Vastus maakonna arengustrateegia elluviimise toetuse kasutamise dialoogi ettepanekule

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 19.06.2023 15:51 Adressaat: <"RAM Info"> Teema: 5-5/61-1 Vastus maakonna arengustrateegia elluviimise toetuse kasutamise dialoogi ettepanekule Manused: Vastuskiri ettepanekule 55611 190623.asice Tere Lääne-Viru Omavalitsuste Liit (VIROL) saatis Teile kirja (lisatud). Palume kinnitus kirja kättesaamise kohta saata VIROL-i meiliaadressile [email protected] Lugupidamisega Maarika Koiduste tegevjuhi ja juhatuse assistent LÄÄNE-VIRU OMAVALITSUSTE LIIT Association of Local Authories of Lääne-Viru County Rahandusministeerium Teie 30.05.3023 nr 14-8/3902-1 Meie 19.06.2023 nr 5-5/61-1 Vastus maakonna arengustrateegia elluviimise toetuse kasutamise dialoogi ettepanekule Täname dialoogi alustamiseks tehtud analüüsi ja sellest tulenevate ettepanekute eest. Mõistame, et vastavalt RETK-tabelile tuleb ettevõtluse vaates esile näitajad, mis on seotud vajadusega arendada piirkonnas kättesaadava tööjõu oskusi. Nagu Rahandusministeeriumi analüüski nendib, on ülejäänud RETK seirenäitajate osas maakonna ettevõtluse näitajaid pigem kogu Eestiga võrdluses heal või isegi väga heal tasemel, hoides kõrget positsiooni Tartu-, Harju- ja Ida-Virumaa järel. Maakonna majandus on mitmekesine. Samas on tegemist suhteliselt klassikalise ettevõtlusmaastikuga, mille puhul napib innovatsiooni ja uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu. See omakorda põhjustab olukorra, kus olemasolevate ettevõtete baasil ei ole ka erilist vajadust väga erilise kvalifikatsiooniga tööjõu järele ja pakutavad ametikohad on pigem madalama brutopalgaga. See ei muuda maakonda aga kvalifitseeritud tööjõule elu- ja töökohana atraktiivseks ja pigem otsitakse võimalusi rakendada oma potentsiaali maakonnast väljaspool (maakonnas on märkimisväärne pendelränne nt Tallinnasse) ja ettevõtted tegelevad tihti ka odavama tööjõu transpordiga Ida-Virumaalt. Maakonnas on kutsespetsiifilise oskusi pakkumas Rakvere Ametikool, kes teeb koostööd maakonna ettevõtetega, püüdes rahuldada ettevõtjate vajadusi töötajate ettevalmistamisel. Madala palgaga töökohtade tõttu rakendub aga juba ülalkirjeldatud mudel pendelrände osas ja pigem on tavaline siiski olukord, kus ettevõttel on lihtsam ja vähem kulukam valmistada oma vajadustele vastav tööjõud ette kohapeal, andes töötajale vajalikud spetsiifilised oskused enda poolt. Seetõttu näeme omalt poolt pigem vajadust maakonna ettevõtluskeskkonna muutumiseks innovatiivsemaks ja kõrgtehnoloogiale suunatuks, mis suurendaks omakorda vajadust kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõu järele, suurendaks brutopalkasid ja tõstaks seeläbi maakonna atraktiivsust elu- ja töökeskkonnana. Selleks, et maakonna ettevõtlus sellisel kujul mitmekesistuks, on vajalik luua avaliku sektori poolt vastavad tingimused, et suureneks ettevõtjate huvi investeeringute toomiseks maakonda ja kasvaks ka maakonna atraktiivsus elukeskkonnana. Sellest tulenevalt pakub Lääne-Viru maakond dialoogiks välja omalt poolt teemad, mille osas soovib kasutada nn MATA 2024-2027 vahendeid. Alljärgnevalt on toodud mõlema teema osas põhjendused. F. R. Kreutzwaldi 5 Tel +37232 58044 Reg.nr. 80197361 44314 RAKVERE A/a EE301010502001225000 EESTI/ESTONIA e-post: [email protected] SEB Teema 1: