksumusest (531 245/940 870) 44% väiksem ning Kolmanda isiku poolt Hooldustööde teostamiseks kasutatavate masinate ja töötajate arv on Vaidlustaja masinate ja töötate arvust oluliselt väiksemad. 4.2.3. TK lisa 1 kohaselt, Viljandis on talvise seisunditaseme osas peamiselt 2. ja 3. seisunditasemega teed. TK lisas 1 toodud tabeli järgi on Viljandi hoolduspiirkonnas 1 esimese seisunditasemega tee, 149 teise seisunditasemega teed ja 53 kolmanda seisunditasemega teed. Vastavalt on 1. seisunditasemega teid kokku 456 m, 2. seisunditasemega teid 53 828 m ning 3. seisunditasemega teid 43 611 m. Lisaks on TK lisas 8 toodud ohtlike lõikude kogupikkus umbes 3491 m. TK lk 2 ning TK p-de 2.1, 2.18 ja 3.7 kohaselt, nii tänavate kui bussipeatuste talvine hooldamine peab toimuma vastavalt majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusele nr 92 „Tee seisundinõuded“ (edaspidi määrus nr 92). 2. ja 3. seisunditasemega teede puhul tuleb määruse nr 92 § 27 lg-te 1 ja 6 ning määruse nr 92 lisa 9 järgi tagada tee vastavus seisundinõuetele alltoodud tabelis märgitud ajaga. TK p-i 2.22 järgi, ohtlikes kohtades (st TK lisas 8 toodud lõikudel) tuleb teostada lume- ja libedusetõrjet arvestades antud tänavalõigu seisundinõuetes toodust poole lühemaid hooldustsükli aegu, samuti teostada ennetavat libedusetõrjet. 4 (44) TK lisades 1 ja 8 toodud mahtusid ning määruses nr 92 ette nähtud hooldustsüklit silmas pidades tuleb edukal pakkujal seega Viljandis arvestada, et 53,8 kilomeetril, st teise seisunditasemega teedel tuleb tee seisundinõuded tagada 8-12 tunniga, 43 kilomeetril, st kolmanda seisunditasemega teedel tuleb tee seisundinõuded tagada 4-5 tunniga ning 3,5 kilomeetril, st ohtlikel lõikudel vaid 2-4 tunniga alates lumesaju või tuisu lõpust (tänavate puhul lumesaju või tuisu algusest, vt Määruse § 27 lg 2). Hankija 02.05.2023 hankekomisjoni protokolli järgi, Kolmas isik kavatseb Viljandis kasutusele võtta 2 autot ja 2 traktorit teedele ning 1 masina kõnniteedele ning bussitaskutesse. Vaidlustaja hinnangul on äärmiselt küsitav (tegelikult objektiivselt võimatu), et Kolmas isik suudaks Hooldustöid nõuetekohaselt osutada vaid 5 ühiku tehnikaga (2 traktorit, 2 autot ja 1 masin). On oluline, et Hooldustööde teostamiseks vajaliku tehnika kogus määratakse kindlaks hooldatava pinna suuruse ja hooldamiseks kuluva aja alusel. See tähendab, et Hooldustööde teostamiseks vajaliku tehnika kogus ei ole pakkuja suvaotsus, vaid see määratakse kindlaks, jagades hooldatava pinna suuruse pakkuja poolt kasutatava tehnika jõudlusega (mitu ruutmeetrit pinda suudab tehnika ühes tunnis puhastada). Saadud numbri pinnal on võimalik hinnata, mitu ühikut tehnikat on vaja selleks, et puhastada hooldatav pind hanketingimustes näidatud tundide jooksul. Vaidlustaja on määranud Hooldustööde teostamiseks vajaliku tehnika (ja ka töötajate) arvu just sel moel (vt Arvutuse tabel 1 „Masinate ja tööjõu vajadus“). Oluline on seegi, et masina jõudlust piiravad ühelt poolt ilmastikuolud ja teiselt poolt linnas kehtiv piirkiirus. Järelikult, Kolmanda isiku poolt kasutatava tehnika jõudlust ei ole võimalik kasvatada väitega, et masinad puhastavad Viljandis pinda sõites näiteks 70 km/h. Arvestades, et Kolmanda isiku poolt kasutatava tehnika hulk ei ole Hooldustööde teostamiseks piisav, on kaks võimalust: Kolmas isik ei kavatse Hooldustöid nõutud kvaliteediga, sh kehtestatud tähtaegadel teostada või Hankija ei kavatse nõuda Hooldustööde teostamist hanke tingimustes kehtestatud nõuete kohaselt. Viimasel juhul oleks olnud aus, kui Hankija oleks algusest peale kõiki pakkujaid teavitanud sellest, et tegelikult ei tule Hooldustöid hanke tingimustes kehtestatud nõuete kohaselt teostada. TK lisade 1 ja 2 järgi, teede, sh erikattega sõiduteede hooldamisel võib teehooldaja libedustõrje tegemisel ehk teekatte haardeteguri suurendamisel kasutada kloriidide, abrasiivmaterjalide või nende segude või kloriidide vesilahuste puistamist ainult erijuhtudel (nt. jäävihm või olukord, kus muud abinõud ei toimi) ning kokkuleppel tellijaga. See tähendab, et Kolmas isik ei saa libedusetõrje teostamisel piirduda kloriidide kasutamisega, vaid Kolmas isik peab libeduse kõrvaldama sahkamisega (vt TK p 2.13). Sahkamist teostatakse eeskätt hooldetraktoritega, mida Kolmandal isikul on vaid 2. 4.2.4. Lepingu p-i 3.2 järgi, töövõtjal tuleb kinnitada, et tal on olemas hooldustöö alal pädevusega asjatundja, tal on õigussuhe vastutavate spetsialistidega ning ta omab kogemusi, mis Hooldustööde teostamiseks õigusaktide kohaselt peavad olema. Lepingu p-i 5.9 järgi on Hooldustööde teostamine aasta- ja ööpäevaringne. See tähendab, et edukas pakkuja peab suutma tagada tee seisundinõuded hooldustsükli jooksul absoluutselt igal ajal. Lisaks kõigile nendele juhtidele, kes peavad mehitama Hooldustööde teostamiseks vajalikku masinaparki, TK p-i 1.5.2 järgi, töövõtjal peab olema igal ajal võimekus saata vajadusel erakorralise sündmuse juurde liiklust reguleerima vastava pädevuskoolituse läbinud ning tunnistust omav inimene. Samuti tuleb TK p-i 1.1 jaoks tagada eraldi töötajad selleks, et tagada ööpäevaringne 5 (44) valveteenistus, et operatiivselt teostada ilmastikuolude muutusest tingitud hooldustöid ja kindlustada kõigilt isikutelt hooldustöid puudutava informatsioon vastuvõtmine, selle registreerimine ja tulemuslik reageerimine, kusjuures töötajad peavad olema kättesaadavad ka telefonitsi. Hankija 02.05.2023 hankekomisjoni protokolli kohaselt, Kolmandal isikul on kogu eelneva, st Hooldustööde teostamiseks suvisel perioodil kättesaadav 4 töötajat ning talvel 7. Nende seas on nii liiklusreguleerija kui ka operatiivsete teadete vastuvõtmise eest vastutav isik. Arvestades Hooldustööde mahtu on väheusutav (pigem objektiivselt võimatu), et Kolmas isik suudaks Hooldustöid nõuetekohaselt teostada. Talihoolduse tööjõukulusid puudutavas Riigikohtu 07.06.2021 otsuses asjas 3-20-2362, p 30 leiti: „TLS § 51 lg 1 nõuab töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tunni pikkuse järjestikuse puhkeaja ja TLS § 52 lg 2 töötajale summeeritud tööaja arvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tunni pikkuse järjestikuse puhkeaja tagamist. Seejuures ei ole lubatud teha erisust valveaja korral: ka valveaja kohaldamisel tuleb töötajale tagada igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise võimalus (TLS § 48 lg 2)“ Vaidlustaja on seisukohal, et ilma tööõiguse norme rikkumata ei oleks Kolmandal isikul pakkumuses esitatud isikkoosseisuga võimalik Hooldustöid teostada. Juba ainuüksi TK p-is 1.1 toodud ööpäevase valveteenuse osutamine eeldaks Riigikohtu seisukohtade valguses kolme erinevat töötajat ning isegi kui liiklusreguleerija pädevust omava isiku puhul rakendada valveaega, tekiks ühe töötaja puhul samuti TLS § 48 lg 2 kohaselt käitudes vajadus mitme töötaja järele. On välistatud, et Kolmas isik saaks ilma tööõiguse norme rikkumata nõuetekohaseid Hooldustöid teostada. Tööõiguse normide rikkumine toob kaasa Kolmanda isiku pakkumuse kohustusliku tagasilükkamise (vt RHS § 115 lg 9 ja Riigikohtu 07.06.2021 otsus asjas 3-20-2362, p-d 25 ja 30.3). 4.2.5. Kolmandal isikul on ajatatud maksuvõlg 174 180,12 eurot, mis tähendab igakuuliselt olulist rahalist koormust Kolmanda isiku jaoks. Kui Kolmandal isikul on vaja asendada või remontida tehnikat, palgata täiendavaid töötajaid, osta juurde kütust jne, siis on Kolmanda isiku rahalised vahendid, sh hankelepingu täitmise eest saadav tasu maksuhaldurile ajatamisgraafiku järgsete summade ulatuses väiksem. 4.2.6. Hankija teostatud kontroll Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse üle on puudulik ning Kolmanda isiku antud vastused ei võimaldada veenduda Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses. Hankija 02.05.2023 protokollist nähtub, et Hankijal tekkis kahtlus Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses2 ja et Hankija esitas Kolmandale isikule küsimused viimase pakkumuse maksumuse kohta. 02.05.2023 protokollis näidatud Hankija küsimused Kolmandale isikule ja Kolmanda isiku vastused Hankija küsimustele on üldsõnalised ega sisalda teavet, mis võimaldanuks Hankijal veenduda, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendatud. Näiteks Hankija kaks 2 02.05.2023 protokolli lk 2 järgi: „Arvestades asjaolu, et pakkumustel on hinnavahe, mis võib tekitada küsimuse, kas pakkuja RoadWest OÜ ei ole esitanud põhjendamatult madala maksumusega pakkumust, soovis hankija saada täiendavalt vastuseid järgmistele küsimustele: /…/“. 6 (44) esimest küsimust on kas-küsimused („Kas sellise maksumuse juures on võimalik tagada teenuse osutamine nagu hanke lisa kolm alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“ punktides 2.33 – 2.329 on toodud?“ ja „Kas sellise maksumuse juures on võimalik tagada teenuse osutamine nagu hanke lisa kolm alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“ punktides 4.10 – 4.14.2 toodud?“). Ka Kolmanda isiku vastused Hankija küsimustele on üldsõnalised kinnitused („Kinnitame, et suudame sellise hinnaga teenust osutada (sama hind on meil Valga linna hanke ja oleme saanud seda teenust kvaliteetselt teha“, „Sellise hinnaga on võimalik teenust osutada kvaliteetselt. Suvine hind on Pacher tüüpi masinaga, aga tavaline on käsitöö ja meeste töötasu on arvestatud kuu tasus.“ ning „Kinnitame, et suudame sellise hinnaga kvaliteetselt teenust osutada. Sama hinnaga on meil ka Valga ja Võru hanked, mida oleme teostanud juba 10 aastat“). Üldsõnalised on ka Hankija täiendavad küsimused („Kas mõlemad autod ja traktorid on varustatud lumesahkadega?“ ja „Kas pakkujal on greideri kasutamise võimalus?“), mistõttu ka Kolmanda isiku vastused on üldsõnalised. Vaidlustuskomisjon selgitas 10.07.2020 otsuses vaidlustusasjas 138-20/222733 (p-d 33-37) kokkuvõtvalt, et: 1) Hankija ei tohi esitada pakkujale pakkumuse maksumuse põhjendamiseks umbmääraseid küsimusi, samuti küsimusi, mille osas võiks pakkujalt eeldada, et ta vastab sellele teatud viisil (vt otsuse p 35); 2) Hankija küsimuste puudulikkusest hoolimata tuleb pakkujal esitada küllaldased ja detailsed põhjendused ja tõendid, mis võimaldavad tema pakkumuse maksumuse põhjendatust sisuliselt hinnata (vt otsuse p 36); 3) Olukorras, kus hankija saab pakkujalt üksnes üldsõnalised vastused, tuleb tal RHS § 118 lg 8 alusel pakkujaga täiendavalt konsulteerida (vt otsuse p 37); 4) Hankija järeldus pakkuja antud selgitustele ei tohi olla paljasõnaline, peab olema jälgitav ning piisavaks ei saa pidada viiteid enda kogemusele ja teistele hangetele (vt otsuse p 37).3 Käesoleval juhul Hankija ei küsinudki Kolmandalt isikult viimase pakkumuse maksumusega seotud arvandmeid, vaid palus vaid kinnitust, et Kolmanda isiku pakutud hinnaga on võimalik teenust osutada. Sellise kinnituse küsimine ja saamine ei vasta RHS § 115 lg-s 1 nõutud asjakohasele selgitusele. 02.05.2023 protokolli lk-l 3 sisalduv kokkuvõttev järeldus Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse osas kattub olemuslikult sellise järeldusega, mida vaidlustuskomisjon pidas 10.07.2020 otsuses, p 37 ebapiisavaks. Seda enam, et 02.05.2023 protokolli kokkuvõtvas järelduses sisalduv lause „Komisjon pidas hinda realistlikuks ka pakkuja poolt nimetatud põhjusel, et sarnase hinnaga teenust on ta osutanud Valgas ja Võrus“ on otseses vastuolus vaidlustuskomisjoni 10.07.2020 otsuses p 37 toodule seoses võimalusega põhjendada pakkumuse maksumust teiste hangetega. 3 Vt VAKO 10.07.2020 otsuse asjas nr 138-20/222733, p 37: „Hankija, saanud sedavõrd umbmäärased ja sisuliselt jälgimatud selgitused, pidanuks kolmanda isikuga RHS § 115 lg 8 alusel täiendavalt konsulteerima, et ilmsed ebaselgused kõrvaldada. Hankija seda ei teinud ning usaldas pimesi kolmanda isiku esitatud kontrollimatuid arvandmeid. Hankija on vaidlustatud käskkirja juurde kuuluvas koondotsuses, täpsemini selle lisas küll märkinud, et ta „kontrollis pakkuja esitatud pakkumuse maksumuse kujunemise kalkulatsioone ka omalt poolt“, kuid selline konstateering jääb paljasõnaliseks. On selgusetu ja tegelikult ka võimatu sisuliselt kontrollida kolmanda isiku esitatud kalkulatsioone ja seda, kas pakutava hinna juures on võimalik katta vähemasti kõik teenuse osutamisega seotud kulud, kuivõrd mitmed olulised andmed on puudu. Piisavad ei ole hankija üldsõnalised viited enda kogemusele ja teistele hangetele. Hankija peab, olles ise alustanud pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli, kontrollima kolmanda isiku pakutud hindu sisuliselt ja põhjalikult ning seda selle konkreetse hanke asjaolusid arvesse võttes.“ 7 (44) Kolmanda isiku kuutasu Valga tänavahoolduse hankes oli 48 190 eurot (ilma käibemaksuta) (vt Märgukiri) ning 02.05.2023 protokolli kohaselt, Kolmanda isiku komplekshind oli 29 709 eurot (ilma käibemaksuta). Seetõttu jääb arusaamatuks, kuidas õigustab Kolmanda isiku pakkumuse maksumus Valga tänavahoolduse hankes Kolmanda isiku pakkumuse maksumust. Samuti on oluline, et Valga ja Võru hanked ning see Riigihange ei ole võrreldavad, kuna Viljandi tänavahoolduse tingimused erinevad oluliselt Valga ja Võru hangete tingimustest (vt Märgukiri). See, kuidas Kolmas isik kavatseb pakutud hinnaga Hooldustöid osutada (kui suured on teenuse osutamiseks vajalike kulude summad erinevate kuluartiklite (tööjõukulu, tehnika soetamise kulu, kütusekulu, tehnika hoidmise ja hooldamise kulu, soola, sõelmete ja graniitkillustiku kulu), Hankijat ei huvitanud. 02.05.2023 protokollist nähtub, et Hankija ei kontrollinud Kolmanda isiku vastuseid sisuliselt, vaid lähtuski üksnes Kolmanda isiku paljasõnalistest kinnitustest, et pakkumuse maksumus on põhjendatud. Seda, et pakkumus on tõsiseltvõetav ning et puuduvad alused selle põhjendamatult madala maksumusega pakkumusena kõrvaldamiseks, tulnuks Hankijale vastates tõendada esmajoones pakkujal endal (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.08.2016 otsus asjas 3-16-787, p 16). Vaidlustajale teadaolevalt ei esitanud Kolmas isik enda pakkumuse maksumuse põhjendatuse tõendamiseks mitte ühtegi tõendit. Hankija poolne kontroll Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse üle ei vasta RHS § 115 lg-s 1 nõutud asjakohasele teabele. Nii Hankija küsimused kui ka Kolmanda isiku vastused on üldsõnalised ega tõenda vähimalgi määral seda, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on Hooldustööde nõuetekohaseks teostamiseks piisav. Tegemist on rikkumisega, mis tingib vaidlustatud Hankija otsuste kehtetuks tunnistamise. 4.3. „Vastavustingimuste“ p-s „Tehnika hoidmise ja hooldamise koht“ on sätestatud, et pakkuja peab kinnitama, et „Pakkujal on olemas tehnika hoidmise koht Viljandi linnas või selle läheduses, kuid mitte kaugemal kui 30 km“. Oluline on tähele panna, et „Vastavustingimuste“ järgi ei pea Hankija piisavaks kinnitust selle kohta, et pakkujal on tulevikus (edukaks osutumisel) võimalik vajalik koht otsida või et pakkujal on koha tarvis sõlmitud eelleping. „Vastavustingimused“ näevad ette ühemõtteliselt, et koht tehnika hoidmiseks peab olema olemas. 02.05.2023 protokolli kohaselt, Kolmas isik kinnitas, vastuseks Hankija küsimusele seoses pakkumuse maksumuse kontrollimisega, et: „Viljandi hankeks plaanisime 2 autot ja 2 traktori teedele ja 1 masina kõnniteedele ja bussitaskud. Ruumide üle alustame täpsemaid läbirääkimisi peale lepingu sõlmimist“. Tegemist on Kolmanda isiku vastusega Hankija küsimusele „kuidas ja kuhu plaanite rajada baasi tehnika ja materjalide hoidmiseks“. Riigihanke alusdokumendid on eelhaldusaktina kehtivad ning kohustuslikud täitmiseks nii pakkujatele kui ka Hankijale enesele (nt Tallinna Halduskohtu 25.02.2019 otsus asjas 3-19- 70, p 22.2). Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetest tulenevalt peab hankija olema hankemenetluses avaldatud tingimustega seotud kuni hankelepingu täitmise lõpuni (Riigikohtu 12.10.2011 otsus asjas 3-3-1-31-11, p 16 ning seal viidatud Euroopa Kohtu praktika). Seega – Hankija nägi konkreetselt ja ühemõtteliselt ette, et pakkuja peab kinnitama, et tal on pakkumuse esitamise hetkel olemas konkreetne koht, kus hoida hankega seotud tehnikat ja 8 (44) materjali. Sama ühemõtteliselt teatas Kolmas isik 02.05.2023 protokollis, et tal polnud isegi 12.04.2023 seisuga (st 8 päeva pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva) selget kohta tehnika hoidmise jaoks ning ta plaanis algusest peale sedasi, et otsib ruumid alles pärast edukaks osutumist. Lisaks, tehnika hoidmise koha küsimuse näol pole tegemist pelgalt formaalse, vaid sisulise küsimusega, kuivõrd see on otseselt seotud pakkuja võimega pakkumuste esitamise ettepanekus ja Lepingus sätestatud kohustuste täitmise võimalikkusega. 