Eesti seisukohad rahvastiku- ja eluasemestatistika määruse eelnõu kohta

Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 16.06.2023 nr 11-3.1/1133-2 [email protected] Eesti seisukohad rahvastiku- ja eluasemestatistika määruse eelnõu kohta Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad rahvastiku- ja eluasemestatistika määruse eelnõu kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev Rahandusminister Lisad: 1. Eesti seisukohad rahvastiku- ja eluasemestatistika määruse eelnõu kohta 2. Protokollilise otsuse eelnõu Kristiina Abel 611 3759, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 2023. a nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad rahvastiku- ja eluasemestatistika määruse eelnõu kohta 1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistikat ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 862/2007 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 763/2008 ja (EL) nr 1260/2013, eelnõu kohta: 1.1. Eesti toetab Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistikat käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse vastuvõtmist. Oleme seisukohal, et määrusest peab selguma, millised nõuded riigile kaasnevad, et nende põhjal oleks võimalik hinnata statistika tegemise ligikaudset koormust, kulusid ning andmeesitajate suutlikkust andmeid esitada. Eesti peab vajalikuks võtta meetmeid kulude ja koormuse liigse kasvu piiramiseks. Rakendusaktid peavad olema koostatud vähemalt 12 kuud enne referentsaasta algust. 1.2. Eesti peab oluliseks, et rahvastikustatistika jaoks vajalikud andmed pärineksid administratiivsetest või muudest andmeallikatest, sh eraandmed. Oleme seisukohal, et kvaliteetse statistika tagamiseks on tarvis investeerida riiklike registrite andmekvaliteedi parandamisse. Lisaks on oluline, et statistikaasutusi kaasataks rahvastikustatistika aluseks olevate administratiivsete andmeallikate (ümber)kujundamisse, kindlustamaks rahvastikustatistika järjepidevust ning andmeallikate olemasolu. 1.3. Eesti peab vajalikuks, et statistikaasutustel oleks õigus erasektoris tekkivaid andmeid rahvastikustatistika tegemisel kasutada, tehes seda läbipaistvalt ja andmeesitajate jaoks vähekoormavalt. 1.4. Eesti pooldab teaduslike statistiliste meetodite (nt „elumärgid“) rakendamist rahvastikustatistikas. 1.5. Eesti peab oluliseks, et sagedamini kui kord aastas esitatavate andmete puhul (sh sisseränne ja isiku põhitunnused) oleks andmete esitamine vabatahtlik või oleks võimalik esitada esialgseid andmeid. 1 1.6. Eesti soovib, et Euroopa statistikasüsteemis saaks statistikaasutuste vahel andmeid vahetada eeldusel, et selleks on loodud üleeuroopalised metoodikad ja turvalised tehnoloogilised lahendused. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja ülaltoodud seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 2  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde Eesti seisukohad rahvastiku- ja eluasemestatistika määruse eelnõu kohta 1. Sissejuhatus Muutuv demograafiline olukord ja hiljutised rändesuundumused on tekitanud vajaduse ajakohasema, sagedamini avaldatava ja detailsema rahvastikku, rahvastikusündmusi ja eluruume käsitleva Euroopa statistika järele, mis sisaldab üksikasju teemade või rühmade kohta, mis on viimase kümne aasta jooksul muutunud poliitiliselt ja ühiskondlikult oluliseks. Kehtiv õigusraamistik ei ole ka piisavalt paindlik, et kohaneda muutuvate poliitiliste vajadustega ning võimaldada uute allikate kasutamist riiklikul ja liidu tasandil. Kuni 2007. aastani edastasid liikmesriigid kõik rahvastikuandmed