Haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 307 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ elluviimiseks“ muutmine

Seletuskiri haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 307 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Käskkirja eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 307 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ elluviimiseks“ (edaspidi ka TAT) Käskkirja alusel viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ prioriteetse suuna nr 1 „ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ meetme 1.3 „Kaasaegse ning uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ eesmärke ja Eesti elukestva õppe strateegia (edaspidi EÕS) strateegilise eesmärgi 1 (muutunud õpikäsitus) ja 4 (digipööre elukestvas õppes) eesmärke. Käskkirja muutmise eesmärk on vähendada toetuse andmise tingimuste eelarvet, et eelarve saaks kasutusele võtta määruse „Mitmekesine ja kvaliteetne haridus digitaalse õppevaraga” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ raames avatavas taotlusvoorus. Käskkirja ja seletuskirja eelnõu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna üldhariduse valdkonna nõunik Aivar Hiio (735 0202, aivar [email protected]), kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna kutseharidusevaldkonna peaekspert Karin Ruul (735 0099, [email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]), välisvahendite planeerimise valdkonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279, [email protected]) ja Haridus- ja Noorteameti innovatsiooni- ja koostöö osakonna välisvahendite rakendamise juht Anneli Luik (735 0526, Anneli [email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkirja eelnõu lisas 1 tehakse alljärgnevad muudatused: 1. Punktides 8.1.2. ja 8.1.5. lisatakse lisaks Eesti keele oskuse tõstmisele ka võõrkeele oskuse tõstmise materjalide loomise võimalus. Antud arendustöö tulemusena digitaliseeritakse keeleeksami suulise osa korraldus ja läbiviimine, kasutades väljatöötatud keeletehnoloogia, sh kõnetehnoloogia rakendusi. 2. Punkti 8.1.3 lisatakse e-hindamisinstrumentide kättesaadavuse parendamise tegevus. TATi raames loodud e-hindamise vahendeid kasutavad hinnanguliselt ligi pooled üldhariduskoolidest. Selleks, et e-hindamisvahendid jõuaks kõikide koolideni ning õpetajad saaks nende kasutamisest maksimaalset kasu, planeeritakse täiendavaid tegevusi nt luuakse e-hindamisvahendite kättesaadavuse parendamiseks vajalik tegevuskava, korraldatakse e- hindamise kasutuselevõtu seminare, luuakse e-hindamist tutvustavaid videoid jne. 3. Punktis 12 vähendatakse TATi eelarvet ja täpsustatakse tegevuste eelarvet (tabel 1). Selleks: a) Vähendatakse tegevuse 7.1 muud kulu 1 718 539 euro võrra. b) Suurendatakse digiTATi tegevuse 7.1 personalikulu ja sellega kaasnevat kaudset kulu. Muudatused on tingitud 2022 aastal toimunud palkade korrigeerimisest, eesmärgiga tagada TATi heaks töötavate töötjatele keskmine haridusvaldkonna spetsialistide töötasu. TATi heaks töötavate inimeste arv ei muutu. 1 c) Eelnevate muudatuste tulemusena väheneb TATi eelarve 1 396 539 euro võrra. Vabanev eelarve võetakse kasutusele määruse „„Mitmekesine ja kvaliteetne haridus digitaalse õppevaraga” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ raames avatavas taotlusvoorus. 