Teie 19.04.2023 nr 23-04-19
Eesti Ehitusettevõtjate Liit Meie 16.06.2023 nr 1.4-1/2847-2
[email protected]
Vastus teie 19. ja 30. aprillil
esitatud pöördumistele seoses
kavandatava käibemaksumäära
tõusuga
Austatud Tõnis Rüütel ja Indrek Peterson
Täname teid tagasiside ja ettepanekute eest.
Valitsus esitas 11. mail 2023. aastal Riigikogule käibemaksuseaduse muutmise seaduse
eelnõu, mille kohaselt tõuseb käibemaksumäär 22%-le alates 2024. aasta 1. jaanuarist. See on
valitsuskoalitsiooni poliitiline kokkulepe, mis on tingitud riigitulude laekumise suurendamise
vajadusest, eesmärgiga liikuda riigieelarve tasakaalu poole.
Valitsuse poolt heaks kiidetud käibemaksuseaduse muudatused sisaldavad ka rakendussätet,
mis puudutab näiteks pikaajalise mõjuga lepinguid (näiteks üürilepingud) ja ka võlaõiguslikke
lepinguid, mis on sõlmitud enne 2023. aasta 1. maid. Selle sätte alusel on õigus alates 2024.
aasta 1. jaanuarist kahe aasta jooksul maksustada 20%-se määraga käive, mis tekib sellise
lepingu täitmise tulemusena, kui leping näeb ette, et kauba või teenuse hind sisaldab
käibemaksu või hinnale lisandub 20-protsendise käibemaksumääraga käibemaks ning
lepinguga ei ole ette nähtud käibemaksumäära võimalikust muutusest tulenevat hinna
muutust.
Pöördumises märgite, et käibemaksuseaduse rakendussätte sõnastus jätab ebamõistlikul
määral kaitseta nii kinnisvara arendajad kui ka ehitussektori ettevõtted, ning 01. mai 2023.a.
kui õiguslikku tähendust omava kuupäeva kehtestamine tähendab sisuliselt
kinnisvaraarendajate jaoks väga kulukat käibemaksuregulatsiooni muutmist tagasiulatuvalt,
sest arendajatel ei ole võimalik praegu astuda mingeid samme sellega kaasneva majandusliku
kahju vältimiseks või selle kahju edasikandmiseks tarbijale. Lisate, et see toob kaasa erinevad
maksumäärad peatöövõtus ning alltöövõttudes.
Selgitame, et sätte eesmärk on lubada ettevõtjal, kes ei ole osanud pikaajalise mõjuga lepingus
ette näha riski, mis tuleneb võimalikust maksumäära muudatusest, maksustada sellise lepingu
alusel võõrandatav kaup või teenus 20%-se maksumääraga kehtiva 22%-se maksumäära
asemel. Alates uue koalitsiooni moodustamisest käesoleva aasta aprillis, on ettevõtjad
teadlikud riskidest, mis puudutavad võimalikke maksumuudatusi. Seega ei ole põhjendatud
lubada kohaldada rakendussätet alates käesoleva aasta 1. maist sõlmitud lepingutele. Kui
peatöövõtuleping ja alltöövõtulepingud sisaldavad erinevaid maksumäärasid, siis
ettevõtjatevahelistes tehingutes kuulub sisendkäibemaks mahaarvamisele, ehk et ei jää
ettevõtjale kuluks.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Samuti väidate pöördumises, et Teile teadaolevalt ei ole planeeritud käibemaksumäära
muudatuste mõjuanalüüsidega veel alustatud (seisuga 20.04.2023) ega jõutud kaaluda
rakendamise põhimõtteid. Siinkohal viitame käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskirjale, mille 6. punktis on välja toodud ka käibemaksuseaduse muutmisega kaasnev
oluline majanduslik mõju, lähtudes nende esinemise sagedusest, ulatusest ja sihtrühma
suurusest ning ebasoovitavate mõjude risk. Käibemaksu standardmäära tõstmine toimub ajal,
kui majandus on kevadise prognoosi kohaselt taastumas, kindlustunne tõusmas ning
tarbimiskulutused taas suurenemas. Antud muudatuse jõustumisega tõuseb käibemaksumäär
2 protsendipunkti võrra, mis toob paratamatult kaasa kaupade ja teenuste kallinemise ja üldise
hinnatõusu valdkondade üleselt. Seetõttu on surve all kõik tegevusalad (mitte ainult
kinnisvara ja ehitus) ning mõjuanalüüsis oleme eeldanud, et kogu käibemaksumäära tõus
jõuab lõpphindadesse ning jääb kokkuvõttes lõpptarbija kanda, tuues kaasa ostujõu
vähenemise.
Käibemaksuseaduse muudatustest tulenev mõjuanalüüs on küll läbi viidud ja koostatud
tavapärasest kiiremini, kuid lühikese ajaga on jõutud korraldada arutelusid nii majasiseste kui
ka -väliste ekspertidega, kasutatud erinevaid uuringuid ning hinnatud kõige tõenäolisem
stsenaarium-mõju. Seadusemuudatuse eelnõus analüüsitakse esmajoones
käibemaksumuudatuse puhasmõju. Kõikide teiste maksumuudatuste ja tegurite arvesse
võtmine muudaks hinnangu andmise väga ebatäpseks. Laiema pildi loomiseks on eelnõu
seletuskirjale lisatud maksuseaduste muudatuste koondmõju hinnang1 nii valitsussektori
rahandusele, leibkondadele ning kirjeldatud hinnangulist makromajanduslikku koondmõju.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
Lisaadressaadid:
Eesti Kinnisvarafirmade Liit
Aet Külasalu 5885 1300
[email protected]
Rait Kiveste 5885 1459
[email protected]
1
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ddba3f1e-a6da-433c-9c7b-5c62ac11c172
2