Seisukoha küsimine KSH algatamata jätmise eelnõule ning detailplaneeringu lähteseisukohtadele

MUHU VALLA VOLIKOGU OTSUS (eelnõu ) Hellamaa 16 . august 202 3 nr Kuivastu küla Kaura salu ja Uue-Ankru katastriüksus t e detailplaneeringu algatamine , keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine ning lähteseisukohtade kinnitamine Muhu Vallavalitsusele on esitatud taotlus Muhu vallas Kuivastu külas asuva te Kaura salu ( registriosa number 2454234 , katastritunnus 47801:00 1:1070 , sihtotstarve maatulundusmaa , pindala 9,92 ha ) ja Uue-Ankru ( registriosa number 3201334 , katastritunnus 47801:00 8:0142 , sihtotstarve maatulundusmaa , pindala 4,72 ha ) katastriü ksusele detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringu eesmärgiks on maaüksus t e le päikeseelektrijaama ja selle toimimiseks vajalike ehitiste rajamin e. L äbi planeerimise muudetakse kinnistute maakasutuse sihtotstarve tootmismaaks, määratakse ehitusõigus ja arhitektuurse d tingimuse d päikeseelektrijaama rajamiseks , liikluskorraldus e põhimõt ted, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha d , rajatiste ja haljastus e põhimõtted ja ulatus, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatus ning seatakse keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Esitatud avalduse kohaselt soovitakse planeeringu alale rajada ligikaudu 10 MW võimsusega päikeseelektrijaam. Kavandatud Kaurasalu ja Uue-Ankru detailplaneeringu ala kattub osaliselt Muhu Vallavolikogu 16.11.2022 otsusega nr 72 kehtestatud Kaura detailplaneeringu alaga . Kaura detailplaneeringuga jagati Kaura katastriüksus kaheks, millest osale (Kaura katastriüksus) kavandati päikesep a rgi rajamine (Kaurasalu katastriüksus) jäeti maatulundusmaaks ning sinna ehitisi ei kavandatud . Kaura päikese elektrijaama rajamisega on alustatud. Sisuliselt on Kaurasalu ja Uue-Ankru detailplaneeringu eesmärk laiendada Kaura maaüksusele rajatavat päikeseelektrijaama . Detailplaneeringuga kavandatav tegevus toetab riiklikke eesmärke vähendada süsinikuheidet ja suurendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu . Muhu valla üldplaneeringuga ei ole Kaurasalu ega Uue-Ankru maaüksustele reserveeritud ühtegi maakasutuse juht otstarvet . Üldplaneeringu kohaselt tuleb tootmistegevus suunata eelkõige üldplaneeringuga määratud äri- ja tootmismaa juhtotstarbega maa-aladele. Mujal valla territooriumil väljaspool juhtotstarbega maa-alasid, on hoonestatud külakeskustes või nende vahetus läheduses äri- ja tootmistegevuse planeerimisel ja ehitamisel olulisim tingimus kvaliteetse elukeskkonna säilitamine. Muhu valla üldplaneeringus on välja toodud, et Saare maakonnas on keskmisest väiksemast pilvisusest ja suuremast albeedost tingituna Eesti parim potentsiaal päikeseenergia tootmiseks. Määravaks teguriks üle 50 kW võimsusega päikese elektrijaamade rajamisel on piisava tugevuse ja võimsusega elektriliinide ning alajaamade olemasolu ja kaugus neist. Majanduslikel ja visuaalsetel kaalutlustel on sobilik päikesepaneele paigaldada hoonete katustele ning olemasolevatele ja endistele tööstusaladele, kus on olemas sobivad liitumisvõimalused. Päikese elektrijaamade rajamiseks sobilike aladena käsitletakse ka elektriliinide ja alajaamade vahetus läheduses asuvaid lagedaid ja vähemetsaseid alasid. Kaurasalu ja Uue-Ankru detailplaneeringuala ei asu külakeskuses ega selle läheduses. Lähim hoonestatud katastriüksus asub planeeringualast ca 5 60 meetri kaugusel. Planeeringuala lähiümbruses ei asu sellise funktsiooniga hoonestust, mida kavandatav taastuvenergia tootmine võiks häirida. Planeeringuala asub valdavas ulatuses metsamaal. Lähipiirkonnas asub Kaura päikese elektrijaam , hoonestamata maatulundusmaad, kesk- ja kõrgepingeliinid, Võiküla 35-110 kV alajaam. Tehnovõrkude lähedus võimaldab päikeseelektrijaama liitmise elektrivõrku vähimate kulutustega. Planeeringuala asub Muhu valla üldplaneeringuga sätestatud avalikult kasutatavalt teelt raskesti ligipääsetaval alal, mis üldjuhul välistab ehitustegevuse. Kohalik omavalitsus võib põhjendatud juhul lubada ehitamist ka ehitustegevust üldjuhul välistavatel aladel. Raskesti ligipääsetavatel aladel saab erandi tegemise eelduseks olla eelkõige juurdepääsu tagamine, aga ka vajalike kommunikatsioonide rajamise ja edasise teenindamise vähene vajadus. Planeeringualaga piirnevale Kaura kinnistule on rajatud juurdepääs ning paigaldatud on elektri maakaabelliin, mistõttu on langenud ära peamised argumendid, mis muudavad ala raskesti ligip ä äsetavaks. Kuna päikese elektrijaam ei vaja igapäevast hooldust, siis on planeringuga seonduv koormus ligipääsuteele eeldatavalt väike ja sellega kaasnevad sotsiaalsed mõjud vähesed. Teisalt on ainus juurdepääs planeeringualale mööda kaitsealust munakiviteed. Kultuurimälestis on halvas seisukorras ning seisukord võib ehitustegevuse tulemusel veelgi halveneda. Munakivitee säilimiseks on vaja seada kaitse- ja kausutustingimused. Muhu valla üldplaneeringu kohaselt paikneb detailplaneeringuala roheli s e võrgustiku tugialal. Tegemist on ligi 30 km 2 suuruse alaga, mis hõlmab suurema osa Muhu saare kaguosast. Rohelise võrgustiku eesmärk ökoloogilise võrgustikuna on sidusa elurikka looduskeskkonna hoidmine. Planeeringu elluviimisega langeb looduslike alade osatähtsus detailplaneeringu elluviimisel planeeringuala osas alla 90%. Detailplaneeringuga tuleb leida lahendused, kuidas tagada rohelise võrgustiku toimivus ja sidusus ning seada vastavad leevendusmeetmed . Planeeringualale päikesepaneelide rajamisel tuleb säilita da avatud ruum ja võimaldada ulukite vaba liikumine. Planeeringuala paikneb osaliselt Võiküla väärtusliku maastiku servaalal. Valdav osa kavandatud päikese elektirjaama st jääb väärtuslike maastike alalt välja. Arvestades planeeringuala asukohta raskesti ligipääsetaval alal ning vähest mõju maastikuvaadetele aga ka kavandatava tegevuse pööratavust ( Päikese elekt r ijaama amortiseerumisel ja tegevuse lõpetamisel on võimalik rajatistealust maad kasutusele võtta uuesti täies mahus metsamajandusmaa , heina - või karjamaana ), ei avalda kavandatud tegevus eeldatavalt olulist mõju maastiku väärtustele. Detailplaneeringuga tuleb sätestada tingimused maastikuväärtuste säilitamiseks. Valdav osa p laneeringu ala st asub metsamaal. Metsaökosüsteeme peetakse üheks e b asobivaimaks kohaks päikeseelektrijaamade rajamiseks, kuna selle tulemusel metsaökosüsteem hävib. Ajaloolistelt on planeeringualal valdavas osas asunud lagedad rohumaad, mis olid kasutusel karja- või heinamaana. Metsamaa osakaal oli väike. Hiljem on ala kasutusest välja langenud ning metsastunud. Valdava osa detailplaneeringu ala ökosüsteemide seisund ja sidusus on vilets. Mõnevõrra paremas seisus on planeeringuala põhjaosa, kus metsaökosüsteemi seisund on keskmine, kuid sidusus vilets. Kavandatava detailplaneeringuga alale päikeseelekt r ijaama rajamine on mõeldav vaid siis, kui selle käigus tõstetakse ala praegust kesist ökoloogilist väärtust ning taastatakse kunagine pärandkooslus ja tagatakse selle edasine järjepidev hooldus. Detailplaneeringu koostamisel tuleb analüüsida ja hinnata kas ja kuidas on võimalik tõsta ala ökoloogilist väärtust ning seada selle tagamiseks vastavad tingimused. Kaura salu ja Uue-Ankru katastriüksus ed ei paikne ühelgi Natura 2000 võrgustiku alal ega kaitsealal, hoiualal, liigi püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Planeeringuala lähistel paikneb Kuivastu merikotka püsielupaik (Keskkonnaregistri kood KLO3002444) planeeringu alale ulatub I kaitsekategooriasse kuuluva merikotka (Haliaeetus albicilla) elupaik . Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 kohaselt k eskkonnamõju strateegilise hindamise ( KSH ) kohustusega tegevuste hulka, kuid sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS-e § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju (sh mõju merikotkale) olulisuse väljaselgitamiseks on Muhu Vallavalitsus tellinud keskkonnamõjude eelhinnangu , mille raames koostati ka e ksperthinnang päikeseelektrijaama rajamisega kaasneda võiva mõju hindamiseks merikotka elupaigale . Eelhinnang ja selle lisa on esitatud käesoleva otsuse lisas 1, kuid kuna need sisaldavad infot I kaitsekategooria liigi täpsete elupaikade kohta, mida looduskaitseseadusega (§ 53 lg 1) on keelatud massiteabevahendites avalikustada , on nimetatud lisa vaid asutusesiseseks kasutamiseks . Eelhinnangu koostamisel lähtuti KeHJS § 33 lg 4 ja lg 5 toodud kriteeriumitest. Töö käigus hinnat i võimalikke mõjusid keskkonnale ning n äh ti ette leevendavad meetmed ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või vältimiseks. Eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni kavandatava tegevuse kohta ei ole selle realiseerimisel alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist ja detailplaneeringu läbiviimiseks ei ole vaja algatada KSH-d. Eelhinnangu koostamisel toodi välja meetmed, tingimused ja soovitused, mida tuleb d etailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel ja elluviimisel mõjude leevendamiseks rakendada . Nimetatud meetmed on esitatud detailplaneeringu lähteseisukohtades (lisa 2). Üks oluli ne leevendav mee de o n kotkaeksperdi poolt väljatoodud metsapuhvri säilitamise nõue. Nimetatud puhver hõlmab osaliselt ka Kaura kinnistut , kuhu on varasemalt Kaura katastriüksuse detailplaneeringu raames kavandatud päikese elektrijaama rajamine. Tänaseks on Kaura kinnistule väljastatud ehitusluba päikeseelektrijaama rajamiseks , mis ei hõlma kõnealust ala. Planeeringust huvitatud isik on kinnitanud, et Kaurasalu ja Uue-Ankru detailplaneeringu valmimisel on ta valmis loobuma nimetatud alasse päikese elektrijaama kavandamise st . Lähtuvalt eelnevast ning tagamaks vajaliku puhverala säilimist on otstarbekas liita detailplaneeringu alasse ka osaliselt (ca 0,67 ha ulatuses) Kaura katastriüksus, eesmärgiga muuta varasema detailplaneeringuga sätestatud päikeseelekt r ijaama ala. Planeeringuala suurus ja piirid on esitatud lähteseisukohtades (lisa 2). Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 esitas Muhu Vallavalitsus käesoleva otsuse eelnõu asjaomastele asutustele seisukoha võtmiseks. /Detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise eelnõud täiendatakse vastavalt asutuste seisukohtadele / Lähtudes keskkonnamõjude eelhinnangu tulemustest ja asjaomaste asutuste seisukohast, leiab Muhu Vallavolikogu, et juhul kui rakendatakse vajalikke leevendusmeetmeid ei kaasne kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju, mida peaks hindama läbi keskkonnamõjude strateegilise hindamise. Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 l õike 1, planeerimisseaduse § 125 l õike 2, § 128 l õike 1, § 1 40 l õike 2 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 l õike 2 ja §34 lõike 2 ning arvestades asjast huvitatud isiku esitatud avaldust, Muhu Vallavolikogu o t s u s t a b: Algatada Kuivastu küla Kaura salu ( 47801:001:1070) ja Uue-Ankru ( 47801:008:0142 ) katastriüksus t e detailplaneering , mis hõlmab osaliselt ka Kaura katastriüksust 47801:001:1069) . Planeeringu eesmärgiks on maa-alale päikese elektr i jaama ja selle toimimiseks vajalike ehitiste rajamine. Mitte algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist Kuivastu küla Kaurasalu ja Uue-Ankru katastriüksus t e detailplaneeringule, mille a) koostamise algataja on Muhu Vallavolikogu (aadress Keskuse , Liiva k, Muhu vald, Saare maakond 94701, telefon: 4530672, vald @muhu.ee); b) koostamise korraldaja on Muhu Vallavalitsus (aadress Keskuse , Liiva küla, Muhu vald 94701, Saare mk, tel: 4530672, [email protected]); c) koostaja on DP Projektbüroo OÜ (aadress Rohu 5, Kuressaare 93819 , alar @ dpprojekt.ee ). d) kehtestaja on Muhu Vallavolikogu. Kinnitada Kuivastu küla Kaura salu ja Uue-Ankru katastriüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt käesoleva otsuse lisale 2 . Otsus jõustub teatavakstegemisest. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest, esitades vaide Muhu Vallavolikogule (94701 Liiva küla , Muhu vald, Saare maakond) Haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu Kohtumajale (Rüütli 19, 80010 Pärnu) Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Ain Saaremäel v olikogu esimees Lisa 2 Muhu Vallav olikogu 1 6 . 0 8 . 20 2 3 . a otsuse nr ..... juurde DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Detailplaneeringu nimetus Kuivastu küla Kaurasalu ja Uue-Ankru katastriüksuste detailplaneering Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ja planeeritav ala TAOTLEJA Taotleja nimi Energia Kapital OÜ Isikukood/ registrikood 12182383 PLANEERITAVA ALA LIGIKAUDNE SUURUS: Detailplaneeringuala pindala Ca 15,31 ha m² DETAILPLANEERINGU EESMÄRK: Päikeseelektrijaama (PEJ) ja selle toimimiseks vajalike ehitiste rajamine. DETAILPLANEERINGU ALA Detailplaneeringu lähtematerjalid PLANEERITAVA ALA ASEND / OLEMASOLEV MAAKASUTUS: Maaüksus t e lähiaadress id Kaurasalu, Uue-Ankru , Kaura Katastriüksus te tunnus ed 4 7 8 0 1 : 0 0 1 : 1 0 7 0 4 7 8 0 1 : 0 0 8 : 0 1 4 2 4 7 8 0 1 : 0 0 1 : 1 0 6 9 Kinnistu numbrid 2 4 5 4 2 3 4 3 2 0 1 3 3 4 2 2 6 8 6 6 5 0 Olem a solev sihtotstarve maatulundusmaa OLEMASOLEV ÜLDPLANEERING: Muhu valla üldplaneering kehtestatud Muhu Vallavolikogu 15 . 06 .20 22 .a otsu s ega nr 48 OLEMASOLEV DETAILPLANEERING: Planeeringuala kattub osaliselt Kuivastu küla Kaura detailplaneeringuga (kehtestatud 16.11.2022 Muhu vallavolikogu otsusega nr 72 ). MENETLUSTINGIMUSED ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV ei EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMINE ei maakorralduslikud ja ehituslikud nõuded PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTUS, KRUNTIDE TÄISEHITUS Lubatud on katastriüksuste piiride muutmine ja vajadusel uute katastriüksuste moodustamine vastavalt maa kasutusotstarbele KRUNTIDE SIHTOTSTARVE Tootmismaa, maatulundusmaa HOONESTUSE KAVANDAMISE ÜLD PÕHIMÕTTED Planeeringualale hooneid ei kavandata, lubatud inverterid, alajaamad, postidel päikesepaneelid jms . Tootmismaa kavandamisel lähtuda Muhu valla üldplaneeringu peatükis 5 . 7 ja 6.8.3 sätestatud maakasutus- ja ehitustingimustest. Planeerimis- ja ehitustegevusega ei tohi halvendada naaberkinnistute olemasolevat olukorda (sademetest tekkinud liigvete juhtimine naaberkinnistule vms ). Planeeringus määrata rajatiste (päikesepaneelide) suurim lubatud kõrgus, ning vajadusel muud ehituslikud- ja kujunduslikud tingimused . SERVITUUDID Selgitada välja servituutide seadmise vajadus TEED Detailplaneeringus k asutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi . Juurdepääs planeeringualale kavandada Võiküla munakiviteelt ( 4780019 ) mööda Kuivastu küla K aura katastriüksuse detailplaneeringuga rajatud teed . Teede ja liinide rajamisel kasutada eelkõige olemasolevat teedevõrku, trasse ja sihte. Võiküla munakivitee on muinsuskaitse all (reg. nr. 27286). Tegevuste kavandamisel tuleb vajadusel teha koostööd Muinsuskaitseametiga. Võiküla munakivitee osas tuleb arvesse võtta tee kandevõimet ja koormuspiiranguid, et vältida liiga raskete munakiviteed lõhkuda võivate transpordivahendite liikumist. Tee halb seisukord ei või halveneda . E hitusperioodiks tuleb eelistatult valida külmunud pinnase periood või transportida ehitusmaterjal alale väiksemates kogustes, mis jäävad kindlasti alla Võiküla munakivitee kandevõimet. Üheks võimaluseks on vedada ehitusmaterjalid projektalale külmunud pinnase perioodil, mis võimaldab ehitustöid vähemate takistustega külmunud pinnase perioodist ülejäänud ajal . A rendaja ja tee omaniku vahel tuleb sõlmida leping , et oleks tagatud tööde ajal ja pärast tööde lõppemist munakivitee taastamis- ja korrastustööd. Vajadusel tuleb arendajal korraldada geodeetilised mõõtmised munakivitee kahjustuste ulatuse hindamiseks . PARKIMISTINGIMUSED Parkimine tuleb lahendada oma katastriüksusel tegelikust vajadusest lähtuvalt . HEAKORD , HALJASTUS , PIIRDED Lahendada detailplaneeringuga. Maksimaalselt säilitada kõrghaljastust. Säilitada planeeringualal väärtuslikule maastikule jääval osal võimalikult palju sealseid väikevorme, antud juhul eeskätt vanu kiviaedu. K avandatud DP alal tuleb energiatootmine integreerida loodussõbraliku põllumajandusega, täpsemalt rajada PEJ nii, et seal on võimalik taastada kunagine pärandkooslus ja seda edaspidi ka hooldada . J ätta PEJ paneelide vahele ja ümber ruumi loodusele (ja vajadusel ka kariloomadele). Elurikkuse seisukohast on otstarbekas paigutada paneeliread hõredamalt (soovitatavalt vähemalt 10 meetrit, eelistatult rohkemgi), tagades, et paneeliridade vahele jääb päikeselist ala . Igal juhul tuleb vältida rohttaimede mürgitamist, paneelide ümbruse kruusa või geotekstiiliga katmist . V ältida tuleb PEJ aluse pinnase koorimist ja eemaldamist . K asutada vajadusel PEJ rajamise käigus hävinenud taimestiku taastamisel ja avatud alale omase koosluse kujundamisel vastavatesse mullatingimustesse ja piirkonda sobivaid liigirikkaid seemnesegusid . V ältida PEJ ümber enamiku elustiku jaoks läbimatu aia rajamist ning olenevalt alal taastatava pärandkoosluse majandamisviisist kas loobuda tara rajamisest ja/või kasutada elustikusõbralikke alternatiive; Teede ja ehitiste rajamisel ei tohi rikkuda piirkonna veerežiimi. Liigvett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. MUUd tingimused ja Keskkonnameetmed M eetmed, tingimus ed ning soovitus ed, mida tuleb d etailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel ja elluviimisel rakendada potentsiaalse te mõju de leevenda miseks Detailplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda eelhinnangus välja toodud leevendusmeetmetest ja tingimustest. Detailplaneeringu koostamisel tuleb analüüsida ja hinnata kas ja kuidas on võimalik tõsta ala ökoloogilist väärtust ning seada selle tagamiseks vastavad tingimused. PEJ rajada kotkapesast vähemalt 330 m kaugusele . A rvestada kotkaeksperdi poolt väljapakutud merikotka elupaigas asuva metsapuhvriga ( esitatud eelhinnangus j oonis el 3-4) ja PEJ-d sinna mitte rajada; Planeeringu elluviimisega seotud ehitustegevused jms potentsiaalselt suuremat häiringut tekitavad tööd korraldada väljaspool lindudele tundlikku pesitsusperioodi (kõige tundlikum pesitsusperiood kestab orienteeruvalt 15. aprillist kuni 30. juunini). Soovitatav on väljaspool merikotka elupaika arvestada PEJ rajamisel kotka pesitsusperioodiga ning teha ehitustööd perioodil 1. august kuni 14. veebruar . S oovitatav on kavandada PEJ alale planeeritavad päikesepaneelid minimaalselt vajaliku vertikaalnurgaga . S oovitav on teha müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid ainult tööpäevadel ajavahemikus kell 8.00 kuni 18.00 . K uival perioodil tuleb vältida tolmuheidet. PEJ amortiseerumisel tuleb näha ette päikesepargi likvideerimine , maa sihtotstarbe muutmine maatulundusmaaks ning ala edasine kasutus pärandkooslusena. Detailplaneering peab sisaldama planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude (sh majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude) analüüsi ning detailplaneeringuga tuleb seada negatiivsete mõjude leevendamiseks vastavad keskkonnatingimused. Detailplaneeringus k äsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas paikneva Kaura katastriüksuse detailplaneeringu la hendusega. Insenervõrkude rajamise tingimused VEEVARUSTUS - KANALISATSIOON - SADEVETE KANALISATSIOON - SOOJUSVARUSTUS - ELEKTER Lahendada vastavalt tehnilistele tingimustele . PEJ ja alajaamavahelised sideliinid tuleb rajada kas maaliinina või isoleeritud kaabliga; Detailplaneeringu plaanil peab olema näidatud süsteemi paiknemine, selle tehnoloogilised ühendused. Näha ette võimalus süsteemi hoolduseks, remondiks või likvideerimiseks. SIDE Lahendada vastavalt vajadusele MÄRKUSED: Detailplaneeringuga lahendatavate insenerkommunikatsioonide projekteerimistööde maht ei piirdu käesoleva detailplaneeringu planeeringuala piiridega ning võib vastavalt täiendavale kommunikatsioonide projekteerimise vajadusele suureneda ja haarata juurde kommunikatsioonid ka väljaspool planeeringuala piire. PLANEERINGU KOOSTAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD Planeeringu algatamise hetkel täiendavate uuringute vajadust ette ei nähta. