Tammiku kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise otsuse eelnõu kohta ettepanekute küsimine

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 20.06.2023 17:11 Adressaat: <"RAM Info"> Teema: 6-1/20-6 Tammiku kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise otsuse eelnõu kohta ettepanekute küsimine Manused: Tammiku kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise h.asice Tere! Lüganuse Vallavalitsus edastab 20.06.2023 kirja nr 6-1/20-6. Lugupidamisega Kristel Lahe Sekretär-juhiabi LÜGANUSE VALLAVALITSUS Transpordiamet [email protected] 20.06.2023 nr 6-1/20-6 Tammiku kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise otsuse eelnõu kohta ettepanekute küsimine Planeerimisseaduse (PlanS) § 81 lõike 1 alusel esitab Lüganuse Vallavalitsus ettepanekute küsimiseks Lüganuse valla Lüganuse alevikus asuva Tammiku kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad, keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu ja KSH mittealgatamise otsuse eelnõu (lisad 1, 2 ja 3). Palume vastus saata 30 päeva jooksul. Tammiku kinnistu (katastritunnus 64501:003:0036, pindala 87 105 m2) detailplaneering algatati Lüganuse Vallavolikogu 30.03.2022 otsusega nr 36 (Lisa 1). Planeeringu eesmärk on maakasutuse sihtotstarbe muutmine tootmismaaks, et rajada sinna päikeseelektrijaam koos seda teenindava infrastruktuuriga. Planeeringu koostamise algatamise taotluse esitas Tartu Arhitektuuribüroo OÜ (registrikood 10439501), kinnistu on Metsakohin OÜ (registrikood 10915798) omandis. Maakasutuse sihtotstarbe sajaprotsendiline muutmine tingib üldplaneeringu põhilahenduse muutmise vajaduse PlanS § 142 lõike 1 punkti 1 alusel. Planeeringu koostamisele kohaldatakse PlanS § 142 lõike 2 alusel üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust ning koostööle ja kaasamisele detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Planeeringu koostamise korraldaja on Lüganuse Vallavalitsus, kehtestaja Lüganuse Vallavolikogu. PlanS § 142 lõike 6 kohaselt antakse detailplaneeringu koostamisel eelhinnang ja kaalutakse keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marja-Liisa Veiser vallavanem Lisa 1. Detailplaneeringu lähteseisukohad Lisa 2. KSH eelhinnang Lisa 3. KSH mittealgatamise otsuse eelnõu Sama: Keskkonnaamet [email protected], Rahandusministeerium [email protected] Kaie Metsaots 5361 8707, [email protected] Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223 Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704 43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank  LÜGANUSE VALLAVOLIKOGU O T S U S Kiviõli … 202 3 nr EELNÕU Lüganuse aleviku Tammiku kinnistu päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatam ata jätm ine Lüganuse Vallav olikogu algatas Lüganuse alevikus asuva Tammiku kinnistu (katastritunnus 64501:003:0036, pindala 87 105 m 2 ) detailplaneeringu 30.03.2022 otsusega nr 36. P laneeringu eesmärk on maa sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast tootmismaaks, et rajada sinna päikeseelektrijaam. Planeeringust huvitatud isik on kinnistu omanik OÜ Metsakohin (registrikood 10915798). Tammiku kinnistule kehtib 2017. aasta haldusreformi järgselt ühinenud omavalitsuste kogu territooriumit hõlmava ühise (st praeguse Lüganuse valla) üldplaneeringu kehtestamiseni endise Lüganuse valla üldplaneering (2013), mille kohaselt on kogu kinnistul haljasmaa sihtotstarve. Sellest tulenevalt on tegemist planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõike 1 punkti 1 kohase üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku (100%) muutmisega, mis tingib üldplaneeringu põhilahenduse muutmise. Sellisel juhul kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust ning koostööle ja kaasamisele detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid (PlanS § 142 lõige 2). Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel tuleb PlanS § 142 lõi k e 6 kohaselt anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH), lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. KSH eelhinnangu koostas Tartu Arhitektuuribüroo OÜ ( 04.2023, töö nr 15423 , lisa ). Eelh innangu käigus jõu ti järeldusele, et arvestades planeeringu ala paiknemist piirkonnas, kus paljude muude võimalike kavandatavate arendustegevuste hulk on suhteliselt piiratud, saab päikeseelektrijaama rajamist pidada alale sobivaks kasutusotstarbeks. Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist, kuid nii detailplaneeringu koostamisel kui ka päikesepargi rajamisel ja opereerimisel on vajalik rakendada eelhindamise käigus väljatöötatud leevendavaid meetmeid. Eelhinnangu kohaselt ei ole KSH läbi viimine vajalik. Lüganuse Vallavalitsus esitas planeeringu lähte seisukohad , KSH eelhinnangu ja käesoleva otsuse eelnõu planeerimisseaduse § 81 lõike 1 alusel ettepanekute küsimiseks Transpordiametile , Keskkonnaametile ja Rahandusministeeriumile. Vastuseks antud ettepanekute põhjal … (täiendatakse pärast ettepanekute saamist ). Arvestades eeltoodud asjaoludega ja võttes aluseks p laneerimisseaduse § 81 lõike 1 , § 142 lõike 1 punkti 1 ja § 142 lõike 6 , keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 6 ning Tartu Arhit ektuuribüroo OÜ poolt koostatud KSH eelhinnangu , Lüganuse Vallavolikogu o t s u s t a b: Mitte algatada Lüganuse alevikus asuvale Tammiku kinnistule koostatavale detailplaneeringu le keskkonnamõju strateegilist hindamist. Detailplaneeringu le keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise otsusega saa b tutvuda Lüganuse Vallavalitsuses aadressil Keskpuiestee 20, Kiviõli linn, tööpäevadel kell 9:00 kuni 15:00, ning valla veebilehel www.lyganuse.ee . Lüganuse Vallavalitsusel teatada detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest ajalehes Põhjarannik, Lüganuse valla lehes, väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Lüganuse valla veebilehel www.lyganuse.ee ning teavitada asjaomaseid asutusi ja isikuid. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Käesoleva otsuse peale võib esitada Lüganuse Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsu sest teadasaamise päevast või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule, Jõhvi kohtumajas Kooli 2a, 41532 Jõhvi, halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse jõustumisest. Lisa . KSH eelhinnang 7537450 158750 0 0 Dmitri Dmitrijev vallavolikogu esimees Tartu Arhitektuuribüroo OÜ EEP001313, 26.03.2008, rg-kood 10439501 Ülikooli 4–3, 51003 Tartu tel +372 730 8260, e-post [email protected] Töö nr P15423 Ida-Viru maakond Lüganuse vald Lüganuse alevik Lüganuse vallas Lüganuse alevikus Tammiku kinnistu päikesepargi detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Töö tellija: Metsakohin OÜ Töö koostaja: Tartu Arhitektuuribüroo OÜ Projek+juht: Urmas Makrjakov Tartu 2023  Lüganuse vallas Lüganuse alevikus Tammiku kinnistu päikesepargi DP KSH eelhinnang Tartu Arhitektuuribüroo OÜ, 2023 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 3 2. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI JA KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS .......................... 3 2.1. PÕHIMÕTTELINE PÄIKESEJAAMA LAHENDUS ......................................................................................... 4 3. STRATEEGILISED PLANEERMISDOKUMENDID................................................................................................ 5 3.1. KOKKUVÕTE STRATEEGILISTEST ARENGUDOKUMENTIDEST .................................................................. 6 3.2. KEHTIVAD ÕIGUSAKTID........................................................................................................................... 6 4. SOTSIAALMAJANDUSLIK MÕJU...................................................................................................................... 7 5. