Saeveski detailplaneeringu menetluse selgitav materjal

Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 15/2002 Tellija: RUHNU VALLAVALITSUS Töö nr. 20 - 56 Registrikood: 75023177 Vallamaja kü, Ruhnu küla, Detailplaneeringu algatamise otsus: Ruhnu vald, Saare maakond 93001 31. juuli 2020.a. nr. 10 Esindaja: Andre Nõu, Vallavanem Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus: +372 56221913 28. september 2022. a. nr. 10 [email protected] Detailplaneeringu kehtestamise otsus: ........................................... 2023. a. nr. ....... RUHNU KÜLA SAEVESKI KINNISTU DETAILPLANEERING Ruhnu vald, Saare maakond Vaade Saeveski kinnistule Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets /allkirjastatud digitaalselt/ Kärdla, detsember 2022. a. KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539 TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 +372 463 2019 SWEDBANK HARJUMAA HIIUMAA [email protected] www.dagopen.ee  2 KÖITE KOOSEIS 1. SELETUSKIRI 1.1 Seletuskirja üldosa ............................................................................................................................................... 4 1.2 Lähtesituatsioon ................................................................................................................................................... 4 1.3 Planeeringu üldlahendus ja avalik ruum .............................................................................................................. 6 1.4 Planeeringu järgsete kruntide tabel ..................................................................................................................... 6 1.5 Olulisemad arhitektuurinõuded ........................................................................................................................... 6 1.6 Planeeringuala tehnilised näitajad ....................................................................................................................... 7 1.7 Tehnovõrkude lahendus ...................................................................................................................................... 8 1.8 Tehnovõrkude koridorid ...................................................................................................................................... 10 1.9 Tulekaitse abinõud ............................................................................................................................................... 11 1.10 Keskkonnakaitsenõuded ...................................................................................................................................... 11 1.11 Liikluskorraldus .................................................................................................................................................... 12 1.12 Piirkonna turvalisus ............................................................................................................................................. 12 1.13 Planeeringu realiseerimine .................................................................................................................................. 12 2. JOONISED 2.1 Asukoha skeem M 1 : 5000 ........................................................................... 15 2.2 Tugiplaan M 1 : 500 ............................................................................. 16 2.3 Kruntimise plaan M 1 : 1000 ........................................................................... 17 2.4 Põhiplaan M 1 : 500 ............................................................................. 18 2.5 Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaan M 1 : 7 000 .......................................................................... 19 3. LISAD 3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast ................................................................................................................ 21 3.2 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon ................................................................................................... 24 3.3 Ruhnu Vallavolikogu otsus 31. juuli 2020. a. nr. 10 „Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ ..................................................................................................... 25 Lisa 1. „Asendiplaan.“ .......................................................................................................................................... 27 Lisa 2. „Detailplaneeringu lähteseisukohad.“ ...................................................................................................... 28 3.4 Avalikud teated kodulehe väljavõte „Detailplaneeringu algatamise teade“ 04. august 2020. a. ........................ 32 3.5 Ruhnu Vallavalitsuse kodulehe väljavõte „Saeveski kinnistu detailplaneering“ teade 06. august 2020. a. ......... 33 3.6 Ajalehe „Meie Maa“ väljavõte 07. august 2020. a. .............................................................................................. 34 3.7 Avalikud teated kodulehe väljavõte „Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise teade“ 26.08.2020. a. .... 35 3.8 Ruhnu Vallavalitsuse e-kiri Elektrilevi OÜ-le 28. september 2020. a. „Teavitamine Saare maakond, Ruhnu vald, Saeveski DP algatamine.“ ............................................................................................................................ 36 3.9 Ruhnu Vallavalitsuse e-kiri 28. september 2020. a. „Teavitamine Saare maakond, Ruhnu vald, Saeveski DP algatamine.“ ........................................................................................................................................................ 37 3.10 Ruhnu Vallavalitsuse e-kiri 28. september 2020. a. „Teavitamine Saare maakond, Ruhnu vald, Saeveski DP algatamine.“ ........................................................................................................................................................ 38 3.11 K. Toomaspoeg vastus e-kiri 28. september 2020. a. „Teavitamine Saare maakond, Ruhnu vald, Saeveski DP algatamine.“ ........................................................................................................................................................ 39 3.12 Ruhnu Vallavalitsuse korraldus 17. detsember 2020. a. nr. 70 „Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku korraldamine.“ ........................................................................................... 40 3.13 Ruhnu Vallavalitsuse kodulehe väljavõte „Saeveski kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek.“ teade 18. detsember 2021. a. ......................................................................................................... 41 3.14 K. Lauk kiri 01. veebruar 2021. a. „Arvamus Saeveski kinnistu detailplaneeringu kohta.“ .................................. 42 3.15 Ruhnu Vallavalitsuse kiri 26. veebruar 2021. a. nr. 7.-1.2./21/1-2 „Vastuskiri.“ .................................................. 44 DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 20 - 56 Detsember 2022 Ruhnu vald, Saare maakond RUHNU KÜLA SAEVESKI KINNISTU DETAILPLANEERING  3 3.16 Keskkonnaameti kiri 11. märts 2021. a. nr. 6-2/21/2765-2 „Seisukoht Saeveski detailplaneeringu keskkonnamõju eelhindamise kohta.“ ................................................................................................................. 47 3.17 Ruhnu Vallavalitsuse e-kiri 12. märts 2021. a. „Saeveski detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu muutus!“ .............................................................................................................................................................. 49 3.18 Ruhnu Vallavalitsuse kodulehe väljavõte „MUUDATUS Saeveski detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu.“ teade 12. märts 2021. a. ....................................................................................................................... 50 3.19 O. Olesk kiri 15. märts 2021. a. „Ettepanek volikogu otsuse nr 10 tühistamiseks.“ ............................................ 51 3.20 Ruhnu Vallavalitsuse kiri 15. märts 2021. a. nr. 7.-1.2./21/4-2 ............................................................................ 54 3.21 O. Olesk kiri 24. märts 2021. a. „E epanek Volikogu otsuse nr 10 tühist. Saeveski DP.“ .................................... 56 3.22 Lemma OÜ 06. aprill 2021. a. „Ruhnu vallas Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.“ ................................................................................................................... 58 3.23 Ruhnu Vallavalitsuse korraldus 13. aprill 2021. a. nr. 17 „Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku korraldamine.“ ........................................................................................... 83 3.24 Ruhnu Vallavalitsuse kodulehe väljavõte „Saeveski kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse korduv avalik väljapanek.“ teade 16. aprill 2021. a. ................................................................................................................... 85 3.25 Ajalehe „Meie Maa“ väljavõte 19. aprill 2021. a. ................................................................................................. 86 3.26 Kuressaare Veevärk AS 23. aprill 2021. a. „Liitumistingimused nr 2825 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks.“........................................................................................................................................................... 87 Lisa nr 1. Liitumispunktide andmed. .................................................................................................................... 89 3.27 Elektrilevi OÜ 28. aprill 2021. a. „Tehnilised tingimused 376914.“ ...................................................................... 90 3.28 O. Olesk kiri 03. juuni 2021. a. „Arvamus Saeveski kinnistu detailplaneeringu kohta.“ ....................................... 92 3.29 Rahandusministeeriumi kiri 28. juuni 2021. a. nr. 14-11/4642-2 „Saeveski detailplaneeringule täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine.“ ........................................................................................... 97 3.30 Ruhnu Vallavalitsuse korraldus 28. juuni 2021. a. nr. 25 „Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu korraldamine.“ ........................................................................................... 99 3.31 Ruhnu Vallavalitsuse kodulehe väljavõte „Saeveski kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse korduv avalik väljapanek.“ teade 28. juuni 2021. a. ................................................................................................................... 101 3.32 Ruhnu Vallavalitsuse kodulehe väljavõte „Saeveski detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu.“ teade 30. juuni 2021. a. .................................................................................................................................................. 102 3.33 Ruhnu Vallavalitsuse e-kiri 01. juuli 2021. a. „Teavitus Saeveski DP eskiislahenduse avalik arutelu kohta.“ ...... 103 3.34 „Ruhnu valla Saeveski kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu protokoll.“ 15. juuli 2021.a.. 105 3.35 Elektrilevi OÜ 27. juuni 2022. a. „Tehnilised tingimused 411650.“ ..................................................................... 110 3.36 Ruhnu Vallavolikogu otsus 28. september 2022. a. nr. 10 „Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine.“ ........................................................................................ 112 3.37 Ruhnu Vallavalitsuse kodulehe väljavõte „Saeveski kinnistu detailplaneeringu avalik väljapanek“ teade 28. september 2022. a. ........................................................................................................................................ 114 3.38 Ajalehe „Saarte Hääl“ väljavõte 30. september 2022. a. ..................................................................................... 115 3.39 K. Lauk kiri 30. oktoober 2022. a. „Arvamus Saeveski kinnistu detailplaneeringu kohta.“ .................................. 116 3.40 O. Olesk kiri 15. november 2022. a. „Arvamus Saeveski kinnistu detailplaneeringu kohta.“ .............................. 117 3.41 Ruhnu Vallavalitsuse kiri 25. november 2022. a. nr. 7.-1.2./22/16-1 „Vastus Teie poolt 30.10.2022 a saadetud arvamusele Saeveski kinnistu detailplaneeringu kohta.“ .................................................................... 121 3.42 Ruhnu Vallavalitsuse kiri 25. november 2022. a. nr. 7.-1.2./22/17-1 „Vastus Teie poolt 15.11.2022 a saadetud arvamusele Saeveski kinnistu detailplaneeringu kohta.“ ................................................................... 123 4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI 4.1 Jooniste digitaalsete kihtide üldine info ........................................................................................................... 124 4.2 Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri tabelina .......................................................................... 124 5. KOOSKÕLASTUSED 5.1 Kooskõlastuste koondnimekiri ............................................................................................................................. 126 5.2 Kooskõlastused eraldi lehtedel ............................................................................................................................ 127 DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 20 - 56 Detsember 2022 Ruhnu vald, Saare maakond RUHNU KÜLA SAEVESKI KINNISTU DETAILPLANEERING  4 1. SELETUSKIRI 1.1 SELETUSKIRJA ÜLDOSA 1.1.1 Detailplaneeringu ala asukoht ja suurus Planeeringualana mõistetakse Saare maakonnas, Ruhnu vallas, Ruhnu külas asuvat Saeveski (katastritunnusega 68901:001:0348, registriosaga nr. 2632034/26320, tootmismaa 100%) kinnistut. 1.1.2 Planeeringu eesmärgid Planeeringu eesmärgiks on Saeveski kinnistu kruntimine, määrata uutele kruntidele ehitusõigus ning hoonestusala koos olulisemate arhitektuurinõuete, sh. muuta osaliselt Ruhnu valla üldplaneeringut juhtotstarbe osas, vajalike tehnovõrkude planeerimisega, liikluskorralduse lahendamisega ning vajalike servituutide ja kitsenduste ulatuse seadmisega. 1.2 LÄHTESITUATSIOON 1.2.1 Lähtematerjali loetelu: 1. Planeerimisseadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01.07.2015. a.). 2. Ehitusseadustik1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01.07.2015. a.). 3. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01.08.2014, osaliselt 01.01.2015 ja 01.08.2017). 4. Looduskaitseseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 10.05.2004. a.). 5. Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01.09.2010. a.). 6. Veeseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01.10.2019. a.). 7. Saare maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 27. aprill 2018. a. käskkirjaga nr. 1.1-4/94). 8. Ruhnu valla üldplaneering (kehtestatud Ruhnu Vallavolikogu 17. detsembri 2002. a. otsusega nr. 27). 9. Ruhnu Vallavolikogu otsus 31. juuli 2020. a. nr. 10 „Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. Lisa 1 „Asendiplaan.“ Lisa 2 „Detailplaneeringu lähteseisukohad.“ 10. Keskkonnaameti kiri 11. märts 2021. a. nr. 6-2/21/2765-2 „Seisukoht Saeveski detailplaneeringu keskkonnamõju eelhindamise kohta.“ 11. Lemma OÜ 06. aprill 2021. a. „Ruhnu vallas Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.“ 12. Kuressaare Veevärk AS 23. aprill 2021. a. „Liitumistingimused nr 2825 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks.“ Lisa nr 1 Liitumispunktide andmed. 13. Elektrilevi OÜ 28. aprill 2021. a. „Tehnilised tingimused 376914.“ 14. Kinnisvaraekspert Pärnu OÜ poolt 02. juuli 2021. a. koostatud "Ruhnu vald Ruhnu küla Saeveski katastriüksus" topo- geodeetilist maa-ala plaani M 1 : 500, töö nr. 6565. 15. Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid. 1.2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus Joonis 1. Situatsiooniskeem (Maa-amet, veebruar 2022) DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 20 - 56 Detsember 2022 Ruhnu vald, Saare maakond RUHNU KÜLA SAEVESKI KINNISTU DETAILPLANEERING  5 Saeveski kinnistu asub Ruhnu külas kohaliku maantee Kaupluse-Korsi tee nr. Kaupluse-Korsi tee nr. 6890002 kõrval, millelt on mahasõit ja juurdepääs kinnistule. Planeeritav kinnistu piirneb põhjast ja idast Anders kinnistuga (tunnus 68901:001:0032, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 5.82 ha), kagust ja lõunast Isaks kinnistuga (tunnus 68901:001:0233, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 5.80 ha), edelast Reitsaku kinnistuga (tunnus 68901:001:0297, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 4484 m²) ja Ulas kinnistuga (tunnus 68901:001:0182, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 1507 m²) ning Kaupluse-Korsi tee kinnistuga (tunnus 68901:001:0085, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 4689 m²). Maa-ameti andmetel on Saeveski kinnistu kõlvikuline koosseis detailplaneeringu algatamisel: metsamaa 4052 m², õuemaa 4904 m² ja muu maa 30 m²a. Planeeringuala on hoonestatud, ehitisregistri andmetel on kinnistul saekaater (ehitisregistri kood 106021523, ehitisealune pind 215 m², maht 455 m³) ja pumbamaja (ehitisregistri kood 120607512, ehitisealune pind 7.2 m², maht 20 m³). Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi põhjustavad Saeveski kinnistul kitsendusi puurkaev (tunnus PRK0050432) ja selle veehaarde sanitaarkaitseala, 10 kV maakaabelliin ja 0,4 kV maakaabelliin. Samuti asub kinnistul ühisveevärgi veetoru. Kaitsevööndites teostatavad tegevused tuleb kooskõlastada vastavate ametiasutustega. Planeeringualal ei asu kaitse- ega hoiualal, samuti ei kuulu Natura 2000 võrgustiku aladele. Lähim kaitseala (Ruhnu hoiuala, registikood KLO2000328) asub ca 0,17 km kaugusel põhja suunal ja ca 0,24 km kaugusel ida suunal, mille tõttu eeldatav mõju kaitsealale puudub. „EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur“ andmetel kaitstavaid loodusobjekte planeeringualal ei esine. Planeeringuala asub Saare maakonnaplaneering 2030+ Ruhnu saar potentsiaalse riikliku tähtsusega maastikul. Detailplaneeringuga ei kavandata planeerimisseaduse § 124 lg 5 ja 6 nimetatud tegevusi, seega puudub vajadus keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks. Lemma OÜ 06. aprill 2021. a. „Ruhnu vallas Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“ võimaldab järeldada, et arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. 1.2.3 Kehtivad piirangud ja kitsendused planeeringualal 1.2.3.1 Kehtivad piirangud: - 10 kV maakaabelliin, kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m; - 0,4 kV maakaabelliin, kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m; - Ühisveevärgi puurkaev-pumpla, sanitaarkaitseala ulatus 50 m kaevust; - Kohaliku maantee kaitsevöönd piir, kaitsevööndi laius mõlemal pool tee telge on 20 m. 1.2.3.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused: 1. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad Asjaõigusseaduse § 158 sätted. 2. Elektrivõrgu kaitsevööndeid ning nendega seotud kitsendusi reguleerib Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. 3. Tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on reguleeritud Ehitusseadustiku § 72 alusel. 4. Juurdepääsuks Positsioon 3 krundile seatakse juurdepääsu reaalservituut Anders (katastritunnus 68901:001:0032) kinnistule teed kasutava krundi kasuks. 5. Vee- ja kanalisatsioonitrasside ühise kasutuse osas kuni liitumispunktini sõlmitakse vajadusel kokkulepe. 6. Enne kinnistu müüki seada kinnistut läbivatele tehnovõrkudele servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate kasuks. 7. Maa kasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks. 8. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust, projekteerimisnormidest, tuleohutusnõuetest ja Ruhnu valla ehitusmäärusest. 1.2.4 Ruhnu valla üldplaneeringuga määratud sihtotstarbe muutmine Käesoleva detailplaneeringuga muudetakse osaliselt Ruhnu Vallavolikogu 17. detsembri 2002. a. otsusega nr. 27 kehtestatud Ruhnu valla üldplaneeringut, määrates Saeveski kinnistu uueks osaliseks sihtotstarbeks elamumaa. Käesoleva planeeringuga jagatakse planeeringuala kruntideks, määratakse osadele kruntidele hoonestusala ja ehitusõigus, määratakse juurdepääs, tehnovõrkude ja -rajatiste lahendus ning määratakse haljastuse- ja heakorratingimused. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 20 - 56 Detsember 2022 Ruhnu vald, Saare maakond RUHNU KÜLA SAEVESKI KINNISTU DETAILPLANEERING  6 Saeveski kinnistu planeeringuala asub Ruhnu Vallavolikogu 17. detsembri 2002. a. otsusega nr. 27 kehtestatud Ruhnu valla üldplaneeringu alal. Üldplaneeringu järgi asub maa-ala detailplaneeringu kohustusega alal ja kus planeeritava maaüksuse katastriüksuse sihtotstarbeks on määratud 100% tootmismaa. Detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta 83% ulatuses sihtotstarve elamumaa sihtotstarbeks. Piirkonna hoonestuse moodustavad raamatukogu ja elamud, nii aastaringsete elanike kodud, kui ka hooajalised elamud. Planeeritavale alale rajatakse 2 kaksikelamut, et tagada elamispinnad võimalike spetsialistide tööle asumisel Ruhnus. Kavandatavad hooned moodustavad ühtselt toimiva terviku olemasoleva lähipiirkonna hoonestusega. Planeeritaval alal kultuuripärandit ei esine ning intensiivset maakasutust ei toimu. Ruhnu Vallavolikogu otsuse 31. juuli 2020. a. nr. 10 kohaselt ei oma planeeritav tegevus kahepere elamute ehitus olulist keskkonnamõju ega oma vahetut ja kaudset mõju inimeste tervisele ja heaolule. 1.3 PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM Planeeringu eesmärgiks on muuta osaliselt Ruhnu Vallavolikogu 17. detsembri 2002. a. otsusega nr. 27 kehtestatud Ruhnu valla üldplaneeringut, määrates tootmismaa maa-ala osaliselt elamumaaks. Plaanil kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektiga. Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine loodusesse - suhteliselt madal, kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus. Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Hoone välisviimistluseks on eelistatud krohv, kivi, puit (palk ja värvitud laud) ja muud traditsioonilised looduslähedased materjalid. Hoonete kompleksid on lubatud kavandada vastavalt põhiplaanile. Planeeritud hoone maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 8,0 m. Planeeritud krunti on lubatud piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel kasutada traditsioonilisi materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Samuti säilitatakse planeeritaval maa-alal olemasolevad üksikud puud hoonestatud ala ümber. Parkimine on lubatud oma krundile. Maaüksusele on planeeritud paigaldada oma prügikonteinerid, mis tuleb paigutada planeeritud juurdepääsutee juurde. Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Kinnistu omanikul on kohustuslik ühineda Ruhnu vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu. 1.4 PLANEERINGU JÄRGSETE KRUNTIDE TABEL Pos. Planeeritava Pindala Planeeritav detailplaneeringu sihtotstarve Planeeritav katastri sihtotstarve nr. krundi nimi m² 1. Positsioon 1 2895 Kaksikelamu maa, EPk 100% Elamumaa 100% 2. Positsioon 2 4289 Kaksikelamu maa, EPk 100% Elamumaa 100% 3. Positsioon 3 1576 Vee tootmise ja jaotamise ehitise maa, OV 100% Tootmismaa 100% 4. Positsioon 4 232 Tee ja tänava maa-ala, LT 100% Transpordimaa 100% Märkus: kruntide pindalad on määratud Kinnisvaraekspert Pärnu OÜ poolt 02. juuli 2021. a. koostatud "Ruhnu vald Ruhnu küla Saeveski katastriüksus" topo-geodeetilise maa-ala plaanil olevale katastriüksuse piiride baasil. 1.5 OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED Detailplaneeringu põhiplaanil on esitatud planeeritud hoonestusalad, see tähendab et planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhiplaanil näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele. Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala võib ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned ning istutada puid ja põõsaid. Hoone täpne kuju ja suurus määratakse ehitusprojektiga. Välisviimistluses on lubatud kasutada krohvi, puitu, kivimaterjale, klaasi ja metalli, keelatud on kasutada plastikut ja naturaalseid materjale imiteerivaid ehitustooteid. Vältida hoone püstitamisel tüüpprojekte. Hoonetevahelise tuleohutuskuja laiuseks sätestab Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a. määrus nr. 54 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded 8 meetrit, olenemata hoone tulepüsivusklassist. Kui hoonetevaheline tuleohutuskuja laius on alla 8 meetri, tuleb tuleleviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Hoone küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 01. jaanuar 2019. a. jõustunud määrusest nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ kehtivast redaktsioonist. Hoone planeerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada võimaliku radooniohuga ning tagada siseruumides EVS 840:2009 Radooniohutu hoone projekteerimine nõuded. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 20 - 56 Detsember 2022 Ruhnu vald, Saare maakond RUHNU KÜLA SAEVESKI KINNISTU DETAILPLANEERING  7 Detailplaneeringuga igale krundile määratud hoonete lubatud suurim suletud brutopind on kõikide hoonete kõigi lubatud korruste suletud brutopindade summa. Samuti on määratud kõikide hoonete 1. korruse lubatud suurim suletud brutopindade summa. 1.5.1 Planeeritud Positsioon 1 krundi ehitusõigus: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 3 Lubatud suurim ehitisealune pind - 650 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 600 m² sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 500 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m kaksikelamul 6,0 m abihoonel Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 kaksikelamul 1 abihoonel Katused: kalded - 20° - 45°, kaksikelamu põhimahul soovituslikult 35° - 45° materjalid - katusekivi, puitsindel, puitkatus, värvitud eterniit, roog, värvitud plekk (looduslähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud) tüüp - viilkatus Välisseinad - puit, kivi Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv Piirdeaiad - kiviaed, lattaed, lippaed (kasutada traditsioonilisi materjale) 1.5.2 Planeeritud Positsioon 2 krundi ehitusõigus: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 3 Lubatud suurim ehitisealune pind - 650 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 600 m² sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 500 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m kaksikelamul 6,0 m abihoonel Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 kaksikelamul 1 abihoonel Katused: kalded - 20° - 45°, kaksikelamu põhimahul soovituslikult 35° - 45° materjalid - katusekivi, puitsindel, puitkatus, värvitud eterniit, roog, värvitud plekk (looduslähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud) tüüp - viilkatus Välisseinad - puit, kivi Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv Piirdeaiad - kiviaed, lattaed, lippaed (kasutada traditsioonilisi materjale) 1.5.3 Planeeritud Positsioon 3 krundi ehitusõigus: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 1 Lubatud suurim ehitisealune pind - 20 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 20 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 5,0 m Hoonete lubatud suurim korruselisus - 1 Katused: kalded - 20° - 45° materjalid - kivi, rullmaterjal, värvitud plekk tüüp - viilkatus Välisseinad - puit, kivi, krohv Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv 1.6 PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD 1. Planeeringuala suurus - 8992 m² 2. Planeeritava kinnistu suurus - 8992 m² 2 2. Ehitisealune pind kokku - 1320 m 3. Planeeritud kinnistuid - 1 4. Planeeritud krunte - 3 DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 20 - 56 Detsember 2022 Ruhnu vald, Saare maakond RUHNU KÜLA SAEVESKI KINNISTU DETAILPLANEERING  8 1.7 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 1.7.1 Veevarustus Põhiplaanil on tähistatud planeeringualale jäävad olemasolevad ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorud olemasolev ühisveevärgi puurkaev-pumpla (tunnus PRK0050432), mille sanitaarkaitsevööndi ulatus on 50 m puurkaevust. „Veeseaduse“ § 148 lõike 1 alusel on veehaarde sanitaarkaitseala joogivee võtmiseks või joogivee tootmiseks kasutatavat veehaaret ümbritsev maa- või veeala, kus vee kvaliteedi halvenemise vältimiseks ja veehaarde ehitiste kaitsmiseks on tegevust piiratud Veeseaduse § 151 kohaselt. Veeseaduse § 151 Tegevuse piiramine veehaarde sanitaarkaitsealal, sätestab järgmist: 1 Veehaarde sanitaarkaitsealal tuleb vältida põhjavee, veekogu või selle osa kvaliteedi halvenemist ulatuses, mis võib joogivee tootmisel kaasa tuua veetöötluse kulude olulise suurenemise. 