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vaja teha täiendavaid uuringuid (ekspertiise, analüüse vms), siis tuleb need teha ja lisada planeeringu materjalide hulka. ERITINGIMUSED JA TÄIENDAVAD KOOSKÕLASTUSED Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. PLANEERING TULEB KOOSKÕLASTADA: Kaitseministeerium Keskkonnaamet Keskkonnaministeerium Transpordiamet Muinsuskaitseamet Politsei- ja Piirivalveamet Põllumajandus - ja Toidu amet Päästeamet T arbijakaitse ja T ehnilise Järelevalve Amet Terviseamet Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud, sh planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud, naaberkinnisasjade omanikud ja tehnovõrkude valdajad , Muinsuskaitseamet . Planeeringu koostamisse kaasatakse Rahandusministeerium. Detailplaneeringu koostamise käigus fikseerida koostöö ja puudutatud isikute kaasamine DETAILPLANEERINGU VORMISTAMINE, KOOSSEIS JA SISUSTAMINE Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda Riigihalduse ministri 17.10.2019.a. määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. DETAILPLANEERINGU GRAAFILINE OSA VORMISTADA MÕÕTKAVAS M 1:500 (Mõõtkavad võivad erineda nõutust tingimusel, et joonised oleks loetavad.) DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA: SITUATSIOONI SKEEM, M 1:10 000 GEODEETILINE ALUSPLAAN KRUNTIMISE SKEEM (juhul kui toimub kruntimine) PLANEERINGU PÕHIJOONIS , tehnovõrkude planeering ja kitsendused LIIKLUSSKEEM koos parkimisvõimaluste lahendamisega planeeringualal (võib olla väljendatud põhijoonisel) HEAKORRASTUS- JA HALJASTUSSKEEM (võib olla väljendatud põhijoonisel) KESKKONNAKAITSEABINÕUDE SKEEM (võib olla väljendatud ka seletuskirjas) VERTIKAALPLANEERINGU SKEEM TEEDE PÕIKLÕIGETE SKEEMID PLANEERINGULAHENDUSE RUUMILINE ILLUSTRATSIOON ÜLDPLANEERINGU TEKSTI JA JOONISTE MUUDATUSTE ETTEPANEK SELETUSKIRI Detailplaneeringu koosseis peab vastama planeerimisseaduses esitatud nõuetele. Detailplaneeringus tuleb planeerimispõhimõtted esitada graafilisel kujul selgelt loetavate tingmärkidega koos selgitava tekstilise osaga. PLANEERINGU JUURDE KUULUVAD LISAD Lisad sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Kui planeerimismenetluses viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, siis on keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne planeeringu juurde kuuluv lisa. Kui planeerimismenetluses sõlmitakse planeerimis seaduse § 130 või 131 alusel haldusleping või § 4 lõike 2 1 kohane leping, loetakse nimetatud lepingud planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks. DETAILPLANEERINGU ESITAMINE DETAILPLANEERING ESITADA MUHU VALLAVALITSUSELE GEODEETILINE ALUSPLAAN, digitaalselt dgn/dwg formaadis Detailplaneeringu eelnõu (eskiislahendus) esitatakse digitaalselt Muhu Vallavalitsusele põhilahenduse läbivaatamiseks ja lähteseisukohtadele vastavuse kontrollimiseks. Detailplaneeringu eelnõu (eskiislahendus) esitatakse digitaalselt ja 1 eksemplaris paberkandjal Muhu Vallavalitsusele avaliku väljapaneku korraldamiseks . Detailplaneeringu eelnõu koos kõikide vajalike lisadega esitatakse planeeringu kooskõlastamise korraldamiseks Vallavalitsusele digitaalselt allkirjastatult MUHU VALLAV ALITSUSELE VASTUVÕTMISEKS, AVALIKUSTAMISEKS JA AVALIKUKS ARUTELUKS. Esitada paberkandjal ühes eksemplaris ja digitaalselt pdf, dgn/dwg või shp formaadis. NB materjalid peavad sisaldama ka planeeringulahenduse ruumilist illustratsiooni. MUHU VALLAV OLIKOGULE KEHTESTAMISEKS Paberkandjal kahes eksemplaris ja digitaalselt pdf, dgn/dw g vastavalt planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavatele nõuetele MÄRKUSED: Kõik digitaalselt esitatavad materjalid võib esitada eelnevalt ka e-posti teel meilile ([email protected]) PLANEERINGU (DP) KOOSTAMISE EELDATAV AJAKAVA JA TÄHTAJAD etapp aeg DP eelhinnangu koostamine, lähteseisukohtade ja KSH algatamise vajalikkuse osas seisukohtade küsimine mai - juuli 202 3 DP algatamine, KSH algatamata jätmine august 2023 DP eelnõu koostamine august - detsember 2023 DP kooskõlastamine ja arvamuse andmine jaanuar 202 4 DP vastuvõtmine veebruar 202 4 DP avalik väljapanek (vähemalt 14 päeva) märts 202 4 DP avalik arutelu aprill 202 4 DP kehtestamine mai 202 4 Detailplaneeringu koostamise ajakava on eelduslik. Lähtuda tuleb planeerimisseaduses sätestatud tähtaegadest ning menetlusetappidest. Vastavalt planeerimisseaduse § 139 lõikele 2 tuleb detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Lepingud Planeeringu koostamiseks ja finantseerimiseks on sõlmitud haldusleping ................ , milles fikseeritakse poolte kohustused detailplaneeringu koostamisel ja koostamise rahastamisel. KOOSTAJA Pille Tamm maa- ja planeeringu spetsialist KUUPÄEV 1 6 . 0 6 . 2 0 2 3 Versioon 09.06.2023 /// Töö nr 23004616 Kaurasalu ja Uue-Ankru kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang Lõpparuanne Töö nr 23004616 Tartu, 2023 Anni Kurisman Keskkonnakorralduse spetsialist Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] Kaurasalu ja Uue-Ankru kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang Sisukord SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 5 1 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA KIRJELDUS .................................... 6 2 VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE ................. 8 2.1 Eesti üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ ..........................................................................................8 2.2 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 .............................................................................................8 2.3 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030) ..........................................................8 2.4 Saare maakonnaplaneering 2030+ ....................................................................................................9 2.5 Muhu energia- ja kliimakava 2030 .................................................................................................. 10 2.6 Muhu valla üldplaneering ................................................................................................................ 10 3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU .......................................................................... 13 3.1 Maakasutus ..................................................................................................................................... 13 3.2 Loomastik ........................................................................................................................................ 15 3.3 Taimestik ja kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik.................................................. 19 3.4 Kultuuriväärtused ............................................................................................................................ 20 3.5 Geoloogia ja hüdrogeoloogia, pinnas, pinna- ja põhjavesi ............................................................. 20 3.6 Sotsiaalmajanduslik olukord ............................................................................................................ 21 4 KESKKONNAMEETMED JA LÕPPJÄRELDUS ................................................... 22 Kaurasalu ja Uue-Ankru kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang 5 SISSEJUHATUS Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnang on koostatud Saaremaal Muhu vallas Kuivastu külas asuvatele Kaurasalu (47801:001:1070) ja Uue-Ankru (47801:008:0142) kinnistutele kavandatava detailplaneeringu (edaspidi DP) eskiislahendusele. KSH eelhinnangu eesmärk on selgitada välja kavandatava DP eskiislahenduse elluviimisega kaasnev võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus. Töö käigus hinnatakse võimalikke mõjusid keskkonnale ning vajadusel nähakse ette leevendavad meetmed ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või vältimiseks. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (edaspidi KeHJS) on keskkonnamõju kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KSH kohustuslikkus sätestatakse KeHJS-i § 33 lg 1. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS-i § 33 lõike 1 kohaselt KSH kohustusega tegevuste hulka, kuid sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS-e § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõik e4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Eelhinnangu koostamisel lähtuti KeHJS § 33 lg 4 ja lg 5 toodud kriteeriumitest. Tulenevalt eelnevast on otsustajal võimalik KSH eelhinnangut kasutada abimaterjalina kaalutlusotsuse tegemisel KSH algatamise või mitte algatamise ning detailplaneeringu edasise menetluse osas. Eelhinnang ja selle lisa on asutusesiseseks kasutamiseks, kuna sisaldavad infot I kaitsekategooria liigi täpsete elupaikade kohta, mida looduskaitseseadusega (§ 53 lg 1) on keelatud massiteabevahendites avalikustada. 6 Kaurasalu ja Uue-Ankru kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang 1 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA KIRJELDUS KSH eelhinnangusse hõlmatud Kaurasalu ja Uue-Ankru kinnistud paiknevad Muhu saare kaguosas, umbes 800 m kaugusel merest. Kinnistud on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega, hoonestamata ja eraomandis. Kinnistute kogupindala on 14,64 ha. Maaüksustega seotud täpsem info on koondatud alljärgnevasse tabelisse. Tabel 1-1 Ülevaade DP eskiislahendusse hõlmatud maaüksustest Nimi Katastritunnus Pind (ha) Kõlvik Haritav maa 0,06 ha, metsamaa 9,71 ha, muu maa Kaurasalu 47801:001:1070 9,92 0,15 ha Looduslik rohumaa 0,01 ha, metsamaa 4,55 ha, muu Uue-Ankru 47801:008:0142 4,72 maa 0,16 ha Kaurasalu ja Uue-Ankru kinnistutele detailplaneeringu (edaspidi ka DP) koostamise peamine eesmärk on rajada maaüksustele päikeseelektrijaam (edaspidi PEJ). Täpsemalt on DP eesmärk muuta läbi planeerimise kinnistute maakasutuse sihtotstarve tootmismaaks, samuti on eesmärk ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine PEJ rajamiseks liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine, rajatiste ja haljastuse põhimõtete ja ulatuse määramine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine. Joonis 1-1 Kavandatava Kaurasalu ja Uue-Ankru DP ala ning kehtestatud Kaura DP ala paiknemine. Aluskaart: Maa-amet, 2023 www.hendrikson.ee Kaurasalu ja Uue-Ankru kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang 7 Kavandatud Kaurasalu ja Uue-Ankru DP ala piirneb kehtestatud Kaura DP alaga, kus käivad samuti ettevalmistused PEJ rajamiseks. 