2 Tabel 1: kehtiv TATi eelarve, selle muudatus ja uus eelarve KEHTIV eelarve MUUDATUS UUS eelarve Projekti Abikõlblik Abikõlblik Abikõlblik sh partner Tulemus Väljund tegevuse sh partner sh partner summa summa summa nimetus 8. klassi Väljund 1: 7.1 Kaasaegse ja 23 737 745,00 6 944 487,90 -1 718 539,00 22 019 206,00 6 944 487,90 õpilaste Valdkondade uuendusliku osakaal, kes arv, milles on õppevara õpivad välja töötatud arendamine, koolides, kus uuenduslik soetamine ning õpetajad õppevara juurutamine kasutavad ESF- Otsene 4 247 000,00 644 634,00 +280 000,00 4 527 000,00 644 634,00 i toel arendatud personalikulu IKT lahendusi Kokku 27 984 745,00 7 589 121,90 -1 438 539,00 7 589 121,90 vähemalt 25% tundidest Väljund 2: 7.2 Teadlikkuse 130 000,00 130 000,00 Läbiviidud tõstmine ürituste arv digikultuuri õppeprotsessi integreerimise võimalustest ja vajadustest Kokku 130 000,00 130 000,00 Projektijuhtimise 330 434,78 330 434,78 kulu Ühtse määra alusel 686 615,22 96 695,10 +42 000,00 728 615,22 96 695,10 kulud TAT kokku 29 131 795,00 7 685 817,00 -1 396 539,00 27 735 256,00 7 685 817,00 3 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Käskkirja kehtivus Käskkirja muudatused hakkavad kehtima üldises korras ja neid rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. juunist 2023. a. Tagasiulatuv jõustamine on vajalik, sest lisandunud e- hindamisinstrumentide kättesaadavuse parendamise tegevuste ettevalmistustega on alustatud juba juunis. 5. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Margus Haidak kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppeosakonna juhataja 4  Kooskõlastamiseks: Rahandusministeerium 20.06.2023 nr 8-2/23/2914 Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste keskus Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ elluviimiseks“ muutmine eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 3 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 3. Seletuskiri Karin Ruul 735 4099 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 20.06.2023 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 307 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ elluviimiseks“ muutmine Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 307 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ elluviimiseks“ lisa ja kehtestan selle tervikuna uuesti (lisatud). 2. Käesoleva käskkirja punkti 1 rakendatakse tagasiulatuvalt 1. juunist 2023. a 3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Lisa KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 307 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine Tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ elluviimiseks“ muutmine“ juurde Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ meetme „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ raames 1. Reguleerimisala Tegevust viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ prioriteetse suuna nr 1 „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ meetme "Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ tegevuse 1.3.1 „Uuendusliku e-õppevara arendamine üld- ja kutsehariduses. E-hindamisvahendite arendustegevus ja kasutuselevõtt. Uuenduslike õppevaralahenduste soetamine ja ühiskasutuse korraldamine“ (edaspidi digiTAT) täitmiseks. 2. Rakendusasutus ja –üksus Toetusskeemi rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 3. Tegevuse eesmärk Eesmärk on kaasaegse õppijast lähtuva õpikäsituse rakendumise toetamine ja õppijate digipädevuse arendamine digikultuuri integreerimise abil õppeprotsessi. Tegevusega tagatakse vajaliku uuendusliku õppevara kättesaadavus üldhariduse ja kutsehariduse õppekavaliste eesmärkide saavutamiseks. 4. Elluviija ja partnerid 4.1. Tegevuse elluviija on Haridus- ja Noorteamet (edaspidi ka elluviija). 4.2. Tegevuse partnerid on Tartu Ülikool ning Haridus-ja Teadusministeerium (edaspidi HTM). Partnerite roll tegevuste elluviimisel kirjeldatakse punktis 8.1.5. 5. Juhtimine 5.1. Elluviija võib tegevuste kavandamiseks ja elluviimiseks moodustada vastavalt vajadusele ekspertidest koosnevaid valdkondlike töörühmi. 