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE...................................................................................................................... 7 6. RIIGIPIIRI ÜLESEST MÕJUST ........................................................................................................................... 7 7. LEEVENDAVAD MEETMED ............................................................................................................................. 7 8. MUUD ASJAOLUD .......................................................................................................................................... 7 9. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................... 8 10. KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................................................... 9 2  Lüganuse vallas Lüganuse alevikus Tammiku kinnistu päikesepargi DP KSH eelhinnang Tartu Arhitektuuribüroo OÜ, 2023 1. SISSEJUHATUS Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang on koostatud Ida-Viru maakonda, Lüganuse valda, Lüganuse alevik, Tammiku maaüksusele (43701:004:0722) plaanitava päikeseelektrijaama (päikesepargi) detailplaneeringu (eskiis) lahendusele. Keskkonnamõju hindamise (KMH) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuh+missüsteemi seadus (KeHJS)1. Vastavat KeHJS § 33 lg 2 p 3 ja 4 tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust juhul, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 või 3 sätestatud juhul (üldplaneeringu põhilahenduse muutmise eCepanekut sisaldav detailplaneering) või kavandatakse KeHJS § 6 lg 2 nimetatud tegevusi (energee+ka) ning anda selle kohta eelhinnang. h ps://www.riigiteataja.ee/akt/110112016004 Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Töö eesmärgiks on välja selgitada detailplaneeringu (eskiislahenduse) elluviimisega kaasnev võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus. Töö käigus hinna+ võimalikke mõjusid keskkonnale ning näh+ eCe leevendavad meetmed ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või väl+miseks. Töö annab aluse otsustajale detailplaneeringu algatamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või miCealgatamise kaalutlusotsuse tegemiseks. Eksperthinnang on valminud erineva valdkonna eksper+de koostöös. Koostatava töö eesmärk on välja selgitada, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju ehk kas on vajalik algatada KSH. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ poolt koostatavat dokumen+ saab Lüganuse Vallavalitsus ja -volikogu kasutada täiendava töövahendina DP-ga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. Käesoleva dokumendi koostamisel arvestatakse muuhulgas KeHJS § 2 lg 2, § 5, 6 ja § 33. KeHJS § 5 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt: • ületada tegevuskoha keskkonnataluvust; • põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi; • seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 2. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI JA KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS Päikeseelektrijaama võimsus on orienteeruvalt kuni 8 MW (arvestusega ca 1 MW ühe hektari kohta). Iga päikesepaneel on võimsusega 635 - 670 W ning seega koosneb päikeseelektrijaam umbes 12 600 päikesepaneelist. Paneelide asetus on tavapäraselt kas 2 paneeli ver+kaalselt kõrgusesse või 4 paneeli horisontaalselt. Üks grupp võib tähendada 11-22 paneeli laiusesse. Seega on ühes grupis kuni 44 paneeli (2 x 22 või 4 x 11 tk) (vt foto 1). Ühe paneeli kaal on umbes 33,9 kg, millele lisanduvad kinnitused ja muu karkass. Orienteeruvalt on ühe grupi kaal 6 tonni. Paneelide grupid paigaldatakse tugivaiade/pos+de abil maapinna kohale. Metallist tugivaiad süvistatakse (kuni 1,4 – 1,5 meetri sügavuseni) pinnasesse rammimisega. Päikesepaneelid asetatakse ca 35-40 kraadise kalde alla orienteerituna lõuna suunas. Paneelide madalam osa asub 80 cm kõrgusel maapinnast (mis tagab paneelide all õhu liikumise ja võimaldab hooldust - niitmine, lume koristamine jm) ning kõrgem osa ulatub kuni 4 meetri kõrgusele. Päikesepaneelide grupid asuvad üksteisest sellisel kaugusel, et ka päikese madala asendi korral ei toimuks päikesepaneelide omavahelist olulist varjutamist. Moodulid on ühendatud elektrikaablitega (elektrimaakaabelliinidega), mis „koguvad“ toodetava elektri kokku päikeseelektrijaama alajaama, kus selle pinge tõstetakse 110 kilovoldini (KV). Päikeseelektrijaama alajaamast kuni Püssi alajaamani paigaldatakse 110 KV elektrimaakaabelliin ning liitumine põhivõrguga toimub Püssi alajaamas. 