Küsimus seoses määruse eelnõuga

Saatja: Liis Kumari <[email protected]> Saadetud: 16.06.2023 09:42 Adressaat: <"RAM Info"> Teema: Küsimus seoses määruse eelnõuga Tähtsus: Kõrgeim Manused: image001.png; JTF_KOV_ivensteeringud_EN-ver-03.docx Tere Palun infot, kas määruse eelnõu „Ülemineku mõjude leevendamiseks Ida-Viru kohalike omavalitsuste investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“ (lisatud manusena) on jätkuvalt eelnõu või on vastu võetud. Lugupidamisega Liis Kumari assistent Advokaadibüroo Küllike Namm/Law Office Küllike Namm Laada 27, 44310 Rakvere telefon/phone +372 324 0804 www.namm.ee Käesolev elektronkiri on konfidentsiaalne, selle avalikustamine ega levitamine saatja nõusolekuta ei ole lubatud. / This message is confidential, the disclosure and/or distribution of this letter without the permission of the sender is forbidden. EELNÕU MÄÄRUS E EELNÕU {reg.kpv} nr {viit} Ülemineku mõjude leevendamiseks Ida-Viru kohalike omavalitsuste investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse p erioodi 20 21 − 202 7 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_ 2027 ) § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleeri misala (1 ) Määrus sätestab ÜSS2021_2027 § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava ) poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „ Keskkond ja sotsiaalne kaasatus “ meetme 21.6.1.10 „ Regionaalareng – KOV investeeringud“ sekkumise „ Ida-Viru KOV investeeringud ülemineku mõjude leevendamiseks “ toetuse andmise tingimused ja korra . ( 2 ) Määrus panustab Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Tõhus riik “ ja riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnit at ud regionaalpoliitika programmi meetme „Regionaalareng“ tegevuse „ Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng “ tulemuste saavutamis s e. (3) Toetuse andmise sihtpiirkond on Ida-Viru maakond (edaspidi sihtpiirkond ) . ( 4 ) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi ja kui projekti tegevuste raames saavad nendes osalejad vähese tähtsusega abi , kohaldatakse Euroopa K omisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus ) , või Euroopa K omisjoni määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. ( 5 ) Kui määruse alusel antav toetus on vastavalt Euroopa K omisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78 ; edaspidi üldine grupierandi määrus ), artiklile 56 kohalikule taristule antav investeeringuteks ette nähtud abi, kohaldatakse toetuse andmisel üldises grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34 2 sätestatut. Riigiabi andmise korra l käsita takse väikeettevõtja na ettevõtjat, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisas väikese suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumidele, keskmise suurusega ettevõtja na ettevõtjat, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisas keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumidele , ja suurettevõtja na ettevõtjat, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisas väikese ega keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumidele. ( 6 ) Kui antav toetus on komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes” (2012/21/EL , edaspidi komisjoni 2011. aasta otsus ) tähenduses riigiabi , märgitakse toetuse andmise otsuses, et tegemist on riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõike 1 tähenduses, mille andmisel järgitakse komisjoni 2011. aasta otsuse tingimusi. ( 7 ) Määrust ei kohaldata : 1) riigiabi või vähese tähtsusega abi saajale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku sobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata ; 2 ) riigiabi saajale, kes on raskustes ettevõtja üldise grupierandi määr use artikli 2 punkti 18 mõistes; 3 ) muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 ja VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artikli 1 lõikes 2 sätestatud juhtudel . § 2 . Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetus t an takse eesmär giga t oetada Ida-Viru kohalikke omavalitsusi (edaspidi KOV ) Eesti kliimaeesmärkide saavutamisest tingitud mõjudega kohanemisel, sh tulubaasi vähenemisega ning avalike teenuste ajakohastamise vajaduse rahuldamisega . (2) Toetuse andmise tulemusena peab projekt panusta ma lõike s 3 nimetatud rahastatava tegevuse väljundnäitaja ja lõikes 4 nimetatud rahastatava tegevuse tulemusnäitaja sihttaseme saavutamisse . ( 3 ) Rahastatavate tegevuste väljundnäitaja on „o mavalitsuste investeeringute maht “. ( 4 ) Rahastatavate tegevuste tulemusnäitaja on „ p aranenud kvaliteediga avalike teenuste arv “. ( 5 ) Toetatava s projekti s arvesta takse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 , millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning sellega panusta takse Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajalise arengu strateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine “ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“ ) aluspõhimõtete hoidmisse ja sih tide „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning „Uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riigivalitsemine“ saavutamisse. ( 6 ) Lõikes 5 nimetatud aluspõhimõtete hoidmis se ja sih tide saavutamisse panustatakse tasakaalustatud regionaalse arengu, soolise võrdõiguslikkuse, võrdse te võimalus te , ligipääsetavus e ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel järgmiste näitajatega: 1 ) rahulolu kohaliku omavalitsuse üksuste teenustega; 2 ) ligipääsetavuse näitaja ; 3 ) elamute ja mitteelamute energiatarve . § 3 . Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Toetus e andmise tingimused töötab välja ja nend e rakendamise eest vastutab Rahandusministeerium (edaspidi rakendusasutus ) . (2) T oetuse t aotlusi (edaspidi taotlus ) menetleb, toetuse väljamakseid teeb ja järelevalvet toetuse kasutamise üle teostab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus ) . 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 4 . Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse investeeringu projektile, mille ga panusta takse §-s 2 n imetatud eesmärgi ja tulemus e saavutamisse , mis on investeeringute kavasse arvatud ning mille kohta on tehtud taotluse rahuldamise otsus . ( 2 ) Meetme raames t oetatakse sihtpiirkonnas järgmisi tegevusi : 1) investeeringu d avalike hoonete energiatõhususe parendamisse ja taastuvenergia kasutus e edenda misse ; 2 ) investeeringud koolituskeskuste , lastehoiuasutuste ja eakate hoolekandeasutuste taristu sse . ( 3 ) Toetust ei anta : 1 ) projekt il e, mida rahastatakse muudest riigieelarvelistest või Euroopa Liidu vahenditest ; 2) projektile, millega rajatakse või rekonstrueeritakse institutsionaalse hoolekande taristu; 3 ) investeeringu ks , mille tulemusel rajatud või rekonstrueeritud hoone köetavast netopinnast planeeritakse kasutada või tegelikult kasutatakse viieaastase perioodi jooksul projekti lõppemisest arvates vähem kui 90 protsenti ; 4 ) taristuinvesteeringu ks , mille puhul ei ole tagatud kliimakindlus vastavalt § 20 lõike 2 punktis 1 5 ja lõikes 4 sätestatud nõuetele; 5 ) projekt il e, millega tekitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ja mis ei vasta asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele ; 6 ) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231/1, 30.06.2021, lk 1–20) (edaspidi ÕÜFi määrus ), artiklis 9 sätestatud juhtudel . § 5 . Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 202 2 . a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus - ja siseturvalisus poliitika fondide rakenduskava de vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused ” (edaspidi ühendmäärus ) §- ga 15 ning käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega . (2) Ab ikõlblikud on järgmised § 4 lõike 1 kohase tegevuse ga seotud kulud : 1) lõikes 6 nimetatud ehitustööde jaoks ette valmista vad ku l ud ; 2 ) investeeringutega seotud kulud , s ealhulgas hoone osa lammutamistööde, ehit amise või rekonstrueerimise kulud ning seadmete ja inventari soetamise kulud ; 3 ) omanikujärelevalve ja muinsuskaitselise järelevalve kulud selles ulatuses, mis ei kuulu hüvitamisele muinsuskaitseseaduse alusel ; 4 ) personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 lõigetele 1–4; 5 ) teavitamiskulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a m ääruse le nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine “ ; 6 ) muud vältimatud otseselt projekti elluviimiseks vajalikud kulud , s eal h ulgas ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud. ( 3 ) Projekti kaudsed kulud võivad moodustada kaks protsenti projekti abikõlblikest otsestest kuludest . ( 4 ) Kinnisasja ost võib moodustada kuni kümme protsenti projekti investeeringu abikõlblikest kuludest , v älja arvatud mahajäetud aladel ja varem tööstuslikus kasutuses olnud hoonestatud aladel, kus kinnisasja ost võib moodustada viisteist protsenti abikõlblikest kuludest . ( 5 ) Käibemaks on abikõlblik kulu juhul, kui käibemaksu reguleerivate õigusaktide järgi ei ole projekti tegevuste eest tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul viisil . Kui selles osas ei ole võimalik kindlust saavutada, tuleb käibemaksu käsitada mitteabikõlbliku kuluna. ( 6 ) Enne taotluse esitamist on lubatud teha üksnes ehitustööde ettevalmista misega seotud kulusid, mille all mõistetakse ehitusliku projekteerimise, ehitusprojektide ekspertiisi, sealhulga s ligipääsetavuse ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni koostamise, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetilise uurimistöö tegemise ning ehitusloa väljastamise, keskkonnamõjude ja kliimakindluse hindamise ning muinsuskaitse eritingimuste koostamisega seotud tegevuste kulusid . ( 7 ) Lõikes 6 nimetatud kulud võivad kokku moodustada kuni kümme protsenti projekti abikõlblike kulude kogumahust . Kui rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, siis toetuse taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta. ( 8 ) Abikõlbliku kulu eest peab toetuse saaja tasuma projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist, kuid hiljemalt 202 6 . aasta 3 0 . aprilli l . § 6 . Kulude abikõlblikkus riigiabi korral (1) Kui toetus on: 1 ) kohalikule taristule investeeringuteks ette nähtud abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 56 lõikes 5 nimetatud kulud ; 2 ) üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutavale ettevõtjale avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav abi, on abikõlblikud Euroopa K omisjoni määrus e (EL) nr 360/2012 alusel tehtud kulud ; 3 ) vähese tähtsusega abi, on abikõlblikud VTA määruse alusel tehtud kulud ; 4 ) Euroopa K omisjoni 2011. aasta otsuse alusel antav riigiabi, on abikõlblikud Euroopa K omisjoni 2011. aasta otsuse alusel tehtud kulud . (2 ) Üldise grupierandi määruse alusel antava abi korral, ,ei tohi toetuse taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta nende tegemiseks kohustusi enne taotluse rakendusüksusele esitamist. § 7 . Kulude hüvitamise alused (1) Abikõlblik ud kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel või rakendades kindlatele kulukategooriatele ühtset määra. (2 ) Tegelike kulude alusel kulude hüvitamise korra l tõendatakse kulude tekkimist ja maksmist kuludokumentidega. ( 3 ) Projekti kaudsed kulud arvestatakse ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 21 lõ i getele 1 ja 4 . § 8 . Abikõlbmatud kulud (1 ) Abikõlbmatud kulud on l isaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele järgmised ku l ud: 1) toetatavate tegevuste ja nende ettevalmistamisega otseselt mitteseotud , projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud või ebaolulised kulud ; 3 ) tavapärase hoolduse, remondi ja muude regulaarsete hooldustööde kulud; 5 ) trahvid, viivised, muud rahalised karistused, kohtukulud ja õigusabi kulud; 6 ) kindlust uskulud ; 7 ) intressi- ja pangakulud . ( 2 ) Abikõlblike kulude hulka ei arvata kulusid, mis tekivad tehingutest tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel. § 9 . A bikõlblikkuse periood (1) Toetuse andmise abikõlblikkuse periood on 2021. aasta 1. jaanuarist 202 6 . aasta 3 0 . aprill ini . (2) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema ning mis peab jääma lõikes 1 nimetatud toetuse andmise abikõlblikkuse perioodi. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei tohi olla hilisem kui 24 kuud taotluse esitamise tähtpäevast . ( 3 ) Taotluse esitamise tähtpäevast varasemat projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva ei sätestata juhul, kui see on vastuolus riigiabi reeglitega. ( 4 ) Taotlusvoorus rahastatud ehitustegevust sisaldava projekti puhul peavad § 5 lõike s 6 nimetatud kulud olema tehtud ja ehitustööde leping sõlmitud 1 2 kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast. ( 5 ) Projekti rakendamise käigus juhtunud avariide või muude eriolukordade tõttu võib rakendusüksus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada ühe korra kuni kuue kuu võrra , tingimusel et projekti abikõlblikkuse periood ei ületa lõikes 1 nimetatud toetuse andmise abikõlblikkuse perioodi. ( 6 ) Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus kinnitab lõpparuande ja teeb toetuse saajale lõppmakse. § 1 0 . Toetuse suurus ja osakaal ( 1 ) T oetuse minimaalne su mma projekti kohta on 1 0 00 000 eurot ja maksimaalne su mma on projekti kohta on 5 0 00 000 eurot . Maksimaalne summa ühe kohaliku omavalitsuse kohta on 5 000 000 eurot. ( 2 ) T oetuse maksimaalne määr võib olla kuni 85 protsenti projekti abikõlblike kulude maksumuse st. (3) Toetuse osakaal ja piirsumma kinnitatakse investeeringute kavas. § 1 1 . Toetuse määra erisused riigiabi ja vähese tähtsusega abi korral (1) Üldises grupierandi määruses sätestatud tingimustele vastava toetuse puhul ei või projektile antava toetuse summa ületada nimetatud määruse artiklis 4 nimetatud teavitamiskünniseid. ( 2 ) Üldise grupierandi määruse artiklis 56 sätestatud tingimustele vastav kohalikule taristule antav investeeringuteks ette nähtud toetus ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu eelnevalt maha arvata. ( 3 ) Üldise grupierandi määruse alusel antavat riigiabi ei tohi kumuleerida mis tahes vähese tähtsusega abiga, mille puhul on abikõlblikud kulud samad, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületatakse abi osakaal, mis on sätestatud üldise grupierandi määruse artiklis 56. ( 4 ) Komisjoni 2011. aasta otsus e alusel üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitise suurus ei tohi ületada 15 miljonit eurot aastas. ( 5 ) Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina, kehtivad järgmised nõuded: 1) VTA määruse alusel antava vähese tähtsusega abi korral ei tohi abi saajale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada 200 000 eurot; 2) kui abi saaja on maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedav ettevõtja, ei tohi talle jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada 100 000 eurot; 3) kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel VTA määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes; 4) üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale ei tohi Euroopa K omisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antava vähese tähtsusega abi korral käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada 500 000 eurot; 5) vähese tähtsusega abi andmise korral peab arvesse võtma VTA määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimis e reegleid. 3. peatükk Investeeringute kava koostamine § 12 . Investeeringute kava sse ettepanekute esitamine (1) Toetuse andmise eeltingimuseks on projekti arvamine investeeringute kavasse . ( 2 ) Rakendusüksus teavitab Ida-Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksusi investeeringute kava koostamisest, maksimaalsest eelarvest ja investeeringute kavasse ettepaneku esitamise tähtajast e-kirja teel ning avaldab vastava info oma veebilehel. ( 3 ) Investeeringu kavasse ettepaneku esitajaks võib olla Ida-Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksus või tema asutatud ja valitseva mõju all olev sihtasutus, mittetulundusühing või äriühing. (4) E nne e ttepanekute esitamise tähtaega on võimalik pöörduda rakendusüksuse poole ettepanekus kirjeldatava projekti eelnõustamiseks. Rakendusüksus annab eelnõustamisel soovitusi ettepaneku esitajale kavandatava teostamiseks, lähtudes kavandatavate tegevuste vastavusest toetuse andmise eesmärgile ja määruse tingimustele. Rakendusüksus võib kaasata eelnõustamisse vastava valdkonna eksperte, vastava maakondliku arendusorganisatsiooni ja kohaliku omavalitsuse üksuse. (5) Investeeringu kava ettepanek peab lisaks ühendmääruse § 4 2 lõikes 4 sätestatud nõuetele sisaldama järgmist informatsiooni ja dokumente: 1) projekti kirjeldust, mis võimaldab hinnata projekti tegevus te panust §-s 2 nimetatud eesmärgi ning väljund j a tulemusnäitajate saavutamisse; 2 ) ehitise puhul hoonete või rajatiste e skiis projekt ; 3 ) projekti ajakava; 4 ) tegevuste indikatiivne maksumus koos hinnakujunemise kirjeldusega; 5 ) omafinantseeringu finantseerimisallikad; 6 ) projekti jätkusuutlikkuse tagamise sh investeeringujärgsete püsikulude katmise kirjeldus; 7 ) kinnitust, et projektiga ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. ( 6 ) Investeeringute kava ettepanek esitatakse lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul e-toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab ettepaneku tähtajaks esitamist, loetakse ettepaneku esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. § 13 . Investeeringute kava ettepaneku toetuse andmise eeldustele vastavuse kontrollimine (1) Rakendusüksus kontrollib investeeringute kava koostamiseks esitatud ettepanekute vastavust § 1 2 lõikes 5 sätestatule. (2) Kui ettepanek vastab määruses kehtestatud nõuetele, e dastab rakendusüksus ettepaneku rakendusasutusele . (3) Kui ettepanek ei vasta toetuse andmise tingimustele, teavitab rakendusüksus sellest ettepaneku esitajat ja annab talle puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kümme tööpäeva. (4) Kui ettepaneku esitaja ei kõrvalda puudusi rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul, teeb rakendusüksus ettepaneku mittevastavaks tunnistamise otsuse ja teavitab