4.4. Kolmas isik rikkus oluliselt hankelepingute olulist tingimust ja jättis Vaidlustajale teadaolevalt nimetatud asjaolu hankepassis avaldamata. Kolmas isik esitas pakkumuses Hankijale ebaõiget teavet „Vastavustingimuste“ nõudele vastamise kohta. Seetõttu, Hankija pidi kaaluma Kolmanda isiku kõrvaldamist ega saanud Kolmandat isikut kvalifitseerida. 4.4.1. Kolmas isik on varasemalt korduvalt rikkunud hankelepingu olulisi tingimusi. Kolmas isik ja Jõhvi Vallavalitsus sõlmisid 12.07.2022 riigihanke viitenumbriga 248547 „Jõhvi valla teede ja haljasalade hooldus 2022-2026“ (edaspidi Jõhvi hange) teede korrashoiu- ja hooldustööde töövõtulepingu nr 6.1-12.1/130 ning 05.08.2022 samataolise lepingu nr 6.1- 12.1/132. Nimetatud lepinguid on Kolmas isik saanud seega täita alles umbes 10 kuud ning saanud töid teha alles ühe talveperioodi jooksul. Sellest hoolimata kinnitas Jõhvi Vallavalitsus, et on olnud sunnitud kahel eraldiseisval juhul kohaldama Kolmanda isiku suhtes leppetrahvi (vaidlustuse lisa 4). Jõhvi Vallavalitsuse vastusele lisatud järelkontrolli aktidest nähtub, et leppetrahvi kohaldati rikkumiste eest, mis puudutasid teehoolduse teostamata jätmist. Teehooldustööde hanke eset arvestades on tegemist olulise tingimusega ning kuivõrd Jõhvi valla kinnitusel rikuti kohustust korduvalt, on täidetud kõik RHS § 95 lg 4 p-i 8 eeldused. 4.4.2. Kolmas isik esitas Hankijale eksitavat teavet. RHS § 95 lg 4 p-i 9 järgi, hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid mh seoses pakkuja vastavusega kvalifitseerimistingimustele või kõrvaldamise aluste puudumisega. Hanke alusdokumentide osaks olevas dokumendis „Hankepass“ tuli Kolmandal isikul kinnitada, kas tema suhtes on varasemalt kohaldatud leppetrahvi. Vaidlustajale pole teada, kuidas Kolmas isik vastas hankepassis toodud küsimusele. Samas, kuivõrd Korralduses ei ole Hankija Kolmanda isiku hankepassiga seonduvat käsitlenud, võib eeldada, et Kolmas isik jättis muu hulgas Jõhvi valla hankelepingu puhul kohaldatud leppetrahvi asjaolu Hankijale avaldamata. Kuigi RHS § 95 lg 4 p-is 8 toodu on hankija kaalutlusotsus, tuleb hankijal esitada vastavate asjaolude ilmnemisel põhjendus, miks ta ei pea varasemaid rikkumisi sellisteks, et need tingiks pakkuja kõrvaldamise. Sellist põhjendust Korralduse vastavas punktis ei leidu. 4.4.3. Kolmas isik esitas Hankijale eksitavat teavet. RHS § 95 lg 4 p-i 10 järgi, hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on tegutsenud eesmärgiga mõjutada hankijat või esitanud hooletusest eksitavat teavet, mis on võinud mõjutada hankija otsuseid riigihankes. „Vastavustingimuste“ järgi, pakkuja peab kinnitama, et „Pakkujal on olemas tehnika hoidmise koht Viljandi linnas või selle läheduses, kuid mitte kaugemal kui 30 km“. 02.05.2023 protokolli järgi, Kolmas isik avaldas Hankijale, et tal pole tehnika ja materjali hoidmiseks vastavustingimustes nõutavat kohta, vaid üksnes seda, et ta plaanib edukaks osutumisel sellise koha otsida. 9 (44) „Vastavustingimustes“ peetakse silmas pakkumuse hetkel olemasolevast kohast, mitte tulevikus otsitavast. Pole usutav, et Kolmas isik oleks võinud tingimust teistmoodi mõista ning õigupoolest pole sel ka tähtsust, sest mõistlik ja hoolas pakkuja (vt Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2021 otsus asjas 3-21-445, p 16 ning Euroopa Kohtu 12.03.2015 otsus asjas C-538/13, p 54) poleks saanud tingimust mõista mitte kuidagi teistmoodi, kui ainult sedasi, et pakkujal peab pakkumuse esitamise hetkeks olema olemas koht, kus teehooldusega seotud tehnikat hoida. Vaidlustaja on „Vastavustingimuste“ üheselt mõistetavuse tõttu veendunud, et Kolmas isik esitas Hankijale valeandmeid teadlikult. Samas, RHS § 95 lg 4 p-s 10 toodu ei eelda Kolmandalt isikult teadlikult valeandmete esitamist, vaid piisab ka hooletusest tulenevast eksitava teabe esitamisest. Samuti on täidetud eeldus selle kohta, et eksitav teave mõjutaks Hankija otsuseid, kuivõrd tegelikest asjaoludest ülevaate omamisel (st teades asjaolu, et Kolmandal isikul pole tehnika hoidmiseks kohta) oleks Hankija pidanud Kolmanda isiku lugema RHS § 114 lõike 2 alusel mittevastavaks ning tagasi lükkama. 4.5. Vaidlustaja esitas täiendavad seisukohad. 4.5.1. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal Kolmas isik ning Hankija vaidlesid Vaidlustaja seisukohale vastu kahes osas: 1) hanke maht on võrreldes varasemaga langenud; 2) Ka Vaidlustaja ise teostab hooldustöid Viljandis vaid viie masinaga, nagu lubab ka Kolmas isik. 4.5.1.1. Hanke mahu vähenemine on ebaoluline. Hankija vastuse kohaselt väheneb hooldustööde maht 1700 liiklusmärgi ning 3000 m3 jagu lume väljaveo võrra. Hankija vastuses toodud mahu vähenemine on võrreldes allesjäänud hooldustööde mahuga kaduvväike ega mõjuta pakkumuse maksumust. Järelikult ei saa sedasorti argumendiga põhjendada ka Kolmanda isiku pakkumuse madalat maksumust. 4.5.1.2. Tegelikult muutus hange võrreldes varasemaga kulukamaks. Praegu teostatakse Viljandis tänavahooldust riigihanke viitenumbriga 198164 „Viljandi tänavate aastaringne hooldus aastatel 2018-2023“ tulemusena sõlmitud lepingu alusel. Viidatud hanke tehnilise kirjelduse kohaselt tuleb Viljandi teede ja tänavate seisundinõuded tagada vastavalt Määrusele nr 92 ning seisunditasemed varieeruvad ühest kolmeni. Vaidlustatud hanke puhul on aga TK lisa 1 järgi mitmed tänavad (vrd näiteks Allika, Hiire, Ilmarise, Kalda, Kevade, Suur-Kaare jt), mis varem olid märgitud seisunditasemega 2, nüüd märgitud seisunditasemega 2+, mis TK p-i 2.21 järgi tähendab seda, et tegemist on hooldustsükli aja poolest 3. seisunditasemega tänavaga. See omakorda tähendab, et edukal pakkujal tuleb hooldustööde teostamisse panustada rohkem ühikuid tehnikat. 4.5.1.3. Hankija esitas seoses Vaidlustaja kasutatava tehnikaga valeväite. Vaidlustaja esitab Eesti Keskkonnateenused AS-i kui Vaidlustaja õiguseellase poolt praegusel ajal Viljandis toimiva tänavahoolduse töövõtulepingule eelnenud hankemenetluses esitatud pakkumuse osa „Tehnilise suutlikkuse kinnitus“ (Lisa 1, tegemist on Vaidlustaja ärisaladusega, mida Vaidlustaja palub Kolmandale isikule mitte edastada). Tõendist nähtub, et Hankija nõudis pakkujatelt kokku 19 ühikut tehnikat, mille Eesti Keskkonnateenused AS ka võimaldas. Sellest nimekirjast osaleb tänavahoolduse teostamisel 12 masinat. Vaidlustajale 10 (44) jääb arusaamatuks, mille alusel väidab Hankija, justkui kasutataks praegu tänavahoolduse teostamisel vaid nelja masinat. 4.5.1.4. Kolmanda isiku pakkumuse komplekshind on 29 709 eurot (vt vaidlustuse lisa 2). Kehtiva töövõtulepingu puhul oli eduka pakkumuse maksumus 518 252,00 eurot (ilma käibemaksuga) ehk igakuine ühikhind oli 43 188 eurot4. 19.01.2023 tõsteti Hankija ja Eesti Keskkonnateenused AS vahelise kokkuleppe alusel igakuist ühikhinda veelgi, summani 54 957,98 eurot (ilma käibemaksuta) (Lisa 2). Järelikult – ka praegu teostatavate hooldustööde kulutusi arvesse võttes pidanuks Hankijale olema selge, et Kolmanda isiku pakutud ühikhind on sedavõrd madal, et sellega pole võimalik hooldustöid nõuetekohaselt teostada. 4.5.1.5. Kolmanda isiku vastuse lisa 1 ei saa tõendina arvestada ning see tõendab Hankija poolse kontrolli puudulikkust. Kolmanda isiku vastuse järgi, Kolmas isik esitab arvestuse ja selgituse selleks, et „VAKO-l oleks võimalik hinnata Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust“. Kolmanda isiku arvestuse kontrollimine ei kuulu vaidlustuskomisjoni pädevusse, mistõttu Kolmanda isiku arvestust ei saa pidada HKMS § 56 lg 2, TsMS § 236 lg 3 ning TsMS § 238 lg 1 mõttes asjakohaseks ega lubatavaks tõendiks. Nimelt näeb HKMS § 158 lg 3 ette, et kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Ka vaidlustuskomisjon lähtub samadest põhimõtetest (vaidlustuskomisjoni 29.01.2015 otsus asjas 2-15/153002, p 10). Vaidlustuskomisjonil pole võimalik Kolmanda isiku arvestuse pinnalt järeldada, kas Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendatud, kuivõrd selle asjaolu kontrollimine kuulub Hankija kaalutlusõigusesse ning vaidlustuskomisjon kontrollib Hankija tegevuse õiguspärasust Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kontrollimisel, mitte ei kontrolli Hankija asemel, kas Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või mitte. Samuti on oluline, et Kolmas isik ei esitanud arvestust Hankijale. Asjaolu, et Kolmas isik esitab arvestuse alles vaidlustuskomisjonile, kinnitab, et Hankija poolne Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kontroll on puudulik, st ei vasta RHS § 115 lg-s 1 sätestatud asjakohasele selgitusele. RHS § 115 lg 1 alusel Hankija poolt küsitud selgituste puhul on pakkumuse maksumuse põhjendatuse tõendamiskoormis pakkujal (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.08.2016 otsus asjas 3-16-787, p 16). Viidatud lahendis on sõnaselgelt öeldud, et kui pakkuja ei tõenda pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavust, esineb alus pakkumuse tagasi lükkamiseks. Vaidlustaja hinnangul ei täitnud Kolmas isik enda selgituskohutust, mistõttu tulnuks Hankijal Kolmanda isiku pakkumus igal juhul RHS § 115 lg 8 alusel tagasi lükata. 4.5.1.6. Kolmanda isiku vastuse järgi, Kolmas isik kavatseb kasutada hooldustööde tegemisel kahte hooldustraktorit. Kolmas isik kavatseb ühe masina peale talviseks perioodiks võtta tööle 3 töötajat, leides, et sellest piisab ööpäevaringse hooldusteenuse osutamiseks. Samas selgitas Kolmas isik 12.04.2023 Hankijale (vt vaidlustuse lisa 2), et plaanib talviseks perioodiks võtta tööle 7 inimest ning talvel on kasutuses kokku 5 masinat (2 autot, 2 traktorit ja 1 masin kõnniteedele ja bussitaskutesse). Järelikult – Kolmanda isiku vastuse järgi kulub juba ainuüksi kahe traktori mehitamiseks 6 inimest. Järele jääb vaid üks töötaja, kellest ilmselgelt ei piisa kahe auto ja ühe 4 Vastavasisuline teave on kättesaadav Riigihangete Registrist. 11 (44) tänavahooldusmasina mehitamiseks, ega ka liikluskorraldaja ning valveteenuse kohustuste täitmiseks. Kui võrrelda Kolmanda isiku 12.04.2023 selgitusi ning Kolmanda isiku vastust, siis on ilmne, et Kolmandal isikul tegelikult puudub võimekus tagada tööõiguse normidega kooskõlas olevalt piisav personal hooldustööde teostamiseks. Vaidlustaja märgib, et RHS § 115 lg-s 9 toodud pakkumuse tagasi lükkamise alus on imperatiivne ning on suur tõenäosus, et Kolmas isik asub eirama tööõiguse valdkonda reguleerivaid sätteid. 4.5.1.7. Kolmandal isikul puuduvad töötajad ööpäevaringse valveteenuse osutamiseks. TK p- i 1.1 järgi, töövõtja peab tagama ööpäevaringse töötava valveteenistuse olemasolu. Ööpäevaringse valveteenuse osutamine eeldab kokku nelja töötaja olemasolu (3 töötajat asendavad üksteist 24-tunnise ajavahemiku jooksul ning 1 töötaja tagab puhkeaja nõude järgimise), vastasel juhul ei ole võimalik järgida tööõigusalaseid töö- ja puhkeaja norme. Kui selgub, et Kolmas isik kavatseb hankelepingut täita tööõigusalaseid norme rikkudes, siis toob see kohustuslikus korras kaasa Kolmanda isiku pakkumuse tagasi lükkamise (vt RHS § 115 lg 9). Kolmanda isiku vastuse ning tema poolt varem, 12.04.2023 Hankijale antud selgituste võrdlemisel ilmneb, et Kolmandal isikul pole mitte mingil moel võimalik tagada vaid seitsme töötajaga samaaegselt hooldustööde nõuetekohast teostamist ning valveteenuse osutamist. Selline eesmärk on saavutamatu, kuna Kolmanda isiku vastuse järgi kulub juba kahe hooldusmasina mehitamiseks kuus töötajat. 4.5.2. Kolmanda isiku vastuses kirjutatakse, et Kolmas isik võiski teha alla omahinna pakkumuse, kuna tema arvates oli nii hankesisene kui ka väline ristsubsideerimine lubatud, st Kolmas isik võiski kulud täita teiste lepingute arvelt. Selle seisukohaga seonduvalt viitab Kolmas isik Riigikohtu lahenditele asjades nr 3-20-924 ning 3-3-1-44-09. Vaidlustaja hinnangul näitas Kolmas isik sellega ise ära, et tema pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega ning tuleb tagasi lükata. RHS ei võimalda hankevälist ristsubsideerimist. Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2016 otsuse asjas 3-16-559, p-i 15 järgi, aktsepteerida ei tohi sellist pakkumust, mille tegemisel on pakkuja (nt turuosa hõivamiseks) algusest peale kavandanud hankelepingu täitmisega otseselt seonduvate kulutuste katmist konkreetse hankelepingu välistest tuludest. Samale lahendile on konkurentsi moonutamise keelu põhjendamisel viidatud ka õiguskirjanduses.5 Kolmas isik esitas vaidlustuskomisjonile ristsubsideerimisega seoses eksitava väite. Kolmanda isiku vastuse järgi nähtuks Riigikohtu 04.11.2020 otsusest asjas 3-20-924 justkui asjaolu, et ristsubsideerimine on lubatud ka hankevälise tegevuse arvelt. Sellist seisukohta nimetatud lahendist ei nähtu ning lahend käsitleb ristsubsideerimist üksnes sama hanke sees. Samasuguses olukorras on jaatatud hankevälise ristsubsideerimise keeldu. Riigikohus kirjutab 07.06.2021 otsuses asjas 3-20-2362, p-is 20, et sõnaselgelt on hankeväline ristsubsideerimine hankija poolt keelatud olukorras, kus RHAD näeb ette järgmist: „Pakkuja esitatud ühikuhinnad ja maksumus peavad sisaldama kõiki alusdokumentides ja selle lisades kirjeldatud teenuse osutamiseks ja tööde teostamiseks tehtavaid kulutusi.“ Antud juhul nägi Ettepaneku p 6.3 ette järgmist: „Pakkumuse maksumus kalkuleeritakse selliselt, et tagatud oleks hankelepingu nõuetekohane täitmine. Pakkuja peab arvestama kõikide hankelepingu täitmiseks vajalike tööde, teenuste, tehnika, personali, materjali jm kuludega k.a nendega, 5 M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019. Lk 749. 12 (44) mida ei ole alusdokumentides kirjeldatud, kuid mis on lepingu eesmärki arvestades tavapäraselt vajalikud nõuetekohase tulemuse saavutamiseks.“ Kolmas isik tõi vastuses ise välja, et tema pakkumuse maksumus on õigustatud hankevälise ristsubsideerimise tõttu. Kuna aga hankeväline ristsubsideerimine on keelatud, käitus Kolmas isik hooletult ning luges RHAD-sid valesti, arvates, et võib kulusid hankeväliselt ristsubsideerida. Kokkuvõttes, Kolmas isik näitas ka ise, et tema pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. 4.5.3. Hankija tegelik tahe „Vastavustingimuste“! osas on selge. „Vastavustingimuste“ järgi tuli pakkujal kinnitada jah/ei vastusega küsimust, kas „Pakkujal on olemas tehnika hoidmise ja hooldamise koht Viljandi linnas või selle läheduses, kuid mitte kaugemal kui 30 km.“ Tingimus ei räägi valmisoleku või eellepingu olemasolust, nagu on Hankija ja Kolmas isik asunud nüüd väitma, vaid konkreetselt sellest, kas vajalik koht on olemas. Grammatilise tõlgendamismeetodi alusel pole võimalik anda „Vastavustingimusele“ sellist sisu, et pakkumuse võiks lugeda vastavaks ka juhul, kui pakkujal küll kohta pole, kuid ta on valmis selle vajadusel hankima. Sellist tõlgendust ei võimalda ka teleoloogiline tõlgendamismeetod, kuivõrd „Vastavustingimuste“ p-i eesmärk on tagada, et edukas pakkuja saab tõrgeteta teenuse osutamisega alustada ning teenuse osutamine poleks ohus logistiliste takistuste pärast. 4.5.4. Vaidlustuse lisaks 4 olnud Jõhvi Vallavalitsuse vastus (edaspidi Jõhvi vastus) näitas, et Jõhvi kohaldas Kolmanda isiku suhtes korduvalt leppetrahvi. Jõhvi vastusele olid lisatud ka järelkontrolli aktid mõlema leppetrahvi määramise aluseks olevate rikkumiste tuvastamise kohta.6 Mõlemast aktist nähtub, et Kolmanda isiku suhtes kohaldati leppetrahvi korduvate rikkumiste eest ning põhjusel, et Kolmas isik polnud suutnud tagada teede vastavust Määruse nr 92 lisas 10 toodud seisundinõuetele. Vaidlustaja hinnangul pole võimalik väita, justkui võiks tänavahoolduslepingu puhul pidada töövõtja põhikohustust (tänavahooldus) ebaoluliseks kohustuseks. Tegemist on kohustusega, mis täidab lepingu peamist eesmärki ning on otseselt seotud töövõtja õigusega nõuda tellijalt tema põhikohustuse – tasu maksmise – täitmist. Kuna leppetrahv määrati Jõhvi vastuse kohaselt rikkumiste eest, mis puudutasid tänavate hooldamata jätmist, rikuti olulist kohustust. Samuti tuleb rikkumist pidada korduvaks (pidevaks), kuivõrd Jõhvi vastuse järgi tuvastati rikkumine 27-l juhul ning leppetrahvi määrati koguni üheksal korral. 