Riigi jäätmekava 2022-2028 kooskõlastamine

Kaupo Heinma Teie 22.05.2023 nr 9-2/23/2193 Keskkonnaministeerium Meie 20.06.2023 nr 1.1-11/1991-4 [email protected] Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamata jätmine Olete esitanud kooskõlastamiseks riigi jäätmekava (JÄKA) 2022–2028 keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande. Esitatud on KSH aruanne, ülevaade KSH aruande avalikustamisel laekunud seisukohtadest ja ülevaade nendega arvestamisest, samuti JÄKA 2022-2028 eelnõu. Täiendavalt annate 06.06.2023 e-kirjaga teada, et ootate lisaks KSH aruandele tagasisidet ka JÄKA 2022–2028 eelnõule ning palute sellele kooskõlastust sama tähtaja jooksul. Me ei saa paraku kooskõlastada Teie poolt esitatut. Rahandusministeeriumi poolt JÄKA ja JÄKA KSH eelnõudele esitatud varasemate seisukohtade ja ettepanekutega arvestamist ei saa lugeda piisavaks. Enne kooskõlastamist tuleb mõlemat dokumenti korrigeerida ja täiendada. Oma seisukohas lähtume Rahandusministeeriumi 02.03.2023 kirjas nr 14-13/777-2 JÄKA 2022–2028 KSH aruande eelnõule esitatud seisukohtadest ning JÄKA KSH aruandes (tabelis 26 lk 126 jj) olevast ülevaatest nendega arvestamise kohta. Allpool on esitatud kirjas toodud järjekorras meie seisukohad, JÄKA KSH koostaja vastused ning meie hinnang arvestamise piisavuse kohta kooskõlastatavates dokumentides. 1. Täiendada JÄKA ja JÄKA KSH käsitlust Eesti asustussüsteemile, regionaalarengule ning piirkonniti kahaneva ja vananeva elanikkonna elukeskkonnale avalduvate asjakohaste mõjudega. Vastus: Jah. KSH aruandes on vastav teema sisse toodud peatükis 2. Hinnang: Peatükile 2 on leheküljel 13 lisatud eelviimane lause „Riigi jäätmekava ja käesolev KSH aruanne arvestavad muuhulgas Eesti asustussüsteemile, regionaalarengule ning piirkonniti kahaneva ja vananeva elanikkonna elukeskkonnale avalduvate asjakohaste mõjudega“ ei ole põhjendatud ning jääb formaalseks ja sisutühjaks, vt ka p.3. 2. Täiendada JÄKA KSH peatüki 3.1 maastik ja maakasutus, saastatud alad jäätmevaldkonna poolt avaldatava mõju kirjeldusega. V: Jah. Selgitav lause lisatud peatükki 3.1. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  H: Ei saa nõustuda JÄKA KSH peatüki 3.1 kokkuvõtva lausega: „Jäätmemajanduse areng mõjutab nimetatud valdkonda selliselt, et infrastruktuuri rajamiseks on vajalik võtta kasutusele järjest uusi ja suuremaid maa-alasid, mis pöörduvalt muudavad maakasutust“. Kirjeldatud mõjude kaasnemisel ei ole jäätmemajanduse areng jätkusuutlik. Vajadus võtta kasutusele järjest uusi ja suuremaid maa-alasid, mis pöörduvalt muudavad maakasutust pole põhjendatud ega kooskõlas maa kui piiratud ressursi kestliku kordus-, ring- ja taaskasutusega, sh otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõttega planeerimisseaduses (PlanS § 12). Selline järeldus on vastuolus nii JÄKA KSH p. 6 hinnatud mõjude ja aspektidega aga samuti ka olulisemate riigi jäätmekava põhimõtetega, milleks on jäätmetekke vältimine, korduskasutus ja materjaliringlus. Juhul, kui peatükis 3.1 on tegu varem kujunenud olukorra või arenguga kaasnevate riskide kirjeldusega, siis puuduvad peatükis meetmed arengumõjude leevendamiseks. Muuhulgas on seoste kirjeldamisel strateegiaga „Eesti 2035“ esitatud äraspidine tõdemus, et: „strateegia „Eesti 2035“ on kooskõlas Riigi jäätmekava põhimõtetega ning toetab nende saavutamist“ (p. 7.1.2. lk 88 viimane lõik). Jääb arusaamatuks, millise dokumendi vastavuse hindamine on JÄKA KSH ülesanne. 