5.2. DigiTATi elluviimisega seotud rakendamise korrad kinnitab elluviija. 6. Tegevuse abikõlblikkuse periood Tegevuse abikõlblikkuse periood on 01.05.2015-31.12.2023. 7. Mõisted Digipädevus on valmisolek kasutada digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas teadmusühiskonnas nii töökohal, õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades suheldes. 1  Digitaalne õppevara ehk e-õppevara on digitaalsel kujul (nt veebis, andmebaasides või digitaalsetel andmekandjatel) avaldatud õppematerjal, sh e-õpikud, õppeotstarbelised videod ja mobiilirakendused, õpimängud, e-õpetajaraamatud, e-töölehed, veebipõhised testid ja muud õppeotstarbelised digilahendused. Haridusliku erivajadusega õpilane/laps on õpilane/laps, kelle andekuse, õpiraskuste, terviseseisundi, puude, käitumis- ja tundeeluhäirete, pikemaajalise õppest eemal viibimise või kooli õppekeele ebapiisava valdamise tõttu on temale rakendatavas õppekavas püstitatud õpi- või arengutulemuste saavutamiseks vaja teha muudatusi või kohandusi õppekeskkonnas, sh õppevahendite ja alternatiivsete suhtlusvahendite osas. Riiklikud õppekavad määravad kindlaks õppe eesmärgid ja ülesanded, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, taotletavad õpiväljundid, sh õpitulemused, ainevaldkonnakavade ülesehituse, õppe mahu ja õppetegevuse korraldamise, nõuded õppekeskkonnale, sh sotsiaalsele ja vaimsele. Valdkond - üldhariduses on kokku 8 ainevaldkonda (keel ja kirjandus, võõrkeeled, matemaatika, loodusained, sotsiaalained, kunstiained, kehaline kasvatus, tehnoloogia) ja kutsehariduse on kokku 8 õppevaldkonda (haridus, humanitaaria ja kunst, sotsiaalteadused, ärindus ja õigus, loodus- ja täppisteadused, põllumajandus, tervis ja heaolu, teenindus) Õpiobjekt on terviklik õpetusliku väärtusega õppematerjal - (nt veebileht, multimeedia- esitlus, digitaalne ülesanne või ülesannete kogu, interaktiivne harjutus), mida saab ühendada suuremateks sidusateks õppematerjalideks ning taaskasutada erinevates õppekontekstides ja -keskkondades. Õpiobjektid on varustatud standardsete metaandmetega, mis võimaldavad automatiseerida õpiobjektide otsingu, neist terviklikku õppematerjali koostada ja seda esitada. Õpikäsitus on arusaam õppimisest ja õpetamisest, mille keskmes on õppija areng ja tema omandatavad õpiväljundid. Õpikäsitlus on viisid ja meetodid, mida kasutatakse õppimise ja õpetamise korraldamiseks õppija arengu vajadusi arvestades ja tema õppe aluseks oleva õppekavaga seatud õpiväljundite saavutamiseks. 8. Toetatavad tegevused 8.1. Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine, soetamine ja juurutamise toetamine. Eesti Elukestva Õppe Strateegia 2020 kohaselt saab Eesti hariduses valdavaks muutunud õpikäsitus, mis lähtub eelkõige õppijakesksusest, võtmepädevuste olulisusest, vajadusest siduda uus teadmine õppeprotsessis olemasolevaga, lõimingust aine- ja eluvaldkondade vahel ja sellest, et rõhuasetus õppeprotsessis peaks kanduma faktiteadmistelt probleemilahendus- ja meekonnatööoskustele. Sealjuures on oluline ja asjakohane kasutada õppeprotsessis interaktiivseid õpilase arengut ja õpilase individuaalsust ja erivajaduse arvestamist toetavaid õppevaralahendusi. Digitaalne õppevara, piisaval tasemel digioskused ning erinevate digilahenduste eesmärgipärane ning tark integreerimine õppesse annavad selleks hea võimaluse. Oluline on digipädevuse kui ühe riiklikus õppekavas kehtestatud üldpädevuse arendamine. Tegevuse raames soodustatakse digikultuuri jõulisemat integreerimist õppeprotsessi digitaalse õppevara arendamise ja kättesaadavaks tegemise abil. Tegevuse