vabatahtlikult, mis ei võimaldanud ajakohaste, võrreldavate ja järjepidevate andmete avaldamist. Praegu on rahvastikustatistika aluseks aastatel 2007–2013 vastu võetud õigusraamistik, mille raames esitavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) ühtlustatud riigi tasandi andmeid kogurahva- arvu kohta, mida kasutatakse muuhulgas kvalifitseeritud häälteenamuse kindlaksmääramiseks nõukogus. Uus määrus käsitleb Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistikat ning sellega muudetakse määrust (EÜ) nr 862/2007 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 763/2008 ja (EL) nr 1260/2013. Kavandatava määrusega nähakse ette uus Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika raamistik. Ettepanekuga ühendatakse praegune statistika rahvastiku, rände ja loenduste kohta ning nähakse ette, et liikmesriigid peavad esitama statistikat 3 valdkonna (rahvastik, eluase, pered ja leibkonnad), 11 teema ja 23 alamteema kohta. Üldeesmärk jaguneb neljaks erieesmärgiks: 1) tagada täielik, sidus ja võrreldav Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika; 2) tagada ajakohane ja sage statistika, mis vastab kasutajate vajadustele; 3) esitada statistikat, mis on teemade osas piisavalt laiahaardeline ning tunnuste ja jaotuste osas piisavalt üksikasjalik; 4) edendada õigus- ja andmekogumisraamistikku, mis on piisavalt paindlik, et kohandada andmekogumeid muutuvate poliitikavajadustega ning uute andmeallikate pakutavate võimalustega. Euroopa Komisjon pakkus rahvastikustatistika uuendamiseks välja nelja ühtlustamistaset, mille raames pakuti välja 7 erinevat poliitikavarianti. Poliitikavariantide aluseks on erieesmärke käsitlevad üksikasjalikud poliitikameetmed, mis on jagatud rühmadesse nelja tunnuse järgi: statistika ühtlustamine, kus tähelepanu keskmes on rahvastikubaasi määratlemine, statistiliste protsesside lõimimine, statistilised väljundid ja raamistiku paindlikkus. Variant A on lähtestsenaarium ehk tänase olukorra jätkumine, mis ei suuda täiel määral tagada piisavalt sidusat, võrreldavat ja täielikku statistikat. Üks kehtiva õigusraamistiku nõrkusi on see, et see ei suuda täiel määral tagada piisavalt sidusat, võrreldavat ja täielikku statistikat. Komisjon on määruses sätestanud kõige ambitsioonikama poliitikavaliku, mis näeb ette väljundite täieliku ühtlustamise ja olulise täiustamise ning piisava paindlikkuse tagamise statistika edasiseks arendamiseks, et vastata uutele vajadustele (mõjuhinnangus variant D.2). Eesti eelistab varianti C.2, mis väldib rahvastikustatistikasse uute teemade lisandumist, kuid on muus osas liiduülesele ühtlustamisele suunatud. Eesti õigusakte määruse rakendamiseks muuta ei ole vaja. Liikmesriigid hakkavad esitama komisjonile uue määruse alusel andmeid eeldatavasti 2026. aastal. Seletuskirja koostasid statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhtivanalüütik Terje Trasberg ([email protected]), partnerlussuhete juht Jaana Tael ([email protected], 625 9336). Valdkonna eest vastutab Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak. 2. Määruse eelnõu sisu Ettepanek sisaldab sätteid, mille eesmärk on töötada välja rahvastiku ühtlustatud määratlus, mille aluseks on kõigi väljundite puhul kindlad statistilised mõisted, ning hõlbustada juurdepääsu kättesaadavatele andmeallikatele, mis parandab sotsiaalstatistika koostamisprotsesse ja üldist kvaliteeti. Ettepanekus on ka sätted, millega viiakse rahvastiku ja rahvusvahelise rände statistika paremini vastavusse varjupaiga- ning seadusliku ja ebaseadusliku rändega seotud haldus- ja