3. Arvestada, et Riigikantselei poolt koostatud mõjude hindamise metoodikat ja kontrollküsimustikku on täiendatud. Õigusloomekeskkonna väljaarendamise käigus uuendas Justiitsministeerium regionaalarengule mõju hindamise kontrollküsimustikku. V: Ei. Kooskõlas heaks kiidetud KSH programmiga ning arvestades KeM-i soovi loobuti mõjude hindamisel kontrollküsimustiku kasutamisest ning hinnati KeM-i ja konsultandi koostöös välja töötatud alternatiive, mida on kirjeldatud KSH peatükis 6. H: Loobumine kasutamast regionaalarengule avalduvate mõjude hindamiseks pakutud abivahendit viib alternatiivide hindamise käigus kahetsusväärselt formaalse ja põhistamata väiteni regionaalarengule avalduvate mõjude arvestamise kohta (vt p 1, 8 ja 9). Regionaalarengule avalduvate asjakohaste mõjude hindamist ei saa lugeda piisavaks. 4. Analüüsida jäätmevaldkonna ruumilise arengu süsteemseid seoseid ruumilise planeerimisega, täiendada JÄKA ja JÄKA KSH sisendiga PlanS planeeringuliikide ülesannetele või teha ettepanek PlanS muutmiseks. V: Jah. KSH aruandes on vastav teema sisse toodud peatükis 2. H: JÄKA KSH peatükki 2 lisatud lause: „Jäätmemajanduse ruumilise arendamisel tuleb lähtuda PlanS-iga kehtestatud loogikast jälgides PlanS-ist tulevaid planeeringuliike“ ei kirjelda sisuliselt jäätmevaldkonna ruumilise arengu süsteemseid seoseid, millest lähtuda ruumilisel planeerimisel ehitise asukoha määramise ülesande täitmisel eriplaneeringute, maakonnaplaneeringute ja üldplaneeringute koostamisel. Varasem ruumilise planeerimise vajadus on muuhulgas lähtunud võimalike negatiivsete keskkonnamõjude maandamise eesmärgist. Jäätmevaldkonna ruumilise arengu suundumusi ja ruumilise planeerimise vahendite kasutamise sisu ei selgita ka JÄKA. Juhul, kui selline vajadus tulevikus puudub või kavandatud tegevuse iseloom on varasemast erinev, siis arvestame sellega PlanS muutmise seaduse VTK koostamisel, milleks jätkuvalt ootame valdkonna sisendit. 5. Selgitada jäätmevaldkonna ruumilise arengu vajadused üleriigilise planeeringu esimeseks perioodiks aastani 2035 ja aastateni 2050+. V: Ei. Jäätmevaldkonna ruumilise arengu vajaduste selgitamine ei ole kindlasti Riigi jäätmekava KSH ülesanne, vaid pigem Riigi jäätmekava ülesanne. KSH aruannet ei täiendata. Riigi jäätmekava kehtib aastani 2028 ja selle perioodi valguses on meil 2  ruumilise vajadusena kajastatud Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse sh ladestusala arendused, mille osas ka protsessid käivad. H: JÄKA KSH koostamise ülesande osas saab vastuse teadmiseks võtta, kuid ka JÄKA ei näita ega selgita jäätmevaldkonna pikaajalisema ruumilise arengu vajadusi. Teeme ettepaneku jäätmevaldkonna strateegiline ruumilise arengu suundumusi täpsustada osalemise kaudu üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ koostamise juht- ja töörühmades (vt ka p. 6). 