käigus kaardistatakse digitaalse õppevara vajadus ja lähtuvalt sellest soetatakse, arendatakse või kohandatakse digitaalset õppevara. Digitaalse õppevara vajaduse väljaselgitamiseks, loomise või soetamise nõustamiseks ja juurutamise toetamiseks kaasatakse eksperte, kes omavad valdkondlikku teadmust, on digipädevad ning omavad kogemust õppevara loomes. Sihtgrupi (eelkõige koolid, õpetajad, 2 õppijad) tagasiside ja õpitulemuste analüüsi ning muu informatsiooni alusel koondatakse ettepanekud õppevaravajaduse osas. 8.1.1. Kutsehariduse tegevussuunad: Peamised tegevused eesmärkide saavutamisel on järgmised: - simulaatorite soetamine koolidele (tegevus lõppenud); - e-kursuste ning muude digitaalsete õppimist toetavate digilahenduste väljatöötamine ning kasutuselevõtu toetamine (partner – HTM alates 01.10.2021); - IKT erialade ja erinevate valdkondade erialaste IKT oskuste arendamiseks vajalike õppekavade ja õppevara arendamine (Harno); - õpilaste eesti ja võõrkeele oskuse taseme tõstmine digitaalsete õppematerjalide loomise kaudu (partner – HTM). 8.1.2. Alus- ja üldhariduse tegevussuunad: Alus- ja üldhariduse puhul on oluline, et arendatud saaksid kõik ainevaldkonnad. Peamised tegevussuunad eesmärkide saavutamiseks on järgmised: - põhikoolidele luuakse võimalus õpet läbi viia ka digitaalse õppematerjali abil (tegevust viiakse ellu elluviija ja partneri HTM vahel alates 01.10.2021); - keskhariduse e-õppe võimaluste laiendamine ja kaasajastamine (tegevust viiakse ellu elluviija ja partneri HTM vahel alates 01.10.2021); - õpilaste eesti ja võõrkeele ja oskuse parendamiseks digitaalsete lahenduste loomine (partner – HTM); - haridusliku erivajadusega õpilaste õppe ja kaasava hariduse toetamine digitaalse õppematerjali loomise abil (partner – HTM alates 01.10.2021); - toetakse ja soodustatakse IT kui tehnoloogilise kirjaoskuse õppe kättesaadavust üldhariduses (Harno). 8.1.3. E-hindamise tegevussuunad (Harno): - õppimist toetavate (sh kujundavat hindamist) e-hindamisinstrumentide loomine; - e-hindamissüsteemi (nt e-tasemetööd, e-eksamid) väljatöötamine ja rakendamine; - e-kutseeksamite loomine ja rakendamine erialadel, kus see on mõistlik ning võimalik; - e-hindamisinstrumentide kättesaadavuse parandamine. 8.1.4. Haridustasemeteülesed arendustegevused: - arendatakse jätkusuutlik õppevaraloomet toetav ja selle kasutamist võimaldavad e- teenuseid (e-koolikott) (partner – HTM alates 01.10.2021); - turundus ja kommunikatsiooni tegevused õppevara kasutuselevõtu toetamiseks (Harno). Digitaalse õppevara arendamisel ja soetamisel selgitatakse välja ja tagatakse kutsehariduse ja üldhariduse uuendusliku digitaalse õppevara lõimingu-ja ühiskasutusvõimalused. Eesmärkide saavutamiseks viiakse ellu tegevusi, mis toetaks koole nii tegevuse raames loodud kui ka muude digitaalsete õppevaralahenduste tulemuslikul ja eesmärgipärasel kasutuselevõtul, sh digioskuste arendamisel ja e-õppe pakkumisel õpilastele. Olemasoleva õppevara kaasajastamiseks, uue digitaalse õppevara soetamiseks ja kasutuselevõtu toetamiseks viiakse läbi erinevaid toetavaid tegevusi, nt õpetajate koolitus konkreetse õppevara kasutamiseks, juhendmaterjalide (sh õpilugude) väljatöötamine, pilootkoolides õppevara kasutamise juurutamine, koolide toetamine õppevahenditega, haridustehnoloogilise toe kättesaadavuse tagamine, parimate praktikate ja teadmuse jagamine muul viisil (nt töörühmad õppevara loojate ja ekspertide vahel jne). 