2023. a märtsi seisuga on tulevasel Kaura PEJ alal toimunud järgmised tööd: raadatud alal kasvav mets, eemaldatud kännud ja kivid ning maapind freesitud, rajatud on juurdepääsutee ning ehitatakse maakaabelliini. Kaura PEJ maa-ala on 7,2 ha ning see valmib eelduslikult 2023. a juunis. Sisuliselt on Kaurasalu ja Uue-Ankru DP eesmärk laiendada Kaura maaüksusele rajatavat PEJ-d. Kavandatava Kaurasalu ja Uue-Ankru DP ala ning kehtestatud Kaura DP ala paiknemist kujutab Joonis 1-1 ning illustreerib Joonis 1-2. Joonis 1-2 Kaura, Kaurasalu ja Uue-Ankru PEJ illustratsioon. Väljavõte Maa-amet fotolaost 13.03.2023 vaatega edelasuunalt (Allikas: Kaurasalu ja Uue-Ankru detailplaneeringu algatamise taotlus. OÜ Energia Kapital) 8 Kaurasalu ja Uue-Ankru kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang 2 VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE 2.1 Eesti üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ Eesti Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ 1 on alusdokument riigi otstarbeka ruumikasutuse saavutamiseks, mille mõte on seada keskkonna eripäradest lähtuvad ruumilised alused asustuse, liikuvuse, üleriigilise tehnilise taristu ja regionaalarengu kujundamiseks. Energeetikavaldkonna ühe peamise eesmärgina tuuakse planeeringus välja, et tuleb vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine. Planeeringus märgitakse, et elektritootmisvõimsuse arendamisel on vaja keskenduda Eesti varustamisele energiaga. Uued energiatootmisüksused tuleb paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult. Energiajulgeoleku kindlustamiseks tasub Eestil – lisaks põlevkivienergeetikale – keskenduda senisest rohkem hajutatumale piirkondlikule energiatootmisele. See parandab üldist energiajulgeolekut ja võimaldab paremini ära kasutada kohalikke energeetilisi ressursse (mh päike). Kavandatav tegevus toetab üleriigilise planeeringu eesmärke, eeskätt taastuva ja kohaliku elektrienergia tootmise osas. 2.2 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 2 sätestab Eesti peamised energia- ja kliimapoliitika eesmärgid ja nende täitmise meetmed. Kliimapoliitika eesmärk on, et Eestis oleks aastaks 2050 konkurentsivõimeline vähese süsinikuheitega majandus. Eestist kujundatakse atraktiivne keskkond eelkõige kasvuhoonegaaside heidet vähendavate innovaatiliste tehnoloogiate, toodete ja teenuste arendamiseks. Näiteks ettevõtetele suunatud riiklike toetusmeetmete kriteeriumites arvestatakse kliimapoliitika eesmärke ja võimaluse korral eelistatakse vähese süsinikuheitega alternatiive. Energia tarbimiskeskuste ja uute tootmisvõimsuste planeerimisel ning tarbimise ja tootmise juhtimisel lähtutakse süsteemi kui terviku tõhusast koostoimimisest. Soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Soodustatakse kodumaiste bio- ning teiste taastuvenergiaressursside laialdast kasutuselevõttu nii elektri- ja soojusenergia tootmisel kui ka transpordikütustena. Kavandatav tegevus toetab eesmärki vähendada süsinikuheidet ja suurendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu. 2.3 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030) ENMAK 20303 kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani 2050, üld- ja alaeesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Arengukava üks eesmärk on soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis. Üks realistlik võimalus Eestis asuva ning meie siseriiklikke vajadusi ületava taastuvenergia potentsiaali ärakasutamiseks on Euroopa Liidu Taastuvenergia direktiivis toodud paindlike koostöömehhanismide rakendamine. Koostöömehhanismid võimaldavad riikidel, kahepoolsete kokkulepete alusel, müüa taastuvenergia toodangu statistilist ülejääki (siseriiklike taastuvenergia eesmärkide suhtes) riikidele, 1 Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kehtestas Vabariigi Valitsus 30.08.2012 korraldusega nr 368 2 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 on vastu võetud 05.04.2017 Riigikogu otsusega 3 ENMAK 2030 kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks 20.10.2017 www.hendrikson.ee Kaurasalu ja Uue-Ankru kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang 9 kellel ei ole õnnestunud võetud taastuvenergia eesmärke saavutada. Arvestades Eesti soovi rajada uusi elektritootmisvõimsusi eelkõige turupõhiselt ning paindlike koostöömehhanismide rakendamise abil, samuti Eesti soovi suurendada eelkõige kodumaiste primaarenergia ressursside kasutamisel põhinevate või kütusevabade elektritootmisvõimsuste Eestisse rajamisega energiajulgeolekut, toetatakse eelnimetatud põhimõtetele vastavate projektide realiseerimist. Kavandatud tegevus on ENMAK-i eesmärkidega kooskõlas, kuna loob soodsad tingimused taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise osakaalu suurenemiseks. 2.4 Saare maakonnaplaneering 2030+ Saare maakonnaplaneeringu4 kohaselt on maakonnas keskmisest väiksemast pilvisusest ja suuremast albeedost5 tingituna Eesti parim potentsiaal päikeseenergia tootmiseks. Maakonnaplaneering toetab piirkonnas taastuvenergia osakaalu suurendamist. Määravaks teguriks üle 50 kW võimsusega PEJ-de rajamisel on piisava tugevuse ja võimsusega elektriliinide ning alajaamade olemasolu ja kaugus neist. Planeeringus on seatud üldised päikeseenergeetika arendamise põhimõtted: ▪ majanduslikel ja visuaalsetel kaalutlustel on PEJ-sid kõige mõistlikum rajada hoonete katustele ja olemasolevatele ning endistele tööstusaladele, kus on olemas sobivad liitumisvõimalused; ▪ PEJ-de rajamiseks sobilikena tuleb käsitleda elektriliinide ja alajaamade vahetus läheduses asuvaid lagedaid ja vähemetsaseid alasid; ▪ mikrotootmisele piiranguid ei ole. Mikrotootmist toetab tugev elektrivõrk tarbijate läheduses. Lisaks jääb kavandatav PEJ maakonnaplaneeringus määratud rohevõrgustiku alale. Planeeringus pole rohevõrku koridorideks ja tugialadeks struktureeritud, kuid ruumikuju põhjal võib eeldada, et tegu on rohevõrgu tugialaga. Maakonnaplaneeringus on seatud üldised põhimõtted võrgustiku terviklikkuse ja sidususe tagamiseks, millest kavandatavat PEJ-d arvestades on asjakohased järgmine: maakasutuse kavandamisel ja ehitustingimuste määramisel säilitada looduslike alade sidusus, vajadusel kavandada rohealade hõivamist leevendavad või kompenseerivad meetmed. Osa kavandatavast DP alast jääb maakonnaplaneeringus määratud väärtusliku maastiku alale. Väärtusliku maastikuna on määratletud alad, millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus. Kavandatud DP-d arvestades on asjakohased järgmised maakonnaplaneeringus seatud tingimused: ▪ hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine maakonna asustusmuster, külade struktuur, teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid); ▪ teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/koridore – teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid; ▪ maastikulised väikevormid nagu kiviaiad, tarad, üksikud puud ja väiksemad puudegrupid, alleed, kivihunnikud, endised talukohad, kui maastikku kujundavad elemendid, tuleb säilitada. Kavandatav PEJ toetab Saare maakonnaplaneeringu eesmärki taastuvenergia osakaalu suurendamise osas. Samas on PEJ planeeritud metsamaale ja kavandataval tegevusel on kokkupuude planeeringus määratud rohevõrgu ja väärtusliku maastikuga, mis on potentsiaalsed konfliktiallikad. Maakonnaplaneeringu järgi täpsustatakse nii rohelist võrgustikku kui ka väärtuslike maastike ulatust ja kasutustingimusi üldplaneeringute raames. Seetõttu käsitletakse neid küsimusi detailsemalt järgmises, Muhu valla üldplaneeringut tutvustavas peatükis. Maakasutusega seotud küsimusi käsitletakse täpsemalt ptk-s 3.1. 4 Saare maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1 -4/94 5 Albeedo on mingi pinna valguse peegeldumise näitaja. 10 Kaurasalu ja Uue-Ankru kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang Joonis 2-1 Kavandatud DP ala paiknemine Saare maakonnaplaneeringus määratud rohevõrgu ja väärtusliku maastiku suhtes. Aluskaart: Maa-amet, 2023 2.5 Muhu energia- ja kliimakava 2030 2020. aastal koostatud Muhu valla energia- ja kliimakava6 visioon on kujundada Muhumaast tark ja roheline saar, mis tähendab nutikate ja roheliste lahenduste väljatöötamist, arendamist ja kasutuselevõttu säästliku ja aruka ressursikasutuse, majanduskasvu ja keskkonnasäästlikkuse abil, puhta energia poliitikat, taaskasutust, eeskuju teistele ning liikumist ökoloogilise jalajälje minimeerimise poole. Kliimamõjude leevendamiseks on muu hulgas seatud eesmärgiks saavutada 2030. aastaks taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest 60%. Üks meetmetest eesmärgi saavutamiseks on energiaparkide ja -jaamade rajamise soodustamine ja motiveerimine. Saare taastuvenergiapotentsiaali realiseerimine läbi tuule-, päikese- ja bioenergeetika rakendamise arvestades kulutõhusust ja piirkonna majanduse lisandväärtuse kasvu, kaasates kohalikku kogukonda läbi teadustamise ning ühistulise energiatootmise – et kogukond saaks olla taastuvenergiat tootva ettevõtte osanik Kavandatav tegevus panustab taastuvenergia tootmise suurendamisse ja toetab Muhu energia- ja kliimakava eesmärkide saavutamist. 