Ettepanekud Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta

Lüganuse Vallavalitsus Teie 16.05.2023 nr 6-2/1901-11 [email protected] Meie 16.06.2023 nr 15-3/3504-2 Ettepanekud Kiviõli keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta Lüganuse Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 16.05.2023 kirjaga nr 6-2/1901-11 Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu (detailplaneering) lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) täiendavate ettepanekute saamiseks. Detailplaneering ja selle keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH) algatati Lüganuse Vallavolikogu 22.09.2021 otsusega nr 325. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on tööstusjäätmete prügilale vajaliku ala määramine ja kehtiva Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu kruntide kasutamise sihtotstarvete muutmine ohtlike jäätmete käitluse maaks. Planeeringualasse kaasatakse Sonda tee 11, Sonda tee 11a ja Sonda tee 13 tootmismaa sihtotstarbega kinnistud. Planeeringuala suurus on 1,18 km2. Detailplaneeringuga soovitakse muuta Kiviõli Linnavolikogu 28.08.2014 määrusega nr 14 kehtestatud Kiviõli linna üldplaneeringu põhilahendust planeeringuala maakasutuse juhtotstarvete osas. Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist. 1. Ida- Viru maakonnaplaneeringu (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278, täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25) kohaselt jääb detailplaneeringu ala osaliselt rohevõrgustiku alale (kaart “Ruumilised väärtused“) ning planeeritava ala põhjaosa jääb peamise tööstus ja logistika alale (kaart „Tehnilised võrgustikud“). Rohevõrgustiku eesmärgiks on Ida-Virumaale iseloomulike ökosüsteemide ja liikide säilimise tagamine; looduslike, poollooduslike jt väärtuslike ökosüsteemide kaitsmise tagamine ning säästlikkuse printsiibi jälgimine looduskasutusel. Rohevõrgustiku moodustamisel on lähtutud loodusliku ja bioloogilise mitmekesisuse säilimise vajadustest ning võrgustiku funktsioneerimise eeldustest. Palume järgida maakonnaplaneeringus määratletud tingimusi rohevõrgustiku aladel, mis üldistatult lähtuvad põhimõttest, et arendustegevus ei tohi ohustada rohevõrgustiku toimimist, sh läbi lõigata tugialasid või rohekoridore. Palume detailplaneeringus arvestada maakonnaplaneeringus sisalduvate põhimõtete ja tingimustega. 2. Detailplaneeringu ala paikneb (osaliselt) rohelise võrgustiku alal. Seoses eeltooduga palume silmas pidada järgmist. Riigikohus on 23.03.2023 lahendis 3-21-125 tõdenud, et kõrgema Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  tasandi planeeringuga terviklikult kujundatud rohevõrgustiku tõhusust ei tohi ohtu seada selle tükkhaaval muutmisega detailplaneeringu tasandi. Rohevõrgustiku toimimise ebasoodsaks mõjutamiseks üksnes lokaalselt (ehk siis detailplaneeringuga) tuleb kohalikul omavalitsusel näidata, millised muud olulised huvid selle mõju üles kaaluvad. Seejuures ei saa kaalukaks pidada kinnistuomaniku erahuvi kinnistu tulusaks arendamiseks, kui maa kasutust piiravad juba enne kinnistu omandamist kehtinud kõrgema astme planeeringud. Seega juhul, kui tegevust kavandatakse rohevõrgustikku, tuleb omavalitsusel hinnata ja põhjendada nii konkreetse detailplaneeringuga kaasnevat mõju rohevõrgustiku toimimisele kui ka koosmõjus juba varem kehtestatud detailplaneeringutega, mis rohevõrgustikku mõjutavad. 3. Detailplaneeringu algatamise otsuses ega lähteseisukohtades ei ole põhjendatud kehtiva Kiviõli linna üldplaneeringu muutmise vajadust. Koostatavas Lüganuse valla üldplaneeringus (vastu võetud Lüganuse Vallavolikogu poolt 22.12.2022 otsusega nr 87) on detailplaneeringu ala määratud jäätmekäitluse maaks, kuid kuna üldplaneering ei ole veel kehtestatud tuleb koostatava detailplaneeringu koosseisus kehtiva üldplaneeringu muutmist põhjendada ja muudatuse ettepanek kajastada. Planeerimisseaduse (PlanS) § 42 lõige 7 sätestab, et kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuulub detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuse ettepanek. Kui detailplaneeringu menetluse jooksul kehtestatakse Lüganuse valla üldplaneering, siis tuleb arvestada, et detailplaneeringu kehtestamisel peab see olema kooskõlas üldplaneeringuga. 