6. Selgitada riigipoolset valmisolekut ohtlikke jäätmeid ladestada ja vajadusel erakorralistele olukordadele reageerida ning sisendit valmisoleku tagamiseks vajalike planeeringute algatamisse ja koostamisse. V: Osaliselt arvestatud, jäätmekava täiendatud, KSH aruannet ei täiendata. H: Täiendustest ei leia jätkuvalt otsesõnalist vastust küsimusele, milline on riigi sisend valmisoleku tagamiseks vajalike planeeringute koostamisse. Samas annavad sellele konkreetsema selgituse mitte JÄKA ja JÄKA KSH ohtlike jäätmete käitlemist käsitlevad osad vaid Narva Jõesuu Linnavalitsuse 17.05.2023 kirjaga nr 7-1.2/14 Rahandusministeeriumisse heakskiidu andmiseks esitatud Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse arendamise (II etapi ladestusala) detailplaneering ja KSH. Neis antava teabe kohaselt haldab tulevikku vaatavalt riik Vaivara OJKK ning plaanis on Vaivara OJKK edasiarendamine ringmajandavaks keskuseks, millega kaasneb ka ohtlike jäätmete ladestamisvõimekuse tagamine. Sõltuvalt jäätmete voost täitub uus, 4 kärjest koosnev ladestusüksus ca 10–15 aastaga ehk aastane ladestusmaht võib ulatuda kuni 12 000 tonnini. Kui lähitulevikus õnnestub välja töötada tehnoloogiad ja meetodid vastuvõetud ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ehk juurutada käitises ringmajanduspõhimõtteid või vähendada tulevikus tekitatavaid ohtlike jäätmete koguseid üleüldiselt, siis vähenevad ladestatavate jäätmete kogused veelgi ning prügila kasutusiga sellevõrra pikeneb. Peame äärmiselt oluliseks riigi jätkusuutliku valmiduse tagamist erakorralistele olukordadele reageerida. See aitaks muuhulgas vältida ohtlike jäätmete kogunemist eraturu osaliste kätte planeeringuliselt ja keskkonnahoiu seisukohalt haavatavatesse piirkondadesse - nt hiljutine hoidla põleng Tallinnas Suur-Sõjamäel -, kus toimuv võimalik õnnetus tühistab tundidega osapoolte pikaajalise keskkonnakaitselise panustamise tulemused. Teeme ettepaneku jäätmevaldkonna pikaajalisema ruumilise arengu vajadusi, sh ohtlike jäätmete käitlemise osas täpsustada osalemise kaudu üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ koostamise juht- ja töörühmades (vt ka p. 5). 7. Sisustada JÄKA peatükk 8.2 prügistamise sh mereprügi vähendamise meetmed. V: Vastus puudub H: Tabelis puudub selgitus arvestamise kohta või mitte arvestamise põhjendus. Samas on teemat käsitletud JÄKA rakenduskava eelnõus, millega saab lugeda ettepaneku arvestatuks. 8. Soovitame, kas iga jäätmeliigi alternatiivi juures eraldi või koondina, esile tuua tähelepanekumärkuse, mille kohaselt kohalike omavalitsustele ülesannete andmisel tuleb pidada silmas, et säiliks vabadus otsustada, kuidas ülesannet täita. Juhul, kui Euroopa Liidu õigusest tulenevalt ülesande täitmise vabadust KOV osas ette näha ei ole võimalik, tuleb arvestada, et ülesande täitmise sisu, tingimuste ja korra, ettekirjutamine seadusega 3  võib muuta ülesande täitmise riiklikuks, mis eeldab KOV kaasnevate kulude täiel määral hüvitamist riigi poolt või luua KOVile õiguslikud alused