2.6 Muhu valla üldplaneering Muhu valla üldplaneeringus7 on sarnaselt Saare maakonnaplaneeringule rõhutatud piirkonna kõrget potentsiaali päikeseenergia tootmiseks. Üldplaneeringus on päikeseenergia tootmisele seatud järgmised kavandatud DP valguses asjakohased tingimused: 6 Kättesaadav aadressil: https://www.sasak.ee/application/files/8716/1191/5182/SECAP_Muhu_saadetud_05.10.pdf 7 Kehtestatud Muhu Vallavolikogu 15.06.2022 otsusega nr 48 www.hendrikson.ee Kaurasalu ja Uue-Ankru kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang 11 ▪ majanduslikel ja visuaalsetel kaalutlustel on sobilik päikesepaneele paigaldada hoonete katustele ning päikeseparke olemasolevatele ja endistele tööstusaladele, kus on olemas sobivad liitumisvõimalused; ▪ päikeseparkide rajamiseks sobilikena käsitletakse elektriliinide ja alajaamade vahetus läheduses asuvaid lagedaid ja vähemetsaseid alasid; ▪ päikesepark peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele. Kavandatud PEJ on planeeritud Võiküla alajaama suhtelisse lähedusse ja jääb kogu ulatuses metsamaale. Kavandatav DP ala jääb kogu ulatuses alale, mis on Muhu valla üldplaneeringus määratud raskesti ligipääsetavaks alaks, kus ehitustegevus on üldjuhul välistatud. Täpsemalt on üldplaneeringu seletuskirja järgi selliste alade puhul tegu avalikult kasutatavatelt teedelt raskesti ligipääsetavate aladega. Üldplaneeringu kohaselt on ehitustegevust välistavate alade piirid üldplaneeringu joonisel ligikaudsed ja nende ulatus täpsustatakse vajadusel detailplaneeringuga või maakorraldustoiminguga. Kohalik omavalitsus võib põhjendatud juhul lubada sellistel aladel ehitustegevust, sealjuures on erandi tegemiseks kohalikul omavalitsusel õigus nõuda eksperthinnangut kolmandalt osapoolelt. Üldplaneeringust ei nähtu, et kõnealusel alal oleks ehitustegevuse piiramiseks muud põhjendust kui raskesti ligipääsetavus, mis kavandatava Kaurasalu ja Uue-Ankru DP ala kõrval asuva Kaura PEJ-ni rajatud juurdepääsutee ja rajatava maakaabelliiniga ei ole enam kitsaskoht. Joonis 2-2 Kavandatud DP ala paiknemine Muhu valla üldplaneeringu maakasutusplaanil Lisaks jääb kavandatav DP ala kogu ulatuses Muhu valla üldplaneeringus määratud rohevõrgu tugialale. Selle toimimiseks ja sidususe tagamiseks on seatud järgmised asjakohased tingimused: 12 Kaurasalu ja Uue-Ankru kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang ▪ rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb arvestada, et roheline võrgustik jääks sidusana toimima. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus katastriüksusel langeda alla 90%; ▪ teede ja liinirajatiste asukohavalikul tuleb eelistada olemasolevaid trasse/koridore – teid, pinnasteid, elektriliine. Õhuliinidele eelistada maakaableid. Planeeringualale ei ole kavandatud õhuliine ja ligipääs võimaldatakse rajatava Kaura PEJ-ni ehitatud juurdepääsutee kaudu. Planeeringu elluviimisega langeb looduslike alade osatähtsus DP alale hõlmatud katastriüksustel alla 90%. Kavandatava PEJ rajamisega kaasnevat mõju rohelise võrgustiku toimivusele ja sidususele on võimalik leevendada, kui rakendada ptk-des 3.1 ja 3.2 toodud meetmeid. Samuti jääb kavandatav DP ala osaliselt väärtusliku maastiku alale, mille kaitseks on üldplaneeringus seatud järgmised tingimused: ▪ hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine asustusmuster, külade struktuur, teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid); ▪ teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/koridore – teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid; ▪ maastikulised väikevormid nagu kiviaiad, tarad, üksikud puud ja väiksemad puudegrupid, alleed, kivihunnikud, endised talukohad, kui maastikku kujundavad elemendid, tuleb säilitada. Ligipääsu ja elektriliinide infot on käsitletud eespool. Lisaks on neist tingimustest lähtuvalt otstarbekas säilitada planeeringualal väärtuslikule maastikule jääval osal võimalikult palju sealseid väikevorme, antud juhul nt vanu kiviaedu. www.hendrikson.ee Kaurasalu ja Uue-Ankru kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang 13 3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU Siin peatükis on toodud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Vastavalt KeHJS § 33 lg 5 tuleb strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju ja eeldatava mõjuala hindamisel lähtuda järgmistest kriteeriumidest: ▪ mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju; ▪ oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus; ▪ mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond; ▪ eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; ▪ mõju kaitstavatele loodusobjektidele. ▪ eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Mõju hindamisel lähtuti kõigist seadusest tulenevatest kriteeriumidest ning eksperdi hinnangul puudub kavandataval tegevusel piiriülene mõju, mistõttu seda eelhinnangus järgnevalt täpsemalt ei käsitleta. 3.1 Maakasutus Olemasolev olukord Ajalooliste kaardiandmete8 põhjal oli veel eelmise sajandandi keskpaigas valdav osa planeeringualast lage rohumaa, mis oli kasutusel karja- või heinamaana (sellele viitavad ka alal leiduvad vanad kiviaiad). Vaid väiksel alal planeeringuala põhjaosas oli juba siis puistu (Joonis 3-1). Hiljem on kogu ala kasutusest välja langenud ja tänapäeval katab kogu kavandatavat planeeringuala mets. Metsaportaali9 põhjal on valdaval osal planeeringualast (lõunapoolne) levinud männienamusega 45- 70aastane mets, kus põõsarindes on kadakas. Põhjapoolne osa on nii puuliikide kui ka vanuse osas mitmekesisem, 50-80aastases metsas leidub lisaks männile ka kaske, tamme, pärna, vahtrat, haaba ja sangleppa. Keskkonnaagentuuri ELME projekti10 käigus väljatöötatud kaardiandmete põhjal on valdava osa DP ala ökosüsteemide seisund ja sidusus vilets. Mõnevõrra paremas seisus on planeeringuala põhjaosa, kus metsaökosüsteemi seisund on keskmine, kuid sidusus vilets. 8 Maa-ameti ajalooliste kaardiandmete kaardirakendus . Kasutatud 23.05.2023 9 Metsaportaal. Kasutatud 24.05.2023 10 Projekt ELME – „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid”. 14 Kaurasalu ja Uue-Ankru kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang Joonis 3-1 Kavandatud DP ala piirkond eelmise sajandi keskpaigas (Allikas: Maa-amet, 2023; Heereskarte 1:300 000 (1943-1944)) Joonis 3-2 Kavandatud DP ala KAURi ELME projekti ökosüsteemide seisundi ja nende vahelise sidususe kaardil (Aluskaart: Maa-amet, 2023) www.hendrikson.ee Kaurasalu ja Uue-Ankru kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang 15 Mõju hinnang Elurikkuse Agentuur OÜ ning Tartu Ülikooli Maastike elurikkuse töörühma koostöös valminud uuringu „Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed“ 11 (edaspidi ka PEJ 2023 uuring) järgi on metsaökosüsteemid ühed kõige ebasobivamad kohad PEJ rajamiseks. PEJ ehitamiseks on vaja eemaldada puud ja põõsad ning juurida välja kännud. Sellega hävib metsaökosüsteem ja tekib väga tugev negatiivne mõju keskkonnale, mullale ja elustikule. PEJ 2023 uuringu kohaselt ei ole ka raiesmikele PEJ rajamine asjakohane, kuna Eestis on metsamaal vajalik metsaökosüsteemide taastamine ja taastumine. Samas nendib uuring, et võsastunud või metsastunud endistele niidualadele PEJ rajamise mõju on küll suhteliselt suur, kuid kui tegemist on ajalooliselt avatud alaga ja eriti kui tegu on ajaloolise pärandniiduga, siis võib PEJ rajamine kombinatsioonis avatud elupaiga taastamisega ja edasise pärandniidu elustikku soosivate hooldamisvõtete rakendamisega olla elurikkust soodustav. Kokkuvõtvalt tuleb uuringu kohaselt valida PEJ-ks kohad, kus selle rajamine ei kahjusta loodust, vaid pigem aitab koosluste seisundit parandada, st eeskätt just keskmise ja suure PEJ rajamisega peab käima kaasas piirkonna elurikkuse seisundi ja ökosüsteemi funktsioonide paranemine. Eelnevast lähtuvalt on kavandatavale DP alale PEJ rajamine mõeldav vaid siis, kui selle käigus tõstetakse ala praegust kesist ökoloogilist väärtust ning taastatakse kunagine pärandkooslus ja tagatakse selle (koosluse) edasine järjepidev hooldus. Kokkuvõtvalt tuleb PEJ rajamisel ja edasisel kasutamisel arvestada järgmiste tingimustega: ▪ kavandatud DP alal tuleb energiatootmine integreerida loodussõbraliku põllumajandusega, täpsemalt rajada PEJ nii, et seal on võimalik taastada kunagine pärandkooslus ja seda edaspidi ka hooldada; ▪ jätta PEJ paneelide vahele ja ümber ruumi loodusele (ja vajadusel ka kariloomadele). Elurikkuse seisukohast on otstarbekas paigutada paneeliread hõredamalt (soovitatavalt vähemalt 10 meetrit, eelistatult rohkemgi), tagades, et paneeliridade vahele jääb päikeselist ala; ▪ kindlasti vältida rohttaimede mürgitamist, paneelide ümbruse kruusa või geotekstiiliga katmist; ▪ PEJ rajamise käigus hävinenud taimestiku taastamisel ja avatud alale omase koosluse kujundamisel saab rakendada iseeneslikku taastumist, vajadusel kasutada vastavatesse mullatingimustesse ja piirkonda sobivaid liigirikkaid seemnesegusid12. 3.2 Loomastik Olemasolev olukord Eesti Looduse Infosüsteemi (edaspidi EELIS) kohaselt ulatub kavandatavale DP alale I kaitsekategooriasse kuuluva merikotka (Haliaeetus albicilla) elupaik (kood EELISes KLO9129809). Elupaigas asuv pesapuu jääb Kuivastu püsielupaika (KLO3002444)13. PEJ rajamisega kaasneda võiva mõju hindamiseks sellele elupaigale koostati KSH eelhinnangu raames eksperthinnang (edaspidi merikotka eksperthinnang)14. Eksperthinnangu koostanud kotkaekspert külastas 19.05.2023 merikotka elupaika, et hinnata pesa ja päikesepargi vahelise maastiku avatust ning planeeritava päikesepargi võimalikku ruumilist mõju merikotkale. Lisaks kontrolliti kaugelt drooniga 11 Takkis, K. & Helm, A. 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade. V alminud Keskkonnaameti tellimusel. 12 Nt pakub Eestis nii niitudelt seemnete kogumise teenust kui ka kohalikku päritolu kodumaiste liikide seemnetest koostatud liigirikkaid seemnesegusid OÜ Nordic Botanical. 13 Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 50 lg 2 p 2 alusel kui püsielupaik ei ole kindlaks määratud LKS § 10 lg 2 kohaselt, on selleks merikotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 200 m raadiuses. 14 OÜ Clanga (Renno Nellis). 