3  Lüganuse vallas Lüganuse alevikus Tammiku kinnistu päikesepargi DP KSH eelhinnang Tartu Arhitektuuribüroo OÜ, 2023 Planeeringuala piirneb idast riigitee 13178 Püssi jaama teega ning lõunast kohaliku tee Alajaama teega. Juurdepääsuteena kasutatakse olemasolevat Alajaama teed. Nii ehitusaegne kui edasine opereerimise aegne liiklus toimub selle tee kaudu. Paneelide vahele ei ole vaja teid rajada. Ehitustegevus toimub pinnaselt. 2.1. PÕHIMÕTTELINE PÄIKESEJAAMA LAHENDUS Kavandatavaks tegevuseks on päikeseelektrijaama rajamine Ida-Viru maakonda, Lüganuse valda, Lüganuse alevik, Tammiku maaüksusele (43701:004:0722). Planeeritava ala suuruseks on ca 8,7 ha. Joonis 1. Planeeritav päikesepargi lahendus. 4  Lüganuse vallas Lüganuse alevikus Tammiku kinnistu päikesepargi DP KSH eelhinnang Tartu Arhitektuuribüroo OÜ, 2023 Foto 1. Illustra ivne näide päikeseelektrijaama moodulist. 3. STRATEEGILISED PLANEERMISDOKUMENDID Alljärgnevalt tuuakse ülevaade planeeringuga seotud muudest asjakohastest planeerimisdokumen+dest. Olulisemateks käesoleva detailplaneeringuga seonduvateks strateegilisteks arengudokumen+deks on:  Üleriigiline planeering „Ees+ 2030+“ on alusdokumendiks riigi otstarbeka ruumikasutuse saavutamisel, mille mõte on seada keskkonna eripäradest lähtuvad ruumilised alused asustuse, liikuvuse, üleriigilise tehnilise taristu ja regionaalarengu kujundamiseks. Energee+kavaldkonna ühe peamise eesmärgina tuuakse planeeringus välja, et tuleb väl+da soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine. Planeeringus eeldab, et elektritootmisvõimsuse arendamisel on vaja keskenduda Ees+ varustamisele energiaga. Uued energiatootmisüksused tuleb paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult. Energiajulgeoleku kindlustamiseks tasub Ees+l – lisaks põlevkivienergee+kale – keskenduda senisest rohkem hajutatumale piirkondlikule energiatootmisele. See parandab üldist energiajulgeolekut ja võimaldab paremini ära kasutada kohalikke energee+lisi ressursse (muuhulgas päike).  Ees+ keskkonnastrateegia aastani 2030. Energee+kaga seotud eesmärkideks seatakse toota elektrit mahus, mis rahuldab Ees+ tarbimis- vajadust; arendada mitmekesiseid, erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks. Arengu eesmärk on arendada Ees+ tarvet rahuldavat energee+kat, mis kasutaks erinevaid energiaallikaid. Eelistatud on need tootmisviisid, mis koormavad võimalikult vähe keskkonda, kuid võivad kasutada ka fossiilseid energiaallikaid. Väikese keskkonnakoormusega tootmistehnoloogiate väljatöötamise ja nende op+maalse tootmisrežiimiga kasutamise korral võib toota elektrit ka ekspordiks. Kliimamuutuste mõju vähendamiseks peaks Ees+ tulevikus kindlas+ mitmekesistama oma energia tootmiseks kasutatavate allikate valikut, kuid see peaks siiski olema mõistlik kombinatsioon kohalikest, nii taastumatutest (põlevkivi, turvas) kui ka taastuvatest (biomass, tuul, vesi, päike, prügilagaas, jäätmed) energiaallikatest. Lisaks on välja toodud, et taastuvatel loodusvaradel põhineva energia osakaalu suurendamine väärib toetust, kuid samas suurendab see survet looduskeskkonnale ja elus+ku mitmekesisusele. 