Üldplaneeringute ülevaatamine

OTSUS 15.06.2023 nr 24 Üldplaneeringute ülevaatamine Planeerimisseaduse § 92 lõike 1 alusel 1. Kinnitada Pärnu linna üldplaneeringute ülevaatamise tulemused vastavalt otsuse lisale. 2. Esitada ülevaatamise tulemused Rahandusministeeriumile hiljemalt kuue kuu jooksul ülevaatamise tulemuste kinnitamisest arvates. 3. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Pärnu Linnavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras. 4. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Metsoja volikogu esimees  Lisa Pärnu Linnavolikogu 15.06.2023 otsuse nr 24 juurde PÄRNU LINNA ÜLDPLANEERINGUTE ÜLEVAATAMINE 2023 Pärnu Linnavalitsus 2023 Sissejuhatus Planeerimisseadus seab kohaliku omavalitsuse volikogule nõude vaadata perioodiliselt üle kehtivad üldplaneeringud. Ülevaatamise eesmärk on selgitada välja kehtivate üldplaneeringute ajakohasus ning planeeringusse muudatuste tegemise vajadus. Üldplaneeringu ülevaatamisel analüüsitakse kuidas on toimunud üldplaneeringu senine elluviimine ning hinnatakse, kas areng on olnud vastavuses üldplaneeringus kavandatuga. Üle vaatamine võimaldab selgitada välja planeeringu vastavuse kohaliku omavalitsuse vajadustele ning tuua välja planeerimisega seotud ja lahendamist vajavad probleemid. Üldplaneeringute ülevaatamisel on aluseks võetud 21.06.2018. aasta üldplaneeringu ülevaatamise nr 62 otsus ja selle lisa https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?itm=197623. 2 1. Kohaliku omavalitsuse põhinäitajad Pärnu linna haldusterritooriumi (858,07 km2) moodustab Pärnu linn, Lavassaare ja Paikuse alev, Audru ja Tõstamaa alevik ning 49 küla. Audru Paikuse Tõstamaa Kohalik Indikaator Keskuslinn omavalitus osavald osavald osavald Pindala (km²) 33,15 389,00 175,20 260,72 858,07 Rahvaarv (01.01.2023) 40 269 6169 4104 1315 51857 2. Üldplaneeringud ja teemaplaneeringud 2.1 Kehtivad üldplaneeringud ja üldplaneeringu teemaplaneeringud Omavalitsuse territooriumil kehtib kokku 6 üldplaneeringut ja 3 teemaplaneeringut. Keskuslinna üldplaneering 2025+ Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ on kehtestatud aastal 2021. Planeeringuala hõlmab Pärnu keskuslinna (33,15 km2). Keskuslinna üldplaneeringut käesoleval ülevaatamisel ei ole tehtud, kuna üldplaneering on kehtinud tänaseks vaid 2 aastat. Audru osavalla üldplaneeringud ja teemaplaneering - Audru valla üldplaneering on kehtestatud aastal 2010, korrigeeritud aastal 2017. Planeeringuala hõlmab endist Audru valda. - Lavassaare valla üldplaneering on kehtestatud aastal 2011. Planeeringuala hõlmab endist Lavassaare valda. - Audru valla üldplaneeringu teemaplaneering "Külades ehitamine detailplaneeringu koostamise kohustusega alal" on kehtestatud aastal 2017. Teemaplaneeringu koostamise eesmärk oli lubada Audru valla külades detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ühel maaüksusel ühe ühepereelamu, äri-, tootmis- või avalikku 3  funktsiooni täitvate hoonete ehitamine projekteerimistingimustega. Uus planeerimisseadus ei kohustanud külades ehitusõiguse määramiseks koostama detailplaneeringuid, kuid Audru valla üldplaneeringuga kohustati. Teisena käsitleti kliimamuutustega kohanemist, millised võivad olla Audru vallas kliimamuutuste olulisemad mõjud ja mida tuleb kliimamõjudega seoses arvestada planeerimisel ning projekteerimistingimustega ehitusõiguse määramisel. Täpsustati sõnastust peatükis „Nõuded elamukrundi või elamu ehituseks taotletava maaüksuse suurusele“, et välistada vaidlused üldplaneeringu tõlgendamisel. Peatükis „Nõuded elamumaal oleva ehitusala suurusele ja rajatavate hoonete arvule“, loobuti täisehitusprotsendi määramisest tulenevalt krundi suurusest, ehitusala suurus määrati detailplaneeringu koostamise kohustuse ja projekteerimistingimuste väljastamise puhul eraldi nõuetega. Paikuse osavalla üldplaneeringud ja teemaplaneeringud - Paikuse valla üldplaneering on kehtestatud aastal 2009. Planeeringuala hõlmab endist Paikuse valda. - Silla küla osaüldplaneering on kehtestatud aastal 2007. Planeeringuala hõlmab Silla küla. - Paikuse alevi ehitustingimuste teemaplaneering on kehtestatud aastal 2017. Teemaplaneering koostati põhjusel, et Paikuse aleviku piiri muudatusega (alevikuga liideti 1,6 km² suurune maa-ala ja Paikuse alevik muudeti aleviks) sooviti osaliselt täpsustada ka elamukruntide suuruseid ning üle vaadata ka teisi ehitustingimusi. Tõstamaa osavalla üldplaneeringud ja teemaplaneeringud - Tõstamaa valla üldplaneering on kehtestatud aastal 2008. Planeeringuala hõlmab endist Tõstamaa valda. - Manija saare teemaplaneering on kehtestatud aastal 2013. 