2 Veehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud, välja arvatud: 1) veehaarde ehitamine, teenindamine ja kasutamine; 2) sanitaarkaitseala hooldamine; 3) metsa hooldamine; 4) rohttaimede niitmine ja niite koristamine või äravedu; 5) õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist; 6) teadustöö tegemine. 3 Veehaarde sanitaarkaitsealal on lubatud: 1) keskkonnaseire; 2) keskkonnajärelevalve; 3) tervisekaitse riiklik järelevalve. 4 Pinnaveehaarde sanitaarkaitsealal võivad viibida ainult isikud, kes täidavad Veeseaduse § 151 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevusega seotud ülesandeid. 5 Pinnaveehaarde sanitaarkaitseala omanik või valdaja võib lubada isikuid veehaarde sanitaarkaitsealale virgestus- ja keskkonnaharidusliku tegevuse eesmärgil ajutiselt ning piiratud ulatuses, kui tagatakse veehaarde ja vee kaitse. Nimetatud tegevus ei ole lubatud pinnavee sanitaarkaitseala haldava vee-ettevõtja nõusolekuta. 6 Keskkonnaamet võib veehaarde omanikult või valdajalt vajaduse korral nõuda sanitaarkaitseala piiride tähistamist looduses või sanitaarkaitseala piiramist aiaga. Asjakohased nõuded esitatakse veehaarde sanitaarkaitseala projekteerimistingimustes. Samuti sätestab Veeseaduse § 127 lõige 1, et heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning § 129 lõige 7, et sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal on keelatud. Planeeringuala hoonestuse veevarustus on lahendatud vastavalt Kuressaare Veevärk AS poolt 23. aprill 2021. a. väljastatud „Liitumistingimused nr 2825 ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumiseks“ alusel. Positsioon 1 krundi veevarustuse liitumispunkt on olemasolev maakraan DN50 kanalisatsioonikaev nr. 88 läheduses. Positsioon 2 krundi veevarustuse uus liitumispunkt on planeeritud kanalisatsioonikaev nr. 87 vahetusse lähedusse. Veetorult De90PE teha el.keevissadulühendus De90-32. Krundi piirile paigaldada maakraan DN32, spindlipikenduse ja kapega. Maakraan jääb hilisemaks liitumispunktiks ühisveevärgiga. Tagatav rõhk liitumispunktis on 2,0 baari. Liitumispunktide andmed on ära toodud tehniliste tingimuste lisas nr 1. Krundi veetorustiku soovituslik paigaldussügavus on vähemalt 1,2 m maapinnast. Hoonete projektide koostamisel esitatakse iga rajatava hoone veevarustuse lahendus. Veevarustuse projekteerimisel lähtuda: - Riigikogu 01. oktoober 2019. a. jõustunud seadusest „Veeseadus“. - Riigikogu 22. märts 1999. a. jõustunud seadusest „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“. - Majandus- ja taristuministri 01. juuli 2015. a. määrusest nr. 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. - Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise 1 nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus “. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 20 - 56 Detsember 2022 Ruhnu vald, Saare maakond RUHNU KÜLA SAEVESKI KINNISTU DETAILPLANEERING  9 Liitumisprojekt ja ehitamine: - Liitumiste rajamiseks tuleb koostada liitumisprojekt, mille kavandamiseks on lubatud kasutada nendeks töödeks tegevusluba omavat ettevõtjat. Liitumisprojekt esitada kooskõlastamiseks Kuressaare Veevärk AS’le. - Peale kooskõlastuse saamist on õigus alustada ehitustöödega. - Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. - Vastutus töö tulemuslikkuse ja kvaliteedi eest kannab kinnistu omanik. Peale liitumist ÜVK-torustikega ja enne kaeviste tagasitäitmist pinnasega kutsuda kohale meie esindaja, kes teostab liitumispunktide ülevaatuse ja allkirjastab tööde teostaja poolt esitatud kaetud tööde akti, millest üks eksemplar tuleb üle anda Kuressaare Veevärk AS kontrollöörile. Teenuslepingu sõlmimise aluseks on tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ja vee-ettevõttele esitatud teostusjoonised. 1.7.2 Reoveekanalisatsioon Põhiplaanil on tähistatud planeeringualale jäävad olemasolevad ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorud olemasolev ühisveevärgi puurkaev-pumpla (tunnus PRK0050432), mille sanitaarkaitsevööndi ulatus on 50 m puurkaevust. Planeeringuala hoonestuse kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt Kuressaare Veevärk AS poolt 23. aprill 2021. a. väljastatud „Liitumistingimused nr 2825 ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumiseks“ alusel. Positsioon 1 krundi liitumine on planeeritud kontrollkaevu nr. 88 (kõrgusmärgid: maapind +11.2, põhi +9.17). Positsioon 2 krundi liitumine on planeeritud kanalisatsiooni kontrollkaevu nr 87. (kõrgusmärgid: maapind +11.2, põhi +9.43). Liitumispunktide andmed on ära toodud tehniliste tingimuste lisas nr 1. Hoonete projektide koostamisel esitatakse iga rajatava hoone reo- ja heitvete kogumise lahendus. Kanalisatsioonivarustuse projekteerimisel lähtuda: - Riigikogu 22. märts 1999. a. jõustunud seadusest „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“. - Majandus- ja taristuministri 01. juuli 2015. a. määrusest nr. 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. - Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“. Liitumisprojekt ja ehitamine: - Liitumiste rajamiseks tuleb koostada liitumisprojekt, mille kavandamiseks on lubatud kasutada nendeks töödeks tegevusluba omavat ettevõtjat. Liitumisprojekt esitada kooskõlastamiseks Kuressaare Veevärk AS’le. - Peale kooskõlastuse saamist on õigus alustada ehitustöödega. - Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. - Vastutus töö tulemuslikkuse ja kvaliteedi eest kannab kinnistu omanik. Peale liitumist ÜVK-torustikega ja enne kaeviste tagasitäitmist pinnasega kutsuda kohale meie esindaja, kes teostab liitumispunktide ülevaatuse ja allkirjastab tööde teostaja poolt esitatud kaetud tööde akti, millest üks eksemplar tuleb üle anda Kuressaare Veevärk AS kontrollöörile. Teenuslepingu sõlmimise aluseks on tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ja vee-ettevõttele esitatud teostusjoonised. 1.7.3 Soojavarustus Planeeritud hoonete küte lahendatakse lokaalsena hoonete projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla kuulub ka soojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest või kogu arenduspiirkonna ulatuses tervikliku tsentraalse süsteemina. Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Lahenduste väljatöötamisel on soovitav eelistada energiatõhusaid või kombineeritud lahendusi (sh. välisõhu eelsoojendamine, lahenduste kombineerimine passiivküttega jms.). Keelatud on kasutada märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvaid kütteliike nagu raskeõlid ja kivisüsi. Ühe võimaliku küttelahendusena maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu asukoht täpsustakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt Keskkonnaministri 09. juuli 2015.a. määrusele nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“, kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määruse kohase taotluse. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 20 - 56 Detsember 2022 Ruhnu vald, Saare maakond RUHNU KÜLA SAEVESKI KINNISTU DETAILPLANEERING  10 Kõik olulised (geoloogilised) uuringud ja täpsustused sh. maakütte puuraukude sügavused, vahekaugused jms. tehakse krundi ehitusprojekti raames koos hoone projektiga. Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsember 2018. a. määrusest nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“, 10. juulil 2020. a. kehtima hakanud redaktsioonist. 1.7.4 Elektrivarustus Põhiplaanil on tähistatud planeeringualale jäävad tehnovõrgud 10 kV maakaabelliin, 0,4 kV maakaabelliin ja elektrikilbid. Planeeringuala varustamine elektrienergiaga lahendatakse vastavalt 27. juunil 2022. a. Elektrilevi OÜ poolt väljastatud „Tehnilised tingimused 411650“ alusel. Planeeringuala kruntide liitumised on lahendatud Ruhnu:(Kuressaare) mastalajaama baasil. Olemasolevast alajaamast on planeeritud uutele kruntidele eraldi fiidrilt 0,4 kV maakaabelliin. Kruntide elektrivarustuseks on planeeritud kruntide piiridele 0,4 kV liitumiskilbid, kus võimalik, seal on planeeritud soovitatult mitmekohalistena tee-alas. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Jaotuskilbid kavandatakse projekteerimise staadiumis. Elektritoide liitumiskilbist hoonestuseni on planeeritud maakaabelliinidega. Krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist lahendatakse koos hoonete elektrivarustuse projektidega. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus on tagatud servituudialana, alajaamale eraldi krunti ei ole moodustatud. Detailplaneeringuga on määratud ka väljaspool planeeringuala kulgevate kaablite trasside servituudialad. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrivõrgu väljaehitamine ja ümberehitamine (olemasolev liitumispunkt) toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid. 1.7.5 Sidevarustus Planeeringualal ega selle lähialal siderajatisi ei ole. Planeerimislahendus näeb Positsioon 1 ja Positsioon 2 kruntidele ette kaasaegsemate sideteenuste kättesaadavuseks kasutada mobiilsidevõrgu vahendeid vastavalt tehnilisele lahendusele. Kui tekib võimalus sidevõrguga liitumiseks, siis tuleb tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt kooskõlastada piirkonnas sideteenust pakkuva side ettevõttega. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse koos planeeritud hoone projektiga. 1.7.6 Tänavavalgustus Planeeringuala siseselt on lubatud madalate, ümbritsevasse keskkonda sobivate (välis-)valgustite paigaldamine, mille asukohad ning tehnilised parameetrid lahendatakse soovitavalt hoone projekti käigus. Valgustid ei tohi pimestada teel liiklejaid ega häirida naaberkinnistute elanikke. Valgustuse toiteliinid tuleb projekteerida maakaablitega (vajadusel PVC- paindtorudes) ja valgustid madala energia tarbega, näiteks LED tehnoloogial. 1.7.7 Sadeveed ja vertikaalplaneerimine Rajatavate hoonete ümbrus ja planeeritud parkimiskohad projekteeritakse hoonestuse ehitusprojekti koosseisus või eraldi projektidega. Täpsemad kõrgusmärgid antakse koostatava projektjoonistega. Hoone lähiümbruse maapinna kõrgusmärgid ei tohi olla alla kõrguse +10,5 m. Planeeritud krundi sajuveed juhitakse osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale krundi haljasalale. Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses ning juurdepääsutee ja parkla ulatuses. Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus asendades selle kruusa ja dreenliivaga. Vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. 1.8 TEHNOVÕRKUDE KORIDORID Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja - rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 20 - 56 Detsember 2022 Ruhnu vald, Saare maakond RUHNU KÜLA SAEVESKI KINNISTU DETAILPLANEERING  11 Ehitusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega. 10 kV maakaabelliini ja 0,4 kV maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 meetrit. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 meetri sügavusele, on 2 meetrit. Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele Asjaõigusseaduse § 158 sätted. 1.9 TULEKAITSE ABINÕUD Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeringuala uue hoone projekteerimise käigus lähtuda Siseministri 30. märts 2017. a. määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” kehtivast redaktsioonist. Hooned planeeritaval alal on kuni kahekorruselised ja kõrgusega kuni 8,0 m. Planeeritud hoonestus kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP3 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on I kasutusviis. Vastavalt Eesti standardi EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” on kahe hoone vaheline minimaalne kuja 8 m, v.a. juhul kui tule leviku piiramine on tagatud ehituslike või muude abinõudega või hoonekompleksi osad on samast tuleohutusklassist, hoonete arv ja korruste pindala on väiksemad hoonetekompleksile kohalduvatest arvväärtustest ja neid saab lugeda tuletõkkesektsiooni nõuetele vastavalt üheks hooneks, kui need kuuluvad samasse tuluohutusklassi ning summaarne hoonete kogupindala TP3-klassi hoonel kuni 400 m². Planeeritud hoonete katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis BROOF). Katusekattematerjali, mille väline tuletundlikkus on Croof(tx), Droof(tx), Eroof(tx) või Froof(tx), võib paigaldada tulekoldeta hoonele või muule hoonele, kui see ei põhjusta tule leviku ohtu nii hoonele endale kui naaberhoonetele. Üldjuhul loetakse, et tule leviku ohtu ei ole, kui hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 m. Planeeritud hoonetele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada olemasolevat Kaupluse-Korsi kohaliku maanteed nr. 6890002 ja planeeritud juurdepääsuteid. Juurdepääsutee rajamisel tuleb arvestada päästetehnika juurdepääsu vajadusega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius vähemalt 3,5 m. Planeeringuala tulekustutusvesi saadakse piirnevalt ca 10 m kaugusel Ulase kinnistul (tunnus 68901:001:0182) asuvast olemasolevast 27 m³ tuletõrje veemahutist. Veevõtukohale juurdepääsuks kasutada Kaupluse-Korsi kohaliku maanteed nr. 6890002. Kui tekib vajadus veevõtukoht rekonstrueerida, siis tuleb lähtuda Siseministri 18. veebruar 2021. a. määrusest nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” kehtivast redaktsioonist ja EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Veevõtukoht rajatakse nii, et tagatud on päästesõidukite ja -tehnika aastaringne juurdepääs ja vee ohutu kättesaamine. Üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. Olemasoleva tuletõrje veevõtukoha minimaalne kaugus hoonest või hoone osast ei tohi olla vähem kui 20 m. Veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. I kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt. I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Tuletõrje veevõtukoht ja selle 200 m teeninduspiirkond on määratud Asukoha skeemil ja Põhiplaanil. Teised lähimad veevõtukohad asuvad Kirikla kinnistul (tunnus 68901:001:0078) ca 320 m kaugusel, kus on 25 m³ tuletõrje veemahuti ning Bullers-Gita kinnistul (tunnus 68901:001:0285) ca 230 m kaugusel asuvast tuletõrje veevõtutiigist. Hoones tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused. Uute hoonete projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Lääne Päästekeskusega. 1.10 KESKKONNAKAITSENÕUDED Planeeritav kinnistu ei paikne kaitse- ja hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ning samuti ei ole teada kaitsealuste liikide esinemist. Saare maakonnaplaneering 2030+ järgi kuulub planeeringuala Ruhnu saar potentsiaalse riikliku tähtsusega maastike koosseisu ning seal kehtivad maakonnaplaneeringus sätestatud üldised tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks, kultuurilis-ajaloolise väärtusega maastike maakasutustingimused ning esteetilise väärtusega ja puhkemaastike maakasutustingimused, sh: DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 20 - 56 Detsember 2022 Ruhnu vald, Saare maakond RUHNU KÜLA SAEVESKI KINNISTU DETAILPLANEERING  12 Väärtuse annavad: - Saarelisus; - Pärand rootsi kultuurist; - Hästi säilinud struktuuriga saare ainus (sumb)küla. Korsi talu on arvatavalt vanim taluhoone Eestis, pärineb 17. sajandist. Kultuurimälestisena on kaitse all Korsi talu, Hollingersi talu, Buldersi talu ja Duskase talu. - Maarja-Magdaleena kirik- vanim säilinud puitehitis Eestis. - Metsad, rannaniidud ja luited, mis moodustavad Ruhnu hoiuala. - Laulvate liivadega rannad (Limo). - Tuletorn Houbjerre mäel, ehitatud 1877.a Prantsusmaal Le Havre’is valmistatud detailidest. Väärtuse püsimiseks vajalikud tegevused: - Püsiasustuse säilimine ja kasv arvestades samas küla ajaloolist struktuuri. - Külastatavuse reguleerimine. Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse. Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Krundil lahendatakse heitveekäitlus koos hoonestusprojektiga lähtudes koostatud detailplaneeringust. Planeeritud hoonete kütmine toimub ahjudega, elektriga või maakütte baasil. 1.11 LIIKLUSKORRALDUS Juurdepääsuks planeeringualale kasutada Kaupluse-Korsi kohaliku maanteed nr 6890002 ja Positsioon 4 krundile planeeritud juurdepääsuteed. Kohaliku maantee kaitsevööndi laius on 20 m mõlemale poole sõiduraja telge. Juurdepääsuks Positsioon 3 krundile seatakse juurdepääsu reaalservituut Anders (katastritunnus 68901:001:0032) kinnistule teed kasutava krundi kasuks. Juurdepääsu reaalservituudi tingimused lepivad kinnistute omanikud kokku ning kinnitavad need notariaalselt. Juurdepääsu reaalservituut saab juriidilise aluse peale vastava kande tegemist kinnistusraamatusse. Planeeritava kruntide sissesõiduteed on näidatud põhiplaanil. Parkimine lahendatakse planeeritaval alal krundisiseselt. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel. 1.12 PIIRKONNA TURVALISUS Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus. Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on peetud, et: - planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, - hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus), - ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale, - ehitusperioodil oleks hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud, - hoone ümbrus ja kogu kinnistu territoorium oleks haljastatud ja korrastatud, - hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga. 1.13 PLANEERINGU REALISEERIMINE 1.13.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord: 1. Olemasoleva saekaatri seadmete teisaldamine Saeveski kinnistult Tööstuse kinnistule; 2. Tööstuse kinnistu uue saekaatri tegevus- või kasutusloa taotlemine ja väljastamine; 3. Saeveski kinnistul kasutusest välja jäävate hoonete ja rajatiste lammutamine/likvideerimine; 4. Planeeritava maaüksuse maakorralduslik jagamine peale detailplaneeringu alusel; 5. Parima arhitektuurilise lahenduse avalik väljaselgitamine ja leidmine läbi avaliku arhitektuurikonkusi. 6. Krundi/kruntide hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh. juurdepääsuteede ja tehnovõrkude parameetrid, töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine; 7. Rajatiste ehitamiseks vajalike kooskõlastuste ja lubade taotlemine; DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 20 - 56 Detsember 2022 Ruhnu vald, Saare maakond RUHNU KÜLA SAEVESKI KINNISTU DETAILPLANEERING  13 8. Vajalike kommunikatsioonide ja teede rajamine (projekt, ehitusluba, kasutusluba), sealhulgas arendusega seotud liikluslahendused tuleb rajada enne mistahes hoone ehitusloa väljastamist; 9. Hoonete püstitamiseks ehituslubade taotlemine kohalikult omavalitsuselt; 10. Hoonestuse püstitamine; 11. Ehitiste kasutamist lubavate lubade taotlemine kohalikult omavalitsuselt; 12. Haljastustööd, lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus. MÄRKUS: Üldjuhul toimub kogu tegevus huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 20 - 56 Detsember 2022 Ruhnu vald, Saare maakond RUHNU KÜLA SAEVESKI KINNISTU DETAILPLANEERING  14 2. JOONISED DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 20 - 56 August 2022 Ruhnu vald, Saare maakond RUHNU KÜLA SAEVESKI KINNISTU DETAILPLANEERING  M 1 : 50 000 m0 20 0m 20 0m 20 m 200 m 200 200 m TINGMÄRGID PLANEERITAV MAA-ALA KATASTRIÜKSUSE PIIR RIIGIMAANTEE KOHALIK MAANTEE KINNISMÄLESTISE KAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR MUINSUSKAITSEALA VÄLISPIIR MUINSUSKAITSE KINNISMÄLESTIS 200 m OLEMASOLEV ALAJAAM ÜHISVEEVÄRGI PUURKAEV OLEMASOLEV TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT PERSPEKTIIVNE TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Asukoha skeemil koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakenduse väljavõtet . 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 RUHNU VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] TÖÖ NR. 20 - 56 m Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee 2 00 JUHATAJA OBJEKT ARHITEKT JAAN KUUSEMETS RUHNU KÜLA SAEVESKI KINNISTU DETAILPLANEERING JOONIS Ruhnu vald, Saare maakond TEET ELSTEIN JOONIS KUUPÄEV 23.02.2022. a. ASUKOHA SKEEM STAADIUM DP JOONISE NR. 1 DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 5000 FORMAAT A3  TINGMÄRGID PLANEERINGUALA VÄLISPIIR KATASTRIÜKSUSE PIIR JA PIIRIPUNKT HOONE HOONE VARE, VUNDAMENT PINNASTEE TEERADA KRAAV METS HARVIK PÕÕSASTIK, VÕSA ROHUMAA LEHTPUU OKASPUU (MÄND) PÕÕSAS TÕNGERMAA VALL, NÕLV ÜHISVEEVÄRGI PUURKAEV-PUMPLA ÜHISVEEVÄRGI VEETORU VEETORU MAASIIBER ÜHISKANALISATSIOONITORU KANALISATSIOONIKAEV DRENAAŽITORUSTIK TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA KAEV 10 KV KAABELLIIN 0,4 KV KAABELLIIN ELEKTRIKILP HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD VALITUD HAJUSKÕRGUSED MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Tugiplaani koostamisel on kasutatud Kinnisvaraekspert Pärnu OÜ poolt 02. juuli 2021. a. koostatud "Ruhnu vald Ruhnu küla Saeveski katastriüksus" topo-geodeetilist maa-ala plaani M 1 : 500, töö nr. 6565. 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 RUHNU VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] TÖÖ NR. 20 - 56 Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee JUHATAJA OBJEKT ARHITEKT JAAN KUUSEMETS RUHNU KÜLA SAEVESKI KINNISTU DETAILPLANEERING JOONIS Ruhnu vald, Saare maakond TEET ELSTEIN JOONIS KUUPÄEV 23.02.2022. a. TUGIPLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 2 DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 500 FORMAAT A2  ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS Pos Krundi aadress Krundi planeeritud Krundi Moodustatakse Liidetavate- Osade senine nr sihtotstarve planeeritud kinnistutest(nr). lahutatavate sihtotstarve (katastriüksuse liik) suurus (m²) k.a. riigi / linna osade (katastriüksuse maa suurused liik) (m²) 1 Positsioon 1 Elamumaa 100% 2895 68901:001:0348 2895 Tootmismaa 100% 2 Positsioon 2 Elamumaa 100% 4289 68901:001:0348 4289 Tootmismaa 100% 3 Positsioon 3 Tootmismaa 100% 1576 68901:001:0348 1576 Tootmismaa 100% 3 4 Positsioon 4 Transpordimaa 100% 232 68901:001:0348 232 Tootmismaa 100% Kokku: 8992 MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE DETAILPLANEERING KATASTER EPk kaksikelamu maa E elamumaa LT tee ja tänava maa-ala L transpordimaa TINGMÄRGID OV vee tootmise ja jaotamise T tootmismaa PLANEERINGUALA VÄLISPIIR ehitise maa KATASTRIÜKSUSE PIIR JA PIIRIPUNKT 2 PLANEERITUD UUE KRUNDI PIIR PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD POS. KRUNDI KRUNDI SIHTOTSTARVE SIHTOTSTARVE SIHTOTSTARVE NR. AADRESS SUURUS (m²) (Det.planeering) (kataster) OSAKAAL (%) 1 PLANEERITAV KRUNDI POSITSIOONI NUMBER 1 POSITSIOON 1 2895 EPk E 100 KOORDINAATPUNKT JA SELLE NUMBER 2 POSITSIOON 2 4289 EPk E 100 3 POSITSIOON 3 1576 OV T 100 HOONE 4 POSITSIOON 4 232 LT L 100 HOONE VARE, VUNDAMENT PINNASTEE 4 TEERADA KRAAV ÜHISVEEVÄRGI PUURKAEV-PUMPLA ÜHISVEEVÄRGI VEETORU VEETORU MAASIIBER ÜHISKANALISATSIOONITORU KANALISATSIOONIKAEV DRENAAŽITORUSTIK TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA KAEV 1 10 KV KAABELLIIN 0,4 KV KAABELLIIN ELEKTRIKILP MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Kruntimise plaani koostamisel on kasutatud Kinnisvaraekspert Pärnu OÜ poolt 02. juuli 2021. a. koostatud "Ruhnu vald Ruhnu küla Saeveski katastriüksus" topo-geodeetilist maa-ala plaani M 1:500, töö nr. 6565. 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 RUHNU VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] TÖÖ NR. 20 - 56 Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee JUHATAJA OBJEKT ARHITEKT JAAN KUUSEMETS RUHNU KÜLA SAEVESKI KINNISTU DETAILPLANEERING JOONIS Ruhnu vald, Saare maakond TEET ELSTEIN JOONIS KUUPÄEV 23.02.2022. a. KRUNTIMISE PLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 3 DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A3  KR U NT ID E E H IT U SÕ IG US PÕHILISED ARH ITEKTUURINÕUDED Hoonete suurim Hoonete lubatud Suurim lubatud ehitise- Hoonete Krundi suurim suletud Parkimiskohtade arv Tule- Krundi Hoonete lubatud maa- Olemasoleva krundi alune pind (m ) 2 suurim kasutamise Katusekalle, brutopind (m 2 ) Piirangud. Märkused Pos nr. suurus suurim lubatud pealne/maa- püsivus- aadress lubatud arv sihtotstarve tüüp (m²) maa- maa- kõrgus (abs.) alune sh. norma- kavan- klass krundil /osakaal % kokku pealne alune korruselisus maapealne tiivne datud Saeveski 1 2.895 650 - 3 EPk / 100 Kaksikelamul Kaksikelamul 20°-45°, 600 500 4 6 TP3 - 10 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; 8,0 (20,3), 2 / -, viilkatus - Tuletõrje veevõtukoha kaugus hoonetest, minimaalselt 20 m; abihoonel abihoonel - Kohaliku maantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool tee telge 20 m. 6,0 (18,3) 1/- Saeveski 2 4.289 650 - 3 EPk / 100 Kaksikelamul Kaksikelamul 20°-45°, 600 500 4 6 TP3 - 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; 8,0 (20,3), 2 / -, viilkatus - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; abihoonel abihoonel - Ühispuurkaev-pumpla sanitaarkaitseala, ulatus 50 m; 6,0 (18,3) 1/- - Kohaliku maantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool tee telge 20 m. Saeveski 3 1.576 20 - 1 OV / 100 5,0 (16,9) 1/- 20°-45°, 20 20 - - TP3 - 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; viilkatus - Ühispuurkaev-pumpla sanitaarkaitseala, ulatus 50 m; - Ühisveevärgi veetoru, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks. Saeveski 4 232 Ei määrata LT / 100 Ei määrata - 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; - Kohaliku maantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool tee telge 20 m. Kokku 8.992 1.320 7 1.220 1.020 8 12 LK 3 100% OV 5,0 m 1 tk. 20 m² 1 1576 m² - "POSITSIOON 3" 5 0.00 1 0.00 5 0.04 2 0.00 TINGMÄRGID 2 PLANEERINGUALA VÄLISPIIR KATASTRIÜKSUSE PIIR 2 100% EPk PLANEERITUD KRUNDI PIIR 8,0 m 3 tk. 650 m² PLANEERITUD HOONESTUSALA 2 4289 m² 6 OLEMASOLEV HOONE "POSITSIOON 2" 1 PLANEERITUD KAKSIKELAMU VÕIMALIK ASUKOHT Hoonestusala suurus ca 1905 m² 45.47 1 2 PLANEERITUD ABIHOONE VÕIMALIK ASUKOHT 2 REKONSTRUEERITAV OLEMASOLEV KOHALIK MAANTEE PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE VÕIMALIK ASUKOHT p6 SA PLANEERITUD KRUNDI PARKIMISKOHTADE VÕIMALIK ASUKOHT SÕIDUAUTODELE PLANEERITUD JUURDEPÄÄS MAAÜKSUSELE OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS 36.33 4.00 100% LT p6 SA OLEMASOLEV HARVIK JA PÕÕSASTIK 4.00 4LK 7.50 Ei määrata OLEMASOLEV ÜHISVEEVÄRGI PUURKAEV-PUMPLA Ei määrata Ei määrata (sanitaarkaitseala ulatus on 50 m puurkaevust) R =5 0m Ei määrata 4 OLEMASOLEV ÜHISVEEVÄRGI VEEKAEV JA -TORU 232 m² Ei määrata (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) 7.50 2 .66 4.00 PLANEERITUD KRUNDI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT p6 SA 36.22 4.00 "POSITSIOON 4" 1 0.00 OLEMASOLEV ÜHISKANALISATSIOONITORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) PLANEERITUD KRUNDI KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT TVK OLEMASOLEV TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT (minimaalne kaugus hoonest ei tohi olla vähem kui 20 m) 2 OLEMASOLEV 10 KV KAABELLIIN 22.16 (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) 2 0. 00 OLEMASOLEV 0,4 KV KAABELLIIN (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) PLANEERITUD 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) 20.00 PLANEERITUD KRUNDI 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT 1 LK OLEMASOLEV LIITUMISKILP 4 6.15 2LK PLANEERITUD 2. ARVESTIGA MÕÕTKILBI VÕIMALIK ASUKOHT LIKVIDEERITAV OBJEKT 1 TEHNOVÕRGUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI SEADMISE VAJADUS TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA VÄLISPIIR (kaugus veevõtukohast 200 m) KOHALIKU MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR 4 .00 (Laius mõlemal pool tee telge on 20 m) RUHNU KÜLA SAEVESKI KINNISTU DETAILPLANEERING, Ruhnu vald, Saaremaa, TÖÖ NR. 20 - 56 4.00 100% EPk KOOSKÕLASTUSED: 63.05 8,0 m 3 tk. 2 650 m² 1. 2. 2895 m² 6 KRUNDI EHITUSÕIGUS 4 1. "POSITSIOON 1" 71 2 Hoonestusala suurus ca 1900 m² EPk Kaksikelamu maa LT Tee ja tänava maa-ala MÄRKUSED: OV Vee tootmise ja jao- 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 4 .0 0 tamise ehitise maa 2. Plaanil kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ning täpsustatakse ehitusprojektidega . 3. Põhiplaani koostamisel on kasutatud Kinnisvaraekspert Pärnu OÜ poolt 02. juuli 2021. a. koostatud "Ruhnu vald Ruhnu küla Saeveski SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES katastriüksus" topo-geodeetilist maa-ala plaani M 1 : 500, töö nr. 6565. 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. KÕRGUS EHITISE- MEETRITES HOONETE ALUNE ARV KRUNDIL SUURIM PIND TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 KORRUSELISUS RUHNU VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] TÖÖ NR. 20 - 56 PARKIMIS- Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee KRUNDI SUURUS KOHTADE ARV ÕUES JUHATAJA OBJEKT "KRUNDI NIMETUS" ARHITEKT JAAN KUUSEMETS RUHNU KÜLA SAEVESKI KINNISTU HOONESTUSALA SUURUS DETAILPLANEERING JOONIS Ruhnu vald, Saare maakond TEET ELSTEIN JOONIS KUUPÄEV 04.08.2022. a. PÕHIPLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 4 DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 500 FORMAAT A2  TINGMÄRGID Planeeringuala piir Üldplaneeringu muudatuse ettepanek, E planeeritud elamu maa-ala E MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaan i koostamisel on kasutatud Ruhnu valla üldplaneering , Joonis 1 Piirangud ja maa üksuste sihtotstarbed , M 1 : 7000 . 