Audiitorkogu juhatuse ettepanek audiitorkontrolli piirmäärade muutmiseks

Lugupeetud rahandusminister Meie: 16.06.2023 nr 3-2.1.1 Mart Võrklaev [email protected] Koopiad: Finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi [email protected] Rahandusteabe poliitika osakonna juhataja Rainer Osanik [email protected] Rahandusteabe poliitika osakonna Nõunik Marika Taal Marika. [email protected] Audiitorkogu ettepanek tõsta audiitortegevuse seaduses ettenähtud audiitorkontrolli piirmäärasid Pöördume teie poole seoses Audiitorkogu sooviga tõsta audiitortegevuse seaduses ettenähtud audiitorkontrolli piirmäärasid. Oleme kursis Eesti Kaubandus-Tööstuskoja hiljutise samasisulise pöördumisega ning toetame seda. Audiitorkontrolli piirmäärade seadmisel on seadusandja pidanud oluliseks jälgida audiitorkontrolliga kaetud ettevõtete põhinäitajate suhet Eesti majanduse kogunäitajatesse. Arusaadavalt ei saa seaduses fikseeritud piirmäärad ning dünaamiliselt muutuv majandus olla iga-aastaselt omavahel täpselt proportsioonis, mistõttu tekibki aeg-ajalt vajadus piirmäärasid korrigeerida. Uue audiitortegevuse seaduse (edaspidi AudS) vastuvõtmisel 2010. aastal ning korrigeerimisel 2016. aastal võeti suund sellele, et audiitorkontrolliga hõlmatud majandusüksused peaksid moodustama Eesti majanduse müügitulu kogunäitajatest ligikaudu 80% ning varade mahust samuti ligikaudu 80%. Leiame, et senine lähenemine ning soovitud suurusjärgud on kohaseks ja sobivaks orientiiriks ka edaspidi ning pakuvad head tasakaalu Eesti arvestusandmete usaldusväärsuse ning ettevõtete halduskoormuse vahel. Alates 2016. aastast on Eesti majandus kasvanud, samuti on oluliselt kasvanud hinnad. Kui laiapindne majanduskasv teoreetiliselt säilitab audiitorkontrolliga kaetud ettevõtete proportsiooni majanduse kogunäitajatesse, siis hinnatõus toob kaasa nominaalse müügitulu ja varade mahu kasvu. Kuna seaduses fikseeritud audiitorkontrolli piirmäärasid pole muudetud, on viimaste aastatega vähemalt mõne audiitorkontrolli piirmäära näitaja puhul oluliselt ületatud soovitud proportsiooni. Lisaks ülaltoodud kvantifitseeritavatele andmetele tugineme oma pöördumises ka vandeaudiitorite tagasisidele Audiitorkogule. Nimelt viisime hiljuti läbi seminari vandeaudiitoritega, millest võttis osa ligikaudu kolmandik audiitorteenust osutavatest vandeaudiitoritest. Seminari käigus väljendati valdavalt seisukohti, et liiga väiksed ettevõtted satuvad hetkel audiitorkontrolli. Samuti toodi välja, et vajaks korrigeerimist audiitorkontrolli sisemine piirmäär, ehk tase, alates millest läheb nõrgemat kindlustunnet väljendav ülevaatuse töövõtt üle suuremat kindlustunnet andvaks auditiks. Lisaks eelmistele argumentidele väärib arvestamist ka Kaubandus-Tööstuskoja pöördumises toodu, mille kohaselt on osadel ettevõtjatel raske leida endale audiitorteenuse osutajat tulenevalt audiitorfirmade hõivatusest olemasoleva tööga. Ka Audiitorkogu poole on sel kevadel varasemast enam pöördunud ettevõtjad, kes küsivad abi audiitorite leidmisel, kes oleks valmis osutama audiitorteenuseid. See näitab, et audiitorfirmade tööjõud on audiitorkontrolli osas hõivatud ning lihtsat lahendust ei paista. Viimase kümnekonna aasta statistika küll näitab, et teenust osutavate vandeaudiitorite arv on jäänud enam-vähem samaks, kuid vähenenud on teenust osutavate audiitorettevõtjate arv. Samal ajal on ka avaldumas 2010. aastal otsustatud rahvusvahelistele auditeerimisstandarditele ülemineku pikaajaline mõju, mis tingibki üha sügavamate ja ulatuslikumate audiitorkontrolli protseduuride rakendamist, seda ennekõike just auditi töövõtu puhul. See, et audiitorteenuste turul on vähem audiitorettevõtjaid, samas kui majandus ja hinnad on kasvutrendis ja nõudlus audiitorkontrolli teenuste osas on suurenenud, mõjutabki kõige enam audiitorkontrolli piirmäärasid napilt ületavaid majandusüksuseid ning nende võimet leida endale audiitorteenuse pakkuja. Kuigi siin pole üks-ühest korrelatsiooni, on siiski teatud määral täheldatav trend, mille kohaselt on suurematel audiitorettevõtjatel suuremad kliendid ning väiksematel audiitorettevõtjatel väiksema tegevusmahuga kliendid. Audiitorettevõtjate arv on vähenenud peamiselt väiksema tegevusmahuga audiitorettevõtjate osas. Seega olukorras, kus suuremad audiitorettevõtjad valmistuvad muuhulgas ka ESG aruandluse osas ettevõtjaid nõustama ning oma klientide puhul hiljem ka aruandlust kontrollima, ei ole siin ka lahenduseks see, et väiksemad