3 Tegevuse raames loodud digitaalsele õppevarale kohaldatakse (kui võimalik ning kohane) selle tasuta levitamist lubavat litsentsi (nt Creative Commons: http://www.creativecommons.ee). Selliselt luuakse võimalus loodud materjali taaskasutada, levitada ja ka edasi arendada. Nii saab parimat teadmust taaskasutada ning õpiobjekti aja- ja asjakohasena hoida ilma dubleerivate kulutusteta. Digitaalne õppevara tehakse õppijatele ja õpetajatele kättesaadavaks digitaalse õppevara portaalis (E-koolikott), mis koondab ühesel märksõnastamise rakendusprofiilil loodud digitaalset õppevara (sh nii tasuta kui tasuline (nt õppekirjandus). Portaalis hõlmatud digitaalse õppematerjali üle teostatakse seiret koostöös õpetajate ja õpetajate ühendustega. Läbiva tegevusena arendatakse jätkusuutlikku õppevaraloomet toetavate ja selle kasutamist võimaldavate e-teenuseid (sh nt E-koolikott, Moodle, eksamite infosüsteem, autentimislahendus, õpianalüütikat toetavad lahendused jne) ja tagatakse nende koosvõime. Tegevuse raames võidakse põhjendatud juhtudel anda edasi toetust lõppsaajale. Ennekõike õpetajate ühenduste jõustamiseks tegevuse eesmärkide saavutamisel. Nõuded toetuse edasiandmisel lõppsaajale sätestatakse punktis 14. Kaasaegse ja uuendusliku õppevara vajaduste ja kasutamise mõju hindamise uuringute ja analüüside regulaarne läbiviimine tegevuse raames tagab kohaldatavate meetmete aja- ja asjakohase planeerimise. 8.1.5. Partneri roll tegevuse elluviimisel: Partneri nimi Tegevused, millesse panustab Tartu Ülikool Programmi „Tiigrimatemaatika“ elluviija. Tegevuse raames teostatavad programmi meetmed on: matemaatikavaldkonna digitaalsete õppematerjalide väljatöötamine; antud õppematerjalide kasutamise juurutamiseks vajalik õpetajakoolitus; teemavaldkonna, oskuste ja saavutatavate õpitulemuste olulisust rõhutavad ning mõju tutvustavad teavitusüritused sihtgrupile. Tegevused teostatud aastatel 2016-2018. Haridus- ja Eesti Keele Instituudi keeleportaali Sõnaveeb eesti-vene-eesti Teadusministeerium keeleinfo täiendamine ja arendamine. 2020-2021 Haridus- ja Teadusministeeriumi roll partnerina on tellijana digiõpikute hankelepingu ’’Digiõppematerjalide litsentside kättesaadavaks tegemine põhikooliõpilastele’’ täitmise ja teenuse kvaliteedi eest vastutamine, pidades järelvalvet lepingu täitjate (Star Cloud OÜ ja Fox Solutions OÜ) üle läbi aruandluse (sisaldab teenuse sisulist ülevaadet ja kasutusaktiivsust) ja kvartaalsete kohtumiste. Tegevused teostatud aastatel 2019-august 2021. Alates 01.10.2021 on HTMi tegevused: - põhikoolidele luuakse võimalus õpet läbi viia ka digitaalse õppematerjali abil va digitunni piloodtprojekti tegevus; - keskhariduse e-õppe võimaluste laiendamine ja kaasajastamine va digitunni pilootprojekti tegevus; - õpilaste eesti ja võõrkeele oskuse parendamiseks digitaalsete lahenduste loomine nii kutse- kui ka üldhariduses; 4  - haridusliku erivajadusega õpilaste õppe ja kaasava hariduse toetamine digitaalse õppematerjali loomise abil; - kutsehariduses e-kursuste ning muude digitaalsete õppimist toetavate digilahenduste väljatöötamine ning kasutuselevõtu toetamine. - arendatakse jätkusuutlik õppevaraloomet toetav ja selle kasutamist võimaldavad e-teenuseid (e-koolikott) 8.2. Õppijate, õpetajate ja avalikkuse teadlikkuse tõstmine muutunud õpikäsitusest ja digikultuuri õppeprotsessi integreerimise võimalustest ja vajadustest Tegevuse raames toetatakse uute kaasaegsete õppevaralahenduste loomist, nende kasutamise vajalikkust ja digipädevuse olulisust selgitavate tegevuste ja ürituste läbiviimist, et aidata kaasa õppeprotsessiga seotud sihtgruppide teadlikkuse ja valmisoleku tõstmisele digitaalse õppevara rakendamisel. Tegevuse tulemusena on elanikkonna teadlikkus suurenenud. 