kohtumenetluste statistikaga vastavalt määruse (EÜ) nr 862/2007 artiklitele 4-7. Artiklis 1 sätestatakse määruse reguleerimisese ja artiklis 2 määruses kasutatavad mõisted. Neist olulisemad on alalise elukoha ja leibkonna mõiste. Esimene neist tähendab määruse mõistes kohta, kus isik tavaliselt veedab igapäevase puhkeaja, olenemata ajutisest eemalolekust meelelahutuse, puhkuse, sõprade ja sugulaste külastamise, töö, ravi või palverännaku eesmärgil. Alaliste elanikena käsitatakse ainult järgmisi konkreetses geograafilises piirkonnas elavaid isikuid: a) isikud, kes on elanud oma alalises elukohas enamiku ajast vaatluskuupäevale (kaasa arvatud) eelnenud 12 kuu jooksul, või b) isikud, kes saabusid oma alalisse elukohta 12 kuu jooksul enne vaatluskuupäeva (kaasa arvatud) kavatsusega või ootusega viibida seal enamiku ajast vähemalt 12 kuu jooksul pärast saabumist; Leibkonna moodustavad määruse mõistes kaks või enam isikut, kellel on ühised eluruumid või muud ühised ressursid, või üksikisik, kes ei kuulu ühegi teise leibkonna koosseisu. Artiklis 3 tuuakse välja, et määruse kohaldamisel koosneb rahvastikubaas kõigist isikutest, kelle alaline elukoht vaatluskuupäeval on liikmesriigis, sh tuleb arvestada kõiki alalisi elanikke, olenemata kodakondsusest või sellest, kas isik on või oli varem kodakondsuseta, ning olenemata sellest, kas asjaomased asutused on isiku kõnealuses üksuses elamist või viibimist lubanud. Artiklis 4 määratletakse statistilised üksustena, kelle kohta statistikat koostatakse, üksikisikud, rahvastikusündmused, perekonnad, leibkonnad, elupaigaks mõeldud hooned, elamispinnad ja tavaeluruumid. Artiklis 5 on Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika valdkondadena välja toodud demograafia, eluruumid ning perekonnad ja leibkonnad. Artiklis 6 käsitletakse teemade vaatlusaegu ja avaldamise perioodilisust. Rahvastiku koosseisu puudutava iga-aastase statistika esimene vaatluskuupäev on 31. detsember 2025. Mis tahes muu statistika esitamise puhul on esimene vaatlusaeg 2026. aastal. Liikmesriigid teevad Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistikat kord kvartalis, iga kuue kuu tagant, igal aastal ja mitme aasta tagant ning iga kümne aasta tagant toimuva rahva ja eluruumide loenduse raames Valdkondade statistika jaotatakse andmekogumiteks vastavalt lisas esitatud teemadele ja alamteemadele. Lõikes 3 tuuakse välja, et komisjonil on kooskõlas artikliga 17 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta lisas sätestatud alamteemade loetelu. Artikli 7 alusel on komisjonil kooskõlas artikliga 17 õigus võtta vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte alates vaatlusaastast 2027. Artiklis 17 käsitletakse delegeeritud volituste rakendamist, seejuures tuuakse välja, et enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega. Artikkel 8 sätestab, et liikmesriigid esitavad eelkontrollitud andmekogumid ja metaandmed kindlaks määratud tehnilises vormingus ja ühtse kontaktpunkti kaudu. Artiklis tuuakse välja ka andmeesitustähtajad juhul kui siseriiklik avaldamine toimub enne komisjoni poolt määratud tähtaega. Artiklis 9 on andmeallikatena, mida liikmesriigid ja komisjon võivad statistika tegemiseks kasutada, välja toodud haldusandmete allikad, statistilised uuringud või muud statistiliste andmete kogumise meetodid, muud allikad, sealhulgas eraomandis olevad andmed ning selliste andmete taaskasutamine, mida riiklikud statistikaasutused ja komisjon (Eurostat) on Euroopa statistikasüsteemi raames vahetanud. Artikkel 10 näeb statistika tegijale, sh Euroopa Komisjonile (Eurostat) ette õiguse saada õigel ajal juurdepääs haldusandmetele ja nende andmete taaskasutamiseks. Kasutamise kord peab olema sätestatud kõnealuste riiklike asutuste ja riiklike statistikaasutuste vahel sõlmitavatesse koostöölepingutes Artikli 11 kohasel võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega täpsustatakse või ajakohastatakse riikide ja territoriaalüksuste loendeid. Artiklis 12 nähakse ette kvaliteedinõuded ja kvaliteeti käsitlev aruandluse kord, mille kohasel liikmesriigid peavad esitama komisjonile kvaliteediaruande esimest korda 31. märtsiks 2027 ja seejärel igal aastal, mis lõpeb numbriga 0, 3 ja 7. Artiklis 13 kirjeldatakse liikmesriikide omavahelist andmete jagamise vajadust, mis aitab parandada statistika kvaliteeti. Artiklis on välja toodud, et komisjon (Eurostat) loob andmejagamise hõlbustamiseks turvalise taristu. Artiklis 14 on välja toodud, et kui see on käesoleva määruse kohaldamiseks vajalik ja asjakohane, algatab komisjon (Eurostat) proovi- ja teostatavusuuringud ning artikkel 15 kehtestab komisjonile võimaluse nende eest liikmesriikidele ka maksta. Lisaks võib liidu üldeelarvest anda rahalist toetust uute või täiustatud andmeallikate, meetodite, andmejagamise, statistiliste üksuste, teemade, alamteemade, muutujate ja nende jaotuste väljatöötamiseks ja rakendamiseks rahalist toetust. Liidu rahaline toetus ei tohi ületada 90 % rahastamiskõlblikest kuludest. Artiklites 16-19 käsitletakse liidu finantshuvide kaitset, delegeeritud volituste rakendamist, komiteemenetlust, erandeid määruse rakendamiseks maksimaalselt kaheks aastaks. Artiklites 20-22 sätestatakse määruse muutmine, kehtetuks tunnistamine ja jõustumine (alates 1. jaanuarist 2026). 3. Euroopa Liidu asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele 3.1. Õiguslik alus ELi rahvastikustatistika andmed – sealhulgas rahvastiku- ja rändesündmused ning teave perekondade, leibkondade ja eluasemekorralduse kohta – on tõenduspõhise poliitika kujundamiseks hädavajalikud. Kvaliteetne statistika kõigi liikmesriikide kohta on oluline paljude ELi poliitikavaldkondade ja algatuste jaoks. Lisaks eespool nimetatud pikaajalistele kasutusotstarvetele on komisjoni kuuest 2019.–2024. aasta prioriteedist nelja puhul kindlaks määratud selge vajadus konkreetse ELi rahvastikustatistika järele, mis pakuks tõenduspõhiseid andmeid järgmistele poliitikavaldkondadele: Euroopa rohelepe, euroopaliku eluviisi edendamine, uus hoog Euroopa demokraatiale ja inimeste hüvanguks toimiv majandus. Ka Euroopa tuleviku konverentsi lõplikes ettepanekutes kinnitati vajadust jätkata ELi tasandi jõupingutusi selliste andmete kogumiseks. Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 338 lõige 1, milles on sätestatud Euroopa statistika õiguslik alus. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu statistika tegemise meetmed, kui EL vajab sellist statistikat oma ülesannete täitmiseks. Artiklis 338 on sätestatud Euroopa statistika tegemise nõuded, mille kohaselt peab statistika vastama erapooletuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, kulutasuvuse ja statistilise konfidentsiaalsuse standarditele ega tohi kaasa tuua ülemäärast koormust ettevõtjatele, ametiasutustele ega üldsusele. 