Ettepanekud Saha küla Ida-Alma ja Kirde-Alma maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta ja seisukoht keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse osas

Andrus Umboja Teie 05.06.2023 nr 6-4/3068 Jõelähtme Vallavalitsus Meie 19.06.2023 nr 15-3/4058-2 [email protected] Ettepanekud Saha küla Ida-Alma ja Kirde-Alma maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta ja seisukoht keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse osas Austatud vallavanem Jõelähtme Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 05.06.2023 kirjaga nr 6-4/3068 Saha külas Ida-Alma ja Kirde-Alma maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi nimetatud detailplaneering) algatamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu koos lähteseisukohtadega planeerimisseaduse (edaspidi nimetatud PlanS) § 81 lõike 1 alusel täiendavate ettepanekute saamiseks ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 33 lõike 6 alusel seisukoha võtmiseks. Kirja lisadena on Saha küla Ida-Alma ja Kirde-Alma maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu koos eelhinnanguga ning detailplaneeringu eskiisi materjal (seletuskiri ja põhijoonis). Planeeritav maa-ala asub Jõelähtme vallas Saha külas ja hõlmab Ida-Alma katastriüksust tunnusega 24501:001:1840 (100% maatulundusmaa sihtotstarbega, pindala 7174 m²), Kirde- Alma katastriüksust tunnusega 24501:001:2230 (100% maatulundusmaa sihtotstarbega, pindala 2,08 ha) ja osaliselt munitsipaalomandis olevat Nurme tee lõik 1 katastriüksust tunnusega 24501:001:1837 (100% transpordimaa sihtotstarbega, pindala planeeringualas ca 1200 m2). Juurdepääs maaüksustele on tagatud munitsipaalomandis olevalt Nurme tee lõik 1 teelt. Planeeritava ala suuruseks koos juurde haaratud transpordimaa krundiga on ca 3,0 ha. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu kohaselt on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks jagada Kirde-Alma maaüksus kaheks elamumaa krundiks ja üheks transpordimaa krundiks ning Ida-Alma maaüksuse sihtotstarbe muutmine elamumaaks. Moodustatavatele elamumaa kruntidele määratakse ehitusõigus ühe üksikelamu ja neid teenindavate abihoonete rajamiseks, arhitektuursed nõuded hoonetele ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtted ning keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Kehtiva Loo aleviku, Liivamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla üldplaneeringu (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 25.08.2011 otsusega nr 209, edaspidi nimetatud üldplaneering) kohaselt paiknevad planeeritavad maaüksused hajaasustuses, põllu- ja metsamajandusmaa juhtotstarbega alal. Üldplaneeringuga on sätestatud, et ühe eluasemekoha või kuni kolmest krundist moodustuva hoonegrupi omavaheline vahekaugus peab olema 200 m. Juhul, kui kavandatakse arendustegevust, kus hoonete omavaheline vahekaugus on väiksem kui 200 m, Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 on arendustegevuse aluseks üldplaneeringut muutev detailplaneering. Sellest tulenevalt algatatakse detailplaneering kehtivat üldplaneeringut muutvana. Vaadanud läbi esitatud materjalid, juhime tähelepanu järgnevale. 1. Algatamise otsuse eelnõu kohaselt on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks jagada Kirde-Alma maaüksus kaheks elamumaa krundiks ja üheks transpordimaa krundiks ning Ida-Alma maaüksuse sihtotstarbe muutmine elamumaaks. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse alus ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on detailplaneeringu olemasolul või detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneering ehitusprojekti koostamise alus. PlanS § 125 lõike 1 kohaselt koostatakse detailplaneering ehitusloakohustusliku hoone või olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks. Katastriüksust saab üldjuhul jagada ning sihtotstarbe määrata maakorraldusliku toiminguga lähtudes maakatastriseaduse ettenähtust, kuid ehitusõiguse saamiseks on teatud juhtudel vaja koostada detailplaneering. Seega on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks ennekõike krundile ehitusõiguse määramine, millega võib kaasneda vajadus katastriüksus(t)e jagamiseks ja/või sihtotstarbe määramiseks. Palume korrigeerida detailplaneeringu koostamise eesmärki. 