4.5.5. RHS § 95 lg 4 p-i 8 ja RHS § 95 lg 4 p-i 9 puhul on tegemist kahe, teineteisest sõltumatu kõrvaldamise alusega. Isegi kui õiguslik hinnang varasema hankelepingu rikkumisele võib päädida järeldusega, et tegemist pole RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamiseks piisava rikkumisega, peab hankija saama sellele asjaolule ise hinnangu anda. Riigikohus kirjutab 25.02.2022 otsuses asjas 3-21-1733, p-is 25 sõnaselgelt: „Kaebaja oleks pidanud varasema hankelepinguga seoses määratud leppetrahvi ära märkima sõltumata oma õiguslikest seisukohtadest lepingu rikkumise küsimuses. Hankepassis ei küsitud varasema lepingurikkumise, vaid sanktsiooni kohaldamise fakti kohta. Oma õiguslikud seisukohad oleks kaebaja saanud vastustajale esitada täiendavalt, et vastustajal oleks saanud neid kõrvaldamisotsuse tegemisel arvestada.“ Hankepassis küsiti antud puhul järgmist: „Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankelepingu või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankelepingu või 6 Mistõttu on kummastav Hankija vastuse p-is 12.5 toodu, justkui poleks võimalik tuvastada, millistest kaalutlustest lähtuvalt ning milliste rikkumistena on vaidlustaja õiguskaitsevahendite rakendamise aluseks olevaid asjaolusid käsitlenud. 13 (44) varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga?“7 Samas kohas viitas Hankija ka RHS § 95 lg 4 p-ile 8. Sellele küsimusele vastas Kolmas isik eitavalt, samal ajal ise adudes, et Jõhvis teostatud teenuse puhul talle leppetrahvi kohaldati. Järelikult esitas Kolmas isik Hankijale valeandmeid sõltumata asjaolust, kas Jõhvi hooldustööde teostamisel toime pandud rikkumisi võinuks pidada RHS § 95 lg 4 p-i 8 järgseks olukorraks. 4.5.6. Kolmas isik ja Hankija kirjutavad, et Vaidlustaja viide maksuvõlale on ebaoluline, kuna Kolmas isik on maksuvõla ajatanud. Hankija esitab valeväite, justkui oleks Kolmas isik 07.05.2023 seisuga maksuvõla lausa äragi tasunud. Vaidlustaja märgib, et 24.05.2023 seisuga on Kolmandal isikul maksuvõlg summas 173 656,94 eurot, kusjuures ajatatud on sellest vaid 159 180,12 eurot (seisukohtade lisa 3). Järelikult on Kolmandal isikul 24.05.2023 riigi ees ajatamata maksuvõlg summas 14 476,82 eurot. 5. Hankija Viljandi Linnavalitsus vaidleb vaidlustusele vastu. 5.1. Hankija palub jätta vaidlustus läbi vaatamata, sest Vaidlustaja vaidlustab Viljandi Linnavalitsuse käskkirja, kuid taolist dokumenti ei ole Viljandi linn koostanud. 5.2. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal. Hankija vastav kontroll on olnud piisav. 5.2.1. Viljandi Linnavalitsus küsis Kolmandalt isikult selgitusi, kuna lähtudes sellest, et pakkumustel on hinnavahe, mis võib tekitada, eeskätt kolmandates isikutes, küsimuse, kas pakkuja RoadWest OÜ ei ole esitanud põhjendamatult madala maksumusega pakkumust. Seega pöördus Hankija täiendavate selgituste saamiseks Kolmanda isiku poole ja esitas küsimused. Kolmas isik vastas 12.04.2023 esitatud küsimustele. Saadud vastustest tulenevalt täpsustas Hankija: - kas mõlemad autod ja traktorid on varustatud lumesahkadega? - kas pakkujal on greideri kasutamise võimalus? RoadWest OÜ vastas küsimustele järgmiselt: - jah, kõik masinad varustatakse lumesahkadega. - pakkujal on olemas greider Champion ja lisaks plaanime ühele traktorile lisada kraabi, et teha väiksemaid greidertamistöid operatiivsemalt. 5.2.2. RHS § 115 lg 7 kohaselt võib pakkumuse madal maksumus võib olla põhjendatud eelkõige ka tootmisprotsessi, teenuse osutamise või ehitusmeetodi säästlikkusega. Hankija on seekordses hankes ka hanke mahtu vähendanud – välja on jäetud liiklusmärkide hooldus (ligi 1700 liiklusmärki hooldamine) ning lepingu mahus ei ole lume väljavedu (eelmises lepingus 3000 m3 igal aastal hinna sees). Kolmanda isiku vastuste põhjal on Hankija seisukohal, et Kolmas isik teeb tööd paindlikult ja piisava varustusega. 7 Hankepassi punkt on sõna-sõnalt samasugune punktiga, mida käsitleti Riigikohtu 25.02.2022 otsuses asjas nr 3-21-1733, p 25. 14 (44) 5.2.3. Vaidlustaja viide Viljandi linnale kui erilise maastikuga linnale ei ole õige. Igas linnas on omad kergemad ja keerulisemad kohad teehoolduseks. On tõsi, et formaalselt ei saa Hankija võrrelda tööde teostamist Kolmanda isiku poolt teiste linnades, kuid kahtlemata on arukas oletada, kui Kolmas isik tuleb toime juba 10 aastat kvaliteetsete teenuste pakkumisega teistes linnades, tuleb ta sellega ka toime Viljandi linnas. Seda näitavad ka Võru ja Valga linna kinnitused, et Kolmas isik on edukalt toime tulnud lepingute täitmisega (vastuse lisad 2 ja 3). 5.2.4. Käesoleval ajal hooldab Viljandi linna teid ja tänavaid AS Eesti Keskkonnateenused Viljandi osakond. See toimub 2018 riigihange viitenumber 198164 „Viljandi tänavate aastaringne hooldus aastatel 2018-2023“ tulemina AS-ga Eesti Keskkonnateenused sõlmitud töövõtulepingu nr 13-4/18/264 alusel (kättesaadav: https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/725585/general-info) (edaspidi hankeleping). Hankelepingu lõplikuks kogumaksumuseks (käibemaksuta) kujunes aastas 518 252,00 eurot. Siin tuleb küll selgitada, et lepingus lepiti kokku, et igal aastal tõuseb summa tarbijahinna indeksi võrra. Vaidlustatud hange objektiks on Viljandi linna tänavate, parklate, bussipeatuste, ülekäiguradade ja kõnniteede aastaringsed hooldustööd. Lisaks tänavakatete remonditööd (löökaukude remont) ning elutähtsa teenuse osutamise kava koostamine ning selle elluviimiseks valmioleku tagamine. Seega sisuliselt oli mõlema riigihange objekt sama (uues hankes on nagu eelpool kirjeldatud liiklusmärkide hooldus ja lumevedu välja jäetud). 5.2.5. Hankija hindas esitatud selgitusi ja pakkuja poolt kirjeldatud kasutatavat tehnikat ja tööjõu, sh arvestades tööde mahtu ja tööde teostamiseks reaalselt vajaminevat tehnikat, muu hulgas arvestades oma kogemust kehtiva hankelepingu täitmise alusel ning asus seisukohale, et pakkuja on võimeline sõlmitavat lepingut täitma. Hankija leidis, et RoadWest OÜ pakkumus on realistlik ning selle maksumus ei ole põhjendamatult madal. Hankija pidas hinda realistlikuks ka pakkuja poolt nimetatud põhjusel, et sarnase hinnaga teenust on ta osutanud Valgas ja Võrus, mis vastab ka tegelikkusele. Vastavaid asjaolusid on Hankija hinnanud muu hulgas arvestades oma isiklikku kogemust ehk seda, mis maksumusega, tööjõu ja tehnikaga toimub käesolevas asjas vastava teenuse osutamine Hankijale AS-ga Eesti Keskkonnateenused sõlmitud töövõtulepingu nr 13- 4/18/264 alusel. Nimelt, käesoleval ajal toimub AS Eesti Keskkonnateenused poolt teenuse osutamine nelja (4) masinaga ehk 2 autot, 2 traktorit teedele ning 1 masin kõnniteedele ning bussitaskutesse ning vaatamata sellele ei ole teenuse osutamisel probleemi esinenud. Samas Kolmas isik teatas, et ta teeb tööd isegi viie (5) masinaga, mis on rohkem, kui käesoleval ajal nõuetekohaselt toimiv sama teenuse osutamine Hankijale AS Eesti Keskkonnateenused poolt. 5.2.6. Vaidlustaja põhiliseks väiteks on asjaolu, et Kolmanda isiku poolt tehtud pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega, kuna see on 44% madalam Vaidlustaja pakkumusest. 15 (44) Hankija leiab, et üksnes asjaolu, et ühe pakkuja pakkumus on madalam teise pakkuja pakkumusest, isegi 44% võrra, ei muuda veel Kolmanda isiku pakkumust põhjendamatult madala maksumusega. See, et selline erinevus võib tekitada vastavaid kahtlusi ei tähenda, et need leiavad kinnitust. Näiteks, võid vastavate pakkumuste maksumuse selline erinevus tuleneda mitte Kolmanda isiku põhjendamatult madala maksumusega pakkumusest, vaid Vaidlustaja põhjendamatult kõrge maksumusega pakkumusest. Käesoleval ajal leiabki Hankija, et tegelik probleem on selles, et Vaidlustaja on esitanud põhjendamatult kõrge maksumusega pakkumuse ehk nö pakkunud ülemäärast teenuste ulatust, mida Hankija tegelikult ei vaja, ja küsinud selle eest proportsionaalselt ka kõrgemat maksumust. RHS § 116 lg 1 p-i 1 kohaselt võib hankija teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui kõigi pakkumuste või vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust. Juhul, kui vaidlustuskomisjon peaks vaidlustuse rahuldama ja leidma, et Kolmanda isiku pakkumust tuleb tagasi lükata, siis tõenäoliselt tuleb Hankijal teha otsus kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kuna vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust ehk Hankija poolt vastava teenuse peale planeeritud vahendeid. 5.2.7. Isegi kui pakkumuse maksumus on sedavõrd madal, et see tekitab kahtluse, millest ajendatuna hankija peab vajalikuks pakkumuse maksumust kontrollida (RHS § 115 lg 1), võib ta jätta pakkumuse tagasi lükkamata, kui ta peab pakkumuse maksumust pakkuja selgitustest lähtudes realistlikuks. Käesolevas asjas hindaski Hankija nii Kolmanda isiku poolt antud selgituste, kui oma kogemuste pinnalt kehtiva samaväärse lepingu täitmise järgi, et Kolmanda isiku pakkumus on realistlik. 5.2.8. Vaidlustaja ei ole kuidagi vaidlustuses tõendanud, milliste objektiivsete tõendite alusel on vaieldamatult tuvastatud, et Kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega. Vaidlustaja esitab üksnes üldsõnalisi ja asjakohatuid viiteid ja selgitusi, kuid ei ole kuidagi neid seostanud sellega miks ja kuidas nad on seotud Kolmanda isiku pakkumusega ja kuidas nende alusel saab jõuda järelduseni, et Kolmas isik ei ole võimeline pakkumuses toodud tingimustel teenust osutama. Hanke tingimused ei sätesta täpselt, kui palju tehnikat või masinaid peab pakkujal hooldustööde teostamiseks olema. Hankija on oma kogemuse pinnalt teadlik, et vastavat teenust Viljandi linnas saab nõuetekohaselt ja kvaliteetselt osutada põhimõtteliselt ka nelja (4) masinaga, mis käesoleval ajal toimub kehtiva AS-ga Eesti Keskkonnateenused sõlmitud töövõtulepingu alusel. Üksnes asjaolu, et Vaidlustaja ei ole võimeline vastavaid teenuseid vähemate masinate, töötajate ja kuludega tegema, sh ei ole võimeline oma tööd piisavalt optimeerima, ei muuda Kolmanda isiku pakkumust põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks. 16 (44) 5.2.9. Praktikas on leitud, et tegemist ei ole põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega juhul, kui selle arvelt on võimalik katta vähemasti lepingu täitmisega seotud otsesed kulud (vaidlustuskomisjoni 18.01.2019 otsus 267-18/201616, p 11). Hankija leiab, et käesoleval ajal Kolmanda isiku pakkumusest tuleneb, et selle arvelt on võimalik katta vähemasti lepingu täitmisega seotud otsesed kulud. 5.2.10. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal, sh see vastab Ettepaneku p 6.3 nõudele ja sisaldab kõiki hooldustööde teostamiseks vajalikke kulutusi. Hankija leiab, et Kolmanda isiku poolt hankelepingu täitmiseks kavandatav tehnika kogus võimaldab hooldustöid nõuetekohaselt teostada ning Kolmanda isiku poolt hankelepingu täitmiseks kavandatav töötajate arvuga on võimalik hankelepingut nõuetekohaselt täita. Seetõttu on Hankija jätnud Kolmanda isiku pakkumuse RHS § 115 lg 8 teise lause alusel tagasi lükkamata. 5.3. Vaidlustaja on viidanud ka asjaolule, et Kolmandal isikul on ajatatud maksuvõlg 174 180,12 eurot, mis tähendab igakuuliselt olulist rahalist koormust Kolmanda isiku jaoks. Olukorras, kus maksvõlg on ajatatud, ei saagi see olla aluseks pakkuja kõrvaldamiseks. Tõepoolest Hankija tuvastas 20.04.2023, et Kolmandal isikul on maksuvõlg summas 184 169,75, millest oli ajatatud 183 528,12 ja Hankija andis pakkujale teada, et vaatamata sellele, et enamus võlgnevusest on maksegraafikus, ei ole ajatatud võlgnevust summas 641,63 eurot ja Hankija andis Kolmandale isikule kolm tööpäeva (kuni 25.04.2023, kaasa arvatud) võlgnevuse tasumiseks või ajatamiseks. 25.04.2023 oli pakkuja kogu maksuvõlg ajatatud. Vaidlustuse esitamise ajaks (15.05.2023) oli Kolmandal isikul juba kogu maksuvõlg tasutud ja see oli tasutud Hankija poolt tuvastatuna juba 07.05.2023. 5.4. Vaidlustaja on asunud seisukohale, et juba pakkumuse esitamise ajal peab pakkujal olema tehnika hoidmise ja hooldamise koht Viljandi linnas või selle läheduses, kuid mitte kaugemal kui 30 km. Hankija leiab, et Vaidlustaja tõlgendus on ebaõige. Hankija ei ole sõnastanud vastavat tingimust selliselt, et pakkujal on „pakkumuse esitamise ajal“ olemas tehnika hoidmise ja hooldamise koht Viljandi linnas või selle läheduses, kuid mitte kaugemal kui 30 km. „Vastavustingimuste“ sõnastus oli, et pakkujal tuleb kinnitada kas tal on olemas tehnika hoidmise ja hooldamise koht Viljandi linnas või selle läheduses, kuid mitte kaugemal kui 30 km. Hankija jaoks ei ole oluline kas pakkujal oli vastav koht pakkumuse esitamise ajal olemas või mitte, kui selline koht on hankelepingu täitmise alguseks ehk 01.10.2023 olemas. See tähendab, et vastava nõude täitmiseks ei ole ilmtingimata vajalik, et pakkumuse esitamise ajal on Kolmanda isikul juba sõlmitud mingid üürilepingud ruumi kasutamiseks. See oleks ka ebamõistlik, kuna see piiraks oluliselt potentsiaalsete pakkujate arvu, millest Hankija ei ole kuidagi huvitatud. Seega põhiline, et vastav koht oleks pakkujal olemas hankelepingu alguseks ehk 01.10.2023. See nõue oli pakkumuse esitamisel täidetud. Hankija ei ole nõudnud, et pakkujad peaksid esitama tehnika hoidmise ja hooldamise koha kohta tõendeid või eraldiseisvaid kinnitusi. Kuna mistahes tõendi ega spetsiifilise kinnituse 17 (44) esitamist polnud nõutud, tuleb pidada piisavaks kinnitust. Samasuguse kinnituse andis ka Vaidlustaja esitamata koha kohta ühtki täiendavat tõendit ja Hankija pidas tema „ja“ vastust samuti piisavaks. Tulevikku suunatud funktsionaalsuse osas on Hankijal võimalus kas usaldada pakkuja kinnitust riigihanke alusdokumentides toodud nõuete ülevõtmise kohta või küsida täiendavaid selgitusi. Käesoleval juhul on Hankija valinud täiendava teabe saamise vormiks küsimuse küsimise ja palunud täpsustada kuidas ja kuhu plaanite rajada baasi tehnika ja materjalide hoidmiseks (Hankija küsimus 10.04.2023) Kuna Kolmas isik on sellele küsimusele vastanud ning vastuse kohaselt alustavad nad konkreetsete ruumide üle täpsemate läbirääkimiste pidamist peale lepingu sõlmimist. Hankija on leidnud, et pakkumus on vastav, Kolmas isik on rahuldanud Hankija täiendava informatsioonivajaduse ning loonud Hankijale piisaval määral kindluse, et ta tõepoolest on suuteline ja valmis pakkuma Hankija poolt soovitud teenust. Kohtu- ja vaidlustusmenetlustes on leitud, et hankemenetlus tugineb suurel osalt pakkujate ühepoolsetel kinnitustel ning seda on aktsepteeritud (nt Riigikohtu 19.12.2019 otsus 3-19- 1464/41). 5.5. RHS § 95 lg 4 p 8, p 9 ja p 10 ei kuulu kohaldamisele. Vaidlustaja on küll viidanud Jõhvi hankele ja et selles on kohaldatud Kolmanda isiku suhtes leppetrahvi, kuid ei ole kuidagi tõendanud ega põhjendanud, et väljatoodud õiguskaitsevahendite esemeks olevaid rikkumisi saab käsitada RHS § 95 lg 4 p-i 8 mõistes just Jõhvi hange raames olulise nõude olulise rikkumisena. Samuti ei ole võimalik tuvastada, millistest kaalutlustest lähtuvalt ning milliste rikkumistena (st kas Jõhvi hange olulise nõude olulise või Jõhvi hange olulise nõude pideva rikkumisena) on Vaidlustaja õiguskaitsevahendite rakendamise aluseks olevaid asjaolusid käsitanud. Vaidlustajal tuli RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise aluse esinemise hindamisel selgelt ära näidata täpselt, milles seisneb varasemate hankelepingute rikkumine, ning hindama iga konkreetse hankelepingu iga rikkumise kaupa, kas rikutud tingimust saab pidada vastava lepingu oluliseks osaks ja kas rikkumine oli oluline või pidev. Peale selle on oluline, et Vaidlustaja tooks välja küllaldased kaalutlused, miks on selline teguviis proportsionaalne. Viimane hõlmab mh hinnangut sellele, millistel põhjustel on Kolmanda isiku varasem tegevus muutnud ta Hankija jaoks sedavõrd ebausaldusväärseks, et temaga lepingu sõlmimine oleks mõistlikust seisukohast vastuvõetamatu. Käesolevas asjas ei ole Vaidlustaja vastavaid asjaolusid ega analüüsi välja toonud. Hankijal puudub teave, et Kolmanda isik oleks varasemat hankelepingut rikkunud oluliselt ja pidevalt, selliseid tõendeid ei ole esitanud ka Vaidlustaja. Kuna käesolevas asjas ei ole RHS § 95 lg 4 p-i 8 eeldused täidetud, siis välistab see samal alusel ka RHS § 95 lg 4 p-i 9 kohaldamise. 