Keskkonnaministri 21. novembri 2022. aasta määruse nr 54 „Ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2023. aastal“ muutmise eelnõu

EELNÕU 02.05.2023 REGIONAALMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2023 nr Keskkonnaministri 21. novembri 2022. aasta määruse nr 54 „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2023. aastal“ muutmine Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 11 lõike 2, § 29 lõike 7, keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 3 alusel. Keskkonnaministri 21. novembri 2022. aasta määruses nr 54 „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2023. aastal“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõike 3 punktist jäetakse välja tekstiosa „Pärnu linnas“; 2) paragrahvi 12 lõigete 1 ja 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „Penijõe vasakul kaldal looduskaitseala piirist Bogeri auguni ja rahvuspargi piirides asuvate sadamate muulidel“ tekstiosaga „sadamate akvatooriumides“; 3) paragrahvi 12 lõike 1 punktis 3 ja lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa „Penijõel, Tuudi jõel, Raana jõel, Kasari jõel Kasari sillast kuni Tuudi jõe suudmeni, Liivi jõel, Kasari jõel Kasari sillast kuni Rõude jõe lähteni, Kasari jõe lõunakaldal Rõude jõe lähtest kuni Kloostri sadamani ja Rõude jõe põhjakaldal Kasari jõest kuni Rõude sillani“ tekstiosaga „Jõgede sihtkaitsevööndis ja Matsalu piiranguvööndi jõelõikudel“; 4) paragrahvi 12 lõike 1 punktis 4 ja lõike 2 punktis 4 asendatakse tekstiosa „Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis“ tekstiosaga „Väinamere idapoolses sihtkaitsevööndis ja 1. septembrist 15. novembrini Väinamere läänepoolses sihtkaitsevööndis“; 5) paragrahvi 12 lõike 1 punktides 5 ja 6 ja lõike 2 punktides 5 ja 6 asendatakse tekstiosa „Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis“ tekstiosaga „Välislahe sihtkaitsevööndis ja Väinamere idapoolses sihtkaitsevööndis“; 6) paragrahvi 12 lõike 1 punktides 7–9 ja lõike 2 punktides 7–9 asendatakse tekstiosa „Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis“ tekstiosaga „Välislahe sihtkaitsevööndis, Väinamere idapoolses sihtkaitsevööndis ja Väinamere läänepoolses sihtkaitsevööndis“; 7) paragrahvi 12 lõike 1 punktis 10 ja lõike 2 punktis 10 asendatakse tekstiosa „Matsalu rahvuspargi jõgedel ehk piirkonnas J“ tekstiosaga „Jõgede sihtkaitsevööndis ja Matsalu piiranguvööndi jõelõikudel“; 8) paragrahvi 12 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) 16. novembrist 31. detsembrini Salmi sihtkaitsevööndis – piirarvuta“; 9) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Lõike 1 punktis 11 ja lõike 2 punktis 11 nimetatud tingimustel on püügiõiguse tasu 7 eurot.“; 10) Määruse 9. peatükki täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses: „§ 171. Määruse rakendamine Käesoleva määruse § 12 lõike 1 punktides 3–10 ja lõike 2 punktides 3–10 nimetatud piirkondadesse kuni käesoleva sätte jõustumiseni välja antud load loetakse välja antuteks muudetud piirkondade kohaselt ja nendes piirkondades kala püüdes tuleb arvestada käesolevas määruses ja Vabariigi Valitsuse 17.03.2023 määruses nr 34 „Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskiri“ sätestatud tingimusi.“. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Münt Kantsler  Keskkonnaministri määruse „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2023. aastal“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus ja eelnõu koostamise eesmärk Määruse eelnõu koostamise eesmärk on viia määrus kooskõlla 1. aprillil 2023. aastal jõustunud Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirjaga. Lisaks täpsustatakse püügikeelu ulatust Pärnumaal Pärnu jõel. Eelnõu ja seletuskirja koostas Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Indrek Ambos (tel 626 0714, [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi õigusosakonna jurist Helen Holtsman (tel 626 2820, [email protected]), keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 11 lõike 2 ja § 29 lõike 7 kohaselt on keskkonnaministril