Hiiumaa vald Kõrgessaare Teie 18.05.2023 nr 8-3/194
Osavalla Valitsus Meie 15.06.2023 nr 15-3/3595-2
Arvamus Põhjanurga kinnistu
detailplaneeringu kohta
Rahandusministeerium sai 18.05.2023 Hiiumaa Valla Kõrgessaare Osavalla Valitsuse taotluse
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 133 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks Tahkuna küla
Põhjanurga kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) kohta.
Detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavalitsuse 09.06.2021 korraldusega nr 345 ning
see koostatakse 17.01.2003 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu (edaspidi
üldplaneering) kohasena. Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis oleksid
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulise
keskkonnamõjuga, seega puudus vajadus keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks.
Planeeringuala, suurusega 4,02 ha, on hoonestamata maatulundusmaa sihtotstarbega
Põhjanurga kinnistu (39201:004:6010), kõlvikuliselt koosseisult metsamaa ja muu maa.
Detailplaneeringuga määratakse elamumaa krundile ehitusõigus ja hoonestusala kuni 8 m
kõrguse elamu ja kolme kuni 6 m kõrguse abihoone rajamiseks ehitisealuse pinnaga 500 m2.
Juurdepääs planeeringualale on Tahkuna majaka (12113) riigiteelt ja detailplaneeringus
kavandatud teelt.
Planeeringuala paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Seal on registreeritud
kahe III kategooria kaitsealuse taimeliigi ja ühe III kategooria kaitsealuse linnuliigi elupaigad.
Planeeringualaga piirneval alal asuvad II Maailmasõjast ja nõukogude perioodist pärit
kaitserajatiste ja hoonetega kultuurimälestised.
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohaselt paikneb
planeeringuala I klassi maakondliku tähtsusega Tahkuna lääne ja põhjaranna väärtuslikul
maastikul, mis on maakonnaplaneeringu kohaselt elamuehituseks ebasobiv, välja arvatud
endised külad ja talukohad. Planeeringuala paikneb rohelise võrgustiku tuumalal, kus võib
maakonnaplaneeringu kohaselt arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate
seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku
toimimist. Planeeringuala paikneb Tahkuna lääneranna puhkealal. Puhkealad on
puhkamiseks, taastumiseks, liikumisharrastusteks kasutatavad alad.
Üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala elamuehituse reservmaa juhtotstarbega alal.
PlanS § 3 kohaselt on planeering planeeringuala kohta koostatav terviklik ruumilahendus,
millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. PlanS §
126 lõike 2 kohaselt on lõike 1 punktides 1–5 nimetatud ülesannete lahendamine
detailplaneeringu koostamisel kohustuslik. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering
planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
moodustavad ühtse terviku. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu
vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus) § 2 lõike 2 kohaselt
peab planeering olema selge ja üheselt mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised
peavad olema omavahel kooskõlas. Määruses reguleerimata küsimustes tuleb lähtuda PlanS-
ist ja teistest riigi ning kohaliku omavalitsuse õigusaktidest (§ 1 lõige 2). Palume eeltooduga
planeeringu koostamisel arvestada, samuti palume lähtuda detailplaneeringute nõustikus
toodud soovitustest (https://planeerimine.ee/dp-noustik/ ).
Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist:
1. Detailplaneeringu ala paikneb rohelise võrgustiku (rohevõrgustiku) tuumalal. Seoses
eeltooduga, palume silmas pidada järgmist. Riigikohus on 23.03.2023 lahendis 3-21-125
tõdenud, et kõrgema tasandi planeeringuga terviklikult kujundatud rohevõrgustiku
tõhusust ei tohi ohtu seada selle tükkhaaval muutmisega detailplaneeringu tasandi.
Rohevõrgustiku toimimise ebasoodsaks mõjutamiseks üksnes lokaalselt (ehk siis
detailplaneeringuga tuleb kohalikul omavalitsusel näidata, millised muud olulised huvid
selle mõju üles kaaluvad. Seejuures ei saa kaalukaks pidada kinnistuomaniku erahuvi
kinnistu tulusaks arendamiseks, kui maa kasutust piiravad juba enne kinnistu omandamist
kehtinud kõrgema astme planeeringud. Seega juhul, kui arendust kavandatakse
rohevõrgustikku, tuleb omavalitsusel hinnata ja põhjendada nii konkreetse
detailplaneeringuga kaasnevat mõju rohevõrgustiku toimimisele kui ka koosmõjus juba
varem kehtestatud detailplaneeringutega, mis rohevõrgustikku mõjutavad.
2. PlanS § 3 kohaselt koosneb planeering seletuskirjast ja joonistest, seetõttu palume
detailplaneeringus asendada mõiste „põhiplaan“ PlanS kohase mõistega „põhijoonis“.
3. Detailplaneeringus on märgitud, et „maaüksust ei krundita“.
Selgitame, et PlanS § 126 lõike 1 kohaselt on üks detailplaneeringu kohustuslikest
ülesannetest planeeringuala kruntideks jaotamine. Krunt on detailplaneeringuga määratud
maa-ala, millele on antud ehitusõigus (PlanS § 6 p 8). Käesolevas detailplaneeringus on
planeeringualal määratud üks krunt, seega on ebatäpne väide, et maaüksust ei krundita.
Arvestades eelnevat oleks korrektne märkida „Maaüksusel moodustatakse üks krunt“.
Palume eelpooltoodud märkusega arvestada ning Rahandusministeeriumi avalikest
väljapanekutest ja aruteludest teavitada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
2
Lisaadressaadid:
Hiiumaa Vallavalitsus
Urve Pill 5302 3306
[email protected]
3