2.2 Algatatud üldplaneeringud ja teemaplaneeringud Pärnu linn algatas kogu omavalitsuse üldplaneering ja planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegiline hindamise Pärnu linnavolikogu 21.06.2018 otsusega nr 63. 4 Pärnu linna 2035+ üldplaneering on koostamisel. Planeeringu eesmärgiks on kaasajastada linna strateegilised ruumiplaneerimise arengusuunad ja siduda ruumiliseks tervikuks Pärnu linna 2017. aastal moodustatud haldusterritoriaalse reformi järgsed alad. Planeeringuala on kogu Pärnu linna haldusterritoorium (858,07 km2), mille koosseisu kuuluvad Pärnu linn, Lavassaare ja Paikuse alev, Audru ja Tõstamaa alevik ning 49 küla. 2021.- 2022. aastal koostati lähteseisukohad ja keskkonna strateegilise hindamise väljatöötamise kavatus, sh avalikustati ideekorje tulemuste avalikustamine. 2022.-2023. toimub eskiislahenduse koostamine. Pärnu linn 2035+ üldplaneeringu koostamise menetlusega on võimalik tutvuda siin www.yldplaneering2035.parnu.ee. 3. Üldplaneeringute üle vaatamine Üldplaneeringu ülevaatamise ülesanne on selgitada välja ja vaadata üle järgmised valdkonnad: - Planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused - Planeeringu vastavus käesoleva seaduse eesmärgile - Planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused - Planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus 3.1 Planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused Kogu omavalitsust hõlmava Pärnu linn 2035+ koostamisel tuleb arvesse võtta järgnevaid ettepanekud, mis on ilmnenud kehtivate üldplaneeringute elluviimisel. Audru osavald - Osavalla endiste ühismajandite keskused on määratud tiheasustusalaks. Tiheasustusala määramine on saanud takistuseks kohalikele elanikele vee- ja kanalisatsiooni välja ehitamise toetuste saamisel. Kohaliku omavalitsuse poolt ei ole kogu tiheasustusalale 5  välja ehitatud ühisveevärki ja kanalisatsiooni ega ole ka kavas rajada pikemas perspektiivis, seetõttu on soovitud võimaldada maaomanikel saada osa toetustest, mis on määratud hajaasustuses olevatele kruntidele. Ettepanek määrata endiste ühismajandite keskused koostatava üldplaneeringuga hajaasustusalaks ning määrata detailplaneeringu koostamise juhtud külades (enam kui 5 elamukrundi moodustamiseks detailplaneering). - Viimastel aastatel on hoogustunud ühekordsete elamute püstitamise soov. Praeguste üldplaneeringu tingimuste juures on keeruline elamut koos abihoonetega kinnistule paigutada selliselt, et hoone põhifassaad jääks tee poole. Kruntimise ja hoonestustingimuste määramisel arvestada ühekordsete hoonete rajamise soovi. Kaaluda elamumaa krundi vähimaks laiuseks 40m seadmist, senise 30m asemel. - Kehtiva üldplaneeringuga ei ole kavandatud miljööalasid. Kaaluda miljööalade moodustamisest või muude arhitektuursete tingimuste seadmist, et tekiksid ja säiliksid tervikliku arhitektuurse lahendusega piirkonnad. Paikuse osavald - Paikuse alevi, Seljametsa ning Silla küla planeeringu kaardil piiritletud kompaktse asustusega aladel saab krunti jagada ning ehitusõigust uutele hoonetele määrata ainult läbi detailplaneeringu. Üksikute hoonete, nt ühepereelamu ehituseõiguse saamiseks on seatud tingimus haldusmenetluse mõttes liiga koormav ja protsess aeganõudev. Kompaktse asustusega alal on vajalik välja töötada põhimõtted piirkonna kruntide jagamiseks ning hoonestuse kavandamiseks nähes ette võimalus hoonestust kavandada ka läbi projekteerimistingimuste menetluse. - Liiga optimistlik elamualade kavandamine tekitab probleeme hajaasustusega alal ettevõtlusega tegelemisel. Uue üldplaneeringu koostamisel tuleb eelkõige säilitada ettevõtlusvõimalused hajaasustusega alal ning elamualade kavandamisel lähtuda realistlikust prognoosist ning säästva maakasutuse kavandamise põhimõtetest. - Üle vaatamist vajab haljastatud alade käsitlus üldplaneeringus. Senise praktika kohaselt tundub, et rohevõrgustiku alad ning rohevõrgustikus kehtivad tingimused on määratud liiga kitsendavalt, samas puuduvad tingimused muu kasutusotstarbega aladel haljastuse säilitamise kohta. Käsitleda terviklikult rohevõrgustiku ning haljastuse säilitamise ja rajamise tingimusi erineva otstarbega aladel. 