ettepaneku esitajat e-toetuse keskkonna kaudu kolme tööpäeva jooksul ettepaneku mittevastavaks tunnistamise otsuse tegemisest. § 14. Investeeringute kav a ettepanekute h indamiskomisjon (1) Investeeringute kavasse esitatavate ettepanekute hinda miseks moodustab rakendusasutus hindamiskomisjoni . (2) Hindamis komisjoni koosseisu kuulub vähemalt viis liiget, kellest vähemalt üks on maakondliku arendusorganisatsiooni (edaspidi MARO ) esindaja . ( 3 ) Hindamiskomisjoni liige peab : 1) vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele; 2) deklareerima erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja seda, et ta ei ole menetletava taotlusega seotud isik, menetlusosaline või tema esindaja või sugulane ning isikliku seotuse esinemise korral ennast hindamisest taandama; 3) tagama hindamiskomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult talle hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse. § 15. Investeeringute kava ettepanekute hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika (1) Vastavuskontrollis nõuetele vastavaks tunnistatud ettepanekuid hindab hindamiskomisjon järgmiste valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse § -ga 7, ja mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) projekti kooskõla õiglase ülemineku kavaga ning mõju § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamisele – 35 protsenti; hinnatakse projekti kooskõla õiglase ülemineku kava eesmärkidega ning panust § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamisse, sealhulgas projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajadusel väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast projekti lõppu, samuti panust rahastatavate tegevuste väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisse; 2) projekti põhjendatus – 30 protsenti; hinnatakse, kas projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud, kas on olemas probleem, kitsakoht või kasutamata arenguvõimalus ja kas projekti sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus, kas ettepanekus märgitud projekt tuleneb õiglase ülemineku kavast ja kuidas projektiga panustatakse õiglase ülemineku kavas seatud eesmärgi suunas edenemisele, kas projektis ettenähtud tegevused võimaldavad parimal moel lahendada kliimaneutraalsele majandusel üleminekuga kaasnevat probleemi või kitsaskohta või kasutada arenguvõimalust ning saavutada planeeritud väljundid ja tulemused, kas nende sidusus eesmärkidega ja mõjusus on arusaadavad, kas tegevuste ajakava on realistlik, arvestades muuhulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust; 3) projekti kuluefektiivsus – 15 protsenti; hinnatakse, kas ettenähtud tegevused ja lahendused on kuluefektiivsed planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks, kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik, kas on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, kas planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud ning kas on olemas taotleja võimekus täiendavate püsikulude rahastamiseks; 4) taotleja ja partnerite suutlikkus projekt ellu viia – 15 protsenti; hinnatakse, kas toetuse taotlejal (ja partneritel kokku) on kvalifikatsioon, kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil , et taga da kestlikkus ja jätkusuutlikkus (s ealhulgas edasised tegevus- ja hoolduskulud); 5) projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega – 5 protsenti; hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalseid põhimõtteid, nagu sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, keskkonnakaitse ja kliimaneutraal s us , aidatakse kaasa eesmärkide saavutamisele ning panustatakse seeläbi vastavasse riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse. (2) Hindamine viiakse läbi rakendusasutuse koostatud hindamismetoodika järgi. Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusasutus lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumidest. (3) Rakendusüksus ja rakendusasutus avalikusta vad hindamismetoodika oma veebilehel hiljemalt ettepanekute esitamise tähtpäeva väljakuulutamise päeval. ( 4 ) Rakendu sasutus võib kaasata hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte, kelle hinnangut hindamiskomisjon ettepanekute hindamisel arvestab. ( 5 ) Projekte hinnatakse lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide lõikes skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antav maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumide alusel antavate hinnete kaalutud keskmisest. ( 6 ) Taotluse hinnang loetakse positiivseks, kui hindamisel antud koondhinne on vähemalt 2,75 ja kõiki lõike 1 punktides 1–4 nimetatud valikukriteeriume on hinnatud vähemalt hindega 2,00 . ( 7 ) Positiivse hinnangu saanud projektid järjestatakse kaalutud keskmise alusel pingeritta. Võrdsete näitajatega projektide puhul eelistatakse projekti , mille lõike 1 punktis 1 nimetatud valikukriteeriumi alusel antud hinne on kõrgem. (8) Ettepanekute hindamistulemuste kohta koostab rakendusasutus hindamisprotokolli, mis peab sisaldama ettepanekute hindamistulemusi hindamiskriteeriumide lõikes. § 16 . Investeeringute kava koostamine, kooskõlastamine ja kinnitamine (1) Kõik § 1 5 lõike 6 alusel positiivseks hinnatud ettepane kud esitatakse hindamistulemuse põhjal koondhinde järjekorras investeeringute k avasse kinnitamiseks. Investeeringute kavas tuuakse välja projekti nimetus, projekti elluviija, panus väljund- ja tulemusnäitajatesse, abikõlblike kulude eelarve, taotletav toet use summa ja selle maksimaalne osakaal abikõlblike kulude eelarvest, investeeringu tegemise eeldatav tähtaeg ja taotluse esitamise aeg kvartali täpsusega , investeeringuobjekti edasise kasutuse täiendavate püsikulude suurus ja nende katmise allikad aastate kaupa projekti abikõlblikkuse perioodil ja kestuse nõude täitmise ajal . (2) Investeeringute kava koosneb põhinimekirjast ja reservnimekirjast. Investeeringute kava põhinimekirja kantakse projektid, millele taotle tava toetuse kogusumma ei ületa meetme eelarvet ja millele toetuse saamiseks võib taotle ja esitada taotluse, arvestades § 2 1 