5.6. Tehnilise ja kutsealase suutlikkuse nõudena oli Hankija kehtestanud järgmise nõude: „Pakkuja on hankele eelneva 60 kuu jooksul täitnud vähemalt 2 sarnast lepingut, Hankija loeb sarnaseks lepinguks avalikult kasutatavate teede korrashoiutööde teostamise lepinguid, kestvusega minimaalselt vähemalt 2 aastat; 18 (44) - lepingute summa kokku peab olema vähemalt 500 000 eurot; - lepingud peavad olema ajaliselt täidetud 75% ulatuses. Pakkuja esitab andmed tellijate kohta, tööde kirjelduse ja maksumuse, riigihanke korral riigihanke viitenumbri ning tellija(te) digitaalselt allkirjastatud kinnituse(d) tööde nõuetekohase täitmise kohta. RoadWest OÜ esitas teostatud töödena:  Valga linna tänavate aastaringne hooldus 2016 – 2021, leping maksumusega 1 247 640 eurot;  Võru linna tänavate aastaringne hooldus 2017 – 2023, leping maksumusega 1 987 200 eurot. Võru linna tänavate aastaringse hoolduse teostamiseks on leping sõlmitud riigihanke tulemusena, viitenumber 190623. Hankija on kontrollinud, sõlmitud lepingu maksumus on 1 987 200 eurot ja riigihangete registris puuduvad märkused lepingu rikkumise osas. Hankija on päringutega tööde tellijatele üle küsinud, kas vastavad tööd teostati ja kas need teostati kvaliteetselt. Valga Vallavalitsuse liiklus- ja teedespetsialist T.K. vastas päringule 19.04.2023, et RoadWest OÜ täitis nimetatud lepingut nõuetekohaselt. Võru Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja R.A. vastas 18.04.2023, et Roadwest OÜ on hanke „Võru linna tänavate aastaringse hoolduse 2017-2023“ täitnud nõuetekohaselt ja Võru Linnavalitsusel pole pretensioone tehtud töödega ning lisanud, et hanke maksumus on 1 987 200 eurot pluss käibemaks. 5.7. Veel oli Hankija tehnilise ja kutsealase suutlikkuse nõudena kehtestanud nõude, et pakkuja meeskonnas peab olema: - teenuse osutamise eest vastutav isik, kellel on sarnase teenuse osutamise eest vastutava isikuna vähemalt kahe aastane kogemus. Sarnaseks teenuseks loetakse avalikult kasutatavate teede korrashoiutööd; - liiklusreguleerija, kes on läbinud III pädevuskoolituse (Reguleerija koolitamise kord, reguleerija tunnistuse vorm ja selle väljaandmise kord § 3 lg 1 p 3 „Liiklusseaduse” § 8 lõike 3 punktis 8 nimetatud isikutele (teeomaniku või haldusorgani poolt ajutiselt liiklust reguleerima määratud isik seoses teetöödega ja ettenähtud korras kooskõlastatud ürituste ajal või muudel juhtudel, kui liiklus on häiritud või tee on ajutiselt üldiseks liikluseks suletud)). Kolmas isik esitas eelnimetatud isikute nimed, tööandja kinnituse vastutava isiku kogemuse kohta ja liiklusreguleerija tunnistuse. RoadWest OÜ on teenuse eest vastutava isikuna esitanud M.P., kes omab teedeinsener tase 7 kutset ja pakkuja on kinnitanud, et M.P. on tegelenud teede hooldamisega RoadWest OÜ-s kuus aastat. Hankija on kontrollinud ja tuvastanud, et M.P. omab kutsetunnistust, diplomeeritud teedeinsener, tase 7. M.P. on majandustegevuse registris tegevusalal avalikult kasutatavate teede korrashoid pakkuja pädevaks isikuks alates 22.01.2016. 19 (44) RoadWest OÜ on liiklusreguleerijana esitanud J.T. ja esitanud tema pädevust tõendava dokumendina tunnistuse, mis kinnitab, et isik on läbinud reguleerija III pädevuskoolituse ja sooritanud vastava eksami. Esitatud on ka sama numbriga reguleerija tunnistus, mis kinnitab, et J.T. omandas liiklusseaduse § 8 lg 3 p-is 8 nimetatud pädevuse. 5.8. Viljandi Linnavalitsus on pakkumused põhjalikult läbi töötanud ning ei näe ohtu, et hanke võitja kasutaks hankelepingu täitmiseks hankevälist ristsubsideerimist. 5.9. Hankija esitas täiendavad seisukohad. 5.9.1. Hankija on RHR-is määranud riigihanke eeldatavaks maksumuseks 2 250 000 eurot. Tegemist ei ole suvalise numbriga, vaid Hankija poolt turuhindade põhjal kalkuleeritud ja eelarves arvestatud kuluga. Viidatud summa on hankeperioodi, mis on 36 kuud (01.10.2023 – 30.09.2026), kogumaksumusega. Konkreetsete pakkumuste maksumuseks oli 2023 kolme kuu ja 2024. aasta kaheteistkümne kuu maksumus, so 15 kuu maksumus, mis on (arvestamata hankelepingus ettenähtud hinna suurenemist) 41% kogu hankelepingu perioodi maksumusest. Seega on Kolmanda isiku pakkumus oluliselt lähemal Hankija poolt juba enne hankemenetluse algust tehtud eeldatavatele hanke maksumuse arvestustele. Vaidlustaja poolt esitatud kalkulatsioon kinnitab, et Vaidlustaja on esitanud ebamõistlikult kõrge maksumuse. Kuna nimetatud dokument sisaldab ärisaladust, siis nimetab Hankija siinkohal üldiselt järgmist: 1) kalkulatsioonis toodud tehnikat ei kasutata ainult Viljandi linna ja Vaidlustaja vahel sõlmitud hankelepingu täitmiseks, millest tulenevalt ei ole kindlasti asjakohased kõik toodud amortisatsioonikulud, liisingukulud ja remondikulud; 2) programmi Autocad (mille litsentsitasu on kuludes) ei kasutata teenuste osutamiseks ainult Viljandi linnas vaid ka mujal; 3) ruumide kommunaalkulud ei ole samuti seotud ainult Viljandi linnale teenuste osutamisega. Vaidlustaja osutab erinevaid teenuseid lisaks Viljandi linnale veel näiteks Keilas, Tapal, Tallinnas, Rakveres, Elvas ja mujal Viljandi maakonnas. Hankija on seisukohal, et kulud saavad olla oluliselt väiksemad, mida kinnitab nii Kolmanda isiku poolt esitatud pakkumus kui ka tema poolt teistes linnades osutatavate teenuste hind. Kolmas isik esitas pakkumuse toetudes oma kogemusele sarnaste teenuste osutamisel ja Hankijal ei ole alust arvata, et Kolmas isik ei suuda Viljandi linnas teenust samadel tingimustel kui mujal osutada. 5.9.2. Vaidlustaja nimetatud argumendid, toodud põhjendused ei tõenda, et tegemist oleks Kolmanda isiku poolt tehtud alapakkumusega. Vaidlustaja poolt on meelevaldne siduda kinnitust tehnika hoidmise ja hooldamise koha kohta kinnitusega selle kohta, et pakkuja teenuse osutajana on teadlik, milliseid masinaid ja seadmeid on vaja TK-s nimetatud tööde teostamiseks ja tal on vajalik tehnika olemas või olemas võimalus selle kasutamiseks. Viimases kinnituses peetakse silmas, et tehnika on kas pakkuja oma või tal on võimalus selle kasutamiseks (võimalus tehnikat rentida, liisida jne). See küsimus on samuti suunatud tulevikku ning Hankija ei ole nõudnud, et pakkujad tehnika nimekirja esitaks või oma 20 (44) kinnitust kuidagi teisiti täiendavalt tõendaks. 5.9.3. Hanke tingimused ei sätesta täpselt, kui palju tehnikat või masinaid peab pakkujal hooldustööde teostamiseks olema. Hankija jääb oma väite juurde, et ka nelja (4) masinaga on võimalik edukalt ja kvaliteetselt hange objektiks olevaid teenuseid osutada. Vaidlustaja on esitanud tõendi, millelt nähtub, et Hankija nõudis eelmises hankes pakkujatelt kokku 19 ühikut tehnikat. Vaidlustaja väidab, et sellest nimekirjast osaleb tänavahoolduse teostamisel 12 masinat. Antud 19 ühikut sisaldav nimekiri ei ole ainult masinate nimekiri, vaid ka tööagregaatide nimekiri. Tegelikkuses võib järeldada, et nimekirja „täitmiseks“ piisab 9 masinast. Seega ei pea paika väide, et tänavahoolduse teostamisel osaleb 12 masinat. Reaalselt võttes aluseks Vaidlustaja sõidukite GPS-andmed nähtub, et Viljandi tänavate talvise perioodi hooldamiseks kasutatakse 8 masinat, millest nn põhimasinad on 5. Üldistav kokkuvõte on tehtud talvise (ehk siis töörohkema) perioodi kohta ja see kinnitab, et talvisel ajal liigub tavapäraselt tänavatel 5 masinat, täiendav tehnika tuleb juurde ilmastiku halvenedes. 5.9.4. Valveteenus on vajalik talvisel perioodil, et tagada vajalik operatiivne reageerimine muutuvate ilmastikuolude korral. Vaidlustaja teeb eelnimetatust järelduse nagu peaks Kolmandal isikul valveteenuse osutamiseks olema kindlasti neli töötajat, kes osutavad ainult valveteenust. Vaidlustaja jätab tähelepanuta, et need töötajad võivad olla samad, kes ise ka teenuseid osutavad, mitte ei pea need olema eraldi ja täiendavalt. Samuti on võimalik, et töötajate osas kohaldatakse valveaega, st seda, et töötaja ei ole kohustatud täitma tööülesandeid, aga on kohustatud olema kokkulepitud tingimustel valmis tööandja korralduse alusel tööülesandeid täitma asuma. 5.9.5. Hankija kontrollis Kolmanda isiku maksuvõlga 20.04.2023 ning tuvastas, et osa maksuvõlast ei ole maksegraafikus. Pakkuja likvideeris selle ning seisuga 24.04.2023 oli pakkuja kogu maksuvõlg maksegraafikus. 30.05.2023 seisuga on Kolmandal isikul maksuvõlg ja nimetatud võlg on ka kogu selle ulatuses maksegraafikus. Hankija leiab, et olukorras, kus maksvõlg on ajatatud, ei saa see olla aluseks pakkuja kõrvaldamiseks ja ei pea vajalikus eelmises vastuses toodud põhjendusi siinkohal korrata. 5.9.6. Pakkujat ei saa kõrvaldada ainuüksi leppetrahvi määramise faktist tulenevalt. Hankijal puudub teave, et Kolmanda isik oleks varasemat hankelepingut rikkunud oluliselt ja pidevalt. 6. Kolmas isik RoadWest OÜ vaidleb vaidlustusele vastu. 6.1. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal. 6.1.1. RHS § 115 lg 8 annab aga hankijale aluse lükata pakkumus põhjendatud otsusega tagasi, kui hankija leiab ka peale täiendavat kontrolli, et pakkumuse maksumus on põhjendatult madal. 21 (44) RHS § 115 lg 8 puhul peab aga vaidlustaja tõendama, et konkurendi pakkumuse näol oli tegemist alapakkumisega. (vt TlnHKo 17.12.2020, 3-20-2240, p 25). Kolmanda isiku arvates ei ole Vaidlustaja seda käesoleva ajani teinud. Vaidlustaja on vaidlustuses tuginenud RHS § 115 lg 8 ebaõigele kohaldamisele. Vaidlustaja ei ole kuidagi vaidlustuses tõendanud, milliste objektiivsete tõendite alusel on vaieldamatult tuvastatud, et Kolmanda isiku pakkumus on objektiivseid asjaolusid kaaludes põhjendamatult madala maksumusega. Vaidlustaja esitab üksnes üldsõnalisi ja asjakohatuid viiteid ja selgitusi, kuid ei ole kuidagi neid seostanud sellega, miks ja kuidas nad on seotud Kolmanda isiku pakkumusega ja kuidas nende alusel saab jõuda järelduseni, et Kolmas isik ei ole võimeline pakkumuses toodud tingimustel teenust osutama. 6.1.2. Kolmanda isiku poolt ühikhindade alusel tellitavate teenuste ja ostetavate asjade eeldatavad mahud on nõuetekohaselt näidatud pakkumuse maksumuse esildisel (edaspidi Esildis). Hankija ega Vaidlustaja ei ole neid kahtluse alla seadnud, sh ei ole tõendanud miks need on põhjendamatud või ebareaalsed. Lepingu p 6.4 järgi, aastaringsete tööde komplekshind jagatakse tasumisel kaheteistkümneks võrdseks osamakseks arvestamata tegelikult osutatud teenuste mahtu; teiste teenuste eest tasutakse vastavalt reaalselt tellitud ja teostatud töödele ja teenustele; tellija poolt soovitud teenuste mahud, mis olid pakkumuse koostamise aluseks on eeldatavad; töövõtja ei saa eeldada, et reaalselt sellises mahus teenuseid tellitakse, sest teenuste vajadus on väga suurtes sõltuvuses asjaoludest, mida Hankija ei saa ette näha ega mõjutada (nagu näiteks ilmastik); Hankijal on õigus tellida teenuseid teistelt teenuse osutajatelt. Lähtuvalt Lepingu p-st 6.4. on selge, et pakkumuse esitamisel tuli lähtuda keskmistest võimalikest ilmastikuoludest ja pakkuja ei pidanud pakkumuse tegema maksumusega, mis arvestaks võimalike kulusid, kui peaksid tekkima erakorralised ja ekstreemsed, sh pikaajalised erakorralised ilmastikuolud. Kolmas isik on pakkumuse maksumust kalkuleerinud selliselt, et tagatud oleks hankelepingu nõuetekohane täitmine, arvestades kõikide hankelepingu täitmiseks vajalike tööde, teenuste, tehnika, personali, materjalide jm kuludega ka nendega, mida ei ole alusdokumentides kirjeldatud, kuid mis on lepingu eesmärki arvestades tavapäraselt vajalikud nõuetekohase tulemuse saavutamiseks. Vaidlustaja ei ole välja toonud ega tõendanud, mis asjaolud Kolmanda isiku pakkumuses ja arvutustes viitavad sellele, et Kolmanda isiku poolt esitatud pakkumuse alusel ei oleks hankelepingu nõuetekohane täitmine võimalik. Seega pakkumuse hindamisel tuleb arvestada mõistlike tööde ja ilmastikuoludega. 6.1.3. Vaidlustaja viitab mingile märgukirja lisale 1, kus on toodud väidetav arvutus Hooldustööde teostamiseks vajalike tehnika, töötajate ja tarvikute kohta (edaspidi Arvutus). Samas Vaidlustaja tunnistab ise, et tegemist on üksnes Vaidlustaja hinnanguga hankelepingu täitmiseks vajaliku tehnika ja töötajate arvu kohta ning hankelepingu täitmiseks vajalike kulude summade kohta erinevate kuluartiklite (tehnika, töötajad, materjalid (sool, sõelmed, graniitliiv), muud kulud (tehnika hoidmise ja hooldamise koht, jm) lõikes. Kolmas isik leiab, et kuna tal ei ole võimalik vastava arvutusega tutvuda, siis tuleb see jätta tähelepanuta. Tegemist on üksnes hüpoteetilisi ja subjektiivse Vaidlustaja hinnanguga, millele Kolmandal 22 (44) isikul ei ole võimalik vastu vaielda, kuna ta ei ole saanud vastavate arvutustega tutvuda. Vastavad arvutused võivad olla ebakorrektsed, suunatud, moonutatud ja kasutatakse ebakohaseid arvutusmetoodikaid, eesmärgiga põhjendamatult ja alusetult luua mulje ja kahjustada alusetult kolmandat isikut. Ühtlasi saab Kolmas isik aru, et Vaidlustaja poolt märgukirjas esitatud arvutuses ei ole kuidagi analüüsitud Kolmanda isiku pakkumust, vaid üksnes toodud välja mingid Vaidlustaja teoreetilised hinnangud, miks tema pakkumuses toodud summad on põhjendatud. Sellest (Vaidlustaja poolt enda pakkumuse maksumuse selgitamine ja hindamine) ei ole piisav ega vajalik olukorras, kus Vaidlustaja vaidlustab Kolmanda isiku pakkumuse maksumust. Kolmas isik rõhutab, et üksnes asjaolu, et Vaidlustaja kinnitab, et ta ei ole võimeline vastavaid teenuseid vähemate masinate, töötajate ja kuludega tegema, sh ei ole võimeline oma tööd piisavalt optimeerima, ei tähenda automaatselt Vaidlustaja arvutuste õigsust või kolmanda isik pakkumuse põhjendamatult madalat maksumust. 6.1.4. Käesolevas asjas ei ole tegemist mitte Kolmanda isiku põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega, vaid Vaidlustaja põhjendamatult kõrge maksumusega pakkumusega, mis tekitabki pakkumuste vahe. Selguse huvides esitab Kolmas isik arvutused ja selgitused, kuidas on tema pakkumuses toodud summa kujunenud (vastuse lisa 1). Arvutus ja selgitused on esitatud selleks, et oleks võimalik hinnata Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust. Arvutus sisaldab RoadWest OÜ ärisaladust ning RoadWest OÜ palub seda Vaidlustajale mitte edastada. Kolmas isik rõhutab, et tegemist ei ole põhjendamatult madala maksumusega pakkumisega juhul, kui selle arvelt on võimalik katta vähemasti lepingu täitmisega seotud otsesed kulud. 6.1.5. Vaidlustaja ei ole kuidagi põhjendanud ega esitanud ühtegi tõendit, millest lähtuvalt saab vaieldamatult jõuda järeldusele, et Kolmanda isiku pakkumuses toodud vahenditega on objektiivselt võimatu, et Kolmas isik suudaks Hooldustöid nõuetekohaselt osutada. Tegelikult Vaidlustaja enda seisukohast tuleneb, et see ei ole siiski võimatu, kuna Vaidlustaja kasutab ise väidet „äärmiselt küsitav“. Üksnes põhjendamata ja tõendamata kahtlust ei saa võrrelda objektiivse võimatusega. Seega Vaidlustaja enda sõnakasutus viitab pigem selline, et teatud tingimuste täitmisel, nagu käesolevas asjas Kolmanda isiku pakkumuse puhul, on siiski vastavate vahenditega võimalik ja reaalne, et Kolmas isik suudaks Hooldustöid nõuetekohaselt osutada. Vaidlustuses on esitatud mingid teoreetilised oletused ja Vaidlustaja mingid omad mõtted seoses sellega kuidas tuleb Hooldustööde teostamiseks vajaliku tehnika kogus määrata ehk väidetavalt ainsaks võimaluseks on vajalike masinate arv kindlaks määrata selliselt, et jagatakse hooldatava pinna suuruse pakkuja poolt kasutatava tehnika jõudlusega. Vaidlustaja ei ole esitanud ühtegi seadust, standarti või muud õigusakti, kust oleks selgelt määratud, et ainult sellise metoodika järgi on võimalik pakkumust teha ja muud hindamised, metoodikat ja kaalutlused on välistatud. See, et Vaidlustaja on määranud Hooldustööde teostamiseks vajaliku tehnika arvu just sel moel ei tähenda, et mistahes muu isik võiks selle kindlaks määrata muul moel ja kolmanda isiku pakkumuses toodud tingimustel ja maksumusega oleks siiski objektiivselt võimalik teenust osutada. Vaidlustaja on jätnud oma arvutustes ja seisukohtades arvestama asjaoluga, et kõik teed kogu mahus ei vaja hooldust, koristamist jms 24/7 aja jooksul. Seega on põhjendamatu lähtuda 23 (44) arvutustest sellest, et on vaja nii palju tehnikat ja töötajaid, et hoida neid töös 24/7. Seda ei lükka ümber ka asjaolu, et peab olema tagatud ööpäevaringne valve. Kolmanda isiku poolt kasutatava tehnika hulk on Hooldustööde teostamiseks piisav. Jällegi tuleb arvestada keskmise keerukuse olukorra ja ilmastikutingimustega. Vastupidist ei ole Vaidlustaja tõendanud ega piisavalt põhjendanud. Kui isegi vastab tegelikkusele Vaidlustaja väide, et Kolmas isik ei saa libedusetõrje teostamisel piirduda kloriidide kasutamisega, vaid Kolmas isik peab libeduse kõrvaldama sahkamisega, siis Vaidlustaja ise tunnistab, et sahkamist teostatakse eeskätt hooldetraktoritega, mida Kolmandal isikul on 2. Vaidlustaja ei ole põhjendanud, mis asjaoludest lähtuvalt ja miks on objektiivselt võimatu Viljandi linnas keskmistes ilmastikuoludes tagada teenust kahe (2) hooldustraktoriga. Eriti olukorras, kus käesoleval ajal osutab sama teenust Viljandi linnas AS Eesti Keskkonnateenused Viljandi osakond just kahe (2) hooldustraktoriga. 