õigus määrata piirkonnad, kus kalavarude kaitse eesmärgil piiratakse kala püüdvate isikute arvu, püügivahendite arvu ja kasutamist, kalapüügi aega või püütavaid kalaliike, ja piirkonnad, kus harrastuspüügil on lubatud kasutada nakkevõrku, õngejada, liivi, kuuritsat, vähinatta, vähimõrda, kadiskat ning kehtestada nende püügivahendite piirarv. Nendes piirkondades annab harrastuspüügiõiguse kalastuskaart. KPSi § 29 reguleerib nakkevõrgu, õngejada, liivi, kuuritsa, vähinata, vähimõrra, kadiska, spinningu, harpuuni ja harpuunpüssi ning lendõnge kasutamist kalastuskaardi alusel. Keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 3 alusel määrab harrastuspüügiõiguse tasu keskkonnaminister. Sama paragrahvi lõike 4 punktist 4 tulenevalt võib harrastuspüügiõiguse tasu ööpäevas olla 0,03 kuni 12,75 eurot ning vähinata või vähimõrraga püügi tasu võib olla ööpäevas 0,95 kuni 12,75 eurot ühe püügivahendi kohta. Harrastuspüügiõiguse tasu määramisel lähtutakse kalapüügi ajast, kohast, püügivahendi püügivõimsusest, kalavaru olukorrast püügipiirkonnas ning püütava kalaliigi väärtusest. Keskkonnatasude seaduse kohaselt kasutatakse kalapüügiõiguse tasudest laekuvaid vahendeid kalavarude kaitseks ja arendamiseks ning need suunatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (edaspidi KIK) kaudu tagasi harrastuskalapüügi sektorisse selle arendamiseks ja kalavarude kaitsmiseks. KPSi § 26 lõike 3 kohaselt on kalastuskaart elektrooniline dokument keskkonnaregistris. Kalastuskaardi annab Keskkonnaamet. KPSi § 29 lõike 7 kohaselt määrab keskkonnaminister seal, kus püügivõimaluste piiramiseks on kehtestatud antavate lubade piirarv, elektroonilise kanali kaudu ja Keskkonnaametile vahetult esitatud taotluste alusel antavate lubade eraldi piirarvud, et tagada kalastuskaarti taotlevate isikute võrdne kohtlemine (et anda võimalus ka nendele, kel puudub võimalus elektroonilist taotlust esitada). Eelnõukohase määrusega on kavas teha muudatused nii, et need oluliselt ei mõjutaks juba väljastatud kalastuskaartidel olevaid püügiperioode. Eriti puudutab see asjaolu neid kalastuskaarte, mis on väljastatud konkreetsete piirarvude põhjal. Uus kaitse-eeskiri annab teatud juhtudel kalastajatele võimaluse rahvuspargi territooriumil oluliselt kauem viibida ja 1 kalastada, kuid selleks, et vältida olemasolevate kalastuskaartide tühistamise protsesse, on kavas püügirežiimi põhjalikult uuendada Matsalu rahvuspargi veealadel 2024. aastaks. Sellised laialdased püügirežiimi muudatused poole aasta pealt ei ole praktikas väga levinud, mistõttu seda ei ole plaanis kohaldada ka käesoleval juhul. Punktiga 1 korrigeeritakse määruse sõnastust. Tekstist jäetakse välja sõnad „Pärnu linnas“, sest piirangu seadmise esialgne mõte puudutas tervet koordinaatidega määratud jõelõiku, kuid kuna sõnastuses oli sees Pärnu linn siis üks osa lõigust jäi piirangualast välja, sest see paikneb Vainu külas. Keeld täidab oma eesmärki, kui kogu ala on kalapüügiks suletud, mistõttu edasiste segaduste vältimiseks on selline muudatus vajalik. Uue kaitse-eeskirja kohaselt ei ole vaja kalapüügiks käsiõngega kalastuskaarti ainult kaitseala piiridesse jäävate sadamate akvatooriumides. Matsalu rahvuspargi territooriumil peetakse sadamateks, millele laienevad kaitse-eeskirjas sätestatud erisused, Rooglaiu, Saastna, Keemu, Haeska, Kiideva, Jugassaare ja Puise sadamat. Ülejäänud piirkondades on kalapüügiks vajalik kalastuskaart, mistõttu punkti 2 muudatus puudutab oluliselt neid kalastajaid, kes on siiani kala püüdnud ilma kalastuskaardita alal, mis jääb Penijõe vasakule kaldale looduskaitseala piirist Bogeri auguni. Edaspidi peavad need kalastajad endale ostma selles piirkonnas püüdmiseks kalastuskaardi. Punktiga 3 muudetakse § 12 lõike 1 punkti 3 ja lõike 2 punkti 3 sõnastust. Uue kaitse-eeskirja kohaselt on alates 1. juulist lubatud kala püüda kõigis Jõgede sihtkaitsevööndisse jäävates veekogudes ja piiranguvööndisse jäävatel jõelõikudel (kaardil märgitud „Rahvuspargi jõed“), milleks on Tuudi, Penijõe, Liivi, Rõude, Rannamõisa