Õigusriigi tulemusvaldkonna 2022. aasta aruande kinnitamine

16.06.2023 nr 48 MINISTRI KÄSKKIRI Õigusriigi tulemusvaldkonna 2022. aasta aruande kinnitamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 23.12.1996 määrusega nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud „Justiitsministeeriumi põhimääruse“ punkt 18 alapunktide 1 ja 25 ning Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lõike 1 alusel: Kinnitan Justiitsministeeriumi 2022. aasta tulemusaruande vastavalt käskkirja lisas 1 „Õigusriigi tulemusvaldkonna 2022. aasta aruanne“ toodule. (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Justiitsminister  Justiitsministri 16.06.2023 käskkirjaga nr 48 kinnitatud „Õiguskorra tulemusvaldkonna 2022. aasta aruande kinnitamine“ Lisa 1 Õigusriigi tulemusvaldkonna 2022. aasta aruanne Tallinn 2023 Sisukord 1. Tulemusvaldkonna üldinfo .............................................................................................................. 3 1.1. Tulemusvaldkonna eelarve jaotus programmi lõikes ja eelarve täitmine ........................... 3 1.2. Tulemusvaldkonna lühianalüüs: arengud ja väljakutsed ...................................................... 4 2. Programmi üldinfo........................................................................................................................... 5 2.1. Programmi mõõdikud ............................................................................................................. 5 2.2. Programmi olukorra analüüs .................................................................................................. 6 2.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs ................................................................................. 7 2.3.1. Meede 1: Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine ................................................................ 7 2.3.1.1. Tegevus 1.1: Andmekaitse valdkonna rakendamine .................................................. 8 2.3.1.2. Tegevus 1.2: Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine ........... 8 2.3.1.3. Tegevus 1.3: Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine ................................... 9 2.3.2. Meede 2: Kriminaalpoliitika kujundamine ja kuritegevuse vähendamine ........................ 10 2.3.2.1. Tegevus 2.1: Kriminaalpoliitika kujundamine ja kuritegevuse ennetamine ............. 10 2.3.2.2. Tegevus 2.2: Kriminaalpoliitika elluviimine ............................................................... 11 2.3.3. Meede 3: Karistuste täideviimise korraldamine ............................................................... 13 2.3.3.1. Tegevus 3.1: Karistuste täideviimise korraldamine .................................................. 13 2.3.4. Meede 4: Õiguste jõustamine ........................................................................................... 14 2.3.4.1. Tegevus 4.1: Kohtumenetlus ja kohturegistrite pidamine ........................................ 15 2.3.4.2. Tegevus 4.2: Õigusteenuste ja õigusteabe kättesaadavuse tagamine ..................... 17 2.3.5. Meede 5: Toetavad teenused ........................................................................................... 17 2.3.5.1. Tegevus 5.1: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele ................................... 17 3. Aruandeaasta eelarve täitmine ..................................................................................................... 18 LISA Tulemusvaldkonna sisend riigi 2022. aasta majandusaasta koondaruandesse ........................ 19 2 1. Tulemusvaldkonna üldinfo Tulemusvaldkond Õigusriik Tulemusvaldkonna Õiguskindel, hästi toimiv, vähese kuritegevuse ning kvaliteetse eesmärk justiitssüsteemiga riik Valdkonna Õigusloomepoliitika põhialused aastani 20301 strateegilised Kriminaalpoliitika põhialused aastani 20302 dokumendid Esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020-20233 Eesti 2035 sihid (alasihi Uuendusmeelne-, usaldusväärne- ja inimesekeskne riigivalitsemine; täpsusega) Vastutustundlik majandus; Turvaline elukeskkond Programmi nimi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum Programmi eesmärk Luua tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks ja põhiõiguste tasakaalustatud kaitse tagamiseks ning vähendada õigusrikkumisi ja nende läbi tekitatud kahju Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm kuulub õigusriigi tulemusvaldkonna alla ning toetab selle üldeesmärgi täitmist. Programm keskendub selge ja tervikliku õiguskorra tagamisele, kus inimeste põhiõigused on tagatud ja kaitstud, riik toimib läbipaistvalt ja tõhusalt ning kuritegevust on vähe. Esmajoones on oluline, et ühiskonna usaldus riigi vastu oleks kõrge, mille tagab arusaadav ja läbipaistev riigi toimimine. Õigusruum peab toetama rahvusvahelist konkurentsivõimet ja tagama Eesti majanduskeskkonna atraktiivsuse läbi inimeste õiguste kaitse ning isikuid ja ettevõtjaid toetava ettevõtluskeskkonna. Luua tuleb turvaline ja õiglane ühiskond, millesse panustab oluliselt õiguskuulekuse ning selleks vajalike väärtuste kujundamine, õigusrikkumiste ennetamine, neile reageerimine ning neist johtuva kahju vähendamine. Justiitssüsteem tervikuna peab olema tõhus ning toetama isikuid ja ettevõtjaid oma õigusküsimuste, sh õiguskonfliktide või õiguslike probleemide, lahendamisel. Õigusriigi tulemusvaldkonna arengut suunavad valdkonna strateegilised dokumendid - Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030, Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030, Esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020-2023. Õigusriigi tulemusvaldkonna tegevusi viiakse ellu ühe programmi raames. Tulenevalt sellest antakse ülevaade Justiitsministeeriumi ja valitsemisala 2022. aasta eesmärkide ja mõõdikute saavutamise kohta programmi peatükis. Aruandeaastal ei viidud tulemusvaldkonnas läbi hindamisi ega koostatud tõhustamiskavasid. 1.1. Tulemusvaldkonna eelarve jaotus programmi lõikes ja eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine (tuhat €) (tuhat €) (tuhat €) Kulud 183 286 205 828 187 146 2022. aasta esialgne eelarve on Justiitsministeeriumi programmi „Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum“ eelarve, mis kinnitati aasta alguses. Lõplik eelarve sisaldab Vabariigi Valitsuse reservist ja sihtotstarbelisest reservist saadud vahendeid, 2021. aastast ülekantud vahendeid, 2022. aasta riigieelarve seaduse muudatusi, 2022. aasta lisaeelarve seaduse vahendeid, ministri käskkirjaga 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/317112020002 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/313112020006 3 https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/esimese-ja-teise-astme-kohtute-arengukava 3 kinnitatud eelarve muudatusi ning lisandunud välisvahendeid või muudest laekumistest eelarve suurendusi. 2022. aasta lõplik eelarve oli ligi 206 mln eurot, eelarve maht suurenes võrreldes esialgsega 22,5 mln euro võrra (12,3%). Lõplikku eelarvet ja selle täitmist mõjutas Ukrainas toimuv sõda. Tulenevalt sellest koostati 2022. aasta kevadel lisaeelarve, millega eraldati Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuste toimepidavuse tagamiseks ja küberturbevõimekuse tõstmiseks 6,1 mln eurot. Kogu lisaeelarve summast kõige suurema mahuga oli karistuste täideviimise korraldamise tegevus. Lisaks eraldati aasta jooksul reservidest 8,3 mln eurot ja 2021. aastast toodi üle 6,4 mln eurot, millest jätkati 2022. aastasse kandunud tegevusi. Eelarve lõplikku mahtu mõjutasid ka piirmäärata vahendite tegelikud laekumised. Programmi tegevuste elluviimiseks kasutati 2022. aastal 187 mln eurot ehk 90,9% lõpliku eelarve mahust. Programmi kuludest kantakse 2023. aastasse üle 10,2 mln eurot, millest 3,2 mln eurot (31,4%) moodustab lisaeelarvega eraldatud kasutamata vahenditest. Toimepidavusega seotud tegevustega jätkatakse 2023. aastal. Lisaks on justiitsvaldkonna infotehnoloogia projektid osaliselt edasi lükkunud ning jätkuvad 2023. aastal. 