majandusüksused leiaksid endale audiitoriks valdavalt suuremas mahus audiitorteenuseid pakkuvad audiitorfirma. Ülaltoodust lähtuvalt teostas Audiitorkogu analüüsi audiitorkontrolli läbinud majandusüksuste 2021. majandusaasta näitajatele tuginedes. Analüüsi kohaselt moodustasid 8548 2021. aastal audiitorkontrolli läbinud majandusüksust Eesti majanduse kogunäitajatest 80% müügitulust ja 88% varade mahust. Audiitorkogu soovitus audiitorkontrolli piirmäärade muutmiseks on tõsta AudS § 91 ja 92 sätestatud piirmäärasid järgmiselt: - Audit, 2/3, müügitulu: 4m  6m - Audit, 2/3, varade maht: 2m  3m - Ülevaatus, 2/3, müügitulu: 1,6m  2m - Ülevaatus, 2/3, varade maht: 0,8m  1m - Ülevaatus, 1/3, müügitulu: 4,8m  6m - Ülevaatus, 1/3, varade maht: 2,4m  3m Samal ajal tuleks teha seaduses ka järgnevad muudatused, mis adresseeriks turu vajadusi ning likvideeriks mõned regulatiivsed moonutused: - Aktsiaseltside puhul sisse seada üldine auditi nõue, mis ei sõltu aktsionäride arvust – AudS § 91 lg 3. Oleme sellele korduvalt tähelepanu juhtinud, mh äriõiguse revisjoni käigus ja viimati äriregistri seaduse eelnõu menetlemisel. Täpsemad põhjendused on leitavad: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/45b35838-9623-4c33-b4b4- a7b644ee4c73 (eelnõu seletuskirja lisa 4 – märkused ja ettepanekud p 153). - Viia sihtasutused üle üldistele audiitorkontrolli piirmääradele. Eelkõige on probleemiks sihtasutuste äärmiselt madal audiitorkontrolli lävend, aga ka sihtasutuste audiitorkontrolli kõrgendatud nõuded võrreldes mittetulundusühingutega ja näiteks ka kohaliku omavalitsuse asutatud äriühingutega – AudS § 92 lg 21 ja § 91 lg 4. Ülaltoodud otsuste mõju Eesti majandusele oleks järgmine: 2/3  - Audiitorkontrolli kohustus puudub maksimaalselt 788-l täna audiitorkontrolli läbival osaühingul, mis moodustavad Eesti majandusest 1,2% müügitulust ja 0,7% varade mahust. - Audiitorkontrolli kohustus väheneb (audiitorkontrolli kohustuslased liiguvad kohustusliku auditi kategooriast kohustusliku ülevaatuse kategooriasse) maksimaalselt 897-l osaühingul. - Audiitorkontrolli kohustus suureneb (audiitorkontrolli kohustuslased liiguvad kohustusliku ülevaatuse kategooriast kohustusliku auditi kategooriasse) 190-l aktsiaseltsil. - Audiitorkontrolli kohustus puudub maksimaalselt 353-l täna audiitorkontrolli läbival sihtasutusel, mis moodustavad Eesti majandusest 0,1% müügitulust ja 0,1% varade mahust. Ülaltoodud numbrite põhjal puuduks audiitorkontrolli kohustus maksimaalselt 1141-l majandusüksusel, mis moodustavad Eesti majandusest 1,3% müügitulust ja 0,8% varade mahust. Me ei soovita varade mahu puhul suuremat piirmäärade korrigeerimist, kuna majandusraskuste korral võib osutuda paljudel ettevõtetel vajalikuks teostada varade allahindlusi, mis tooks ka varade mahu näitaja soovitud piirmäärade lähedale. Arvesse peab võtma, et mitmed alla piirmäära jäävad majandusüksused valivad ka vabatahtlikult audiitorkontrolli, mistõttu soovitatud piirmäärade korrigeerimise tegelik mõju oleks väiksem. Samuti tuleb arvestada, et ülaltoodud analüüs tugineb 2021. aasta andmetele ning ka peale seda perioodi on toimunud oluline hinnatõus, mis omakorda toob kaasa selle, et soovitatud piirmäärade korrigeerimise tegelik mõju oleks väiksem. Samas on kindel, et eelnevate soovituste elluviimisel audiitorite ressursi vabastamine väiksemate majandusüksuste audiitorkontrollist võimaldab neil rahuldada turul olevat ning tulevat nõudlust audiitorteenuste järele. Oleme hea meelega valmis oma analüüsi üksikasju teiega kohtumisel jagama. Audiitorkogu soov on, et võimalusel võiks soovitud muudatused teha kiirkorras, kuivõrd tegemist on põhjendatult kiireloomuliselt lahendamist vajava küsimusega nõnda, et need rakenduks juba 2023. majandusaastale. Oleme kindlad, et seda toetavad ka Eesti ettevõtjad ning sihtasutused, mille audiitorkontrolli kohustus väheneks. Audiitorkogu juhatuse nimel /allkirjastatud digitaalselt/ Märt-Martin Arengu Audiitorkogu president 3/3 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 16.06.2023 10:21 Adressaat: <"RAM Info"> Teema: Audiitorkogu juhatuse ettepanek audiitorkontrolli piirmäärade muutmiseks Manused: Audiitorkogu juhatuse ettepanek audiitorkontrolli piirmäärade mu.asice Lugupeetud kirja adressaadid Edastan Audiitorkogu juhatuse ettepaneku audiitorkontrolli piirmäärade muutmiseks. Lugupidamisega Mare Kingo Kantsler Audiitorkogu Parda t 12, 10115 Tallinn Tel.: 6 645 184 [email protected] www.audiitorkogu.ee