ja Kasari jõgi ning Raana oja. Samuti ei ole alates 1. juulist enam sätestatud erinevate veekogude puhul seda, kas kalapüük on lubatud ainult kaldalt või paadist. Mõlemad püügiviisid on suvel ja sügisel lubatud. Neid kalastajaid, kes on jõgedele enne 1. juulit endale kalastuskaardi ostnud, mõjutab muudatus ainult nii palju, et neil on kala võimalik püüda suuremal alal. 2 Punktiga 4 muudetakse § 12 lõike 1 punkti 4 ja lõike 2 punkti 4 sõnastust, mis puudutab Väinamere vabavee sihtkaitsevööndit ehk piirkonda M2. Uue kaitse-eeskirja järgi on see ala jaotatud kaheks eraldi sihtkaitsevööndiks – Väinamere idapoolne sihtkaitsevöönd ja Väinamere läänepoolne sihtkaitsevöönd. Paraku ei kehti mõlemas sihtkaitsevööndis täpselt samad reeglid. Idapoolses sihtkaitsevööndis on lubatud viibimine ja sealhulgas kalastamine alates 1. juulist, kuid läänepoolses alates 1. septembrist, mistõttu on väga oluline püügipiirang lisaks kaitse- eeskirjas toodule ka püügivõimaluste määruses täpsustada. Kalapüügieeskirja § 1 lõike 3 kohaselt peab kalapüügil järgima ka konkreetsel kaitsealal kehtivat kaitse-eeskirja. Seega peavad püüdjad arvestama sellega, et läänepoolsele alale enne 1. septembrit kala püüdma minna ei tohi. Keskkonnaameti vaatluste järgi on kalastajad huvitatud pigem püügist Väinamere idapoolses sihtkaitsevööndis ja Välislahe sihtkaitsevööndis, mistõttu uuest kaitse-eeskirjast tulenev piirang ei tohiks tegelikkuses harrastuskalastajaid oluliselt mõjutada. Punktiga 5 muudetakse § 12 lõike 1 punktide 5 ja 6 ja lõike 2 punktide 5 ja 6 sõnastust. Kuna varem tohtisid kalastajad M1 piirkonna lubadega kalastada ka uue kaitse-eeskirja järgses Väinamere lääne- ja idapoolses sihtkaitsevööndis, siis on ootuspärane, et juba loa ostnud kalastajad saavad seda teha ka 2023. aastal. Ainukene erisus on see, et Väinamere läänepoolne sihtkaitsevöönd on uue kaitse-eeskirja kohaselt liikumiseks juulis ja augustis suletud, mistõttu loa ostnud kalastajad tohivad sel perioodil kalastada Välislahe sihtkaitsevööndis ja Väinamere idapoolses sihtkaitsevööndis. Väinamere idapoolne sihtkaitsevöönd on küllaltki suur veeala, mistõttu uuest kaitse-eeskirjast tulenev muudatus ei tohiks kalastajatele olla piirav. 3 Kuna Välislahe sihtkaitsevööndisse (varem Kalatee sihtkaitsevöönd ja Matsalu vabavee sihtkaitsevöönd) on kehtestatud kalastuskaartidele konkreetne piirarv, võib oletada, et nende huvi on olnud pigem kalastada just Välislahe sihtkaitsevööndisse jääval veealal. Punktiga 6 muudetakse §12 lõike 1 punktide 7–9 ja lõike 2 punktide 7–9 sõnastust. Kuna varem tohtisid kalastajad M1 piirkonna lubadega kalastada ka uue kaitse-eeskirja järgses Väinamere lääne- ja idapoolses sihtkaitsevööndis, siis on ootuspärane, et juba loa ostnud kalastajad saavad seda teha ka 2023. aastal. Uue kaitse-eeskirja kohaselt on viibimine lubatud Väinamere läänepoolsel sihtkaitsevööndis alates 1. septembrist, mistõttu tohivad seal kalastajad kalastuskaardiga kala püüda. Kalastajad peavad arvestama sellega, et Väinamere läänepoolses sihtkaitsevööndis asuvatel Papirahu, Sipelgarahu ja Tondirahu-Valgerahu reservaadis ning Saarte sihtkaitsevööndis on viibimine aasta ringi keelatud. 4 Kuna Välislahe sihtkaitsevööndisse (varem Kalatee sihtkaitsevöönd ja Matsalu vabavee sihtkaitsevöönd) on kehtestatud kalastuskaartidele konkreetne piirarv, võib oletada, et kalastajate peamine huvi on olnud pigem kalastada just Välislahe sihtkaitsevööndisse jääval veealal. Punktiga 7 muudetakse § 12 lõike 1 punkti 10 ja lõike 2 punkti 10 sõnastust. Uue kaitse- eeskirja järgi on kalastajatel lubatud kalastada kogu Jõgede sihtkaitsevööndisse jäävatel vooluveekogudel ja piiranguvööndisse jäävatel jõelõikudel (kaardil märgitud „Rahvuspargi jõed“), milleks on Tuudi, Penijõe, Liivi, Rõude, Rannamõisa ja Kasari jõgi ning Raana oja. 5 Muudatusega suureneb kalastajatel püügiala. Punktiga 8 lisatakse § 12 lõikesse 1 ja lõikesse 2 uus punkt, milles sätestatakse püügivõimalused Salmi sihtkaitsevööndis. Varem oli Salmi sihtkaitsevöönd