Kabina külas Väike-Kabina maaüksuse ja lähiala detailplaneeringust

Luunja Vallavalitsus Teie 12.05.2023 nr 6-1/69-1 [email protected] Meie 14.06.2023 nr 15-3/3467-2 Kabina külas Väike-Kabina maaüksuse ja lähiala detailplaneeringust Luunja Vallavalitsus teatas 12.05.2023 kirjaga nr 6-1/69-1, et suunas avalikule väljapanekule ja arutelule Kabina külas Väike-Kabina maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) eelnõu. Tulenevalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõikest 4 palus kohalik omavalitsus valdkonna eest vastutaval ministril määrata täiendavalt isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha detailplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb koostamisse kaasata. Planeeringuala asub Luunja valla edelaosas Kabina külas ning hõlmab Väike-Kabina katastriüksust, mille suurus on 22,9 ha ja sihtotstarve on üldkasutatav maa. Planeeringualasse jääb 9 ha suuruse veepeegliga Kabina järv, mis on avalikult kasutatav. Planeeringuala piirneb lõunast Emajõega ja põhjast Lohkva-Kabina-Vanamõisa kõrvalteega nr 22252. Tartu linna Ihaste linnaosa jääb planeeringualast umbes 2 km kaugusele ja Luunja alevik 3 km kaugusele. Detailplaneeringu eelnõu kohaselt soovitakse Väike-Kabina katastriüksust jagada. Planeeritud on moodustada 12 krunti üksikelamute ehitamiseks, üks krunt puurkaevu ehitamiseks, kolm krunti juurdepääsuteede ehitamiseks, üks tehisveekogu maa krunt, kolm haljasala maa krunti, üks virgestusmaa krunt ning kaks loodusliku maa krunti. Selleks, et alale saaks üksikelamumaa krunte planeerida soovitakse vähendada Kabina järve ehituskeeluvööndit. Detailplaneeringuga soovitakse muuta kehtivat Luunja valla üldplaneeringut. Üldplaneeringu kohaselt on alal sotsiaalmaa juhtotstarve, see asub rohelise võrgustiku koridoris ning alale jääb kaitsealune metsamaa. Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi ka maakonnaplaneering) kohaselt asub planeeringuala rohevõrgustikus ning puhke-eeldustega alal. Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist. 1. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, mille kohta on küsitud asjaomastelt asutustelt arvamust, on koostatud teistsuguse planeeringulahenduse kohta. Erinev on planeeritavate kruntide arv ja paiknemine. KSH eelhinnangus ei ole analüüsitud seoseid kehtiva maakonnaplaneeringuga. 2. Piirkonnas kehtib Luunja Vallavolikogu 26.06.2008 määrusega nr 8-1 kehtestatud Luunja valla üldplaneering, mille seletuskirja peatükis 11. „Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine“ on kirjas, et uued asumid, elamugrupid ja teised kompaktse hoonestusega alad planeerida väljapoole võrgustiku elemente. Vastavalt PlanS § 74 lõikele 5 on üldplaneering detailplaneeringute koostamise aluseks. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering vaid põhjendatud vajaduse korral sisaldada Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. PlanS § 12 lõike 2 kohaselt tuleb asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitleda ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid. Sama paragrahvilõike 3 kohaselt tuleb planeerimisel võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke lahendusi. PlanS § 4 lõige 2 punkti 5 kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisel hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Detailplaneeringu eelnõu seletuskirja peatükis 1.5.1. „Üldplaneeringu muutmise ettepaneku põhjendus“ on kirjas, et planeeringu rakendamise tingimuste osas on sätestatud nõue detailplaneeringuga planeeritud krundivälise taristu ehitamiseks arendaja poolt, puhkeala ja Kabina järve määramine avalikult kasutatavaks. Arvestades arendajale seatavaid tingimusi ja kohapealseid tingimusi on kogu ala arendamise tasuvusarvutustest lähtuvalt vajalik üldplaneeringu muutmine maakasutuse osas ja ka kaitsealuse metsamaa osas. Et alale mahuks tasuvust tekitavaid hooneid, on vajalik vähendada ka ehituskeeluvööndit. Märgime, et Riigikohus on 23.03.2023 lahendis 3-21-125 tõdenud, et kõrgema tasandi planeeringuga terviklikult kujundatud rohevõrgustiku tõhusust ei tohi ohtu seada selle tükkhaaval muutmisega detailplaneeringu tasandi. Rohevõrgustiku toimimise ebasoodsaks mõjutamiseks üksnes lokaalselt (ehk siis detailplaneeringuga) tuleb kohalikul omavalitsusel näidata, millised