2023. Eksperthinnang Kaura päikesepargi mõjust piirnevale merikotkale 16 Kaurasalu ja Uue-Ankru kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang merikotka pesa tänavust asustatust (riiklik seire) – pesas on 2 poega. Eelmisel aastal (2022) oli seal pesas samuti 2 poega, varem see pesa teada ei olnud. Lisaks paikneb üks merikotka pesa (KLO9126415) kavandatavast DP alast 86 m põhjapool. Selle elupaiga kaitseks on 2010. aastal moodustatud Või püsielupaik 15. EELISe kohaselt oli elupaik teadaolevalt viimati asustatud 2003. aastal. Elupaik on vähemalt alates 2011. aastast olnud asustamata ja elupaigas asuv pesa on varisenud. Elupaigas asuv vana pesakoht jääb planeeringualast umbes 1 km kaugusele. Muid olulisi loomaliike kavandatava DP alal või selle vahetus läheduses teada ei ole (sh ka Loodusvaatluste andmebaasi andmetel mitte). Lähimad on rohkem kui 300 m kaugusel ranniku suunas asuvad III kaitsekategooriasse kuuluvate rabakonnade (Ranas arvalis) elupaigad ja arusisaliku (Zootoca vivipara) leiukohad. Joonis 3-3 Kavandatava DP ala lähistel leiduvad olulisemad kaitstavad loodusobjektid 16 ja vääriselupaigad17 (Aluskaart: Maa-amet, 2023; allikas: EELIS, 2023) Mõju hinnang Merikotka eksperthinnangu kohaselt on suurte PEJ-de mõju kohta kotkastele jt röövlindudele uuritud vähe, sest tegemist on nn uut tüüpi arendustega. Seetõttu ei ole PEJ-de mõjud lindudele hästi teada, aga nt kokkupõrkeohtu tekitab paneelide peegelduseffekt ja sideliinid ning üks rohkem mõjutatud rühmasid tundub olevat röövlinnud. Suuri ega väiksemaid päikeseparke ei ole Eestis (meri)kotkaste pesade lähedale rajatud, mistõttu nende mõjud (meri)kotkastele on teadmata. 15 Keskkonnaministri 21.07.2010 määrusega nr 33 „Merikotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse - eeskiri“ 16 LKS § 4 lg 1 kohaselt on kaitstavad loodusobjektid kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad üksikobjektid ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. 17 Metsaseaduse § 23 lg 1 kohaselt on vääriselupaik ala, kus on suur tõenäosus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemiseks www.hendrikson.ee Kaurasalu ja Uue-Ankru kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang 17 Ka PEJ 2023 uuringus on märgitud, et PEJ-de taristu mõju linnustikule vajab veel uurimist, kuid üldiselt ollakse seisukohal, et otsese taristu tõttu hukkumise mõju on väiksem, kui elupaiga muutumisest põhjustatud mõju. Rõhutatakse vajadust tõsiselt vaagida PEJ rajamise mõju lindude rändeteele või ohustatud liikide elupaika. Merikotka eksperthinnangu järgi on päikesepark merikotkastele tõenäoliselt samaväärse mõjuga, kui tööstusmaastik või tiheasustusalad, sest nende lähedal nad pesitseda ei taha. Pesad on tavaliselt üksiktaludest ja teedest vähemalt 150-200 meetri kaugusel, aga tiheasustusaladest vähemalt 0,5 km kaugusel (Tallinna ümbruses, mujal Eestis oluliselt kaugemal). Kotkaeksperdi hinnangul võib kogu alale kavandatud PEJ väljaehitamine (koos Kaura PEJ-ga üle 20 ha) põhjustada Kuivastu merikotka pesapaiga ebasobivaks muutumise või selle hülgamise. PEJ asuks merikotka pesast minimaalselt 210 m kaugusel, kuid pesa ja pargi vaheline ala on poolavatud, valdavalt soine ja madalate puudega, mistõttu on pargi suunas üsna avatud (Foto 1). Seetõttu mõjutaksid ka pargist tulenevad liikumishäiringud merikotkaid pesitsusperioodil. Kõige suurem oleks siiski maastiku muutumise mõju, kuna pesa lähedale rajatakse suur tehismaastik. Lisaks avaldub päikesepaneelide peegeldusefekt, mis ei ole küll pesa suunas, aga alast ülelennul siiski. Paneelid suunatakse lõunakaarde ja merikotka pesa asub pargist lääne pool. Merikotka paari toitumisala on aga pesast ida pool Suure väina rannikul, kuhu nad lendavad üle rajatava PEJ. Lõunakaarde suunatud päikesepargi peegeldusefekti mõju üksi ei põhjusta siiski tõenäoliselt pesapaiga hülgamist. Foto 1 Hõre, madal ja valdavalt soine metsamaa merikotka pesa ja ehitatava PEJ vahel (allikas: merikotka eksperthinnang) Eksperthinnangu koostanud kotkaekspert oli seisukohal, et planeeritud päikesepargi täismahus väljaehitamisel on tõenäoliselt merikotkale pikaajalised negatiivsed mõjud. Seetõttu tuleb vahetult merikotka püsielupaiga piirile päikesepargi rajamisest loobuda. Pesast ja püsielupaigast ida suunas on valdavalt soostunud metsad, mis tuleb säilitada ja sinna päikeseparki mitte rajada, et tagada suurem puhver merikotkale, kui 200 meetrine püsielupaik. Soostunud maadele on päikesepargi rajamine ka tehniliselt keerulisem ja eeldab pinnase kuivendamist, mis antud kohas mõjutaks ka merikotka püsielupaigas asuvate metsade veerežiimi. Pesa ja päikesepargi vahel on valdavalt tarna- kasvukohatüübi metsad, mis kuulub soovikumetsade tüübirühma ja need metsad on kuivendusele tundlikud. 18 Kaurasalu ja Uue-Ankru kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang Kotkaekspert soovitab PEJ rajada kotkapesast vähemalt 330 m kaugusele kus päikesepargi serv järgiks mineraalmaa- ja soometsade enam-vähem põhja-lõunasuunalist piiri, säilitades ka paarikümne meetri laiuse mineraalmaa-metsade serva. Allesjäetav ala (Joonis 3-4; 4,8 ha) oleks oluline puhver merikotkale maastiku avatuse ja võimalike mürahäiringute leevendamiseks. Kõnealuse ala põhjaosas asub väike madalsoo, mis ulatub ka kõrvalolevale maaüksusele, kus on sookure (Grus grus; III kaitsekategooria) pesitsuselupaik (kotkaeksperdi vaatlus 19.05.2023) ja see soolaik koos lähiümbruse soometsadega tuleks samuti alles jätta. Juba väljastatud ehitusloaga Kaura päikesepargi maa-ala asub samuti osaliselt merikotka elupaigas, kus on metsamaa juba raadatud (u 1,1 ha ulatuses merikotka elupaigas). Ka seal on soovituslik jätta laiem puhver päikesepargi ja kotkapesa vahele. Joonis 3-4 Täiendav metsapuhver, mis on vajalik päikesepargi mõjude vähendamiseks merikotkale (valge ala). Planeeritav päikesepark on märgitud roosa joonega, ehitusloaga ala helesinise joonega, merikotka elupaik kollase joonega ja merikotka püsielupaik musta joonega. (Allikas: 2023. a merikotka elupaiga ekspertiis) Samuti tuleb PEJ ja alajaamavahelised sideliinid rajada kas maaliinina või isoleeritud kaabliga, sest siis on välistatud kotkaste jt lindude kokkupõrkeoht elektriliinidega või elektrilöögi saamise võimalus. Või püsielupaigas olevas elupaigas pole merikotkad väga pikka aega pesitsenud. Ka teoreetilise asustatuse puhul oleks kotkaste liikumistrajektoor elupaiga ja toitumisalaks oleva ranniku vahel. Kavandatav PEJ jääb sellest alast põhjapoole. PEJ rajamisega pole Või püsielupaigas asuvale merikotka elupaigale mõju oodata. Lisaks merikotkastele tuleb PEJ rajamisel arvestada ka muude, tavalisemate alal elutseda võivate lindudega, kuna ala iseloomu arvestades pole põhjust kahelda, et seal esineb erinevaid puistutes elutsevaid ja Eestis laialt levinud linnuliike. Antud juhul on peamine võimalik mõju linnustikule elupaikade kadu ning sellega seotuna kaudselt ka ümberpaiknemise mõju, kuna kavandatud tegevuste elluviimisel pole ala nendel eesmärkidel enam kasutatav. Teisalt leidub lindudele kogu lähipiirkonnas ohtralt samaväärseid ja ka kõrgema väärtusega (nt ümbruskonna kaitstavatel aladel) elu- ja peatuspaiku, mistõttu ei ole eeldatavasti eelhinnangusse www.hendrikson.ee Kaurasalu ja Uue-Ankru kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang 19 hõlmatud ala kavandatud viisil kasutuselevõtmisel neid ohutegureid arvestades oluline mõju. Samuti ei ole aktuaalsed õhuliinidega kokkupõrkamise ja elektrilöögi saamise ohud, kuna õhuliine alale ei kavandata. Küll aga tuleb arvestada, et LKS (§ 55 lg 61 p 2) keelab kõigi looduslikult esinevate lindude häirimise pesitsemise ja poegade kasvatamise ajal. Seetõttu tuleb DP elluviimisega seotud ehitustegevused jms potentsiaalselt suuremat häiringut tekitavad tööd korraldada väljaspool lindudele tundlikku pesitsusperioodi. Kõige tundlikum pesitsusperiood kestab orienteeruvalt 15. aprillist kuni 30. juunini. Kuna PEJ kõrval asub merikotka asustatud elupaik, siis on soovitatav ka väljaspool merikotka elupaika tema pesitsusperioodiga arvestada ning teha ehitustööd perioodil 1. augustist 14. veebruar. Samuti on soovitatav kavandada PEJ alale planeeritavad päikesepaneelid minimaalselt vajaliku vertikaalnurgaga, et vähendada üleüldist lindudega kokkupõrkeohtu. Muu loomastiku seisukohalt võib DP elluviimisega kaasneda negatiivne mõju eelkõige seoses PEJ ümber rajatava võimaliku taraga, mis võib takistada loomade liikumist. See mõjutegur on tugevalt seotud ka piirkonna rohevõrgustiku toimivusega (vt ptk-d 2.4 ja 2.6). Taraga seotud leevendusmeetmed olenevad sellest, mil viisil hakatakse majandama PEJ-s taastatavat pärandkooslust. Igal juhul tuleb vältida enamiku loomastiku jaoks läbimatu tiheda aia vms rajamist. Kui ala hooldatakse edaspidi niiduna, siis on soovitatav piirdeaia rajamisest loobuda ning alternatiivina kasutada hekke ja/või valvekaameraid. Samuti on võimalik rajada elustikusõbralikke aedu/tarasid, mis on ka alternatiiv juhuks, kui ala hooldatakse edaspidi karjatamisega. Nt tõsta aiad maapinnas 10-30 cm kõrgemale, et väiksemad ja keskmise suurusega loomad tara alt läbi pääseksid, samuti kasutada muid elustiku liikumist lihtsustavaid lahendusi, nt jätta tarastatud alade vahele tarastamata koridorid, ehitada suurematele loomadele aia sisekülje äärde nö väljahüppekohad, mis võimaldavad juhuslikult PEJ territooriumile sattunud suurimetajatel aiast välja pääseda jne. 3.3 Taimestik ja kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik Olemasolev olukord EELISe kohaselt ei jää kavandatavale planeeringualale kaitsealuseid taimeliike. Lähimad on Või merikotka püsielupaigas asuvas Võijärve ümbritsevas soos kasvavad III kaitsekategooria taimeliigid lääne-mõõkrohi (Cladium mariscus), soo-neiuvaip (Epipactis palustris) ja harilik porss (Myrica gale). Seni veel nimetamata kaitstavatest loodusobjektidest võib välja tuua kavandatavast planeeringualast rohkem kui 700 m idas asuva Väinamere hoiuala (KLO2000339). Nii Väinamere hoiuala kui ka eelmises peatükis mainitud Või merikotka püsielupaik kattuvad ühtlasi rahvusvahelisse Natura 2000 võrgustikku kuuluva Väinamere linnu- ja loodusalaga. Muud kaitstavad loodusobjektid on EELISe järgi kavandatud tegevuse alast juba märkimisväärselt kaugemal. Samuti ei asu ala lähistel ühtegi vääriselupaika. Kavandatud PEJ alal ja selle lähiümbruses asuvaid loodusväärtusi kujutab Joonis 3-3. Mõju hinnang Nimetatud kaitsealused taimeliigid ja Väinamere hoiuala koos selle kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste esinemispaikadega jäävad väljapoole kavandatud DP mõjuala. Seda arvesse võttes ja pidades silmas ka ptk-s 3.2 Või püsielupaigaga (jääb Väinemere linnualale) seoses käsitletut saab järeldada, et ka Väinamere linnu- ja loodusala jäävad kavandatava tegevuse mõjualast välja ning neile negatiivset mõju pole oodata. 