1.2. Tulemusvaldkonna lühianalüüs: arengud ja väljakutsed Justiitsministeeriumi programm keskendus selge ja tervikliku õigusruumi kujundamisele, kus inimeste põhiõigused on tagatud ja kaitstud, riik toimib läbipaistvalt ja tõhusalt ning kuritegevust on vähe. Jätkus õiguskaare digitaliseerimine (strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihi muutus B), mis tagab vajaliku teabe digitaalse kättesaadavuse. Nt jätkus digitaalse ja kõigile jälgitava koosloome keskkonna arendus, mis koondab tulevikus kogu Eesti elu mõjutava õigusloomeprotsessiga seotud teabe ühte kohta, kattes kogu õigusakti loomekaare kuni Riigi Teatajas avaldamiseni. Riigi õiguspoliitiline suund peab püüdlema selle poole, et Eesti õiguskeskkond oleks nüüdisaegne, atraktiivne ja konkurentsivõimeline. Uuendusi arvestavad ja paindlikkust tagavad reeglid vähendavad bürokraatiat, säästavad aega ja raha ning soodustavad majandustegevust („Eesti 2035“ majanduse sihi muutus C). Õiguskord peab olema selline, et inimesed ja ettevõtted saavad oma eraõiguslike toimingutega ning õiguste ja kohustuste realiseerimisega hakkama üldjuhul ilma riigi sekkumiseta. Ettevõtlusega alustamine ja tegelemine peab olema arusaadav ja mõistlikult lihtne, sh tuleb nutikalt kasutada tehnoloogia ja digimaailma võimalusi riigi ja ettevõtjate vahelises suhtluses. Jõustusid äriregistri muudatused, mille eesmärk on parandada majandusaasta aruannete esitamise distsipliini ja luua ettevõtjatele e-äriregistrisse uued võimalused. Muutus rangemaks kontroll äriühingute piiriülese liikumise tingimuste üle. Koosmõjus avardavad need seadusemuudatused äriühingu tegutsemise võimalusi Euroopa Liidu ühtsel siseturul ning soodustavad majanduskasvu ja konkurentsi. Oluline on kohtusüsteemi jätkuv kaasajastamine ja tõhustamine. Kvaliteetne õigusemõistmine peab olema kättesaadav üle riigi, kuid selle tagamiseks peab kohtupidamine muutuma paindlikumaks ja menetlusosalistele vähemkoormavaks. Kohtuasutuse töö tõhususe tõstmisel on oluline nii kohtunike spetsialiseerumine, tugiteenuste edasine tsentraliseerimine kui ka digilahenduste edasiarendamine. 2022. aastal menetlusse antud kolm kohtute alasest seaduseelnõu võeti 2023. aasta alguses vastu, millega nähti ette maakohtutes osakondade moodustamine kohtunike ja nende tugipersonali paremaks töökorralduseks ja spetsialiseerumiseks, lisaks mindi tsiviil- ja haldusasjades üle paberivabale kohtupidamisele. Kohtute tugiteenuste tsentraliseerimise raames käivitati kohtute ühine tõlketeenistus koos kaasaegsete digitööriistadega, arhiiviteenistus ja infotelefon. Edukalt käivitati menetlusdokumentide ristkättetoimetamise pilootprojekt. Jätkusid erinevate infosüsteemide (kohtuekspertiis, e-toimik, äriregister, kinnistusraamat, Riigi Teataja, täitmisregister jne) arendused. Infotehnoloogiliste vahendite kasutuselevõtu juurutamine aitab kaasa nii kriminaalmenetluste tõhustamisele, intellektuaalse omandi õiguste tagamisele, 4 vanglateenistuse ja kohtute tööprotsesside digitaliseerimisele kui kohtuvõrgustiku ja erinevate kohtulike registrite kaasajastamisele. Jätkati tegevustega, et kriminaaljustiitssüsteem oleks tõhus, sh digitaalne, kiire, sõltumatu ja ohvrisõbralik. Alustati regulaarsete reoveeuuringutega narkoainete seireks ning muudeti vaenusümboolika eksponeerimine ning agressori vägede toetamine ja sellega liitumine kriminaalkorras karistatavaks. Alaealise seksuaalse enesemääramise eapiiri tõsteti 14-lt aastalt 16-le. Tähelepanu suunati korduvkuritegevuse ehk retsidiivsuse määra vähendamisele ning sõltuvuste ja vaimse tervise häirete tõttu toime pandud kuritegude ennetusele („Eesti 2035“ rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse (inimese) sihi muutus C). 2022. aastal loodi mitme ministeeriumi ühine ennetusnõukogu, mis aitab edaspidi üheskoos sisukamalt Eestis riskikäitumist ennetada. Valmis vanglateenistuse keskne strateegia, mille eesmärgiks on õigusrikkujate taasühiskonnastamine ja korduvkuritegevuse vähendamine, seejuures hoides vanglad turvalised, inimkesksed ja motiveeriva töökeskkonnaga. Oluline on, et lapsed ja noored ei satuks kriminaaljustiitssüsteemi vaatevälja ning nende õigusrikkumiste arv väheneks. Vajalik on tagada noorte eakohane kohtlemine. 2022. aastal alustati eraldi majutusteenusega kuni 26-aastastele noortele, mille eesmärk on pakkuda vanglast vabanenutele majutust või alternatiivi vangistusele. Lisaks alustati katselise tööhõiveprogrammiga vanglates. Järgmistel aastatel jätkuvad tegevused õiguskaare digitaliseerimiseks, mille raames täiustatakse ja võetakse kasutusele uusi töökeskkondi, mis tagavad vajaliku teabe digitaalse kättesaadavuse ning andmete vahetuse. Kodanikukesksete teenuste kujundamisel on vaja muuta digitaalsetele õigusteenustele ja õigusmenetlustele ligipääs kasutajasõbralikumaks, luua juurde lihtsaid ning kättesaadavaid abi võimalusi. Digitaliseerimise ja kodanikukesksete teenuste kõrval on Justiitsministeeriumi prioriteediks konkurentsivõimelise ärikeskkonna loomine. Õiguskindlate kohturegistrite ja registriandmete avaldamise ning tasuta kättesaadavaks tegemisega elavdame majandust, suurendame avaliku sektori tegevuse läbipaistvust, pakume kasulikku informatsiooni (ettevõtetele, riigiasutustele nii Eestis kui ka välisriikides) ning aitame tuvastada korruptsiooniriske. Jätkuvad tegevused tõhusa kriminaalõiguse tegevustega ning õigushariduse kvaliteedi parandamisega, et tagada reguleeritud õiguselukutsete järelkasv, õigushariduse kvaliteet ja õigusteaduse kestlik areng. 2. Programmi üldinfo Programmi nimi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum Programmi eesmärk Luua tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks ja põhiõiguste tasakaalustatud kaitse tagamiseks ning vähendada õigusrikkumisi ja nende läbi tekitatud kahju Eesti 2035 sihid Uuendusmeelne riik, usaldusväärne riik, inimesekeskne riik, (alasihtide täpsusega) vastutustundlik majandus, turvaline elukeskkond Peavastutaja Justiitsministeerium Kaasvastutajad Registrite ja Infosüsteemide Keskus, prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi (valitsemisala Instituut, Patendiamet, Andmekaitse Inspektsioon, vanglad, esimese ja asutused) teise astme kohtud, Konkurentsiamet 2.1. Programmi mõõdikud Luua tingimused ühiskonna tulemuslikuks Eesmärk: toimimiseks ja põhiõiguste tasakaalustatud kaitse 5  tagamiseks ning vähendada õigusrikkumisi ja nende läbi tekitatud kahju. Tegelik täitmine Sihttasemed Programmi mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Koht maailma vabaduse edetabelis Allikas: Staatus Staatus Staatus Staatus Staatus https://freedomhouse.org/country/estonia/freedom- „vaba“ „vaba“ „vaba“ „vaba“ „vaba“ world/2021 Eesti konkurentsivõime positsioon - 26 22 28 22 Allikas: World Economic Forum Inimeste hulk, kes tunneb end oma kodukandis pärast pimeda saabumist turvaliselt 74% 75% 71% >79% >79% Allikas: Justiitsministeerium 2.2. Programmi olukorra analüüs Õiguskeskkond peab olema nüüdisaegne, atraktiivne ja konkurentsivõimeline, seda nii avaliku õiguse, eraõiguse kui intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse valdkonnas. Neid põhimõtteid järgides viidi 2022. aastal ellu mitmed olulised muudatused, mis toetavad eri moel nii ühiskonna kui ka ettevõtluskeskkonna toimimist. Järgmiste aastate eesmärgiks on jätkuvalt teabe ja andmete kasutamise põhimõtete süstematiseerimine, et luua nende kasutamise reeglitest erinevatel tasanditel ühtne arusaam. Edendada tuleb ühiskonna teadlikkust oma õiguste kohta andmekaitsevaldkonnas. Jätkuvalt panustab Justiitsministeerium sellesse, et üha lisanduvate tehnoloogiliste lahenduste puhul oleks digiteenuste pakkumisel tagatud usaldusväärsus ning inimeste põhiõiguste, sh isikuandmete kõrgetasemeline kaitse. Hea õigusloome eest seisjana tegutses Justiitsministeerium ka 2022. aastal õigusloome paindlikkuse tagamise nimel, et riik saaks tõhusalt reageerida ühiskonnaelus või väliskeskkonnas toimuvatele muutustele. Jätkuvalt vajab rõhutamist, et õigusloome peab olema piisavalt ettenähtav ja stabiilne, säilitamaks ning suurendamaks inimeste usaldust riigi tegevuse vastu. Õigusloome kvaliteedi tõstmiseks jätkusid 2022. aastal riigi koosloome keskkonna arendamistegevused. 