kulude (tasu või maksu näol) tarbijatelt tagasi küsimiseks. See on oluline tingimus, mida tuleb iga alternatiivi plusside ja miinuste kaalumisel adekvaatse tulemuseni jõudmiseks arvesse võtta. V: Jah. Täiendus lisatud KSH aruande alapunkti 6.2. H: Meie märkusest on käsitlemata osa, kus käsitletud alternatiiv läheb üle riiklikuks ülesandeks. Selles osas vajab JÄKA KSH parandamist. JÄKA eelnõu lk 164 kohaliku tasandi ülesannete kirjelduses tuleb meie seisukohtades esitatud printsiibid paremini lahti kirjutada, seda eriti tulubaasi osas ning ülesande võimaliku muutumisega riiklikuks ning seeläbi riigi finantseerimisele üleminekul. Vt ka p. 9. 9. Tasandusfondi vähendamine sanktsioneeriva meetmena viib meie hinnangul põhiseadusvastaste tulemusteni. Soovitame realistliku sanktsioneeriva meetmena kaaluda võimalusi piirata nõudeid mittetäitvate KOVide ligipääsu toetusvahenditele. Teine, kuid ebamäärasem ja ebatõhusam võimalus on sätestada nõuete täitmise kontroll haldusjärelevalve korras. Siiski tuleb silmas pidada, et seda sanktsiooni saaks omavalitsuslike ülesannete puhul kohaldada vaid selgetes olukordades, kui KOV on õiguspäratult oma kohustuse täitmata jätnud. Samas on rahalise sanktsiooni rakendamine keeruline või võimatu, kui KOV on kohustuse küll täitnud, kuid riik ei pea seda piisavaks. Kui küsimus puudutab näiteks teenuse kvaliteedi ebapiisavust ehk täitmise otstarbekuse hindamist omavalitsusliku ülesande puhul, ei saa haldusjärelevalve sekkuda. Riiklike ülesannete järelevalve puhul otstarbekuse hindamisel saab riik neid piiranguteta hinnata. V: Jah. KSH aruande olmejäätmete alt. 2 kirjeldusest lõik „(sh näiteks tasandusfondi vahendeid)“ välja jäetud. H: Siiski on jätkuvalt JÄKA KSH aruandes lõik lk 56 lõpus: „Koostööd tegevad KOVid, kelle haldusterritooriumitel tekkinud olmejäätmete osas summaarselt ei ole saavutatud ringlussevõtu sihtarvu, maksavad saavutamata ringlussevõtu taseme ulatuses samuti riigikassasse või vähendatakse nendele KOVidele makstavaid toetusi (sh näiteks tasandusfondi vahendeid). Riigikassasse laekunud vahendite abil premeeritakse sihtarvu saavutanud KOVe proportsionaalselt. Selline lahendus motiveerib KOVe ühtlasi hangete korraldamisel koostööd tegema, et oleks sihtarvu saavutamine või nö sanktsiooni tasumine hõlpsam“. Selline karistamine on ebaloomulik ning pigem tasuks eesmärgini jõuda kasutades positiivset toetamist. Vaatamata sellele, et kooskõlastustabelis on KeM märkinud, et meie arvamusega on arvestatud, siis tegelikult ei ole seda tehtud. Vt ka punktid. 1, 3 ja 8. Jäätmekava sisaldab olulisi Eesti tulevikku suunatud teemasid, mille vajadustega tuleb riigi ruumilises arengus arvestada ja millega seotud asjakohaseid mõjusid tuleb hinnata kogu ulatuses. Niivõrd olulise ja laiahaardelise arengukava koostamisel ja keskkonnamõju hindamisel on möödapääsmatu arvestada muuhulgas mõjudega regionaalarengule ja kohalikule omavalitsusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler 4 Andres Levald 5885 1309 [email protected] Kaur Kaasik-Aaslav 611 3078 [email protected] Martin Kulp 5885 1442 [email protected] 5