9. Tulemus- ja väljundnäitajad Näitaja Algtase Sihttase Sihttase Selgitav teave nimetus 2016 2023 RAKENDUSKAVA TULEMUSNÄITAJA Tulemusnäitaja 8. klassi 57% 70% 95% Mõõtmis- õpilaste metoodikana osakaal, kes kohaldatakse õpivad põhikooli lõpuklassis koolides, kus läbi viidavat õpetajad digipädevuse kasutavad IKT tasemetööd, mille lahendusi (sh raames küsitakse ESF toel õpilastelt ka infot arendatud) IKT kasutamise vähemalt 25% kohta tundidest TULEMUSNÄITAJAD (VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJAD) Tulemusnäitaja Valdkondade 0 3 12 Sihttase aastaks 2023 tegevusele: E- arv, milles on on 12 valdkonda, õppevara välja töötatud milles on välja arendamine üld- uuenduslik töötatud, kohandatud ja kutsehariduse õppevara või kättesaadavaks ja valdkonnas. E- kasutatavaks tehtud hindamisvahendi uuenduslik õppevara te arendustegevus ja kasutuselevõtt. Uuenduslike õppevaralahendu ste hankimine ja 5  ühiskasutuse korraldamine. Tegevuste SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD Väljundnäitaja Valdkondade 0 3 12 Sihttase selgitatakse tegevusele 8.1. arv, milles on välja otseste Kaasaegse ja välja töötatud tegevuste uuendusliku uuenduslik tulemustena õppevara õppevara arendamine, soetamine ning juurutamine. Uuenduslike õppevaralahendu ste ühiskasutuse korraldamine Väljundnäitaja Teavitatud 0 100 000 400 000 Indikaator on tegevusele 8.2. isikute arv mõõdetav Õppijate, meediateavituste õpetajate ja sihtgrupi suuruse, avalikkuse erinevate üritustel teadlikkuse osalenud isikute arvu tõstmine või muul viisil digikultuuri teavitustegevustes õppeprotsessi kaasatud isikute integreerimise hulka arvestades. võimalustest ning vajadustest 10. Tegevuste mõju läbivatele teemadele Horisontaalne Mõju teema Kliima ja Toetav mõju. Digitaalse õppevara kasutamine loob eeldused paberivabaks keskkonnahoid asjaajamiseks ning toetab säästvat tarbimist, vähendades keskkonnakoormust sh füüsilise liikumise ehk transpordi vajadust, jäätmeteket jne. Võrdsed Otsene mõju. Digitaalsed õppevaralahendused võimaldavad võimalused nüüdisaegsemalt hinnata õppevara mõju poiste ja tüdrukute arengule ning võtta kasutusele vastavaid õppematerjale ja metoodikaid, toetades poiste ja tüdrukute võrdsust õppeprotsessis ning mõjutades naiste ja meeste võrdõiguslikkust hariduses ja teaduses ning lõpptulemusena tööturul. Digitaalsed õppevaralahendused ja nende kättesaadavus võimaldavad erineva oskustaseme ja/või erivajadustega õppijate võimeid ja vajadusi õppeprotsessis paremini arvestada ning nende arengule enam kaasa aidata, mõjutades nende võimalusi oma elukvaliteedi parandamiseks. 6  Digitaalse õppevara loomisega toetatakse õpilaste võtme-/ üldpädevuste arendamist, millega aidatakse kaasa kõigi õpilaste toimetulekule kaasaaja ühiskonnas, vähendatakse tõrjutust. Infoühiskond Otsene mõju. Digikultuuri õppeprotsessi integreerimise eesmärk on digipädevuse arendamine ning seeläbi infoühiskonnas toimimiseks ja nutikateks lahendusteks vajalike oskuste omandamine. Digitaalsed õppevaralahendused edendavad IKT-lahenduste kasutuselevõtu eeldusi õppimises ja tööelus. Regionaalareng Toetav mõju. Digitaalse õppevara parem kättesaadavus ühtlustab haridusasutuste võimalusi õppevaravaliku mitmekesistamisel, toetades kvaliteetsete õpivõimaluste pakkumist eri piirkondades. Tervikuna tagab digipädevuse arendamine ka parema digitaalselt pakutavate teenuste kättesaadavuse, neid oskuslikumalt ja mugavamalt arvuti teel tarbida ning tekitada kaugtöö võimalusi. Riigivalitsemine Toetav mõju. Digitaalse õppevaralahenduste kasutuselevõtt kujundab valmisolekut ressursikasutuse tõhustamiseks ja haridusteenuse kasutajasõbralikumaks osutamiseks, lähtudes selle terviklikust vaatest. 