2023. aastaks on käimas kõigi kolme etapi lahenduste täiustamine, mis peaks lõpuni jõudma 2024. aastal. Ühtlasi laiendatakse järkjärgult riigi koosloome keskkonna juba 2021. aastal alanud I etapi katsetamise tegevusi. Lähiaastad ei näita märke Euroopa Liidu õigusega seotud tegevuste vähenemisest, mistõttu tuleb Justiitsministeeriumil jätkuvalt panna suurt rõhku liidu algatustega seotud problemaatika võimalikult varasele tõstatamisele. Kriminaalpoliitika valdkond oli 2022. aastal stabiilne: kuritegevuse tase langes 1%, tapmiste ja mõrvade arv ning nendes hukkunute arv jäi peaaegu muutumatuks, mõnevõrra vähenes nende inimeste arv, kes tunnevad ennast pimedal kodutänaval turvaliselt (75%-lt 71%-le). Kinnipeetavate arv jätkas langust (2022: 151 kinnipeetavat 100 000 inimese kohta ja 2021: 168 kinnipeetavat). Olulisemad tegevused olid seotud Ukraina sõjaga (nt sanktsiooni eelnõu, samuti eelnõu, millega keelustati vaenuliku sümboolika presenteerimine ning agressori vägedega liitumine ja nende toetamine), kriminaalmenetluse digitaliseerimisega (loodi õiguslikud alused süüteomenetluse täisdigitaalseks läbiviimiseks), teadmistepõhise kriminaalpoliitika rakendamisega (kohtuekspertiisi instituudist valdkonna teaduskeskuse kujundamine, sh narko reovee seire juhtimislaudadega) ning kuriteoohvrite kaitsmisega (seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmine 14-lt aastalt 16-le, lastega töötavate inimeste taustakontrolli tegemise lihtsustamine, haiglate ja menetlusasutuste koostöö projekti elluviimine, taastava õiguse kontseptsiooni rakendamine jne). 6 Seame 2023. aastal kriminaalpoliitika esmaseks prioriteediks ennetada perevägivalda, kus on segunenud füüsiline ja vaimne vägivald, täpsemalt manipuleeriv käitumine ning teiseks, muuta kriminaalmenetlus ja seda toetavad tegevused digitaalsemaks ja senisest tõhusamaks. 2022. aastal menetlusse antud kolm kohtute alast seaduseelnõu võeti 2023. aasta alguses vastu, millega nähti ette maakohtutes osakondade moodustamine kohtunike ja nende tugipersonali paremaks töökorralduseks ja spetsialiseerumiseks, lisaks mindi tsiviil- ja haldusasjades üle paberivabale kohtupidamisele ning reguleeriti erakorralise ja sõjaseisukorra aegne kohtupidamine. Nende seadusmuudatuste rakendamiseks on tehtud ja jätkatakse digilahenduste väljatöötamist ning töökorralduslikke muudatusi. Olulisematest tegevustest justiitshalduspoliitika valdkonnas saab veel välja tuua, et arendasime ja võtsime pilootprojektina kasutusele keskse kättetoimetamiskeskkonna ning liidestasime sellega äriregistri ja e-toimiku infosüsteemid. Äriregistri tasulised andmed muutusid kõigile tasuta kättesaadavaks. See on oluline samm ettevõtluskeskkonna ja laiemalt kogu ühiskonna avatuse poole. Alustasime kinnistusraamatu uue infosüsteemi arendustöödega ja majandusaasta aruannete portaali loomisega. Lisaks tegime algust uue äriregistriseaduse rakendustegevustega. Õigusalase esmanõu pakkumise leping on sõlmitud OÜ-ga HUGO, kes osutab üldist õigusnõustamist. 2022. aastal sai abi kümme tuhat inimest. Esmase õigusnõu kättesaadavuse parandamiseks arendame õigusnõuportaali juristaitab.ee, kus juristid vastavad neile esitatud küsimustele ühe tööpäeva jooksul. Arendamisel on keskne riiklik täitmisregister, millega tagame täitemenetlusandmete senisest parema kättesaadavuse ja menetluse läbipaistvuse. Vanglateenistus on uuenemas. Valminud on keskne strateegia, mille eesmärgiks on õigusrikkujate taasühiskonnastamine ja korduvkuritegevuse vähendamine, seejuures hoides vanglad turvalised, inimkesksed ja motiveeriva töökeskkonnaga. Uuendasime oma juhtimisstruktuuri ja suunasime eraldi tähelepanu kriminaalhoolduse tööle. Pöörame jätkuvalt tähelepanu vanglateenistuse personalile ja tagame neile motiveeriva töötasu ja kaasaegsed töötingimused. Tegeleme erinevate e-lahenduste arendamisega ja panustame jätkuvalt riigi siseturvalisusesse abistades Politsei- ja Piirivalveametit erinevate sündmuste korral. 2.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs 2.3.1. Meede 1: Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine Eesmärk: Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine väärtustab põhiõigusi, riigisisese õiguskorra süsteemsust, õigusloome kvaliteeti ning konkurentsivõimelist majanduskeskkonda. Meetme kirjeldus: Avaliku ja eraõiguse ning konkurentsiõiguse, intellektuaalse omandi ja andmekaitse valdkonna õiguspoliitikat kujundatakse, pidades silmas põhiõigusi ja kehtivat õiguskorda. Analüüsitakse õigusaktide mõjusid, töötatakse välja eelnõusid, koordineeritakse ja edendatakse õigusloomet ning tehakse nimetatud küsimustes koostööd teiste valdkondade esindajate ja osapooltega. Valitud tegevuste komplekt katab riigi toimimiseks olulisi õigusvaldkondi, mis vajavad järjepidevat õiguspoliitilist kujundamist ja edendamist. Mõõdikud Tegelik täitmine Sihttase 2020 2021 2022 2022 2023 World Justice Project õigusriigi 0,81 0,81 0,82 >0,81 >0,81 indeks Eesti positsioon konkurentsivõime 2022. aasta kohta raportis avaliku - - andmeid 27 27 sektori soorituse avaldatud ei ole osas 7  Õigusloome toimub I etapi õiguse koosloome raames Süsteemi MVP Etapid II ja keskkonnas valminud MVP üldine piloteerimine III viiakse Allikas: süsteemi piloteerimine struktuur jätkatud ja lõpule. Justiitsministeerium üldine jätkub ja laieneb. I etapi laiendatud. Riigikantselei struktuur Algavad II ja III (MVP) Etappide II ja III (VIIS) ja (MVP) etappide raames arendused Riigikogu ja alustatud arendused valminud alustatud liidestatakse MVP piloteerimist 2.3.1.1. Tegevus 1.1: Andmekaitse valdkonna rakendamine Eesmärk: Õiguspoliitika andmekaitse valdkonnas on kujundatud ja elluviidud. Tegevuse kirjeldus: Riigi õiguspoliitika kavandamine ja elluviimine ning õigusloome analüüs andmekaitse valdkonnas. Analüüsitakse valdkonna õigusaktide mõjusid ja rakendamist, panustatakse eelnõude väljatöötamisse ning tehakse nimetatud küsimustes koostööd teiste valdkondade esindajate ja osapooltega. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdik 2020 2021 2022 2022 2023 Õiguspoliitika Kujundatud ja Kujundatud ja Kujundatud ja Kujundatud ja Kujundatud ja andmekaitse elluviidud elluviidud elluviidud elluviidud elluviidud valdkonnas 2022. aasta olulisemad tegevused:  Andmekaitseõiguse valdkonna edendamiseks loodi Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna koosseisu andmekaitseõiguse talitus. Talitus alustas sisulist tööd 2023. aasta alguses. Talituse moodustamine võimaldab valdkonna teemasid senisest põhjalikumalt käsitleda ning suurendada ministeeriumi panust andmekaitseõiguse alase õiguspoliitika kujundamisse.  2022. aastal tehti otsus Andmekaitse Inspektsiooni eelarve suurendamiseks ja planeeriti inspektsiooni 2023. aasta eelarvesse lisaraha andmekaitsealaste ülesannete tõhusamaks täitmiseks. 