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 RUHNU VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] TÖÖ NR. 20 - 56 Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee JUHATAJA OBJEKT ARHITEKT JAAN KUUSEMETS RUHNU KÜLA SAEVESKI KINNISTU DETAILPLANEERING JOONIS Ruhnu vald, Saare maakond TEET ELSTEIN JOONIS ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE KUUPÄEV 23.02.2022. a. STAADIUM DP JOONISE NR. 5 ETTEPANEKU PLAAN DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 7000 FORMAAT A3  20 3. LISAD DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 20 - 56 November 2022 Ruhnu vald, Saare maakond RUHNU KÜLA SAEVESKI KINNISTU DETAILPLANEERING 3.1. Fotod planeeringuala hetke olukorrast 21 FOTO 1: Vaade Saeveski kinnistule lääne poolt, planeeritud Positsioon 2 krundi hoonestusala. FOTO 2: Vaade Saeveski kinnistule lääne poolt, planeeritud Positsioon 1 krundi hoonestusala. FOTO 3: Vaade Saeveski kinnistule lõuna poolt, planeeritud Positsioon 1 krundi hoonestusala. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 20 - 56 Veebruar 2022 Ruhnu vald, Saare maakond RUHNU KÜLA SAEVESKI KINNISTU DETAILPLANEERING 3.1. Fotod planeeringuala hetke olukorrast 22 FOTO 4: Vaade Saeveski kinnistule lääne poolt. FOTO 5: Vaade Saeveski kinnistule ida poolt. FOTO 6: Vaade Saeveski kinnistule põhja suunalt, ühisveevärgi puurkaev-pumpla. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 20 - 56 Veebruar 2022 Ruhnu vald, Saare maakond RUHNU KÜLA SAEVESKI KINNISTU DETAILPLANEERING  Veebruar 2022 DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo 3.1. Fotod planeeringuala hetke olukorrast FOTO 9: Vaade Andersi kinnistu lõuna piirile, Saeveski FOTO 8: Vaade Kaupluse-Korsi teele Saeveski kinnistu loode FOTO 7: Vaade Saeveski kinnistu lõuna osale. kinnistul asuva puurkaev-pumpla juurdepääsu teele. nurgast lõuna suunal. 23 RUHNU KÜLA SAEVESKI KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr. 20 - 56 Ruhnu vald, Saare maakond 3.2. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon 24 DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 20 - 56 Veebruar 2022 Ruhnu vald, Saare maakond RUHNU KÜLA SAEVESKI KINNISTU DETAILPLANEERING  RUHNU VALLAVOLIKOGU OTSUS Ruhnu 31. juuli 2020. a. nr 10 Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine. Vallavolikogu algatab detaiplaneeringu Saare maakonas, Ruhnu vallas, Ruhnu külas Kinnistu nimi: Saeveski Katastritunnus: 68901:001:0348 Kinnistu nr.2632034 Katastriüksuse suurus: 0,9 ha. Sihtotstarve: tootmismaa – 100 % Arvestades spetsialistide tööleasumist Ruhnus ja juba vajaminevat sotsiaalpidade hulka, on saanud probleemiks vabade elamispindade puudus. Planeeringu alale rajatakse kaks paarismaja, muudetakse katastriüksuse sihtotstarvet. Detailplaneering algatatakse lähtudes Ruhnu valla üldplaneeringust. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmisel lähtutakse sellest, et Saeveski katastriüksusel kavandatav tegevus ja ehitiste kasutusotstarve ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 loetletud tegevuste nimekirjas. Planeeritav tegevus kahepere elamute ehitus ei oma olulist keskkonnamõju ega oma vahetut ja kaudset mõju inimeste tervisele ja heaolule. Lähtudes planeerimisseaduse § 128 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 32 lg 1, § 11 lg 8, § 12 lg 1 1 p 2, § 35 Ruhnu Vallavolikogu otsustab: 1. Algatada detailplaneering Ruhnu vallas, Ruhnu külas katastriüksusel nr 68901:001:0348, (asendiplaan lisa 1) 2. Saeveski kinnistu detailplaneering algatatakse eesmärgiga sätestada tingimused kahe paarismaja püstitamiseks ning katastriüksuse jagamine kaheks krundiks. Tulenevalt 100% tööstusmaa sihtotstarbega kinnistu muutmisest elamumaaks on algatatav detailplaneering üldplaneeringut muutev.  Vallavalitsusel sõlmida leping detailplaneeringu koostamise korraldamise rahastamiseks. 3. Jätta keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, kuna kavandatava tegevuse iseloom ei anna alust eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist. 4. Koostamise algataja ja kehtestaja on Ruhnu Vallavolikogu (Ruhnu küla, Ruhnu vald, Saare maakond); koostamise korraldaja on Ruhnu Vallavalitsus (Ruhnu küla, Ruhnu vald, Saare maakond, tel 45 33816; [email protected]) 5. Otsusega on võimalik tutvuda Ruhnu Vallavalitsuses ja valla kodulehel www.ruhnu.ee. 6. Teade detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise kohta Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes Meie Maa. 7. Käesoleva otsusele on võimalik esitada vaie Ruhnu Vallavolikogule (Ruhnu küla, Ruhnu vald, Saare mk, tel: 4533816; [email protected]) 30 päeva jooksul arvestades otsuse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või vaidlustada otsus Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli 19, Pärnu 80010) 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates. 8. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Heiki Kukk Volikogu esimees DETAILPLANEERINGU Ruhnu Vallavalitsuse otsus nr 10 LÄHTESEISUKOHAD „30“ juuli 2020 a. DETAILPLANEERINGU NIMETUS DETAILPLANEERINGU TAOTLEJA ALGATAJA Taotleja nimi Ruhnu Vallavalitsus Isikukood/ registrikood 7 5 0 2 3 1 7 7 Aadress Ruhnu vald, Ruhnu küla e-post [email protected] Telefon PLANEERITAVA ALA LIGIKAUDNE SUURUS: Kinnistu(te) pindala 0,9 ha m² Detailplaneeringu pindala 0.9 ha m² DETAILPLANEERINGU EESMÄRK: Kinnistu jagamine ja maasihtotstarbe muutmine. Kahe paarismaja ja neid teenindavate hoonete hoonestusõiguse seadmine. Kinnistusiseste tehnosüsteemide rajamine DETAILPLANEERINGU PLANEERITAVA ALA ASEND / OLEMASOLEV MAAKASUTUS: LÄHTEMATERJAL Maaüksuse Ruhnu vald, Ruhnu küla, Saeveski lähiaadress Katastriüksuse 6 8 9 0 1 : 0 0 1 : 0 3 4 8 tunnus Kinnistu number Olemasolev tootmismaa sihtotstarve GEODEETILINE ALUSPLAAN: Kinnisvaraekspert OÜ 27.11.2015 koostatudtöö nr 6565 „Topo-geodeetiline maa-ala plaan“ GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub OLEMASOLEV ÜLDPLANEERING: Ruhnu valla üldplaneering kehtestatud 17.12.2002.a OLEMASOLEV DETAILPLANEERING: puudub MENETLUSTINGIMUSED ÜLDPLANEERINGUT JAH MUUTEV LIHTMENETLUS Ei EHITUSKEELUVÖÖNDI Ei VÄHENDAMINE ALGATAMISE OTSUS VALLA EHITUSLIKUD PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTUS, KRUNTIDELE JA ARHITEKTUURSED JUURDEPÄÄSUD JA KRUNTIDE TÄISEHITUS NÕUDED Detailpaneeringu alune maaüksus jagatakse kaheks katastriüksuseks, katastriüksuste sihtotstarve muudetakse elamumaaks täies ulatuses. Detailplaneeringuga lahendada juurdepääsu võimalused. Planeeringuga määrata kü hoonestusalad ja kujad, arvestades olemasolevaid kitsendusi KRUNTIDE SIHTOTSTARVE: elamumaa  HOONESTUSE PÕHIMÕTTED (LUBATUD EHITISTE ARV KRUNDIL, EHITISTEVAHELISED KUJAD, EHITISTE LUBATUD SUURIMAD EHITUSALASED PINNAD, TULEPÜSIVUSKLASS, KÕRGUSLIK SIDUMINE, LUBATUD SUURIM KÕRGUS, LAMMUTATAVAD EHITISED) Detailplaneeringus määrata hoonestusalale jääv suurim hoonete arv. Hoonetevaheline kaugus minimaalselt 8 meetrit või väiksema kuja puhul määratleda tuletõkkemüürid. Hoonestusalade paiknemine peab arvestama kinnistuid puudutavaid kitsendusi (puurkaevu sanitaarkaitsevöönd 60 meetrit puurkaevust ja elektriliinide kitsendusvööndid). Detailplaneeringuga näha ette olemasoleva saeveski lammutamine. HOONETE KORRUSELISUS Max 1,5 HOONETE RÄÄSTAKÕRGUS, KATUSEKALDED JA –KATE, HARJAJOON, VÄLISVIIMISTLUS SERVITUUDID selgitada servituutide seadmine TEEDE EHITUSJOONED Esitada planeeritavate teede ehitusjooned TEED Planeerida juurdepääsud krundile PARKIMISTINGIMUSED krundil HEAKORD JA HALJASTUS Lahendada detailplaneeringuga INSENERVÕRKUDE VEEVARUSTUS PROJEKTEERIMIS- Ühisveevärgist, detailpaneeringus näidata liitumispunktid TINGIMUSED OLMEVETE KANALISATSIOON Ühiskanalisatsioon Detailplaneeringus esitada tehniline kirjeldus SADEVETE KANALISATSIOON Puudub SOOJUSVARUSTUS Puudub ELEKTER Lahendada vastavalt tehnilistele tingimustele SIDE puudub MÄRKUSED: 1. Detailplaneeringuga lahendatavate insenerkommunikatsioonide projekteerimistööde maht ei piirdu käesoleva detailplaneeringu planeeringuala piiridega ning võib vastavalt täiendavale kommunikatsioonide projekteerimise vajadusele suureneda ja haarata juurde kommunikatsioonid ka väljaspool planeeringuala piire. ERITINGIMUSED JA ERITINGIMUSED JA TÄIENDAVAD KOOSKÕLASTUSED TÄIENDAVAD (märgistatud ruudu puhul tellida vastavad tingimused või KOOSKÕLASTUSED kooskõlastada detailplaneering): Keskkonnaamet Hiiu – Lääne – Saare regioon X Elektrilevi OÜ (tehnilised tingimused) X Lääne-Eesti Päästekeskus DETAILPLANEERINGU DETAILPLANEERINGU GRAAFILINE OSA VORMISTADA VORMISTAMINE JA MÕÕTKAVAS M 1:500 KOOSSEIS DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA: X GEODEETILINE ALUSPLAAN X PÕHIJOONIS X TEHNOVÕRKUDE SKEEM HEAKORRASTUS- JA HALJASTUSSKEEM VERTIKAALPLANEERINGUSKEEM X TEEDE PÕIKLÕIGETE SKEEMID X SELETUSKIRI Detailplaneeringu koosseis peab vastama Planeerimisseaduses esitatud nõuetele. Detailplaneeringus tuleb planeerimispõhimõtted esitada graafilisel kujul selgeltloetavate tingmärkidega koos selgitava tekstilise osaga. LISAD DETAILPLANEERINGU LÄHTEÜLESANDELE ON LISATUD ASUKOHASKEEM M 1:5 000 DETAILPLANEERINGU DETAILPLANEERING ESITADA RUHNU ESITAMINE VALLAVALITSUSELE IDEESTAADIUMIS (VÕI VASTAVALT ÕIGUSTE ÜLEANDMISE LEPINGULE) X GEODEETILINE ALUSPLAAN, digitaalselt dgn/dwg formaadis CD/DVD’l X ESKIISSTAADIUMIS EKSPERTIISIKS, KOOSKÕLASTAMISEKS, AVALIKUSTAMISEKS JA AVALIKUKS ARUTELUKS. Esitada paberkandjal ühes eksemplaris ja digitaalselt pdf,dgn/dwg formaadis. X RUHNU VALLAVALITSUSELE KEHTESTA- MISEKS Paberkandjal viies eksemplaris ja digitaalselt CD/DVD’l pdf, dgn/dgw formaadis kahes eksemplaris MÄRKUSED: Kõik digitaalselt esitatavad materjalid võib esitada eelnevalt ka e-posti teel meilile [email protected] KOOSKÕLASTADA Käesolev lähteülesanne kehtib üks aasta . KOOSTAJA/ allkiri Riina Nedzelskiene KUUPÄEV 0 9 0 3 2 0 1 6  Teadaannet on parandatud Parandamise aeg: 04.08.2020 10:33 Parandaja: Tiina Allik (Ruhnu Vallavalitsus). Parandamise põhjus: Avaldaja andmeid ei olnud kuvatud. Detailplaneeringu algatamise teade Avaldamise algus: 04.08.2020 Avaldamise lõpp: tähtajatu Ruhnu Vallavalitsus avaldab teadaande planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lõike 7 alusel. Ruhnu Vallavalitsus teatab Saare maakond, Ruhnu vallas, Ruhnu külas, Saeveski kinnistu nr 2632031, suurus 0,9 ha, sihtotstarve tootmismaa saeveski kinnistu detailplaneering algatatakse eesmärgiga sätestada tingimused kahe paarismaja püstitamiseks ning katastriüksuse jagamine kaheks krundiks. Tulenevalt 100% tööstusmaa sihtotstarbega kinnistu muutmisest elamumaaks on algatatav detailplaneering üldplaneeringut muutev. Jätta keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, kuna kavandatava tegevuse iseloom ei anna alust eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist. Dokumendid Ruhnu Vallavolikogu 31.07.2020 otsus nr 10 Ruhnu Vallavalitsus Ruhnu, SAAREMAA Telefon: 4533816 E-post: [email protected] Teadaande avaldaja kontaktandmed: vallasekretär Tiina Allik Telefon: +3725129107 E-post: [email protected] Teadaande number 1638042  Meie Maa REEDEL, 7. augustil on vähese ja LAUPÄEVAL, 8. augustil on ena- vahelduva pilvisusega ilm. Mõnel pool masti on ilm päikeseline ja kuiv. Pu- REEDE, võib sadada hoovihma. Puhub lääne- hub valdavalt läänekaare tuul 2-7 m/s. 7. august 2020 kaare tuul 1-7 m/s. Õhutemperatuur Õhutemperatuur öösel 11..16°C, päeval 22..27°C. öösel 10..16°C, päeval 21..26°C. Päike tõuseb Päike tõuseb Kuressaares 5.36 ja loojub 21.34. NIMEPÄEV: Kuressaares 5.34 ja loojub 21.37. VAIDO, VAIGO, VAIKO, HILJAR, HILJO Kauamängiv 16:05 Andres Pank- gevad* 15:05 Soovide aeg 16:05 Kärner 09:15 Vikerhommik 09:55 Laupäev VIKERRAADIO 7. - 9. AUGUST sepp 18:00 Päevakaja 18:45 Laste lood* 19:05 Vikerraadio Päevatee 17:05 Kuldrandevuu. Heimar Lenk 18:00 Päevakaja Üks lugu 10:10 Käbi ei kuku... Sten Teppan 11:05 Mnemotur- 05:30 Vikerhommik. Märt Treier Vaarikalaevukesepõgenik, V varamu. Nostalgia 20:05 Sport 06:00 Käbi ei kuku...* 07:05 Vik- 19:05 Kuuldemäng. Raivo Kütt - niir 11:20 Müstiline Venemaa. Reede 12:00 Keskpäevased uudised 20:45 Õhtujutt lastele 21:05 Ööü- erhommik 11:05 Rahva teenrid. Papa 20:05 Sport 20:45 Õhtujutt David Vseviov 12:05 Heli nälg* 05:30 Vikerhommik. Märt Treier 12:10 Uudis+. Arp Müller 14:05 likool* 22:30 Järjejutt* 23:00 Kuu- Taavi Eilat 12:05 Kajalood. Kaja lastele 21:05 Rahva teenrid* 13:05 Samost ja Sildam 14:05 09:30 Laste lood 10:05 Huvita- Heli nälg. Andres Oja 15:00 la rändajat* 00:00 Huvitaja* 00:55 Kärner 13:05 Eesti lugu. Piret 22:10 Ööülikool. Muusik, modell Kuula rändajat. Hendrik Relve ja. Jakob Rosin 11:30 Järjejutt. Pärastlõunased uudised 15:10 Kauamängiv* 01:45 Öömuusika Kriivan 14:05 Hommikumaa vä- ja hauakaevaja Kalev Rajangu: 15:05 Keelesaade. Piret Kriivan Filtriga või filtrita – selles on 16:05 Naine ajas* 17:05 Labor. küsimus 23:00 Heli jälg ajas* Priit Ennet 18:00 Päevakaja 00:00 Kuldrandevuu* 00:55 18:10 Vana raud 19:05 Kirikuelu. Öömuusika Meelis Süld 20:05 Sport 20:45 Õhtujutt lastele 21:05 Mnemotur- Pühapäev niir* 21:20 Müstiline Venemaa* 05:30 Vikerhommik. Brent Pere 22:05 Muusika 23:00 Samost ja 06:00 Kajalood* 07:05 Viker- Sildam* 00:00 Päevatee* 01:00 hommik 09:05 Aiatark. Kaja Labor* 01:30 Öömuusika  Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise teade Avaldamise algus: 26.08.2020 Avaldamise lõpp: tähtajatu Ruhnu Vallavalitsus avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 12 lõike 1¹ punkti 2 alusel. Ruhnu Vallavolikogu otsustajana teatab, et on jätnud algatamata Ruhnu Vallavolikogu 31.07.2020 otsusega nr 10 Saare maakonnas, Ruhnu vallas, Ruhnu külas Saeveski kinnistul keskkonnamõju hindamise (KMH). Detailplaneeringu eesmärk on sätestada tingimused kahe paarismaja püstitamiseks ning katastriüksuse jagamine kaheks krundiks KMH jäeti algatamata Saeveski katastriüksusel kavandatav tegevus ja ehitiste kasutusotstarve ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 loetletud tegevuse nimekirjas. Arendaja on Ruhnu Vallavalitsus (registrikood: 75023177) Ruhnu vallavalitsus Otsustaja on Ruhnu Vallavalitsus (kontaktisik Andre Nõu, e-post [email protected], telefon 56221913). KMH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Ruhnu Vallamaja, Ruhnu küla, Ruhnu vald, saare maakond 93001 Dokumendid Ruhnu Vallavolikogu 31.07.2020 otsus nr 10 Ruhnu Vallavalitsus Ruhnu, SAAREMAA Telefon: 4533816 E-post: [email protected] Teadaande avaldaja kontaktandmed: vallasekretär Tiina Allik Telefon: +3725129107 E-post: [email protected] Teadaande number 1646508 Teema: Elektrilevi Teavitamine Saare maakond, Ruhnu vald, Saeveski DP algatamine Saatja: "[email protected]" <[email protected]> Kuupäev: 26/11/2020, 14:57 Saaja: [email protected] Tere Edastan elektrilevi tevitamise. Ja vahepeal rääkisin ka Aire Müürisepaga rahandusministeeriumist. Tema ikkagi ütles et peab geoaluse tegema uute kõrgusmärkidega. Palun telli see ikka siis ka - geoaluse värskendamine ja lisa palun arvele. Tervitades Riina Nedzelskiene Ruhnu ehitusnõunik 5258025 -------- Forwarded Message -------- From: "[email protected]" <[email protected]> To: "[email protected]" <[email protected]> Date: 2020-09-28 14:31:04 Subject: Teavitamine Saare maakond, Ruhnu vald, Saeveski DP algatamine Edastan -------- Forwarded Message -------- From: "[email protected]" <[email protected]> To: "[email protected]" <[email protected]> Date: 2020-09-28 12:39:36 Subject: Teavitamine Saare maakond, Ruhnu vald, Saeveski DP algatamine Tere Teavitame Saare maakonnas, Ruhnu vallas, Saeveski kinnistul detailplaneeringu algatamisest. Tervitades Riina Nedzelskiene Ruhnu ehitusnõunik 5258025 Manused: Saeveski kinnistu det plan algatamine 2020.asice 37,5 KiB Teema: Teavitamine Saare maakond, Ruhnu vald, Saeveski DP algatamine Saatja: "[email protected]" <[email protected]> Kuupäev: 26/11/2020, 14:59 Saaja: [email protected] Tere Teavitasin 1. naaberkinnistu omanikku Riina -------- Forwarded Message -------- From: "[email protected]" <[email protected]> To: "[email protected]" <[email protected]> Date: 2020-09-28 14:45:23 Subject: Fw: Teavitamine Saare maakond, Ruhnu vald, Saeveski DP algatamine -------- Forwarded Message -------- From: "[email protected]" <[email protected]> To: "[email protected]" <[email protected]> Date: 2020-09-28 14:40:56 Subject: Teavitamine Saare maakond, Ruhnu vald, Saeveski DP algatamine Tere Teavitame Saare maakonnas, Ruhnu vallas, Ruhnu külas, Saeveski kinnistul detailplaneeringu algatamisest. Tervitades Riina Nedzelskiene Ruhnu ehitusnõunik 5258025 Manused: Saeveski kinnistu det plan algatamine 2020.asice 37,5 KiB Teema: 3 Teavitamine Saare maakond, Ruhnu vald, Saeveski DP algatamine Saatja: "[email protected]" <[email protected]> Kuupäev: 26/11/2020, 15:01 Saaja: [email protected] -------- Forwarded Message -------- From: "[email protected]" <[email protected]> To: "[email protected]" <[email protected]> Date: 2020-09-28 14:45:38 Subject: Fw: Teavitamine Saare maakond, Ruhnu vald, Saeveski DP algatamine -------- Forwarded Message -------- From: "[email protected]" <[email protected]> To: "[email protected]" <[email protected]> Date: 2020-09-28 14:39:37 Subject: Teavitamine Saare maakond, Ruhnu vald, Saeveski DP algatamine Tere Teavitame Saare maakonnas, Ruhnu vallas, Saeveski kinnistul detailplaneeringu algatamisest. Tervitades Riina Nedzelskiene Ruhnu ehitusnõunik 5258025 Manused: Saeveski kinnistu det plan algatamine 2020.asice 37,5 KiB Teema: Vastus 3 Teavitamine Saare maakond, Ruhnu vald, Saeveski DP algatamine Saatja: "[email protected]" <[email protected]> Kuupäev: 26/11/2020, 15:02 Saaja: [email protected] -------- Forwarded Message -------- From: "[email protected]" <[email protected]> To: "[email protected]" <[email protected]> Date: 2020-09-28 16:27:43 Subject: Fw: Re: Teavitamine Saare maakond, Ruhnu vald, Saeveski DP algatamine -------- Forwarded Message -------- From: "Kristjan TOOMASPOEG" <[email protected]> To: "[email protected]" <[email protected]> Date: 2020-09-28 16:07:28 Subject: Re: Teavitamine Saare maakond, Ruhnu vald, Saeveski DP algatamine Tervist, kinnitan teate kä esaamist lugupidamisega Kristjan Toomaspoeg Il giorno lun 28 set 2020 alle ore 13:39 [email protected] <[email protected]> ha scri o: > > > Tere > > Teavitame Saare maakonnas, Ruhnu vallas, Saeveski kinnistul > detailplaneeringu algatamisest. > > Tervitades > Riina Nedzelskiene > Ruhnu ehitusnõunik > 5258025 > > -- Kristjan Toomaspoeg Professore Associato Dipar mento di Storia, Società e Studi sull'Uomo Università del Salento  RUHNU VALLAVALITSUS KORRALDUS Ruhnu 17.12. 2020 a. nr 70 Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku korraldamine Ruhnu Vallavolikogu 31. juuli 2020. a. otsusega nr 10 algatati detailplaneering Ruhnu vallas Ruhnu külas Saeveski katastriüksusel (katastritunnus 68901:001:0348, kinnistu nr 2632034). Samas otsustati mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist. Katastriüksuse suurus 0,9 ha ja katastriüksuse sihtotstarve on 100% tööstusmaa. Vastavalt Ruhnu valla üldplaneeringule on Saeveski katastriüksuse sihtotstarbeks määratud tööstusmaa. Detailplaneering algatati arvestades võimalike spetsialistide tööleasumisel Ruhnus, võib saada takistuseks vabade elamisindade puudus. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev. Lähtudes eeltoodust ja vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 2 ja § 82 lg 5 , Ruhnu Vallavalitsus o t s u s t a b: 1. Korraldada detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek 04.01. 2021 kuni 02. 02.2021 a. Ruhnu vallamajas ja Ruhnu valla veebilehel ruhnu.ee/detailplaneering. 2. Informeerida avalikust ja puudutatud isikuid väljapaneku toimumisest planee- rimisseaduses ettenähtud korras. 3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 4. Käesoleva korralduse peale võib esitada Ruhnu Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teadasaamise päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. Andre Nõu Vallavanem Tiina Allik Vallasekretär Ruhnu Vallavalitsus [email protected] 01.02.2020 Arvamus Saeveski kinnistu detailplaneeringu kohta 1. Planeeringuga likvideeritakse Ruhnu saarel saekaater. Saekaatri kui hädavajaliku kohaliku taristu elemendi likvideerimisega halvendatakse oluliselt kohalike inimeste võimalusi metsa majandada ja ise saematerjali toota. See halvendab olulisel määral inimeste toimetulekuvõimalusi ja metsa kui kohaliku taastuva ressursi kasutuselevõttu. Väide, et saekaatri sisustus antakse ühele mtü-le rendile ja see tagab saekaatriteenuse tagamise, on hämamine ja otsene vale. Ükski mtü ei suuda oma vahenditest saekaatrit ehitada ja vallaga võrdsetel tingimustel saekaatriteenust osutada. 2. Planeeringu ainus eesmärk on elamispinna loomine võimalikele spetsialistidele ja sotsiaalabi vajajatele. Ruhnu vallal on juba praegu mitu aastat pooleli spetsialistidele mõeldud elamispinna ehitus vallamaja teisel korrusel, ka sai vald hiljuti riigilt Piiri elamu oma vajaduste katmiseks. Samuti on vallal vaba elamumaad mujal saarel (nt Ullis-Stock). Saart päev-paar väisavad spetsialistid saab majutada turismitaludesse. Seetõttu ei ole mingit vajadust kohalike inimeste elutingimusi halvendada ja seda planeeringut kehtestada. Uue elamispinna loomisele on mitmeid alternatiive, saekaatrile mitte ühtegi. 3. Saeveski kinnistu on Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt Ruhnu vallale üle antud tasuta ja sihtotstarbelisena tagamaks saekaatri töö jätkumine ning saareelanikele teenuse osutamine. Riik on kaasrahastanud ka saekaatri sisseseade ostmist. Planeeringuga Saeveski kinnistu tootmismaa muutmine elamumaaks ja saekaatri likvideerimine on riigi petmine. 4. Ruhnu valla üldplaneering kehtestati 2002. a ja sellega määrati muu hulgas saare arenguks vajalik tootmismaade alad. Üldplaneering arvestas ruhnurootslaste aastasadade ja nõukogudeaja aastakümnete jooksul väljakujunenud maakasutusega ning määratles kogu maakasutuse terviklahenduse kogu saare jaoks nii tänapäevaks kui tulevikuks. Üldplaneeringuga määratud saare arenguks vajalikud tootmismaadest on valla omandis praeguseks Saeveski, Suurekuuri, Töökoja ja Tööstuse kinnistud. Neist on Saeveski kinnistu ainuke, mis ei ole täis ehitatud või välja renditud ja kus on vabade laoplatside arvel võimalik tulevikus tootmistegevust laiendada ja arendada. Vaba elamumaad elamuehituseks on saarel piisavalt, nii era- kui valla omandis. Vastavalt planeerimisseaduse § 3 lg 1 peab planeering olema terviklik ruumilahendus, mis käsitleb kõiki maakasutusega seotud tahke, sh majandustegevuseks vajaliku maa planeerimine. Saeveski kinnistu detailplaneering muudab ülplaneeringut ja muudab Saeveski kinnistu tootmismaast elamumaaks. Samas ei ole planeeringus ühtegi sõna valla tootmismaade vajalikkuse kohta, analüüsi ega kaalutlust miks on vaja tootmismaa elamumaaks muuta (ja seda olukorras, kus vallal on elamuarenduseks vaba maad), millised on saare vajadused majandustegevuse arendamiseks praegu ja tulevikus. On oluline märkida, et Ruhnu saarelise asendi tõttu puuduvad siin alternatiivid maakasutuseks mujal, kogu maakasutuse võimalused tuleb leida kohapealt ja peavad olema väga põhjalikult läbi analüüsitud ja kaalutletud. Vastavalt planeerimisseaduse § 3 lg 2 ja 3 peab planeering koosnema seletuskirjast, millega analüüsitakse ruumilise arengu eesmärke ja nende saavutamiseks valitud planeeringulahendusi ning valikute põhjendusi. Üldplaneeringu põhilahendust muutev detailplaneering peab sisaldama üldplaneeringu tasemel vastavasisulist seletuskirja. Niivõrd kuivõrd Saeveski detailplaneeringu seletuskirjas puudub valla tootmismaade vajalikkust ja valla majandustegevuse arengut käsitlev ja analüüsiv osa, on see planeerimisseadusega vastuolus. Üldplaneering peab olema terviklik ruumilahendus ka peale detailplaneeringuga vastuvõetud muudatusi. 5. Kehtiva Ruhnu valla üldplaneeringuga määratleti Ruhnu saare põhilised maakasutustingimused. Määratleti ka saare eluks ja arenguks vajalik tootmismaa nii praeguste kui tuleviku vajaduste tarbeks. Vajaliku tootmismaa muutmine elamumaaks on ühemõtteliselt üldplaneeringuga vastuolus. Elumumaad on saarel täiesti piisavalt, sealhulgas ka Ruhnu vallal, et tagada vajalik elamuehitus. Tootmismaad kuskilt juurde saada ei ole, ei nüüd ega tulevikus. 6. Planeeringu algatamise otsuses on planeeringu eesmärgiks kahe kahekorruselise paarismaja püstitamine, kõrgusega kuni 8m. Ruhnu saare elamuhoonestus koosneb 100% ühepereelamutest. Kui kehtis valla ehitusmäärus, sätestas see lamekatuste vältimiseks viilkatuse kohustuse ja elamu- ja suvilaehituse puhul individuaalelamu nõude. Sama seisukoht peaks vallas valitsema ka praegu. Kortermajade ehitus muudaks Ruhnu küla arhitektuurilise väljanägemise hüppeliselt koledamaks ja halvandaks kõikide kinnistuomanike kinnistute väärtust. Igaüks võib „imetleda“ kolhoosiajal Kihnu saarel sadama lähedale ehitatud korterelamut, mis on väikesaarel ühemõtteliselt võigas vaatepilt. Planeeringu koostaja väide “Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine loodusesse – suhteliselt madal, kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus.“ on kõige leebemalt väljendudes rumal ja ebakompetente. 8m kõrguse kortermaja kohta öelda „suhteliselt madal ja kerge“, kui saarele omane eramajade kõrgus tavapäraselt ei ületa 6 meetrit, ei vasta tõele. Kokkuvõtvalt olen seisukohal, et seda planeeringut ei tohi mingil juhul kehtestada. Planeeringu kehtestamine halvendab oluliselt kohalike inimeste toimetulekuvõimalusi ning metsa kui peamise kohaliku ressursi kasutuselevõttu. Planeering halvandab oluliselt Ruhnu küla arhitektuurset ilmet ja rikub külavaadet. Planeering on vastuolus nii valla üldplaneeringu kui valla arengukavaga. Kaarel Lauk  RUHNU VALLAVALITSUS Ruhnus, 26.02.2021 nr. 7.-1.2./21/1-2 Lp. Kaarel Lauk Vastuskiri Olete esitanud 01.02.2021 arvamuse Saeveski kinnistu detailplaneeringu kohta. Arvamuse kohaselt olete seisukohal, et planeeringut ei tohi kehtestada, kuna planeeringu kehtestamine halvendab oluliselt kohalike inimeste toimetulekuvõimalusi ning metsa kui peamise kohaliku ressursi kasutuselevõttu. Teie seisukoha kohaselt on üldplaneering vastuolus nii üldplaneeringu kui ka valla arengukavaga. Ruhnu Vallavalitsus on teie esitatud arvamuse läbivaadanud ja leiab, et detailplaneeringu menetlusprotsessiga minnakse Saeveski detailplaneeringul edasi. Teie arvamust ja vallavalitsuse seisukohti arutatakse 15.03.2021 kell 12:00 Ruhnu vallamajas toimuval Saeveski detailplaneeringu avalikul arutelul. Järgnevalt esitame selgitused Teie arvamuses toodud seisukohtadele. 1. Ruhnu Vallavalitsuse jaoks on oluline säilitada kohalikele inimestele võimalus Ruhnu saarel metsa majandada ja ise saematerjali toota. Seetõttu on planeeringuga ette nähtud Ruhnu saarel saekaatri säilimine ning planeeringu realiseerimise tulemusena ei likvideerita Ruhnu saarelt saekaatrit. Saeveski ülesseadmine ja tööstushoonete koondamine Tööstuse kinnistule on kavandatud ka Ruhnu valla arengukavas. Saekaatri detailplaneeringu kohaselt teisaldatakse Ruhnu saare saekaater ümber teisele olemasolevale tootmismaale. Tagamaks saekaatri säilimise saarel on Saeveski detailplaneeringu seletuskirja alapunkti 1.13.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord täiendatud konkreetselt saekaatrit puudutavate punktidega. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on esmajärjekorras teostavad tööd olemasoleva saekaatri seadmete teisaldamine Saeveski kinnistult Tööstuse kinnistule ning seejärel uue saekaatri tegevus- või kasutusloa taotlemine ja väljastamine. Detailplaneeringu seletuskirja järgne tööde järjekord kajastatakse ka Saeveski detailplaneeringu kehtestamise volikogu otsuses. Väljavõte detailplaneeringu seletuskirjast: 1.13 PLANEERINGU REALISEERIMINE 1.13.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord: 1. Olemasoleva saekaatri seadmete teisaldamine Saeveski kinnistult Tööstuse kinnistule; 2. Tööstuse kinnistu uue saekaatri tegevus- või kasutusloa taotlemine ja väljastamine; Seega detailplaneeringu realiseerimisel tagatakse esmajärjekorras saeveski säilimine ja nõuetekohane toimimine Ruhnu saarel ning kohalikel inimestel on edaspidi praeguse olukorraga vähemalt samaväärsed võimalused metsa kui peamise kohaliku ressursi kasutuselevõtmiseks. 