lõikes 1 sätestatud tingimusi. Reservnimekirja kantakse eelarvet ületavad projektid, millele on õigus taotleda toetust § 2 9 lõikes 1 sätestatud juhtudel. ( 3 ) R akendus asutus kinnitab investeeringute kava valdkonna eest vastutava minist r i käskkirjaga ning teavitab sellest rakendusüksust . ( 4 ) Investeeringute kavasse arvamata jäetud pr ojekti kohta teeb rakendusasutus sellekohase otsuse. ( 5 ) Investeeringute kavasse arvatud või arvama ta jäetud projektidest teavitab rakendusüksus ettepaneku esitajat e-toetuse keskkonna kaudu. Investeeringute kavasse arvamata jäetud ettepaneku esitajale esitatakse sellekohane selgitu s. ( 6 ) Investeeringute kava tul eb avalikustada rakendusasutuse, rakendusüksuse ja MARO veebilehel. § 17. Investeeringute kava muutmi ne (1) Projekti investeeringute kavast välja arvamisel, rakendamata jätmisel, katkestamisel või vabade vahendite tekkimisel võib rakendusasutus teavitada kirjalikult taotlejaid investeeringute kava muutmisest ja täiendava ettepaneku esitamise tähtajast. (2) Investeeringute kavasse uute projektide l isamisel lähtutakse §-des 1 2 –1 6 sätestatust. 4. peatükk Nõuded toetuse taotlejale, partnerile ja taotlusele § 1 8 . Nõuded toetuse taotlejale ja partnerile (1) Toetuse t aotl use või b esitada investeeringute kavas projekti elluviijana nimetatud isik. Põhjendatud juhtudel ja rakendusüksusega kooskõlastatult võib taotluse esitada mõni muu projektiga seotud isik. ( 2 ) Toetuse taotlejaks ja partneriks võib olla § 1 2 lõikes 3 nimetatud isik . (3) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõi ke s 2 sätestatud nõuetele . ( 4 ) Taotleja peab olema suuteline tasuma omafinantseeringu ja mitteabikõlblikud kulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõikele 3. Omafinantseering peab olema täies mahus tagatud ning selle kinnituseks peavad taotleja ja teised projekti rahastamises osalevad partnerid esitama taotlemisel kirjaliku kinnituse oma valmisoleku kohta projekti rahastada. ( 4 ) T aotleja loetakse suuteli s e ks tasuma omafinantseeringu ja mitteabikõlblikud kulud, kui ta vastab ühendmääruse § 3 lõikes 4 sätestatud nõuetele. § 1 9 . Taotleja kohustused (1) Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid ja kinnitama, et projekti tulemusel loodud või soetatud vara jääb pärast projekti lõppemist avalikku kasutusse vähemalt viieks aastaks . (2) Taotleja on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele. § 20 . Nõuded taotlusele ja tegevustele (1) Toetust võib taotleda vaid projektile või projekti osale, mis on kajastatud investeeringute kavas. (2) Taotlus peab vastama ühend määruse § 4 lõike s 1 -3 sätestatud nõuetele ning sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni ja dokumente : 1 ) taotleja , partneri ja projekti nimi; 2 ) projekti eesmärk ja tulemused ; 3 ) projekti kirjeldus , sh tegevuskoha aadress ; 4 ) projekti eelarve kooskõlas investeeringute kavaga ; 5 ) projekti ajakava , sealhulgas selle algus- ja lõppkuupäev ; 6 ) partneri kinnitus projekti elluviimisel osalemise kohta; 7) dokumendid, mis kinnitavad selle väärind atava objekti kasutusõigust, millele hoonete ja rajatiste ehitamiseks toetust taotletakse, projekti abikõlblikkuse perioodil ja vähemalt kolme aasta jooksul väikese või keskmise suurusega ettevõtjast toetuse saaja korral ning viie aasta jooksul suurettevõtjast taotleja korral pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist; 8) avaliku kasutamise kokkulepped äriühingutele ja tulundusasutustele ning eraisikutele kuuluvatesse objektidesse investeeringu tegemise korral ; 9 ) projekti meeskonna kirjeldus , s ealhulgas partneri esindajate roll projekti meeskonnas ; 10 ) lähteülesanne ja selle aluseks olev hinnakalkulatsioon või võrreldavad hinnapakkumised või riigihanke alusdokumendid ; 1 1 ) kinnitus nõutud omafinantseeringu olemasolu kohta ; 1 2 ) kinnitus, et taotleja tagab toodete, keskkonna, programmide ja teenuste ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtetega arvestamise, mis hõlmab liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimeste erivajadusi, ajutise iseloomuga erivajadusi ning on elukaareülese mõjuga (arvestab kõigi vanuserühmadega) ; 1 3 ) ehitise puhul hoonete või rajatiste eelprojekti staadiumis ehitusprojekt, mis vastab majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” sätestatud nõuetele ; 1 4 ) kinnitus, et projektiga ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile; 1 5 ) taristuinvesteeringute puhul, mille kes t vus on vähemalt viis aastat, kliimakindluse tagamise hinnang; 1 6 ) hoonetega seotud projektide puhul, kui projektiga tehakse majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” lisas 4 sisalduvaid energiatõhusustöid suuremas mahus kui 50 protsenti abikõlblikest kuludest või kui ehitist oluli selt rekonstrueeri takse , energiatõhusustööde projekt, milles on kavandatud hoone energiatõhususarvu vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ sätestatud hoone tüübile kohalduvatele energiatõhususe miinimumnõuetele; 1 7 ) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ; 1 8 ) k ui taotletava toetuse näol on tegemist riigiabi andmisega komisjoni 2011. aasta otsuse alusel ning üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustus on toetuse taotlejale pandud enne käesoleva määruse alusel toetuse taotlemist, esitab taotleja dokumendi või dokumendid, millest nähtuvad komisjoni 2011. aasta otsuse artiklis 4 sätestatud asjaolud. ( 3 ) Lõike 2 punktis 1 4 nimetatud kinnituse andmisel lähtub taotleja rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (ELT C 58, 18.02.2021, lk 1–30). ( 4 ) Lõike 2 punktis 1 5 nimetatud kliimakindluse tagamise hinnang koostatakse lähtuvalt rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist ja Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ (ELT C 373, 16.09.2021, lk 1–92). ( 5 ) K ui projektis kavandatakse ehitustegevusi, peab ehitusprojekt olema toetuse taotluse esitamiseks ehitusseadustiku tähenduses eelprojekti staadiumis ja lähtuma kehtivatest planeeringutest. Taotluse menetlemine ei tohi olla takistatud projektiga seotud poolelioleva menetluse, kolmanda isiku nõude või muu asjaolu tõttu. 