nimetatud Salmi sopi sihtkaitsevööndina ning seal võisid kalastajad kala püüda 16. novembrist 31. detsembrini ilma kalastuskaardita. Kuna hetkel ei ole teada, kui palju seal kalastajaid käis, ei ole ka teada, kui paljusid kalastajaid selline muudatus mõjutab. Punktiga 9 sätestatakse kalapüügiõiguse tasu Salmi sihtkaitsevööndis. Tasu suurus kehtestatakse sarnaselt teiste Matsalu rahvuspargi piirkondadega ning selleks on 7 eurot perioodi kohta. Punktiga 10 täiendatakse määrust §-ga 171. Püügihooaeg algab 1. juulil 2023, kuid piirarvudega piirkondadesse on kalastuskaardid juba enamasti 2022. aasta detsembris välja antud. 24.05.2023 seisuga on piirkonda antud 598 kalastuskaarti. Kuna kaitse-eeskirja peavad järgima ka need kalastajad, kes on püügiõiguse juba soetanud, siis loetakse kalastuskaardid ka neile välja antuks samade piirangutega ja alale, mis kehtivad eelnõu kohaselt ostetavate kalastuskaartide omanikele. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõukohane määrus käsitleb harrastuspüüki meres ja siseveekogudes, mida Euroopa Liidu õigusaktid ei reguleeri. 4. Määruse mõju Kõige rohkem mõjutab määrus neid kalastajaid, kes on endale Matsalu rahvusparki 6 kalastuskaardid varem ära ostnud. Eelnõukohase määrusega on muudetud peamiselt nimetusi, välja arvatud piirkonnas M1 ja M2. Piirkonna M1 ja M2 alas, mis jääb Väinamere läänepoolsesse sihtkaitsevööndisse, ei tohi kalastajad viibida juulis ja augustis, mistõttu nende püügiala on pisut väiksem. Samas müüakse piirkonda M1 konkreetse piirarvuga kalastuskaarte, mistõttu on alust arvata, et tegelikult on kalastajatel huvi olnud kalastada peamiselt uue kaitse- eeskirja kohaselt Välislahe sihtkaitsevööndis. See muudatus puudutab 147 kalastuskaardi ostnud isikut. Uue-kaitse eeskirja kohaselt peab kõigi Matsalu rahvuspargi alale jäävatel veekogudel kalapüügiks olema kalastuskaart, välja arvatud sealsete sadamate akvatooriumides. Siiani oli võimalik Salmi SKVs püüda ilma kalastuskaardita, kuid nüüd kehtestatakse Salmi sihtkaitsevööndisse kalastuskaart. Praegu ei ole täpselt teada, kas ja kui palju kalastajaid selles piirkonnas kalastamas käis, kuid siiski on otstarbekas selline võimalus kehtestada, et selgitada selle piirkonna püügivajadus. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja rakendamise eeldatavad tulud ning määruse jõustumine Määruse rakendamisega ei kaasne tõenäoliselt lisakulutusi. Määrus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine Määruse eelnõu saadetakse Eelnõude Infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Maaeluministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks harrastuskalapüügi organisatsioonidele, nagu Eesti Kalastajate Selts, Eesti Harrastuskalastajate Liit, Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi, Tallinna Kalaspordi Klubi ja Tartu Kalaspordi Klubi. 7  Maaeluministeerium 14.06.2023 nr 1-4/23/2605 Rahandusministeerium Keskkonnaministri määruse muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame teile kooskõlastamiseks keskkonnaministri 21. novembri 2022. aasta määruse nr 54 „Ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2023. aastal“ muutmise eelnõu. Palume kooskõlastust kolme tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri Teadmiseks: Eesti Kalastajate Selts, Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi, Eesti Harrastuskalastajate Liit, Tallinna Kalaspordi Klubi, Tartu Kalaspordi Klubi Indrek Ambos, 626 0714 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/23-0789 - Keskkonnaministri 21. novembri 2022. aasta määruse nr 54 „Ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2023. aastal“ muutmise eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Maaeluministeerium; Rahandusministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 19.06.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8368fa36-d13e-4968-b823-620d8eb4b6a3 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8368fa36-d13e-4968-b823-620d8eb4b6a3?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main