muud olulised huvid selle mõju üles kaaluvad. Seejuures ei saa kaalukaks pidada kinnistuomaniku erahuvi kinnistu tulusaks arendamiseks, kui maa kasutust piiravad juba enne kinnistu omandamist kehtinud kõrgema astme planeeringud. Seega juhul, kui arendust kavandatakse rohevõrgustikku, tuleb omavalitsusel hinnata ja põhjendada nii konkreetse detailplaneeringuga kaasnevat mõju rohevõrgustiku toimimisele kui ka koosmõjus juba varem kehtestatud detailplaneeringutega, mis rohevõrgustikku mõjutavad. Palume edaspidi eeltooduga arvestada. Arvestades eeltoodut, ei saa toetada kaitsealuse metsamaa muutmist, metsa raadamist ja ehituskeeluvööndi vähendamist selleks, et saaks planeerida rohelisse võrgustikku uusi elamugruppe üldplaneeringuga mitteettenähtud kohta. Hetkel kehtiva Luunja valla üldplaneeringuga on reserveeritud elamualasid vallas arvukalt. Kohalik omavalitsus ei ole antud juhul piisavalt põhjendanud, miks on vajalik rohevõrgustikus raadata metsa ja vähendada ehituskeeluvööndit selleks, et kavandada üldplaneeringuga kavandatud arvukatest elamualade reservmaadest väljapoole 12 krundist koosnevat elamugruppi. Samuti on Riigikohus oma lahendites (n 3-3-1-12-07) asunud seisukohale, et üldplaneeringus fikseeritud keskkonnakaitselised ja muud kohaliku omavalitsusüksuse säästva ning tasakaalustatud arengu kriteeriumid on olulisteks asjaoludeks, mida vältimatult tuleb arvestada üldplaneeringu muutmise ettepaneku ja seeläbi ka detailplaneeringu koostamisel põhjendatuse hindamisel. Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine on võimalik vaid erandlikult näiteks üldplaneeringu kehtestamise järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral. 3. Planeeritav ala asub riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 29 kehtestatud Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt rohelises võrgustikus ning puhke-eeldustega alal. Kabina järv on maakonnaplaneeringus eraldi välja toodud kui oluline supluskoht ning sinna on ette nähtud avalik sildumiskoht. 2 Maakonnaplaneering sätestab, et puhke-eeldusega ala on põhijoonisel näidatud ala puhkealana kasutamiseks ja valitud kohtades puhke ja virgestusaladeks kujundamiseks. Maakonnaplaneeringuga on puhkealadele seatud üldised kasutustingimused. Puhkealadel tuleb tagada avalik kasutatavus. Hoiduda tuleb selliste ehitiste püstitamisest, mis välistavad või vähendavad eeldusi puhkamiseks. Üksikelamute ehitamine piirkonda vähendab ja teatud kohtades välistab avalikke puhke võimalusi, mistõttu ei ole see kooskõlas maakonnaplaneeringus ettenähtuga. Maakonnaplaneering seab rohelise võrgustiku aladele tingimused, mis tagavad rohelise võrgustiku toimimise. Toimimise tagamiseks tuleb säilitada rohelist võrgustikku moodustavate maa-alade omavaheline barjäärideta ühendatus. Maakonnaplaneering ei luba rohelise võrgustiku koridoride alal planeerida ehituskeeluvööndi vähendamist. Võrgustiku aladele jäävate metsa- ja põllumaade majandamisel tuleb vältida läbivaid lageraiealasid ning looduslike rohumaade laus ülesharimist. Selleks, et alale oleks võimalik elamualasid planeerida, tuleb planeeringualal mets raadata, tõsta maapinda ning vähendada ehituskeeluvööndit. Kõik need tegevused on vastuolus kehtiva maakonnaplaneeringuga. Lähtuvalt PlanS § 55 lõikest 2 ja § 74 lõikest 5 on üldplaneeringu koostamise aluseks maakonnaplaneering ja detailplaneeringu koostamise aluseks üldplaneering. Ettepanekut maakonnaplaneeringu muutmiseks ei saa teha üldplaneeringust madalama astme planeeringuga. Luunja Vallavolikogu 27.06.2019 otsusega nr 39 algatati Luunja valla kogu territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine. Koostatava üldplaneeringu käigus on võimalik üle vaadata rohevõrgustiku alade paigutus ja seal kehtivad maakasutus- ja ehitustingimused. Arvestades eeltoodud tähelepanekuid, ei saa me pidada otstarbekaks Väike-Kabina maaüksuse detailplaneeringu edasist menetlemist, mistõttu ei ole ka täiendavate isikute ja asutuste, kellega tuleb teha kõnealuse detailplaneeringu koostamisel koostööd ja keda tuleb kaasata, määramine põhjendatud, kuna Rahandusministeerium ei pea võimalikuks anda sellisele planeeringulahendusele hiljem PlanS § 90 kohast heakskiitu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Kaire Jaanus 550 4515 [email protected] 3