2. Ruhnu valla rahvaarv on viimastel aastatel kasvanud, seetõttu tekib ka järjest suurem vajadus elamispindade järele. Ruhnu vallamaja kohale kavandatud pooleli olevad elamispinnad olid kavandatud kiirabitöötajate majutamiseks ja lühiajaliseks spetsialistide majutamiseks. Kui soovime saarele tuua ja luua püsielanikkonda, siis peame pakkuma elamist ka nende pereliikmetele. Ruhnu vald on leidnud, et Saeveski detailplaneeringu kohaselt kavandatavad elamud on valla poolt perekondadele pakutavatest võimalikest lahendustest parim, tagamaks inimestele parimat elukvaliteeti. Ruhnu eraldatuse tõttu peavad siin pakutavad elamispinnad olema ka tulevastele elanikele vajadusi arestavad, mitte ühiselamutüüpi väikesed korterid nagu vallamaja kohale on planeeritud. Saeveski kinnistu elamumaana on sobivas asukohas. Samas saeveski tööstusobjektina on elamuala kõrval mürarikas, mistõttu sobib ta olemuselt paremini külas eemal olevatele tootmismaadele. Paarismajade ehitamine Ruhnule on ka üks Ruhnu valla arengukavas kavandatud tegevustest. Ruhnu valla üldplaneeringu kohaselt on saarel määratud piisavalt tootmismaad, mida ei ole 16 aasta jooksul pärast üldplaneeringu kehtestamist kasutusele võetud. Uus saekaatri asukoht on kavandatud 3,84 hektari suurusele Tööstuse katastriüksusele, mis on 100% tootmismaa, mida praegusel juhul enamuses ei kasutata üldplaneeringu kohase sihtotstarbe kohaselt. Seega on vallal tootmismaa jaoks hetkel piisavalt alternative ka pärast saeveski Tööstuse maaüksusele ülesseadmist. 3. Ruhnu vald on kasutanud tasuta üleantud maad tootmismaana üle kaheteistkümne aasta. Saeveski maaüksus on antud kohaliku omavalitsuse omandusse omavalitsuse funktsioonide täitmiseks. Ruhnu vald näeb, et edasise arengu tagamiseks on otstarbekas kasutada antud maad saare elanikel elamismaana, kuna see asub olemasolevate elamumaade kõrval ja moodustab külasüdamega ühtse terviku. Ruhnu vald jääb ka detailplaneeringu realiseerumisel maa omanikuks. Kui tekib vajadus ja soov maa võõrandada, lähtub vald võõrandamisel kõigist õigusnormides sätestatud nõuetest ja kooskõlastustest. Samuti on kasutatud sihtotstarbeliselt riigi kaasfinantseerimisega soetatud saeveski sisseseadet. Riigi kaasfinantseerimisega soetatud sisseseade jääb kasutusse ka edaspidi detailplaneeringu realiseerumisel ning Ruhnu saarelt saeveskit ei likvideerita. 4. Saeveski detailplaneeringu koostamisel on arvestatud valla omanduses ja kasutatava tootmismaaga. Saeveski detailplaneeringuga nähakse ette sammud tagamaks hetkel Saeveski kinnistul toimuva tegevuse säilimiseks vähemalt samaväärses mahus kui enne detailplaneeringu kehtestamist. Detailplaneeringule on lisatud muuhulgas  keskkonnamõjude eelhinnang, mille kohaselt on küla kõrval otstarbekam arendada elamumajandust ning mürarikas tootmisobjekt ümber teisaldada külast eemal asuvale tootmismaale. Saeveski ümbertõstmine ja Saeveski maaüksuse muutmine elamumaaks on otseselt arengukavakohane tegevus. Arengukava koostamisel ja kinnitamisel on arvestatud praegust ja tulevast kõige optimaalsemat maakasutust tagamaks valla praegustele ja tulevastele elanikele parimad elutingimused toimetulekuks. 5. Ruhnu valla üldplaneering, millega on määratletud saare põhilised maakasutustingimused, on kinnitatud 2002. aastal, kui Ruhnu valla elanike arv oli oluliselt väiksem kui praegu. Kinnitamise hetkel oli üldplaneeringus määratletud maakasutus kindlasti parim, mis sellel hetkel valla edasiseks arenguks vajalik oli. Praeguseks hetkeks on Ruhnu vald leidnud, et otstarbekam on koondada tootmismaa sihtotstarvet eeldavad objektid ühte kohta küla keskusest eemale, alale, kuhu üldplaneeringuga on määratud tootmismaa sihtotstarve, kuid mida ei ole kasutusele võetud. See on kajastatud ka hetkel kehtivas valla arengukavas. Detailplaneeringu tulemusena kavandatud saeveski ümbertõstmine aitab kaasa üldplaneeringuga ja arengukavaga tootmismaaks kavandatud Tööstuse kinnistu paremaks kasutusele võtuks tootmismaana. Samas jääb Tööstuse kinnistule veel piisavalt vaba tootmismaad, mida täiendavalt sihipäraselt edaspidi kasutusele võtta. Järjest kasvavat elamuala kavandatakse samas olemasoleva elaamumaa ja ajaloolise külasüdame kõrvale. Seaduse kohaselt on üldplaneeringu muutmine võimalik näiteks üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Vastavalt Saeveski maaüksuse detailplaneeringu lähteülesandele on Saeveski detailplaneering üldplaneeringut muutev detailplaneering planeerimisseaduse § 142 mõttes. Saeveski detailplaneeringu menetluse käigus kohaldatakse üldplaneeringut muutva detailplaneeringule sätestatud menetlusreegleid. Seega ei ole Saeveski detailplaneering üldplaneeringuga ja õigusnormidega vastuolus. 6. Planeeritud kaks kahekorruselist paarismaja peavad vastama valla poolt väljastatud projekteerimistingimustele. Kui jõutakse arhitektuurse eskiislahenduseni, tutvustatakse ja kooskõlastatakse see naabritega. Kokkuvõtvalt Saeveski detailplaneeringu kehtestamine ei halvenda kohalike inimeste elukvaliteeti, kuna kavandatakse elanikele täiendav elamumaa ning saeveski saarel säilitatakse. Saeveski detailplaneeringuga kavandatakse otseselt realiseerida Ruhnu valla arengukavas seatud arenguid ja eesmärke. Olete oodatud 15.03.2021 kell 12 Ruhnu vallamajas toimuvale Saeveski detailplaneeringu eskiis-lahenduse avalikule arutelule, kus artutatakse teiepoolseid seisukohti. Lugupidamisega, Andre Nõu Ruhnu vallavanem Riina Nedzelskiene Teie 08.02.2021 ehitusnõunik Ruhnu Vallavalitsus Meie 11.03.2021 nr 6-2/21/2765-2 [email protected] Seisukoht Saeveski detailplaneeringu keskkonnamõju eelhindamise kohta Austatud Riina Nedzelskiene Saatsite1 Keskkonnaametile Ruhnu vallas Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu (koostaja LEMMA OÜ) ja Ruhnu Vallavolikogu 31. juuli 2020 otsuse nr 10 „Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. Planeeringuala asub Saare maakonnas Ruhnu vallas Ruhnu külas ja hõlmab Saeveski kinnistut (katastritunnus 68901:001:0348, kinnistu nr 2632034, pindala 8992,0 m2, sihtotstarve tootmismaa 100 %). Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada katastriüksus kolmeks krundiks, määrata elamukruntidele ehitusõigus ning hoonestusala koos olulisemate arhitektuurinõuete, vajalike tehnovõrkude planeerimisega, liikluskorralduse lahendamisega ning vajalike servituutide ja kitsenduste ulatuse seadmisega. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Ruhnu Vallavolikogu 17.12.2002. a. otsusega nr 27 kehtestatud Ruhnu valla üldplaneeringus Saeveski katastriüksusele määratud maakasutuse juhtotstarvet 83% ulatuses elamumaaks, seetõttu on detailplaneering planeerimisseaduse § 142 tähenduses kehtivat üldplaneeringut muutev. Lähtudes esitatud materjalidest ja teadaolevast informatsioonist on Keskkonnaamet seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju2 ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas. Siiski esitab Keskkonnaamet KSH eelhinnangu kohta järgnevad märkused. Keskkonnaameti hinnangul on KSH eelhinnangu ptk 5.1 „Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine“ ja 5.2 „Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele“ puudulikud, kuna neis puudub sisuline analüüs mõjude kohta kaitstavatele aladele. On tõdetud, et tegevus ei mõjuta Natura 2000 alasid ega piirkonnas asuvaid kaitstavaid loodusobjekte, kuna planeeringualal kaitstavad loodusobjektid puuduvad. 1 Dokument on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 09.02.2021 numbriga 6-2/21/2765 2 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 22 mõistes Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Seda toetab ka ptk-s 7 „Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta“ esitatud järeldus, et planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt puudub ebasoodne mõju piirkonnas olevale Natura alale (Ruhnu loodusala), ala kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele, sh elupaikade seisundile ja kaitstavate liikide seisundile. Keskkonnaameti hinnangul võib tegevuse mõju ulatuda ka väljapoole planeeringuala (st alale, kus kaitstavad loodusobjektid asuvad), kuid KSH eelhinnangus seda analüüsitud ei ole. Põhjendamata on ptk-s 5.1 esitatud argument, et arvestades kavandatava tegevuse iseloomu (praeguse tootmismaa hoonestamine elamutega) ja paiknemist (ei kattu Natura alade kaitse- eesmärgiks olevate elupaikade ja liikide leiukohtadega), siis on tugevalt ebatõenäoline, et antud detailplaneeringuga kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit negatiivselt. Samas ei ole eelnevalt selgitatud, milline mõju kaasneb tootmismaa hoonestamisel elamutega. Ptk-des 5.2 ja 7 on esitatud järeldus, et olulist negatiivset mõju või aastaringset täiendavat koormust kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele DP alale nelja perekonna jagu püsielanike lisandumisel ei avaldata. Samas puudub eelnevas tekstis analüüs elanike lisandumisega kaasneva mõju kohta (nt kas kasvab tallamiskoormus; kas suureneb müra, mis võib häirida linde). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Kadri Tamm 5300 2210 (keskkonnakorraldus) [email protected] Allar Liiv 5770 2448 (looduskasutus) [email protected] 2 (2) Teema: Saeveski detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu muutus! Saatja: Ruhnu Vallavalitsus <[email protected]> Kuupäev: 12/03/2021, 16:35 Saaja: "[email protected]" <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]>, Anu Altmets <[email protected]>, Vallavanem <[email protected]>, O Olesk <o @puuvestja.ee>, : Heiki Kukk (päästeamet) – <[email protected]> Koopia: "Aire.Muursepp@fin.ee" <Aire.Muursepp@fin.ee> Tere Seoses ulatusliku Covid-19 viiruse levikuga on keelatud planeeringute avalikud arutelud koosoleku vormis ühes ruumis viibimisena. Oleme välja pakkunud esmamspäeval, 15.märtsil kell 12.00 väljakuulutatud Ruhnu valla Saeveski detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu pidamise vormiks Teamsi keskkonna. Kuna kõigil koosolekul osaleda soovijatel ei ole võimalik sellel ajal Teamsi keskkonnas koosolekuga liituda, jätab Ruhnu Vallavalitsus 15.03.2021 kell 12.00 välja kuulutatud avaliku arutelu koosoleku ära. Järgmise koosoleku kuupäeva ja kellaaja teatame Teile edaspidi. Lugupidamisega, Tiina Allik Vallasekretär 4533816, 5129107 [email protected] Lp Ruhnu Vallavolikogu esimees Heiki Kukk Ruhnu Vallavolikogu 31. juuli 2020. a. otsusega nr 10 algatati detailplaneering Ruhnu vallas Ruhnu külas Saeveski katastriüksusel (katastritunnus 68901:001:0348, kinnistu nr 2632034). Samas otsustati mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise (edaspidi KSH) üle otsustamise eel tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6. Millistelt asutustelt peale Keskkonnaameti on seisukohta küsitud? KeHJS kohaselt tuleb otsustajal kaalutleda KSH hindamist kindlasti olukorras, kus kavandatava planeeringuga kavatsetakse muuta üldplaneeringut ja kui läheduses on Looduskaitse või Natura 2000 võrgustiku alasid. Looduskaitse ja Natura 2000 võrgustiku alade valitseja on Keskkonnaamet, kelle seisukohta tuleb kindlasti planeeringu menetlusel küsida. Seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6 tuleb küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal mitte Volikogu poolt vastuvõetud lõplikule otsusele. Sellele asjaolule juhib tähelepanu ka Keskkonnaamet oma 28.12.2020 kirjas. Kahetsusväärne on, et Ruhnu valla ametnikud pole tehtud vigadest teavitanud volikogu, ega neid vist isegi teadvustanud olulistena. Keskkonnaameti viidete alusel on küll vallavalitsus tellinud KSH eelhinnangu, kuid ei ole muutnud 17.12. 2020 a. korraldust Nr 70 Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku kohta 04.01 - 02. 02.2021 ning avaliku arutelu aega 15.03.2021. Võimalik, et sealjuures on lähtutud vaid planeerimisseaduse § 142 lg 2 ja § 82 lg 5, mitte KeHJS sätestatud menetluskorrast? Avalikkusele on olnud tutvumiseks Ruhnu Vallavolikogu 20. aprill 2015 otsusega nr 7 algatatud Saeveski katastriüksuse detailplaneeringule koostatud eelhinnang, kuigi Ruhnu Vallavolikogu 31. juuli 2020 otsuse nr 08 kohaselt lõpetati nimetatud detailplaneeringu menetlus. Eksitavalt on avalikul dokumentide väljapanekul olnud tutvumiseks kehtetu detailplaneeringu koosseisu kuuluv KSH eelhinnang. Avalikkusele on esitatud piiritletud tähtajal tutvumiseks kehtetute algdokumentidega ja mittetäielik planeeringu dokumentatsioon, kust on puudu ka asjaomaste asutuste seisukohad. Keskkonnaameti 11.03.2021 nr 6-2/21/2765-2 vastuse kohaselt on 8.02.2021 valminud KSH eelhinnangu ptk 5.1 „Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine“ ja 5.2 „Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealusteleliikidele jt loodusobjektidele“puudulikud, kuna neis puudub sisuline analüüs mõjude kohta kaitstavatele aladele. Avalikkusele on kohane tutvustada seda KSH eelhinnangut peale seda, kui koostaja on esitanud täiendused KeA esiletoodud kõigi puuduste osas. Eksitav ja vastuoluline teave Ametlikes Teadaannetes KSH algatamise või algatamata jätmise otsusest tuleb teavitada 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes. 26.08.2021 avaldatud Teadaanne nr 1646508 ilmus tähtajaliselt hilinenult kuid menetluslikult ennatlikult. Tähtaegadele vaatamata on avaldatud teate sisu eksitav, vastuolus alusdokumendi sisuga ja leebelt väljendudes ebakompetentsust demonstreeriv. Kui Volikogu otsus nr 10 kirjeldab planeerimisprotsessi, mille käigus on otsustatud jätta keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatamata, siis Ametlikus Teadaandes on kinnitus, et KMH jäeti algatamata Saeveski katastriüksusel, kuna kavandatav tegevus ja ehitiste kasutusotstarve ei ole KeHJS § 6 loetletud tegevuse nimekirjas. Volikogu otsuses koostamise algataja ja kehtestaja on Ruhnu Vallavolikogu ja koostamise korraldaja on Ruhnu Vallavalitsus. Ametlikus Teadaandes on arendaja Ruhnu Vallavalitsus ja otsustaja on Ruhnu Vallavalitsus (kontaktisik Andre Nõu, e-post [email protected], telefon 56221913). Kokkuvõtvalt jätab Ametlikes Teadaannetes avaldatu mulje nagu kavatseks avaldaja läbi viia ehitusloa menetlust, kus on KMH ning Vallavalitsus vallavanema isikus on nii arendaja kui ka otsustaja rollis, mis on vastuolus seadusega (KeHJS § 9.lg(2)). Põhjalikumal süvenemisel kogu dokumentatsiooni võib täheldada, et tegemist on siinjuures nii arendaja kui ka otsustaja asjatundmatusega orienteeruda planeeringute koostamise korraldaja vastutustes. Kuigi volikogu otsus kinnitab, et tulenevalt 100% tööstusmaa sihtotstarbega kinnistu muutmisest elamumaaks on algatatav detailplaneering üldplaneeringut muutev, siis vallavalitsuse selgituses on, et kavandatav detailplaneering järgib üldplaneeringut. Taolistest põhimõttelistest vääritimõistmistest on tõenäoliselt tulenenud mitmed menetlusvead, sest on lähtutud valest protsessist, seadusesätetest ja alahinnatud oluliste menetlusetappide järjekorda ja vajadust. Kui Ruhnu valla volikogu ja vallavalitsus kavatsevad järgida käimasoleva detailplaneeringu menetluse juures Ruhnu valla arengukava 2020 – 2030 kinnitatud valla juhtimise põhimõtteid, siis tuleb koheselt kõrvaldada avaldatud Ruhnu valla mainet kahjustavad otsused ja teadaanded ning sellest teavitada avalikult kogukonda? Avaliku arutelu korraldamine kogukonnas ainult e-keskkonnas ajal, mil Vabariigi Valitsuse otsusega peavad olema kõik avalikud siseruumid, sh raamatukogud ja internetipunktid külastajate jaoks suletud, halvendab tunduvalt arutelust osavõttu nendele elanikele, kes ei oma vastavaid oskusi ja seadmeid kodus. Seega võiks esmaspäeval, 15.märtsil kell 12.00 toimuv Saeveski kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu Teamsi keskkonna vahendusel minna arvesse lihtsalt teavitusüritusena, mitte planeeringu kehtestamiseks piisava avalikkust kaasava aruteluna. Avalikkusele tuleb anda mõistlikult aega kõigi asjakohaste ja kehtivate Saeveski kinnistu detailplaneeringu dokumentide ja seisukohtadega tutvumiseks. Seoses eeltooduga on mul ettepanek peatada praegu vallavalitsusele antud volitused Saeveski kinnistu detailplaneeringu menetlemiseks. Eeltoodut arvestades on mul ettepanek järgmisel Volikogu istungil tühistada Ruhnu Vallavolikogu 31. juuli 2020. a. otsus nr 10, mis sellisel kujul on Ruhnu Vallavolikogu mainet ja usaldusväärsust kahjustav. Otsuse tühistamine annab aluse Ametlikest Teadaannetest ebapädeva teate eemaldamiseks. Kui vallal on kavas planeeritavate hoonete ja rajatiste ehituseks taotleda raha riiklikest programmidest, tuleks varakult arvestada, et puudulike menetlustoimingutega projektidele on vähem lootust toetust saada. Eriti ranged nõuded KMH ja KSH läbiviimisele on EL rahastusega programmidel. Ilmsete menetlusvigadega haldusakti on lihtne vaidlustada. Planeeringut praegu peatada ja korrektselt alustada on mõistlikum ja odavam, kui hiljem maadelda võimalike vaidlustajatega kohtus. Lugupidamisega Volikogu liige Ott Olesk  RUHNU VALLAVALITSUS Lp Ott Olesk Ruhnus, 15.03.2021 a. 7.-1.2./21/4-2 Vastuseks Teie kirjale 12.03.2021 a palus Ruhnu vallavalitsus anda hinnang Ruhnu valla Saeveski kinnistu detailplaneeringu menetluskäigule Rahandusministeeriumi Saare talituse ruumilise planeerimise peaspetsialist Aire Müürsepal, kellega teeb Ruhnu vallavalitsus ka jooksvat koostööd nimetatud detailplaneeringu menetlemisel. A. Müürsepp vastas järgmist: Toote oma kirjas välja, et keskkonnamõjude strateegilise hindamise (edaspidi KSH) üle otsustamise eel tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6. Oleme nõus Teie seisukohaga, et enne detailplaneeringu algatamist tuleb koostada KSH eelhinnang ning küsida Keskkonnaametilt seisukohad. Tunnistame, et algatamise ajaks puudus Keskkonnaameti seisukoht KSH algatamata jätmise kohta. Tänaseks on olemas Saeveski detailplaneeringule Keskkonnaameti seisukoht. Oleme puuduse kõrvaldanud. Keskkonnaamet oma kooskõlastuses pole nõudnud detailplaneeringu uut algatamist, millest lähtuvalt oleme otsustanud detailplaneeringu menetlusega edasi minna. Planeerimisseaduse § 82 lõike 2 kohaselt on avaliku väljapaneku jooksul igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust. Sellest tulenevalt kordab Ruhnu Vallavalitsus Saeveski detailplaneeringu avalikustamist, kus on võimalik arvamust anda täiendatud ja Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud KSH eelhinnangule, millest tulenevalt jäi ka 15. märtsile planeeritud avalik arutelu ära. Detailplaneeringu algatamise alusdokumendiks on Ruhnu Vallavolikogu poolt detailplaneeringu algatamise otsus. Kahjuks peame tõdema, et Ametlikes Teadaannetes on eksitav sisu. Kuna teated viitavad algatamise dokumendile, mis on detailplaneeringu koostamise aluseks, siis leiame, et teates esitatud eksitus ei ole nii suur puudus, mis vajaks tingimata uut algatamist. Kuna volikogu on oma otsusega algatanud üldplaneeringut muuteva detailplaneeringu, siis leiame, et vallavalitsuse selgitusse ekslikult sattunud „järgib üldplaneeringut“ ei ole mõjuva kaaluga. Nõustume Teie arvamusega, et enne algatamise otsust ei ole küsitud arvamust teistelt asjaomastelt asutusetelt. Planeerimisseaduse kohaselt on planeerimine avalik, kus igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada arvamust planeeringu kohta. Planeerimise menetluse käigus on kogu menetluse aja jooksul võimalik kõigil oma arvamust avaldada. Detailplaneeringu avalikustamisest teavitatakse kõiki asjaomaseid asutusi ja kaasatavaid ning enne volikogu poolt planeeringu vastuvõtmist esitatakse detailplaneering kooskõlastamiseks kõigile asjaomastele asutustele. Oleme seisukohal, et enne detailplaneeringu algatamist arvamuse küsimata jätmine ei ole nii suur puudus, mis tingiks algatamise otsuse kehtetuks tunnistamist, kuna kõikidel soovijatel on võimalus oma arvamuse esitamiseks. Lugupidamisega, Andre Nõu vallavanem Lp. Rahandusministeeriumi Saare talituse ruumilise planeerimise peaspetsialist Aire Müürsepp Suur tänu toetamast Ruhnu valla Saeveski kinnistu detailplaneeringu menetluse koostamise korraldajat. Nõustute oma kirjas küll eelnevalt esiletoodud menetluse puudustega, kuid ei lisa viidet seadusättele, mis võimaldab neid tehtud menetlusvigu vähetähtsateks hinnata ja vaidlustamise põhjused välistada. Üldplaneeringut muutev detailplaneering (PlanS § 142) on kaaluka avaliku huviga otsus. Detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine peaks siiski olema erand ning selleks peab olema mõjuv põhjendus ja kaalutletud otsus, kus on arvesse võetud kõiki alternatiivseid võimalusi. “Arvestades spetsialistide tööleasumist Ruhnus ja juba vajaminevat sotsiaalpidade hulka, on saanud probleemiks vabade elamispindade puudus.” Millistele sotsiaalpinda vajavatele spetsialistidele vald soovib ehitada maju? Kas vallal on pakkuda spetsialistidele tööd ja sellist palka, mille eest nad jõuavad pere toita ja maksta majaosa renti, mis ei erine turuhinnast? Palju neid täisajaga töökohti vakantseid on? Või kas saarele kutsutavate peamine spetsialiseerumise tegevus saab olema sotsiaalpinnal soodustingimustel elamine (SHS §41)? Kui palju on vallal puudu sotsiaalpinda? Kas Ruhnu arengukava 2020-2030 Elamumajanduse arendamine juurde on koostatud vastavate tegevuste projektide majanduslik analüüs, kus on ülevaade olemasolevast olukorrast KOV üüriturul, potentsiaalsete üürnike struktuur sh. piirkonda asuvate mobiilsete töötajate osas, tööealiste elanike ja töökohtade arv, planeeritava omafinantseeringu määr, üürielamu pikaajaliste ülalpidamiskulude läbimõeldus, riskihinnang, ajakava ja üürielamu projekti mõju majandusele? Kas KOV esmatähtsate ülesannete täitmiseks on vallas tõesti puudu elamumaad? Praegu on vallal munitsipaalomandis kuus elamumaa sihtotstarbega kinnistut kokku 2,29 ha. Saeveski DP kohaselt on kavatsus rajada paariselamud kinnistutele suurusega 3035 m² ja 4397 m². Mis takistab taolisi elamuid Piiri 7060 m² ja Männituka 5797 m² kruntidele lisaks ehitada? Vähima 1040 m² pindalaga Liivaaugu krundil asub kolme korteriga elamu. Selle arvestusega võiks elamuid lisada ka Ullis-Stock 3522 m² ja Rähni, 3262 m² kruntidele? Kui vallal on perspektiivis ette näha nii ulatuslikku tulubaasi suurenemist, kus jätkub vahendeid uusehituste ning kõigi olemasolevate ja lisanduvate munitsipaalpindade ülalpidamisega kaasnevate kulude katmiseks, siis palun esitage see arvestus? Mis on Saeveski kinnistule kahe paariselamu ja kõigi juurdekuuluvate hoonete, trasside ja rajatiste, haljastuse jm projekteerimise ja ehituse eelarve suurus? Millised on võimalikud katteallikad? Kas arengukavas ja eelarvestrateegias on lähiaastateks kõik need summad arvestatud ainult Ruhnu valla eelarvest? Kas need kohustused on vallale jõukohased ja realistlikud? Mille arvelt see tuleb? Mis selle tõttu Ruhnus paljude aastate jooksul jääb tegemata? Kas see on piisav avalik huvi valla üldplaneeringu muutmiseks? Kas on põhjalikult kaalutud muudatuse võimalikku mõju tervikule, kogu üldplaneeringule ja valla sotsiaal-majanduslikule arengule pikas perspektiivis koos kõikide riskide ja võimalustega? Tootmised võivad ajaga areneda vaiksemaks ja üha vähem keskkonda koormavaks, kuid maa sihtotstarvet elamumaast tootmismaaks tagasi muuta Natura 2000 võrgustiku alade läheduses ei pruugi enam õnnestuda. Tootmismaad saarel palju pole ja kui see asub vaid ühes paigas, võib see pikas perspektiivis osutuda valla arengut piiravaks teguriks, eriti kui oodata saarele nutikaid spetsialiste. Isegi kui arengukavas on sees suund elamufondi arendada, siis kas see on piisav alus ja ainus võimalus esitatud eesmärgi lahendamiseks - maa otstarbe muutmisel üldplaneeringus tootmismaast korterelamute juhtotstarbega maaks? Selle üldplaneeringut muutva Saeveski detailplaneeringu menetlus on kestnud üle viie aasta, on ressursse võtnud ja võtab veelgi. Kas selle eesmärgi saavutamiseks ei oleks aeg kaaluda lihtsamat ja mõistlikumat varianti? Saeveski kinnistu detailplaneering algatati aastal 2015, mil ei olnud vallal veel olemasolevale lisaks Piiri 2 elamut ja elamumaad 7060 m². Kas ka seda lisandunud pinda arvesse võttes on vallal esmalt vaja juurde ehitada uusi elumaju või pigem seada esiplaanile vallamaja renoveerimine või valla vajadusi arvestava uue terviklikuma ja ratsionaalsemalt hallatava kogukonna maja ehitus? Üldplaneeringut muutev otsus eeldab kaalukat avalikku huvi. Kui planeeringu algatamise otsuses on selle kohta valed andmed, siis ei saa huvitatud ja puudutatud isikud planeeringu mõjust õiget ettekujutust ja vastavalt oma arvamust õigeaegselt avaldada. Esitate oma kirjas: „Sellest tulenevalt kordab Ruhnu Vallavalitsus Saeveski detailplaneeringu avalikustamist, kus on võimalik arvamust anda täiendatud ja Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud KSH eelhinnangule, millest tulenevalt jäi ka 15. märtsile planeeritud avalik arutelu ära.” Kuid Ruhnu kodulehel ilmus 12.03.2021 õhtul teade: “MUUDATUS Saeveski detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu” Teate kohaselt jätab Ruhnu Vallavalitsus 15.03.2021 kell 12.00 välja kuulutatud avaliku arutelu koosoleku ära põhjusel: “Kuna kõigil koosolekul osaleda soovijatel ei ole võimalik sellel ajal Teamsi keskkonnas koosolekuga liituda”. Teates ei ole avaldatud ridagi selle kohta, et Saeveski kinnistu detailplaneeringu menetluses on ilmnenud rida puudusi, avalikkusele on tutvumiseks esitatud kehtetuid dokumente, tellitud KSH eelhinnang vajab täiendamist ja asjaomaste asutuste seisukohti veel pole. Seda, et planeerimise menetluse käigus on kogu menetluse aja jooksul võimalik kõigil oma arvamust avaldada, kinnitate ainult Teie oma hinnangus. Sellest on vähe abi, kui avalikkus ei saa teada, et võimalus kirjalikult arvamust avaldada ei ole piiratud ainult perioodiga 4.01 – 2.02.2021. Esitatud hinnangust ei ilmne koostamise korraldajate osalust ja teadvustatud vastutust toimingutes. Toimuva alusel on pigem toetatud kahtlus, et käesolevat Saeveski kinnistu detailplaneeringu menetlust ei ole otstarbekas pädevuse ja ressursside puudumise tõttu jätkata. Ettepanek on Ruhnu Vallavolikogul tõsiselt kaaluda ressursside kulutamise võimalust planeeringu menetlusprotsessi jätkamisel ning Volikogu 31.07.2020 a otsuse nr 10 tühistamist seoses esmasest algatamisest 2015 a. muutunud algtingimuste, võimaluste ja vajadustega. Lugupidamisega Ruhnu Vallavolikogu liige Ott Olesk  Ruhnu vallas Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Tallinn 2021 Ruhnu vallas Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Nimetus: Ruhnu vallas Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö tellija: Ruhnu Vallavalitsus Saare maakond, Ruhnu vald, Ruhnu küla, Vallamaja, 93001 Tel: +372 453 3816 E-post [email protected] Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5139031 E-post [email protected] Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik Töö versioon: 06.04.2021 2 Ruhnu vallas Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................................ 5 2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest .................................................................................. 7 3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 8 3.1 Saare maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................. 8 3.2 Ruhnu valla üldplaneering......................................................................................... 10 4 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 11 5 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 13 5.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ........................................................... 13 5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ................. 14 5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .......................................... 15 5.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn . 16 5.4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele ................................................................................. 16 5.4.2 Jääkreostus......................................................................................................... 17 5.4.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus .................................... 17 5.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 18 5.6 Visuaalne mõju .......................................................................................................... 18 5.7 Mõju kultuuriväärtustele .......................................................................................... 19 5.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus .................................................................. 20 5.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine...................... 20 5.10 Muud aspektid ....................................................................................................... 20 6 Asjaomaste asutuste seisukohad ..................................................................................... 21 7 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 22 Kasutatud materjalid................................................................................................................ 