Arvamus 52001:001:3565 kinnistu detailplaneeringu kohta

Lääne-Nigula Vallavalitsus Teie 18.05.2023 nr 7-1/23-50-1 [email protected] Meie 19.06.2023 nr 15-3/3591-2 Arvamus 52001:001:3565 kinnistu detailplaneeringu kohta Rahandusministeerium sai 18.05.2023 Lääne-Nigula Vallavalitsuselt kirja, milles küsitakse planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 133 lõike 1 alusel arvamust 52001:001:3565 kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) kohta. Detailplaneering on algatatud Lääne-Nigula Vallavalitsuse 20.09.2022 korraldusega nr 2- 3/22-437 ning see koostatakse 18.08.2022 kehtestatud Lääne-Nigula üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) kohasena. Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis oleksid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulise keskkonnamõjuga, seega puudus vajadus keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks. Planeeringuala, suurusega 3,22 ha, on hoonestamata maatulundusmaa sihtotstarbega 52001:001:3565 kinnistu, kõlvikuliselt koosseisult metsamaa ja muu maa. Juurdepääs planeeringualale on avalikult kasutatavalt Roosta (5200004) teelt. Detailplaneeringuga jagatakse planeeringuala seitsmeks krundiks. Viiele elamumaa krundile määratakse ehitusõigus ja hoonestusala kuni 7,5 m kõrguse elamu ja kuni 5 m kõrguse abihoone rajamiseks ehitisealuse pinnaga 300 m2. Planeeringuala läbival Roosta teel on moodustatud transpordimaa krunt Pos 6, krundil Pos 7 säilib maatulundusmaa sihtotstarve. Üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala haja-asustusega piirkonnas, maalise asustuse juhtotstarbega maa-alal, kus tuleb koostada detailplaneering kui maad soovitakse jagada rohkem kui neljaks krundiks. Üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala rohevõrgustiku koridoris, kuhu ehitamisel peab säilima vähemalt 50 m laiune katkematu rohekoridori riba ning tuleb tagada haja-asustusele omane avatud ruum ja ulukite vaba liikumine. Detailplaneeringu õigusaktidele vastavuse, korrektsuse ja üheselt mõistetavuse saavutamiseks palume detailplaneeringut alljärgnevaid märkusi arvesse võttes täiendada ja parandada: 1. PlanS § 3 kohaselt on planeering planeeringuala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. PlanS § 126 lõike 2 kohaselt on lõike 1 punktides 1–5 nimetatud ülesannete lahendamine detailplaneeringu koostamisel kohustuslik. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus) § 2 lõike 2 kohaselt peab planeering olema selge ja üheselt mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  peavad olema omavahel kooskõlas. Määruses reguleerimata küsimustes tuleb lähtuda PlanS-ist ja teistest riigi ning kohaliku omavalitsuse õigusaktidest (§ 1 lõige 2). Palume eeltooduga planeeringu koostamisel arvestada, samuti palume lähtuda detailplaneeringute nõustikus toodud soovitustest (https://planeerimine.ee/dp-noustik/ ). 2. Detailplaneeringu seletuskirjas on kasutatud mõistet „planeeritav ala“. Palume läbivalt kasutada PlanS kohast mõistet „planeeringuala“. 3. Seletuskirja ptk 2 „Detailplaneeringu koostamise alused“ detailplaneeringu alusdokumentide loetelus ei ole nimetatud selle algatamise otsust, palume see detailplaneeringu alusdokumentide loetelusse lisada. 4. Maa-ameti 1:400000 põhjavee kaitstuse kaardi andmetel paikneb planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Palume vastav teave detailplaneeringu seletuskirja lisada ja sellega planeeringulahenduses arvestada. 5. Üks detailplaneeringu kohustuslikest ülesannetest on krundi ehitusõiguse määramine. PlanS § 126 lõikest 4 tulenevalt määratakse krundi ehitusõigusega krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus; asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus. Krunt on katastriüksuse moodustamise alus. Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada, selle alusel määratakse katastriüksuse sihtotstarve ja ehitise kasutamise otstarve. Maakatastriseaduse § 2 lõike 9 kohaselt on katastriüksuse sihtotstarve õigusaktidega lubatud ja nendes sätestatud korras määratud katastriüksuse kasutamise otstarve või otstarbed. Detailplaneeringuga on määratud „maakasutuse sihtotstarbed“, krundi kasutamise sihtotstarbeid ja katastriüksuse sihtotstarbeid määratud ei ole. Palume detailplaneeringut parandada või täiendada. Kuna „maakasutuse sihtotstarve“ on õiguslikult defineerimata mõiste, palume lisada selgitus, millist sihtotstarvet (katastriüksuse või krundi kasutamine) on silmas peetud. 6. Illustratsioonil on näidatud elamute ja abihoonete põhimõttelised asukohad, palume need ka põhijoonisele lisada. Kuna seletuskirjas on elamutele ja abihoonetele määratud erinevad ehituslikud tingimused, palume neid joonistel erinevalt märgistada või kujutada. 7. Detailplaneeringus on kasutatud mõistet „ehitusalune pind“. Palume läbivalt kasutada õiguslikult defineeritud mõistet „ehitisealune pind“. Mõiste „ehitisealune pind“ on määratletud ehitusseadustiku alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määruses nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“. Määruse § 19 lõike 1 kohaselt on „ehitisealune pind“ hoonealune pind või rajatisealune pind. 8. PlanS § 135 lõike 4 kohaselt kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks esitatakse avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. Palume illustratsioon planeeringumaterjalidele lisada. Soovitame selle lisada enne avalikku väljapanekut, st juba detailplaneeringu esitamisel kooskõlastamiseks ja arvamuste andmiseks. 9. PlanS § 6 punkti 10 kohaselt on planeerija geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega või vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistusega isik või isik, kellele on antud ruumilise keskkonna planeerija kutse. Määruse § 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt peavad seletuskirjas olema 2  märgitud planeerija andmed (nimi, pädevust tõendav dokument), palume need detailplaneeringusse lisada. Palume eelpooltoodud märkusega arvestada ning Rahandusministeeriumi avalikest väljapanekutest ja aruteludest teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Urve Pill 53023306 [email protected] 3