Riigihalduse ministri 14. novembri 2017. a määruse nr 84 "Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus" muutmine

Mart Võrklaev Rahandusministeerium [email protected] Meie 20.06.2023 nr 1-1/23/2174-1 Suur-Ameerika tn 1 10122, Harju maakond, Tallinn Riigihalduse ministri 14. novembri 2017. a määruse nr 84 "Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus" muutmine Austatud Mart Võrklaev Edastame teile ametlikuks kooskõlastamiseks Riigi Tugiteenuse Keskuse põhimääruse muutmise eelnõu ja seletuskirja. Riigi Tugiteenuste Keskuse nõukoda on eelnõuga planeeritavad muudatused kiitnud heaks 6. juunil 2023 aastal. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pärt-Eo Rannap peadirektor Lisa: 1. RTK põhimääruse muutmise eelnõu 2. RTK põhimääruse muutmise eelnõu seletuskiri Marek Kübarsepp 663 1934 [email protected] Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340  EELNÕU Riigihalduse ministri määruse „Riigihalduse ministri 14. novembri 2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Riigihalduse ministri 14. novembri 2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“ muutmise eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on täpsustada ja ajakohastada kehtivat Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) põhimääruse sõnastust, kompaktsemalt kirjeldada RTK tegevusvaldkonna kirjeldust ning muuta RTK nõukoja protokolliliste otsuste allkirjastamine lihtsamaks. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud RTK toetuste arendamise osakonna õigusüksuse juht Marek Kübarsepp (e-post [email protected], tel 663 1934) ja arendusosakonna juhataja Janne Romulus (e-post [email protected] , tel 663 1418) ning kvaliteedijuht Helina Kudu (e-post [email protected] , tel 663 8283). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse riigihalduse ministri 14. novembri 2017. a määrust nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“ (RT I, 03.12.2022, 9). Eelnõu muudatused (§ 1 punkt 2) on seotud Vabariigi Valitsuse 29.09.2022.a. korraldusega nr 267 „Vabatahtliku keskse hankija määramine avaliku sektori hankijate riigihangete korraldamiseks“ (RT III, 01.10.2022, 5). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 punktiga 1 täpsustatakse põhimääruses RTK poolt kasutatavat sümboolikat ning tehakse viide uue nimetusega teabehalduskorrale, mis hõlmab endas nii asjaajamise korda kui sümboolika kasutamise tingimusi. Eelnõu § 1 punktiga 2 korrigeeritakse ning struktureeritakse õigusselguse huvides RTK tegevusvaldkonda reguleeriv kirjeldus, mis senises sõnastuses kirjeldab üksnes rolle ja ülesandeid. RTK ülesanded on aga juba loetletud põhimääruse §-s 7. Muudatusega kaotatakse ära viited õigusaktidest tulenevatele spetsiifilistele ülesannetele, mida ei pea RTK põhimääruses tegevusvaldkonna kirjelduses üle kordama. Seetõttu kirjeldatakse RTK tegevusvaldkondi kompaktsemalt ning paragrahvis eristatakse punktidena üldiselt - tegevusvaldkonnad, kuidas toimub (tugi)teenuste osutamine ning millisele sihtgrupile teenuseid osutatakse. Olulise uuendusena on RTK tegevusvaldkonna kirjeldusse lisatud sihtgrupina kohaliku omavalitsuse üksused, mis lähtub Vabariigi Valitsuse 29.09.2022.a. korralduse nr 267 „Vabatahtliku keskse hankija määramine avaliku sektori hankijate riigihangete korraldamiseks“ (RT III, 01.10.2022, 5) piiritlusest ja tingimustest.  EELNÕU Eelnõu § 1 punktiga 3 täpsustatakse Keskuse tugiteenuste osutamise kokkuleppe sõlmimise korda ja siduvaid tingimusi, mille kohaselt on tugiteenuste osutamise kokkuleppe siduvaks osaks tugiteenuse standardtoimemudel. Standardtoimemudel on tugiteenuse osutamise keskne standard, mille sisu ja muudatused kiidetakse heaks Keskuse nõukojas ning kinnitatakse Keskuse peadirektori käskkirjaga. Eelnõu § 1 punktiga 4 korrigeeritakse ja kaasajastatakse RTK põhiülesannet - riigi ühtse majandusarvestuse tarkvara ning selle sidussüsteemide arendamine ja hooldamine. Muutmise vajadus lähtub asjaolust, et RTK haldab täna erineva sisuga riigi infosüsteeme ning seni põhimääruses piiritletud riigi majandustarkvara arendamine ja hooldamine ei vasta enam muutunud ja tegelikule põhiülesannete sisule ja ulatusele. Seetõttu võetakse põhimääruses kasutusele mõisted Keskuse või riigi infosüsteemide arendamine ja hooldamine kui nende haldamine on infosüsteemide või registrite põhimäärusega suunatud RTK-le või selline kohustus võib tuleneb eraldiseisvatest kokkulepetest. Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse senine osakonna nimetus „majandustarkava areandmise osakond“ ümber infosüsteemide arendamise osakonnaks, mis vastab sisus osakonna poolt täna täidetavatele ülesannetele, sealhulgas infosüsteemide põhimäärusest tulenevatele ülesannetele ja Keskuse hallata olevatele infosüsteemide ulatusele. Eelnõu § punktiga 6 täpsustatakse infosüsteemide arendamise osakonna ülesannete sõnastust, asendades läbivalt osakonna põhiülesannete loetelus sõna „tarkvara“ sõnaga „infosüsteem“ vastavas käändes. Eelnõu § 1 punktiga 7 tunnistatakse põhimääruses kehtetuks Keskusele tugiteenuste osutamise sätted. Kuivõrd RTK kuulub Rahandusministeeriumi valitsemisalasse ning kõik muud Rahandusministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste tugiteenused (infotehnoloogia-, finants- ja kommunikatsiooniteenused jms.) on ühe valitsemisala sees haldusala sisemise korraldamise küsimus, siis põhimääruses sellise abstraktse õiguse sätestamine ei loo RTK-le täiendavaid õigusi tugiteenuste saamiseks ega Rahandusministeeriumile ning tema valitsemisala asutustele piiritlemata kohustusi selliste tugiteenuste osutamiseks. Rahandusministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste ülesanded, aga ka Rahandusministeeriumi valitsemisala välised riigiasutused, sealhulgas nende osutatavad tugiteenused ja sihtgrupid, peavad olema piiritletud selliseid tugiteenuseid osutavate asutuste põhimäärustes või vajadusel tugiteenuste osutajaga sõlmitavates eraldiseivates kokkulepetes. Eelnõu § 1 punktiga 8 täpsustatakse keeleliselt peadirektori pädevuses olevate kordade ja juhendite kinnitamise pädevust ning luuakse peadirektorile õigus ametijuhendite kehtestamise volitamiseks asutuse siseselt, mille kaudu lihtsustatakse igapäevast asjaajamist osakondade ja allüksuste tasemel. Eelnõu § 1 punktide 9 ja 10 kohaselt tehakse muudatus, millega jäetakse senisest põhimääruse sõnastusest välja tegevuskava, sest eraldi tegevuskava lisaks arengukavale RTK ei koosta ning vajadus seetõttu puudub. Muudatusega aga tuuakse sisse mõiste tegevusaruanne, mis kajastab ülevaadet RTK aastasest tegevusest ning mille osas nõukojal on õigus teha ettepanekuid (§ 22 lg 4 punkt 1) ja mille kinnitab peadirektor (§ 20 lg 1 punkt 9). Eelnõu § 1 punkti 11 kohaselt lihtsustatakse nõukoja otsuste protokolli allkirjastamist. Seni kehtinud korra kohaselt allkirjastavad nõukoja otsuste protokolli nõukoja esimees ja protokollija. Kuivõrd nõukoda on olemuselt nõu andev ja ettepanekuid tegev kollegiaalne  EELNÕU organ, mille otsustel puudub õiguslikult siduv kohustus ja mida teenindab RTK, siis muudatusega nähakse ette kohustus nõukoja otsuste protokolli sisu (ettepanekud) kooskõlastada nõukoja liikmete poolt enne kui selle allkirjastab protokollija. Nii tagatakse nõukoja töö ja dokumentide asjaajamises järjepidevus ja selgus ning muudatusega kaob ära nõukoja esimehe eraldiseisev protokolli allkirjastamise kohustus, mille osas liikmed, sealhulgas nõukoja esimees, on juba varasemalt oma kooskõlastuse andnud. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu muudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Eelnõul on mõju RTK töökorraldusele, muutes selle selgemaks ja lihtsamaks. Eelnõul on mõju RTK teenuse saajate ringile – riigihangete korraldamise tugiteenust on võimalik osutada kõikidele riigihangete seaduse kohastele avaliku sektori hankijatele. Seeläbi kasvab riiklikul tasandil tervikuna riigihangete korraldamise kvaliteet. 5. Määruse rakendamisega seotud vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Mõju riigieelarvele tuludele ja kuludele on neutraalne. Lisakulusid teenuse käivitamiseks ja osutamiseks ei vajata. Teenuse rahastamine toimub kokkuleppel teenuse saajaga kas eelarveliste vahendite ümbertõstmise kaudu teenuse saajate eelarvest teenuse osutaja eelarvesse või arvega. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu muudatused kooskõlastatud Riigi Tugiteenuste Keskuse nõukojas ning edastatakse ametlikuks kooskõlastamiseks asjaomastele ministeeriumitele.  EELNÕU MÄÄRUS nr Riigihalduse ministri 14. novembri 2017. a määruse nr 84 "Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus" muutmine . § 1. Riigihalduse ministri 14. novembri 2017. a määruses nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Keskusel on oma nimega dokumendiplangid, pitsat ja sümboolika, mille kasutamise kord määratakse kindlaks keskuse teabehalduskorras.“; 2) paragrahvi 6 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Keskusele delegeeritud Euroopa Liidu ja muude välistoetuste korraldamine, rakendamine, sertifitseerimine ja kontroll, tugiteenuste osutamine ning muudest õigusaktidest või kokkulepetest tulenevate ülesannete täitmine kooskõlas §-ga 7. (2) Keskuse teenuste osutamise tingimused ja korraldus, sealhulgas Keskuse ja teenindatavate asutuste vaheline tööjaotus lepitakse kokku tugiteenuste või muudes teenuste osutamise kokkulepetes. (3) Keskuse teenuseid osutatakse riigiasutustele ja kokkuleppel kohaliku omavalitsuse üksustele, riigi asutatud sihtasutustele, avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ja vajaduse korral avalikke ülesandeid täitvatele eraõiguslikele juriidilistele isikutele ulatuses, mis on seotud vastavate avalike ülesannete täitmisega.“; 3) paragrahv 8 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Keskuse poolt osutatava tugiteenuse kokkuleppe siduvaks osaks on Keskuse tugiteenuse standardtoimemudel. Tugiteenuse standardtoimemudel ja selle muudatused kiidetakse heaks Keskuse nõukojas ning kinnitatakse Keskuse peadirektori käskkirjaga.“; 4) paragrahvi 7 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) Keskuse tegevusvaldkonda kuuluvate Keskuse ja riigi infosüsteemide arendamine ja hooldamine;“; 5) paragrahvi 11 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) infosüsteemide arendamise osakond;“; 6) paragrahv 14 sõnastatakse järgmiselt: „§ 14. Infosüsteemide arendamise osakonna ülesanded Keskuse hallatavate ja riigi infosüsteemide arendamisel ning hooldamisel infosüsteemide arendamise osakond: 1) tagab infosüsteemide kasutamise; 2) selgitab välja infosüsteemide arendusvajadused ning tellib, teeb ja testib arendustöid; 3) haldab infosüsteemide kasutajate õigusi ja tagab infosüsteemide kasutamiseks vajalikud litsentsid; 4) koolitab infosüsteemide kasutajaid; 5) osaleb infosüsteeme kasutavate asutuste põhitegevust toetavate infosüsteemide arendamises ja rakendamises eesmärgiga ühildada need Keskuse infosüsteemidega; 6) tagab organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehnoloogiliste turvameetmete rakendamise infosüsteemides.“; 7) paragrahv 18 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 20 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) kinnitab Keskuse töökorralduse reeglid, teabehalduse korra, muud sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid ja korrad, ametnike ja töötajate ametijuhendid või annab volituse ametijuhendi kehtestamiseks ning põhipalgad vastavuses kehtivate õigusaktidega.“; 9) paragrahvi 20 lõike 1 punktis 9 asendatakse sõnad „tegevuskava ning tegevuskava täitmise aruande“ sõnaga „tegevusaruande“; 10) paragrahvi 22 lõike 4 punktis 1 asendatakse sõna „tegevuskava“ sõnaga „tegevusaruande“; 11) paragrahvi 22 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Koosoleku kutsub kokku nõukoja esimees või tema volitatud nõukoja liige. Koosolekuid võib korraldada elektrooniliste vahendite abil. Nõukoja otsused protokollitakse, tuues muu hulgas välja nõukoja liikmete eriarvamused. Protokolli kavand kooskõlastatakse nõukoja liikmetega ning pärast kooskõlastamist allkirjastab protokolli koosoleku protokollija. Koosoleku protokollid säilitakse vastavalt Keskuse teabehalduskorrale.“. Mart Võrklaev (allkirjastatud digitaalselt) rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks kantsler