2. Algatamise otsuse eelnõus on toodud, et juhul, kui kavandatakse arendustegevust, kus hoonete omavaheline vahekaugus on väiksem kui 200 m, on arendustegevuse aluseks üldplaneeringut muutev detailplaneering. Samas ei ole otsuse eelnõus kirjeldatud, milles seisneb üldplaneeringu muutmise vajadus ning üldplaneeringu muutmise vajadust ei ole ka põhjendatud. Näiteks ei selgu eelnõust, milliste hoonete vaheline kaugus on väiksem kui 200 m. Juhime tähelepanu sellele, et vastavalt PlanS § 142 lõikele 1 on üldplaneeringu muutmine võimalik üksnes põhjendatud vajaduse korral. Kohalikul omavalitsusel tuleb põhjendada, millistel muutunud asjaoludel üldplaneeringu muutmine tugineb, sh kas esineb ülekaalukas avalik või erahuvi üldplaneeringu muutmiseks ning milles see antud juhul seisneb. Ka Riigikohus on asjas 3-3-1-12-07 tehtud lahendis märkinud, et üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga peaks jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma võimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele. Samas lahendis on kohus leidnud, et üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum. Rõhutame, et mida laiem on haldusotsuse tegijale jäetud kaalutlusruum, seda põhjalikumad peavad olema haldusakti põhjendused, mis aitaksid mõista, millest lähtudes just selline otsus tehti. Ka üldplaneeringu seletuskirja p 3.1 on toodud, et üldplaneeringu muutmise aluseks peab olema avaliku huvi olemasolu. Arvestades eeltoodut, palume üldplaneeringu muutmise vajadust detailplaneeringu algatamise otsuses ja hiljem detailplaneeringus selgelt välja tuua ja põhjalikult motiveerida. 3. PlanS § 142 lõige 7 sätestab, et kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuulub detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuse ettepanek. Palume kohalikul omavalitsusel lisada kehtiva üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuse ettepaneku koostamise vajadus detailplaneeringu lähteseisukohtadesse. 4. PlanS § 6 punkti 12 kohaselt on planeeringu lähteseisukohad planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Lähteseisukohtade punktis 5 on toodud, et detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, 2  ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud ning detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Palume lähteseisukohtades täpsustada isikud, kelle õigusi detailplaneering võib puudutada (nt näidata ära kinnisasjad, mille omanikud tuleb menetlusse kaasata) ning valitsusasutused, kellega tuleb detailplaneering kooskõlastada. 5. Algatamise otsuse eelnõus ei ole toodud keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi nimetatud KSH) algatamise vajaduse kaalumise tulemusi ja eelnõust ei selgu, mille alusel jäetakse KSH algatamata. KeHJS § 35 lõike 3 kohaselt kui KSH algatatakse või jäetakse algatamata KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise korral, lisatakse otsusele asjakohane põhjendus. Samuti on KeHJS § 35 lõike 5 punktis 5 toodud, et KSH algatamata jätmise otsus peab sisaldama KSH algatamata jätmise põhjendust. Palume algatamise otsust täiendada KSH algatamata jätmise põhjendustega. 6. Lisaks ei vasta algatamise otsuse eelnõu KeHJS nõuetele KeHJS § 35 lõike 5 punkti 2 osas, kuna otsusest puuduvad strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kehtestaja nimed ning kontaktandmed. Palume algatamise otsust täiendada eeltoodud andmetega. 7. Juhime tähelepanu, et algatamise otsuse eelnõu resolutiivosa punktis 3 on ekslikult kirjas Neeme küla Ihasalu tee 144 maaüksuse detailplaneering, palume korrigeerida. 8. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu punktis 6 on toodud vaidlustamisviide, mille kohaselt on võimalik esitada vaie Jõelähtme Vallavolikogule või kaebus Tallinna Halduskohtule. Märgime, et detailplaneeringu algatamise otsus on menetlustoiming, mitte eraldiseisev haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses. Seega detailplaneeringu algatamise otsuseid üldjuhul kohtus vaidlustada ei saa ja seetõttu palume vaidlustamisviide eelnõust välja jätta. 