4. 13.01.2022 jõustusid PlanS-s muudatused, mille alusel asendati seni kasutuses olnud mõiste „KSH väljatöötamise kavatsus“ mõistega „KSH programm“. Detailplaneering algatati 22.09.2021 ehk enne eelnimetatud muudatuste jõustumist. Arvestades, et planeering kehtestataks haldusaktiga, mis peab kehtestamisel vastama kehtivale õigusele, samuti lähtudes asjaolust, et KSH väljatöötamiskavatsuse ja KSH programmi puhul on tegemist samasisulise instrumendiga, teeme ettepaneku seletuskirjas välja tuua, et KSH VTK all on mõeldud KSH programmi täna kehtiva PlanS mõistes. 5. Maa-ameti planeeringute kaardikihi andmetel on detailplaneeringu ala hõlmatud Uus- Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu koosseisu (kehtestatud Lüganuse Vallavolikogu 23.04.2020 otsusega nr 252). Kuna nimetatud teemaplaneeringut ning sellest tulenevaid võimalikke kitsendusi ei ole esitatud materjalides käsitletud, palume seda käsitleda. 6. Detailplaneeringu lähteseisukohtades ning KSH VTK-s ei ole kirjeldatud kas ning milliseid uuringuid kavandatakse läbi viia. PlanS § 6 p 12 kohaselt antakse planeeringu lähteseisukohtades ülevaade planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest. 7. Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 "Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused" (edaspidi VV määrus nr 133) § 3 p 3 kohaselt tuleb Keskkonnaministeeriumiga või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega teha koostööd ning kooskõlastada planeering mh juhul kui planeeringualal asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa (DP edelaosa paikneb Põhja- Kiviõliuuringuvälja põlevkivi passiivse reservvaru 9. blokil). Nimetatud asjaolu ei ole põhjendusena välja toodud, vaid viidatud on ainult sellele, et Keskkonnaministeerium on Sonda tee 17 katastriüksuse valitseja. Märgime, et kuigi Keskkonnaministeerium on Sonda 2 tee 17 katastriüksuse valitsejaks, ei muuda see määruses toodud kohustust kooskõlastada planeering Maa-ameti kui Keskkonnaministeeriumi volitatud asutusega. VV määruse nr 133 § 3 p 1 kohaselt tuleb Kaitseministeeriumiga teha koostööd ning kooskõlastada planeering kui planeeringuga kavandatakse tuulegeneraatorit, tuuleparki või kui planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise. Kuigi antud asjaolule on viidatud, ei selgu kas kavandatud ehitis võib tuua kaasa riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise. Lisaks on toodud Kaitseministeeriumiga koostöö vajadus tulenevalt planeeringualal paiknevast pommivarjendist. Kõnealune Kaitseministeeriumi kaasamise alus ei tulene VV määrusest nr 133. Samuti märgime, et Päästeametiga kooskõlastamise põhjenduse osas on samuti välja toodud, et planeeringualal asub pommivarjend, mille säilitamise vajadus kooskõlastatakse Päästeametiga. Juhul kui selles osas lähtutakse kooskõlastuse vajaduse määramisel nimetatud määruse § 2 lõikest 3, palume see välja tuua sh lisada selgitus koostöö ja kooskõlastamise aluseks oleva küsimuse asjakohasust ning kuulumist vastava asutuse valitsemisalasse või tegevusvaldkonda. Palume hinnata kas see on asjakohane põhjendus mõlema nimetatud asutuse osas. VV määruse nr 133 § 3 p 4 kohaselt tuleb Transpordiametiga teha koostööd ning kooskõlastada planeering mh juhul kui planeeringuga kavandatakse üle 45 m kõrguse ehitise püstitamist. Samuti tuleb kaasata Transpordiametit kui planeeringuala külgneb riigiteega või kui planeeringuga kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis. Planeeringuga kavandatakse vähemalt 45 m kõrguse ehitise püstitamist, planeeringuala piirneb riigi kõrvalmaanteega nr 17120 „Sämi-Sonda-Kiviõli“ ning planeeringualasse arvatud Sonda tee 15 katastriüksusele ulatub vähesel määral nimetatud riigitee kaitsevöönd. Palume lisada