5  Lüganuse vallas Lüganuse alevikus Tammiku kinnistu päikesepargi DP KSH eelhinnang Tartu Arhitektuuribüroo OÜ, 2023  ENMAK 2030+ Ees+ energiamajanduse arengukava aastani 2030. Kava kirjeldab Ees+ energiamajanduse arengu visioone ja valib op+maalseimad sektoraalsed lahendusteed lähtudes üldeesmärgist tagada tarbijatele turupõhise hinna ning käCesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapolii+ka eesmärkidega, samas panustades Ees+ majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Arengukava üheks üldeesmärgiks on seatud taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise mahu moodustamine 30% sisemaisest elektri lõpptarbimisest.  Ees+ taastuvenergia tegevuskava 2020. Energiatehnoloogia programmi prioriteediks taastuvate energiaallikate kasutamise edendamisel on uute tehnoloogiate arengu ergutamine ning ühe olulise arendussuunana on välja toodud ka päikeseenergee+ka.  Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering (2013) Vastavalt teemaplaneeringu seletuskirja punk+le 3.2.2. Tuulepargid, pumpelektrijaam, on eelkõige arvestatud sellega, et Ida-Virumaa võib kujuneda üheks peamiseks tuuleenergia tootmispiirkonnaks Ees+s. Valmimas on Aseri ja Narva tuulepargid. Arendamisel või planeerimisel on Päite-Vaivina, Purtse, Auvere, Lüganuse (Varja), Aidu ja Sirgala pargid. Ka planeeringu elluviimise küsimused on seotud eelkõige tuuleparkidega. Kuivõrd nende jaoks koostatakse enamas+ asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringud, siis kehtestatakse sama planeeringuga ka asjakohased maakasutus+ngimused. Päikesepargi kavandamine ei ole vastuolus teemaplaneeringuga.  Ida-Virumaa maakonnaplaneering 2030+ (2016) Väljavõte Maakonnaplaneeringu seletuskirja punk+st 4.3. Taastuvenergia: Taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine on üleriigilise planeeringu Ees+ 2030+ järgi Ees+ riikliku energiamajanduse oluline eesmärk, seda nii keskkonna- kui energiajulgeoleku kaalutlusel. Kohalikele taastuvenergiaallikatele – tuul, päike, biomass, maasoojus – baseeruva energiatootmise paiknemist nähakse hajusana üle Ees+ ning ressursside efek+ivseks kasutamiseks on olulise aspek+na välja toodud koostootmisjaamade kasutamine. Taastuvenergee+ka seisukohalt on Ida- Virumaal perspek+ivi täiendavalt arendada kohalikul tasemel päikese ja biomassile-gaasile baseeruvat energee+kat, aga võCa soojatootmiseks kasutusele ka täitunud kaevandusõõnsustesse kogunenud põhjaveereservuaarid. Alapunk+s Üldised arendus+ngimused punkt 8. on viidatud, et päikeseparkide rajamine ei ole üldjuhul lubatud väärtuslikel maas+kel, rohelises võrgus+kus ja väärtuslikul põllumajandusmaal. Päikeseparkide kavandamisel tuleb lähtuda väheväärtuslike alade kasutamisest. Põhjusel, et päikesepargid on oma olemuselt aju+se maakasutusega, siis ka väärtusliku või vähemväärtusliku põllumaa kasutamine päikesepargina ei vähenda tegelikust põllumaa olemust ja otstarvet tuleviku osas. 3.1. KOKKUVÕTE STRATEEGILISTEST ARENGUDOKUMENTIDEST Läbivaadatud strateegiliste arengudokumen6de kokkuvõ7ena järeldub, et kavandatava päikesepargi rajamine ei ole vastuolus strateegiliste arengudokumen6dega, vaid aitab kaasa neis seatud üldiste energiamajanduse ja kliimamuutuste mõju vähendamise eesmärkide saavutamisele. 3.2. KEHTIVAD ÕIGUSAKTID Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise vajalikkuse üle otsustamisel on aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuh+missüsteemi seadus (KeHJS). Kavandatav tegevus (päikeseelektrijaam) ei kuulu tegevuste hulka, mille puhul on keskkonnamõju strateegiline hindamine +ngimusteta kohustuslik, kuid hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang. Kaalutlusotsuse langetamise abimaterjaliks otsustajale on käesolev eelhinnang. Vastavalt KeHJS-le tuleb eelhinnangu andmisel lähtuda KeHJS § 33 lg 3 sätestatud kriteeriumidest: 6  Lüganuse vallas Lüganuse alevikus Tammiku kinnistu päikesepargi DP KSH eelhinnang Tartu Arhitektuuribüroo OÜ, 2023  Strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust;  Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast;  Asjakohaste asutuste seisukohast. 