Teie 23.05.2023 nr 7-1/1861
Kuusalu Vallavalitsus Meie 15.06.2023 nr 15-3/3681-2
[email protected]
Andineeme küla Vainu ja Taneli
kinnistute detailplaneeringust
Kuusalu Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 23.05.2023 kirjaga nr 7-1/1861
Andineeme küla Vaino ja Taneli kinnistute detailplaneeringu ja planeeringust huvitatud isiku
esindaja 24.03.2023 Kuusalu Vallavalitsusele esitatud taotluse, et selgitada välja
Rahandusministeeriumi seisukoht detailplaneeringu täiendava heakskiidu menetluse
võimalikkuse osas.
Kuusalu Vallavalitsus esitas esmakordselt Andineeme küla Vaino kinnistu ja Taneli kinnistute
detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) Rahandusministeeriumile heakskiidu saamiseks
08.03.2022 kirjaga nr 7-/1197. Rahandusministeerium andis 20.12.2022 kirjas nr 15-3/2341-
13 seisukohad detailplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul esitatud arvamuste osas, kuid ei
pidanud võimalikuks anda Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute detailplaneeringule
heakskiitu.
Tutvunud 23.05.2023 kirjaga nr 7-1/1861 esitatud materjalidega märgime, et kõikide
Rahandusministeeriumi 20.12.2022 kirjas nr 15-3/2341-13 toodud märkustega ei ole
detailplaneeringus arvestatud.
Rahandusministeerium jääb oma eelnimetatud kirjas toodud seisukohtade juurde. Arvestades
detailplaneeringust huvitatud isiku esindaja poolt Kuusalu Vallavalitsusele esitatud seisukohti,
peame vajalikuks selgitada järgmist. Planeerimisseaduses (edaspidi PlanS) on toodud
põhimõtted (PlanS § 8-12), mida tuleb järgida kogu planeerimismenetluse käigus, mitte alles
lõplikult konkreetse planeeringu kehtestamise otsuses. PlanS § 10 toodud huvide
tasakaalustamise ja lõimimise põhimõtte eesmärk on kohustada planeerimisalase tegevuse
korraldajaid tasakaalustama erinevaid avalikke ja erahuvisid ning väärtusi
planeerimismenetluses ja planeeringulahenduse koostamisel. PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab
planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve
ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele
ning lõimima need planeeringulahendusse. Seega on väga oluline, et planeeringu menetluse
käigus tehtavad kaalutlused ja analüüs PlanSi põhimõtetele vastavuse osas oleksid toodud
detailplaneeringu seletuskirjas. Rahandusministeerium peab planeeringule heakskiidu
andmisel saama kontrollida planeeringu menetluses tehtud kaalutlusi, et veenduda
planeeringu õigusaktidele vastavuses. Kaalutluste puudumisel ei ole Rahandusministeeriumil
võimalik hinnata planeeringu õiguspärasust, sh vastavust PlanS põhimõtetele.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Lisaks märgime, et Rahandusministeerium ei hinda teiste valitsusasutuste antud
kooskõlastuste õiguspärast ega sekku nende andmisse. Tagamaks planeeringu kehtestamisel
selle õiguspärasust, on Rahandusministeeriumi kohustuseks juhtida kohaliku omavalitsuse
tähelepanu asjaolule, et olenemata asutuse antud kooskõlastuse sisust, jääb vastutus
planeeringu õiguspärasuse eest siiski planeeringu kehtestajale ehk detailplaneeringute puhul
kohalikule omavalitsusele. Seega käesoleva juhul on Rahandusministeerium juhtinud
kohaliku omavalitsuse tähelepanu, et planeeringu õigusaktidele vastavust ei saa põhjendada
tuginedes vaid Keskkonnaameti kooskõlastusele, vaid et Kuusalu Vallavalitsus hindaks
iseseisvalt detailplaneeringu õiguspärasust.
Täiendavalt juhime kohaliku omavalitsuse tähelepanu PlanS § 126 lõikele 6, mille kohaselt
on detailplaneeringus määratud krunt katastriüksuse moodustamise aluseks. Seega huvitatud
isiku väide, et käesoleval juhul puudub objektiivne takistus Vainu ja Taneli katastriüksuste
piiride korrigeerimiseks ka ilma detailplaneeringut koostamata, ei pea paika. Käsitletaval
maa-alal kehtib Vaino II maaüksuse detailplaneering, milles on krunt määratud ja mida
soovitakse menetletava detailplaneeringuga muuta. Lisaks soovitakse anda alale täiendavat
ehitusõigust, mida Vaino II maaüksuse detailplaneeringus ei kavandatud. Selgitame, et PlanS
§ 6 punktist 8 ja 126 lõikest 4 tulenevalt määratakse ehitusõigus krundile ehk ilma krunti
moodustamata ei ole ehitusõigust võimalik anda.
Märgime veelkord, et PlanS § 126 lõike 1 punktide 1-3 kohaselt on detailplaneeringu ülesanne
planeeringuala kruntideks jaotamine, krundi hoonestusala määramine ja krundi ehitusõiguse
määramine. Tulenevalt PlanS § 126 lõikest 2 on sama paragrahvi lõike 1 punktides 1–5
nimetatud ülesannete lahendamine detailplaneeringu koostamisel kohustuslik, sh on ka
kruntide moodustamine detailplaneeringu koostamisel kohustuslik. Rõhutame, et PlanS § 6
punkti 8 kohaselt on krunt detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud
ehitusõigus. Nagu eelnevalt viidatud, saab ehitusõiguse määrata vaid krundile, mistõttu ilma
krunti moodustamata ei ole võimalik määrata ka ehitusõigust. Seega detailplaneeringus tuleb
määrata krunt(id) ning krundi suuruse määramisel lähtuda kehtivast Kuusalu valla
üldplaneeringust või põhjendatud juhul teha ettepanek üldplaneeringu põhilahenduse
muutmiseks (PlanS § 142 lõige 1).
Detailplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle saab Rahandusministeerium aga
otsustada peale selle heakskiidu saamiseks esitamist lähtudes PlanS-s sätestatud nõuetest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Helen Madison 611 3135
[email protected]
2