Transpordiamet asutuste nimekirja, kellega tuleb teha koostööd. VV määruse nr 133 § 3 p 101 kohaselt tuleb Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega teha koostööd ning kooskõlastada planeering mh juhul kui planeeringuga kavandatakse üle 28 m kõrgust ehitist. Planeeringuga kavandatava ehitise kõrgus ületab 28 m. Palume Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus lisada asutuste nimekirja, kellega tuleb teha koostööd. VV määruse nr 133 § 3 p 11 kohaselt tuleb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga teha koostööd ning kooskõlastada planeering mh juhul kui planeeringuala on raudtee kaitsevööndis (planeeringualale ulatub raudtee kaitsevöönd ulatusega 30 m). Palume Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametit lisada asutuste nimekirja, kellega tuleb teha koostööd. Selgitame, et planeerimisseaduses sätestatud põhimõtte kohaselt annavad koostöötegijad üldplaneeringule kooskõlastuse (PlanS § 85), mis kohalikule omavalitsusele on planeeringu koostamisel siduv, kaasatavad isikud esitavad detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta arvamuse, millega arvestamine ei ole alati kohustuslik, kuid arvestamata jätmine peab olema sisuliselt põhjendatud. Selguse huvides soovitame detailplaneeringu lähteseisukohtades ja KSH VTK-s eristada koostöö tegijad ning kaasatavad isikud ja asutused. 8. Juhime tähelepanu, et KSH käsiraamatu ptk 18 kohaselt, millele on viidatud KSH VTK ptk 7 „Kasutatav metoodika“ all, tuleb baasstsenaariumit (nn 0-alternatiivi) alati kaaluda, et paremini mõista teiste alternatiivide plusse ja miinuseid. Kui null-alternatiiv on õigusaktiga vastuolus, siis null-alternatiivi analüüsimine ja teistega võrdlemine ei ole mõistlik. KSH VTK ptk 3.2.1 „Alternatiivid“ kohaselt ei käsitleta 0-alternatiivi reaalse võrreldava alternatiivina, sest olemasoleva prügila maht on ammendumas, mistõttu prügila laienduse planeerimine on ettevõtte tegevuse jätkamiseks möödapääsmatu. Antud 3  põhjendus ei ole aga kooskõlas KSH käsiraamatus viidatuga, mille kohaselt ei ole 0- alternatiivi analüüsimine mõistlik juhul kui see on õigusaktidega vastuolus. Ettevõtte tegevuse jätkamise möödapääsmatus ei ole Rahandusministeeriumile teadaolevalt asjaoluks, mis tuleneb õigusaktidest. Eelnevale toetudes peame mõistlikuks KSH-s käsitleda ka 0-alternatiivi, sest KSH ülesandeks on strateegiliste valikutega kaasneva keskkonnamõju osas otsustajale teabe andmine. Juhul kui Lüganuse Vallavalitsus leiab jätkuvalt, et 0-alternatiivi hindamine ei ole asjakohane, palume seda põhjalikumalt selgitada. 9. Palume KSH VTK ptk-s 3.2.1 üheselt arusaadavalt välja tuua, mis alternatiive prügila rajamisel KSH raames täpsemal hindama hakatakse. Rajamise ja kasutamise osas on kirjeldatud praegu kasutatava ladestamise tehnoloogiat ning uuritud tahke soojuskandja meetodil tekkiva tuha kuivladestamise tehnoloogiat. Samuti on kirjeldatud, et arvestatakse võimalusega rajada ning võtta alad kasutusele etappide kaupa. Teeme ettepaneku teha alternatiivide kohta eraldi tabel, kus on välja toodud rajamise ja tegevuse lõpetamise alternatiivid (ning vajadusel 0-alternatiiv, mille temaatikat on selgitatud eelmises punktis). 10. KSH VTK ptk-s 4 on toodud seos asjakohaste planeerimisdokumentidega. Seal on mainitud, et Riigi jäätmekava aastateks 2014-2020 kehtib kuni uue Riigi jäätmekava kehtestamiseni, kuid viidatud ei ole koostamisel olevale Riigi jäätmekavale kestvusega 2022-2028. Arvestades KSH koostamise eeldatavat ajakava ning Riigi jäätmekava 2022- 2028 menetluse seisuga, peame asjakohaseks hinnata tegevuse seost ka Riigi jäätmekava 2022-2028 kõige uuema versiooniga. 11. KSH VTK ptk-s 6 on mõju osas piirkonna majanduslikule situatsioonile välja toodud, et KSH aruandes käsitletakse sotsiaal-majanduslikke mõjusid, mis on seotud ettevõtte tegevuse jätkumise võimaldamisega. Eelnevalt on viidatud eelkõige ettevõtte tegevusega seotud mõjule arvestades piirkonna tööhõivet. Peame oluliseks märkida, et majanduslikud mõjud hõlmavad ka mõju piirkonna arengule ja kohalikule kasule. Seetõttu palume mõju hindamise osas piirkonna majanduslikule situatsioonile täpsustada, milliseid mõjusid KSH aruande käigus täpsemalt hindama hakatakse. 