6.1.6. Kolmas isik rõhutab, et tal on võimalik pakkumuses esitatud isikkoosseisuga Hooldustöid teostada järgides kõiki tööõiguse norme. Kolmandal isikul on plaanis talve perioodiks võtta tööle 1 auto peale 3 töölist. Selliselt oleks tagatud 24/7 hooldustööde valmisolek. Kõikidel töötajatel oleks fikseeritud kuupalk. Töögraafik näeks ette, et iga juht on üks (1) ööpäev tööl ja kaks (2) ööpäeva vaba. Lähtuvalt ilmaoludest on võimalik saada ka täiendavat töövaba aega. Traktorite juhid on tööl kuupalgaga ja tulevad tööle vajaduse põhiselt, et kui on lumi või on vaja teha libeduse tõrjet. Seega nende puhul on ka tööaja normi nõuded täidetud. Näiteks, võib olla olukord, et mitu päeva on vaba ja siis on üks tööpäev. Vajadusel, kui tõesti peaks tekkima ekstreemsed olud pikema aja vältel saab tagada ka täiendava tööjõu kaasamist kolmanda isiku poolt hankelepingu täitmisesse. Samas eelduslikult see oleks vaja tõsiselt erakorralistes oludes (tugev lumesadu mitu päeva) ning see siiski kuidagi ei mõjuta pakkumuse maksumust. Osakonna juhataja on kuupalgaga ja kindla tööajaga, mis vastab tööaja normi nõudele. 6.1.7. Täiesti asjakohatu on Vaidlustaja viide Kolmanda isiku majanduslikule olukorrale, sh et Kolmandal isikul on ajatatud maksuvõlg 174 180,12 eurot, mis tähendab igakuuliselt olulist rahalist koormust Kolmanda isiku jaoks. Esiteks, maksvõlg on ajatatud, mis tähendab, et võlg ei ole muutunud sissenõutavaks ehk seda ei tule täies ulatuses korraga tasuda, teiseks, edukaks tunnistamise ajal ei hinnata (või ei hinnata enam) pakkujat, vaid tema pakkumust. Seega olukorras, kus vaidlustaja vaidlustab pakkumust, ei saa ta enam tugineda pakkujaga seotud asjaoludele. 6.1.8. 02.05.2023 protokollis näidatud Hankija küsimused Kolmandale isikule ja Kolmanda isiku vastused Hankija küsimustele on piisavad ja sisaldavad teavet, mis võimaldanuks Hankijal veenduda, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendatud. Sisuliselt on Kolmas isik oma vastustes Hankijale viidanud sellele, et ta on hankega sama teenus samas mahus sama maksumusega edukalt osutanud (ja osutamas) ka varem ilma probleemideta, näiteks, nii Valga kui Võru linnas. 24 (44) Asjakohatu on Vaidlustaja seisukoht, et Kolmas isik ega Hankija ei saa õigustada Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust viitega Valga ja Võru hangetele. Kolmas isik juhib tähelepanu, et Valga ja Võru hange sisaldab ka pakkumus asfalteerimistöid 5000 m2 aasta ja auguremonti 10t emulsiooniga, mida käesolev hange ei sisalda. Võru hanke hind ilma käibemaksuta on 34 160 eurot ja kui arvestada maha asfalt, mille hind on 75 000 eurot aastas ja pigi killuga töö 11 250 eurot, siis on Võru linnas teenuse osutamise eest saadav tasu kuus on 26 970 eurot. Sarnane olukord on ka Valga hankes (ehk maksumusest tuleb maha arvata asfaldi hind 90 000 eurot ja pigi-killu hind 14 500 eurot). RHS kohaselt võib Hankija vajaduse korral tõendusmaterjali ise leida, sh, kontrollida pakkuja poolt esitatud andmeid, mida eelduslikult on Hankija pärast Kolmandalt isikult vastuse saamist, ka teinud. Asjakohatu on Vaidlustaja seisukoht, et Viljandi tänavahoolduse tingimused erinevad oluliselt Valga ja Võru hangete tingimustest. Vaidlustaja poolt märgukirjas toodud andmed Valga hangete kohta pigem viitavad sellele, et tegemist on võrreldavate hangetega ja seega ka kuludega. Ühtlasi ei ole Vaidlustaja esitanud ühtegi põhjendust ega tõendeid, et varasemalt Võru ja Valga linnas korraldatud hange ei ole võrreldav Viljandi linnas korraldatava hankega. Seega tuleb asuda seisukohale, et Kolmas isik on piisavalt kinnitanud ja Hankija tuvastanud, et tal on võimalik vastavate vahenditega ja maksumusega Viljandi tänavahoolduse tingimusi täita, kuna ta on seda edukalt teinud kehtiva sarnase hange raames. 6.2. Kolmanda isiku pakkumus vastab „Vastavustingimuste“ p-le „Tehnika hoidmise ja hooldamise koht“. Vaidlustaja on asunud seisukohale, et vastavat punkti tuleb tõlgendada selliselt, et juba pakkumuse esitamise ajal on pakkujal olemas tehnika hoidmise ja hooldamise koht Viljandi linnas või selle läheduses, kuid mitte kaugemal kui 30 km. Kolmas isik leiab, et Vaidlustaja tõlgendus on ebaõige. Vastavast hanketingimusest ei saa välja lugeda, et see tingimus pidi olema igal juhul täidetud juba pakkumuse esitamise ajal. Kolmas isik leiab, et „Vastavustingimuste“ p-ist „Tehnika hoidmise ja hooldamise koht“, et „Pakkujal on olemas tehnika hoidmise koht Viljandi linnas või selle läheduses, kuid mitte kaugemal kui 30 km“ tuleb aru saada selliselt, et pakkuja peab pakkumuse esitamisel kinnitama, et hankelepingu täitmisel on pakkujal olemas tehnika hoidmise ja hooldamise koht Viljandi linnas või selle läheduses, kuid mitte kaugemal kui 30 km, mida Kolmas isik ka tegi. See tähendab, et vastava nõude täitmiseks ei ole ilmtingimata vajalik, et pakkumuse esitamise ajal on Kolmanda isikul juba sõlmitud mingid üürilepingud ruumi kasutamiseks. See oleks ka ebamõistlik, kuna see piiraks oluliselt potentsiaalsete pakkujate arvu. Samuti on praktikas tavapärane, et isikud ei tee vastavaid investeeringud ja ei sõlmi pikaajalisi lepingud enne, kui on selge kas nad hanke ka võidavad või mitte. Pakkujal peab olema võimalik pakkumuses nimetatud koht tulevikus, so hankelepingu täitmise ajaks, enda kasutusse saada. Seega on põhiline, et vastav koht oleks Kolmandal isikul olemas hankelepingu alguseks ehk 01.10.2023. See nõue oli nii pakkumuse esitamisel, kui käesoleval ajal täidetud. Kolmandal isikul on eelkokkulepe Viljandi veevärgiga ruumide osas olemas. Ruumid asuvad Viljandi 25 (44) linna hooldeettevõttega samal territooriumil aadressil Musta tee 30, Viljandi linn, mis on ka eduka koostöö perspektiivis väga hea asukoht (kättesaadav: https://www.viljandi.ee/linnahooldus). 6.3. RHS § 95 lg 4 p 8, p 9 ja p 10 ei kuulu kohaldamisele. Asjaolu tõendamise koormus, et pakkuja suhtes esineb RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alus, lasub sellele tugineval poolel ehk antud juhul Vaidlustajal. Vaidlustaja on küll viidanud Jõhvi hankele ja asjaolule, et selles on kohaldatud Kolmanda isiku suhtes leppetrahvi, kuid ei ole kuidagi tõendanud ega põhjendanud, et väljatoodud õiguskaitsevahendite esemeks olevaid rikkumisi saab käsitada RHS § 95 lg 4 p 8 mõistes just Jõhvi hanke raames olulise nõude olulise rikkumisena. Samuti ei ole võimalik tuvastada, millistest kaalutlustest lähtuvalt ning milliste rikkumistena (st kas Jõhvi hanke olulise nõude rikkumisena või Jõhvi hanke olulise nõude pideva rikkumisena) on Vaidlustaja õiguskaitsevahendite rakendamise aluseks olevaid asjaolusid käsitlenud. Jõhvi hanke puhul viidatud leppetrahve ei kohaldatud vastavate hankelepingute raames oluliste tingimuste olulise ega pidevate rikkumiste eest ning nendele tuginedes Kolmanda isiku kõrvaldamine hankest eduka pakkujana ei oleks olnud proportsionaalne ega andnuks alust pidada Kolmanda isiku pakkumist niivõrd ebausaldusväärseks, et temaga lepingu sõlmimine oleks mõistlikust seisukohast vastuvõetamatu. Vajadusel on Kolmas isik valmis esitama vastavad tõendid ja üksikasjalikud põhjendused vaidlustusmenetluse raames, kui selleks peaks vajadus tekkima. Kuna käesolevas asjas ei ole RHS § 95 lg 4 p 8 eeldused täidetud, siis välistab see samal alusel ka RHS § 95 lg 4 p-i 9 kohaldamise. 6.4. Kolmas isik esitas täiendavad seisukohad. 6.4.1. Vaidlustaja märgukirja ja selles toodud arvestust (vaidlustuse lisa 1) ei saa pidada HKMS § 56 lg 2, TsMS § 236 lg 3 ning TsMS § 238 lg 1 mõttes asjakohaseks ega lubatavaks tõendiks. Vaidlustaja poolt vaidlustuse lisana 1 esitatud arvestust ei saa olla asjakohane hindamaks Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust ja sellega tuleb jätta lahendamisel arvestamata. Kuigi Kolmandal isikul ei ole olnud võimalust vastava arvestusega tutvuda, siis Vaidlustaja selgitustest tuleneb, et vastav arvestus ei sisalda selgitust ega arvutust sellest, miks on Kolmanda isiku pakkumus madal, vaid üksnes arvutus ja selgitust, miks on Vaidlustaja enda pakkumus põhjendatud. Käesolevas asjas aga ei oma tähtsust Vaidlustaja pakkumuse põhjendatus, vaid Vaidlustaja peab esitama arvestusi, selgitusi ja tõendeid miks on Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ebamõistlikult madal. Kuna aga vastavad asjaolud, Vaidlustaja selgitusest nähtuvalt, vaidlustuse lisas 1 toodud arvestusest ei tulene, siis on see asjakohatu ja lubamatu tõend. Hankija vastuse kohaselt väheneb hooldustööde maht 1700 liiklusmärgi ning 3000 m3 jagu lume väljaveo võrra. Vaidlustaja on oma 25.05.2023 seisukohas on asunud seisukohale, et Hankija vastuses toodud mahu vähenemine on võrreldes allesjäänud hooldustööde mahuga kaduvväike ega mõjuta pakkumuse maksumust peaaegu, et üldse. Samas märkimisväärne on 26 (44) see, et vaatamata vastavale vastuväitele ei ole Vaidlustaja kuidagi oma seisukohta põhjendanud ega tõendanud. Vaidlustaja on leidnud, et kuna osa teedest on nüüd märgitud seisunditasemega 2+, mis väidetavalt muudab need 3. seisunditasemega tänavaga, siis tuleb hooldustööde teostamisse panustada rohkem ühikuid tehnikat. Vaatamata vastavale vastuväitele ei ole Vaidlustaja kuidagi oma seisukohta põhjendanud ega tõendanud. Jääb arusaamatuks, millistest kaalutlustest lähtuvalt on Vaidlustaja vastavale seisukohale jõudnud. See, et Vaidlustaja ei saa teisiti hankelepingut täita ei tähenda, et Kolmas isik ei suuda pakkumuses toodud tingimustes seda vastava õiguspärase tööde organiseerimisega siiski saavutada. Võrdlus praeguse Vaidlustaja poolt 25.05.2023 lisas 2 toodud ühikhinna ning pakutavate ühikhindade vahel ei ole asjakohane. Põhjendamatult on võrrelda viie (5) aasta jooksul iga aasta tarbijahinnaindeksi alusel pidevalt suurendatud Vaidlustaja hinda ja esmakordselt, reaalsetest oludest ja turusituatsioonist lähtuvalt, pakkumuses arvestatud hinda. Tarbijahinnaindeksiga korrutamine on üksnes prognoos, et vastavad hinnad on vastavas ulatuses muutunud. Samas ei pruugi konkreetses sektoris või teenuse puhul tarbijahinnaindeksiga korrutamine tegeliku teenuse hinda näidata, vaid üksnes seda „kunstlikult“ tõsta. Kolmas isik leiab, et käesoleval ajal ei ole võimalik võrrelda viie (5) aasta jooksul tarbijahinnaindeksi võrra iga-aastaselt tõstetud hinda ja esmakordselt reaalajas kehtiva turuolukorra arvestades, pakutud hinda. Üldiselt on väga tavapärane olukord, et tarbijahinnaindeksi alusel muudetud hind võib tulevikus kujuneda põhjendamatult kõrgemaks, kui tegelikult turutingimustes reaalajas kujunev hind. Kolmas isik leiab, et Vaidlustaja on pakkumuse esitamisel lähtunud asjaolust, et aastaid ei ole Viljandi linnas hankelepingu esemeks oleva teenuse osas mingit konkurentsi toimunud ehk nii 2018 riigihanke raames, mille alusel praegu vastavat teenust Viljandi linnas osutatakse, kui ka varasemalt on riigihankes osalenud ja teinud pakkumuse ainult üks pakkuja. Selle tulemusena on ka vastav hind kujunenud konkurentsi puudumise tingimustes ehk eelduslikult kõrgemaks, kui see mitme pakkuja osalemisel hankemenetluses (konkurentsi tingimustes) oleks olnud. Teoreetiliselt ei ole välistatud, et ka Vaidlustaja poolt tehtud pakkumine lähtus sellest, et eelduslikult ka vaidlustatud riigihankes ei teki konkurentsi (keegi teine peale pakkujat pakkumusi ei tee) ja sellest lähtuvalt esitas Vaidlustaja tunduvalt kõrgemat hinda, sh ebamõistlikult kõrge kasumimarginaaliga, kui see oleks kujunenud konkurentsitingimustes. 6.4.2. Kolmas isik juhib tähelepanu, nagu ta on vastanud ka Hankijale vastavale küsimusele, et „..talviseks hooajaks lisatöölised saadame RoadWest OÜ töölised.“ Esiteks, vaidlust ei ole selles, et suvisel ajal on igal juhul võimalik tagada nõuetekohase hankelepingu täitmine 3-4 töötajaga ja 1-2 masinaga. Teiseks, pakkumuse hindamisel tuleb lähtuda keskmistest tavapärastest Eesti ilmastikutingimustest, mitte ekstreemsetest oludest. Tavapärastes ilmastikuoludes, sh. talvisel ajal, on igal juhul võimalik tagada hankelepingu täitmine 7 töötajaga ja 4-5 masinaga. Kolmandaks, ekstreemsete ilmastikuolude puhul lubas Kolmas isik ka vastustes Hankija küsimustele, et talviseks hooajaks lisatöölised saadetakse RoadWest OÜ töölised. See tähendab muu hulgas seda, et ekstreemsetes ilmastikuoludes, nii talvel kui ka suvel, vajadusel saadab Kolmas isik hankelepingut täita ka täiendavaid töötajaid, kuid see ei mõjuta kuidagi 27 (44) komplekshinna maksumust Hankija jaoks. Seega kinnitab Kolmas isik, et töötajate arv (4 suvel ja 7 talvel) on minimaalne töötajate arv keskmiste ilmastikuolude puhul, kuid see ei tähenda, et Kolmas isik täidab hankelepingut üksnes ja ainult nimetatud arvu töötajatega, kui ilmastuolud seda nõuavad ehk vajadusel (ekstreemsete ilmastikuolude jms puhul) saadab täiendavaid töötajaid juurde. Samas pakkumuse esitamisel on põhjendamatu lähtuda ekstreemsetest ilmastikuoludest, kui vääramatust jõust. Neljandaks, väidetava ööpäevaringse valveteenuse vajadus võib esineda eelduslikult üksnes talvel. Suvisel ajal ei ole ööpäevaringne valveteenuse olemasolu nõutav ega vajalik. Viiendaks, Vaidlustaja ise kinnitas, et ööpäevaringse valveteenuse osutamine eeldab kokku nelja töötaja olemasolu. Kolmas isik ongi selgitanud, et ta kasutab minimaalselt hankelepingu täitmiseks vähemalt nelja (4) töötajat ja vajadusel saadab töötajaid juurde. Seega ka Vaidlustaja enda väited kinnitavad, et hankelepingut on võimalik nõuetekohaselt täita. Kuuendaks, Vaidlustaja ei ole esitanud ühtegi metoodikat ega analüüsi, kuidas ta on jõudnud järeldusele, et hooldus- ja valveteenuse tagamine vastavalt 4 ja 7 töötajaga ei ole võimalik. Samas kõik tuleneb sellest, millistest alusandmetest lähtuda. Antud juhul ei saa lähtuda ootamatutest ekstreemsetest oludest (vääramatu jõud), vaid peab lähtuma keskmistest tavapärastest ilmastikuoludest. Keskmiste ilmastikuolude puhul on igal juhul probleemideta võimalik tagada hooldus- ja valveteenuse nõuetekohane osutamine. Ekstreemsete ilmastikuolude puhul aga saadab Kolmas isik igal juhul vajadusel töötajaid juurde ehk vajadusel tehakse tööd ja osutatakse teenust rohkema arvu töötajatega, et tagada kõikide nõuete järgimise, et kõrvaldada vääramatu jõu tagajärgi. Seda on Kolmas isik kinnitanud ka vastuses hankija küsimustele. Ühtlasi tuleb eeldada, et mitte kõik töötad ega masinad ei tööta 24/7 ja isegi kui arvata sisse valveteenust, siis tavaliselt on korraga valveteenistuses 2-3 töötajat korraga ja teised töötajad saavad puhkeaega. Seega sellisel juhul on tagatud ka kõikide, sh. tööajanormide, järgimine. Seitsmendaks, sõlmitav hankeleping ei näe ette valveteenuse osutamist. See isegi ei sisalda sõna „valveteenus“ ja seda ei ole hankelepingus mainitud. Kolmas isik leiab, et alusdokumentide ja hankelepingu vastuolu korral tuleb lähtuda hankelepingus sätestatust. 