20 Kaurasalu ja Uue-Ankru kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang 3.4 Kultuuriväärtused Olemasolev olukord Kavandatud tegevuse alale ei jää teadaolevalt kultuuriväärtusi. Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse18 järgi on alale lähim mälestis umbes 450 m kaugusel asuv Võiküla munakivitee, mis on ühtlasi ainuke ligipääsu tee PEJ-le. Võiküla munakivitee on tüüpiline, kuid üks vähestest säilinud munakiviteedest Saare maakonnas. Tee tehniline seisukord on halb – tee on lagunenud, kivid lahti või vajunud, kohati ka kummis, servades roopad või pinnasvallid, kohati on teed parandatud kruusaga 19. Pärandkultuuri objekte samuti kavandatud tegevuse alal ei esine. Lähim on umbes 750 m kaugusel asuv Koolikoht20. Mõju hinnang Muinsuskaitseamet on Kaurasalu ja Uue-Ankru DP kõrval asuva Kaura PEJ rajamiseks andnud rea meetmeid Võiküla munakivitee kaitseks: ▪ Võiküla munakivitee osas tuleb arvesse võtta tee kandevõimet ja koormuspiiranguid, et vältida liiga raskete munakiviteed lõhkuda võivate transpordivahendite liikumist. Tee halb seisukord ei või halveneda; ▪ vajadusel tuleb valida ehitusperioodiks külmunud pinnase periood või transportida ehitusmaterjal alale väiksemates kogustes, mis jäävad kindlasti alla tee kandevõimet. Soovitus on ehitusmaterjalid vedada projektalale külmunud pinnase perioodil, mis võimaldab ehitustöid vähemate takistustega külmunud pinnase perioodist ülejäänud ajal; ▪ Muinsuskaitseamet soovitab sõlmida lepingu arendaja ja tee omaniku vahel, et oleks tagatud tööde ajal ja pärast tööde lõppemist munakivitee taastamis- ja korrastustööd. Vajadusel tuleb arendajal korraldada geodeetilised mõõtmised munakivitee kahjustuste ulatuse hindamiseks; ▪ arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Loetletud Muinsuskaitseameti tingimused on asjakohased ka Kaurasalu ja Uue-Ankru DP elluviimisel ja nendega tuleb arvestada. Teadaolevaid pärandkultuuri objekte DP elluviimine ei mõjuta. 3.5 Geoloogia ja hüdrogeoloogia, pinnas, pinna- ja põhjavesi Olemasolev olukord Muhu saar on tasandikulise pinnamoega suhteliselt madal kõrgendik, mille aluspõhja moodustab lubjakivi. Saar asub tervikuna Siluri ladestu avamusalal. Aluspõhjas leiduv dolokivi on ühtlasi Muhu peamine maavara. Pinnakate on saarel õhuke21. Muhu saarel levib Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavesi. Veevarustuse aluseks olevas Siluri veekompleksis toimib põhjavee looduslik režiim. Põhjavesi toitub kogu saare ulatuses sademetest ja lumesulamisvetest ning on mõjutatud mereveest. Õhukese pinnakatte tõttu on Muhu valla territooriumil maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi laialdastel aladel reostuse eest looduslikult 18 Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus . Kasutatud 25.05.2023 19 Muinsuskaitseameti 09.12.2022 e-kiri 20 Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendus. Kasutatud 25.05.2023 21 Muhu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) . Aruanne. Skepast&Puhkim. Aprill 2021 (edaspidi viidatud Muhu ÜP KSH) www.hendrikson.ee Kaurasalu ja Uue-Ankru kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang 21 kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkusega) või nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkusega) (Muhu ÜP KSH). Eelhinnangusse hõlmatud ala ei asu maaparandussüsteemi alal 22. Lähim EELISes registreeritud vooluveekogu on umbes 150 m lõunas asuv Värava jõgi (VEE1175500). Lähim pinnaveekogu umbes 400 m kaugusel asuv Võijärv (VEE2062500). Kavandatud tegevus ei jää üleujutusohuga alale 23 ega maardlale24. Samuti ei ulatu sinna ühegi puurkaevu sanitaarkaitseala, lähim jääb umbes 600 m kaugusele Ankru kinnistule (47801:008:0670). Mõju hinnang Eeldatavasti mõjutab kavandatud tegevus enim pinnast. Hetkel pole teada, kuidas PEJ paneelid täpselt maapinnale kinnitatakse. Kuid võib eeldada, et vundament ei pea olema sügav ega laiaulatuslik, kuna eeldatavasti ei ole paneelide kaal kuigi suur. Päikesepaneelide maapinnakinnituse ja muude alale kavandatud ehitiste (salvestuspark ja andmeait) rajamisel on oluline, millise aluspinnase ja reljeefiga on tegu. Kavandatud tegevuse alal ei esine märkimisväärseid nõlvakaldeid 25, mistõttu ei ole eeldatavasti ka suuremahulised pinnasetööd vajalikud ning tegevuse mõju pinnasele on väheoluline. Igal juhul tuleb vältida PEJ aluse pinnase koorimist ja eemaldamist. Eeldatavasti ei ole kavandatud tegevuste elluviimiseks vaja muuta piirkonna veerežiimi. PEJ tööks pole pinna- ega põhjavee kasutamine vajalik. 3.6 Sotsiaalmajanduslik olukord Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJSe kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Mõju inimese tervisele võib enamasti avalduda eelkõige läbi muutuste vee- ja õhukvaliteedis ning läbi mürahäiringute. PEJ rajamise eesmärk on taastuva ja keskkonnasõbraliku elektrienergia tootmine. Kavandatava tegevuse tehnoloogiline tase on kõrge ning ei põhjusta olulisi häiringuid ümbritsevale keskkonnale, sh vee- ja õhukvaliteedile. PEJ opereerimisega ei kaasne mürahäiringuid. Samuti ei ole põhust eeldada olulise ehitusaegse müra ja vibratsiooni esinemist. Mõningane mõju ümbritsevale võib küll kaasneda päikesepaneelidelt peegelduva päikesevalgusega, aga ei ole põhjust eeldada, et see võiks põhjustada olulisi häiringuid. Kavandatav tegevus ei kujuta ohtu inimese tervisele või keskkonnale. Kavandatava tegevuse mõjud on lokaalsed. Kavandatud tegevuse alale ei planeerita tegevust, mis võiks seada ohtu inimese tervise või kaasa tuua olulist ebasoodsat mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Ehitusperioodi mõjude leevendavaks meetmeks on müra ja vibratsiooni põhjustava ehitustegevuse planeerimine selliselt, et see võimalikult vähe häiriks ümberkaudseid elanikke. Soovitav on teha müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid ainult tööpäevadel ajavahemikus kell 8.00 - 18.00. Kuival perioodil tuleb vältida tolmuheidet. 22 Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakendus . Kasutatud 25.05.2023 23 Maa-ameti üleujutusalade kaardirakendus . Kasutatud 25.05.2023 24 Maa-ameti maardlate rakendus. Kasutatud 25.05.2023 25 Maa-ameti põllumajanduse veekaitsepiirangute kaardirakendus . Kasutatud 25.05.2023 22 Kaurasalu ja Uue-Ankru kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang 4 KESKKONNAMEETMED JA LÕPPJÄRELDUS KSH eelhinnang on koostatud Kaurasalu ja Uue-Ankru kinnistutele kavandatava detailplaneeringu eskiislahendusele. Tegevuse eesmärk on laiendada kõrvalasuvale Kaura kinnistule rajatavat päikeseparki. Eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni kavandatava tegevuse kohta ei ole selle realiseerimisel alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist ja detailplaneeringu läbiviimiseks ei ole vaja algatada KSH-d. Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel ja elluviimisel tuleb rakendada järgmisi potentsiaalseid mõjusid leevendavaid meetmeid, tingimusi ning soovitusi: ▪ säilitada planeeringualal väärtuslikule maastikule jääval osal võimalikult palju sealseid väikevorme, antud juhul eeskätt vanu kiviaedu; ▪ kavandatud DP alal tuleb energiatootmine integreerida loodussõbraliku põllumajandusega, täpsemalt rajada PEJ nii, et seal on võimalik taastada kunagine pärandkooslus ja seda edaspidi ka hooldada; ▪ jätta PEJ paneelide vahele ja ümber ruumi loodusele (ja vajadusel ka kariloomadele). Elurikkuse seisukohast on otstarbekas paigutada paneeliread hõredamalt (soovitatavalt vähemalt 10 meetrit, eelistatult rohkemgi), tagades, et paneeliridade vahele jääb päikeselist ala; ▪ kindlasti vältida rohttaimede mürgitamist, paneelide ümbruse kruusa või geotekstiiliga katmist; ▪ kasutada vajadusel PEJ rajamise käigus hävinenud taimestiku taastamisel ja avatud alale omase koosluse kujundamisel vastavatesse mullatingimustesse ja piirkonda sobivaid liigirikkaid seemnesegusid; ▪ arvestada kotkaeksperdi väljapakutud merikotka elupaigas asuva metsapuhvriga (Joonis 3-4) ja PEJ-d sinna mitte rajada; ▪ PEJ ja alajaamavahelised sideliinid tuleb rajada kas maaliinina või isoleeritud kaabliga; ▪ DP elluviimisega seotud ehitustegevused jms potentsiaalselt suuremat häiringut tekitavad tööd korraldada väljaspool lindudele tundlikku pesitsusperioodi (kõige tundlikum pesitsusperiood kestab orienteeruvalt 15. aprillist kuni 30. juunini). Soovitatav on väljaspool merikotka elupaika arvestada PEJ rajamisel kotka pesitsusperioodiga ning teha ehitustööd perioodil 1. august kuni 14. veebruar; ▪ soovitatav on kavandada PEJ alale planeeritavad päikesepaneelid minimaalselt vajaliku vertikaalnurgaga; ▪ vältida PEJ ümber enamiku elustiku jaoks läbimatu aia rajamist ning olenevalt alal taastatava pärandkoosluse majandamisviisist kas loobuda tara rajamisest ja/või kasutada elustikusõbralikke alternatiive; ▪ Võiküla munakivitee osas tuleb arvesse võtta tee kandevõimet ja koormuspiiranguid, et vältida liiga raskete munakiviteed lõhkuda võivate transpordivahendite liikumist. Tee halb seisukord ei või halveneda; ▪ vajadusel tuleb valida ehitusperioodiks külmunud pinnase periood või transportida ehitusmaterjal alale väiksemates kogustes, mis jäävad kindlasti alla Võiküla munakivitee kandevõimet. Muinsuskaitseameti soovitus on ehitusmaterjalid vedada projektalale külmunud pinnase perioodil, mis võimaldab ehitustöid vähemate takistustega külmunud pinnase perioodist ülejäänud ajal; ▪ Muinsuskaitseamet soovitab sõlmida lepingu arendaja ja tee omaniku vahel, et oleks tagatud tööde ajal ja pärast tööde lõppemist munakivitee taastamis- ja korrastustööd. Vajadusel tuleb arendajal korraldada geodeetilised mõõtmised munakivitee kahjustuste ulatuse hindamiseks; ▪ PEJ rajamisel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. ▪ vältida PEJ aluse pinnase koorimist ja eemaldamist; www.hendrikson.ee Kaurasalu ja Uue-Ankru kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang 23 ▪ soovitav on teha müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid ainult tööpäevadel ajavahemikus kell 8.00 kuni 18.00; ▪ kuival perioodil tuleb vältida tolmuheidet. 