2.3.1.2. Tegevus 1.2: Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine Eesmärk: Õiguskeskkond peab kaitsma perekonna- ja eraelu puutumatust, au ja väärikust, vaba eneseteostust ja teisi inimõiguseid. Eraõiguslike vahenditega tagatakse tarbijate ja ettevõtjate õiguste tasakaalustatud kaitse. Õigusloome on kvaliteetne ning õigusloome korraldus ja tase ühtlustatud. Tegevuse kirjeldus: Riigi õiguspoliitika kavandamine ja elluviimine ning õigusloome analüüs riigiõiguse ja haldusõiguse üldküsimuste valdkonnas, perekonna- ja eraelu ning ettevõtluse valdkonnas, samuti tsiviil-, kaubandus- ja ühinguõiguse, tsiviilkohtu- ja halduskohtumenetluse valdkonnas, pidades silmas inim- ja põhiõiguste kaitse tagamist ning konkurentsivõimelist majanduskeskkonda. Kõik tegevused loetletud valdkondades hõlmavad poliitika kujundamist vastava valdkonna rahvusvahelise õiguse küsimustes. Õigusloome koordineerimine ja edendamine toimub kõikides õiguspoliitika osakonna vastutusvaldkondades ning seda tehakse õigusloome kvaliteedi tõstmise ja tagamise, eesti õiguskeele arendamise ja kaitse ning õigusterminoloogia kujundamise ja korrastamise kaudu. Tegelik täitmine Sihttase Mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Õiguspoliitika avaliku õiguse Kujundatud Kujundatud Kujundatud Kujundatud Kujundatud valdkonnas ja ja ja ja ja elluviidud elluviidud elluviidud elluviidud elluviidud 2022. aasta olulisemad tegevused: 8  Eraõigust puudutavad vajalikud Koostatud Koostatud Koostatud Koostatud Koostatud seaduseelnõud ja analüüsid4 Õigusloome kesksete koolituste arv 2 teemal 5 teemal 2 teemal aastas (teemakoolituste arv) kokku 6 kokku 7 kokku 4 1 1 Allikas: Justiitsministeerium koolitust koolitust koolitust Seaduseelnõu koostamisele eelneb väljatöötamiskavatsus (VTK) 28% 30% 28% 70% 70% Allikas: Justiitsministeerium Justiitsministeeriumis kontrollitud5 VTKde arv 21 35 18 >26 >26 Allikas: Justiitsministeerium  Konkurentsiameti juurde loodi maksejõuetuse teenistus. Teenistuse tegevuse eesmärk on tuvastada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjused võivad olla ebaseaduslikud, samuti suurendada võlausaldajatele tehtavate väljamaksete määra pankrotimenetlustes.  Võeti vastu uus äriregistri seadus, millega kaasnes mitmeid olulisi muudatusi: suurendatakse registripidaja järelevalvevõimalusi, et tagada äriregistri andmete suurem usaldusväärsus, uusi võimalusi luuakse e-äriregistrisse ka ettevõtjatele. Kõige suuremad muudatused on aga seotud majandusaasta aruande esitamata jätmisel äriregistrist kustutamisega. Kustutamise protsess muutub lühemaks ja kiiremaks.  Vastu võeti mitmed muudatused äriseadustikus ja teistes ühingute tegevust puudutavates seadustes. Üheks suuremaks muudatuseks on osaühingu minimaalse osakapitali nõude kaotamine. Samuti on lisandunud äriühingute piiriülest liikumist reguleerivad muudatused, mis avardavad äriühingu tegutsemise võimalusi Euroopa Liidu ühtsel siseturul. Kõik need muudatused soodustavad majanduskasvu ja konkurentsi. Samal ajal muutub rangemaks kontroll piiriülese liikumise tingimuste üle. Näiteks ei ole äriühingu piiriülene liikumine võimalik, kui selle suhtes on algatatud saneerimis- või pankrotimenetlus või kriminaalmenetlus.  Korteriühistutes tekkinud vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks anti kohalikele omavalitsustele õigus luua vastav lepitusorgan. Korteriomandite loomise ja jagamise tingimused muutuvad rangemaks, hüpoteegi muutmine lihtsamaks ja odavamaks. 2.3.1.3. Tegevus 1.3: Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine Eesmärk: Õiguspoliitika intellektuaalse omandi (IO) valdkonnas on kujundatud ja elluviidud. Tegevuse kirjeldus: Riigi õiguspoliitika kavandamine ja elluviimine autoriõiguse ja tööstusomandiõiguse ning konkurentsiõiguse valdkonnas, tagamaks õigusvaldkondade kvaliteedi ja arendamise. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdik 2020 2021 2022 2022 2023 Õiguspoliitika IO ja Kujundatud Kujundatud konkurentsi-õiguse Kujundatud ja Kujundatud ja Kujundatud ja ja ja valdkonnas elluviidud elluviidud elluviidud elluviidud elluviidud Allikas: Justiitsministeerium 2022. aasta olulisemad tegevused:  Jõustusid mahukad autoriõiguse seaduse (AutÕS) muudatused, mis on andnud tarbijale laiema juurdepääsu autoriõigusega kaitstavale sisule, hinnates samas vääriliselt ka õiguste omajate 4 Hindamine lähtub Justiitsministeeriumi tööplaanist, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ning muudest tööülesandeid seadvatest dokumentidest. 5 Hõlmab nii Justiitsministeeriumis ettevalmistatud kui ka teiste ministeeriumide koostatud algatusi. Ei hõlma Riigikogu algatatud seaduseelnõusid. 9  panust. Muudatustega võeti üle kaks Euroopa Liidu autoriõiguse direktiivi, mis olid osaks Euroopa Komisjoni poolt 2016. aastal avaldatud nn autoriõiguse reformipaketist.  Võeti vastu patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, mille peamiseks eesmärgiks oli patendiametis elektroonilisele menetlusele üleminekuks vajalike muudatuste tegemine. Väiksemaid muudatusi tehakse ka muudes küsimustes, sh korrigeeriti üksikuid tööstusomandi apellatsioonikomisjoni menetluses ilmnenud kitsaskohti.  2022. aastal valmis väljatöötamiskavatsus (VTK), mille eesmärgiks on leida parimaid võimalusi olemasolevate tööstusomandi eriseaduste ajakohastamiseks ühtsetel alustel.  Jätkati ECN+ direktiivi (ühtse konkurentsijärelevalve loomine) ülevõtmiseks vajaliku eelnõu väljatöötamist ning huvirühmade tagasiside analüüsimist. 2.3.2. Meede 2: Kriminaalpoliitika kujundamine ja kuritegevuse vähendamine Eesmärk: Kriminaalpoliitika eesmärk on ennetada kuritegevust, tagada menetlusosaliste (kannatanute, kahtlustatavate ja kolmandate isikute) põhiõiguste kaitse ning kaitsta kriminaaljustiitssüsteemi sõltumatust. Meetme kirjeldus: Töötame selle nimel, et Eestis oleks turvaline ja õiglane ühiskond, mille sõltumatu, tõhusa, nutika ja ohvreid abistava kriminaaljustiitssüsteemiga puutub kokku vähe lapsi ja noori ning et toimib õigusrikkumisi vähendav karistussüsteem koos karistusalternatiividega. Tegutsesime ka teiste kriminaalpoliitika põhialustes toodud eesmärkide nimel. Mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed 2020 2021 2022 2022 2023 Justiitssüsteemi 5,7 - 5,7 >5,7 >5,7 sõltumatus Kuritegude arv Allikas: 25 817 25 982 25 663 <26 000 <26 000 Justiitsministeerium 2.3.2.1. Tegevus 2.1: Kriminaalpoliitika kujundamine ja kuritegevuse ennetamine Eesmärk: Kriminaalpoliitika põhineb andmetel ja uuringutel ning ühiskonnaliikmete õiguskuulekus on kõrge. Tegevuse kirjeldus: Tagatakse vajalik seaduslik raamistik ning kvaliteetsed andmed ja analüüsid, mis võimaldavad kriminaalpoliitika eesmärke saavutada. Ennetatakse noorte sattumist õigusrikkumiste spiraali. Koostöös kogukondade ja erasektoriga leitakse nutikaid lahendusi inimeste õiguskuuleka käitumise soodustamiseks. Keskendutakse ühiskonda enim kahjustavate õigusrikkumiste ärahoidmisele. Süüteomenetlus muudetakse digitaalseks, personaalseks ja asjatut bürokraatiat vältivaks. Süüteomenetluse käigus keskendutakse õigusrikkumisele eelnenud olukorra ja ohvri turvatunde taastamisele ning kahju heastamisele. Tehakse rahvusvahelist koostööd ning süütegude ennetamisel, tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel, sealhulgas ekspertiisides, kasutatakse tehnoloogiat. Menetluses lähtutakse süütuse presumptsiooni põhimõttest ja tagatakse kõigi menetlusosaliste põhiõigused. Õiguskaitsetöötajaid valmistatakse ette selliselt, et see soodustaks tehnoloogia kasutamist, kogukondliku sekkumise ja taastava õiguse rakendamist ning seavad keskmeks ohvri õigused. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Kriminaalõigust puudutavad vajalikud Koostatud Koostatud Koostatud Koostatud Koostatud seaduseelnõud ja analüüsid Õigusrikkumistega kokku puutunud 5% 5% 6% <6% <6% inimeste (ohvrite) arv Vägivaldsete surmade 40 19 18 <15 <11 arv (tapmiste ja mõrva 10  tagajärjel hukkunute arv) Korduvkuritegevus (vanglakaristuse 29% 32% 31% <35% <35% saanute retsidiivsus) Reaalse vangistuse saanud isikute osakaal - - - - - karistuse saanutest Vangide arv 100 000 178 164 156 <180 <180 elaniku kohta Alaealiste vangide arv 5 3 1 <10 <10 Allikas: Justiitsministeerium 2022. aasta olulisemad tegevused:  Kriminaliseeriti vaenusümboolika eksponeerimine ning agressori vägede toetamine või nendega liitumine.  Alaealise seksuaalse enesemääramise eapiiri tõsteti 14-lt aastalt 16-le.  Alates 01.10.2022 on hõlpsam kontrollida lastega töötamise piiranguid ning kontrollikohustuse täitmata jätmine on rangemini karistatav.  Valmistati ette uus kohtuekspertiisiseadus, mis moderniseerib kohtuekspertiisi valdkonda.  Valmistati ette vangistusseaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu (747 SE), mis aitab digitaliseerida ja moderniseerida vanglakaristuse kandmist ning aitab edaspidi paremini kaasa õigusrikkujate taasühiskonnastamisele. Eelnõu langes menetlusest välja seoses Riigikogu koosseisu lõppemisega, kuid 2023. aasta mais esitati uuesti Vabariigi Valitsusele.  Alustati regulaarsete reoveeuuringutega narkoainete seireks. Andmed on avaldatud juhtimislaudadel.  Valmisid olulised karistuspoliitika analüüsid, sh Õigusrikkujate taasühiskonnastamise tõhustamine, Mobiilne sekkumine õigusrikkujatele, Joobes sõidukijuhtimise analüüs, Karistuste mõju: õigusrikkuja vaade.  Loodi ühine ennetusnõukogu senise kolme komisjoni asemel (lastekaitse nõukogu, süüteoennetuse nõukogu ja uimastiennetuse valitsuskomisjon), mis aitab edaspidi üheskoos sisukamalt Eestis riskikäitumist ennetada.  Ennetusnõukogu kiitis heaks taastava õiguse kontseptsiooni. 2.3.2.2. Tegevus 2.2: Kriminaalpoliitika elluviimine Allikas: Justiitsministeerium 2022. aasta olulisemad tegevused:  Justiitsministeeriumi, Victim Support Europe ja Virumaa haiglate koostöös loodi kehakaart patsiendi vigastuste fikseerimiseks ning loodi kannatanu vajaduste hindamise tööleht (AREV projekt).  2022. aastal alustati eraldi majutusteenusega kuni 26-aastastele noortele, mille eesmärk on pakkuda vanglast vabanenutele majutust või alternatiivi vangistusele.  Koolitati laste ja noortega töötavaid spetsialiste taastava õiguse, konfliktivahenduse, lastega suhtlemise oskuste, motiveeriva intervjueerimise, alaealiste ülekuulamise erisuste ja praktilise küsitlemise teemadel.  Rakendati "Ringist välja“ mudelit eriti keeruliste juhtumite korral, mille suureks lisandväärtuseks on spetsialistide ja perekonna omavaheline koostöö. Alates 2020. aastast on „Ringist välja“ võrgustikku suunatud 55 juhtumit. 11  Eesmärk: Kriminaaljustiitssüsteem on tõhus, sh digitaalne, ning inimkeskne, sh ohvrisõbralik ning omab võimekust avastada ka uusimaid kuriteoliike. Kriminaalmenetlus on arusaadav, st osapooltele on tagatud ülevaade protsessist, nende õigustest ja kohustustest. Tegevuse kirjeldus: Kriminaalpoliitika elluviimine seisnes sisulistes ja praktilistes tegevustes, millega saavutatakse kriminaalpoliitika eesmärke. Kriminaalpoliitika elluviimisel on peamised seotud asutused prokuratuur, kohus, Eesti Advokatuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Siseministeerium ning teised seotud ministeeriumid vastavalt valdkonnale. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Menetluses osalenute 41% 43% 74%7 >75% >75% rahulolu6 Lahendatud kuritegude 65% 64% 63% >70% >70% osakaal8 Üle kahe aasta menetluses olnud 303 308 160 <187 <147 kahtlustatavate arv9 Kohtueelse menetluse pikkus kriminaalasjades 3,1 kuud Kuni 3 kuud Kuni 2 kuud Kuni 2 kuud Kuni 2 kuud kahtlustatava alaealise suhtes10 Vahistatute arv aasta lõpu 473 407 345 <400 <370 seisuga11 Kohtusse saadetud küberkuritegusid puudutavate 6% 5% 2% >12% >12% kriminaalasjade % alustatud asjadest12  Eesti koolides viidi läbi täiendavaid kiusuennetustegevusi SA Kiusamisvaba Kooli toel ning toetati õigusrikkumise taustaga noorte kooli ja tööle saamist läbi STEP programmi.  „Vanglast vabanenute jätkutugi“ programmi raames alustati katselise tööhõiveprogrammiga vanglates. Eesmärk on õpetada vabanevatele kinnipeetavatele teadmisi ja oskusi, mille järele on tööturul suur nõudlus.  Kriminaalmenetluses võeti kasutusele uus ja kindlam meetod inimeste alkoholitarbimise tuvastamiseks: PETH, mis tekib veres nii ühekordse suurema alkoholi tarbimise kui ka pideva tarvitamise korral. Õigusrikkuja peab teatud regulaarsusega vereanalüüse tegema, et kontrollida tema alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamist.  Jõustusid kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, mis peaksid kriminaalmenetlust lihtsustama. Seadus täpsustab kohtuniku menetluslikke hoobasid näiteks kirjalike seisukohtade nõudmisel. Muudatused aitavad kohtunikel lahendada korralduslikke ja menetluslikke küsimusi istungit pidamata, kui eelnevalt on pooltele antud võimalus avaldada oma seisukohti. Samuti aitavad muudatused seada kohtunikul ajapiiranguid tõendite ja seisukohtade esitamiseks, kui on kahtlus, et mõni pool venitab menetlust. Vastu võetud seadus lubab menetlusvahendite kokkuhoidmiseks leppida kohtumenetluse pooltel kokku, et kohus ei pea üle kuulama tunnistajat, kelle kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamisega on nõus nii prokuratuur kui ka kaitsja. Muudatused võimaldavad kollegiaalses kohtukoosseisus lahendada korralduslikke küsimusi kohtunikul ka ainuisikuliselt. 6 Allikas: Kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemise uuring 7 Allikas: Kuriteos kannatanute tagasiside küsimustik https://kannatanute-tagasiside.just.ee/. Arvesse tuleb võtta, et võrreldes aasta jooksul registreeritud kuritegudega on tagasiside küsimustiku täitnute arv väga väike (alla 1%). 8 Allikas: Justiitsministeerium 9 Allikas: Justiitsministeerium (kriminaalasjad, milles vähemalt üks kahtlustatav oli menetluses olnud üle kahe aasta) 10 Allikas: Justiitsministeerium 11 Kokku kohtueelses- ja kohtumenetluses. Allikas: Justiitsministeerium 12 Karistusseadustiku §-d 206–207; 2161–2171. Allikas: Õiguskaitse valdkonna statistikakeskkond (ÕSA) 12  Tsiviilkohtumenetluse eeskujul laieneb kohtu õigus jätkata kriminaalasja kohtumenetlusega, kui menetluse käigus on esitatud ilmselgelt põhjendamatu taandamistaotlus. Kohtul võimaldatakse vahistamismääruse kirjalikud põhjendused esitada 48 tunni jooksul alates määruse tegemisest, et anda kohtule enam aega põhjalike põhjenduste kirjutamiseks. Apellatsioonitähtaeg pikenes seniselt 15 päevalt 30 päevani. Tähtaja pikenemine on vajalik, et kaitseõigus oleks senisest tõhusam.  Karistusseadustiku muudatused, mis võimaldavad teatud väärtegude eest näha ette senisest suurema ülemmääraga rahatrahve. Suuremad trahvimäärad on vajalikud ennekõike kõrge riskiga ning tulusates valdkondades väärtegude toimepanemise ennetamiseks. 2.3.3. Meede 3: Karistuste täideviimise korraldamine 2.3.3.1. Tegevus 3.1: Karistuste täideviimise korraldamine Eesmärk: Karistuste täideviimine vastab tänapäevastele nõuetele ning väheneb korduvkuritegevus ja kinnipeetavate arv. Tegevuse kirjeldus: Praktilised tegevused, et karistuste täideviimine vastaks tänapäevastele nõuetele ning väheneks korduvkuritegevus ja kinnipeetavate arv. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdik 2020 2021 2022 2022 2023 Ametniku poolt süütegude toimepanemine vangi vastu 0 0 0 0 0 Allikas: Justiitsministeerium 2022. aasta olulisemad tegevused:  2022. aastal pöörati enam tähelepanu vanglateenistuse personalile, et tagada motiveeriv töötasu ja vähendada voolavust. Riigieelarve läbirääkimiste tulemusena kasvas vanglateenistuse palgafond 15%, mis andis võimaluse töötasusid tõsta enamikel vanglateenistujatel.  