5. peatükk Taotluste menetlemine § 21 . Taotluse esitami se tähtaeg (1) Taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt investeeringute kavas sätestatud taotluse esitamise tähtajal . Taotluse, välja arvatud rese rvnimekirja kantud projekti või investeeringute kava muutmisel sellesse lisatud projekti taotluse, esitamise tähtpäev ei või olla hilisem kui 202 4 . aasta 3 0 . aprill . Taotlemine toimub jooksvalt. (2) Investeeringute kavas sätestatud taotluse esitamise tähtpäeva võib põhjendatud juhul rakendusüksusega kooskõlastades muuta, kui ilmnevad asjaolud, mille tõttu ei ole võimalik taotlust tähtpäevaks esitada. § 22 . Taotluse esitamine ja menetlemine (1) Taotluse esitab e-toetuse keskkonna kaudu toetuse taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna . (2) Taotluse vastuvõtmisel kohaldatakse ühendmääruse § -s 5 sätestatud tingimusi ja korda. ( 3 ) Taotluse nõuetele vastavuse tuvastamine toimub vastavalt ühendmääruse §-le 6 . ( 4 ) Taotluse menetlemise tähtaeg on üldjuhul kuni 30 tööpäeva alates taotluse rakendusüksusele esitamisest arvates . Taotluse menetlemise aega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni kümme tööpäeva. § 23 . Taotleja , partneri , taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Rakendusüksus tunnistab t aotleja ja partner i nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud §-s 18 nimetatud nõu ded . (2) Rakendusüksus tunnistab t aotlus e ja projekti nõuetele vastavaks juhul , kui § 22 lõikes 4 nimetatud tähtajaks on täidetud kõik §-s 20 taotlusele sätestatud nõuded. (3) Kui projekti raames kavandatavad tegevused erinevad oma sisult oluliselt investeeringute kava koostamise aluseks olnud ettepanekust, muutuvad projekti partnerid või investeeringute kavas toodud väljund- ja tulemusnäitajate realiseerimine ei ole taotluses esitatud tegevuste kaudu tagatud, küsib rakendusüksus § 1 4 lõikes 1 nimetatud hindamiskomisjoni hinnangut muudatuse otstarbekuse või tegevuste vastavuse kohta investeeringute kava koostamise aluseks olnud kriteeriumidele. ( 4 ) Taotluse või taotleja mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus vastavalt ühendmääruse § 8 lõi kele 2 või 3 taotluse rahuldamata jätmise otsuse , mis tehakse toetuse taotlejale teatavak s kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. (5) Kui taotlus on tunnistatud nõuetele mittevastavaks, on taotlejal õigus esitada taotlus uuesti, arvestades § 2 1 lõikes 1 nimetatud tähtaega. § 2 4 . Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Rakendusüksus rahuldab taotlused, mis vastavad käesoleva määruse §-des 1 8 – 20 sätestatud nõuetele. ( 2 ) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 nimetatud teave, sealhulgas täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning tingimusi , mille seadmiseks on ettepaneku teinud hindamiskomisjon projektide hindamise tulemusel . (3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse tähtaeg, mil toetuse saaja peab olema alustanud toetuse kasutamist vastavalt § 9 lõikes 4 sätestatule. ( 4 ) Üldise grupierandi määruse alusel antava abi puhul märgitakse taotluse rahuldamise otsuses täiendavalt, et toetus on grupierandiga hõlmatud riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 tähenduses, viidates asjakohasele üldise grupierandi määruse artiklile. ( 5 ) Vähese tähtsusega abi andmise korral märgitakse taotluse rahuldamise otsuses, et toetus on vähese tähtsusega abi VTA määruse artikli 3 tähenduses, samuti esitatakse määruse pealkiri ja viide määruse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise andmetele. ( 6 ) Kui antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antav vähese tähtsusega abi, märgitakse seda taotluse rahuldamise otsuses, viidates Euroopa K omisjoni määrusele (EL) nr 360/2012. ( 7 ) Kui antav toetus on komisjoni 2011. aasta otsuse alusel antav riigiabi ning taotlejale ei ole üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustust komisjoni 2011. aasta otsuse artiklis 4 sätestatud ülesande andmise aktiga pandud, märgitakse taotluse rahuldamise otsuses: 1) taotlejale taotluse rahuldamise otsusega ülesandeks tehtava üldist majandushuvi pakkuva teenuse täpne laad ja kestus; 2) vajaduse korral teenuse osutamise territoorium; 3) taotlejale ainu- või eriõiguse andmine; 4) hüvitise määramise alused ning hüvitise arvutamise, kontrollimise ja läbivaatamise parameetrid; 5) ülemäärase hüvitise maksmise vältimise ja tagasinõudmise kord; 6) viide, et riigiabi antakse komisjoni 2011. aasta otsuse artikli 2 lõike 1 punkti a alusel. ( 8 ) Taotlus ja selle kohta esitatud lisateave on ühendmääruse § 8 lõike 6 kohaselt taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses. ( 9 ) Taotluse rahuldamise otsuse investeeringute kavas näidatust suuremas summas võib teha, kui täidetud on järgmised tingimused: 1) projekt nimetati eelarvevahendite puudumisel investeeringu kavasse osalise toetuse summaga; 2) taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetus summa ei ületa investeeringu kavasse esitamise ettepanekus taotletud toetuse summat; 3 ) riigiabi reeglid võimaldavad toetuse suurendamist; 4 ) meetmes on eelarve ülejääk. (1 0 ) Kui meetme eelarve ülejääki ei kasutata lõikes 9 nimetatud juhul, võib p rojekti abikõlblike kulude eelarve suurenemisel riigihanke kallinemise või projekti elluviimise seisukohast põhjendatud või ettenägematute kulude lisandumise tõttu teha taotluse rahuldamise otsuse investeeringute kavas näidatust suuremas summas, kui täidetud on järgmised tingimused: 1) projekti toetuse summa ei ületa investeeringute kavas esitatud toetuse summat rohkem kui 20 protsendi võrra ja minimaalne omafinantseeri ngu määr jääb samaks investeeringute kavas sätestatuga; 2) projekti toetuse summa suurendamist peab võimaldama sama taotleja mõne teise rakendusüksuses taotlemisel või rahastatud, kuid lõpetamata investeeringutekava projekti rakendamisel tekkinud kasutamata vahendite maht; 3 ) riigiabi reeglid võimaldavad toetuse suurendamist . (1 1 ) Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kolme tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates . § 2 5 . Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluse rahuldamata jätmise põhjendused või kaalutlused ning viide haldusakti vaidlustamise võimaluse kohta . (3) Taotluse osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisel loetakse taotleja ÜSS2021_2027 § 1 3 lõikes 1 sätestatud ärakuulamisõigus tagatuks, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. ( 4 ) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kolme tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 2 6 . Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse osalise rahuldamise otsuse teeb rakendusüksus ühendmääruse § 9 lõike s 1 nimetatud juhtudel. (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (3) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse võib rakendusüksus teha vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule ning näha ette k õrvaltingimuse täitmise tähtaja kuni kuus kuud . (4) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele , sealhulgas toetuse ettemaksetele . Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui rakendusüksus on tingimuse saabumise või täitmise toetuse saaja esitatud teabe põhjal tuvastanud, välja arvatud juhul, kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada muust andmeallikast. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 2 7 . Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus riigiabi reeglitega. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta vastavalt ühendmääruse § 12 lõi k e le 7. (3) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust esitamata muuta projekti eelarves tegevusele ette nähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni kümme protsenti võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. (4) Kui taotlu s e rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1 − 3 nimetatud asjaolud muutuvad , kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust. ( 5 ) Kui muudetavad tegevused erinevad oma sisult oluliselt investeeringute ka va koostamise aluseks olnud ettepanekust või investeeringute kavas toodud väljund- või tul emusnäitajate saavutamine ei ole muudetavate tegevuste kaudu tagatud, küsib rakend usüksus § 14 lõikes 1 nimetatud hindamiskomisjoni hinnangut muudatuste otstarbekuse või te gevuste vastavuse kohta investeeringute kava koostamise aluseks olnud kriteeriumideg a. Hindamiskomisjoni negatiivse hinnangu korral muudatusi ei aktsepteerita. ( 6 ) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 3 nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest , kui : 1) muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil; 2) muudatus ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega , s ealhulgas riigiabi reeglitega; 3) muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega; 4) muudatust ei loeta põhjendatuks. ( 7 ) T aotluse rahuldamise otsust võib muuta ning teha otsus investeeringute kavas näidatust suure mas summas, kui täidetud on § 24 lõikes 9 ja 1 0 sätestatud tingimused. ( 8 ) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus üldjuhul 3 0 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. ( 9 ) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud ning ei ole vastuolus vähese tähtsusega abi või riigiabi reeglitega. ( 10 ) Toetuse saajal, kelle taotlus rahuldati osaliselt põhjusel, et taotluse täielik rahuldamine ei osutunud taotluste rahastamiseks ette nähtud toetuse mahu tõttu võimalikuks, on õigus taotleda toetuse suurendamist kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist , vastavalt ühendmääruse § 13 lõikele 1. § 2 8 . Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse § -s 14 või § 37 lõike s 7 nimetatud aluse esinemise korra l . (2) Lisaks lõikes 1 sätestatule tunnistab rakendusüksus taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul toetuse kasutamist alustanud; 2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 3) projekti ei ole võimalik lõpetada abikõlblikkuse perioodi lõppemisel ; 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata; 5) toetuse saaja ei täida taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses sätestatud muid tingimusi rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul ; 6) toetuse saaja ei ole ehitustegevust sisaldavas projektis ettevalmistavaid töid teinud ja ehitustööde lepingut § 9 lõikes 4 nimetatud tähtajal sõlminud . (3) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada lõike s 1 nimetatud otsuse kohaselt. § 2 9. Investeeringute kava reservprojektide menetlusse võtmine (1) Investeeringute kava reservnimekirja kantud projektid võetakse menetlusse pingerea järjestuse alusel, kui selleks vabaneb või tekib täiendavaid vahendeid. (2) Reservnimekirja projektidele ei suunata vahendeid, mida kasutatakse toetuse summa suurendamiseks § 2 4 lõike 9 ja 1 0 alusel. (3) Rakendusüksus teavitab investeeringute kava reservnimekirjas oleva projekti toetuse taotlejat õigusest esitada taotlus toetuse saamiseks. Toetuse taotleja peab vastava informatsiooni saamisest arvates ühe kuu jooksul rakendusüksust teavitama valmisolekust projekt meetme abikõlblikkuse perioodil ellu viia. 7. peatükk Toetuse saaja , partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused § 30 . Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. ( 2 ) Toetuse saaja on lisaks ühendmääruse § 10 lõikes 1 ja § -s 11 sätestatule kohustatud : 1) taga ma projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 2 ) teavita ma kirjalikult rakendusüksust muudatustest toetuse saaja omandisuhetes; 3 ) edasta ma riigihangete alusdokumentide eelnõu, nende muudatused ja hankelepingu muudatuse eelnõu rakendusüksusele läbivaatamiseks, kui hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda ; 4) vajaduse korral muutma investeeringu objekti lahendust, sealhulgas projekteeri ma selle ümber, et saavutada oodatav tulemus; 5) säilitama projekti elluviimisega seotud dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti, kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi; 6) tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL nr 2021 / 1060 artiklites 65 ja 66 nimetatud kestuse nõude täitmise viie aasta jooksul ; 7) täi tma muid õigusaktides sätestatud kohustusi. (3) Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi . (4) Kui toetuse saaja tegevustes osalejad saavad vähese tähtsusega abi, on toetuse saaja kohustatud kontrollima enne tegevust nende vastavust § 11 lõikes 5 sätestatud nõuetele. (5) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vähese tähtsusega abi saanud tegevustes osalejate nimed ja antud abi summad rakendusüksuse määratud vormil koos kuluaruandega. (6) Toetuse saaja informeerib vastavalt konkurentsiseaduse § 33 lõikele 4 tegevustes osalejat sellest, et talle antakse vähese tähtsusega abi ja kui suur on abi summa. § 31 . Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksus on lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 nimetatud ülesannetele kohustatud: 1) küsima Rahandusministeeriumi seisukohta kohaliku omavalitsuse üksuse omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkuse kohta vastavalt ühendmääruse § 3 lõikele 6; 2 ) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel; 3 ) kontrollima taotluse rahuldamise otsuse täitmist, sealhulgas projekti elluviimist; 4 ) esitama toetuse saajale oma tähelepanekud riigihanke alusdokumentide , hankelepingu ja hankelepingu muudatuse eelnõu nõuetele vastavuse ja kulude abikõlblikkuse kohta ; 5) nõustama toetuse saajat riigihangete läbiviimisel; 6 ) tegema projektide üle järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist, veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ja rajatud või rekonstrueeritud infrastruktuuriobjekti kasutatakse sihtotstarbeliselt ; 7 ) teavitama vajaduse l toetuse saajat toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest ; 8) säilitama projekti elluviimisega seotud dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti , kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi 9) teostama komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuse artiklis 6 nimetatud kontrolli liigse hüvitamise üle; 10) edastama Euroopa Komisjonile grupierandi teatise konkurentsiseaduse §-s 34 2 sätestatud tingimuste kohaselt 20 tööpäeva jooksul käesoleva määruse kehtima hakkamisest arvates . (2) Rakendusüksusel on õigus: 1 ) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega; 2 ) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist; 3 ) nõuda projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta nende lisaandmete ja -dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4 ) lõpetada toetuse väljamaksmine ja nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja on rik kunud määruses sätestatud tingimusi või on kaldu nud muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 5 ) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud maksumuse vähenemisega; 6 ) keelduda põhjendatult toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on tõenäoliselt võimatu. 8. peatükk Aruannete esitamine § 32 . Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) T oetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu üks kord aastas 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril , rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu korral tihedamini. Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks. (2) Aruande vormid kehtestab rakendusüksus ja teeb need kättesaadavaks oma veebilehel . (3) Projekti vahe- ja lõpparuandes kajastat akse vähemalt järgmine teave: 1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti nimi, projekti number ja toetuse saaja nimi); 2) projekti aruandlusperiood; 3) andmed projekti edenemise kohta (te h tud tööd ja tegevused ning tulemuste ja eesmärkide saavutamine); 4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamis ele ja horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse panustamisele vastavalt taotluses lubatule ; 5) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta . ( 4 ) Rakendusüksusel on õigus nõuda toetuse saajalt järelaruande esitamist ühe aasta jooksul pärast projekti lõpp u . ( 5 ) Rakendusüksus kinnitab vahe- ja lõpparuanded üldjuhul kümne tööpäeva jooksul nende e- toetus e keskkonnas registreerimisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. 9. peatükk T oetuse maksmise tingimused § 33 . Toetuse maksmi ne (1) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõikele 1 ja ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 28 lõi kele 3 . (2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–2 8 nimetatud ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (3) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud kulu dokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu . ( 4 ) Rakendusüksus menetleb kulu dokumente kuni 30 tööpäeva. ( 5 ) Kuludokumentideks on majandustehingu toimumist tõendavad dokumendid, sealhulgas arve, saateleht, tööde vastuvõtmise akt ja leping või muu raamatupidamise seaduse nõuetele vastav kulu dokument . ( 6 ) Toetus t ei maksta välja sagedamini kui kord kuus. 10 . peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided § 3 4 . Finantskorrektsioonid e tegemine ja toetuse tagastamine (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 § -des 28–30 ja ühendmääruse § -des 34–38 sätestatule , sealhulgas juhul, kui projekti kavandatud tulemust ei saavutata või see saavutatakse osaliselt. (2) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, maksab toetuse saaja viivist vastavalt ÜSS2021_2027 §-s 30 sätestatule . (3) Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti. § 3 5 . Vaide esitamine (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaide lahendab haldusmenetluse seaduses sätestatud korras rakendusüksus . (2) Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaide rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaide lahendab haldusmenetluse seaduses sätestatud korras rakendusasutus. (allkirjastatud digitaalselt) {allkirjastaja} {ametinimetus} (allkirjastatud digitaalselt) {Allkirjastaja2} {Allkirjastaja2 ametinimetus}