11. Sihtgrupp Tegevuse otsesed sihtgrupid on üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpilased, õpetajad ja teised õppetööd läbiviivad või seda toetavad spetsialistid, üldhariduse ja kutsehariduse tasemel õpet pakkuvad õppeasutused ning koolipidajad. Tegevuse kaudne sihtgrupp on kõik elukestvas õppes osalejad ja avalikkus tervikuna, sest paremad õpitulemused ja ootuspärane digipädevus aitab kaasa töö, tööhõive, õppimise, puhkuse, kaasatuse ja/või ühiskonnaelus osalemisega seotud eesmärkide saavutamisele tervikuna. 12. Tegevuste eelarve Tegevuse kogumaksumus on 27 735 256 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: ESF 23 574 967,60 EURi (kuni 85% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 4 160 288,40 EURi (vähemalt 15% kogumaksumusest). Projekti tegevuse Abikõlblik Tulemus Väljund sh partner nimetus summa Väljund 1: 7.1 Kaasaegse ja 8. klassi Valdkondade arv, uuendusliku õppevara 22 019 206,00 6 944 487,90 õpilaste milles on välja arendamine, soetamine osakaal, kes töötatud ning juurutamine. õpivad uuenduslik Otsene personalikulu 4 527 000,00 644 634,00 koolides, kus õppevara õpetajad KOKKU 26 546 206,00 7 589 121,90 kasutavad 7.2 Teadlikkuse ESF-i toel tõstmine digikultuuri Väljund 2: arendatud IKT õppeprotsessi Läbiviidud ürituste 130 000,00 0,00 lahendusi integreerimise arv vähemalt 25% võimalustest ja tundidest vajadustest KOKKU 130 000,00 7  Projektijuhtimise kulu 330 434,78 Ühtse määra alusel kulud 728 615,22 96 695,10 VALDKOND KOKKU 27 735 256,00 7 685 817,00 13. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 13.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 13.2. Sealhulgas on abikõlblikud järgmised punkti 8 kohase tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud: 13.2.1. tegevuse elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1-4 ja lõikele 4; 13.2.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3-6; Kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud üldkulud ning § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud; 13.2.3. toetavate tegevustega otseselt seotud ja nende elluviimiseks vajalikud muud kulud. 13.3. Lisaks ühendmääruse §-s 4 toodule on mitteabikõlblikud kulud: 13.3.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 13.3.2. päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära. 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord 14.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11-15. 14.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4. 14.3. Toetus makstakse toetuse saajale välja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu. Maksetaotluse vormi kinnitab rakendusüksus. 14.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 14.5. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat 14.6. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 14.7. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. 8 15. Nõuded toetuse edasiandmisel lõppsaajale toetatava tegevuse 8.1 raames 15.1. Toetatava tegevuse 8.1 alategevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine, soetamine ja juurutamise toetamine" raames nähakse ette minikonkursside läbiviimist. Järgmiselt on toodud välja minimaalsed nõuded toetuse edasiandmisel lõppsaajale tegevuse raames: 15.1.1. lõppsaajaks saavad olla õpetajate ühendused; 15.1.2. taotlus peab sisaldama andmeid toetuse taotleja, projekti nimetuse, projekti eesmärgi, õppevara kasutamise ulatuse (õppeaineid/valdkondi lõimivalt) projekti tulemuste ja mõju ning projekti maksumuse kohta; 15.1.3. kui taotleja on taotluses sisalduva õppevaraga seotud või sarnase õppevara soetamiseks taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe; 15.1.4. taotlusvormid, taotlusvooru tingimused ja toetuse piirmäärad kinnitab elluviija. 16. Elluviija ja partneri kohustused 16.