4. SOTSIAALMAJANDUSLIK MÕJU Detailplaneeringu ala on käesoleval ajal ak+ivselt kasutamata. Päikesepargi rajamine looks piirkonnas korrastatuma ruumikasutuse, mis on üldiselt posi+ivse sotsiaalmajandusliku mõjuga. Posi+ivne sotsiaalmajanduslik mõju seisneb taastuvenergee+ka arengus ja eCevõtlusvõimaluste avardumises. Nega+ivseks sotsiaalmajanduslikuks mõjuks võib olla päikesepargi poolt kasutatava ruumi kasutusvõimaluse äravõtmine mõnelt teiselt kasutusviisilt. Täna konkreetses asukohas teisi (ja sealjuures ühiskonnale soodsamaid) maakasutuse soove teadaolevalt ei ole. Seega ei ole antud juhul tegemist maa ebaratsionaalse kasutamisega ja seeläbi avalduda võiva nega+ivse sotsiaalmajandusliku mõjuga. 5. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE Detailplaneeringu alal ei leidu muinsuskaitsealuseid mäles+si või nende kaitsevööndeid, mistõCu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest nega+ivset kultuurilist mõju. Pärandkultuuriobjek+dest ulatub planeeringualale lõunapoolsest küljest Püssi-Kohtla teetrass (objek+st või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%) ning läänepoolsest küljest Püssi kivitee (säilinud vaid tänava nimi, munakivitee on kaetud asfaldiga), kuid planeeringulahenduse elluviimine nendele objek+dele nega+ivset mõju ei avalda. 6. RIIGIPIIRI ÜLESEST MÕJUST Piiriülest mõju päikesepargi rajamisega ei kaasne. Ees+ naaberriikide piiridest on planeeritav ala üca 50 km kaugusel. 7. LEEVENDAVAD MEETMED  Väl+da ala taimes+ku hooldusel keemiliste tõrjevahendite kasutamist.  Hooldada päikesepargi taimes+kku lähtudes pool-looduslike rohumaade hooldamise põhimõtetest teostades niitmist (1 kord aastas) suve teises pooles (miCe varem kui 10. juuli) ning niidetud hein soovitavalt koristada.  Pargi tarastamise korral leida selline lahendus, et väikeulukitele jääks ala endiselt kasutatavaks (tara silma suurus ca 15-20 cm). 8. MUUD ASJAOLUD KeHJS nimetab eelhindamise teostamisel käsitlemist vajavatena mitmeid asjaolusid, millest paljud ei ole iga eelhindamise puhul sisuliselt asjakohased. Kahetsusväärselt sageli tekib dokumen+de menetlemisel aga neil teemadel küsimusi. SeetõCu oleme edasiste ebakõlade väl+miseks toonud alljärgnevalt välja teemad, mis antud päikesepargi puhul ei ole olulised ega asjakohased. Õhureostus. Kavandatav päikeseelektrijaam ei tekita kohapeal õhureostust. Komponen+de tootmisel tekkivat õhureostust käesolevas eelhindamises ei käsitleta. Jäätmeteke. Käitamisetapis ei teki kavandatava tegevuse tulemusena jäätmeid. Ehitustegevuse ja amor+seerunud päikeseelektrijaama kasutusest kõrvaldamise käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt nõuetele. 7  Lüganuse vallas Lüganuse alevikus Tammiku kinnistu päikesepargi DP KSH eelhinnang Tartu Arhitektuuribüroo OÜ, 2023 Müra. Päikeseelektrijaama opereerimisega ei kaasne olulist müra. Ei ole põhust eeldada olulise ehitusaegse müra esinemist (nt vaiade rammimisel). Ehitusaegse mürahäiringu miCeesinemist saab väl+da korrektsete töömeetodite/töökorralduse valikuga. Vibratsioon. Päikeseelektrijaama opereerimisega ei kaasne olulist vibratsiooni. Ka ehituse perioodil teostatav rammimine ca 1,5 meetri sügavuseni ei tekita olulist ja kaugele ulatuvat vibratsiooni. Valgusreostus. Mõningane mõju võib küll kaasneda päikesepaneelidelt peegelduva päikesevalgusega, aga ei ole põhjust eeldada, et see võiks põhjustada ümbritsevale alale või objek+dele olulisi häiringuid. Soojus, kiirgus, lõhn. Kavandatav tegevus ei too endaga kaasa olulist muutust seoses soojuse, kiirguse või lõhna tekkega. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus. Ei ole põhjust eeldada oluliste tagajärgedega avariiolukordade ohtu. Riigipiiri ülene mõju. Tegevus ei asu Ees+ riigipiiri läheduses ning omab peamiselt lokaalseid mõjusid. Riigipiiriülest mõju eeldada pole põhjust. 