6.4.3. Kolmas isik kinnitab, et ta ei teosta keelatud hankevälist ristsubsideerimist ja Kolmas isik ei ole seda kunagi väitnud. Oma vastuses vaidlustusele on Kolmas isik üksnes selgitanud, et isegi madala pakkumuse puhul võib Hankija jätta see tagasi lükkamata, näiteks, muu hulgas juhul, kui see toimub lubatud ristsubsideerimise kaudu. 6.4.4. „Vastavustingimuste“ järgi tuli pakkujal kinnitada jah/ei vastusega küsimust, kas „Pakkujal on olemas tehnika hoidmise ja hooldamise koht Viljandi linnas või selle läheduses, kuid mitte kaugemal kui 30 km.“ „Vastavustingimuste“ punkti eesmärk on tagada, et edukas pakkuja saab tõrgeteta teenuse osutamisega alustada ning teenuse osutamine poleks ohus logistiliste takistuste pärast. Pakkuja taotletav eesmärk oli saada kinnitust, et pakkujal on hankelepingu täitmisega alustamisel olemas tehnika ja hooldamise koht Viljandi linnas või selle läheduses, kuid mitte kaugemal kui 30 km. 28 (44) Seda ka kinnitavad ka Hankija poolt Kolmandale isikule kontrollmenetluses esitatud küsimused. Hankija on pöördunud Kolmanda isiku poole küsimusega „…kuidas ja kuhu plaanite rajada baasi tehnika ja materjalide hoidmiseks?“ Seega ka Hankija enda kontrollmenetluses esitatud küsimustes on selge, et Hankija eesmärgiks oli saada kinnitus, et hankelepingu täitmise ajaks ehk 01.10.2023 on pakkujal on olemas tehnika hoidmise ja hooldamise koht Viljandi linnas või selle läheduses, kuid mitte kaugemal kui 30 km. Vastasel juhul ja kui Hankija jaoks oleks olnud oluline, et juba pakkumise esitamisel ajal on vastav koht olemas ei oleks Hankija küsimus olnud suunatud tuleviku ehk „plaanite rajada“, vaid küsimus oleks suunatud sellele, et kus asus vastav koht pakkumuse esitamise hetkel vms. 6.4.5. Isegi kui asuda seisukohale, et Kolmas isik on Jõhvi hanges rikkunud Jõhvi hange olulist tingimust, millega Kolmas isik ei nõustu, ja talle on selle rikkumisena määratud leppetrahvi, siis ei ole asjas tuvastatud, et Jõhvi hanges oleks Kolmas isik rikkunud olulist tingimust oluliselt või pidevalt. „Pidevalt“ tähendab „lakkamatult, vahetpidamata“ (vt. Eesti keele seletav sõnaraamat: https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=pidevalt) „Korduvalt“ tähendab „mitte üks, vaid rohkem kordi“ (vt. Eesti keele seletav sõnaraamat: https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=korduvalt&F=M). See, et mingi rikkumise eest on korduvalt määratud leppetrahvi ei tähenda veel, et seda on tehtud (ja rikkumine oleks olnud) lakkamatult ja vahetpidamata. 6.4.6. RHS § 95 lg 4 p 8 ei näe võimalust pakkuja kõrvaldamiseks korduva, vaid üksnes pideva rikkumise eest, mis käesolevas asjas ei esine. RHS § 95 lg 4 p 8 annab hankijale üksnes õiguse (mitte kohustuse) pakkuja kõrvaldamiseks. Samas isegi kui RHS § 95 lg 4 p 8 eeldused on täidetud, millega Kolmas isik ei nõustu, tuleb Hankijal täiendavalt hinnata ja põhjendada, miks on sellel alusel pakkuja kõrvaldamine proportsionaalne. Viimane hõlmab mh hinnangut sellele, millistel põhjustel on Kolmanda isiku varasem tegevus muutnud ta Hankija jaoks sedavõrd ebausaldusväärseks, et temaga lepingu sõlmimine oleks mõistlikust seisukohast vastuvõetamatu. Käesolevas asjas ei ole Vaidlustaja vastavaid asjaolusid ega analüüsi välja toonud. Ühtlasi ei saa Vaidlustaja Hankija eest otsustada kas Kolmanda isiku varasem tegevus on muutnud ta Hankija jaoks sedavõrd ebausaldusväärseks, et temaga lepingu sõlmimine oleks mõistlikust seisukohast vastuvõetamatu. Kui Hankija leiab, et Kolmanda isiku varasem tegevus ei ole muutnud ta Hankija jaoks sedavõrd ebausaldusväärseks, et temaga lepingu sõlmimine oleks mõistlikust seisukohast vastuvõetamatu, siis see seisukoht on ka vaidlustajale siduv. Vastasel juhul tähendaks RHS § 95 lg 4 p-i 8 puhul kohustusliku kõrvaldamise alust, mis oleks vastuolus seadusega (tegemist on vabatahtliku kõrvaldamise alusega). See tähendab omakorda seda, et kui hankija kõrvaldab pakkuja RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel, siis saab pakkuja seda vaidlustada. Samas kui hankija jätab RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel pakkuja kõrvaldamata ei saa seda teine pakkuja vaidlustada. Isegi kui RHS § 95 lg 4 p-i 9 eeldused on täidetud, millega Kolmas isik ei nõustu, tuleb Hankijal täiendavalt hinnata ja põhjendada, miks on sellel alusel pakkuja kõrvaldamine 29 (44) proportsionaalne. Viimane hõlmab mh hinnangut sellele, millistel põhjustel on Kolmanda isiku varasem tegevus muutnud ta Hankija jaoks sedavõrd ebausaldusväärseks, et temaga lepingu sõlmimine oleks mõistlikust seisukohast vastuvõetamatu. Käesolevas asjas ei ole Vaidlustaja vastavaid asjaolusid ega analüüsi välja toonud. Vaidlustaja ei saa hankija eest otsustada kas Kolmanda isiku tegevus on muutnud ta Hankija jaoks sedavõrd ebausaldusväärseks, et temaga lepingu sõlmimine oleks mõistlikust seisukohast vastuvõetamatu. Käesolevas asjas on Hankija vastavatest, Vaidlustaja poolt Jõhvi hankega seoses asjaoludest, teadlik, kuid on siiski leidnud, et Kolmanda isiku kõrvaldamine RHS § 95 lg 4 p 8 või 9 alusel ei oleks põhjendatud. Igasuguste valeandmete esitamine ei tingi pakkuja hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p 9 alusel kõrvaldamise, vaid sarnaselt teistele nn valikulistele kõrvaldamise alustele, tuleb ka siin kaaluda, kas valeandmete esitamine on konkreetse juhtumiga seotud asjaoludel (sh arvestades teabe olulisust hankemenetluse seisukohalt, pakkuja kogemust ning süü vormi ja raskust) käsitatav sedavõrd raske eksimusena, et pakkuja ei oleks enam piisavalt usaldusväärne lepingupartner. Seejuures ei piisa pelgalt sellest, et valeandmeid on esitatud asjaolu kohta, mis võiks põhimõtteliselt olla pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks, vaid RHS § 95 lg 4 p-s 9 alusel saab pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise tingida üksnes sellise ebaõige teabe esitamine, mis võinuks reaalselt tingida pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2019 otsus nr 3-19-631, p 14; vt ka kohtujurist M. Campos Sánchez-Bordona 08.05.2019 ettepanek kohtuasjas C-267/18, p-d 56-57). Kui valeandmetel poleks saanud olla mingit mõju hankemenetluse tulemusele, siis ei saaks isegi tahtlikult valeandmeid esitanud pakkujat RHS § 95 lg 4 p-i 9 alusel ka hankemenetlusest kõrvaldada. RHS § 96 lg 5 esimese lause kohaselt pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse. RHS ei nõua, et hankija peaks pakkuja või taotleja kõrvaldamata jätmise otsust kirjalikult põhjendama, sh ei ole hankijal kohustust kirjalikult põhjendada miks ta jätab RHS § 95 lg 4 alusel pakkuja kõrvaldamata. 6.4.7. Käesoleval ajal Kolmandal isikul puuduvad tasumata või ajatamata maksuvõlad. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 7. Vaidlustuskomisjon jätab rahuldamata Hankija taotluse jätta vaidlustus läbi vaatamata. Hankija on põhjendanud seda taotlust sellega, et Vaidlustaja on mõnel juhul vaidlustuses nimetanud Viljandi Linnavalitsuse 02.05.2023 korraldust nr 256 käskkirjaks. Vaidlustuskomisjon võttis Vaidlustaja vaidlustuse menetlusse ja sai üheselt aru, et vaidlustatud on viidatud korralduses vastu võetud otsuseid. 8. Viljandi Linnavalitsuse 02.05.2023 korralduses nr 256 on vastu võetud järgmised vaidlustatud otsused: 1) tunnistada RoadWest OÜ pakkumus vastavaks; 2) tunnistada RoadWest OÜ pakkumus edukaks; 3) jätta kõrvaldamata ja kvalifitseerida RoadWest OÜ; 4) otsustada sõlmida hankeleping RoadWest OÜ-ga. Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks märkida, et Hankija on ühes õigusaktis kõigi otsuste vastu 30 (44) võtmisel rikkunud RHS § 104 lg-t 8, mille kohaselt enne hankelepingu sõlmimist nõuab hankija edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist. Pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist kontrollib hankija edukal pakkujal kõrvaldamise aluste puudumist ja esitatud kvalifitseerimise tingimustele vastamist ning teeb otsuse eduka pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise, ja kui ta on seadnud pakkujatele kvalifitseerimise tingimused, kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta. See tähendab, et alles pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele järgnevalt pidi Hankija sisuliselt kontrollima Kolmandal isikul kõrvaldamise aluste puudumist ja vastavust kvalifitseerimise tingimustele. See asjaolu aga ei too käesoleval juhul kaasa mõne vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamist. 9. Hankija on 02.05.2023 korralduses nr 256 mh otsustanud sõlmida hankelepingu Kolmanda isikuga. Vaidlustaja on taotlenud ka selle otsustuse kehtetuks tunnistamist. Vaidlustuskomisjon jätab selle taotluse RHS § 197 lg 1 p-i 8 ja § 192 lg 3 p-i 7 alusel läbi vaatamata. RHS § 185 lg 2 p-i 8 alusel võib esitada vaidlustuse järgmisele otsusele: muu käesoleva seaduse alusel tehtud hankija otsus, mis võib rikkuda vaidlustaja õigusi või kahjustada tema huvisid. RHS ei näe ette, et hankija peab avatud hankemenetluses tegema otsuse hankelepingu sõlmimise kohta – hankija sõlmib hankelepingu pakkujaga, kelle pakkumuse ta on edukaks tunnistanud, kelle ta on kvalifitseerinud ja jätnud kõrvaldamata. Kui Hankija otsustas sellise otsustuse vastu võtta, on see käsitletav halduse siseaktina, mis ei loo hankes osalenud ettevõtjatele õigusi ega kohustusi ning millel on nimetatud isikute suhtes üksnes informatiivne toime. Selline otsustus ei ole vastu võetud RHS-i alusel, mistõttu ei ole see ka vaidlustatav. Vaidlustaja on vaidlustanud Hankija otsused, mis võivad tema õigusi rikkuda ja huve kahjustada. 10. Kolmanda isiku RoadWest OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse õiguspärasuse kontrollimine Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus on vaidlustatud põhjendusel, et Kolmanda isiku pakkumus ei vasta „Vastavustingimused“ osas „TEHNIKA HOIDMISE JA HOOLDAMISE KOHT“ toodud järgmisele nõudele: „ Pakkujal on olemas tehnika hoidmise ja hooldamise koht Viljandi linnas või selle läheduses, kuid mitte kaugemal kui 30 km. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas pakkujal on tehnika hoidmiseks ja hooldamiseks sobiv koht? (Raadionupp valikutega "Jah/ Ei") “ Vaidlust pole selles, et oma pakkumuses dokumendis „Pakkumus. Vastavustingimused“ on Kolmas isik vastanud selle küsimusele sõnaga „Jah“. Pakkumuses ei pidanud esitama sellele nõudele vastavuse kohta ühtegi dokumenti. Seonduvalt selle nõudega on Hankija 10.04.2023 esitanud Kolmandale isikule järgmise küsimuse: „[---] kuidas ja kuhu plaanite rajada baasi tehnika ja materjalide hoidmiseks? [-- 31 (44) -]“ Kolmas isik vastas sellele küsimusele 12.04.2023 järgmiselt: „[---] Ruumide üle alustame täpsemaid läbirääkimisi peale lepingu sõlmimist.[---]“ Sellest Kolmanda isiku vastusest saab järeldada, et mingeid läbirääkimisi on peetud, täpsemad läbirääkimised viiakse läbi peale hankelepingu sõlmimist. Mingil põhjusel Kolmas isik Hankijale seda kohta teada ei andnud. Vaidlustusmenetluses on Hankija ja Kolmas isik asunud seisukohale, et „Vastavustingimustes“ nõutud tehnika hoidmise ja hooldamise kohta peab olemas olema alles hankelepingu täitmise ajaks, st 01.10.2023. Kolmas isik on selgitanud, et tal on olemas eelkokkulepe. 10.1. Euroopa Kohus on kohtuasja C-309/18 p-s 20 märkinud, et võrdse kohtlemise põhimõtet ja läbipaistvuskohustust tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus ettevõtja kõrvale jätmine hankemenetlusest sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene sõnaselgelt selle menetlusega seotud dokumentidest ega kehtivast riigisisesest õigusest, vaid selle õiguse ja nende dokumentide tõlgendamisest ning liikmesriigi haldusasutuste või -kohtute poolt nendes dokumentides olevate lünkade täitmisest. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on see seisukoht kohane ka praegusel juhul. Vaidlusaluseks küsimuseks on see, kuidas saada aru nõude sõnadest „pakkujal on olemas“. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et sellel võib olla mitu tõlgendust: 1) pakkuja omab või rendib juba seda kohta; 2) pakkujal on kellegagi eelnev kokkulepe selle koha kas ostmiseks või üürimiseks, see koht on olemas tulevikus. Lähtudes sellest, et seda tehnika hoidmise ja hooldamise kohta on pakkujal vaja siis, kui just temaga sõlmitakse hankeleping ja alles teenuse osutamise alguseks, st 01.10.2023, siis leiab vaidlustuskomisjon, et mõlemad tõlgendused on võimalikud. Seega on nõude üks võimalik tõlgendus, et pakkujal pidi see koht olema pakkumuse esitamisel teada. Kindlasti ei pidanud see koht olema pakkuja omandis ega ka juba kasutuses, Hankija polnud nõudnud ka mingeid eellepinguid, eelkokkuleppeid, seega tegemist võis olla suulise eelkokkuleppega. 10.2. 08.06.2023 pöördus vaidlustuskomisjon Kolmanda isiku poole: „RoadWest OÜ esindajana olete vaidlustusmenetluses väitnud, et RoadWest OÜ-l on eelkokkulepe Viljandi veevärgiga ruumide osas olemas. Ruumid asuvad Viljandi linna hooldeettevõttega samal territooriumil aadressil Musta tee 30, Viljandi linn. Palun see eelkokkulepe esitada või kui see oli sõlmitud suuliselt, siis esitage palun Viljandi Veevärk vastav kinnitus. Vaidlustuskomisjon ootab kokkulepet või kinnitust hiljemalt 12.06.2023.“ Kolmas isik esitas 12.06.2023 vaidlustusmenetluses järgmise 08.06.2023 kinnituskirja: „AS Viljandi Veevärk kinnitab, et on pidanud läbirääkimisi ja saavutanud suulise kokkuleppe RoadWest OÜga ruumide rendi osas, mis asuvad kinnistul aadressiga Musta tee 30, Viljandi.“ 32 (44) Selle kinnituskirja on digitaalselt allkirjastanud AS-i Viljandi Veevärk juhataja. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et 08.06.2023 kinnituskirja ja Kolmanda isiku poolt pakkumuses esitatud „Pakkumus. Vastavustingimused“ selle nõude kohta antud kinnitus „Jah“ koos tõendavad, et Kolmanda isiku pakkumus vastab „Vastavustingimustes“ esitatud tehnika hoidmise ja hooldamise koha nõudele. 10.3. Eeltoodu alusel jääb rahuldamata Vaidlustaja taotlus tunnistada kehtetuks Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus. 11. Kolmanda isiku RoadWest OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasuse kontrollimine Hankija otsus jätta pakkumus pärast RHS § 115 lg 1 alusel läbi viidud kontrollimenetlust RHS § 115 lg 8 (ka lg 9) alusel tagasi lükkamata on vaidlustatav pakkumuse edukaks tunnistamise kaudu. Seega - pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on vaidlustatav põhjendusel, et Kolmanda isiku pakkumus oleks tulnud tagasi lükata kui põhjendamatult madala maksumusega pakkumus. 11.1. Vaidlustaja on esitanud tõendina Hankijale esitatud märgukirja ja pakkumuse maksumuse kalkulatsiooni (vaidlustuse lisa 1) ning asunud ka seisukohale, et Hankija pole Kolmanda isiku pakkumuse maksumust piisavalt kontrollinud. Seega puudub alus asuda seisukohale, et Vaidlustaja pole oma tõendamiskoormust üldse täitnud. 11.2. Vaidlust ei ole selles, et Hankijal tekkis kahtlus Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse osas ja Hankija küsis RHS § 115 lg 1 alusel 10.04.2023 ja 17.04.2023 Kolmandalt isikult selgitusi. Hankija väitel lähtus ta sellest, et pakkumuste hinnavahe võib tekitada kolmandates isikutes küsimusi. Selline lähenemine pole kooskõlas RHS § 115 lg-ga 1. Kontrollimenetluse alustamine sai olla ajendatud ainult sellest, et Hankija arvates oli Kolmanda isiku pakkumuse maksumus põhjendamatul madal. Hankija on 10.04.2023 esitatud Kolmandale isikule järgmised küsimused: „1) Ühe ühiku ehk kuupmeetri lume äraveo hinnaks on märgitud 1,5 eurot ilma käibemaksuta. Kas sellise maksumuse juures on võimalik tagada teenuse osutamine nagu hanke lisa kolm alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“ punktides 2.33 – 2.39 on toodud? 2) Suvise löökaukude remonditöö puhul pritskillustikuga on ühe ühiku hind 1580 eurot ilma käibemaksuta, samas kui talvise löökaukude remonditöö killustiku ja emulsiooniga hinnaks on 1000 eurot ühiku kohta ilma käibemaksuta. Kas sellise maksumuse juures on võimalik tagada teenuse osutamine nagu hanke lisa kolm alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“ punktides 4.10 – 4.14.2 toodud? Millest on tingitud löökaukude remonditööde hindade niivõrd suur erinevus võrreldes suvise ja talvise perioodiga? 