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustused. 16.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 16.2.1. kinnitama järgmise eelarveaasta tegevuskava ja sellele vastava eelarve eelmise kalendriaasta 20. detsembriks, kooskõlastades selle eelnevalt rakendusasutusega. 16.2.2. esitama punktis 16.2.1. (aasta eelarve ja tegevuskava) nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist 5 tööpäeva jooksul rakendusüksusele; 16.2.3. rakendama tegevust vastavalt kinnitatud aastasele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 16.2.4. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10 tööpäeva jooksul peale aastase eelarve kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitama 15 tööpäeva jooksul käskkirja lisa kinnitamisest; 16.2.5. esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 16.2.4 (väljamaksete prognoos) esitatud prognoosist; 16.2.6. sõlmima partneriga lepingu, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused. Haridus- ja Teadusministeeriumi kui partneriga lepingut ei sõlmita, vastav eelarve ja tegevuskava on punktis 16.2.1 nimetatud dokumendis eristuvalt välja toodud; 16.2.7. korraldama toetuse edasiandmise lõppsaajale punktis 15 esitatud tingimustel. 16.3. Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 17. Tegevuste elluviimise aruandlus 17.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil ja tähtaegadeks vahearuande. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: punktis 9 (Tulemus- ja väljundnäitajad) loetletud näitajate täitmine. 17.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 17.3. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 9 17.4. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 18. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 18.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel või rakendusüksuse algatusel. 18.2. Juhul, kui muutmise algatab rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis. 18.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ning edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 18.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul, kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 12 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 18.5. Elluviija muudab punkti 16.2.1 alusel kehtestatud aasta eelarvet ja tegevuskava juhul, kui üks eelarverida suureneb/väheneb rohkem kui 15% selle kinnitatud eelarvest ja kooskõlastab selle eelnevalt rakendusüksusega. Juhul, kui muudatus on väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatusest teavitama rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja esitama rakendusüksuse nõudmisel uue eelarve. 18.6. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused korraldusasutusele ja rakendusüksusele. 19. Finantskorrektsioonid 19.1. Finantskorrektsiooni otsuse tegemine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45-47 ja ühendmääruses sätestatule. 19.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §- le 48-49 ja ühendmääruses sätestatule. 20. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 21. Vaiete menetlemine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 10 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/23-0841 - Haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 307 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ elluviimiseks“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 23.06.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fbeceb56-742d-4907-a4f1-a46e0e43d4f0 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fbeceb56-742d-4907-a4f1-a46e0e43d4f0?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main