3.2. Subsidiaarsuse printsiip Nõustume komisjoni subsidiaarsuse analüüsiga, mille kohaselt statistikasüsteemi reguleerimine EL ja mitte liikmesriigi tasandil aitab tagada selle jätkuva standarditekohase toimimise. Üks põhilisi kvaliteedikriteeriume, millele Euroopa statistika peab vastama, on andmete järjekindlus ja võrreldavus. Võrreldavus on rahvastiku- ja eluasemestatistika puhul väga oluline, kuna nendel andmetel on tähtis roll tõenduspõhise majandus-, sotsiaal- ja ühtekuuluvuspoliitika toetamisel. Liikmesriigid ei suuda saavutada vajalikku sidusust ja võrreldavust ilma selge Euroopa raamistiku ehk ELi õigusaktideta, millega määratakse kindlaks ühised statistikamõisted, aruandlusvormid ja kvaliteedinõuded. Kavandatud meetme eesmärki ei ole võimalik rahuldavalt saavutada, kui liikmesriigid tegutsevad eraldi. Tõhusam on tegutseda ELi tasandil, kasutades selleks liidu õigusakti, millega tagatakse kavandatud õigusaktiga hõlmatud statistikavaldkondades statistilise teabe võrreldavus. Tegeliku andmete kogumisega võivad tegeleda liikmesriigid. 3.3. Proportsionaalsuse põhimõte Kõikides liikmesriikides ühtede ja samade põhimõtete rakendamisega tagab ettepanek kogutud ja koostatud Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika kvaliteedi ja võrreldavuse. Samuti tagab ettepanek, et Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika on jätkuvalt asjakohane ja kohandatud vastavalt kasutajate vajadustele. Määrus muudab statistika tegemise kulutõhusamaks, arvestades samas liikmesriikide statistikasüsteemide eripära. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte 4.1 Mõju majandusele Rahvastikustatistikat, sh -prognoose kasutatakse era- ja avalikus sektoris investeeringute tegemisel ning kohalikku elu korraldust puudutavate otsuste tegemisel (haridus- ja haiglavõrk, transpordikorraldus, jaekaubandus jm). Detailsem rahvastikustatistika võimaldab andmeid otsuste tegemiseks ja arengukavades seatud eesmärkide täitmise mõõtmiseks kiiremini ja detailsemalt kättesaadavaks teha. Lisaks võimaldab täpsem ja paremini ühtlustatud statistika saada rahvusvaheliselt paremini võrreldavaid andmeid. Määruse alusel tehtav statistika ei näe ette ettevõtjate halduskoormuse kasvu, kuna statistika aluseks olevad andmed pärinevad olemasolevatest administratiivallikatest. Eraandmete kasutamisega seotud erasektori halduskoormus ja kulud ei ole tänase ettepaneku põhjal veel selged ning sõltuvad suuresti ka Euroopa andmemääruse ja eelseisva Euroopa statistikamääruse nr 223/2009 muutmise läbirääkimistest ning nende tulemustes. 4.2 Mõju riigiasutuste korraldusele ja eelarvele Ettepanek ei hõlma korrapärase andmekogumise rahastamist, vaid sellega nähakse ette ELi kaasrahastus asjakohastele moderniseerimispüüdlustele, sealhulgas liikmesriikide proovi- ja teostatavusuuringutele. Komisjon (Eurostat) võtab ka kohustuse arendada välja turvaline andmejagamistaristu (ühekordse arenduse kulu kuni 943 tuhat eurot ja kümne aasta püsikulu kuni 2 miljonit eurot). Eesti ja teised liikmesriigid on läbirääkimiste käigus juhtinud tähelepanu järgmistele probleemkohtadele:  Liikmesriikide ja vastajate täiendav koormus ja kulud kasvavad, kuna ettepanekuga tuuakse sisse uusi andmekogumeid ja -kogumisviise.  Kõik määrusega ettenähtud statistika tegemise kulud jäävad liikmesriikide kanda. Liikmes- riikidele tuleks pakkuda võimalust taotleda komisjonilt grante vähemalt uute metoodikate ja protsesside arenduseks. EL statistikagrante rahastatakse ühtse turu programmist.  Komisjonile antud ulatuslikud volitused, mille suhtes paljud liikmesriigid, sealhulgas Eesti, peavad vajalikuks kaitseklauslite sätestamist. See aitaks vältida olukorda, kus puudub ülevaade määrusega kaasnevast rahvastikunäitajate vajadusest ja liikmesriikide tootmiskulude suurenemisest. Statistikaameti lisanduva koormusega seotud kulud on ligikaudu 60 000 eurot aastas metoodikaarenduse ja andmehõive personalikuludena. Statistika kogumisega seotud kulude taotlused esitab Rahandusministeerium riigieelarve ja riigieelarve strateegia protsessi käigus.  