24 Kaurasalu ja Uue-Ankru kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang LISAD Lisa. Eksperthinnang Kaura päikesepargi mõjust piirnevale merikotkale www.hendrikson.ee  Eksperthinnang Kaura päikesepargi mõjust piirnevale merikotkale Koostaja: Renno Nellis OÜ Clanga, kotkaekspert Hinnangu objekt ja asjaolud Planeeritav päikesepark asub Muhu saarel Kuivastu külas maaüksustel 47801:001:1069 (Kaura), 47801:001:1070 (Kaurasalu) ja 47801:008:0142 (Uue-Ankru). Detailplaneering on kinnitatud ja ehitusluba väljastatud Kaura maaüksusele 7,2 ha suuruse päikesepargi rajamiseks, kus ehitustööd käivad (mai 2023). Päikeseparki planeeritakse laiendada piirnevatele Kaurasalu ja Uue-Ankru maaüksustele, mis asuvad osaliselt merikotka elupaigas (joonis 1). Eskiislahenduse alusel on päikesepargi laiendusala pindala 13,6 ha ja kokku on planeeritud rajada kuni 20,8 ha suurune päikesepark. Joonis 1. Kaura päikesepark ja sellega piirnev merikotkas. Kaura ehitatav päiksepark, kuhu on väljastatud ehitusluba (helesinine joon, ligikaudne piir), planeeritav päikesepargi laiendus (roosa joon, maaüksuste piirid), merikotka elupaik (kollane joon, EELIS) ja merikotka püsielupaik (must ring, KR-kood KLO3002444). Aluskaart Maa-amet. Käesoleva hinnangu koostaja külastas Kuivastu merikotka elupaika 19. mail 2023, et hinnata pesa ja päikesepargi vahelise maastiku avatust ning planeeritava päikesepargi võimalikku ruumilist mõju merikotkale. Lisaks kontrolliti kaugelt drooniga merikotka pesa tänavust asustatust (riiklik seire) – pesas on 2 poega. Eelmisel aastal (2022) oli seal pesas samuti 2 poega, varem see pesa teada ei olnud. Päikesepargi mõjud merikotkale Suurte päikeseparkide mõjude kohta kotkastele jt röövlindudele on tehtud veel vähe uuringuid, sest tegemist on nn uut tüüpi arendustega. Päikeseparkide mõjud lindudele ei ole hästi teada ega uuritud, aga nt kokkupõrkeohtu tekitab paneelide peegelduseffekt ja sideliinid ning üks rohkem mõjutatud rühmasid tundub olevat kakulised (Jeal 20171). Rohkem on uuritud mõjusid värvulistele ja põllulindudele, mida on hiljuti kirjeldatud Tartu Ülikooli poolt avaldatud ülevaates (Takkis & Helm 20232). Suuri ega väiksemaid päikeseparke ei ole Eestis (meri)kotkaste pesade lähedale rajatud, mistõttu nende mõjud (meri)kotkastele on teadmata. Päikesepark on merikotkastele tõenäoliselt samaväärse maastikulise mõjuga, kui tööstusmaastik või tiheasustusalad, sest nende lähedal nad pesitseda ei taha. Pesad on tavaliselt üksiktaludest ja teedest vähemalt 150-200 meetri kaugusel, aga tiheasustusaladest vähemalt 0,5 km kaugusel (Tallinna ümbruses, mujal Eestis oluliselt kaugemal). Kaura päikesepargi planeeritud mahus väljaehitamine võib põhjustada Kuivastu merikotka pesapaiga ebasobivaks muutumise või selle hülgamise. Päikesepark asuks merikotka pesast minimaalselt 210 m kaugusel, aga pesa ja pargi vaheline ala on poolavatud, valdavalt soine ja madalate puudega, mistõttu on pargi suunas üsna avatud (vt fotod). Lisaks mõjutaksid ka pargist tulenevad liikumishäiringud merikotkaid pesitsusperioodil. Kõige suurem oleks siiski maastiku muutumise mõju, kus pesa lähedal on suur tehismaastik. Lisaks avaldub päikesepaneelide peegeldusefekt, mis ei ole küll pesa suunas, aga alast ülelennul siiski. Paneelid suunatakse lõunakaarde ja merikotka pesa asub pargist lääne pool. Merikotka paari toitumisala on aga pesast ida pool Suure väina rannikul, kuhu nad lendavad ka üle rajatava päikesepargi. Lõunakaarde suunatud päikesepargi peegeldusefekti mõju üksi ei põhjusta siiski tõenäoliselt pesapaiga hülgamist. Keskkonnamõjude hindamise ja rakendamise loogikas tuleb kasutada ettevaatusprintsiipi, juhul kui võib eeldada negatiivset mõju kaitseväärtustele või liikidele. Käesoleva planeeritud päikesepargi täismahus väljaehitamisel on pikaajalised negatiivsed mõjud merikotkale tõenäolised. Seetõttu tuleb vahetult merikotka püsielupaiga piirile päikesepargi rajamisest 1 https://open.uct.ac.za/handle/11427/25010 2 https://landscape.ut.ee/wp-content/uploads/2023/01/Paikeseelektrijaamad_moju_loodusele_isbn.pdf loobuda. Pesast ja püsielupaigast ida suunas on valdavalt soostunud metsad, mis tuleb säilitada ja sinna päikeseparki mitte rajada, et tagada suurem puhver merikotkale, kui 200 meetrine püsielupaik. Soostunud maadele on päikesepargi rajamine ka tehniliselt keerulisem ja eeldab pinnase kuivendamist, mis antud kohas mõjutaks ka merikotka püsielupaigas asuvate metsade veerežiimi. Pesa ja päikesepargi vahel on valdavalt tarna-kasvukohatüübi metsad, mis kuulub soovikumetsade tüübirühma ja need metsad on kuivendusele tundlikud. Soovitan päikesepargi rajada pesast vähemalt 330 meetri kaugusele, kus päikesepargi serv järgiks mineraalmaa- ja soometsade enam-vähem põhja-lõunasuunalist piiri, säilitades ka paarikümne meetri laiuse mineraalmaa-metsade serva (joonis 2). Kaardil märgitud valge ala pindala on 4,8 ha3, kuid see oleks oluline puhver maastiku avatuse ja võimalike mürahäiringute leevendamiseks merikotkale. Joonis 2. Täiendav metsapuhver, mis on vajalik päikesepargi mõjude vähendamiseks merikotkale (valge ala). Planeeritav päikesepark on märgitud roosa joonega, ehitusloaga ala helesinise joonega, merikotka elupaik kollase joonega ja merikotka püsielupaik musta joonega. Aluskaart Maa-amet. Valge ala põhjaosas asub ka väike madalsoo, mis ulatub ka kõrvalolevale maaüksusele, kus on sookure pesitsuselupaik (autori vaatlus 19.05.2023) ja see soolaik koos lähiümbruse soometsadega tuleks samuti alles jätta. Juba väljastatud ehitusloaga Kaura päikesepargi maa-ala asub samuti osaliselt merikotka elupaigas, kus on metsamaa juba raadatud (u 1,1 ha ulatuses merikotka elupaigas, vt joonis). Ka seal on soovituslik jätta laiem puhver päikesepargi ja kotkapesa vahele. 3 Joonisel 2 märgitud valge ala idaserva nurgapunktide koordinaadid: 58.565399 ja 23.376358; 58.564836 ja 23.375765; 58.564666 ja 23.375126; 58.561375 ja 23.373296 Leevendavad meetmed Kaura päikesepargi ja selle laiendamise rajamisel tuleb rakendada leevendavaid meetmeid, et vähendada mõju merikotkastele jt kaitsealustele liikidele: 1. Merikotka elupaika ehitusloa väljastamise korral tuleb seal teha ehitustööd perioodil 1.08- 14.02, sh raie (raadamine), pinnasetööd ja päikesepargi ehitamine, et vältida kotkaste pesitsusaegset häirimist. Võimalusel tuleks kogu Kaura päikesepargi laiendamise ehitustööd teha väljaspool merikotkaste pesitsusperioodi. 2. Päikesepargi ja Võiküla alajaama vahelised sideliinid tuleb rajada kas maaliinina või isoleeritud kaabliga, sest siis on välistatud kotkaste jt lindude kokkupõrkeoht elektriliinidega või elektrilöögi saamise võimalus (eriti röövlindudel). 3. Uue-Ankru maaüksuse (47801:008:0142) põhjaservas tuleks säilitada sookure pesitsuselupaik madalsoos, mis on näha joonisel 2 valgel alal ida suunda ulatuva sakina. Fotod Hõre, madal ja valdavalt soine metsamaa merikotka pesa ja ehitatava Kaura päikesepargi vahel. Vaade merikotka pesa juurest ida suunas, rajatava päikesepargi poole. Merikotka pesa asub punase ringi sees ja Kaura päikesepargi laiendus tuleks pesale ligi kaks korda lähemale, kui see rajatakse 210 meetri kaugusele. Vaade rajatava päikesepargi servast merikotka pesa suunas. Mets on madal, hõre ja soine. Saatja: Maa- ja planeeringunõunik <[email protected]> Saadetud: 20.06.2023 15:24 Adressaat: <"RAM Info"> Teema: Seisukoha küsimine KSH algatamata jätmise eelnõule ning detailplaneeringu lähteseisukohtadele Manused: image001.png; Kuivastu Kaurasalu DP lähteseisukohad.docx; Kuivastu Kaurasalu DP algatamise eelnõu.docx; Kuivastu_PEJ_KSH_EH.asice; seisukoha küsimine KSH ja LS Kuivastu Kaurasalu Rahmin .asice Tere Edastan seisukoha saamiseks Kuivastu küla Kaurasalu ja Uue-Ankru katstriüksuste detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise eelnõu koos lisadega. Ühtlasi küsime arvamusi lähteseisukohtade osas. NB! Eelhinnang (Kuivastu_PEJ_KSH_EH) on AK märkega! Lugupidamisega Pille Tamm maa- ja planeeringuspetsialist Muhu vald | Keskuse, Liiva küla 94701 Tel: +372 453 0680 [email protected] | www.muhu.ee MUHU VALLAVALITSUS Rahandusministeerium [email protected] 20 . 0 6 .202 3 nr 7-6/ 658 Seisukoha küsimine k eskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse ja lähteseisukohtade kohta Muhu Vallavalitsusele on esitatud avaldus Muhu vallas Kuivastu külas asuva Kaurasalu ( 47801:001:1070, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 9,92 ha) ja Uue-Ankru (47801:008:0142, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 4,72 ha) katastriüksusele detailplaneeringu algatamiseks . Täiendavalt kaasatakse detailplaneeringualasse osaliselt Kaura katastriüksus ( 47801:001:1069 , sihtotstarve tootmismaa, pindala 8,19 ha ) . Planeeringuala kogupindala on ca 15,31 ha ning on esitatud järgneval joonisel. Detailplaneeringu eesmärgiks on maaüksustele päikeseelektrijaama ja selle toimimiseks vajalike ehitiste rajamine. Planeeringuga muudetakse osaliselt Kuivastu küla Kaura katastriüksuse detailplaneeringut (kehtestatud Muhu vallavolikogu 16.11.2022 otsusega nr 72 ). Sisuliselt on tegemist Kaura kat a striüksusele rajatud päikeseelektrijaama laiendamisega. Lähtudes Keskkonnamõju hindamise ja k eskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6 esitame T eile seisukoha andmiseks Kuivastu küla Kaurasalu ja Uue-Ankru katastriüksuse detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu koos Muhu Vallavalitsuse poolt koostatud eelhinnanguga . Rahandusministeerium on kaasatud menetlusse, kuna eelhinnangu kohaselt võib kavandatav tegevus sisaldada konflikti Saare maakonnaplaneeringuga. Ühtlasi esitame p laneerimisseaduse § 81 lg 1 kohaselt Teile nimetatud detailplaneeringu lähteseisukoh tade eelnõu nende kohta ettepanekute saamiseks. Palume Teil esitada vastavad ettepanekud 30 päeva jooksul. Juhul, kui nimetatud tähtaja jooksul Teie poolt ettepanekuid ei esitata, loeme, et Teil puuduvad detailplaneeringu lähteseisukohtade osas ettepanekud. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Tamm maa- ja planeeringu spetsialist [email protected] , 4530680