Viisime läbi rahulolu uuringu, millele vastas 81% vanglateenistujatest. Uuringu tulemusi oleme kasutanud arendustegevuste planeerimiseks ja eesmärkide seadmiseks. Personalinappus on hoolimata kõigest kõige suurem piirang ja väljakutse ning oluline on tagada töötasu konkurentsivõime.  Ametnike igapäevatöö tõhustamiseks alustasime vanglates suhtluskoolitustega, mis õpetavad motiveeriva intervjueerimise põhimõtteid.  Vanglateenistuse struktuurireformi käigus uuendasime juhtimisstruktuuri ja suunasime eraldi tähelepanu kriminaalhoolduse tööle.  Vanglateenistus panustab jätkuvalt riigi siseturvalisusesse abistades Politsei- ja Piirivalveametit nii 9. mail kui ka 2022. aasta augustis aset leidnud punamonumentide eemaldamisel Narva piirkonnas.  Vanglateenistus on uuenemas ning otsib pidevalt võimalusi, kuidas teha tööd kiiremini, nutikamalt ja sisukamalt. Valmis vanglateenistuse keskne strateegia, mille eesmärgiks on õigusrikkujate taasühiskonnastamine ja korduvkuritegevuse vähendamine, seejuures hoides vanglad turvalised, inimkesksed ja motiveeriva töökeskkonnaga.  2022. aasta kevadel toimunud Innosprindi raames otsiti muuhulgas lahendusi, kuidas toetada kinnipeetavaid vabanemisjärgseks eluks süsteemsemalt, sisulisemalt ja tõhusamalt ning kuidas kaasata rohkem perekonda noorte kinnipeetavate käitumismustrite muutmiseks.  Samuti jätkus töö digitaalsete lahenduste ja tööprotsesside arendamisel. Tegeleme erinevate e- lahenduste (avalik e-toimik, e-poe lahendus, kriminaalhooldusportaal, vangiportaal) arendamisega ja oleme kasutusele võtmas tahvelarvuteid, millega lähitulevikus kinnipeetavad saavad kasutada e-poe teenust, tutvuda erinevate dokumentidega ja suhelda enda lähedastega. 13  Läbimõeldud ja andmetel põhinevate otsuste tegemiseks on valminud esimesed juhtimislauad, mis järgemööda aina täienevad.  Vangistuse üks olulisemaid eesmärke on inimeste õiguskuulekale teele suunamine. Vangla peab olema koht, kus vangidel võimaldatakse teha tasustatud tööd ning omandada haridust samal teenustasemel kui vabaduses. Lisaks vanglas pakutavatele majandustöödele tagab tööhõivet vanglas AS Eesti vanglatööstus (AS EVT). Tegemist on sotsiaalse ettevõtlusega, mille tegevus sisaldab suurel hulgal just oskuste õpetamist. 2022. aastal muudeti AS-le EVT seatud omaniku ootuseid nii, et oskus- ja lihttööde suhe ei ole enam kindlaks määratud. See annab võimaluse hõivata kinnipeetavaid paindlikumalt arvestades nende tegelikke oskuseid ja võimeid, juurutada vanglates tavaühiskonnas omast elukorraldust ning tagada kinnipeetava osalemise muudes taasühiskonnastavates tegevustes. Täitmisplaani muudatused lõid võimaluse Jõgevamaa ja Viljandi inimestel karistust kanda nende elukohajärgses vanglas.  Tervishoiuteenus vanglates peab olema osutatud samal tasemel kui tsiviilmeditsiinis. Hetkel kehtiva süsteemi puhul, kus vanglas osutatav riiklik tervishoiuteenus on administreeritud ja rahastatud ravikindlustatud isikutele osutatava meditsiiniteenusega võrreldes erinevast allikast, on mitmeid süsteemi killustatusest tulenevaid probleeme. Peale pikki koostöökohtumisi jõuti 2022. aastal Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa ja teiste partneritega otsusele, et vanglameditsiini üldise tervishoiusüsteemiga liitmise tähtjaks on 1. juuli 2024. Muudatusega eraldatakse vangla ülesannetest tervishoiuteenuse osutamine. Tervishoiusüsteemi koordineerib edaspidi Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse kuuluv Tervisekassa. Muudatuse jõustudes korraldatakse vanglas tervishoiuteenuseid nii, et teenust osutavad edaspidi tervishoiuasutused, kellel on olemas selleks vajalik võimekus ja teadmiste pagas. Selleks annab Justiitsministeerium Tervisekassale üle ka riigieelarves teenuse jaoks vajalikud vahendid. Liitmise tulemusel ei muutu tervishoiuteenuse kvaliteet ega osutamise sagedus - enamikku tervishoiuteenuseid osutatakse ka edaspidi vangla territooriumil. Vanglad jätkavad tegelemist oma põhiülesandega, milleks on kinnipeetavate taasühiskonnastamine ja järelevalve. 2.3.4. Meede 4: Õiguste jõustamine Eesmärk: Inimesed ja ettevõtjad saavad oma õigusküsimused tõhusalt lahendatud. Meetme kirjeldus: Töötame tõhusa ja inimesekeskse kohtusüsteemi nimel, kuhu inimesed tahaksid tööle tulla ning kus toimuv menetlus on arusaadav ning ressursid mõistlikult kasutatud ning digiareng toetatud. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Tsiviilasjad: Tsiviilasjad: HMK Tsiviilasjad: HMK 99,3% ; – 99,5%; PMK – HMK – 98,2%; PMK – 94,6%; 97,3%; TMK – PMK – 97,5%; TMK – 99,9; 99,2%; VMK – TMK – 97,6%; Kohtuasjade Kohtuasjade VMK- 100,2%; 99,4%; TlnRKK – VMK - 100,0%; lahendamise lahendamise TlnRKK –102,5%; 90,7%; TrtRKK – TlnRKK 96,0%; jõudlus on jõudlus on TrtRKK –95,8%; 94,0%; TrtRKK – 101,3%; kõikides kõikides Kriminaalasjad: Positiivne menetlus- menetlus- Kriminaalasjad: HMK – 98,6%; Kriminaalas jad: jõudlus liikides ja liikides ja HMK - 99,2%; PMK – 101,4%; HMK – 100,9%; kohtuasjade kohtutes kohtutes PMK – 99,5%; TMK – 99,7%; PMK – 99,0%; lahendamisel kolme kolme TMK – 101,6%; VMK – 100,2%; TMK – 99,4%; järjestikkuse järjestikkuse VMK – 100,6%; TlnRKK –99,1%; VMK – 99,7%; aasta aasta TlnRKK –100,3%; TrtRKK –100,0%; TlnRKK – 102,1%; arvestuses arvestuses TrtRKK – 98,1%; Haldusasjad: TrtRKK – 99,8%; positiivne positiivne TlnHK –88,6%; Haldusasjad TrtHK – 91,3%; Haldusasjad: : TlnHK – 90,5%; TlnRKK –89,6%; TlnHK –100,5%; TrtHK – 95,2%; TrtRKK –96,1% TrtHK – 96,1%; 14  TlnRKK – 87,0%; TlnRKK – 90,2%; TrtRKK – 106,7% TrtRKK – 101,0% vähemalt Rahulolu vähemalt 91% vähemalt 90% Vähemalt 90% vähemalt 90% 90% esmatasandi abisaajatest abisaajatest abisaajatest abisaajatest abisaajatest õigusabi rahul või pigem rahul või pigem rahul või pigem rahul või rahul või teenusega rahul rahul rahul pigem rahul pigem rahul Allikas: Justiitsministeerium 2.3.4.1. Tegevus 4.1: Kohtumenetlus ja kohturegistrite pidamine Eesmärk: Kohtumenetlus ja kohturegistrite pidamine toimib hästi ja on tõhus. Tegevuse kirjeldus: Õigusloome kohtute valdkonnas, sealhulgas digimenetluste arendamine, kohtute digivõimekuse tugevdamine, lastesõbralike tingimuste loomine. Samuti keskendumine kriisivalmiduse suurendamisele ja infosüsteemide täiustamisele. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Tsiviilasjad: Tsiviilasjad: Tsiviilasjad: HMK- 19,1%; HMK19,5%; HMK- 19,5%; Rohkem kui Rohkem kui PMK – 12,0%; PMK –13,9%; PMK – 14,8%; aasta vanuseid aasta vanuseid TMK – 10,9%; TMK –10,4%; TMK – 9,8%; tsiviil- ja tsiviil- ja Pikkade VMK – 13,1%; VMK – 15,2%; VMK – 19,2%; haldus-asju haldus-asju menetluste Üldmenetluses Üldmenetluses Üldmenetluses ning ning osakaal kohtutes kriminaalasjad: kriminaalasjad: Kriminaalasjad: üldmenetluses üldmenetluses Allikas: HMK- 12,3%; HMK – 16,1%; HMK- 12,8%; kriminaalasju kriminaalasju Justiitsministeeriu PMK – 5,3%; PMK – 0,0%; PMK – 8,9%; ei ole kohtutes ei ole kohtutes m TMK – 12,7%; TMK – 18,2%; TMK – 11,4%; menetluses menetluses VMK – 12,4%; VMK – 13,0%; VMK – 10,5%; rohkem kui 10 rohkem kui 10 Haldusasja: Haldusasjad: Haldusasjad: % % TlnHK – 7,7%; TlnHK – 6,5%; TlnHK – 5,3%; TrtHK – 10,8% TrtHK – 14,2% TrtHK – 26,8% Menetlusosaliste rahulolu hinnang Menetlusosalis Menetlusosalis Menetlusosalis Menetlusosalis Menetlusosalis kohtute tööle te rahulolu oli te rahulolu oli te rahulolu oli te rahulolu on te rahulolu on Allikas: kõrge kõrge kõrge kõrge kõrge Justiitsministeeriu m Kohtulike registrite Kohtulike Kohtulike Kohtulike Kohtulike Kohtulike menetluste registrite registrite registrite registrite registrite läbiviimine menetlused menetlused menetlused menetlused menetlused seaduses viidi läbi viidi läbi viide läbi viiakse läbi viiakse läbi sätestatud seaduses seaduses seaduses seaduses seaduses tähtaja jooksul sätestatud sätestatud sätestatud sätestatud sätestatud Allikas: Registrite tähtaja jooksul tähtaja jooksul tähtaja jooksul tähtaja jooksul tähtaja jooksul ja Infosüsteemide Keskus 2022. aasta olulisemad tegevused:  Kohtute valdkonnas oli 2022. aasta aktiivne õigusloomeaasta, neljast eelnõust jõudis kolm vastuvõtmiseni. 