9. KOKKUVÕTE Käesolevas eelhinnangus käsitle+ rajamine Ida-Viru maakonda, Lüganuse valda, Lüganuse alevik, Tammiku maaüksusele (43701:004:0722) plaanitava päikeseelektrijaama detailplaneeringu (eskiisprojek+) lahenduse seoseid teiste asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumen+dega, hinna+ päikeseelektrijaama rajamise eeldatavaid keskkonnamõjusid ning paku+ välja leevendavad meetmed. Eelhinnangu käigus jõu+ järeldusele, et arvestades ala paiknemist piirkonnas, kus paljude muude võimalike kavandatavate arendustegevuste hulk on suhteliselt piiratud, saab päikeseelektrijaama rajamist pidada alale sobivaks kasutusotstarbeks. Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist, kuid nii detailplaneeringu koostamisel kui päikesepargi rajamisel ja opereerimisel on vajalik rakendada väljatöötatud leevendavaid meetmeid (esitatud peatükis 7). Käesoleva eelhindamise tulemuseks on seisukoht, et KSH teostamine detailplaneeringule ei ole vajalik. 8  Lüganuse vallas Lüganuse alevikus Tammiku kinnistu päikesepargi DP KSH eelhinnang Tartu Arhitektuuribüroo OÜ, 2023 10. KASUTATUD KIRJANDUS  Taastuvenergia aastaraamat 2019. Ees+ Taastuvenergia Koda. h p://www.taastuvenergee ka.ee/wp-content/uploads/2020/10/ETEK_aastaraamat_A4_2019_veeb.pdf  Üleriigiline planeering „Ees+ 2030+“ h ps://ees 2030.files.wordpress.com/2015/12/a4_5mmbleed_ees -2030_sisu_111212.pdf  Ees+ keskkonnastrateegia aastani 2030 h ps://www.riigiteataja.ee/ak lisa/0000/1279/3848/12793882.pdf  Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering (2013)  Ida-Virumaa maakonnaplaneering 2030+ h ps://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/08/IdaViru_MP_seletuskiri.pdf  Ees+ Taastuvenergia Koda hCp://www.taastuvenergee+ka.ee/ees+-sta+s+ka/  Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus h ps://www.riigiteataja.ee/akt/110112016004 9  Tammiku kinnistu detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad 1. Alusdokumendid 1.1. Lüganuse valla üldplaneering (kehtestatud 2013); 1.2. Koostamisel olev Lüganuse valla üldplaneering (algatatud Lüganuse Vallavolikogu 22.08.2018 otsusega nr 99); 1.3. Planeerimisseadus, maakatastriseadus, ehitusseadustik ja nende alusel kehtestatud õigusaktid, sh, aga mitte ainult: ◦ Riigihaldusministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; ◦ Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused”; ◦ Keskkonnaministri 26.12.2017 määrus nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“. 1.4. Planeeringute leppemärgid (Keskkonnaministeerium 2002); 1.5. Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused. 2. Planeeringu eesmärk ja andmed planeeritava ala kohta 2.1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Lüganuse vallas Lüganuse alevikus Tammiku kinnistu (kinnistusregistriosa nr 5592150, katastritunnus 64501:003:0036, pindala 87 105 m2) maa sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast tootmismaaks, et rajada sinna päikeseelektrijaam. 2.2. Detailplaneeringuga tuleb lahendada planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 toodud asjakohased ülesanded. 3. Detailplaneeringu koostamise ja vormistamise nõuded 3.1. Detailplaneeringu koostamisel võtta aluseks digitaalselt mõõdistatud ning tehnovõrkude valdajatega kooskõlastatud geodeetiline alusplaan, mis peab olema aktuaalne (olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav, sh tehnovõrgud), täpsusastmega 1:500, EH2000 kõrgussüsteemis ja L-EST koordinaatide süsteemis. Joonisele peavad olema kantud andmed koostaja kohta (firma nimi, litsentsi nr, töö nr), mõõdistamise aeg. 3.2. Kooskõlastatud geodeetilise uurimistöö aruanne esitada ühes eksemplaris koos alusplaaniga digitaalselt .dwg formaadis Lüganuse Vallavalitsusele. 3.3. Planeeringus anda nii krundi kasutamise sihtotstarve kui ka katastriüksuse sihtotstarve. 