25 3 Ruhnu vallas Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) detailplaneeringust huvitatud isiku Ruhnu Vallavalitsuse tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Mihkel Vaarik. KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), KeHJS alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“. Samuti on lähtutud juhendist: Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Ruhnu Vallavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta. Ruhnu vallas Ruhnu külas Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu koostamine on algatatud Ruhnu Vallavolikogu 31.07.2020. a. otsusega nr 10. Sama otsusega jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Kuna tegemist on kehtivat Ruhnu valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga ning tegevus toimub Natura 2000 ala läheduses, tuleb DP algatamise eelselt läbi viia KSH eelhindamine. Samuti tuleb KSH vajalikkuse kohta küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, edastades seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lg 3 punktis 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu koos selle aluseks oleva KSH eelhinnanguga. Töö eesmärgiks oli selgitada, kas Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu (DP) koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Ruhnu Vallavolikogu). KSH vajalikkuse kohta tuleb DP algatamisotsuse eelnõu põhjal küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6. Keskkonnaamet on oma kirjaga 11.03.2021 nr 6-2/21/2765-2 esitanud oma seisukoha, mida on KSH eelhinnangus arvestatud. 4 Ruhnu vallas Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 1 Kavandatava tegevuse kirjeldus KSH eelhinnangu koostamisel lähtuti arhitektuuribüroo DAGOpen OÜ poolt koostatud Saeveski katastriüksuse (KÜ) detailplaneeringu lahendusest. Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada ca 0,9 ha suurune ala kolmeks krundiks, määrata uutele elamukruntidele ehitusõigus ning hoonestusala koos olulisemate arhitektuurinõuete, vajalike tehnovõrkude planeerimisega, liikluskorralduse lahendamisega ning vajalike servituutide ja kitsenduste ulatuse seadmisega. Ehitusõigus on vajalik alale elamute rajamiseks, et tagada elamispinnad võimalike spetsialistide tööle asumisel Ruhnus. Detailplaneeringu eskiis näeb ette ala elamukruntidele kahe kahekorruselise kaksikelamu rajamist, kumbki ehitusaluse pinnaga kuni 650 m2 ning kõrgusega kuni 8,0 m. Elamukruntidel on lubatud elamu ja kaks kõrvalhoonet (kuni 6,0 m). DP teeb ettepaneku muuta Ruhnu Vallavolikogu 17.12.2002. a. otsusega nr 27 kehtestatud Ruhnu valla üldplaneeringus Saeveski katastriüksusele määratud maakasutuse juhtotstarvet. ÜP järgi asub maa-ala detailplaneeringu kohustusega alal tootmismaal ja ka Saeveski KÜ maakasutuse sihtotstarbeks on 100% tootmismaa. Detailplaneeringuga soovitakse muuta praeguse katastriüksuse maa sihtotstarve 83% ulatuses elamumaaks kahe krundi ulatuses. Ühisveevärgi puurkaevu ja pumpla jaoks moodustatakse kolmas tootmismaa 100% krunt. Saeveski KÜ asub Ruhnu küla keskosas, kus hoonestuse moodustavad nii aastaringsete elanike kodud kui ka hooajalised elamud. Kavandatavad hooned moodustavad ühtselt toimiva terviku olemasoleva lähipiirkonna hoonestusega. Planeeritavad elamud on mõeldud elamispinnaks võimalikele spetsialistidele, kes asuvad tööle Ruhnu saarel. 5 Ruhnu vallas Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Joonis 1. Väljavõte DP eskiisist. Allikas: DAGOpen OÜ. 6 Ruhnu vallas Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest Lähtudes Planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lõikest 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid menetlusnõudeid. Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Seega toimub KSH vajaduse üle otsutamine PlanS ja KeHJS koostoimes. Antud juhul ei kuulu detailplaneeringuga kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõike 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. PlanS § 124 lõike 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine vajalik detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju ja § 142 nimetatud DP (üldplaneeringut muutev) koostamisel. Seega reguleerib planeeringute KSH läbiviimist PlanS, kuid KSH algatamise ja algatamata jätmise menetlus ja sisu on toodud ka detailplaneeringute korral siiski KeHJS-es, mille § 33 lõike 2 järgi tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul (ÜP muutmine). Täiendava kohustuse eelhinnangule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumisele detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, tingib ka KeHJS § 6 lõikes 2 p 22 nimetatud ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud VV 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punktis 8 toodud tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. KSH eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda. Kaalumine (eelhindamine) ei lõpe KSH eelhinnangu koostamisega, vaid enne otsuse tegemist on vajalik asjaomaste asutustega konsulteerimine, millele viitab ka PlanS § 124 lg 6. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 on DP protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad, kuid nende hulka kuulub alati Keskkonnaamet (KeA). 7 Ruhnu vallas Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 3.1 Saare maakonnaplaneering 2030+ Ruhnu saar moodustab iseseisva Ruhnu valla ja kuulub territoriaalselt Saare maakonna koosseisu. Saare maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94 ja selle peamisteks eesmärkideks on:  toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumilise asustusstruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas perspektiivis kahaneb ja vananeb;  tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike arenguvajaduste ja -võimalustega. Maakonna peamised ruumilise arengu eesmärgid lähtuvad omakorda üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+" seatud eesmärkidest:  tänaste toimepiirkondade funktsionaalsuse säilimine;  ruumi mõistlik ettevalmistamine elukvaliteedi säilimiseks ja tõusuks rahvastiku kahanemise tingimustes;  olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamine;  töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine toimepiirkondadesisese ja omavahelise sidustamise kaudu;  minimaalse avaliku teenuse tagamine toimepiirkondades ja äärealadel;  asustuse säilimine ääremaadel ja eritingimustega piirkondades. Ruhnu saar on maakonnaplaneeringuga määratletud kui üks riikliku tähtsusega maastikest Saare maakonnas. Loodusväärtuse moodustavad metsad, rannaniidud ja luited, mille kaitseks on loodud Ruhnu hoiuala. Saar on samas kultuurilis-ajaloolise ja identiteediväärtusega ala, kus esteetilise ja puhkeväärtusega maastike säilimiseks kehtivad spetsiifilised maakasutustingimused. Samas on Ruhnu saare ajaloo, kultuuri ja muude väärtuse püsimiseks toodud ka vajalikud tegevused nagu püsiasustuse säilimine ja kasv, arvestades samas Ruhnu küla ajaloolist struktuuri. 8 Ruhnu vallas Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Joonis 2. Väljavõte Saare maakonnaplaneeringust 2030+. Kehtestatud maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele. Detailplaneering ei ole vastuolus Saare maakonnaplaneeringuga 2030+. 9 Ruhnu vallas Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 3.2 Ruhnu valla üldplaneering Ruhnu valla üldplaneering (ÜP) on kehtestatud Ruhnu Vallavolikogu 17.12.2002. a. otsusega nr 27. ÜP järgi asub Saeveski KÜ tootmismaa juhtotstarbega alal, mis on kaardil märgitud helelilla värviga. Joonis 3. Väljavõte Ruhnu valla üldplaneeringu maakasutuspiirangute kaardist. Ruhnu valla üldplaneeringu lahendus on konservatiivne ning keskendub olemasolevate väärtuste (looduslikud, sotsiaal-kultuurilised, majanduslik potentsiaal) säilitamisele, kaitsele ning arendamisele. Saare keskkonnale olulisemad tänased ja võimalikud tuleviku negatiivsed keskkonnamõjud on ülemäärane ja halvasti korraldatud turism, maade vähene kasutamine põllumajanduses (põllumajandusliku, sh pool-loodusliku maa võsastumine ning kaasnev kahju liigilisele mitmekesisusele ja maastiku esteetilisele väärtusele), jäätme- ja veemajanduse probleemid (tulenevalt paljuski turismi arendamisest), jääkreostus (kütusehoidla, endised sõjaväeobjektid) ning diiselelektril baseeruv energeetika. Probleemide absoluutsed suurused on madalad, kuna üldist inimsurvet Ruhnu looduskeskkonnale tuleb pidada tagasihoidlikuks. Üldplaneeringu peamine ülesanne oli määratleda ruumilised arengusuunad, seepärast on ÜP jätnud paljud detailsemad lahendused vastavate arengukavade väljatöötamise ja realiseerimise faasi. Ruhnu valla arengukava (Ruhnu Vallavolikogu 31.01.2020 a määrus nr 1) järgi on kavas koondada tootmine vallas kokku ühtsesse tööstuskompleksi Tööstuse kinnistul. Detailplaneering on PlanS § 142 tähenduses kehtivat üldplaneeringut muutev. 10 Ruhnu vallas Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 4 Mõjutatav keskkond Eelhindamise objektiks on Ruhnu vallas Saeveski katastriüksuse detailplaneering ca 0,9 ha suurusel alal. Tööstusmaa 100% sihtotstarbega Saeveski katastriüksuse (kat. 68901:001:0348) pindala on 8992 m², millest metsamaa moodustab 4073 m² ja õuemaa 4919 m². Joonis 4. Ala asukoht. Allikas: Maa-amet X-Gis. Saeveski KÜ on riikliku ehitisregistri1 andmetel hoonestatud (nr 106021523, saekaater ehitusaluse pinnaga 215 m2 ja nr 120607512, pumbamaja), samuti ulatub maaüksusele rajatis (elektri maakaabelliin nr 220605883). Pumbamaja teenindab ühisveevägi puurkaevu PRK0050432 (Kesk-Alam-Devoni Ruhnu põhjaveekogum), mille ümber on moodustatud 50 m raadiusega sanitaarkaitseala (vt ka joonis 5.). Puurkaev on rajatud 2010. a ja on 51 m sügavune. Puurkaevu sanitaarkaitsealal ei tohi praegusel tootmismaal muud majandustegevust arendada. Saekaatri teisaldamisega väheneb Ruhnu peamise elamumaa ala vahetust lähedusest müra ja vibratsioon, mille tekitab saeveski. Planeeritav ala piirneb idast metsaga kaetud maatulundusmaadega ja läänest Kaupluse- Korsi teega (kohalik tee nr 6890002). Teisel pool teed on Ruhnu küla elamuala. Saeveski katastriüksusest ida ja põhja pool asub Ruhnu hoiuala KLO2000328, mis on ka Natura ala Ruhnu loodusala koosseisus (vt peatükk 5.1 ja joonis 6) Planeeringualast idas Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi2 andmetel on erinevatel kinnistutel inventeeritud III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad (vt peatükk 5.2 ja joonis 6). Planeeringualal endal kaitsealuste liikide leiukohti ega väärtuslike koosluste esinemisalasid registreeritud ei ole. 1 https://www.ehr.ee 2 http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx 11 Ruhnu vallas Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Kultuurimälestiste riikliku registri3 järgi on DP alast põhja pool mitmed kinnismälestised, mille kinnismälestiste kaitsevööndid DP alale ei ulatu (vt peatükk 5.7 ja joonis 8). Saekaatri hoone Joonis 5. Katastriüksuse kitsendused. Allikas: Maa-ameti Geoportaali kitsenduste kaardirakendus. 3 https://register.muinas.ee 12 Ruhnu vallas Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 5 Võimalikud keskkonnamõjud 5.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine Saeveski katastriüksusest põhja poole jääb lähimas punktis Ruhnu loodusala 170 m kaugusele ala piirist. Samuti jääb Ruhnu loodusala kirde- ja idasuunda. Üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku kuuluv Ruhnu loodusala hõlmab endas siseriiklikult kaitstava Ruhnu hoiuala ning hoiualaga piirneva Ruhnu merikotka püsielupaiga. Kõik merikotka püsielupaigad Eestis asuvad Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» nimetatud Natura 2000 võrgustiku aladel. Liikumiskeeluala ajavahemikul 15.02 - 31.07 on toodud ära avalikus kaardirakenduses (Joonis 6). Joonis 6. Looduskaitselised piirangud. Allikas: Maa-ameti Geoportaali kaardirakendus. Ruhnu loodusala (RAH0000528) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (Loodusdirektiivi) I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on laiad madalad lahed (1160), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited - 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited - *2130), metsastunud luited (2180), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Ruhnu hoiuala (KLO2000328) kaitse-eesmärk on lisaks veel II kaitsekategooria linnuliigi - niidurüdi (Calidris alpina schinzii) jaIII kaitsekategooria linnuliikide - herilaseviu (Pernis 13 Ruhnu vallas Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang apivorus), raudkulli (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo buteo), rukkiräägu (Crex crex) ja liivatülli (Charadrius hiaticula) elupaikade kaitse. Hoiuala on oluline merikotka (Haliaeetus albicilla) elupaigana. Planeeringuga kavandatav tegevus ei ole vajalik loodusala kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Loodusala kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ei ole planeeringualal registreeritud, samuti puuduvad EELIS andmebaasis andmed loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikide esinemise kohta. Kavandatav ehitusala jääb väljapoole loodusala. Tegevus seisneb juba hoonestatud tootmismaa-alal elamute rajamises. Ruhnu loodusalal on suurima puhkeväärtusega saare idaosa männimetsad ning liivane mererand. Elupaikade ja liikide puhul võib probleemiks osutuda liigne või halvasti korraldatud külastus. Luited ja liivadel kasvavad männikud on väikese koormustaluvusega ja tundlikud tallamise suhtes. Tallamine luitealal ohustab kohati samblikumännikute alustaimestikku ning valgete ja hallide luidete taimestikku, muutes liivad liikuvaks. Samas jäävad peamised saare külastusobjektid samuti väljapoole hoiuala territooriumi. Seega ei ole ehitusaegselt ega valmisehitatud elamutesse elama asuvate Ruhnu valla püsielanike igapäevategevuste tagajärjel eeldada olulisi mõjusid, mis võivad ulatuda väljapoole planeeringuala kaitsealustele objektidele sh kaitstavatele elupaigatüüpidele. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu (praeguse tootmismaa hoonestamine elamutega) ja paiknemist (ei kattu Natura alade kaitse-eesmärgiks olevate elupaikade ja liikide leiukohtadega), siis on tugevalt ebatõenäoline, et antud detailplaneeringuga kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit negatiivselt. Välistatud on ka negatiivne mõju Natura ala terviklikkusele. 5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele Planeeringualal ei ole registreeritud kaitsealuste liikide leiukohti ega kõrge väärtusega taimekooslusi. Planeeringuala piirneb Ruhnu hoiualaga, mille kaitse-eesmärk on Loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II kaitsekategooria linnuliikide kaitse. DP alast kirde suunas asub ka Ruhnu merikotka püsielupaik, mis on samuti Ruhnu loodusala üheks kaitse-eesmärgiks). Merikotkas (Haliaeetus albicilla) on I kategooria kaitsealune liik. Merikotka püsielupaik on moodustatud keskkonnaministri 21.07.2010. a määruse nr 33 "Merikotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri" alusel. 2014. Aastal registreeriti uus merikotka pesa Runhu hoiuala territooriumil ning moodustati looduskaitseseaduse alusel uus püsielupaik. Püsielupaiga maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks vööndiks. Esimeses vööndis asub pesapaik ja pesitsemiseks sobiv puistu ning kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord. Sihtkaitsevööndi puhveralal kehtib piiranguvööndi kaitsekord. Merikotka püsielupaigas on inimestel lubatud viibida, jahti pidada, kala püüda, korjata marju ja seeni 01.08 kuni 14.02, muul ajal on inimeste viibimine püsielupaigas lubatud järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti valitsemisega ja korraldamisega seotud tegevuse korral ning kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul teostataval teadustööl. Pesitsusperioodiks kehtestatav ajaline piirang on vajalik merikotkaste häirimatuks 14 Ruhnu vallas Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang pesitsemiseks. Püsielupaika läbivatel teedel ja radadel on siiski lubatud inimeste viibimine ning sõidukitega sõitmine. Püsielupaiga valitseja nõusolekul on püsielupaigas lubatud pool- looduslike koosluste ilme säilimiseks vajalik tegevus. Peamisteks ohuteguriteks, mis võivad tulevikus merikotka arvukust vähendada, peetakse Eestis pesapuude nappust ning üha suurenevat pesitsusaegset häirimist. Kehtestatud piirangud tagavad merikotka teadaolevate pesapaikade kaitse ning pesitsusaegse raierahu. Mõne elaniku lisandumine ei suurenda lähiala tallamiskoormust, samuti ei tekita elamud ja elanikud müra, mis võib häirida merikotkast ja teisi linde. Praeguse hoonestatud tootmismaa hoonestamisel elamutega ei kaasne mõju väljaspool ehitusala, ei eeldatavalt olulist negatiivset vahetut, kaudset, kumulatiivset, sünergilist, lühi- ja pikaajalist mõju keskkonnale, ega ka inimeste tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele. DP alale ehitatava kahe kaksikelamu rajamisel lisanduvad Ruhnu külla keskkonnateadlike püsielanikena neli perekonda, kelle poolt ei ole oodata täiendavat olulist häiringut merikotkale ega niidurüdile, herilaseviule, raudkullile, hiireviule, rukkiräägule või liivatüllile. DP ala lähinaabruses Ruhnu hoiualal ja sellest väljaspool paiknevad EELIS andmebaasi järgi mitmed III kategooria kaitsealuste taimeliikide leiukohad (Vt joonis 6). Nendest lähimateks on üsna tavalised ja ohuvälised liigid rohekas käokeel (Platanthera chlorantha) Kirikumaa maaüksusel (KLO9309015) põhja ja Isaksi maaüksusel (KLO9308681) ida pool ning samuti idas Andersi maaüksusel (KLO9308160) balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica). Neid taimi ohustab kõige rohkem kasvukohtade võsastumine. Ruhnu hoiuala kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ei ole planeeringualal registreeritud, samuti puuduvad EELIS andmebaasis andmed kaitse-eesmärgiks olevate liikide esinemise kohta alal. Arvestades planeeringu alusel kavandatavaid tegevusi, siis olulist mõju hoiuala või loodusala kaitse-eesmärkidele või terviklikkusele pole oodata. Tegevusega ei kaasne piirkonna kaitstavate koosluste ja liikide elupaikade kahjustamist. Eesti kohalikest omavalitsustest on Ruhnu vallas kõige suurem kaitstava territooriumi osakaal (66,2 protsenti). Samas on Ruhnu populaarne turismisihtkoht, kuid saare kaugest asukohast tulenevalt on ka turistid üsna (keskkonna)teadlikud erinevatest piirangutest. Suvel lisanduvad püsielanikele nn suveruhnlased. Saarel sissekirjutust omavast isikust elab 2/3 saarel vaid suvekuudel. Eelnevast lähtuvalt olulist negatiivset mõju või aastaringset täiendavat koormust kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele DP alale nelja perekonna jagu püsielanike lisandumisel ei avaldata. 5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Säästva arengu põhimõtetega kooskõlas olevaks saab pidada olemasolevate hoonestatud alade tihendamist ja laiendamist, et soosida kompaktsema struktuuriga elamupiirkondade teket väljakujunenud infrastruktuuri baasil. Seega DP-ga kavandatavat tegevust võib pidada antud asukohas sobilikuks. 15 Ruhnu vallas Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks või kompleksluba) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke elamute kasutusperioodil, kuid seda ei ole oodata olulisel tasemel. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Ruhnu valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju. 5.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn 5.4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele Ruhnu saar moodustub Liivi lahe keskosas asuva aluspõhjalise seljandiku kõrgemast osast. Seljandik on liustikulise tekkega voorelaadne moodustis. Kvaternaarse kihi paksus aluspõhjal on suhteliselt õhuke (0,5-2 m). Aluspõhja ülemise osa moodustab Ruhnus Keskdevoni narva (D2Nr) lade. Litoloogiliselt koosnevad vettandvad kivimid Keskdevoni Narva lademe aleuroliidist, milles esineb savi, savika domeriidi ja liivakivi vahekihte. Tulenevalt kivimite savikast koostisest on veekiht hüdroloogiliselt madalate filtratsiooniparameetritega. Kuna aga valdavalt savist ja aleuroliidist koosneva aluspõhja ülemises osas esineb hulga lõhesid, mis koos liivakivi läätsede ja vahekihtidega võimaldavad pinnasevee liikumist sügavamatesse kihtidesse võib seda veekihti lugeda nõrgalt kaitstuks. Põhjavee loodusliku kaitstuse seisukohalt kuulub maapinnalt esimene aluspõhjaline põhjavee kompleks nõrgalt kaitstud piirkonda. DP alal on võimalik liituda olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga (vee- ettevõtja on AS Kuressaare Veevärk). Detailplaneeringuga kavandatava hoonestuse reoveed on võimalik suunata ühiskanalisatsiooni ning puhastada Ruhnu reoveepuhastis. Tegevusega kaasnevana ei ole oodata reoveetekke koguseid ega koostist, mis võiksid ületada piirkonna reoveepuhasti vastuvõtuvõimet. Seega ei ole oodata reoveekäitlusest tulenevat olulist keskkonnamõju. Ruhnu saarel tarbitakse puurkaevudes Kesk-Alam-Devoni ja Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekihtidest saadavat põhjavett. Alal olev puurkaev võtab vee Kesk-Alam-Devoni kogumist, mille looduslik ressurss on 83 490 m3/aastas ehk 2287 m3/ööpäevas. Ruhnu saarel keskkonnaministri poolt kinnitatud põhjaveevarusid ei ole. Ruhnu saare elanike veevajaduse rahuldamiseks on olemasolev põhjaveeressurss küllaldane ja looduslik varu ületab mitmekordselt tegelikku veevõttu. DP-ga kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too kaasa veetarbimist mahus, mis võiks mõjutada põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju. Täiendavat reostusohtu ega piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste muutust ei ole ette näha. Liig- ja sademevee ärajuhtimise meetodi valikul peab alati arvestama asukohta ja 16 Ruhnu vallas Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang konkreetseid olusid. Kruntidelt ärajuhitavat liig- ja sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademevesi kruntidel imbub pinnasesse. DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile. 5.4.2 Jääkreostus DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud tootmist keskkonnaohtlikku tegevust. Kuigi tegemist on tootmismaa osalise muutmisega elamumaaks, ei ole eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele. 5.4.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus Saekaatri teisaldamisega väheneb Ruhnu peamise elamumaa ala vahetust lähedusest müra ja vibratsioon, mille tekitab saeveski. Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Piirkonna välisõhu kvaliteet on hea. Arvestades planeeritavat mahtu, ei kaasne DP realiseerimisega olulist liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet. Kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse detailplaneeringu koostamisel. Individuaalsetel küttelahendustel oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. Lokaalküttelahendusena või ahiküttele täienduseks on populaarne maasoojuse (geotermaalenergia) kasutamine. Omavalitsusel on õigus keelduda soojuspuuraugule ehitusloa andmisest kui puudub veendumus selle negatiivsete keskkonnamõjude puudumise osas. Lokaalsete taastuvenergialahenduste kasutuselevõtt vajab üldjuhul projektipõhist lähenemist, kuid erinevate taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu üldiselt soositakse, kus võimalik. Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) eeldatavalt ebaoluline. Olulist soojuse emissiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust ei ole oodata. Vastavalt Eesti Geoloogiateenistuse 2020. aastal tehtud täpsustavale tööle „Radooniuuringud väheuuritud omavalitsustes: Keila ja Võru linnas, Rõuge, Setomaa, Võru ning Ruhnu vallas“ on Ruhnu saare süvapuuraukude kirjeldusest näha, et saare aluspõhjas puuduvad uraanirikkad kivimkihid, mis võiksid olla intensiivseks radooniallikaks. Ainsaks potentsiaalseks kõrgendatud uraanisisaldusega setteks on holotseeni tuulesetete all lasuv moreen saare lõunaosa rannavallidel. Seega liigitub Ruhnu saar (III prioriteediga) omavalitsuseks, kus radoonirisk on keskmine või madal. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist. 17 Ruhnu vallas Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 5.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale DP lahendus ei vasta Ruhnu valla üldplaneeringule, kuid on üldiselt kooskõlas Ruhnu valla arengukavas seatud põhimõtteliste eesmärkidega. Ruhnu saart ei peeta värskete uuringute alusel kõrge radooniriskiga alaks (vt peatükk 5.4.3). Saekaatri teisaldamisega väheneb Ruhnu küla keskuse elamumaa ala vahetust lähedusest töötava saeveski võimalik müra ja vibratsioon. Samas sotsiaal-majanduslikust seisukohast ei halvendata saeveski teisaldamisega Ruhnu vallavalitsuse poolt ette nähtud sobivale alale saare elanike senist võimalust ise metsamajandamisel puidule lisaväärtust anda ja saematerjali toota. Ruhnu vallavalitsus peab tagama vallale riigi poolt 2008. aastast sihtotstarbeliselt eraldatud saekaatri töö jätkumise ja teenuse kättesaadavuse elanikele senistel alustel. Uute elamute asustamise järel saaks Ruhnu saar omale uusi püsielanikke, mis oli valla üks prioriteetidest. Klientide lisandumine võimaldab ka optimeerida nõuete vastavat ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi ning tagada kõikudele klientidele soodsama teenuse. Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju ühe katastriüksuse hoonestamisega kahe kaksikelamuga ei ole ette näha. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju varale. 5.6 Visuaalne mõju Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti. Planeeringuala visuaalne ilme tõenäoliselt paraneb kuna küla kõrvalt eemaldatakse amortiseerunud tootmishoone ja selle asemele kavandatakse uus korrastatud elamuala. Kuna tegemist ei ole hoonestama metsaalaga, siis on oluline, et uus hoonestus sobituks ümbritsevasse keskkonda, eriti arvestades, et kavandatav hoonestus on mõnevõrra suurema mahuline kui kontaktvööndis olemasolevad elamud. Planeeringuala asukohta võib pidada visuaalselt sobivaks elamute rajamiseks. Planeeringus tuleb määrata arhitektuursed tingimused, mis tagavad hoonete sobivuse Ruhnu traditsioonilisse külamiljöösse. DP seletuskirjas on toodud, et arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine loodusesse - suhteliselt madal, kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus. Hoone välisviimistluseks on eelistatud traditsioonilised looduslähedased materjalid. Kõrghaljastust tuleb võimalusel maksimaalselt säilitada. 18 Ruhnu vallas Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Joonis 7. DP ala hoonete võimalik ruumiline paigutus. Allikas: DAGOpen OÜ 5.7 Mõju kultuuriväärtustele Kultuurimälestiste riikliku registri4 andmetel on Ruhnu külas ja Saeveski KÜ lähipiirkonnas mitmeid registreeritud objekte, millel on muinsuskaitseseaduse alusel mälestiste ühine kaitsevöönd. Nendeks kinnismälestisteks on lähimad asulakohad, Buldersi talu hooned ja Hollingersi (Liisi) talu hooned, samuti veidi kaugemale jäävad Ruhnu vana puukirik (1644. a) ja Ruhnu kirikuaed ning ka Ruhnu uus kirik (1912. a). 4 https://register.muinas.ee 19 Ruhnu vallas Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Joonis 8 Piirkonna kultuuriväärtused ja kaitsevööndid. Allikas: Maa-ameti Geoportaal. Otsene mõju kultuuriväärtustele DP realiseerimisel puudub. 5.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist. 5.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine Planeeringuala kontaktvööndis teadaolevad teised sarnased arendused puuduvad, millega seoses võiksid avalduda koosmõjud või mõjude kumuleerumine.. 5.10 Muud aspektid Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata. Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu võrdlemisi väiksemahulist eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub. Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu võrdlemisi väiksemahulist eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega 20 Ruhnu vallas Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid. Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneering), siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL. 6 Asjaomaste asutuste seisukohad Keskkonnaamet on oma kirjaga 11.03.2021 nr 6-2/21/2765-2 esitanud oma seisukoha, mida on KSH eelhinnangus arvestatud. 