5. Seisukohad määruse eelnõu kohta 5.1. Eesti toetab Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistikat käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse vastuvõtmist. Oleme seisukohal, et määrusest peab selguma, millised nõuded riigile kaasnevad, et nende põhjal oleks võimalik hinnata statistika tegemise ligikaudset koormust, kulusid ning andmeesitajate suutlikkust andmeid esitada. Eesti peab vajalikuks võtta meetmeid kulude ja koormuse liigse kasvu piiramiseks. Rakendusaktid peavad olema koostatud vähemalt 12 kuud enne referentsaasta algust. Selgitus: Nõustume määruses väljatoodud eesmärkidega harmoniseerida rahvastikubaasi definitsioon, avaldada andmeid tihedamini ning pooldame uute andmeallikate (sh eraandmete) kasutusele võtmist rahvastikustatistikas. Samas ei selgu praegusest eelnõust riigile tulevikus tekkivad kohustused ega tekkiv koormus ja kulud. Senisest detailsemate ja mahukate uute andmevajaduste (sh eraandmete kasutuselevõtt) tõttu statistika tegemise kulud ja koormus suurenevad. Leiame, et määruses peaks sisalduma kogu oluline osa ja see peaks andma ülevaate, millist, millise regulaarsusega ja mahus statistikat tuleb teha. Hinnangulistest kuludest ja koormusest ülevaate saamiseks tuleks määruses määrata näitajate arvu ülempiir nii põhistatistikale kui ka määrusevälistele ad hoc lisanäitajatele. Samuti tuleks määrata, millises mahus nõudeid võib muuta. Kuigi näitajate ülempiir ei pruugi kajastada täpselt koormust ja kulusid, annab see paremate alternatiivide puudumisel ja kokkulepitud teemade kontekstis siiski head infot orienteeruva töömahu kohta. Näitajate sisu osas saab esitada täpsemaid seisukohti rakendusaktide koostamise etapis, kuid maht peaks olema raammääruses kokku lepitud. Kui komisjon kasutab õigust võtta vastu delegeeritud õigusakte, peab olema tagatud, et need õigusaktid ei tekita liikmesriikidele märkimisväärset ja ebaproportsionaalset koormust. Koormuse ohjeldamiseks on meetmete hulgas on liikmesriigid näiteks taotlenud komisjoni poolt liikmesriikidele esitatavate täiendavate andmevajaduste piiramist. See tähendab, et delegeeritud õigusaktidega võib lisada vaid andmeid, mis on otseselt seotud juba määruses kirjeldatud väljunditega. Lisaks on koormuse vähendamiseks oluline ka statistika põhinemine administratiivallikatel ning küsitlustega andmekogumise vältimine (vt seletuskirja punkt 5.2.) Lisaks leiame, et liikmesriikidel peaks olema võimalus esitada andmeid Eurostatile esimesel võimalusel, mitte etteantud aja jooksul. 5.2. Eesti peab oluliseks, et rahvastikustatistika jaoks vajalikud andmed pärineksid administratiivsetest või muudest andmeallikatest, sh eraandmed. Oleme seisukohal, et kvaliteetse statistika tagamiseks on tarvis investeerida riiklike registrite andmekvaliteedi parandamisse. Lisaks on oluline, et statistikaasutusi kaasataks rahvastikustatistika aluseks olevate administratiivsete andmeallikate (ümber)kujundamisse, kindlustamaks rahvastikustatistika järjepidevust ning andmeallikate olemasolu. Selgitus: Selleks, et tagada kiire ja kuluefektiivne rahvastikustatistika, peab olema võimalik rahvastikunäitajaid täies mahus kokku panna halduslikele andmeallikatele ja muude allikate, sealhulgas eraomandis olevate andmete, põhjal. Tuleks soodustada andmete ristkasutamist ja on oluline, et riiklikel statistikaasutustel oleks vastavalt määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklile 17a õigeaegne juurdepääs riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi haldusasutuste valduses olevatele haldusandmetele ja nad saaksid neid andmeid kiiresti kasutada statistika koostamisel ning metoodika arendustöödeks. Statistikaasutustele peab jääma võimalus kaasa rääkida andmeallikate loomises ja ümberkujundamises, et tagada statistika tootmise jätkumine ka juhul, kui andmekogu mingis aspektis muutub või täieneb. Seejuures peab ka delegeeritud õigusaktide ja ad hoc andmekogumise raames nõutud näitajaid olema võimalik kokku panna halduslike andmeallikate või eraomandis olevate andmete põhjal. Eestis on Statistikaametil õigus teha riikliku statistika seaduse §29 lg 2 alusel ettepanekuid andmekogudes olevate andmete koosseisu ja kasutatavate klassifikaatorite muutmiseks, kui andmete kaetus ning andmekogus olevate andmete koosseis, detailsus ja kvaliteet ei võimalda teha riikliku statistika kvaliteedikriteeriumidele vastavat riiklikku statistikat. Määruse artikkel 15 p 1(b) näeb ette võimaluse, et liikmesriikide osalemist artiklis 14 osutatud proovi- ja teostatavusuuringutes toetatakse liidu üldeelarvest. Eurostat peaks läbi viima või katma liikmesriikide kulud viimaks läbi käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikke ja asjakohaseid proovi- ja teostatavusuuringud, mille eesmärk on uutel andmeallikate (sh eraandmete) ja metoodikate rakendamise testimiseks. 5.3. Eesti peab vajalikuks, et statistikaasutustel oleks õigus erasektoris tekkivaid andmeid rahvastikustatistika tegemisel kasutada, tehes seda läbipaistvalt ja andmeesitajate jaoks vähekoormavalt. Selgitus: Erasektori valduses olevad andmed, eeskätt näiteks mobiilsusandmed, võivad parandada Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika katvust, ajakohasust ja kriisidele reageerimise suutlikkust ning edendada statistilist innovatsiooni. Sellised andmed võivad täiendada olemasolevat rahvastiku- ja rändestatistikat ning soodustada statistikalaseid uuendusi ja neid saab kasutada esialgsete hinnangute koostamiseks. Riiklikel statistikaametitel ja muudel pädevatel riiklikel asutustel peaks olema juurdepääs sellistele andmetele ja võimalus neid kasutada. 5.4. Eesti pooldab teaduslike statistiliste meetodite (nt „elumärgid“) rakendamist rahvastikustatistikas. Selgitus: Eesti rahvastikustatistikas on alaliste elanike määramiseks kasutatud alates 2016 aastast residentsuse indeksit. Residentsuse indeksi metoodika alusel otsitakse isiku kohta nö elumärke 33 andmekogust. Lihtsustatult selgitades – kui inimese kohta leidub piisavalt elumärke, loetakse ta Eesti alaliseks elanikuks. Alaliste elanike üldkogum on aluseks kõikidele rahvastatistika näitajatele, sh rändestatistika ja rahvastikusündmused. Residentse indeks on ennast õigustanud, kuna võimaldab saada infot ka registreerimata rände (nt EU liikmesriikide kodanike ränne) kohta, mis ainult rahvastikuregistri infole toetudes jääks kaasamata. Eesti soovib jätkata residentsuse indeksi ja muude statistiliste mudelite (sh paiknemisindeksi) kasutamist rahvastikustatistikas. Statistiliste mudelite kaudu on võimalik tagada rahvastikustatistika definitsioonide vastavus määruses väljatoodud definitsioonidele (nt baasrahvastiku hulka tuleb lugeda vaid alaliselt Eestis elavad inimesed, mitte kõik rahvastikuregistris Eesti aadressile sisse kirjutatud inimesed). 