15  Selleks, et tsiviilkohtumenetluses jõuda paberivaba menetluseni, arendati edasi digitoimiku tarkvara.  Algasid digimenetlust toetavad kohtute infosüsteemi muudatused "Kohtuniku töölaud" ning kohtulahendite isikuandmetest puhastamiseks.  Algas maksekäsukiirmenetluse infosüsteemi uuendusprojekt, mis jätkub 2023.  Algas kohtusaalide digivõimekuse arendamise projekt, mille käigus soetatakse juurde videokonverentsi seadmeid, helisalvestustarkvara ning paigaldatakse ekraane, tegevus on jätkuv.  Valmis kohtuistungite transkribeerimise tarkvaralahendus.  Kohtute tugiteenuste tsentraliseerimise raames käivitati kohtute ühine tõlketeenistus koos kaasaegsete digitööriistadega, arhiiviteenistus ja infotelefon. Valmistati ette eestkoste järelevalve osakonna moodustamine Pärnu maakohtusse, kuhu alates 01.05.2023 koondati kõik järelevalveametnikud, osakonda hakkas juhtima kohtunik. Nii jõuame ühtlase ja eestkostjate jaoks arusaadava praktikani.  Jõustusid tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatused, mille kohaselt tuleb ära kuulata iga laps, kes on suuteline seisukohti omama.  Kohtud varustati lapsesõbraliku menetluse kastidega, milles sisalduva abil lastele pakkuda vestlemiseks turvalisemat keskkonda.  Algatasime lapsesõbralike ruumide kohtumajadesse loomise, 2023. aastal valmivad Rapla, Narva ja Jõhvi kohtumajades lastetoad, uuendatakse Tallinna kohtumaja lapsetuba ning uuenenud Kuressaare kohtumajas on samuti spetsiaalne ruum laste ärakuulamiseks.  Arendasime ja võtsime pilootprojektina kasutusele keskse kättetoimetamiskeskkonna ning liidestasime sellega äriregistri ja e-toimiku infosüsteemid. Muudatus võimaldab nimetatud süsteemidest isikutele saadetavaid dokumente keskselt koondada ja kätte toimetada. Pilootprojekti eesmärkideks olid eeskätt tõhusam kättetoimetamine ja kulude kokkuhoid, mis ka saavutati. Poole aasta põhjal on prognoositav kohtute postikulude kokkuhoid üle 500 000 euro aastas.  Töötasime välja 2023. aasta alguses vastu võetud kohtute seaduse muudatused, mis näevad ette, et kohtutes on eraldi süüteo ja tsiviilosakonnad. Spetsialiseerumine tõstab kvaliteeti, väiksemad osakonnad loovad eeldused inimeste paremaks juhtimiseks, arendamiseks ning tööprotsesside ühtlustamiseks.  Seadusemuudatus kohtunike järelkasvu toetamiseks ja kohtunike erialase arengu jaoks. Kohtujuristidel on võimalus kandideerida järelkasvukavasse ja palga säilitamisega praktiseerida eri kohtuastmetes ja teistes justiitsasutustes. Kohtunikud said garantii pöörduda tagasi endisele ametikohale, kui nad ajutiselt mujal justiitsvaldkonnas töötavad.  Töötasime välja 2023. aasta alguses vastu võetud tsiviil- ja halduskohtumenetluses kohustuslikult digitoimikule ülemineku seaduse. Koolitasime kohtunikke, ametnikke.  Ukraina sõda tõstis kohtute kriisivalmiduse fookusesse. Töötasime välja 2023. alguses vastu võetud seadusemuudatused erakorralise ja sõjaseisukorra aegseks kohtupidamiseks.  Halduskohtud harjutasid õppuse MÜÜR raames massilise sisserändega toimetulekut.  Kohtutele soetati kriisikohvrid.  Äriregistri tasulised andmed muutusid kõigile tasuta kättesaadavaks. See on oluline samm ettevõtluskeskkonna ja laiemalt kogu ühiskonna avatuse poole. Muudatus võimaldab luua ka uusi innovaatilisi lahendusi, kasutades ära ühiskonnas olevaid andmeid.  Alustasime kinnistusraamatu uue infosüsteemi arendustöödega, et töötada välja uus, turvaline ja kaasaegne infosüsteem. Jätkame selle tegevusega.  Alustasime uue majandusaasta aruannete portaali loomisega. Portaali eesmärk on võimaldada senisest oluliselt lihtsamat aruande koostamist ja esitamist. Projekti lõpptähtaeg on 2024. aastal.  Alustasime uue äriregistri seaduse rakendustegevustega, millega jätkame veel kuni 2024. aasta I kvartali lõpuni. 16 2.3.4.2. Tegevus 4.2: Õigusteenuste ja õigusteabe kättesaadavuse tagamine Eesmärk: Õigusteenused ja õigusteave on kättesaadavad. Tegevuse kirjeldus: Õigusteenuse kättesaadavuse ja tõhusa toimimise tagamisega seotud teenuste arendamine. Arendame ka teenuseid toetavaid infosüsteeme ja veebilehte, et pakutavad teenused oleksid kasutajale lihtsasti kättesaadavad ja mugavad kasutada. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdik 2020 2021 2022 2022 2023 Õigusteenused ja Kättesaadav Kättesaadav Kättesaadav Kättesaadav Kättesaadav õigusteave Allikas: Justiitsministeerium. Hindamine lähtub Justiitsministeeriumi tööplaanist, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ning muudest tööülesandeid seadvatest dokumentidest. 2022. aasta olulisemad tegevused:  Vähekindlustatud isikutele riigi toel pakutava õigusabi kättesaadavuse tagamiseks on sõlmitud õigusalase esmanõu pakkumise leping OÜ-ga HUGO, kes osutab ilma kohtus esindamiseta üldist õigusnõustamist kuni 1200 € brutosissetulekuga inimestele ning lastega seotud perekonnaasjades kuni 1700 € brutosissetulekuga inimestele (mis võib sisaldada ka kohtus esindamist). 2022. aastal sai abi kümme tuhat inimest. Spetsiifiliste sihtgruppide abistamiseks on sõlmitud väiksemahulisemad lisalepingud Puuetega Inimeste Kojaga (õigusabi osutamine erivajadustega isikutele) ja Pensionäride Ühenduste Liiduga (õigusabi andmine eakatele). Kummagi teenuse kaudu anti 2022. aastal õigusabi ca tuhandele inimesele.  Esmase õigusnõu kättesaadavuse parandamiseks arendame õigusnõuportaali juristaitab.ee. Veebilehele koondame mitmekülgset õigusalast teavet, juhiseid ja vastuseid enamlevinud küsimustele. Veebilehe kaudu saab esitada küsimusi juristile ja küsimusele vastatakse 1 tööpäeva jooksul.  Alustasime keskse riiklikku täitmisregistri arendamist, mis sisaldab iseteeninduskeskkonda menetlusosalistele ja avalikkusele – tagame täitemenetlusandmete senisest parema kättesaadavuse, menetluse läbipaistvuse (nt nähtav arestide järjekord) ja kaitseme võlgnikku arvete tühjaksarestimise vastu (ühtne andmestik täitureile, maksuametile, sissenõudjaile ja võlgnikele). Jätkame arendamisega 2023. aastal ning loodame rakendada alates 01.01.2024. 2.3.5. Meede 5: Toetavad teenused Eesmärk: Sisuprogrammide tegevused on toetatud. Meetme kirjeldus: Justiitsvaldkonna sisutegevuste toetamine. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdik 2020 2021 2022 2022 2023 Sisuprogrammide tegevused On On toetatud On toetatud On toetatud On toetatud Allikas: Justiitsministeerium toetatud 2.3.5.1. Tegevus 5.1: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele Eesmärk: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele on osutatud. 17  Tegevuse kirjeldus: Registrite ja Infosüsteemise Keskus osutab erinevaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, sh arendustega seotud teenuseid. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdik 2020 2021 2022 2022 2023 Vastavus Vastab lepingus Vastab lepingus teenus- Vastab lepingus Vastab lepingus Vastab lepingus kokkulepitud kokkulepitud taseme kokkulepitule kokkulepitule kokkulepitule tingimustele tingimustele lepingule Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus Registrite ja Infosüsteemide Keskus osutas 2022. aastal erinevaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuseid vastavalt lepingutes kokkulepitud tingimustele. 