Eelnõu kooskõlastamine

Teie 22.05.2023 nr 1.2-2/58-1, Sotsiaalministeerium SOM/23-0609/-2K [email protected] Meie 16.06.2023 nr 1.1-11/3801-2 Ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu töövõimetuse ennetamiseks Austatud terviseminister Rahandusministeerium kooskõlastab ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) järgmiste märkustega. 1. Eelnõuga tunnistatakse muu hulgas kehtetuks avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 48 lg 5, kuid töölepingu seaduses (edaspidi TLS) jäetakse samasisuline säte kehtima (eelnõu § 6 p 2). Ka seletuskirjas on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 12⁴ juures märgitud, et rasedale ja emapuhkuse õigusega töötaja puhul on erisuseks see, et emapuhkuse lõppemisel on naisel õigus kasutada paremaid töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus äraoleku ajal, aga viidatud sättest see ei tulene, ilmselt on silmas peetud, et seda jääb reguleerima vastav säte TLS-is. Teeme ettepaneku ka ATS § 48 muuta ja sõnastada see järgmiselt: „Emapuhkuse lõppemisel on ametnikul õigus kasutada paranenud teenistustingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus äraoleku ajal.“ Lisaks palume hinnata, kas arusaadavuse huvides võiks lisada ATS-i viite, mille kohaselt sätestatakse raseda ja emapuhkuse õigusega ametniku kergema töötamise tingimused TTOS-is. Eelnõu kohaselt ei ole ATS-is enam sätet, mis reguleeriks raseda ja emapuhkuse õigusega ametniku teenistustingimusi, mis võib luua mulje nagu sellist sätet polekski olemas, kuigi see sisaldub TTOS-is. 2. Rahandusministeerium toetab eelnõus toodud tööandja makstavale täiendavale haigushüvitisele sotsiaalmaksu soodustuse kehtestamist. Samas leiame, et õigusselguse huvides võiks hüvitise täpsed tingimused olla reguleeritud TTOS-is, mis hetkel kehtestab tingimused nö tööandja kohustuslikule haigushüvitisele (TTOS § 12²). Lisaks eelistame muudatuse eraldi punktina kehtestamist, mitte selle integreerimist tööandja kohustusliku haigushüvitise sättesse (sotsiaalmaksuseadus § 3 p 3). Tööandja kohustusliku haigushüvitise sättesse lisamine võib vähendada sätte mõistetavust. Niisamuti vajavad täpsustamist täiendava haigushüvitise arvutamise Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  reeglid. Seega teeme ettepaneku sotsiaalmaksuseaduse muudatust eelnimetatud punktide osas täiendavalt täpsustada. 3. Selguse huvides võiks tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) muudatuse kehtestada avalduse esitamise keelu asemel pigem maksuvaba tulu mittearvestamise kaudu. Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku muuta TuMS §-i 42 lisatava uue lõike sõnastust järgmiselt: „(2⁴) Ravikindlustuse seaduse alusel tehtavatelt väljamaksetelt ei arvata tulumaksu kinnipidamisel maha maksuvaba tulu.“. 4. Palgavahe hüvitise mõju eelarvele on eelnõu seletuskirja kohaselt vaid positiivne (kui arenduskulusid mitte arvestada, mis kaetakse peamiselt ESF vahenditest) ulatudes maksimaalselt kuni 10 mln euroni aastas. See tuleneb hüvitise kulude vähenemisest ja tööjõumaksude laekumise suurenemisest. Arvutustes vajaks täpsustamist, kuidas on leitud tulumaksu määr inimese kohta (tabel 8). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Elis-Ketter-Müürsepp 5304 5154 [email protected] Kairi Ani 5885 1373 [email protected] Margus Tuvikene 5885 1428 [email protected] Agnes Peterson 611 3161 [email protected] 2