6 Tõstamaa osavald - Kastna külas, Kastna kadastiku alal on määratud ehitusloakohustuslike ehitiste ehitusõiguse aluseks ainult detailplaneeringu koostamine. Samas on alal täpselt määratletud ehitustingimused. Ettepanek on olemasolevate tingimuste alusel võimaldada ehitusõiguse andmine läbi projekteerimistingimuste menetluse. - Üle vaatamist vajavad määratud maakasutuse juhtotstarbed (eelkõige tootmismaad) ning nende sobivus piirkonda. 3.2 Planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja juhtimise süsteemi seadusele on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Võimaliku olulise mõju ilmnemise puhul on vajalik seda hinnata ning vajadusel näha ette leevendavad meetmed läbi keskkonnamõju hindamise protsessi. 3.3 Õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus Üldplaneeringu vastavusse viimiseks pärast üldplaneeringu kehtestamist muudetud või kehtestatud õigusaktidega või jõustunud kohtuotsusega, kannab üldplaneeringu koostamise korraldaja muudatused planeeringusse toiminguna, ilma avalikku menetlust läbi viimata ning teavitab sellest lähtudes üldplaneeringu kehtestamisest teavitamisele ettenähtud nõuetest (PlanS 93lg 4). 3.4 Planeeringu vastavus käesoleva seaduse eesmärgile Kehtiva planeerimisseaduse eesmärk on luua ruumilise planeerimise kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Elamualad. Osavaldade üldplaneeringud on koostatud sajandialguse ehitusbuumi aegsetes tingimustes, mis põhines liiga optimistlikule elanike juurdevoolule ning reserveeris suurel hulgal alasid elamuarenduseks. Pärnu keskuslinnas on viimasel aastakümnel kavandatud 7 hulgaliselt hooajalise kasutusega kinnisvara (suvituskorterid) kuid jätkuvalt on probleemiks pikaaegse lepinguga üürikorterite ning peresõbralike ja taskukohase hinnaga elamispindade kättesaadavus. Koostatavas üldplaneeringus tuleb eesmärgiks seada tasakaalustatud ja jätkusuutliku asustuse kavandamine, mis lähtuks elukeskkonna parendamise põhimõttest ning arvestaks realistlikult elanikkonna vähenemise ja vananemise trendidega. Koostatava üldplaneeringu raames on vajalik koostada elamualade arendamise analüüs ning leppida kokku ühtsed asustuse suunamise põhimõtted. Kokkuvõte ja järeldused Üldiselt võib välja tuua, et kehtivad üldplaneeringud toimivad endiselt üldise suunanäitajana ning võimaldavad arendus- ja ehitustegevuse kavandamist. Kogu omavalistuse territooriumil kehtivad üldplaneeringud on koostatud erineval ajal ning sisaldavad erinevaid ruumilise arengu põhimõtteid ning tingimusi, mis ei ole kõik enam kohased ja vajalikud ega too välja piirkondlike eripärasid. Muutunud planeerimis- ja ehitusvaldkonnas on tekkinud vajadus olla maakasutuse osas paindlik, väljastada ehitusõigust kiirelt ning suunata enam „vabaehitust“ kompaktselt asustatud aladel. Ühinenud omavalitsus vajab uue üldplaneeringu koostamist ning selline kohustus on omavalitsustele ka seadusega ette nähtud. Uue üldplaneeringu koostamisel on vajalik silmas pidada, et üldplaneering oleks vahendiks mis võimaldab omavalitsuse territooriumil arengut suunata eesmärgipäraselt ning võimalikult väikese halduskoormusega. Kokkuvõte: Kogu omavalitsuse haldusterritooriumit hõlmava Pärnu linn 2035+ üldplaneeringu koostamisel võtta arvesse: - Uuendada ja koostada osavaldade rohevõrgustikuga seotud teemad; - Uue üldplaneeringu koostamisel vaadata üle kehtivad detailplaneeringud lähtuvalt seatavatest maakasutuse arendamise tingimustest ning vajadusel kaaluda detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist; - Uue üldplaneeringu koostamisel arvestada kehtivate üldplaneeringute rakendamisel ilmnenud puudujääkide ja kitsaskohtadega, mis on käesolevas aruandes välja toodud. - Uuendada kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu suunad ning regulatsioon. 8 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 19.06.2023 08:51 Adressaat: <"RAM Info"> Teema: o/24/2023 Üldplaneeringute ülevaatamine Manused: Üldplaneeringute ülevaatamine .asice Teile on saadetud Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument. Üldplaneeringute ülevaatamine o/24/2023. Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID-tarkvara, mis on kättesaadav internetis: https://installer.id.ee/ Elektrooniliselt edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui linnavalitsuse dokumendihaldussüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise. Pärnu Linnavalitsus Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 | [email protected]