Ettevõtluskeskkonna parendamine (Ettevõtlustaristu rajamine ja klastrite loomine) Lääne-Viru maakonnal on hea logistiline asukoht ja head ühendused tõmbekeskuse Tallinna ja Harjumaaga. Samas on oht maakonna sulandumiseks kahe suure ja jõuka maakonna vahel, tuues kaasa konkurentsipositsiooni halvenemise, kui ei kasutata oskuslikult ära oma olemasolevat potentsiaali, sh majandusvaldkonnas. Võttes arvesse tänaseid rahvastiku trende, siis tuleb valmis olla selleks et elanike arvu vähenemine Lääne-Virumaal jätkub. Selle üheks põhjuseks on noorte lahkumine maakonnast ja arvestatav tööalane pendelränne. Lääne-Virumaa hõivatutest töötab oma maakonnas 73%. Maakonnas on ühe tööturule siseneja kohta 0,75 sisenejat, töötuse määr on 2022. aasta seisuga 6,6% (Eesti keskmine 5,6%). Nende trendide põhjusteks on töökohtade arvu piiratus, töövõimaluste väike mitmekesisus ja madalad palgad. Negatiivsete trendide katkestamisel mängib suurt rolli tööstuse ja ettevõtluse arendamine, seda enam, et Lääne-Viru maakonnas on olulised eelised tootmise arendamiseks – logistilised võimalused, ajalooline traditsioon tööstuse valdkonnas, kohalikud ressursid, toetav tugistruktuur (näiteks inimeste tööalane ettevalmistus ametikoolis), positiivsed näited tööstusalade arendamisest, edukatest ettevõtetest ja piirkonda tehtud investeeringutest jms. Suurt potentsiaali arengu toetamisel omavadki tööstusalad, mida on vaja arendada ja turundada ja mille arendamise tähtsust omavalitsuste koostöös peetakse tähtsaks ka Lääne- Viru arengustrateegias. Rahandusministeeriumi tellimusel valminud Eesti tööstusalade analüüs (2018, Geomedia) jaotab Lääne-Virumaa sellesse maakondade rühma, millede tööstuse arengupotentsiaal on parem kui kõigil teistel maakondadel (v.a. Harjumaa). Ühelt poolt toetab seda Tallinna suhteline lähedus, teisalt aga on pärssivaks faktoriks maakonna jaoks olnud hästi toimiv ja ulatuslikke investeeringuid saanud tööstusalade klaster Ida-Virumaal. Maakonnas eksisteerivad piirkondlikud turutõrked ettevõtlusaladesse investeeringute tegemisel erasektori poolt – erasektori valmisolek on riskide võtmiseks väike, kuna investeeringute tulemuslikkus pole piisavalt kiire. Samas on ettevõtjate poolt on nõudlus Lääne-Virumaa tööstusaladele olemas, nii kohapeal ettevõtluse laiendusteks kui soov tulla väljapoolt maakonda. Omavalitsused soovivad küll panustada munitsipaalomandis olevate alade ettevalmistamisega, kuid nende roll ja võimekus ettevõtluse edendamise kaasa aidata ja selleks erinevaid osapooli kaasata on nõrk ning maakonnas on puudu terviklik ettevõtluse tugisüsteem, mis võimaldaks võimestada ettevõtlusalaseid initsiatiive innovatsiooniks: toidutootmine, rohemajandus, idufirmade võimalik teke jms. Sellest johtuvalt soovib maakond esitada nn PEEK-meetmesse tööstusalade arendamisele ja turundamisele ja sealhulgas ettevõtlust toetava võrgustiku arendamisele suunatud projekti, et võimestada Lääne-Virumaa majanduslikku arengut ja toetada seeläbi ka regionaalset arengut. Läbi projekti soovitakse saavutada: • Ettevõtete suurem nõtkus olla turukonkurentsis ja luua suuremat lisandväärtust. • suurendada Lääne-Viru maakonna majandusaktiivsust ja soodustada töökohtade teket. • suurendada ettevõtete poolt tehtavaid investeeringud Lääne-Viru maakonna majandusse, sh tehtud investeeringud väljastpoolt maakonda. • soodustada investeeringud innovatsiooni, tööalasesse ettevalmistusse ning teadus- ja arendustegevusse.  • kasvatada kompetentse ettevõtluse arengu toetamiseks kohalikes omavalitsuses ja maakondlikus arenguorganisatsioonis. • kohapealsete töötajate töövõimaluste pakkumine tööjõu mobiilsuse suunamine. • elanike suuremad sissetulekud ja heaolu kasv. • Lääne-Viru maakonna tuntus töö- ja elukeskkonnana on läbi turunduse suurenenud. Teema 2: Elukeskkonna parendamine (Kultuuri- ja sporditaristu laiendamine). REKT-tabeli kohaselt on näitaja „elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus, % (2022) üle-eestiliselt keskmisel tasemel, olles sellega 9.kohal. Maakonna arengustrateegia toob välja, et maakonnas on vajalik panustada ennekõike laste ja noorte kultuuri- ja liikumisharjumuste kujundamisse, luues paremaid võimalusi erinevate sihtrühmadele kultuuris osalemiseks ja füüsiliselt aktiivseks vaba aja sisukaks veetmiseks. Oluliseks peetakse kultuuri-, sportimise ja vaba aja veetmiste võimaluste mitmekesistamist ja laiendamist inimese terve elukaare jooksul, et kujundada elanike aktiivne elukohak ühiskonnas osalemiseks. Arengustrateegias märgitakse, et selle saavutamiseks on oluline kultuuri- ja spordisündmuste läbiviimiseks taristu arendamine. Lääne-Virumaa arengumudeli eesmärgistab muuhulgas, et „elanik on haritud ja kultuurilembeline ja sotsiaalselt sidus“ ning „elanik on terve, vaimselt ja füüsiliselt aktiivne“. Selleks tuleb mudeli kohaselt arendada muuhulgas kultuuri, spordi ja vaba aja valdkondi (sh taristu) ning elanike heaolu valdkonda. Arengumudeli eesmärgiks on muuhulgas „Elukeskkond on kvaliteetne ja elanike rahulolu kõrge“ ja maakonna arengustrateegia visiooni täitmise seire mõõdikuks on muuhulgas „Elanike rahulolu oma elukeskkonnaga“ (sihttase 2027 aastaks 82,0%). Maakonna arengustrateegia koostamise käigus (2022.aastal) lepiti muuhulgas kokku ka maakonnaüleste prioriteetsete projektide/tegevuste osas 2023-2027 aastaks. Ühe prioriteetse maakonnaülese projektina toodi välja „Kogukonnakeskuste (sh rahva- ja seltsimajad) maakondliku võrgustiku väljaehitamine“ (vt strateegia tabel 5), tegevuskavas strateegiline punkt 4. Kultuuri- ja sporditaristu laiendamine. Lääne-Viru maakonna ettepanek MATA vahendite suunamiseks: Lähtuvalt eelnevast on maakonna ettepanek ministeeriumile MATA 2024-2027 vahendite kasutamiseks järgmine: Suunata vahendid teemadele „Kultuuri- ja sporditaristu laiendamine“ (aastad 2024-2027) ja „Tööstusalade väljaarendamine ja nende ühisturundamine“ (PEEK-meetme omaosaluse osaline finantseerimine) (aastad 2024-2026). Maakonna esmane nägemus tulemusnäitajate osas on järgmine: Kogukonnakeskuste väljaarendamine – rekonstrueeritud on vähemalt 8 kogukonnakeskust maakonnas Tööstusalade väljaarendamine ja nende ühisturundamine – maakonnas välja on arendatud ja kasutusele on võetud vähemalt 2 tööstusala. Mõõdikud: koostööprojektide arv ettevõtete ja haridusasutuste vahel, koolituste arv (täpsemad mõõdikud selguvad PEEK-meetme taotluse valmimise käigus suve jooksul). Dialoogi kohtumise ja edasise infovahetuse kokku leppimiseks jääb Lääne-Virumaa poolt kontaktisikuks Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu arendus- ja väliskoostööspetsialist Anu Oja (tel 524 3927, e-post: [email protected] ). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Sven Hõbemägi tegevjuht