21 Ruhnu vallas Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 7 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta DP eskiis ei vasta samas täies mahus kõrgemalseisvale strateegilisele dokumendile (Ruhnu valla kehtiv ÜP) ja seepärast on DP algatatud üldplaneeringut muutvana. Detailplaneeringut võib samas pidada Ruhnu valla üldiste arengueesmärkidega (valla arengukava) kooskõlas olevaks. Keskkonnamõju loetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Samuti ei kuulu tegevus KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelus“ nimetatud tegevuste hulka. KSH eelhinnangu koostamise vajadus tuleneb PlanS § 124 lõikest 6 ja KeHJS § 33 lõikest 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Ruhnu loodusala (RAH0000528) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (Loodusdirektiivi) I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on laiad madalad lahed (1160), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited - 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited - *2130), metsastunud luited (2180), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Ruhnu hoiuala (KLO2000328) kaitse-eesmärk on lisaks veel II kaitsekategooria linnuliigi - niidurüdi (Calidris alpina schinzii) jaIII kaitsekategooria linnuliikide - herilaseviu (Pernis apivorus), raudkulli (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo buteo), rukkiräägu (Crex crex) ja liivatülli (Charadrius hiaticula) elupaikade kaitse. Hoiuala on oluline merikotka (Haliaeetus albicilla) elupaigana. Planeeringuga kavandatav tegevus ei ole vajalik loodusala kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Loodusala kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ei ole planeeringualal registreeritud, samuti puuduvad EELIS andmebaasis andmed loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikide esinemise kohta. Kavandatav ehitusala jääb väljapoole loodusala. Tegevus seisneb juba hoonestatud tootmismaa-alal elamute rajamises. Ruhnu loodusalal on suurima puhkeväärtusega saare idaosa männimetsad ning liivane mererand. Elupaikade ja liikide puhul võib probleemiks osutuda liigne või halvasti korraldatud külastus. Luited ja liivadel kasvavad männikud on väikese koormustaluvusega ja tundlikud tallamise suhtes. Tallamine luitealal ohustab kohati samblikumännikute alustaimestikku ning valgete ja hallide luidete taimestikku, muutes liivad liikuvaks. Samas jäävad peamised saare külastusobjektid samuti väljapoole hoiuala territooriumi. Saekaatri teisaldamisega väheneb Ruhnu peamise elamumaa ala vahetust lähedusest ja Ruhnu loodusala läheduses praegune võimalik müra ja vibratsioon, mille tekitab saeveski. Mõne püsielaniku lisandumine ei suurenda lähiala tallamiskoormust, samuti ei tekita elamud ja elanikud müra, mis võib häirida merikotkast ja teisi linde. Praeguse hoonestatud 22 Ruhnu vallas Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang tootmismaa hoonestamisel elamutega ei kaasne mõju väljaspool ehitusala, ei eeldatavalt olulist negatiivset vahetut, kaudset, kumulatiivset, sünergilist, lühi- ja pikaajalist mõju keskkonnale, ega ka inimeste tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele. DP alale ehitatava kahe kaksikelamu rajamisel lisanduvad Ruhnu külla keskkonnateadlike püsielanikena neli perekonda, kelle poolt ei ole oodata täiendavat olulist häiringut merikotkale. Seega ei ole ehitusaegselt ega valmisehitatud elamutesse elama asuvate Ruhnu valla püsielanike igapäevategevuste tagajärjel eeldada olulisi mõjusid, mis võivad ulatuda väljapoole planeeringuala kaitsealustele objektidele sh kaitstavatele elupaigatüüpidele. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel: 1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile; 2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju; 3) planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt puudub ebasoodne mõju piirkonnas olevale Natura alale (Ruhnu loodusala), ala kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele, sh elupaikade seisundile ja kaitstavate liikide seisundile. 4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme suurenemine, mis tooks kaasa ülenormatiivsed tasemed; 5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele; 6) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket. Olulist negatiivset mõju või aastaringset täiendavat koormust kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele DP realiseerimisega ega alale nelja perekonna jagu püsielanike lisandumisega ei avaldata. Detaiplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. Samuti saab DP koosseisus vajadusel teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid. KSH eelhinnangu ülesanne ei ole analüüsida saare saekaatri teisaldamise majanduslikke mõjusid või otseselt hinnata hoonete ruumilist mõju ja hoonestuse Ruhnu saare keskkonda sobitumist. Antud teema lahendamine on planeeringu koostamise ülesanne. 23 Ruhnu vallas Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Üldplaneeringus seatud maakasutuse juhtotstarbe muutmine elamumaaks DP eskiisis kirjeldatud viisil ei too kaasa olulist keskkonnamõju, mis nõuaks KSH läbiviimist. Planeeringulised (sh hoonete maht ja paigutus) tuleb lahendada planeeringu koostamise käigus. KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid detailplaneeringu koostamisel ja menetlemisel PlanS § 4 lg 2 mõistes. Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt. Keskkonnaamet on oma kirjaga 11.03.2021 nr 6-2/21/2765-2 esitanud oma seisukoha, mida on KSH eelhinnangus arvestatud. 24 Ruhnu vallas Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Kasutatud materjalid Allikmaterjalid: Saare maakonna planeering 2030+ Ruhnu valla üldplaneering (2002. a) Ruhnu valla arengukava (Ruhnu Vallavolikogu 31.01.2020 a. määrus nr 1) Radooniuuringud väheuuritud omavalitsustes: Keila ja Võru linnas, Rõuge, Setomaa, Võru ning Ruhnu vallas, Eesti Geoloogiateenistus. 2020 Ruhnu hoiuala kaitsekorralduskava 2016–2025 Seadused, määrused: Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3) Looduskaitseseadus (RT I, 23.03.2015, 122) Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1) Atmosfääriõhu kaitse seadus: (RT I, 05.07.2016, 1) Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; RT I, 12.12.2018, 40) Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1) Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1) Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383) Merikotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri (keskkonnaministri määrus 21.07.2010 nr 33, RT I 2010, 51, 319 ) Andmebaasid: EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee Kultuurimälestiste riiklik register https://register.muinas.ee 25  RUHNU VALLAVALITSUS KORRALDUS Ruhnu 13. aprill 2021 a nr 17 Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku korraldamine Ruhnu Vallavolikogu 31. juuli 2020 otsusega nr 10 algatati Ruhnu valla Ruhnu külas detailplaneering Saeveski katastriüksusele. Planeeringuala suurus on 0,9 ha. Planeeringualana mõistetakse Saare maakonnas, Ruhnu vallas, Ruhnu külas asuvat Saeveski (katastritunnusega 68901:001:0348, registriosaga nr. 2632034/26320, tootmismaa 100%) kinnistut. Sama otsusega jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH), kuna puuduvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 1 loetletud alused. KSH eelhinnangu kohaselt pole olulise keskkonnamõju ilmnemine planeeringu elluviimisel tõenäoline. Katastriüksus asub Ruhnu valla üldplaneeringu järgi detaiplaneeringu kohustusega alal. Planeeritava Saeveski kinnistu juhtotstarve on 100% tööstusmaa, mis asub Ruhnu valla üldplaneeringu järgi detailplaneeringu kohustusega alal. Planeeringu eesmärgiks on katastriüksuse jagamine ja maa sihtotstarbe muutmine elamumaaks. Detailplaneeringuga seatakse kahe paarismaja ja neid teenindavate hoonete ehitusõigus ning määratakse tehnosüsteemide rajamine. Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu eskiislahendus suunati avalikule väljapanekule Ruhnu Vallavalitsuse 17.12.2020 a korraldusega nr 70 ajavahemikul 04.01-02.02.2021. Keskkonnaamet on andnud oma seisukoha ja kooskõlastanud Ruhnu vallas Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnangu. Planeerimisseaduse § 82 lõike 2 kohaselt on avaliku väljapaneku jooksul igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust. Sellest tulenevalt kordab Ruhnu Vallavalitsus Saeveski detailplaneeringu eskiislahenduse avalikku väljapanekut, kus on võimalik arvamust anda Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud KSH eelhinnangule. Lähtudes eeltoodust ja vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 2 ja § 82 lg 5 Ruhnu Vallavalitsus annab korralduse:  1. Ruhnu Vallavalitsus korraldab Saeveski kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku. Detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek toimub 03.mai kuni 04. juunini 2021 a Ruhnu vallamajas ja valla kodulehel ruhnu.ee/detailplaneering. 2. Informeerida avalikkust ja puudutatuid isikuid väljapaneku toimumisest planeerimisseaduses ettenähtud korras. 3. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest 4. Käesoleva korralduse peale võib esitada Ruhnu Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teadasaamise päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. Andre Nõu Vallavanem Tiina Allik vallasekretär 2  Meie Maa ILM SAARTEL ESMASPÄEVAL, 19. aprillil on TEISIPÄEVAL, 20. aprillil on ESMASPÄEV, vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub kirde- ja idatuul vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub idakaare tuul 3-9 m/s. 19. aprill 2021 3-9 m/s. Õhutemperatuur öösel 0..+5°C, päeval Õhutemperatuur öösel -1..+4°C, päeval 9..13°C. Päike tõuseb Kuressaares 6.09 ja loojub 20.51. 11..15°C. Päike tõuseb Kuressaares 6.12 ja loojub NIMEPÄEV: ALEKSANDRA, ALLI, 20.49. AALIKE, ALLI, ANDRA, SANDRA ised 12:15 Uudis+. Lauri Varik Anne Erm 22:05 Sport 22:30 ots ja Toomas Luhats 10:05 Keskpäevased uudised 12:15 VIKERRAADIO 19. - 21. APRILL 14:05 Välistund. Peeter Kaldre 15:00 Pärastlõunased uudised Järjejutt* 23:00 Eesti lugu* 00:00 Kajalood* 01:00 Ökoskoop* Huvitaja. Brent Pere 11:30 Jär- jejutt. Deemoni surm, II 12:00 Uudis+. Madis Hindre 14:05 Reporteritund. Kaja Kärner 15:00 15:15 Kauamängiv 16:05 Sten 01:55 Öömuusika Keskpäevased uudised 12:15 Pärastlõunased uudised 15:15 Uudis+. Mirko Ojakivi 14:05 Kauamängiv 16:05 Andres Oja Esmaspäev Ökoskoop. Krista Taim 11:30 Jär- Teppan 18:00 Päevakaja 18:45 jejutt. Rex Stout - Deemoni surm, Setukeelsed uudised 19:05 Teisipäev Reporteritund. Arp Müller 15:00 18:00 Päevakaja 18:45 Muhu- 05:30 Vikerhommik. Erle I. Kriminaalset lugu loeb Kalju Välistund* 20:05 Sport 20:45 Pärastlõunased uudised 15:15 keelsed uudised 19:05 Reporter- Loonurm ja Toomas Luhats 10:05 Orro 12:00 Keskpäevased uud- Õhtujutt lastele 21:05 Õhtujazz. 05:30 Vikerhommik. Eisi Mäe- Kauamängiv 16:05 Sten Tep- itund* 20:05 Sport 20:45 Õhtujutt pan 18:00 Päevakaja 18:45 lastele 21:05 Kantri alati jääb. Mulgikeelsed uudised 19:05 Jaan Elgula 22:05 Sport 22:30 Reporteritund* 20:05 Sport 20:45 Järjejutt* 23:00 Luuleruum 00:00 Õhtujutt lastele 21:05 Käbi ei Kantri alati jääb* 01:00 Huvitaja* kuku...* 22:05 Sport 22:30 Jär- 01:55 Öömuusika jejutt* 23:00 Õhtujazz* 00:00 Heli nälg* 01:00 Huvitaja* 01:55 Öömuusika Kolmapäev 05:30 Vikerhommik. Erle Loonurm ja Priit Kuusk 10:05 Huvitaja. Krista Taim 11:30 Jär- jejutt. Deemoni surm, III 12:00 AS KURESSAARE VEEVÄRK Pikk tn. 23, Kuressaare, 93819 LIITUMISTINGIMUSED NR 2825 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONIGA LIITUMISEKS Kuressaares, 23. aprill 2021.a. Detailplaneering Kinnistu aadress: Saeveski, Ruhnu küla, Ruhnu vald Kinnistu tunnus: 68901:001:0348 Hoone(te) nimetus, otstarve: tootmismaa Liituja (volitatud isik) nimi: Andre Nõu Liituja kontaktandmed (tel, e-mail): +372 56221913; [email protected] Liitumise pakkuja: AS Kuressaare Veevärk 1 VEEVARUSTUS Planeeringu käigus jagatava kinnistu põhjapoolse krundi liitumine rajada kanalisatsioonikaev nr 87 vahetusse lähedusse. Veetorult De90PE teha el.keevissadul- ühendus De90-32. Kinnistu piirile paigaldada maakraan DN32, spindlipikenduse ja kapega. Maakraan jääb hilisemaks liitumispunktiks ühisveevärgiga. Lõunapoolse krundi liitumispunktiks on olemasolev maakraan DN50. Tagatav rõhk liitumispunktis on 2,0 baari. 2 REOVEEKANALISATSIOON Planeeringu käigus jagatava kinnistu põhjapoolse krundi liitumine kavandada kanalisatsiooni kontrollkaevu nr 87 (kõrgusmärgid: maapind +11,2 põhi +9,43). Lõunapoolse krundi liitumine kavandada kontrollkaevu nr 88 (kõrgusmärgid: maapind +11,2 põhi +9,17). Liitumispunktide andmed on ära toodud tehniliste tingimuste lisas nr 1 3 LIITUMISPROJEKT JA EHITAMINE ˗ Liitumiste rajamiseks tuleb koostada liitumisprojekt, mille kavandamiseks on lubatud kasutada nendeks töödeks tegevusluba omavat ettevõtjat ˗ Liitumisprojekt esitada kooskõlastamiseks Kuressaare Veevärk AS’le. ˗ Peale kooskõlastuse saamist on õigus alustada ehitustöödega. ˗ Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega.  ˗ Vastutus töö tulemuslikkuse ja kvaliteedi eest kannab kinnistu omanik. Peale liitumist ÜVK-torustikega ja enne kaeviste tagasitäitmist pinnasega kutsuda kohale meie esindaja, kes teostab liitumispunktide ülevaatuse ja allkirjastab tööde teostaja poolt esitatud kaetud tööde akti, millest üks eksemplar tuleb üle anda Kuressaare Veevärk AS kontrollöörile. Teenuslepingu sõlmimise aluseks on tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ja vee-ettevõttele esitatud teostusjoonised. Liitumistingimuste kehtivuse aeg on 2 aastat. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Luik AS Kuressaare Veevärk tel 53 739 166 e-mail: [email protected]  Abs. kõrgused (m) Kaevu Torud Kaevu Maa- Kaevu Kaevu Kaevu materjal Põhja ø Mater- Suubu- Märkused Nr. pind kaas põhi ø sein kaas Nr. abs. (mm) jal mine (mm) kõrgus 87 11,20 11,14 9,43 315/400 PP malm 1 9,35 160 PVC 88 2 9,35 160 PVC 86 88 11,20 11,14 9,17 315/400 PP malm 1 9,08 160 PVC 89 2 9,69 160 PVC tupik 3 9,09 160 PVC 87 TEHNILISED TINGIMUSED 376914 TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood Ruhnu Vallavalitsus 75023177 Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond Ruhnu, Vallamaja 93001 Saare maakond Telefon e-post 5622 1913 [email protected] Kontaktisik Nimi Andre Nõu Telefon e-post 5622 1913 [email protected] VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress Saeveski Ruhnu küla Ruhnu vald Saare maakond Tarbimiskoht Katastriüksuse number 68901:001:0348 Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider TOOTEVALIK Tehnilised tingimused elektriprojekti koostamiseks SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv Amprite arv 3 32 A ELEKTRILEVI TEGEVUSED • Saeveski kinnistu liitumispunkt Elektrileviga asub kinnistul olevas liitumiskilbis. • Soovitud peakaitsme nimivool - 2x(3x32) A. • Minimaalne 1-faasiline lühisvool - 0,8 kA. • Elektrilised parameetrid täpsustuvad projekteerimise käigus. KLIENDI TEGEVUSED • Elektrilevi poolt ehitatud liitumispunktist kuni elektripaigaldise peakilbini ehitab liituja oma vajadustele vastava liini ja ühendab selle liitumispunkti. • Liin tuleb markeerida aadressiga Elektrilevi liitumispunktis. • Sisestuskaabli ristlõige peab vastama kehtivatele normidele. Rajatava sisestuskaabli ristumisel Elektrilevi liini kaitsevööndiga tuleb elektriprojekt kooskõlastada Elektrileviga. • Liituja elektripaigaldises näha ette nõuetekohaste liigkoormuskaitsmete kasutamine ja samuti liigpingekaitsmete kasutamine juhul, kui kasutatakse liigpingeid mittetaluvaid seadmeid. • Elektrienergia tarbimise alustamiseks tuleb sõlmida võrguleping ja tõendada oma elektripaigaldise nõuetekohasust auditi või ehitaja kinnituskirjaga vastavalt seadme ohutuse seadusele. 1/2 TEHNILISED TINGIMUSED 376914 TEHNILISE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi Koostatud: 28.04.2021 Mati Kütt Kehtib kuni: 28.04.2022 2/2 Ruhnu vallavalitsus 03.06.2021 Arvamus Saeveski kinnistu detailplaneeringu kohta Ruhnu Vallavalitsus kordab 03.05 – 04.06.2021 Saeveski kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse avalikku väljapanekut, kus on võimalik arvamust anda ka KSH eelhinnangule. 1. KSH eelhinnang Keskkonnaamet on oma 11.03.2021 kirjas esitanud: Keskkonnaameti hinnangul on KSH eelhinnangu ptk 5.1 „Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine“ ja 5.2 „Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele“ puudulikud, kuna neis puudub sisuline analüüs mõjude kohta kaitstavatele aladele. On tõdetud, et tegevus ei mõjuta Natura 2000 alasid ega piirkonnas asuvaid kaitstavaid loodusobjekte, kuna planeeringualal kaitstavad loodusobjektid puuduvad. Seda toetab ka ptk-s 7 „Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta“ esitatud järeldus, et planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt puudub ebasoodne mõju piirkonnas olevale Natura alale (Ruhnu loodusala), ala kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele, sh elupaikade seisundile ja kaitstavate liikide seisundile. Keskkonnaameti hinnangul võib tegevuse mõju ulatuda ka väljapoole planeeringuala (st alale, kus kaitstavad loodusobjektid asuvad), kuid KSH eelhinnangus seda analüüsitud ei ole. Põhjendamata on ptk-s 5.1 esitatud argument, et arvestades kavandatava tegevuse iseloomu (praeguse tootmismaa hoonestamine elamutega) ja paiknemist (ei kattu Natura alade kaitseeesmärgiks olevate elupaikade ja liikide leiukohtadega), siis on tugevalt ebatõenäoline, et antud detailplaneeringuga kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit negatiivselt. Samas ei ole eelnevalt selgitatud, milline mõju kaasneb tootmismaa hoonestamisel elamutega. Ptk-des 5.2 ja 7 on esitatud järeldus, et olulist negatiivset mõju või aastaringset täiendavat koormust kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele DP alale nelja perekonna jagu püsielanike lisandumisel ei avaldata. Samas puudub eelnevas tekstis analüüs elanike lisandumisega kaasneva mõju kohta (nt kas kasvab tallamiskoormus; kas suureneb müra, mis võib häirida linde). KSH eelhinnangu ptk-des 5.1. ja 7. Ruhnu loodusalal on suurima puhkeväärtusega saare idaosa männimetsad ning liivane mererand. Elupaikade ja liikide puhul võib probleemiks osutuda liigne või halvasti korraldatud külastus. Luited ja liivadel kasvavad männikud on väikese koormustaluvusega ja tundlikud tallamise suhtes. Tallamine luitealal ohustab kohati samblikumännikute alustaimestikku ning valgete ja hallide luidete taimestikku, muutes liivad liikuvaks. Samas jäävad peamised saare külastusobjektid samuti väljapoole hoiuala territooriumi. Seega ei ole ehitusaegselt ega valmisehitatud elamutesse elama asuvate Ruhnu valla püsielanike igapäevategevuste tagajärjel eeldada olulisi mõjusid, mis võivad ulatuda väljapoole planeeringuala kaitsealustele objektidele sh kaitstavatele elupaigatüüpidele. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu (praeguse tootmismaa hoonestamine elamutega) ja paiknemist (ei kattu Natura alade kaitse-eesmärgiks olevate elupaikade ja liikide leiukohtadega), siis on tugevalt ebatõenäoline, et antud detailplaneeringuga kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit negatiivselt. Välistatud on ka negatiivne mõju Natura ala terviklikkusele. Ptk-des 5.2. ja 7. Mõne püsielaniku lisandumine ei suurenda lähiala tallamiskoormust, samuti ei tekita elamud ja elanikud müra, mis võib häirida merikotkast ja teisi linde. Praeguse hoonestatud tootmismaa hoonestamisel elamutega ei kaasne mõju väljaspool ehitusala, ei eeldatavalt olulist negatiivset vahetut, kaudset, kumulatiivset, sünergilist, lühi- ja pikaajalist mõju keskkonnale, ega ka inimeste tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele. DP alale ehitatava kahe kaksikelamu rajamisel lisanduvad Ruhnu külla keskkonnateadlike püsielanikena neli perekonda, kelle poolt ei ole oodata täiendavat olulist häiringut merikotkale ega niidurüdile, herilaseviule, raudkullile, hiireviule, rukkiräägule või liivatüllile. ... Arvestades planeeringu alusel kavandatavaid tegevusi, siis olulist mõju hoiuala või loodusala kaitse-eesmärkidele või terviklikkusele pole oodata. Tegevusega ei kaasne piirkonna kaitstavate koosluste ja liikide elupaikade kahjustamist. Eesti kohalikest omavalitsustest on Ruhnu vallas kõige suurem kaitstava territooriumi osakaal (66,2 protsenti). Samas on Ruhnu populaarne turismisihtkoht, kuid saare kaugest asukohast tulenevalt on ka turistid üsna (keskkonna)teadlikud erinevatest piirangutest. Suvel lisanduvad püsielanikele nn suveruhnlased. Saarel sissekirjutust omavast isikust elab 2/3 saarel vaid suvekuudel. Eelnevast lähtuvalt olulist negatiivset mõju või aastaringset täiendavat koormust kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele DP alale nelja perekonna jagu püsielanike lisandumisel ei avaldata. … Seega ei ole ehitusaegselt ega valmisehitatud elamutesse elama asuvate Ruhnu valla püsielanike igapäevategevuste tagajärjel eeldada olulisi mõjusid, mis võivad ulatuda väljapoole planeeringuala kaitsealustele objektidele sh kaitstavatele elupaigatüüpidele. ... 4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme suurenemine, mis tooks kaasa ülenormatiivsed tasemed; KSH eelhinnangust, ei ole ikkagi võimalik leida teadusliku metoodika alusel teostatud asjakohast analüüsi esitatud järelduste saamise kohta. KSH eelhinnangus on esitatud meelevaldseid ja kohati loogikavastaseid väited toimuma hakkava kohta sõnastuses, mida tuleb lihtsalt uskuda nagu oleks autoriks prohvet või selgeltnägija. KSH hinnang toob küll esile väga olulise riskina luitealade tallamistundlikuse, aga järeldab, et keskkonnateadlikud on nii turistid kui nelja uue perekonnaga saabuvad püsielanikud. Mille alusel on eksperdil võimalik seda ennustada? Kui ekspert oleks enne selle teksti kirjutamist teinud saarel paikvaatluse, oleks ta võinud märgata Ruhnu hoiuala metsas, rannas, valgetel ja hallidel luidetel ning mujalgi looduses intensiivseid jälgi nii nelja kui kaherattaliste sõidukitega rallimisest. Tõenäoliselt ei saanud neid jätta turistid ega suveruhnlased vaid püsielanikud. Ruhnu jäätmekava eelnõust selgub, et püsielanikke on Ruhnus 65. Vastavalt Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord Ruhnu vallas § 73.lg(2) võiks sotsiaalkorteri elanikeks sobida perekonnad alates kolmest lapsest. Sel juhul võiks nelja uue perekonna näol lisanduda püsielanike hulka üle 20 uue elaniku, mis võib suurendada püsielanike hulka saarel 1/3 võrra. See on vastuolus KSH eelhinnangus esitatud väitega ja võimaliku järeldusega: „ Mõne püsielaniku lisandumine ei suurenda lähiala tallamiskoormust, samuti ei tekita elamud ja elanikud müra,mis võib häirida merikotkast ja teisi linde.” Tõepäraseid asjakohaseid fakte, metoodilist ega loogilist analüüsi ei eelne ka rõhutatult kindlatele väidetele: „ ...on tugevalt ebatõenäoline, et antud detailplaneeringuga kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit negatiivselt. Välistatud on ka negatiivne mõju Natura ala terviklikkusele.” Küsimus on, et kas sellise jutu alusel on võimalik hinnata üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga kaasnevat mõju Ruhnu valla elanikele ja loodusele? Keskkonnaamet juhib tähelepanu hinnangu puudulikkusele ja jätab vastutuse kohalikule omavalitsusele. Kes vastutab otsusega kaasnevate mõjude eest? 2. Ruhnu küla Saeveski kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse dokument 20210413 Avalikule arutelule suunatud Saeveski kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse dokumendis on kooskõlastuste tabel, kuid täitmata. Miks ei ole avalikkusel võimalik jälgida kooskõlastuste kulgu sellest tabelist? Puudu on ülevaatlik tabel kõigi esitatud arvamuste, ettepanekute ja küsimuste osas koos esitatud vastuste ja põhjendustega. Kas need on olemas ja kättesaadavad enne avaliku arutelu koosolekut täiustatud materjalides? 3. Mõjuv põhjus üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamisel Üldplaneeringut muutev detailplaneering (PlanS § 142) on kaaluka avaliku huviga otsus. Detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine on erand ning selleks peab olema mõjuv põhjendus ja kaalutletud otsus, kus on arvesse võetud kõiki alternatiivseid võimalusi. Kus on esitatud kõik alternatiivsed võimalused koos põhjaliku analüüsiga terviku suhtes? Palun lisada need menetluse materjalidele. Mis on selle Saeveski kinnistu detailplaneeringu algatamise ajend ja alus? “Arvestades spetsialistide tööleasumist Ruhnus ja juba vajaminevat sotsiaalpidade hulka, on saanud probleemiks vabade elamispindade puudus.” Millistele sotsiaalpinda vajavatele spetsialistidele vald soovib ehitada maju? Kas vallal on pakkuda spetsialistidele tööd ja sellist palka, mille eest nad jõuavad pere toita ja maksta majaosa renti, mis ei erine turuhinnast? Palju vallas neid täisajaga töökohti vakantseid on? Või kas saarele kutsutavate peamine spetsialiseerumise tegevus saab olema sotsiaalpinnal soodustingimustel elamine (SHS §41)? Kui palju on vallal puudu sotsiaalpinda? Kas Ruhnu arengukava 2020-2030 Elamumajanduse arendamine juurde on koostatud vastavate tegevuste projektide majanduslik analüüs, kus on ülevaade olemasolevast olukorrast KOV üüriturul, potentsiaalsete üürnike struktuur sh. piirkonda asuvate mobiilsete töötajate osas, tööealiste elanike ja töökohtade arv, planeeritava omafinantseeringu määr, üürielamu pikaajaliste ülalpidamiskulude läbimõeldus, riskihinnang, ajakava ja üürielamute projekti mõju majandusele? Kas KOV esmatähtsate ülesannete täitmiseks on vallas tõesti puudu elamumaad? Kui palju? Praegu on vallal munitsipaalomandis kuus elamumaa sihtotstarbega kinnistut kokku 2,29 ha. Saeveski DP kohaselt on kavatsus rajada paariselamud kinnistutele suurusega 3035 m² ja 4397 m². Mis takistab taolisi elamuid Piiri 7060 m² ja Männituka 5797 m² kruntidele lisaks ehitada? Mille alusel on vallavalitsusel võimalik kinnitada valla tulubaasi ulatuslikku suurenemist, kus jätkub vahendeid uusehituste ning kõigi olemasolevate ja lisanduvate munitsipaalpindade ülalpidamisega kaasnevate kulude katmiseks? Enne menetlusega edasi liikumist on vallavalitsusel vajalik esitada vastav arvestus: Mis on Saeveski kinnistule kahe paariselamu ja kõigi juurdekuuluvate hoonete, trasside ja rajatiste, haljastuse jm projekteerimise ja ehituse eelarve suurus? Millised on võimalikud katteallikad? Kas arengukavas ja eelarvestrateegias on lähiaastateks kõik need summad arvestatud ainult Ruhnu valla eelarvest? Kas need kohustused on vallale jõukohased ja realistlikud? Mille arvelt see tuleb? Mis selle tõttu Ruhnus paljude aastate jooksul jääb tegemata? Kas siin on piisav avalik huvi valla üldplaneeringu muutmiseks? Kas on põhjalikult kaalutud muudatuse võimalikku mõju tervikule, kogu üldplaneeringule ja valla sotsiaal-majanduslikule arengule pikas perspektiivis koos kõikide riskide ja võimalustega? Tootmised võivad ajaga areneda vaiksemaks ja üha vähem keskkonda koormavaks, kuid maa sihtotstarvet elamumaast tootmismaaks tagasi muuta Natura 2000 võrgustiku alade läheduses ei pruugi enam õnnestuda. Tootmismaad saarel palju pole ja kui see asub vaid ühes paigas, võib see pikas perspektiivis osutuda valla arengut piiravaks teguriks, eriti kui oodata saarele nutikaid spetsialiste. Isegi kui arengukavas on sees suund elamufondi arendada, siis kas see on piisav alus ja ainus võimalus esitatud eesmärgi lahendamiseks - maa otstarbe muutmisel üldplaneeringus tootmismaast korterelamute juhtotstarbega maaks? Selle üldplaneeringut muutva Saeveski detailplaneeringu menetlus on üle viie aasta kulutanud valla, ressursse ja kulutab veelgi. Käesoleva arutelu juurde on asjakohane vallavalitsusel lisada täpne ülevaade kogu menetluse jooksul juba kulutatud ressurssidest ja täpne eelarve vajalikest kuludest kuni menetluse lõpuni (sh juba kantud ja võimalikud lisanduvad õigusabi ja kohtukulud). Võrdluseks palun vallavalitsusel esitada ka majanduslik arvestus, et milliste ressursside puudusel on Saeveski kinnistu hooldamata ja selle väljanägemine nii kehvas olukorras? Saeveski kinnistu korrastamiseks kuluks tõenäoliselt vähem vahendeid kui sellele menetlusele, kus on muuhulgas tellitud KSH eelhinnangus ptk 5.6. kirjas: Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti. Planeeringuala visuaalne ilme tõenäoliselt paraneb kuna küla kõrvalt eemaldatakse amortiseerunud tootmishoone ja selle asemele kavandatakse uus korrastatud elamuala. Kas see on tõesti kõige mõistlikum, ökonoomsem ja kiirem alternatiiv küla visuaalse väljanägemise parandamiseks? Ettepanek on anda vastused kõigile esitatud küsimustele ja lõpetada Saeveski kinnistu detailplaneeringu menetlus. Lugupidamisega Ott Olesk  Teie 16.06.2021 Ruhnu Vallavalitsus Meie 28.06.2021 nr 14-11/4642-2 [email protected] Saeveski detailplaneeringule täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine Ruhnu Vallavalitsus esitas 16.06.2021 Rahandusministeeriumile taotluse määrata planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõike 4 alusel täiendavalt isikud, kellega tuleb Ruhnu külas Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) koostamisel teha koostööd ja keda planeeringu koostamisse kaasata. Detailplaneeringu koostamine algatati Ruhnu Vallavolikogu 31. juuli 2020 otsusega nr 10. Saeveski katastriüksus on 100% tootmismaa sihtotstarbega ning planeeritava ala suurus on 8992 m2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on katastriüksuse jagamine kaheks 100% elamumaa ja üheks 100% tootmismaa katastriüksuseks. Elamumaa katastriüksustele määratakse ehitusõigus ühe paarismaja ja kahe abihoone ehitamiseks. Tootmismaale määratakse ehitusõigus 1 hoone ehitamiseks (vee pumbajaam). Eluhoone maksimaalseks kõrguseks on lubatud 8 m, kõrvalhoonete kõrguseks 6 m ja tootmismaa ehitise maksimaalseks kõrguseks 5 m. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Ruhnu valla üldplaneeringut (kehtestatud 17.12.2002 Ruhnu Vallavolikogu otsusega nr 27), millega muudetakse Ruhnu valla üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarvet. Detailplaneeringule on koostatud keskkonnamõju eelhinnang, millest lähtuvalt on Ruhnu Vallavolikogu seisukohal, et detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju. Seisukoha KSH mittealgatamise kohta on andnud Keskkonnaamet 11.03.2021 kirjaga nr 6-5/21/2765-2. Tutvunud esitatud detailplaneeringu materjalidega, märgime: 1. Detailplaneeringus toodud Saeveski katastriüksuse pindala erineb Maa-ameti kaardirakenduses olevast pindalast. Planeeritavaks alaks on kogu Saeveski katastriüksus, mistõttu on väärad ka seletuskirja peatükis 1.4 näidatud moodustatavate katastriüksuste pindalad. 2. Geodeetilise alusplaanina ei või kasutada üle kahe aasta vanust alusplaani. Alates 2018 jaanuarist kehtib EH2000 kõrgussüsteem. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Detailplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt tuleb detailplaneering kooskõlastada Päästeameti, Keskkonnaameti ja Transpordiametiga. Koostööd tehakse Elektrilevi OÜ-ga, AS-ga Kuressaare Veevärk ning kaasatakse isikuid, kelle õigusi detailplaneering puudutab. Lähtuvalt eeltoodust ja PlanS § 142 lõike 4 alusel ning arvestades riigihalduse ministri 01.02.2019 käskkirja nr 1.1-4/16 punktis 2 antud volitust, ei pea Rahandusministeerium vajalikuks määrata täiendavaid koostöötegijaid, lisaks juba detailplaneeringu lähteseisukohtades nõutud asutustele. Koostöö tegemisel tuleb kohalikul omavalitsusel lähtuda Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“. Palun kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel. Palun hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Saare talitust kursis detailplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Aire Müürsepp 715 5872 [email protected] 2  RUHNU VALLAVALITSUS KORRALDUS Ruhnu 28. juuni 2021 a nr 25 Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu korraldamine Ruhnu Vallavolikogu 31. juuli 2020 otsusega nr 10 algatati Ruhnu valla Ruhnu külas detailplaneering Saeveski katastriüksusele. Planeeringuala suurus on 0,9 ha. Planeeringualana mõistetakse Saare maakonnas, Ruhnu vallas, Ruhnu külas asuvat Saeveski (katastritunnusega 68901:001:0348, registriosaga nr. 2632034/26320, tootmismaa 100%) kinnistut. Sama otsusega jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH), kuna puuduvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 1 loetletud alused. KSH eelhinnangu kohaselt pole olulise keskkonnamõju ilmnemine planeeringu elluviimisel tõenäoline. Katastriüksus asub Ruhnu valla üldplaneeringu järgi detaiplaneeringu kohustusega alal. Planeeritava Saeveski kinnistu juhtotstarve on 100% tööstusmaa, mis asub Ruhnu valla üldplaneeringu järgi detailplaneeringu kohustusega alal. Planeeringu eesmärgiks on katastriüksuse jagamine ja maa sihtotstarbe muutmine elamumaaks. Detailplaneeringuga seatakse kahe paarismaja ja neid teenindavate hoonete ehitusõigus ning määratakse tehnosüsteemide rajamine. Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu eskiislahendus suunati avalikule väljapanekule Ruhnu Vallavalitsuse 17.12.2020 a korraldusega nr 70 ajavahemikul 04.01-02.02.2021. Keskkonnaamet on andnud oma seisukoha ja kooskõlastanud Ruhnu vallas Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnangu. Planeerimisseaduse § 82 lõike 2 kohaselt on avaliku väljapaneku jooksul igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust. Sellest tulenevalt kordas Ruhnu Vallavalitsus Saeveski detailplaneeringu eskiislahenduse avalikku väljapanekut ajavahemikul 03.05.2021 kuni 04.06.2021 a, kus oli võimalik arvamust anda Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud KSH eelhinnangule. Lähtudes eeltoodust ja vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 2 ja § 88 lg 1 ja lg 3 Ruhnu Vallavalitsus annab korralduse: 1. Ruhnu Vallavalitsus korraldab Saeveski kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu. Detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu toimub 15. juulil 2021  a kell 10.00 Ruhnu rahvamajas ja veebilahendus Teams vahendusel. Veebi teel osalemisest tuleb teada anda hiljemalt 13. juuli 2021 kell 15.00 e-postile [email protected]. Hiljemalt 14. juulil edastatakse soovijale koosoleku kutse. 2. Informeerida avalikkust ja puudutatuid isikuid väljapaneku toimumisest planeerimisseaduses ettenähtud korras. 3. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest 4. Käesoleva korralduse peale võib esitada Ruhnu Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teadasaamise päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. Andre Nõu Vallavanem Tiina Allik vallasekretär 2 Teema: Fw: Teavitus Saeveski DP eskiislahenduse avalik arutelu kohta Saatja: "[email protected]" <[email protected]> Kuupäev: 01/07/2021, 13:32 Saaja: [email protected], [email protected] Koopia: [email protected] Tere Edastan nüüd kogu kirjavahetuse keda on teavitatud. Tervitades Riina Tere Ruhnu valla Saeveski kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu toimub neljapäeval, 15.07.2021 kell 10.00. Ruhnu rahvamajas ja vajadusel veebialhendus Teams vahendusel. Lugupidamisega, Tiina Allik vallasekretär ________________________________________________________________________________ Microso Teams mee ng Join on your computer or mobile app Click here to join the mee ng<h ps://teams.microso .com/l/meetup- join/19%3amee ng_YTU1ZmQ0NmUtNzZiN...> Learn More<h ps://aka.ms/JoinTeamsMee ng> | Mee ng op ons<h ps://teams.microso .com/mee ngOp ons/?organizerId=f1deaf7f-7767-4aba- 8e -06aee3992afa&tenantId=36998fc8-bead-4c51-bb5c-2c363dd02f73& threadId=19_mee [email protected]& messageId=0&language=en-US> ________________________________________________________________________________ 1. -------- Forwarded Message -------- From: "[email protected]" <[email protected]> To: "[email protected]" <[email protected]> Date: 01.07.2021 11:01:45 Subject: Teavitus Saeveski DP eskiislahenduse avalik arutelu kohta .2...... -------- Forwarded Message -------- From: "[email protected]" <[email protected]> To: "[email protected]" <[email protected]> Date: 01.07.2021 11:26:56 Subject: Teavitus Saeveski DP eskiislahenduse avalik arutelu kohta .3.... -------- Forwarded Message -------- From: "[email protected]" <[email protected]> To: "[email protected]" <[email protected]> Date: 01.07.2021 10:51:01 Subject: Teavitus Saeveski DP eskiislahenduse avalik arutelu kohta ..4.... -------- Forwarded Message -------- From: "[email protected]" <[email protected]> To: "o @puuvestja.ee" <o @puuvestja.ee> Date: 01.07.2021 10:23:16 Subject: Teavitus Saeveski DP eskiislahenduse avalik arutelu kohta .5.... -------- Forwarded Message -------- From: "[email protected]" <[email protected]> To: "[email protected]" <[email protected]> Date: 01.07.2021 11:26:56 Subject: Teavitus Saeveski DP eskiislahenduse avalik arutelu kohta ..6.... -------- Forwarded Message -------- From: "[email protected]" <[email protected]> To: "[email protected]" <[email protected]> Date: 01.07.2021 09:47:45 Subject: Teade Saeveski kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse avalikust arutelust ..7..... -------- Forwarded Message -------- From: "[email protected]" <[email protected]> To: "[email protected]" <[email protected]> Date: 30.06.2021 09:01:10 Subject: Teade Saeveski kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse avalikust arutelust ..8...9...10 -------- Forwarded Message -------- From: "[email protected]" <[email protected]> To: "[email protected]" <[email protected]> Cc: "[email protected]" <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]> Date: 28.06.2021 16:13:24 Subject: Teade Saeveski kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse avalikust arutelust ....11 -------- Forwarded Message -------- From: "[email protected]" <[email protected]> To: "aire.myyrsepp@fin.ee" <aire.myyrsepp@fin.ee> Date: 30.06.2021 08:39:12 Subject: Teade Saeveski kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse avalikust arutelust Ruhnu Vallavalitsus on kutsunud sind Saeveski DP eskiislahenduse avalik arutelu Manused: ATT02.DAT 3,9 KiB korraldus 25 Saeveski_DP eskiisi avalik arutelu juuli 2021.asice 107 KiB Ruhnu valla Saeveski kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu protokoll Ruhnus, 15.juulil 2021 a Algus kell 10.00, lõpp kell 11.26 Koosoleku juhata – Andre Nõu Protokollis – Tiina Allik Avalikust arutelust võtsid osa Ruhnu vallavanem Andre Nõu, Ruhnu vallavolikogu esimees Heiki Kukk, vallasekretär Tiina Allik, Ruhnu valla arendusnõunik Anu Altmets, Ruhnu valla ehitusnõunik Riina Nedzelskiene Aire Müürsepp ja Tiiu Pärn Rahandusministeeriumist, Piret Tõnnus-Saks, Ruth Keskpaik, Andres Keskpaik, Mihkel Urmet ning Teams vahendusel osales Piret Laur. Avalik arutelu toimus Ruhnu rahvamajas kohapeal ja veebilahendus TEAMS vahendusel. Vallavanem A.Nõu tegi sissejuhatuse ja tutvustas Ruhnu valla Saeveski detailplaneeringu vajadust. A.Nõu selgitas, miks Saeveski kinnistu maa sihtotstarbe muutmine ja sinna munitsipaalpindade rajamine on üldse päevakorral ja vajalik. Praegu elab Ruhnu saarel aasta läbi ca 65 inimest ja oleme läbi „punnitamiste“ ja erinevaid variante kasutades inimesi siia saarele meelitanud. Oleme neid igati toetanud ja nende eksistentsile saarel ka peale maksnud, n. nende elukoha kompenseerimisega, aga see ei ole jätkusuutlik. Alates aastast 2017 on olnud Saeveski kinnistule elamute rajamine olnud volikogu soov ja tahe. Saeveski kinnistul olev saekaater oma müra tõttu oli plaanis ära liigutada Tööstuse kinnistule. Saekaater on tänaseks väga vähe tööd teinud, see nn aparatuur ei ole sobilik siia saarele, kuna ta on mõeldus suurele tootmisele. Küla keskele rajada elamispinnad on igati mõistlik asukoha mõttes, kuna on olemas taristu ja ka inimestele meeldib see elamiseks sobilik keskkond. Elamispindade rajamine on väga vajalik, kuna tegeleme igapäevaselt lihtsalt majutusega. Saarelise eripära tõttu tuleb majutada ka pidevalt saart ametiasjus külastavaid ametnikke. Hea oleks tekitada elamumajanduses reservpind juhuks, kui juhtub saarel õnnetus näiteks tulekahju, veeavarii jms ja tekib vajadus paigutada ajutiselt ümber elanikke. Sõna sai Ruhnu valla ehitusnõunik R. Nedzelskiene, kes tegi ülevaate detailplaneeringu hetkeseisust, juba läbiviidud menetlustoimingutest. Hetkeseisuga on eskiis esitatud ametkondadele tutvumiseks, KSH eelhinnang on saanud Keskkonnaametilt heakskiidu, väikesed täpsustused on sisse viidud, nüüd on eskiis arutelu staadiumis. Ootame muudatusettepanekuid, mida on võimalik detailplaneeringusse sisse viia. Avalikustamise ajal laekus 1 vastuväide Ott Oleskilt, eeldasime ka tema osalemist kohalolekut koosolekust. Seejärel kuvati planeering ekraanile. R. Nedzelskiene selgitas, et eelneval avalikul arutelul oli nõutud hoonete rajamisel ka arhitektuurikonkurssi, mis oleks vallale liiga kulukaks läinud. R. Nedzelskene selgitas, et nüüd tuleb lähtuda kohalikust miljööst, mida saame ise järgida. 1. ettepanek tuli Tiiu Pärnalt - planeeringuala keskosas olev tee, mis jagab kinnistu kaheks, teha eraldi kinnistuks – iseseisev teemaa krunt, mis oleks mõlemale kinnistule kasutamiseks. Vald ehitab tee valmis. Põhimõte, et oleks tagatud ligipääs mõlemale krundile. Pumpla juures on olemasolev tee, mis on Andersi krundil, võiks ka sellele teele parem lahendus leida. A. Keskpaik selgitas, et seda teed kasutab ka Ruhnu kogudus, kuna see läheb koguduse maja juurde, seda mööda viiakse sinna kütttepuid jm, seetõttu peaks see tee olema avalikuks kasutuseks. T. Pärn selgitas, et see tee jääb planeeringualast välja ja selle planeeringuga ei saa midagi eraldi kehtestada, tuleb leida muud kokkulepped. Toimus arutelu detailplaneeringu lähteülesande osas. Planeeritakse rajada 2 paarismaja. T. Pärn selgitas, et planeeringus on illustratiivselt näidatud, et kus need hooned paiknevad, kuid võib ka juba koha ära märkida hoonete asukohad. Kui vaadata praegust hoonete paigutust, siis võib tekkida küsimus, kas tänava ääres peaksid paiknema elamud või abihooned. Seda ei otsusta keegi teine peale vallavolikogu enda. Hoonete paiknemine tuleb planeeringu menetluse käigus ette näha. Kui miljööalast tulenevad nõuded, siis sellega peab arhitekt juba arvestama. Detailplaneeringus tehakse muudatus, et kinnistu jagatakse neljaks (4) krundiks. Pumbamaja, elamukrunt (1) paarismajale, teemaa ja elamukrunt (2) paarismajale. Ümber pumbamaja on kaitsetsoon – 50m. Mõte on selles, et põhjavesi oleks kaitstud. Sellel sinisel ala peaks olema servituut peal, seal on looduslik seisund, et hoida maaala puhtana ja kaitsta joogivett. Planeerija peab väga täpselt kirja panema, mida võib ja mida mitte, sest volikogu käest küsivad juba kohalikud inimesed. Mihkel Urmet tundis huvi, kas piirdeaedade kohta ka midagi märgitud on. T. Pärn – kui planeeringuga otsustatakse, et piirdeaeda ei tohi teha, tuleb see kirja panna. Kõik piirdeaedadega seonduv peab kajastuma planeeringus. Kõrgus tuleb alati ära märgitud. Samuti heki kõrgus tuleb ära määrata. Toimus arutelu piirdeaedade teemal. M. Urmet tegi ettepaneku, et seal ei tuleks üldse piirdeaeda. Sellega oldi nõus, kuid otsustab selle volikogu. Piret Tõnnus Saks selgitas, et vald kui omanik väidab täna, et aeda ei ole vaja ja ta ei teeks seda, on mõistlik jätta see üldse reguleerimata. Siis võib tulevikus taotleda tingimusi, milline teha. Ei teki ka kohustust aeda ehitada. Ettepanek 2 Muudatus sisse viia – sõna lubatud ehitada (aedade kirjeldused) aiad. A. Keskpaik selgitas, et M. Urmeti ettepanek on väga hea. H. Kukk selgitas, et nn otsad võiksid lahti jätta. T. Pärn selgitas, et aia rajamiseks on ehitusluba vaja küsida, kui sa kaevad aia postid sügavamale kui 30 cm. Arutati milline kiviaed peaks olema kirjeldatud planeeringus. Teha muudatus – kasutada traditsioonilisi materjale. Ettepanek 3 Kogu planeering tuleb üle vaadata, et ei oleks kasutatud tinglikku kõneviisi. Toimus arutelu, kus asuvad tuletõrje veevõtu kohad. Tänasel päeval on nad eramaadel. T. Pärn selgitas, et seadus näeb ette, kui detailplaneering vastu võetakse, tuleb kindlasti kõiki piirinaabreid teavitada sellest, ei piisa üksnes ajalehe kuulutusest. Teavitamine võib toimuda ka e-posti teel. T. Allik selgitas, et seni oleme ka niimoodi tegutsenud. Piret Tõnnus-Saks selgitas, et planeeringut läbivatele maaalustele kaablitele tuleb kindlasti seada elektrileviga kasutusõigus. T. Pärn selgitas, et kohad, kus on olemas avalikud jalgraja kohad, tuleb samuti planeeringus ära märkida ja kanda kinnistusraamatusse. Toimus arutelu liitumiskilpide teemal. Koostööd Eesti Energiaga määrata kilpide arv ja asukoht. Kui Eesti energiaga minnakse planeeringut kooskõlastama, peab juures olema ka valla inimene, kes annab oma hinnangu. H. Kukk palus selgitust, et kui tuleb planeeringule vastuväide, et mulle ei meeldi, kuidas edasi toimetada. T. Pärn selgitas, et peale planeeringu vastuvõtmist läheb planeering Rahandusministeeriumisse järelevalvesse. Rahandusministeerium hindab vastuväiteid, vajadusel kutsub vastuargumentide esitajad kohale ja küsib põhjendusi ja seletusi. Lihtsalt, et mulle ei meeldi ei ole argument, H. Kukk – sellised hüpoteetilised põhjendused – rahvastiku üleküllus, looduse koormus, mina arvan nii jne. T. Pärn – iga põhjendus peab olema argumenteeritud. Alati tuleb kooskõlastada vastavate ametkondadega - Keskkonnaamet, Päästeamet jne. Seda kohe enne detailplaneeringu vastuvõtmist volikogu poolt. Ütlen kohe ära, et Rahandusministeeriumipoolne seisukoht on, et see konkreetne planeering on mõistlik ja igati vajalik. Kui Keskkonnaamet ütleb, et planeering on OK, on kõik korras. Ametitega kooskõlastamine annab vallale garantii. Kui nüüd naaber vaidlustab planeeringu, tuleb see Rahandusministeeriumisse järelevalvesse ja meie vaatame samuti kooskõlastusi ja lähtume Keskkonnaministeeriumi jah sõnast ja heakskiidust. H. Kukk küsis, et kui vaidlustaja küsib, et mis alustel te üldse planeerite, kus on uuring, et Ruhnu vajab neid elamispindasid. T. Pärn – volikogu on oma otsuse teinud. Piret Tõnnus-Saks väitis, et tema on väga hästi aru saanud, miks on seda planeeringut tarvis. See, miks seda planeeringut tegema 2017 aastal oli kindel põhjus ja kavatsus. H. Kukk selgitas, et järjepidevuse säilimise huvides me peame laskma peredel siin saada see nn „Ruhnu „ maitse, ja juba aastast piisab, et saada aru, kas meeldib või mitte. Ja kui meeldib, siis oleks võimalus hakata ka oma päris kodu looma siis saarele. Lihtsalt noort peret siia saada on raske (tahtjaid on). Ükski pank ei anna laenu, et siia ääremaale omale krundi ostmiseks. Hinnad on juba nii kõrged, et lihtsalt ei anta laenu. Elamispinna vajadus on selleks, et peredes kasvavad lapsed saaksid koolis käia, nii säilib Ruhnus kool, vanemad saavad arvuti teel ka kodustes tingimustes tööd teha, Ettepanek on tehtud ka Piiri kinnistule reovee puhasti lähedusse elamute rajamist, või ka küla keskele Ullis Stock kinnistule. On lihtsalt küsitud, et miks te just sinna tahate ehitada, et vallal on küll maid, kuhu ehitada. A. Müürisepp nentis, et kohavaliku taga on volikogu otsus. T. Pärn selgitas, et täna on plaan sellesse kohta ehitada, edaspidi võib teist kinnistut arendada. Toimus üldine arutelu, mille käigus leiti, et planeeringu koht on igati õige ja sobilik. A. Nõu küsis rahandusministeeriumi esindajatelt planeeringu menetluse järgmisi etappe. T. Pärn selgitas – Peale eskiisi avalikku arutelu tuleb planeering viia kooskõlla kõikide seaduspiirangutega, planeeringusse tuleb sisse viia muudatused, tuleb saada kooskõlastused. Kui kooskõlastuste juures on märkused, siis nendega tuleb arvestada. Siis läheb eskiislahendus volikogule vastu võtmisele ja see tähendab seda, et volikogu on selle lahendusega absoluutselt nõus. Volikogu vastuvõtmise otsuse juurde kirjutatakse kõik põhjendused, miks detailplaneering on vajalik ja miks on üldse neid elamispindasid tarvis. Miks just asukohana siia ehitatakse, et on küla keskel, taristu on välja arendatud jm. Seejärel tuleb avalik väljapanek ja teavitamine avalikust väljapanekust – piirinaabrid ajaleht jne, avaliku väljapaneku pikkus on vähemalt 30 päeva. Avalik väljapanek peab toimuma vallavalitsuses paberkandjal ja digitaalselt valla kodulehel. Ajalehe teated tuleb välja printida. Kui siis jääb veel vaideid üles, siis annab Rahandusministeerium – meeldib, ei meeldi seisukohtadele oma hinnangu, kuulab mõlemad pooled ära. Igal juhul, isegi kui vaideid ei ole tuleb planeering esitada heakskiidu saamiseks PlS § 142 lg 5 koosmõjuga § 94 lg 1, koos vaietega, millele tuleb ka vastata, vajadusel ka arvestada. H. Kukk tundis huvi kui pikk see ajatelg võib olla. T. Pärn avaldas arvamust, et parandused viiakse sisse augusti kuuga, seejärel saadakse kooskõlastused, vastuvõtmine mitte enne oktoobri volikogu. Avalik väljapanek saaks ikka selle aasta lõpul ära toimuda ja ka järelevalvesse esitada. Neid vaideid, mis on praeguseks hetkeks esitatud, Rahandusministeerium enam ei aruta, arutamisele lähevad ainult vaided, mis esitatakse avaliku väljapaneku käigus kuu aja jooksul. Kui heakskiit on saadud, läheb volikogusse kehtestamisele. Ehk märtsiks saab planeering kehtestatud. Seejärel anti sõna Piret Laurile, kes tundis huvi, kas puukuuri asukoht eskiisil on otstarbekas ja õige. A. Nõu selgitas, et see on esialgne plaan, küttelahendus tuleb ehk hoopis õhk-vesi tüüpi. See on näitlik hoonete paigutus ja kas puukuur üldse vaja läheb, pigem väiksem abihoone. R. Nedzelskiene selgitas, et kohe tuleb paika panna/muuta hoonete paigutust. Küsimusi rohkem ei olnud ja A. Nõu lõpetas koosoleku. Andre Nõu Koosoleku juhataja TEHNILISED TINGIMUSED 411650 TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood DAGOpen OÜ 10058058 Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond Kärdla, Sadama tn, 15 92412 Hiiu maakond Telefon e-post 522 9032 [email protected];[email protected] Kontaktisik Nimi Teet Elstein Telefon e-post 503 4055 [email protected] VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress Saeveski Ruhnu küla Ruhnu vald Saare maakond Tarbimiskoht Katastriüksuse number 68901:001:0348 Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider TOOTEVALIK Tehnilised tingimused detailplaneeringuks SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv Amprite arv 3 100 A ELEKTRILEVI TEGEVUSED Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu. 1/2 TEHNILISED TINGIMUSED 411650 KLIENDI TEGEVUSED 1. Detailplaneeringu alal näha toide Ruhnu:(Kuressaare) mastalajaamast. 2. Nimetatud olemasolevast alajaamast näha ette uutele objektidele eraldi fiidrilt 0,4 kV maakaabelliin. Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. 3. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. 4. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada. 5. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. 6. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. 7. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Enefit Connecti piirkonna elektrivõrgu inseneri poole (Kardo Link, tel. 5884 4354, [email protected]). 8. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga . Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine 9. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 10. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid. TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi: Kardo Link Koostatud: 27.06.2022 Elektrilevi OÜ volitatud esindaja Kehtib kuni: 27.06.2024 5884 4354 | [email protected] 2/2  RUHNU VALLAVOLIKOGU OTSUS Ruhnu 28. september 2022 a nr 10 Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine. Ruhnu Vallavolikogu 31. juuli 2020 otsusega nr 10 algatati Ruhnu valla Ruhnu külas detailplaneering Saeveski katastriüksusele. Planeeringuala suurus on 0,9 ha. Planeeringualana mõistetakse Saare maakonnas, Ruhnu vallas, Ruhnu külas asuvat Saeveski (katastritunnusega 68901:001:0348, registriosaga nr. 2632034/26320, tootmismaa 100%) kinnistut. Sama otsusega jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH), kuna puuduvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 1 loetletud alused. KSH eelhinnangu kohaselt pole olulise keskkonnamõju ilmnemine planeeringu elluviimisel tõenäoline. Katastriüksus asub Ruhnu valla üldplaneeringu järgi detaiplaneeringu kohustusega alal. Planeeritava Saeveski kinnistu juhtotstarve on 100% tööstusmaa, mis asub Ruhnu valla üldplaneeringu järgi detailplaneeringu kohustusega alal. Planeeringu eesmärgiks on katastriüksuse jagamine ja maa sihtotstarbe muutmine elamumaaks. Detailplaneeringuga seatakse kahe paarismaja ja neid teenindavate hoonete ehitusõigus ning määratakse tehnosüsteemide rajamine. Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu eskiislahendus suunati avalikule väljapanekule Ruhnu Vallavalitsuse 17.12.2020 a korraldusega nr 70 ajavahemikul 04.01-02.02.2021. Keskkonnaamet on andnud oma seisukoha ja kooskõlastanud Ruhnu vallas Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnangu. Planeerimisseaduse § 82 lõike 2 kohaselt on avaliku väljapaneku jooksul igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust. Sellest tulenevalt kordas Ruhnu Vallavalitsus Saeveski detailplaneeringu eskiislahenduse avalikku väljapanekut ajavahemikul 03.05.2021 kuni 04.06.2021 a, kus oli võimalik arvamust anda Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud KSH eelhinnangule. Lähtudes eeltoodust ja vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 2 ja § 88 lg 1 ja lg 3 Ruhnu Vallavalitsus korraldas Saeveski kinnistu detailplaneeringu avaliku arutelu. Detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu toimus 15. juulil 2021.a. Avalikul arutelul tehtud muudatused on kajastatud Saeveski kinnistu detailplaneeringus. Lähtudes planeerimisseaduse § 86 teeb Ruhnu Vallavolikogu otsuse:  1. Võtta vastu Saare maakonnas, Ruhnu vallas, Ruhnu külas asuvat Saeveski (katastritunnusega 68901:001:0348) detailplaneering. 2. Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu avalik väljapanek toimub ajavahemikul 17.oktoober kuni 15.november 2022 Ruhnu Vallavalitsuse veebilehel ruhnu.ee ja vallavalitsuse kantseleis. Teadaanne avaldatakse ajalehes Saarte Hääl ja valla veebilehel hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. 3. Käesoleva otsuse peale võib esitada Ruhnu Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teadasaamise päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. Heiki Kukk Volikogu esimees 2  Reede, 30. september 2022 UUDIS 3 Saaremaaga seotud keeleteadlasest Mati Hindist valmis film Saarte Koostöökogu kuulutab välja LEADERi projektitaotluste vastuvõtu! 1. novembrist kuni 7. novembrini 2022 on avatud taotluste vastuvõtmine INVESTEERINGUTEKS IMMATERIAALSESSE PÕHIVARASSE! Eile esilinastus dokumen- Filmis räägivad Mati Hin- ti keele aasta lõpetamise tä- Meetme eesmärk on tõsta ettevõtete tootva ja teenust osutava äritegevuse taalfi lm Saaremaaga seotud dist tema võitluskaaslased nuaktus." efektiivsust ja kasvatada järjepidevat konkurentsivõimet. keeleteadlasest Mati Hindist. Rahvarinde päevilt, kollee- Mati Hint suri 5. detsemb- Annika Koppeli dokumen- gid keeleteadlased ülikoo- ril 2019. aastal. TOETATAVAD ON: taalfi lmi "Keelemässaja. Mati lidest, üliõpilased ja lähe- Filmi operaator on Ma- • digitaalsete ökosüsteemide (digilahendus) loomine ja arendamine Hint" fookuses on keeletead- dased. dis Reimund, helioperaator • digilahenduste arenguvajaduste ja -vajakute väljaselgitamine lase, esseisti, õppejõu ning "2019 oli eesti keele aasta ja Rein Fuks, monteerija Kers- (analüüs, auditeerimine, kaardistus) Eesti taasiseseisvumise ajal mõte Mati Hindist fi lm teha ti Miilen, helirežissöör Timo • digilahenduste loomise ja arendamisega kaasnevate seadmete ostmine poliitikas olulist rolli män- tuligi seoses sellega. Idee käis Kiirend, helilooja Tõnu Kõr- • patendi, litsentsi, autoriõiguse ja kaubamärgi omandamine ginud Hindi elu ja loometee. välja tollane Eesti Keele Ins- vits, produtsent Anneli Ah- • brändi loomine, analüüs ja arendamine Lõuna-Eestis sündinud tituudi direktor Tõnu Tender. ven. Filmi on tootnud Kopli Toetuse taotleja saab olla Saare maakonnas tegutsev ettevõte (VKE), mittetulundusühing, Mati Hint oli üks keelesea- Meil õnnestuski kevadel Ma- Kinokompanii. sihtasutus või kohalik omavalitsus. duse ideolooge. Teaduses uu- tit tema Saaremaa kodus fi l- Filmi valmimist toetasid Toetust saab taotleda 2000-8000 € ning maksimaalselt 60% investeeringu suurusest. ris ta eelkõige fonoloogiat ja mida (Mati Hindi maakodu Eesti Filmi Instituut, Eesti oskas ka liivi keelt. asus Kavandi külas – toim)," Kultuurkapital, Eesti Keele Meetme eesmärk, abikõlblikud investeeringud ja taotlemiseks vajalikud dokumendid on kirjeldatud Hint oli õppejõud, aga sa- ütles fi lmi režissöör ja stsena- Instituut, Eesti Rahvusring- strateegia meetmelehes meede 4 - COVID-19 põhjustatud kriisi mõjuga toime tulemiseks tegevuspiirkonnas ning kättesaadavad kodulehel www.skk.ee. mal ajal ka viljakas esseist, rist Annika Koppel. hääling ja Sihtasutus Eesti kes kirjutas aktiivselt oma "Plaan oli veel minna, aga Rahvuskultuuri Fond. Toetuse taotlemise huvi korral võtke meiega ühendust e-kirja teel aadressil [email protected] või elu lõpuni, pöörates tähele- ei jõudnud. Mati Hindi sur- Kinolevisse jõuab fi lm ala- telefonidel 5621 0102 (Sulvi), 513 8767 (Terje). Vaatame ühiselt teie idee üle ning aitame ka toetuse taotlusdokumentide ettevalmistamisel. Projektitaotluse hindamise tähtaeg on 30.11.2022. panu asjadele, mis tema arva- mateade tuli päeval, kui Ni- tes homsest. tes olid Eestis viltu minemas. guliste kirikus toimus ees- Uudistetoimetus "Tähtede seis" Nick Payne Tõlkija Laura Kalle, lavastaja Sander Pukk, kunstnik Annika Lindemann, helilooja ja muusi- kaline kujundus Urmas Lattikas Osades: Lee Trei, Markus Habakukk Esietendus 6. oktoobril Kuressaare teatris MEIE UNIVERSUMIS: Sander Pukk, Markus Habakukk ja Lee Trei näidendi lugemisproovis. ENE PÄRTEL Ruhnu valla SAEVESKI KATASTRIÜKSUSE detailplaneeringu avalik väljapanek Kui palju universume mahub Ruhnu Vallavolikogu 31. juuli 2020. a otsusega nr 10 Ruhnu Vallavalitsus kordas Saeveski detailpla- Kuressaare teatri lavale? algatati detailplaneering Ruhnu vallas Ruhnu külas Saeveski katastriüksusel (katastritunnus 68901:001:0348, kinnistu nr 2632034). Samas otsustati mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist neeringu eskiislahenduse avalikku väljapane- kut ajavahemikul 3.05.2021 kuni 4.06.2021. a, kus oli võimalik arvamust anda Keskkonna- ameti poolt kooskõlastatud KSH eelhinnangu- Ukraina sõja puhkemise järel, muste vahele ka võimalikke hindamist. Katastriüksuse suurus on 0,9 ha ja le. Detailplaneeringu eskiislahenduse avalik Roland ja Marianne olukorras, kus kõik meie üm- lõpplahendusi. Vaataja saab katastriüksuse sihtotstarve on 100% tootmismaa. arutelu toimus 15. juulil 2021. a. kohtuvad ühel peol. Mees ber muutus äkki nii ebakind- siis mõistatada, kas paar jääb on mesinik ja naine laks, tundus aga just see näi- kokku või mitte ja mis põh- Saeveski detailplaneeringu ala suurus on 0,9 ha. Avalikul arutelul tehtud muudatused on Detailplaneeringu eesmärk on katastriüksuse kajastatud Saeveski kinnistu detailplaneerin- uuribki kosmilisi teooriaid, dend enim sobivat Kuressaare justel üks või teine asi võiks jagamine ja maa sihtotstarbe muutmine elamumaaks. gus. mis kinnitavad, et univer- teatri lavale toomiseks. Suur juhtuda. Detailplaneeringuga seatakse kahe paarismaja ja neid sume on lõpmata palju ja kosmiline joonis, mis näiden- Tulenevalt näidendi teks- Ruhnu Vallavolikogu võttis 28.09.2022. a teenindavate hoonete ehitusõigus ning määratakse dist õhkub, tundus Puki sõnul tist on tegu üsna minimalist- istungil otsusega nr 10 vastu Ruhnu vallas meie lood neis korduvad tehnosüsteemide rajamine. Saeveski katastriüksuse Saeveski kinnistu detailplaneeringu ja suunas erinevates variatsiooni- praeguse ebakindluse vastu- liku lavastusega. "Lavakujun- maa sihtotstarbe muutmisega elamumaaks muude- selle avalikule väljapanekule, mis toimub des. Kui nii, siis äkki kaaluks kõige paslikum. dus paigutab näitlejad peaae- takse Ruhnu valla üldplaneeringut. 