3.4. Planeeringuga tuleb esitada: ◦ olemasoleva olukorra kirjeldus; ◦ hoonestusala paiknemine ja ehituslikud tingimused; ◦ keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks; ◦ planeeringuala liikluskorraldus, sh juurdepääs, jalakäijate ja sõidukite liikumissuunad, parkimiskorraldus; ◦ tehnovõrkude ja -rajatiste paiknemine ja tehnovarustuse põhimõtteline lahendus (elektrivarustus, välisvalgustus jm); ◦ servituutide vajadus ja ulatus. Servituutide alad kanda tehnovõrkude joonisele; ◦ tuletõrje veevõtukohtade/-mahutite paiknemine; ◦ haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted (sh arvestada võimaliku kaitsehaljastuse rajamise vajadusega elamumaa kinnistute poolsesse nurka (loodes), visuaalse barjääri loomise eesmärgil); ◦ piirete materjal, kõrgus, värvitoonid; ◦ kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused; ◦ õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ja nende ulatus. 4. Detailplaneeringu eskiis 4.1. Enne detailplaneeringu avalikku väljapanekut korraldada koostöös Lüganuse Vallavalitsusega vähemalt üks avalik lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustus (väljapanek ja arutelu). 4.2. Detailplaneeringu eskiislahendus tuleb esitada Lüganuse Vallavalitsusele läbivaatamiseks digitaalselt 4.3. Pärast eskiislahenduse heakskiitmist tuleb eskiislahendus esitada avaliku väljapaneku jaoks ka ühes eksemplaris paberkandjal mõõtkavas 1:500. 4.3. Eskiislahenduse koosseis: ◦ eskiisjoonis (ehitusõigus, maakasutus, liikluskorraldus, haljastus, tehnovõrgud) 1:500; ◦ eskiislahenduse seletuskiri; ◦ illustreeriv joonis. 4.4. Vallavalitsuse poolt heaks kiidetud eskiislahendus vormistada kooskõlastamisringile esitamiseks digitaalselt (tekstifailide formaat .doc ja .pdf, jooniste formaat .dwg ja .pdf) ja paberkandjal ühes eksemplaris. 5. Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks 5.1. Enne detailplaneeringu esitamist kooskõlastamiseks ja arvamuste andmiseks esitada detailplaneeringu lahendus Lüganuse Vallavalitsusele läbivaatamiseks. 5.2. Vallavalitsuse poolt heaks kiidetud eskiislahendus vormistada kooskõlastamisringile esitamiseks digitaalselt (tekstifailide formaat .doc ja .pdf, jooniste formaat .dwg ja .pdf). 6. Detailplaneeringu koosseis 6.1. Detailplaneeringu seletuskiri peab sisaldama ka tiitellehte ja sisukorda; 6.2. Jooniste hulka peavad kuuluma: ◦ asukohaplaan 1:5000; ◦ põhijoonis (ehitusõigus tabelina, maakasutus, liikluskorraldus, parkimine, haljastus jm) 1:500; ◦ tehnovõrkude koondplaan (tehnovõrkude paiknemine, vajalikud võimsused tabelina, servituudid, servituutide vajadus tabelina) 1:500; ◦ üks planeeringulahendust illustreeriv joonis; ◦ vajadusel muud skeemid ja illustratsioonid. 6.3. Lisamaterjalide hulka kuuluvad planeeringu dokumentatsioon, keskkonnamõju strateegiline eelhinnang, planeeringule antud seisukohtade ja arvamuste ning nendega arvestamise tabel (koostab planeeringu koostaja) ja muud võimalikud materjalid. 6.4. Joonistel peavad kõik piirikihid olema üheaegselt loetavad. 7. Detailplaneeringu kooskõlastamine ja esitamine vastuvõtmiseks 7.1. Lüganuse Vallavalitsus esitab detailplaneeringu kooskõlastamiseks asutustega sh (nimekiri võib täieneda planeeringuprotsessi käigus): ◦ Päästeamet; ◦ Transpordiamet; ◦ Keskkonnaamet; ◦ tehnovõrkude valdajad; ◦ vajadusel teised asutused. 7.2. Pärast detailplaneeringu kooskõlastamist esitab planeeringu koostaja Lüganuse Vallavalitsusele detailplaneeringu materjalid koos lisadega, mille põhjal Vallavalitsus teeb vastuvõtmise otsuse, millega kinnitab, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja valla ruumilise arengu eesmärkidele. Vastuvõetud detailplaneering suunatakse avalikule väljapanekule. 7.3. Planeeringu lisana esitada ettepanekute ja kooskõlastuste kokkuvõte märkustega arvestamise või arvestamata jätmise kohta ja kooskõlastamiste kirjade koopiad. 8. Detailplaneeringu üleandmine 8.1. Peale seadusjärgse menetluskorra läbimist ja võimalike muudatuste sisseviimist esitada detailplaneering lõplikul kujul Lüganuse Vallavolikogule kehtestamiseks digitaalselt (tekstifailid .doc ja .pdf formaadis, joonised .dwg ja .pdf formaadis) ning ühes eksemplaris paberkandjal. 8.2. Planeeringu koostaja vormistab planeeringu graafilise osa nii, et see on kohane Maa- ametile esitamiseks (vt punkt 1.3).