3) Aastaringsete tööde komplekshinnaks on märgitud 29 709 eurot ilma käibemaksuta. Hankija palub kinnitada, et sellise hinnaga on tõesti võimalik hankija poolt soovitud teenust osutada ja palub põhjendada kuidas on Teil võimalik sellise madala maksumusega teenust osutada (RHS § 115 lg 7), arvestades kõiki teenuse osutamisega seonduvaid kirjeldusi hanke alusdokumentides?“ 33 (44) 4) Palume esitada kontseptsioon või plaan, kuidas kavatsete Viljandis teenust osutama hakata: Millised ja mitu ühikut tehnikat plaanite Viljandi tänavate hooldamiseks soetada või on see Teil olemas, kuidas ja kuhu plaanite rajada baasi tehnika ja materjalide hoidmiseks? 5) Tööjõu osas soovib hankija teada, kuidas ja kust plaanitakse palgata tööjõudu või on see Teil olemas (kas kohalikud mehed või kaugemalt) ja kui palju on tööjõudu planeeritud?“ Kolmas isik on 12.04.2023 vastanud järgmiselt: „1. Kinnitame, et suudame sellise hinnaga teenust osutada. (sama hind on meil Valga linna hanke ja oleme suutnud seda teenust kvaliteetselt teha) 2. Sellise hinnaga on võimalik teenust osutada kvaliteetselt. Suvine hind on Pacher tüüpi masinaga, aga talvine on käsitöö ja meeste töötasu on arvestatud kuu tasus. 3. Kinnitame, et suudame sellise hinnaga kvaliteetselt teenust osutada. Sama hinnastusega on meil ka Valga ja Võru hanked, mida oleme teostanud juba 10 aastat. 4. Viljandi hankeks plaanisime 2 autot ja 2 traktori teedele ja 1masina kõnniteedele ja bussitaskud. Ruumide üle alustame täpsemaid läbirääkimisi peale lepingu sõlmimist. 5. Põhikohaga töölised plaanime palgata Viljandi linnast ja talviseks hooajaks lisatöölised saadame RoadWest OÜ töölised. Talveks on planeeritud 7 inimest ja suveks 4 inimest“ Hankija on 17.04.2023 esitanud Kolmandale isikule järgmised küsimused: „1. Kas mõlemad autod ja traktorid on varustatud lumesahkadega? 2. Kas pakkujal on greideri kasutamise võimalus?“ Kolmas isik on 18.04.2023 vastanud järgmiselt: „[---] kõik masinad varustatakse lumesahkadega. pakkujal on olemas greider Champion ja lisaks plaanime ühele traktorile lisada kraabi, et teha väiksemaid greidertamistöid operatiivsemalt“ Hankekomisjon on oma 02.05.2023 protokollis asunud järgmisele seisukohale: „Komisjon hindas esitatud selgitusi ja hindas pakkuja poolt kirjeldatud kasutatavat tehnikat ja tööjõu ja arvestades tööde mahtu ja tööde teostamiseks reaalselt vajaminevat tehnikat asus seisukohale, et pakkuja on võimeline sõlmitavat lepingut täitma. Komisjon leidis, et RoadWest OÜ pakkumus on realistlik ning selle maksumus ei ole põhjendamatult madal. Komisjon pidas hinda realistlikuks ka pakkuja poolt nimetatud põhjusel, et sarnase hinnaga teenust on ta osutanud Valgas ja Võrus.“ 11.3. Riigikohus on 04.11.2020 otsuse 3-20-924 p-s 25 märkinud järgmist: [---] Küll aga on hankijal hindamisruum otsustamisel, kas pakkumuse madal maksumus on põhjendatud. “Põhjendamatult madal maksumus“ on määratlemata õigusmõiste. Kolleegium on asjas nr 3-3-1-50-15 tehtud otsuses (p 23) selgitanud, et hankedirektiivid ei sätesta täpselt, millal on pakkumuse maksumus põhjendamatult madal, ega määratle meetodit selle kindlakstegemiseks. Seetõttu on selle määratlemine liikmesriigi ja täpsemalt hankija ülesanne, kuid see peab toimuma objektiivselt ja mittediskrimineerivalt (Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-285/99 ja C-286/99, p-d 67 ja 69). Hankijal tuleb pakkuja selgituse hindamisel arvestada kogumis kõiki asjassepuutuvaid fakte, silmas pidades, et lubatud põhjenduste loetelu seaduses on mitteammendav (RHS § 115 lg 7). Käesoleva vaidluse sisuks on see, kas Hankija jõudis kontrolli teostamise järel põhjendatult järeldusele, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal või oleks Kolmanda isiku pakkumus tulnud RHS § 115 lg 8 (ka lg 9) alusel tagasi lükata, nagu leiab Vaidlustaja. 34 (44) 11.4. Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks kõigepealt selgitada järgmist: 1) kui hankija on alustanud RHS § 115 lg 1 alusel kontrollimenetlust, tähendab see, et hankija on leidnud, et mõni pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega, hankija kontrollimenetluse eesmärk on selgitada välja kas see nii on; 2) kontrollimenetluse läbiviimise eesmärgiks ei ole kindlaks teha seda, kas teise pakkuja pakkumuse maksumus on liiga kõrge, vaid see, kas kontrollitava pakkumuse maksumusega on võimalik sõlmitavat hankelepingut nõuetekohaselt täita; 3) pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimine ei saa olla formaalne, vaid peab olema sisuline; 4) kui on vaidlus ülalpool rahvusvahelist piirmäära korraldatud avatud hanke üle, ei tohi vaidlustuskomisjoni ja kohtulik kontroll piirduda ilmselgete vigade testiga, vaid hinnata tuli hankija otsuse ratsionaalsust (Riigikohus 07.06.2021, 3-20-2362, p-id 25.2. ja 30.3.); 5) vaidlustuskomisjon ei saa asuda hankija asemel kontrollima pakkumuse maksumuse põhjendatust, vaid kontrollib seda, kas hankija sai talle esitatud dokumentide ja info alusel asuda seisukohale, et maksumus on põhjendatud ja sellega on võimalik sõlmitavat hankelepingut nõuetekohaselt täita, tegemist on hankija kaalutlusotsusega; 6) kohane ei ole lähtuda Riigikohtu otsuses 3-19-1464/41 esitatud seisukohast, et hankemenetlus põhineb suurel määral pakkujate ühepoolsetel kinnitustel ja hankija võimalusel neid usaldada (otsuse p 16). Kui hankija on juba algatanud kontrolli, et kõrvaldada kahtlus pakkumuse maksumuse põhjendatuses, ei ole põhjendatud usaldada pakkuja kontrollimatut vastust hankija selgitusnõudele (Riigikohus 16.03.2020, 3-19-1825, p 17). 11.5. Riigihanke üldandmete kohaselt Hankija eesmärk on teostada Viljandi linna tänavate, parklate, bussipeatuste, ülekäiguradade ja kõnniteede aastaringsed hooldustööd. Lisaks tänavakatete remonditööd (löökaukude remont) ning elutähtsa teenuse osutamise kava koostamine ning selle elluviimiseks valmioleku tagamine. Hankeleping sõlmitakse perioodiks 01.10.2023 - 30.09.2026. „Pakkumuse esitamise ettepanek“ (edaspidi Ettepanek) p 6. „Juhis pakkumuse maksumuse kalkuleerimiseks“ on sõnastatud järgmiselt: „6.1. Pakkumuse maksumuseks on 2023 kolme kuu teenuste hind ja 2024 kogu aasta teenuste hind koos käibemaksuga. 6.2. Pakkumuse maksumus (hankija poolt soovitud hinnad) tuleb esitada eraldi pakkumuse esildisele vormil, mis on lisaks nr 4. Pakkuja täidab tabelis kõik vajalikud lahtrid ning pakkuja kohustuseks on ka hankija poolt vormile sisestatud arvutusvalemi kontrollimine, et pakkumuse maksumuse kalkuleerimisel ei tekiks arvutusviga. Esildisel on lahter, milles olev summa tuleb sisestada riigihangete registrisse esitatava pakkumuse maksumusena ja see on vastavalt märgistatud. 6.3. Pakkumuse maksumus kalkuleeritakse selliselt, et tagatud oleks hankelepingu nõuetekohane täitmine. Pakkuja peab arvestama kõikide hankelepingu täitmiseks vajalike tööde, teenuste, tehnika, personali, materjalide jm kuludega k.a nendega, mida ei ole alusdokumentides kirjeldatud, kuid mis on lepingu eesmärki arvestades tavapäraselt vajalikud nõuetekohase tulemuse saavutamiseks. 6.4. Kõik maksumused esitatakse sendise täpsusega.“ Ettepaneku lisa 5 „Hankelepingu kavand“ (edaspidi Leping) p 6 „Hooldustööde maksumus ja tasumise kord“ on sõnastatud järgmiselt: 35 (44) „6.1. 2023. ja 2024. aastal teostatud Hooldustööde eest tasutakse vastavalt Lepingu Lisas 1 Töövõtja poolt riigihanke käigus esitatud pakkumusele. 6.2. 2023 hinnad on järgmised: 6.2.1. Aastaringsete tööde komplekshind …. eurot üks kuu ning kokku 2023 aasta 3 kuud …… eurot ilma käibemaksuta ja …… eurot koos käibemaksuga. 6.2.2. Suvine löökaukude remonditöö pritskillustikuga - …. 1 tonn/emulsiooni 6.2.3. Talvised löökaukude remonditöö killustiku ja emulsiooniga - ….. tonn/emulsiooni 6.2.4. Lume äravedu – ….. 1 m³; 6.2.5. Tänavate imurpuhastus - ….. 1 töötund; 6.2.6. Tänavate libedusetõrje kloriidide (sool) müük Tellijale - …… 1 tonn. 6.3. 2024 hinnad on järgmised: 6.3.1. Aastaringsete tööde komplekshind …. eurot üks kuu ning kokku 2024 aasta 12 kuu hind on … eurot ilma käibemaksuta ja …… eurot koos käibemaksuga. 6.3.2. Suvine löökaukude remonditöö pritskillustikuga - …. 1 tonn/emulsiooni 6.3.3. Talvised löökaukude remonditöö killustiku ja emulsiooniga - ….. tonn/emulsiooni 6.3.4. Lume äravedu – ….. 1 m³; 6.3.5. Tänavate imurpuhastus - ….. 1 töötund; 6.3.6. Tänavate libedusetõrje kloriidide (sool) müük Tellijale - …… 1 tonn. 6.4. Aastaringsete tööde komplekshind jagatakse tasumisel kaheteistkümneks võrdseks osamakseks arvestamata tegelikult osutatud teenuste mahtu. Teiste teenuste eest tasutakse vastavalt reaalselt tellitud ja teostatud töödele ja teenustele. Tellija poolt soovitud teenuste mahud, mis olid riigihankes pakkumuse koostamise aluseks on eeldatavad ja arvestatud lähtudes Tellija eelnevast kogemusest ja vajadusest. Töövõtja ei saa eeldada, et reaalselt sellises mahus teenuseid tellitakse, sest teenuste vajadus on väga suurtes sõltuvuses asjaoludest, mida Tellija ei saa ette näha ega mõjutada (nagu näiteks ilmastik). Samuti on Tellijal õigus tellida teenuseid teistelt 6.5. Aastate 2025 - 2026 Hooldustööde maksumuse määramise aluseks on 2024. aasta hinnad korrigeerituna Statistikaameti ametlikus andmebaasis avaldatud kalendriaastase tarbijahinnaindeksi muutusega vastavalt tabelile IA001 TARBIJAHINNAINDEKSI MUUTUS VÕRRELDES EELMISE AASTAGA näitajale KOKKU (mõõtühikuks %, https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__hinnad/IA001). Aastate 2025-2026 iga aasta maksumus (st eelmise aastaga võrreldes suurendamine või vähendamine tarbijahinnaindeksi muutuse võrra) arvutatakse järgmiselt: 6.5.2. Lepinguaasta 01.01.2025 - 31.12.2025 suurendamise või vähendamise aluseks on 2024. aasta maksumus ja 2024. aasta tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2023. aasta tarbijahinnaindeksiga. 6.5.3. Lepinguaasta 01.01.2026 - 31.09.2026 suurendamise või vähendamise aluseks on 2025. aasta maksumus ja 2025. aasta tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2024. aasta tarbijahinnaindeksiga. 2026. aastal teostatud Hooldustööde eest tasutakse proportsionaalselt tegeliku Lepingu täitmise perioodiga. 6.5.4. Kui tegemist ei ole täisaastaga (2026), siis on ühe kuu Hooldustöö maksumuseks selle aasta maksumus jagatuna kalendrikuude arvuga, millises ulatuses arvestusaastal Hooldustöid teostatakse. 6.5.5. Rakendatavast tarbijahinnaindeksi muutusest tulenev konkreetse aasta korrigeeritud Hooldustööde maksumused (nii komplekshinnad kui ka ühikhinnad) vormistatakse kirjalikult Lepingu dokumendina. 6.6. Kui tarbijahinnaindeks on suurenenud rohkem, kui 10 %, siis loetakse lepingu suurenemiseks 10 %, st. komplekshinna ja ühikhindade muutus võrreldes eelmise aastaga ei saa olla üle 10 % eelmise aasta vastavatest hindadest. 6.7. Tasumine teostatud Töö eest toimub igakuiselt Töövõtja poolt esitatud Hooldustööde akti 36 (44) ja selle alusel koostatud arve alusel 15 päeva jooksul Tellija poolt aktsepteeritud arve saamisest. Kõikide ühe kalendriaasta kuude tasud on võrdsed, st 1/12 konkreetse aasta maksumusest (tasu hulka ei arvestata ühikhindade alusel tasutavaid Hooldustöid). Ühikhindadega hinnastatud Hooldustööde eest tasumine toimub, kui need on teostatud, akteeritud ja tellija poolt aktsepteeritud. 6.8. Töö kvaliteedi hindamisel lähtutakse Lepingu lisas 2 esitatud Hooldustööde tehnilisest kirjeldusest. Tellija esindaja kontrollib iseseisvalt (Töövõtja eelnev teavitamine ja Töövõtja esindaja kaasamine kontrollreidile ei ole Tellija jaoks siduv kohustus) Hooldustöö täitmise ulatust ja kvaliteeti ning Lepingu mittekohase täitmise korral on Tellijal õigus esitada kirjalik pretensioon kasutusel oleva haldustarkvara vahendusel. Pretensioonis määratakse aeg puuduse likvideerimiseks (sõltub tööde mahust ja puuduse ohtlikkusest vms), millele Töövõtjal on õigus esitada vastuväiteid 24 tunni jooksul. Kui Töövõtja nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid ei esita ega puudusi Tellija poolt määratud tähtaja jooksul ei likvideeri, on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi summas 150 eurot iga taolise juhtumi kohta. Kuu jooksul tasumisele kuuluvad leppetrahvid summeeritakse ja arvestatakse maha kuu eest tasumisele kuuluvast arvest. “ Pakkujad pidid pakkumuses esitama Ettepaneku lisa 4 „Pakkumuse maksumuse esildis“ (edaspidi Lisa 4), kus tulid esitada: -2023 (3 kuud) ja 2024 aastaringsete tööde komplekshind; - ühikuhinnad järgmiselt:  suvine löökaukude remonditöö pritskillustikuga  talvine löökaukude remonditöö killustiku ja emulsiooniga  lume äravedu  tänavate imurpuhastus  tänavate libedusetõrje kloriidide (sool) müük tellijale Ühikuhindade kohta oli Hankija Lisas 4 välja toonud eeldatavad mahud, kuid pakkujatele oli Lepingu p-ist 6.4. teada, et Lisas 4 toodud eeldatavad mahud ühikuhindade alusel tellitavate teenuste kohta on üksnes eelduslikud ja võib olla võimalik, et neid tellitakse Hankija poolt hoopis teistelt ettevõtjatelt. Seetõttu on kaheldav, kas tööd, millele esitati ühikuhind, on ikka sõlmitava hankelepingu esemeks. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kõige olulisem osa maksumusest on komplekshind, ülejäänud tööde tellimisega ei saanud pakkuja arvestada. Seega - kui Hankija leidis, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, siis pidi ta RHS § 115 lg 1 alusel selgitusi küsima eelkõige komplekshinna kohta. Hankija 10.04.2023 küsimused nr 3-5 ja 17.04.2023 küsimused seonduvadki eelkõige komplekshinnaga. 11.6. Vaidlust pole selles, et Ettepaneku p 6.3. välistab hankevälise ristsubsideerimise. Kolmas isik on oma vaidlustusmenetluses esitatud seisukohtades ristsubsideerimisele ebaõnnestunult viidanud, kuid vaidlustuskomisjon leiab, et puudub mistahes alus järelduseks, et Kolmas isik on hankevälise ristsubsideerimisega esitatud maksumuses arvestanud. 11.7. Kolmas isik on pakkunud 2023 ja 2024 komplekshinnaks 29 708 eurot (ilma käibemaksuta). 37 (44) Seisukohta, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, põhjendab Vaidlustaja eelkõige sellega, et Kolmas isik pole arvestanud piisava arvu tehnikaga, piisava töötajate arvuga ja Kolmanda isiku kulud on Vaidlustaja arvetes minimaalsetest kuludest väiksemateks (kalkulatsioon vaidlustuse lisas 1). Kolmas isik on vaidlustusmenetluses esitanud oma maksumuse selgituse (19.05.2023 vastuse lisa 1 ). Suurimad erinevused Vaidlustaja kalkulatsiooni ja Kolmanda isiku maksumuse selgituse vahel on:  tööjõu ja tehnika vajadus talvel;  tööjõu vajadus suvel;  tehnika kulu. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja kalkulatsioon ei tõenda otseselt seda, et Kolmanda isiku pakkumuses esitatud komplekshind on põhjendamatult madal. Pigem näitab see kalkulatsioon Vaidlustaja enda komplekshinna kujunemist. Arvestades seda, et Vaidlustajaga otseselt seotud ettevõtja osutab praegu seda teenust Hankijale ja kõrgema hinnaga kui pakkus Kolmas isik, siis sai Hankija Vaidlustaja kalkulatsioonis toodud hinnakujunduse üldiseid aluseid arvesse võtta. Kolmanda isiku esitatud maksumuse selgituses on ühe kuu kulud veelgi väiksemad kui pakkumuses esitatud komplekshind, kui seal pole arvestatud tööjõumaksudega, puudub arvestus selle kohta, kuidas 5 masinat ja töötajate arv (7 talvel ja 4 suvel) on piisav. Kolmanda isiku selgitustest võis aru saada selliselt, et kuna valveteenust Lepingus pole, siis sellega pole ka arvestatud. 11.8. Kui Hankija juba oli algatanud RHS § 115 lg 1 alusel kontrollimenetluse, siis pidi ta teostama sisulise kontrolli ega võinud piirduda pakkuja kontrollimatu vastusega Hankija selgitusnõuetele (Riigikohtu 04.11.2022 otsus 3-20-924, p 31, Riigikohtu 16.03.2022 otsus 3- 19-1825, p 17). Hankija 10.04.2023 küsimustest pidi Kolmas isik aru saama, et Hankija ei soovi ainult üldisi kinnitusi, tehnika ja töötajate kohta arvandmeid, vaid tahab ka:  põhjendust, kuidas on võimalik sellise madala maksumusega teenust osutada (RHS § 115 lg 7), arvestades kõiki teenuse osutamisega seonduvaid kirjeldusi hanke alusdokumentides;  kontseptsiooni või plaani, kuidas kavatseb Kolmas isik teenust osutama hakata. Ilma selle nõutud põhjenduseta ja plaanita polnud Hankijal võimalik maksumust hinnata, hinnata seda, kas Kolmandal isikul on piisav arv tehnikat ja töötajaid. Kolmas isik neid Hankija 10.04.2023 esitatud nõudeid aga ei täitnud, kuigi Kolmandale isikule pidi Hankija küsimustest olema selge, et Kolmas isik peab oma pakkumuse maksumust põhjendama ja tõendama. Pakkuja selgitused peavad olema lõpptulemusel piisavad, et Hankija saaks veenduda selles, et pakkuja kavatsebki sellise hinnaga teenust nõuetekohaselt osutada ja puudub teenuse katkemise risk. RHS § 115 lg 1 ei keela Hankijal küsida selgitusi korduvalt. 