5.5. Eesti peab oluliseks, et sagedamini kui kord aastas esitatavate andmete puhul (sh sisseränne ja isiku põhitunnused) oleks andmete esitamine vabatahtlik või oleks võimalik esitada esialgseid andmeid. Selgitus: Kehtiva määruse järgi pannakse rahvastiku- ja rändestatistikat kokku ühe korra aastas (1. jaanuari seisuga). Rahvastikusündmuste (surmad, sünnid, abielud, lahutused) kohta pannakse kokku ka igakuist esialgset statistikat rahvastikuregistri andmete alusel, kuid ka aastase lõpliku rahvastikusündmuste statistika aluseks on Eesti elanike üldkogum. Määruse eelnõu kohaselt peab rahvaarvu avaldama tulevikus kaks korda aastas 1. jaanuaril ja 1. juulil, samuti on sisserände igakuiseid andmeid vaja kvartaalselt esitada (varem aasta kohta kord aastas). Oleme seisukohal, et residentsuse indeksi kokkupanemine tihemini kui kord aastas ei ole õigustatud, sest see seaks ebamõistliku koormuse andmeesitajatele, kelle andmeid residentsuse indeksis kasutatakse. Seetõttu oleme seisukohal, et kõiki andmeid, mida on tarvis esitada tihedamini kui kord aastas (rahvaarv, sünnid, surmad, sisseränne), peab olema võimalik esitada kas ligikaudsete või esialgsete andmetena (kasutades piiratud arvu andmeallikaid). Kui see ei ole võimalik, peaks nende andmete esitamine olema vabatahtlik. 5.6. Eesti soovib, et Euroopa statistikasüsteemis saaks statistikaasutuste vahel andmeid vahetada eeldusel, et selleks on loodud üleeuroopalised metoodikad ja turvalised tehnoloogilised lahendused. Selgitus: Globaalsed majandus- ja sotsiaalmõjud ei võimalda riike isoleeritult vaadelda. Ühiskonnas ja Eesti naabruskonnas toimuvaid nähtusi ja muutusi aitab paremini mõtestada ka täpsem ja lähiriikidega sarnastel alustel koostatav regionaalstatistika. Üks võimalus metoodikate ja tehnoloogia ühtlustamiseks on statistika tootmise parendamine riikidevaheliste projektide käigus. Näiteks on Statistikaamet hetkel koostöös Soome Statistikaametiga struktuurifondide toel uuendamas rahvamajanduse arvepidamise süsteeme. Selline koostöö võimaldab lisaks kuluefektiivsusele kaasata täiendavat metoodilist ja tehnilist oskusteavet ning luua mõlemale riigile kõikide parameetrite poolest sobiv viis edaspidiseks andmevahetuseks. Riikidevahelises andmevahetuses on täna veel mitmeid väljakutseid – näiteks on erinevusi statistilistes ja andmekogumismeetodites (administratiivandmed, isiku- ja ettevõtteuuringud, suurandmed), võimekuses ja õiguslikus regulatsioonis piiriüleselt mikroandmeid vahetada, aga ka statistika tootmise ressurssides. ELi kodanike vaba liikumisega seotud katvusprobleemide tõhusaks lahendamiseks on vaja riiklike statistikaametite vahelist piiriülest koostööd, mis põhineks individuaalsetel andmetel. Selleks et võimaldada tõhusat andmete jagamist kvaliteedi huvides kooskõlas määrusega (EL) 2016/679, nõutakse käesolevas ettepanekus selliste eraelu puutumatust soodustavate tehnoloogiate katsetamist ja kasutamist, mis on välja töötatud andmekogumise vähendamiseks. Komisjon (Eurostat) peab lisaks looma turvalise taristu, mis hõlbustab sellist andmete jagamist, ning tagama sealjuures andmetöötluse tehnilise terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse (artikkel 13 p 2). Seega on Euroopa Komisjonil (eeskätt Eurostatil) Euroopa statistikasüsteemis võtmeroll statistikaasutuste andmevahetuse koordineerimisel, metoodilisel ühtlustamisel ja rahastamisel, kuna Eurostati esitatav statistika peab olema koherentne ja võrreldav ning peegeldama Euroopa Liidus toimuvat võimalikult täpselt ja ajakohaselt.  6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine Rahandusministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel pöördunud arvamuse saamiseks Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole, kellel ei olnud kommentaare.