3. Aruandeaasta eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Programmi kulud (tuhat €) (tuhat €) (tuhat €) Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum 183 286 205 828 187 146 Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Programmi tegevuse kulud (tuhat €) (tuhat €) (tuhat €) Andmekaitse valdkonna rakendamine 862 1 285 1 001 Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi 8 278 9 160 6 288 tagamine Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine 4 384 5 957 4 956 Kriminaalpoliitika kujundamine ja kuritegevuse 4 811 3 357 3 897 ennetamine Kriminaalpoliitika elluviimine 27 082 29 710 27 738 Karistuste täideviimise korraldamine 69 507 75 801 72 900 Kohtumenetlus ja kohturegistrite pidamine 54 804 61 970 57 807 Õigusteenuste ja õigusteabe kättesaadavuse tagamine 12 629 15 732 10 728 Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele 929 2 856 1 831 18 LISA Tulemusvaldkonna sisend riigi 2022. aasta majandusaasta koondaruandesse Justiitsministeerium keskendus selge ja tervikliku õigusruumi kujundamisele, kus inimeste põhiõigused on tagatud ja kaitstud, riik toimib läbipaistvalt ja tõhusalt ning kuritegevust on vähe. Jätkus õiguskaare digitaliseerimine (strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihi muutus B), mis tagab vajaliku teabe digitaalse kättesaadavuse. Nt jätkus digitaalse ja kõigile jälgitava koosloome keskkonna arendus, mis koondab tulevikus kogu Eesti elu mõjutava õigusloomeprotsessiga seotud teabe ühte kohta, kattes kogu õigusakti loomekaare kuni Riigi Teatajas avaldamiseni. Riigi õiguspoliitiline suund peab püüdlema selle poole, et Eesti õiguskeskkond oleks nüüdisaegne, atraktiivne ja konkurentsivõimeline. Uuendusi arvestavad ja paindlikkust tagavad reeglid vähendavad bürokraatiat, säästavad aega ja raha ning soodustavad majandustegevust („Eesti 2035“ majanduse sihi muutus C). Õiguskord peab olema selline, et inimesed ja ettevõtted saavad oma eraõiguslike toimingutega ning õiguste ja kohustuste realiseerimisega hakkama üldjuhul ilma riigi sekkumiseta. Ettevõtlusega alustamine ja tegelemine peab olema arusaadav ja mõistlikult lihtne, sh tuleb nutikalt kasutada tehnoloogia ja digimaailma võimalusi riigi ja ettevõtjate vahelises suhtluses. Jõustusid äriregistri muudatused, mille eesmärk on parandada majandusaasta aruannete esitamise distsipliini ja luua ettevõtjatele e-äriregistrisse uued võimalused. Muutus rangemaks kontroll äriühingute piiriülese liikumise tingimuste üle. Koosmõjus avardavad need seadusemuudatused äriühingu tegutsemise võimalusi Euroopa Liidu ühtsel siseturul ning soodustavad majanduskasvu ja konkurentsi. Oluline on kohtusüsteemi jätkuv kaasajastamine ja tõhustamine. Kvaliteetne õigusemõistmine peab olema kättesaadav üle riigi, kuid selle tagamiseks peab kohtupidamine muutuma paindlikumaks ja menetlusosalistele vähemkoormavaks. Kohtuasutuse töö tõhususe tõstmisel on oluline nii kohtunike spetsialiseerumine, tugiteenuste edasine tsentraliseerimine kui ka digilahenduste edasiarendamine. 2022. aastal menetlusse antud kolm kohtute alast seaduseelnõu võeti 2023. aasta alguses vastu. Muudatustega nähti ette maakohtutes osakondade moodustamine kohtunike ja nende tugipersonali paremaks töökorralduseks ja spetsialiseerumiseks, lisaks mindi tsiviil- ja haldusasjades üle paberivabale kohtupidamisele. Kohtute tugiteenuste tsentraliseerimise raames käivitati kohtute ühine tõlketeenistus koos kaasaegsete digitööriistadega, arhiiviteenistus ja infotelefon. Edukalt käivitati menetlusdokumentide ristkättetoimetamise pilootprojekt. Jätkusid erinevate infosüsteemide (kohtuekspertiis, e-toimik, äriregister, kinnistusraamat, Riigi Teataja, täitmisregister jne) arendused. Infotehnoloogiliste vahendite kasutuselevõtu juurutamine aitab kaasa nii kriminaalmenetluste tõhustamisele, intellektuaalse omandi õiguste tagamisele, vanglateenistuse ja kohtute tööprotsesside digitaliseerimisele kui kohtuvõrgustiku ja erinevate kohtulike registrite kaasajastamisele. Jätkati tegevustega, et kriminaaljustiitssüsteem oleks tõhus, sh digitaalne, kiire, sõltumatu ja ohvrisõbralik. Alustati regulaarsete reoveeuuringutega narkoainete seireks ning muudeti vaenusümboolika eksponeerimine ning agressori vägede toetamine ja sellega liitumine kriminaalkorras karistatavaks. Alaealise seksuaalse enesemääramise eapiiri tõsteti 14-lt aastalt 16-le. Tähelepanu suunati korduvkuritegevuse ehk retsidiivsuse määra vähendamisele ning sõltuvuste ja muude vaimse tervise häirete tõttu toime pandud kuritegude ennetusele („Eesti 2035“ rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse (inimese) sihi muutus C). 2022. aastal loodi mitme ministeeriumi ühine ennetusnõukogu, mis aitab edaspidi üheskoos sisukamalt Eestis riskikäitumist ennetada. Valmis vanglateenistuse keskne strateegia, mille eesmärgiks on õigusrikkujate taasühiskonnastamine ja korduvkuritegevuse vähendamine, seejuures hoides vanglad turvalised, inimkesksed ja motiveeriva töökeskkonnaga. 19 Oluline on, et lapsed ja noored ei satuks kriminaaljustiitssüsteemi vaatevälja ning nende õigusrikkumiste arv väheneks. Vajalik on tagada noorte eakohane kohtlemine. 2022. aastal alustati eraldi majutusteenusega kuni 26-aastastele noortele, mille eesmärk on pakkuda vanglast vabanenutele majutust või alternatiivi vangistusele. Lisaks alustati katselise tööhõiveprogrammiga vanglates. Järgmistel perioodidel jätkuvad tegevused õiguskaare digitaliseerimiseks, mille raames täiustatakse ja võetakse kasutusele uusi töökeskkondi, mis tagavad vajaliku teabe digitaalse kättesaadavuse ning andmete vahetuse. Kodanikukesksete teenuste kujundamisel on vaja muuta digitaalsetele õigusteenustele ja õigusmenetlustele ligipääs kasutajasõbralikumaks, luua juurde lihtsaid ning kättesaadavaid abi võimalusi. Digitaliseerimise ja kodanikukesksete teenuste kõrval on Justiitsministeeriumi prioriteediks konkurentsivõimelise ärikeskkonna loomine. Õiguskindlad kohturegistrid ja registriandmete avaldamise ja tasuta kättesaadavaks tegemisega elavdame majandust, suurendame avaliku sektori tegevuse läbipaistvust, pakume kasulikku informatsiooni (ettevõtetele, riigiasutustele nii Eestis kui ka välisriikides) ning aitame tuvastada korruptsiooniriske. Jätkuvad tegevused tõhusa kriminaalõiguse tegevustega ning õigushariduse kvaliteedi parandamisega, et tagada reguleeritud õiguselukutsete järelkasv, õigushariduse kvaliteet ja õigusteaduse kestlik areng. Positiivsed arengud  Jõustusid äriregistri muudatused, mille eesmärk on parandada majandusaasta aruannete esitamise distsipliini ja luua ettevõtjatele e-äriregistrisse uued võimalused.  Tsiviil- ja haldusasjades mindi üle paberivabale kohtupidamisele. Edukalt käivitati menetlusdokumentide ristkättetoimetamise pilootprojekt ning kaotati äriregistri päringutasud.  Alustati regulaarsete reoveeuuringutega narkoainete seireks ning muudeti vaenusümboolika eksponeerimine ning agressori vägede toetamine ja sellega liitumine kriminaalkorras karistatavaks.  2022. aastal alustati eraldi majutusteenusega kuni 26-aastastele noortele, mille eesmärk on pakkuda vanglast vabanenutele majutust või alternatiivi vangistusele. Väljakutsed  Järgmistel perioodidel jätkuvad tegevused õiguskaare digitaliseerimiseks, mille raames täiustatakse ja võetakse kasutusele uusi töökeskkondi, mis tagavad vajaliku teabe digitaalse kättesaadavuse ning andmete vahetuse.  Digitaliseerimise ja kodanikukesksete teenuste kõrval on Justiitsministeeriumi prioriteediks konkurentsivõimelise ärikeskkonna loomine.  Jätkuvad tegevused tõhusa kriminaalõiguse tegevustega ning õigushariduse kvaliteedi parandamisega, et tagada reguleeritud õiguselukutsete järelkasv, õigushariduse kvaliteet ja õigusteaduse kestlik areng. Üldiste strateegiliste dokumentidega saab tutvuda: https://www.just.ee/strateegilised- alusdokumendid 20