11.9. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et hankekomisjoni 02.05.2023 protokollis toodud 38 (44) Hankija kaalutlused, miks Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendatud, on sisutühjad ja üldsõnalised ning nendest lähtudes ei ole vaidlustuskomisjonil võimalik Hankija otsuse õiguspärasust kontrollida. Hankija pole kontrollimenetluses kontrollinud ühtegi kuluartiklit, kindlaks teinud ühtegi asjaolu, miks Kolmanda isiku pakkumuse maksumus (komplekshind) võib olla põhjendatud (RHS §115 lg 7). Hankija hinnangutest ei nähtu see, miks ta leiab, et tehnika ja töötajate arv on piisav. Sarnase hinnaga teenuse osutamine Valgas ja Võrus ei saa põhjendada teenuse osutamise hinda Hankija poolt läbiviidavas Riigihankes. Samuti ei põhjenda Kolmanda isiku pakkumuse maksumust Hankija poolt viidatud mahu vähendamine selles Riigihankes. Viited sellele, et Vaidlustaja pakkumuse maksumus on liiga kõrge, ei ole käsitletavad hinnangutena Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta – vaidluse all on Kolmanda isiku, mitte Vaidlustaja, pakkumuse maksumuse põhjendatuse küsimus. Seega on Hankija Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimisel toiminud formaalselt, lähtunud kinnitusest, pole võtnud sisulist seisukohta. See aga on vastuolus RHS § 115 mõttega. Kui Hankija pole Kolmanda isiku pakkumuse maksumust sisuliselt kontrollinud ja pole ka vaidlustusmenetluses andnud sisulisi hinnanguid Kolmanda isiku esitatud pakkumuse maksumuse selgituse ega ka Vaidlustaja esitatud kalkulatsiooni kohta ning seal toodud kuluartiklite kohta (Kolmanda isiku vastuse lisa 1, Vaidlustaja vaidlustuse lisa 1) ja ka selle kohta, kas Kolmanda isiku pakkumuse maksumus võib olla tingitud tööõiguse normide võimalikust eiramisest, siis pole vaidlustuskomisjonil võimalik Hankija otsuse ratsionaalsust hinnata (Riigikohus 07.06.2021, 3-20-2362, p-id 25.2. ja 30.3.). 11.10. Tulenevalt eelpooltoodust on vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankijal ei olnud võimalik kõrvaldada kahtlust Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses, mistõttu Hankijal otsus tunnistada edukaks Kolmanda isiku pakkumus on õigusvastane ja tuleb tunnistada kehtetuks. Riigihanke jätkamisel tuleb Hankijal uuesti kontrollida Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust – vaidlustuskomisjon pole asunud seisukohale, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, vaid üksnes leidnud, et Hankija on jätnud vastava sisulise kontrolli läbi viimata. 12. Kolmanda isiku RoadWest OÜ kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsuste õiguspärasuse kontrollimine Vaidlustaja on taotlenud Kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsuste kehtetuks tunnistamist, aga esitatud põhjendused seonduvad üksnes kõrvaldamata jätmise otsusega. Vaidlustuskomisjon saab aru nii, et sisulistel põhjendustel taotleb Vaidlustaja Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsuse kehtetuks tunnistamist ja lisaks taotleb Vaidlustaja Kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsuste kehtetuks tunnistamist otsuste järgnevuse põhimõttest lähtuvalt (kui tunnistatakse kehtetuks Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja/või edukaks tunnistamise otsused, siis tuleb tunnistada kehtetuks ka Kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused). Seonduvalt Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsusega leiab Vaidlustaja, et: 39 (44)  1) Kolmas isik rikkus oluliselt hankelepingu olulist tingimust (Kolmanda isiku ja Jõhvi Vallavalitsuse vahel riigihanke viitenumber 248547 tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel on kohaldatud leppetrahve) ja jättis Vaidlustajale teadaolevalt nimetatud asjaolu hankepassis avaldamata (RHS § 95 lg 4 p-d 8 ja 9); 2) Kolmas isik esitas pakkumuses Hankijale ebaõiget teavet „Vastavustingimustes“ toodud nõudele vastamise kohta (RHS § 95 lg 4 p 9); 3) esineb alus Kolmanda isiku osas RHS § 95 lg 4 p-i 10 kohaldamiseks (Kolmas isik avaldas Hankijale, et tal pole tehnika ja materjali hoidmiseks vastavustingimustes nõutavat kohta, vaid üksnes seda, et ta plaanib edukaks osutumisel sellise koha otsida). 12.1. Vaidlust ei saa olla selles, et Riigihankes kohaldub RHS § 95 lg 4 ja Hankija pidi seal sätestatud asjaolude esinemisel kaaluma pakkuja kõrvaldamist. Eduka pakkumuse esitanud pakkuja puhul peab kõrvaldamise aluste puudumise kontroll olema sisuline, st kui hankija jätab eduka pakkumuse esitanud pakkuja kõrvaldamata (RHS § 104 lg 8), siis tähendab see, et pakkujal puuduvad RHS § 95 lg-tes 1 ja 4 toodud kõrvaldamise alused. Juhul, kui hankija on tuvastanud mõne RHS § 95 lg-s 4 nimetatud kõrvaldamise aluse olemasolu pakkujal, siis peavad kõrvaldamata jätmise otsuses olema toodud vastavad põhjendused ja kaalutlused – milline kõrvaldamise alus esineb ja miks jätab hankija pakkuja kõrvaldamata. 12.2. RHS § 94 lg 5 p 8 on sõnastatud järgmiselt: (4) Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja: [---] 8) kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi;. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et tulenevalt RHS § 95 lg 4 p-i 8 aluseks oleva direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p-st g tuleb RHS § 95 lg 4 p-i 8 sisustada viisil, et oluliselt või pidevalt peab olema rikutud eelnevalt sõlmitud hankelepingu või hankelepingute olulist nõuet. Seega pakkuja kõrvaldamiseks RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel peavad olema üheaegselt täidetud järgmised tingimused: 1) pakkuja või taotleja peab olema rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu või hankelepingute olulist tingimust; 2) hankelepingut või hankelepinguid peab olema rikutud oluliselt või pidevalt; 3) rikkumise tulemusena on lepingust taganetud, leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. RHS § 95 lg 4 p-i 8 eesmärgiks on anda hankijale valikuline võimalus (kaalutlusõigus) kõrvaldada pakkuja, kelle suhtes esineb põhjendatud kahtlus tema usaldusväärsuses ja sellest tulenevalt võimaliku tulevase hankelepingu nõuetekohases täitmises. Kuivõrd RHS § 95 lg 4 sätestab alused, mille esinemise puhul on hankijal õigus, kuid mitte kohustus, pakkujat hankemenetlusest kõrvaldada, ei saa olla vaidlust, et pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel on hankija kaalutlusotsus. 12.2.1. Jõhvi Vallavalitsus on 08.05.2023 kirjas nr 17.3-8/2832-1 (vaidlustuse lisa 4) andnud teada järgmist: 40 (44) 1) Jõhvi Vallavalitsus ja Roadwest OÜ sõlmisid riigihanke „Jõhvi valla teede ja haljasalade hooldus 2022-2026“ (viitenumber 248547) raames 12.07.2022 ja 05.08.2022 alljärgnevad hankelepingud: - Osa 3 - Teede korrashoiu- ja hooldustööde töövõtuleping nr 6.1-12.1/128; - Osa 4 - Teede korrashoiu- ja hooldustööde töövõtuleping nr 6.1-12.1/129; - Osa 5 - Teede korrashoiu- ja hooldustööde töövõtuleping nr 6.1-12.1/130. - Osa 6 - Teede korrashoiu- ja hooldustööde töövõtuleping nr 6.1-12.1/132. 2) Perioodil alates lepingute sõlmimisest kuni 02.03.2023 lepingute nr 6.1-12.1/128 ja nr 6.1- 12.1/129 täitmisel santsioone ega õiguskaitsevahendeid kohaldatud ei ole. Perioodil alates lepingute sõlmimisest kuni 02.03.2023 on lepingu nr 6.1-12.1/130 täitmisel ühel korral (detsembris 2022) kohaldatud leppetrahvi kogusummas 4 500 eurot ja lepingu nr 6.1-12.1/132 täitmisel ühel korral (detsembris 2022) kohaldatud leppetrahvi kogusummas 4 750 eurot. Riigihangete registri päring näitab, et Kolmas isik on ka Tartu Linnavalitsusega riigihanke „Ihaste tee taastusremont“ (viitenumber 249828) tulemusena sõlmitud hankelepingu täitmisel maksnud leppetrahvi lepingutähtaja ületamise eest8. Hankija ei ole Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsuses ega ka vaidlustusmenetluses võtnud seisukohta nende asjaolude osas. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja ei pidanud ega saanudki võtta seisukohta selles, kas Kolmanda isiku suhtes on täidetud RHS § 95 lg 4 p-i 8 koosseis ja ka selles kuidas Hankija peaks oma kaalutusõigust rakendama. Seda saab teha üksnes Hankija. 12.2.2. Hankepass on see pakkuja poolt koos pakkumusega esitatav dokument, kus pakkuja mh annab iga kõrvaldamise aluse puhul vastava kinnituse. Käesoleval juhul pidi pakkuja hankepassi osas „ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE, KAHJUTASU VÕI VÕRRELDAVAD SANKTSIOONID“ vastama küsimusele „Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga?“ Toodud on viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 8 -kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi, ja selgitatud, et kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Alates 1.09.2017 alustatud hangete tulemusena sõlmitud riigihankelepingute kohta leiab infot riigihangete registrist. Kolmas isik on andnud järgmised vastused: „Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: 8 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4494750/contracts/4962066 41 (44) Ei“ Seega ei ole Kolmas isik andnud Hankijale teada, et enne Riigihankes pakkumuste esitamise tähtpäeva 04.04.2023 on talle määratud hankelepingute täitmisega seonduvalt leppetrahve. 12.2.3. Lisaks riigihangete registrile on hankepass see dokument, kust Hankija oleks pidanud saama esmase info Kolmandale isikule määratud leppetrahvidest. Hankepassis ei nõuta pakkujalt õiguslikku hinnangut kõrvaldamise aluse esinemise või puudumise kohta, vaid üksnes kinnitust selle kohta, kas tema puhul esineb või ei esine sellist olukorda, mille puhul ettevõtja jäetakse või võidakse jätta hankemenetlusest kõrvale. Pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise (aluse esinemise või puudumise) üle saab õiguslikult siduvalt otsustada üksnes hankija (Tallinna Ringkonnakohus 3-20-334, p 15). Hankija oleks pidanud välja selgitama kõik nende leppetrahvidega seonduvad asjaolud, otsustama, kas RHS § 95 lg 4 p-i 8 koosseis on täidetud ja kui on täidetud, siis kaaluma Kolmanda isiku kõrvaldamist. Seda Hankija teinud pole. Hankija ei ole vastavaid põhjendusi ka vaidlustusmenetluses esitanud, mistõttu ei ole võimalik neid hinnata. 12.2.4. RHS § 95 lg 4 p 9 on sõnastatud järgmiselt: (4) Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja: [---] 9) kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §- des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. RHS § 95 lg 4 p 10 on sõnastatud järgmiselt: (4) Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja: [---] 10) kes on tegutsenud eesmärgiga mõjutada hankijat või esitanud hooletusest eksitavat teavet, mis on võinud mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või on tegutsenud eesmärgiga saada konfidentsiaalset teavet, mis on võinud anda talle põhjendamatu eelise teiste riigihankes osalejate ees. Selleks, et hankija peaks asuma kaaluma, kas pakkuja kõrvaldada RHS § 95 lg 4 p-i 9 alusel või mitte, peab pakkuja olema hankijale esitanud valeandmeid (kas kvalifitseerimistingimustele vastavuse või kõrvaldamise aluste puudumise kohta). Tehnika hoidmise ja hooldamise koha nõue ei ole ei kvalifitseerimise tingimus ega seondu ka pakkuja kõrvaldamise alustega. Seega isegi siis, kui Kolmas isik oleks andnud valekinnituse tehnika hoidmise ja hooldamise koha kohta, pole RHS § 95 lg 4 p 9 kohaldatav. Kuna vaidlustuskomisjon asus seisukohale (otsuse p 10. koos alap-idega), et Kolmas isik sai kinnitada tehnika hoidmise ja hooldamise koha olemasolu, siis pole alust asuda seisukohal, et esineksid RHS § 95 lg 4 p-is 10 toodud asjaolud. Kuid hankepassis hankelepingute täitmisel määratud leppetrahvidest teavitamata jätmisest tulenevalt peab Hankija võtma seisukoha, kas tegemist on valeandmete esitamisega ja kui on, siis kaaluma RHS § 95 lg 4 p-i 9 alusel Kolmanda isiku kõrvaldamist. 42 (44) 12.3. Tulenevalt eelpooltoodust tunnistab vaidlustuskomisjon Hankija otsuse Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise kohta kehtetuks selle vastuolu tõttu RHS § 3 p-ga 1 (läbipaistmatu ja kontrollimatu). 12.4. Kolmanda isiku maksuvõlg on täies ulatuses tasumisgraafikus (30.05.2023 Kolmanda isiku vastuse lisa 1 ja riigihangete registri 30.05.2023 päringu tulemus). Puudub alus asuda seisukohale, et Kolmanda isiku suhtes kuuluks praegu kohaldamisele RHS § 95 lg 1 p 4. 12.5. Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse tunnistab vaidlustuskomisjon kehtetuks lähtuvalt otsuste järgnevuse põhimõttest ja õigusselguse tagamiseks - kui kehtetuks tunnistatakse juba üks hankija otsus, mille tagajärjel ei saaks asjaomane pakkuja või pakkumus enam hankemenetluses osaleda, tunnistatakse ühtlasi kehtetuks ka sellele ajaliselt järgnevad hankija otsused vastava pakkuja või pakkumuse kohta. 13. Vaidlustusmenetluse kulud Vaidlustaja esitas 4 taotlust, üks jääb RHS § 197 lg 1 p-i 8 ja 192 lg 3 p-i 7 alusel läbi vaatamata, üks jääb rahuldamata, kaks rahuldatakse. Seega vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse osalise rahuldamisega ja vaidlustusmenetluse kulude osas kuuluvad kohaldamisele RHS § 198 lg 2 ja lg 8. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et läbi vaatamata jätmise nõude osakaal kogu vaidlustusest on sedavõrd väike, et seda kulude jaotamisel arvesse ei võeta. 13.1. RHS § 198 lg 7 kohaselt kui vaidlustuskomisjon vaatab vaidlustuse läbi kas või ühe vaidlustuses sisalduva nõude osas, ei kuulu tasutud riigilõiv riigilõivuseaduse alusel tagastamisele. 13.2. RHS § 198 lg 2 kohaselt kui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punktis 5 nimetatud vaidlustuse või punktis 6 nimetatud kahju hüvitamise taotluse osalise rahuldamisega, jagatakse vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv, tasutud või tasumisele kuuluv eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud proportsionaalselt vaidlustuse või kahju hüvitamise taotluse rahuldamisega, arvestades eksperditasu ja lepingulise esindaja kulude puhul tasu ja kulude põhjendatust ja vajalikkust. 13.2.1. RHS § 198 lg 2 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele vaidlustuse esitamiseks tasutud riigilõivust 2/3, st 853,33 eurot. 13.2.2. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks summas 6291 eurot (käibemaksuta), 36 tunni ja 35 minuti õigusabi osutamise eest (tunnitasud 190 eurot ja 160 eurot). Vaidlustuskomisjon leiab, et vaidlustusasi pole nii keeruline, et õigustada sellist esindaja tasu. Vaidlustuskomisjon leiab, et põhjendamatult madala maksumuse vaidlused nõuavad menetlusosaliste esindajalt põhjalikumat süvenemist ja analüüsi, mistõttu peab vaidlustuskomisjon vajalikuks ja põhjendatuks Vaidlustaja lepingulise esindaja kulusid 4375 eurot (käibemaksuta), mis on umbes 25 tunni õigusabi osutamise eest. Hankijalt kuulub RHS § 198 lg 2 alusel välja mõistmisele neist kuludest 2/3, st 2916,67 eurot 43 (44) (käibemaksuta). 13.3. RHS § 198 lg 8 kohaselt kui vaidlustusmenetluses osaleb kolmas isik, mõistab vaidlustuskomisjon kolmanda isiku poolt vaidlustusmenetluses tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud kolmandale isikule välja tema poole vastaspoolelt samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku poolt tasutud või tasumisele kuuluv eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud kolmanda isiku enda kanda. Kolmas isik on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks summas 2100 eurot (ilma käibemaksuta), 15 tunni õigusabi osutamise eest (tunnitasud 140 eurot). Vaidlustuskomisjon leiab, et vaidluse sisu, mahtu ja keerukuse astet silmas pidades võib sellises mahus ja kogusummas kulusid pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Õigusabikulud kuuluvad hüvitamisele ilma käibemaksuta (Riigikohtu 11.05.2022 otsus kohtuasjas 3-20-663, p 23). Kolmas isik on käibemaksukohuslane (EE100981391). Vaidlustajalt kuulub Kolmanda isiku kasuks välja mõistmisele 1/3, st 700 eurot (käibemaksuta). 13.5. Hankija pole kulude välja mõistmist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets 44 (44)