12. KSH VTK ptk 6 kohaselt ei hinnata KSH aruande koostamisel mõju müratasemele. Selgitusena on toodud, et prügila laienduse kasutamisel ei lisandu täiendavaid mürarikkaid tegevusi võrreldes praegusega, kuid muutub prügilas toimuvate tegevuste ala ja muutub seega ka prügila mõjuala (väheneb läänes ning laieneb ida ja põhja suunas). Samuti on välja toodud, et kavandatava prügila laienduse ala kasutusele võtmisel on mürarikkad tegevused Koljala küla elamutele varasemalt lähemal, kuid vahekauguseks jääb vähemalt 0,4 km, mis tagab, et müra normtasemeid ületava mürataseme kujunemine elamute juures on välistatud. Peame oluliseks märkida, et prügila laiendamisega Koljala küla eramute suunas raadatakse Kivipõllu ning Sonda tee 25 kinnistutel kasvav mets, mis käitub hetkel osaliselt müra summutajana. Prügila laiendamisel nimetatud kinnistutele liigub tegevus Koljala külale lähemale, sealjuures paikneks prügila laiendatava ala ja elamute vahel kõrghaljastuseta ala, kus müra levib paremini kui metsasel alal. Antud asjaolu ei ole aga müra valdkonnas mõju hindamata jätmise otsustamisel arvesse võetud. Nenditud on ainult, et elamute kaugus tagab, et normtasemeid ületava mürataseme kujunemine elamute juures on välistatud, kuid seda seisukohta ei ole kuidagi põhjendatud. Palume veelkord hinnata, kas metsa raadamisega Sonda tee 25 ja Kivipõllu kinnistutel ning nendele aladele 4  prügila laienduse korral on elamute juures müra normtasemed tagatud. Juhul kui hindamisega jõutakse varasemasele järeldusele, palume neid seisukohti põhjendada. Samuti ei hinnata mõju välisõhule, kuigi liigutakse Koljala küla elamutele lähemale. Mõju ei hinnata ka loodusväärtusele, sh rohelisele võrgustikule kuigi kavandatava tegevuse käigus raadatakse mets. KSH VTKs on rohevõrgustiku osas välja toodud, et koostatava Lüganuse valla üldplaneeringu lahendusega on rohelise võrgustiku ulatust vähendatud ning see jääb planeeringualaga läänes piirnevale alale. Märgime, et juhul kui detailplaneering kehtestatakse enne koostatava üldplaneeringu kehtestamist, on asjakohane lähtuda hetkel kehtiva Kiviõli linna üldplaneeringus täpsustatud rohevõrgustiku piiridest (ning vajadusel mõne teise üldplaneeringuga määratud rohevõrgustiku piiridest juhul kui detailplaneeringu ala kuulus varasemalt mõne teise haldusüksuse kui Kiviõli linna koosseisu). Seetõttu peame vajalikuks, et KSH VTK- s käsitletakse ka hetkel kehtiva üldplaneeringu kohast rohelise võrgustiku ala ulatust ning kui see on oluliselt erinev kirjeldatust, siis vajadusel hinnata tegevuse mõju rohevõrgustikule. Samas peatükis on kumulatiivsete mõjude osas selgitatud, et kavandatava tegevuse puhul ei ole ette näha kumulatiivset mõju teiste lähiala planeeringute või projektide elluviimisega. Mõju hindamisel arvestatakse läbivalt olemasoleva Kiviõli Keemiatööstuse (KKT) prügila sulgemisega. Eraldi kumulatiivsete mõjude väljatoomine KSH aruandes ei ole vajalik. Samas ei ole kirjeldatud millised on lisaks olemasoleva KKT prügila sulgemisele teised piirkonnas aset leidvad või kavandatavad tegevused, mille osas palume KSH VTK-d täiendada. 13. VTKst nähtub, et prügila laienduse alal paikneb mitmeid puur- või seirekaevusid. Käsitlemata on, mis neist kaevudest saab ja millist mõju neile avaldab kavandatav tegevus. Palume selles osas VTK-d täiendada. Palun hoida Rahandusministeeriumit kursis detailplaneeringu edasise menetlusega ja enne detailplaneeringu vastuvõtmist esitada detailplaneering koos lisamaterjalidega Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks ning tulenevalt PlanS § 142 lõikest 4 täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate isikute ning asutute määramiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Ülle Luuk [email protected] Lembe Reiman [email protected] 5