17. oktoober kuni 15. november 2022. a Roland ja Marianne ei Nä idend ise on t av a- gu tühja kosmilisse ruumi, Detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek Ruhnu Vallavalitsuse veebilehel ruhnu.ee. olegi tegelikult kohtunud? tu struktuuriga, omamoodi kus leidub siiski ka valgustä- toimus 4.01. kuni 2.02.2021. a Ruhnu vallamajas. Arvamused saata [email protected]. peeglite maailm, kus mingi pikesi ja gaasipilvekesi," sel- situatsioon kordub erinevates gitas Pukk. Mehis Tulk variatsioonides. "Minu enda Ta lisas, et muusikalise ku- [email protected] kogemus ütleb, et kui vaataja junduse tegemine oli Urmas laseb end kaasa viia, siis võib Lattikase jaoks paras pähkel, Armastusloo "Tähtede seis" tulemuseks olla väga võimas sest sellise struktuuriga näi- autor on britt Nick Payne ning kunstikogemus. Selles mõt- dendi täitmine heliloomingu- see on üks tema kõige eduka- tes tasub lasta endale mõju- ga ei ole lihtne ülesanne. "Aga • Raietööd matest tekstidest. 2012. aas- da seda, mida on näha," rää- ta on sellega hästi hakkama • Raieõiguse ja metsamaa ost tal pälvis näitemäng hinna- kis Pukk. saanud. Ta suudab inimesi tud Evening Standard Theat- Näitekirjanik on oma teo- muusikaga väga hästi puu- Saaremaa Lihatööstus • Palgi, paberipuidu ja küttepuidu ost re Awards´il parima näiden- se aluseks võtnud multiver- dutada," lausus Pukk. • Võsalõikus võsagiljotiiniga di preemia. sumi ehk lõputu hulga paral- Meest ja naist kehastavad ostab kokku • Puiduhakke, võsa ja raiejäätmete ost LIHAVEISEID 6. oktoobril Kuressaare leelsete universumite teoo- Markus Habakukk ja Lee Trei. teatris esietenduva näiden- ria. "Mees ja naine kohtu- Pukk märkis, et Ameerikas on di lavastaja Sander Pukk üt- vad. Aga ainult n-ö meie uni- näidendit mängitud ka nii, et Info: 503 9321; [email protected] les, et varem ka Ugala teatris versumis. Teistes nad kunagi ühel päeval on laval mees ja Transpordivõimalus 517 2758; [email protected] mängitud tükk on tema port- kokku ei saa," rääkis Pukk. Ta naine, teisel kaks meest ja kol- Info telefonil 52 96 659 www.retapuit.ee fellis olnud juba mõnda aega. märkis, et autor pikib sünd- mandal hoopiski kaks naist. Arvamus Saeveski kinnistu detailplaneeringu kohta 30.10.2022 Saeveski detailplaneeringut ei tohi kehtestada alltoodud põhjustel: 1.Saekaater on väga oluline kohalik võimekus, mille väljaarendamisse on nii vald kui riik panustanud väga palju raha. Ei ole mingit põhjust seda võimekust likvideerida. Asjaolu et seda kogu aeg vaja ei lähe, ei ole oluline. Viimaste aastate odava puidu sissevedu riiki muutis firmade poolt müüdava saematerjali hinna odavaks, mistõttu isetootmise hind ületas turuhinda. Teadaolevate asjaolude tõttu on odava puidu sissevedu nähtavas tulevikus lõppenud ja saematerjali hinnad kõrged, mistõttu on ka isetootmine majanduslikult mõttekas ja palgisaagimise võimekus saarel väga oluline. 2.Saekaater on saarel ainuke töötav saekaater, eraomandis olev saeraam teenust ei osuta. 3.Vaba elamumaad on Ruhnu vallas piisavalt, nii valla kui eraomandis, ei ole mingit põhjust Saeveski kinnistu tootmismaad elamumaaks muuta. Ainuüksi Kraavi elamuarenduses on 9 vaba elamukrunti. 4.Saeveski kinnistule planeeritavaid paarismaju ei ole kohalikule kogukonnale vaja ja neil ei ole avaliku huviga ja avalike teenuste osutamisega mingit pistmist. Paarismajade ehitus on vallavolikogu liikmest ehitusettevõtja erahuvi, kes soovib nende majade ehitusega raha teenida. Vallavolikogu kui avaliku võimu teostaja ei tohi mingil juhul eelistada kellegi erahuvi avalikule huvile. Ruhnu vallavalitsus 15.11.2022 Arvamus Saeveski kinnistu detailplaneeringu kohta Saeveski kinnistu detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 17.10. - 15.11.2022 a. Ruhnu Vallavlitsuse veebilehel ruhnu.ee. Väljapanekule on esitatud Saeveski, Ruhnu küla, Ruhnu vald, Saare mk etailplaneering.asice Digidoc ümbrik, mille on digiallkirjastanud Enn Truuts. Väljapanekule on esitatud Saeveski detailplaneering lisadeta ehk üle 115 leheküljelisest dokumendist on esitatud vaid esimesed 25 lehekülge. PlanS § 135 (3) kohaselt avalikule väljapanekule esitatavast detailplaneeringust peavad selguma kavandatavad muudatused, esitatud lahenduste kaalutletud põhjendused, detailplaneeringu elluviimise tingimused ja muud detailplaneeringut selgitavad asjaolud. Koos detailplaneeringuga avalikustatakse detailplaneeringu kohta käesoleva seaduse § 133 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja arvamused. Puuduliku dokumentatsiooni on Ruhnu vallavalitsus saatnud nii kooskõlastajatele kui ka Ruhnu Vallavolikogule kinnitamiseks. Seega ei saa käesolevat menetlusosa lugeda õiguslikult korrektseks. Saeveski kinnistu detailplaneering on üldplaneeringut muutev planeering ja peab esitama kavandatava muudatuse vajalikkuse kohta selged, asjakohased ja õiguslikult korrektsed põhjendused. Üldplaneeringut muutev detailplaneering (PlanS § 142) on kaaluka avaliku huviga otsus. Detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine on erand ning selleks peab olema mõjuv põhjendus ja kaalutletud otsus, kus on arvesse võetud kõiki alternatiivseid võimalusi. Kus on esitatud kõik alternatiivsed võimalused koos põhjaliku analüüsiga terviku suhtes? Palun lisada need menetluse materjalidele. Esitatud dokumentides ei kajastu ettevalmistatava muudatuse vältimatu vajalikkuse, kõigi alternatiivide kaalumise ja muudatuse võimaliku mõju kohta teostatud analüüse ja uuringuid, mis hõlmaks looduskeskkonna kõrval ka võimaliku sotsiaal-majandusliku mõju uuringut olemasolevale elanikkonnale, nende heaolule, majanduslikule toimetulekule, valla eelarvele, KOV võimekusele kindlustada elanikkond avalike teenustega ja täita oma seaduslikke ülesandeid elanikkonna ees jms, Kus on esitatud Ruhnu vallavalitsus korrektsed seisukohad koos arvestatavate põhjendustega, et milline on Saeveski detailplaneeringuga kavandatava üldplaneeringu muudatuse mõju tervikule? Milline on mõju Ruhnu saare majanduselu arengule. Kuidas on kaalutud variante, et kas kavandatav muudatus loob inimeste toimetulekuks rohkem võimalusi või toob kaasa nende võimaluste vähenemise? Ruhnu vallas on elamumaa otstarbega kinnistuid palju nii era kui munitsipaalomanduses. Tootmismaa sihtotstarbega on Ruhnu vallas vaid kaks kinnistut. Tootmismaa kinnistute vähendamine poole võrra ehk ainult ühele kinnistule võib mõjuda negatiivselt Ruhnu ettevõtluskeskkonnale, vähendada saare elanike võimalusi arendada kohalikku tootmist ja seega mõjutada saare majandusliku toimetuleku potentsiaali. Ei saa nõustuda arvamusega, et Ruhnu majandusele piisab ühest Tööstuse kinnistust. Pealegi on see juba hõivatud ühe ettevõtja poolt. Miks on vaja vähendada Ruhnu saarel tootmismaa sihtotstarbega maaüksuste hulka sihtotstarve elamumaaks? Ainus muudatust põhjendav lause Saeveski detailplaneeringu algatamisel on esitatud Ruhnu Vallavolikogu 31. juuli 2020. a. otsus nr 10 Arvestades spetsialistide tööleasumist Ruhnus ja juba vajaminevat sotsiaalpidade hulka, on saanud probleemiks vabade elamispindade puudus. Esitatud lause ei selgita Saeveski kinnistu tootmismaa sihtotstarbe muutmise vajadust. Põhjenduseks on ka esitatud asjaolu, et see vajadus ilmnes 20.04. 2015 a., mil Saeveski detailplaneering algatati ja hilisemat kaalumist see otsus pole kohanud. Võrreldes aastaga 2015 on Ruhnu vallas toimunud muudatused munitsipaal-elamufondi osas. Rähni peremajale, Liivaaugu ja Männituka 2 korteriga majadele on lisandunud: - kolmas korter Liivaaugu majas, - Piiri maja (algselt esitletud riigile kui õpetajate majutushoonet) - Rähni maja eluruumide laiendus, - Meistrite kojast on tehtud korter, - Ullis-Stock elamu põleng. Viimastel aastatel on valla eelarvest investeeritud vahendeid külaliste majutuseks tingimuste loomiseks Rahvamajja. Külalistoad on koolimaja teisel korrusel. Parendamist ootavad külalistoad vallamaja teisel korrusel. Ehitamisel on kiirabihoone, kuhu planeeritud elamisruume suvel lisanduvatele parameedikutele saab vallavalitsus kasutada muul ajal külaliste ja spetsialistide majutuseks. Kui palju jaksab Ruhnu vald maksumaksja vahenditest ehitada, remontida ja hallata munitsipaal- elamufondi veel? Kas KOV esmatähtsate ülesannete täitmiseks on vallas tõesti puudu elamumaad? Kui palju? Praegu on vallal munitsipaalomandis kuus elamumaa sihtotstarbega kinnistut kokku 2,29 ha. Saeveski DP kohaselt on kavatsus rajada paariselamud kinnistutele suurusega 3035 m² ja 4397 m². Mis takistab taolisi elamuid Piiri 7060 m² ja Männituka 5797 m² kruntidele lisaks ehitada? Ullis-Stock 3522 m² kinnistule küla keskuses on võimalik nüüd rajada uue suurema elumaja, paarismaja või kortermaja. Ruhnu Vallavolikogu võttis vastu Saeveski detailplaneeringu 28.09.2022 a istungil otsusega nr 10, kuhu juurde ei ole lisatud olulisi põhjendusi üldplaneeringu muutmise vajaduse kohta. Otsuse juures puudub ka põhjendus, miks praegu, 2022 aasta lõpul on ikka veel vaja lähtuda aastal 2015 tekkinud ideest, mille realiseerimiseks ei ole enam ei sarnaseid eeldusi, võimalusi ega ka vajadusi. Ettepanek: lisada Saeveski detailplaneeringu dokumendi lisadesse kõik käesoleva menetluse käiku iseloomustavate ja mõjutavate sündmuste dokumendid: kõik otsused, protokollid ja kirjavahetused. Lisada tuleb kooskõlastuste tabelisse kõigi isikute poolt esitatud märkused ja neile koostatud vallavalitsuse vastused ning otsused märkustega arvestamise kohta. * Ruhnu vallavalitsuse Vastus Ott Oleski poolt 04.06.2021 a saadetud arvamusele Saeveski kinnistu detailplaneeringu menetlemise kohta. 12.07.2021 nr 7.-1.2./21/15-2 * Ott Oleski vastus 15.07.2021vallavalitsuse kirjale nr 7.-1.2./21/15-2 *Ruhnu vallavalitsuse Vastus Ott Oleski poolt 04.06.2021 a saadetud arvamusele Saeveski kinnistu detailplaneeringu menetlemise kohta. 13.08.2021 a nr 7.-1.2./21/15-4 * Ruhnu Vallavolikogu istungite protokollide väljavõtted päevakorrast, kus toimus Saeveski detailplaneeringu teemal arutelu Saeveski katastriüksuse detailplaneeringu vastuvõtmine ilma aruteluta toimus Vallavolikogu istungil 28. 09. 2022. 24.augusti 2022 a volikogu istungil hääletati detailplaneeringu vastuvõtmine kahel korral nn viiki (3 poolt ja 3 vastuhäält) ja suunati septembrikuu istungile. H.Kukk pani Saeveski kinnistu detailplnaeeringu vastuvõtmise eelnõu hääletusele. Tulemusega 4 poolt ja 3 vastuhäält võttis volikogu detailplaneeringu vastu ja suunas avalikule väljapanekule. Põhjalik ja sisukas arutelu toimus 16. 04. 2022 Vallavolikogu istungil, kuhu kolm volikogu liiget esitasid volikogu otsuse eelnõu Saeveski kinnistu detailplaneeringu lõpetamiseks. H. Kukk selgitas – planeering sai algatatud päris tükk aega tagasi. Planeeringu algatamise mõte oli ehitada juurde elamispindasid – nii sotsiaalpindasid, kortereid õpetajatele kui ka kaugtöö tegijatele. Erasektor ei anna taskukohase hinnaga pindasid rendile. Oleme detailplaneeringule kulutanud juba olulise summa, tuleks planeeringuga edasi minna. Väita, et paarismajja tulevad elama nn ühepäevaliblikad, kellest ei saa püsielanikke, on meelevaldne. Paarismaja mõte tuli sellest, et saame rohkem elamispindasid vähema raha eest. /..../ Oleme seisukohal, et Ruhnus peab olema elu aasta läbi, et siin oleksid lapsed, kestaks kool. Kuid meil puuduvad elamispinnad, kuhu elama tulla soovijaid elama panna. Noortel puuduvad ka vahendid, et siia ehitada. Hoolimata sellest väitest, on käesolevalt avalikul väljapanekul Uue-Bissa detailplaneering. Esitatud taotlus näitab, et lastega pere ehitab endale kodu ise, kui koht elamiseks meeldib ja leiab selleks vahendid ise. Kas vallavalitsus on planeeringu menetlust ette valmistades asjaoludega, kus olemasolev elanikkond vananeb ja vajab rohkem tervishoiuteenuseid, mida ei ole Ruhnu saarel, ega ka Saaremaal. Kuidas tagab vald transpordivõimaluse praegusele elanikkonnale, kui lisandub veel püsielanikke? Kui lisandub ka kaugtöötajaid, kelle tööandja ei asu saarel, siis neil on tõenäoliselt vaja ikkagi sõita mandrile tihedamini kui kohalikul töötajal. Mandrilt tulnud peredel on väljakujunenud seosed mandril ja neil võib olla vajadus reisida sagedamini kui saarel kauem elanud inimestel seni. Kuidas katab elanikkonna transpordivajaduse Ruhnule riigi poolt võimaldatud lennu ja laevaliiklus sügis-kevadisel ajal? Ettepanek on teostada täielik, kõiki Ruhnu elanike jaoks olulisi valdkondi hõlmav mõjude analüüs. Käesolevat menetluskäiku jälgides süveneb kahtlus, et KOV ei ole mõistnud sotsiaal-majanduslike mõjude tuvastamise olemust ja seetõttu ka vajadust. Planeeringuga tutvunud ekspertidel on tõenäoliselt valdav kogemus käsitleda ka enama kui vaid kahe paarismaja ehitust külaserva keskkonnale vähetähtsa muudatusena. Mida see mandrieesti tingimustes valdavalt ongi. Saarel tuleb ka mõju hindamisel lähtuda erinevatest asjaoludest nagu saare territooriumi piiratus, isoleeritus, kaugus mandrist, avalike ja enamuste teenuste piiratud kättesaadavus kohapeal, keskusesse ja mandrile iseseisva liikumisvõimaluse piiratus, sõltuvus riigipoolsest ühistranspordist. Kui mandril ühes vallas muuta teatud maa sihtotstarvet, siis sel pole sarnast piiravat mõju nagu saarel. Suure kauguse ja ebakindla transpordiühenduse juures peab saare valitsev kogu oma rahva majandusliku jätkusuutlikuse ja toimetukuvõimalustega arvestama kõigi planeeringute juures õigeaegselt vastutustundlikult. Käesoleva menetluse käigus seda ei kajastu. Seetõttu on ettepanek lõpetada Saeveski kinnistu detailplaneeringu menetlus. Lugupidamisega Ott Olesk  RUHNU VALLAVALITSUS Lp K.Lauk Ruhnus, 25.11.2022 nr 7.-1.2./22/16-1 [email protected] Vastus Teie poolt 30.10.2022 a saadetud arvamusele Saeveski kinnistu detailplaneeringu kohta. Täname Teid esitatud arvamuse eest, miks ei tohi Saeveski katastriüksuse detailplaneeringut kehtestada. Vastuseks Teie poolt esitatud väidetele annab Ruhnu Vallavalitsus omapoolse selgituse: 1. Ruhnu Vallavalitsuse jaoks on oluline säilitada kohalikele inimestele võimalus Ruhnu saarel metsa majandada ja ise saematerjali toota. Seetõttu on planeeringuga ette nähtud Ruhnu saarel saekaatri säilimine ning planeeringu realiseerimise tulemusena ei likvideerita Ruhnu saarelt saekaatrit. Saeveski ülesseadmine ja tööstushoonete koondamine Tööstuse kinnistule on kavandatud ka Ruhnu valla arengukavas. Saekaatri detailplaneeringu kohaselt teisaldatakse Ruhnu saare saekaater ümber teisele olemasolevale tootmismaale. 2. Ruhnu valla rahvaarv on viimastel aastatel kasvanud, seetõttu tekib ka järjest suurem vajadus elamispindade järele. Kui soovime saarele tuua ja luua püsielanikkonda, siis peame pakkuma elamist ka nende pereliikmetele. Ruhnu vald on leidnud, et Saeveski detailplaneeringu kohaselt kavandatavad elamud on valla poolt perekondadele pakutavatest võimalikest lahendustest parim, tagamaks inimestele parimat elukvaliteeti. Ruhnu eraldatuse tõttu peavad siin pakutavad elamispinnad olema ka tulevastele elanikele vajadusi arestavad. Saeveski kinnistu elamumaana on sobivas asukohas. Samas saeveski tööstusobjektina on elamuala kõrval mürarikas, mistõttu sobib ta olemuselt paremini külas eemal olevatele tootmismaadele. Paarismajade ehitamine Ruhnule on ka üks Ruhnu valla arengukavas kavandatud tegevustest. 3. Ruhnu Vallavalitsus ei nõustu väitega, et Saeveski kinnistule paarismajade eshitamine on vallavolikogu liikmest ehitusettevõtja erahuvi, kes soovib majade ehitusega raha teenida. Ehitusettevõtja leidmiseks peab Ruhnu vallavalitsus välja kuulutama riigihanke. Milline ehitusettevõtja sellisel juhul hanke võidab ei ole ette teada. Kuna detailplaneeringu avalikul väljapanekul oli välja pandud üksnes Saeveski katastriüksuse detailplaneering, kuid ei olnud kajastatud lisasid ja puudus Päästeameti kooskõlastus, otsustas Ruhnu Vallavalitsus korrata Saeveski detailplaneeringu avalikku väljapanekut. Detailplaneeringu korduva avaliku väljapaneku ajavahemiku teatame teile e-posti teel. Lugupidamisega, Andre Nõu vallavanem  RUHNU VALLAVALITSUS Lp O.Olesk Ruhnus, 25.11.2022 nr 7.-1.2./22/17-1 [email protected] Vastus Teie poolt 15.11.2022 a saadetud arvamusele Saeveski kinnistu detailplaneeringu kohta. Täname Teid ettepaneku eest kaaluda Saeveski detailplaneeringu menetluse lõpetamist. Ruhnu Vallavolikogu võttis vastu 28. septembri otsusega nr 10 Saeveski katasatriüksuse detailplaneeringu ja suunas avalikule väljapanekule. Kuna detailplaneeringu avalikul väljapanekul oli välja pandud üksnes Saeveski katastriüksuse detailplaneering, kuid ei olnud kajastatud lisasid ja puudus ka Päästeameti kooskõlastus, otsustas Ruhnu Vallavalitsus korrata Saeveski detailplaneeringu avalikku väljapanekut. Detailplaneeringu korduva avaliku väljapaneku ajavahemiku teatame teile e-posti teel. Lugupidamisega, Andre Nõu vallavanem  124 4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGU- LAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI 4.1 JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO: 4.1.1 Jooniste digitaalsete kihtide koostamiseks kasutatud tarkvara ja tarkvara versioon: - AutoCAD 2010 LT 4.1.2 Jooniste esituskujude mõõtkava ehk jooniste koostamise üldistusaste: - Põhiplaan M 1 : 500 4.1.3 Jooniste digitaalsete kihtide koostaja või koostajate andmed isikute kaupa nimeliselt ja nende roll kihtide koostamisel: - Teet Elstein 4.2 PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI TABELINA: Kihi/faili nimetus Sisu kirjeldus Muu oluline info Saeveski_Ruhnu-DP- MA.dwg DP_hoonestus Planeeritud maa-pealne hoonestusala välispiir Tärkandmed seotud positsiooni numbriga, mis asuvad kihil DP_hoonestus DP_juurdep Planeeritud sõidukite juurdepääs DP_krunt Planeeritud krundi piir Tärkandmed seotud positsiooni numbriga, mis asuvad kihil DP_krunt DP_krunt_objectID Tärkandmetega sidumiseks loodud kiht kruntidele ja ObjectID-na kasutuses pos hoonestusaladele nr DP_Plan_ala Planeeringuala piir Tärkandmed seotud positsiooni numbriga, mis asuvad kihil Plan_ala DP_servituut_tee Planeeritud juurdepääsuservituut DP_transp_tee Planeeritud sõidutee serv Tärkandmed seotud positsiooni numbriga, mis asuvad kihil DP_transp_tee DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 20 - 56 Veebruar 2022 Ruhnu vald, Saare maakond RUHNU KÜLA SAEVESKI KINNISTU DETAILPLANEERING  125 5. KOOSKÕLASTUSED DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 20 - 56 Detsember 2022 Ruhnu vald, Saare maakond RUHNU KÜLA SAEVESKI KINNISTU DETAILPLANEERING  5.1 KOOSKÕLASTUSTE KOONDNIMEKIRI JRK NR KOOSKÕLASTAV KOOSKÕLASTUSE KOOSKÕLASTUSE SISU KOOSKÕLASTUSE MÄRKUS ORGANISATSIOON NR JA KUUPÄEV ORIGINAALI ASUKOHT 1 2 3 4 5 6 Detsember 2022 1. Telia Eesti AS nr 36450235, Projekti kooskõlastus nr 36450235. Kooskõlastuste koondnimekirja Projekt kooskõlastatakse märkustega: Telia Bruno Jantra 12.05.2022 järel, eraldi lehel. siderajatised puuduvad planeeringu alal. Telia Eesti AS volitatud esindaja DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo 2. Kuressaare Veevärk AS 12.05.2022 Kooskõlastatud ÜVK torustike Kooskõlastuste koondnimekirja - Lembit Krischka liitumispunktide osas. järel, eraldi lehel. 3. Keskkonnaamet Nr. 6 2/22/9616 2, Keskkonnaamet lähtub oma tegevustes Kooskõlastuste koondnimekirja Juhime tähelepanu, et detailplaneeringus on viide Helen Manguse 10.06.2022 põhimäärusest , mille § 7 lõike 2 punkti 3 järel, eraldi lehel. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem juhataja kohaselt annab Keskkonnaamet kooskõlastusi Keskkonnaregister)Keskkonnaregister)““. 6. juunist keskkonnakorralduse büroo ja nõusolekuid õigusaktides sätestatud 2022 on kehtetuks tunnistatud keskkonnaregistri juhtudel ja korras (täpsemad suunised on seadus ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § leitavad Keskkonnaameti kodulehel ). 39 5 alusel on asutatud andmekogu Eesti looduse Ülejäänud juhtudel pu udub kohustus infosüsteem. Seoses sellega muutus viide Keskkonnaameti poole pöördumiseks ning keskkonnaregistrile tühiseks ning andmete Keskkonnaametil ei ole ka õigust kasutamisel tuleb viidata: „E ELIS (Eesti looduse kooskõlastuse andmiseks. Kuna käesoleval infosüsteem), Keskkonnaagentuur“. juhul ei ole kooskõlastuse küsimise aluseks ükski eelnimetatud asjaolu, loobub Keskkonnaamet Ruhnu küla Saeveski kinnistu detailp laneeringu kooskõlastamisest. 4. Elektrilevi OÜ Nr. 2207796536, Projekti kooskõlastus. Kooskõlastuste koondnimekirja Kooskõlastatud tingimustel: Enn Truuts 15.08.2022 järel, eraldi lehel. * Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Elektrilevi OÜ volitatud esindaja * Tingimused lisatud projektile. Allkirjastatud digitaalselt. 5. Päästeamet Nr. 7.2-3.4/7435-3, Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel annab Kooskõlastuste koondnimekirja Märkus: Katusekate peab vastama nõudele, mis Anastasia Raud 16.12.2022 Päästeameti Lääne päästekeskus järel, eraldi lehel. näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis. ohutusjärelevalve büroo kooskõlastuse Dagopen OÜ poolt koostatud Kooskõlastus on registreeritud Päästeameti inspektor töö nr. 20-56 Saare maakonnas Ruhnu vallas infosüsteemis numbriga 2974-2022-2. Lääne päästekeskus Saeveski kinnistu detailplaneeringu tuleohutuse osale. 6 Ruhnu vald, Saare maakond RUHNU KÜLA SAEVESKI KINNISTU DETAILPLANEERING 126 Töö nr. 20 - 56  PROJEKTI�KOOSKÕLASTUS�NR�36450235 Kliendinumber 277964 Isikukood/Registrikood 10058058 Nimi DAGOpen�OÜ Kontaktisik Teet�Elstein�telefon�5034055 e-post [email protected] Aadress SADAMA�TN�15,�KÄRDLA�LINN,�HIIUMAA�VALD 92412,�HIIU�MAAKOND Objekti�asukoht�ja�projekti Ruhnu�küla,�Ruhnu�vald,�Saare�maakond�:�RUHNU nimi KÜLA�SAEVESKI�KINNISTU�DETAILPLANEERING Projekti/töö�nimetus RUHNU�KÜLA�SAEVESKI�KINNISTU DETAILPLANEERING Kooskõlastamisele�esitatud 1.�Projektjoonis Saeveski_Ruhnu- dokumendid DP.dwg 2.�Projekti Saeveski_Ruhnu- seletuskiri DP-Seletus3.pdf Telia�Eesti�AS�(edaspidi�"Telia")�seisukohad�esitatud�dokumentide�kooskõlastamisel: Info�tööloa�saamiseks�telefoninumbril: 5134372 Projekt�kooskõlastatakse�märkustega: Telia�siderajatised�puuduvad�planeeringu�alal. Kooskõlastus�kehtib�kuni�11.05.2023 Kooskõlastuse�võttis�vastu: Kooskõlastuse�andis: Teet�Elstein Telia�Eesti�AS�volitatud�esindaja Bruno�Jantra e-post:�[email protected] telefon:�505�6267 Telia�Eesti�AS klienditeenindus e-post:�[email protected] Mustamäe�tee�3,�15033�Tallinn ärikliendid�1551 e-post:�[email protected] Registrikood�10283074 erakliendid�123 https://www.telia.ee/ Teema: Re: Saeveski DP kooskõlastamine (Ruhnu k. Ruhnu v. Saare mk.) Saatja: Lembit Krischka <[email protected]> Kuupäev: 12/05/2022, 13:44 Saaja: [email protected] Tere Kooskõlastatud ÜVK torus ke liitumispunk de osas. Parimat Lembit Krischka AS Kuressaare Veevärk +372 528 6289 [email protected] 12.05.2022 09:43 Teet Elstein kirjutas: Tere, Esitame kooskõlastamiseks "Ruhnu küla Saeveski kinnistu detailplaneeringu" kausta por oolio pdf ja põhiplaani dwg formaadis. Planeeringulahenduses on ühisveevärgi- ja kanalisatsioon osa lahendatud vastavalt Kuressaare Veevärk AS tehnilistele ngimustele nr. 2825. Parimat, Teet Elstein DAGOpen OÜ +3725034055 Virus-free. www.avast.com Manused: Saeveski_DP-Ruhnu_20220223.asice 6,4 MiB Saeveski_Ruhnu-DP.asice 443 KiB Riina Nedzelskiene Teie 13.05.2022 nr 7.-1.2./22/7-1 Ruhnu Vallavalitsus [email protected] Meie 10.06.2022 nr 6-2/22/9616-2 Arvamus Saeveski maaüksuse detailplaneeringu kohta Esitasite Keskkonnaametile planeerimisseaduse § 133 lg 1 alusel kooskõlastamiseks Ruhnu küla Saeveski kinnistu detailplaneeringu (DAGOpen OÜ töö nr 20 - 56). Planeeringualana mõistetakse Saare maakonnas Ruhnu vallas Ruhnu külas asuvat Saeveski (katastritunnusega 68901:001:0348, registriosaga nr 2632034/26320, sihtotstarve tootmismaa 100%) kinnistut. Planeeringu eesmärgiks on Saeveski kinnistu kruntimine, määrata uutele kruntidele ehitusõigus ning hoonestusala koos olulisemate arhitektuurinõuete, vajalike tehnovõrkude planeerimisega, liikluskorralduse lahendamisega ning vajalike servituutide ja kitsenduste ulatuse seadmisega ning muuta osaliselt Ruhnu valla üldplaneeringut juhtotstarbe osas. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur kohaselt (seisuga 10.06.2022) ei jää planeeritavale alale looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte. Keskkonnaamet lähtub oma tegevustes põhimäärusest, mille § 7 lõike 2 punkti 3 kohaselt annab Keskkonnaamet kooskõlastusi ja nõusolekuid õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras (täpsemad suunised on leitavad Keskkonnaameti kodulehel). Ülejäänud juhtudel puudub kohustus Keskkonnaameti poole pöördumiseks ning Keskkonnaametil ei ole ka õigust kooskõlastuse andmiseks. Kuna käesoleval juhul ei ole kooskõlastuse küsimise aluseks ükski eelnimetatud asjaolu, loobub Keskkonnaamet Ruhnu küla Saeveski kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamisest. Juhime tähelepanu, et detailplaneeringus on viide „EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister)“. 6. juunist 2022 on kehtetuks tunnistatud keskkonnaregistri seadus ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 39 5 alusel on asutatud andmekogu Eesti looduse infosüsteem. Seoses sellega muutus viide keskkonnaregistrile tühiseks ning andmete kasutamisel tuleb viidata: „EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Kadri Tamm 5300 2210 [email protected] Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 PROJEKTI KOOSKÕLASTUS Kooskõlastuse nr 2207796536 Kooskõlastuse kuupäev 15.08.2022 KOOSKÕLASTUSE TELLIJA Registrikood 10058058 Ettevõtte nimi DAGOPEN OÜ Kontakisik TEET ELSTEIN Objekti aadress Saeveski, Ruhnu küla, Ruhnu vald, Saare mk (DP) Töö number 20-56 Töö sisu Maa-ala plaan tehnovõrkudega Etapp Detailplaneering KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL * Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. * Tingimused lisatud projektile. Allkirjastatud digitaalselt. KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS Enn Truuts Elektrilevi OÜ volitatud esindaja ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected] Eraklientide teenindus: 777 1545 [email protected] Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee Rikketelefon 1343 Riina Nedzelskiene Teie 21.11.2022 nr 7.-1.2./22/7-1 Ruhnu Vallavalitsus [email protected] Meie 16.12.2022 nr 7.2-3.4/7435-3 Ruhnu valla Saeveski kinnistu detailplaneeringu tuleohutuse osa kooskõlastamine Austatud Riina Nedzelskiene Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel annab Päästeameti Lääne päästekeskus kooskõlastuse Dagopen OÜ poolt koostatud töö nr. 20-56 Saare maakonnas Ruhnu vallas Saeveski kinnistu detailplaneeringu tuleohutuse osale. Märkus: Detailplaneeringus lubatud katusekate materjalideks katusekivi, puitsindel, puitkatus, värvitud eterniit, roog, värvitud plekk. Katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis BROOF). Katusekattematerjali, mille väline tuletundlikkus on Croof(tx), Droof(tx), Eroof(tx) või Froof(tx), võib paigaldada tulekoldeta hoonele või muule hoonele, kui see ei põhjusta tule leviku ohtu nii hoonele endale kui naaberhoonetele. Üldjuhul loetakse, et tule leviku ohtu ei ole, kui hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Kooskõlastus on registreeritud Päästeameti infosüsteemis numbriga 2974-2022-2. Päästeameti Lääne päästekeskuse kooskõlastamine on sisult menetlustoiming. Üldjuhul saab haldusmenetluse toimingu vaidlustada koos haldusaktiga (sisulise otsusega) - antud juhul on vaide või kaebuse esitamine võimalik pärast Ruhnu Vallavalitsuse otsust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anastasia Raud ohutusjärelevalve büroo inspektor Lääne päästekeskus Anastasia Raud +372 4447836 [email protected] Lääne päästekeskus / A.H.Tammsaare pst 61 / 80042 Pärnu / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee / Registrikood 70000585 Saatja: <"Katrin Kuusk"> Saadetud: 13.06.2023 13:31 Adressaat: <"RAM Info"> Teema: FW: Saeveski DP menetluse selgitav materjal Manused: Kaaskiri Rah Min Saeveski DP 06.2023.asice Tere Palun registreerida. From: [email protected] <[email protected]> Sent: Tuesday, June 13, 2023 9:10 AM To: Katrin Kuusk <[email protected]> Subject: Saeveski DP menetluse selgitav materjal