9. Planeeringuala jääb osaliselt rohevõrgustiku tuumalale, samuti asub tuumaalal naabermaaüksus Väike-Pullimäe (katastriüksuse tunnusega 24501:001:1524), kus asub ka olemasolev elamu. Üldplaneeringu seletuskirja p 4.6 toodud rohevõrgustiku aladel maade kasutamise ja arendamise tingimuste kohaselt ühe eluasemekoha rajamisel ei tohi majade õuealad või kruntidele rajatud aiad olla üksteisele lähemal kui 200 m ning tuumaladel ei tohi looduslike alade osatähtsus langeda alla 90% (välja arvatud olemasoleval elamumaal). Lisaks on toodud, et võimalusel säilitada tuumalade äärealade senine maakasutus. Ka Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78, edaspidi nimetatud maakonnaplaneering) seletuskirja punktis 3.3.1 on toodud rohevõrgustiku kasutustingimused, sh on oluliseks peetud rohevõrgustiku funktsioneerimise säilitamist ja rohevõrgustiku toimimise tagamist. Mh on toodud, et uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik kompaktselt olemasoleva hoonekompleksi juurde sama kinnistu piires ja seni hoonestamata maa-alale on uusi hooneid võimalik kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 500 m, kui üldplaneeringuga ei ole seda täpsustatud. Kuna kehtiv üldplaneering on kehtestatud enne maakonnaplaneeringut, ei ole seda tingimust üldplaneeringus täpsustatud. PlanS § 12 lõike 2 kohaselt tuleb asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitleda ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tuleb planeerimisel võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke lahendusi. PlanS § 4 lõige 2 punkti 5 kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisel hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. 3  KSH eelhinnangus ei ole analüüsitud, kuidas mõjutab planeeritava tegevuse käigus hoonete vahekauguse vähendamine rohevõrgustiku tuumala toimimist ega seda, kas rohevõrgustiku toimimine on peale planeeringu realiseerimist tagatud. Märgime, et Riigikohus on 23.03.2023 lahendis 3-21-125 tõdenud, et kõrgema tasandi planeeringuga terviklikult kujundatud rohevõrgustiku tõhusust ei tohi ohtu seada selle tükkhaaval muutmisega detailplaneeringu tasandil. Rohevõrgustiku toimimise ebasoodsaks mõjutamiseks üksnes lokaalselt (ehk siis detailplaneeringuga) tuleb kohalikul omavalitsusel näidata, millised muud olulised huvid selle mõju üles kaaluvad. Seejuures ei saa kaalukaks pidada kinnistuomaniku erahuvi kinnistu tulusaks arendamiseks, kui maa kasutust piiravad juba enne kinnistu omandamist kehtinud kõrgema astme planeeringud. Seega juhul, kui arendust kavandatakse rohevõrgustikku, tuleb omavalitsusel hinnata ja põhjendada nii konkreetse detailplaneeringuga kaasnevat mõju rohevõrgustiku toimimisele kui ka koosmõjus juba varem kehtestatud detailplaneeringutega, mis rohevõrgustikku mõjutavad. Kokkuvõtvalt palume KSH eelhinnangus ja algatamise otsuses täiendavalt käsitleda planeeritava tegevuse mõju rohevõrgustiku toimimisele ning tagada, et maakonnaplaneeringuga planeeritud rohevõrgustiku toimimine oleks tagatud ja maakonnaplaneeringu tingimused täidetud. Lähtudes esitatud materjalidest on Rahandusministeerium seisukohal, et Saha külas Ida-Alma ja Kirde-Alma maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu KSH menetluse algatamine ei ole otstarbekas enne, kui KSH eelhinnangut täiendatakse rohevõrgustiku osas ja eelhinnangus on põhjendatult leitud, et kavandatud tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist keskkonnamõju. Samas märgime, et vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus seada vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Juhul, kui detailplaneering algatatakse, palume eeltoodust detailplaneeringu koostamisel lähtuda. Kuna kirja lisadena kaasas olevad detailplaneeringu seletuskiri ja põhijoonis on alles esialgsed dokumendid, siis Rahandusministeerium detailplaneeringu lahenduse kohta käesolevaga märkusi ei esita. Kohalikul omavalitsusel tuleb tagada, et detailplaneeringu koostab vastava pädevusega isik ning detailplaneering vastaks PlanS-is ning Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruses nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ kehtestatud nõuetele. Palume hoida valdkonna eest vastutavat ministeeriumi kursis detailplaneeringu menetlusega teavitades kõikidest toimuvatest avalikest aruteludest. Detailplaneeringu eelnõu palume esitada PlanS § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks ja PlanS § 142 lõike 4 kohaselt täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Kätlin Kallas 5386 3996 [email protected] 4