Haridus- ja teadusministri käskkirja „Haridus ja Teadusministeeriumi Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programmi 2023–2027 uurimistoetuste taotlemise tingimused ja kord“ eelnõu

Kooskõlastamiseks: Meie: 19.06.2023 nr 8- Rahandusministeerium 2/23/2880 Arvamuse avaldamiseks: Tartu Ülikool Tallinna Ülikool Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Haridus ja Teadusministeeriumi Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programmi 2023–2027 uurimistoetuste taotlemise tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis viie tööpäeva jooksul Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Eelnõu lisa.pdf 3. Seletuskiri.pdf Laura Kirss 735 0148 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  Lisa KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus ja Teadusministeeriumi Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programmi 2023–2027 uurimistoetuste taotlemise tingimused ja kord“ Haridus ja Teadusministeeriumi Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programmi 2023–2027 uurimistoetuste taotlemise tingimused ja kord I. ÜLDSÄTTED Käesoleva korraga reguleeritakse Haridus ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programmi 2023–2027 (edaspidi TA programm) uurimistoetuste taotlemise, hindamise, määramise ja aruandluse tingimusi ning korda (edaspidi kord). II. EESMÄRK JA MEETMED Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programmi 2023–2027 eesmärk on toetada Eesti õpetajate ja tugispetsialistide järelkasvu tagamiseks vajalikku teadus- ja arendustegevust. TA programmi eesmärkide saavutamist toetatakse järgmiste meetmete abil: I meede. Suuremahuline teadus- ja arendusprojekt, mis kestab kuni kolm aastat. I meetme tegevusi toetatakse sihtotstarbeliste uurimistoetuste kaudu. Taotluste hindamisel lähtutakse ennekõike projektitaotluste kõrgest tasemest ning vastavusest programmi eesmärkidele. II meede. Avatud taotlusvoorude korraldamine. Taotlusvoore korraldatakse uurimisteemadel, kus soovitakse luua uut teadmist, ning kus on suur kaal teadlaste endi valitud uurimisküsimustel ja metoodikal. Taotlusvoorude eesmärgid ja uurimisteemad kinnitatakse juhtkomisjoni poolt. Projektide maksimaalne kestus on kuni kolm aastat. III meede. Sisseostetavad teadus- ja arendusteenused. Sisseostetavaid teadus- ja arendusteenuseid tellitakse riigihangete seaduses sätestatud teadus- ja arendustegevuse erandi alusel ja korras. III meedet kasutatakse juhtkomisjoni määratletud uurimisküsimuste puhul. III. MÕISTED Taotleja on vastavalt TA programmile Tallinna Ülikool või Tartu Ülikool (edaspidi taotleja). Partner on projekti kaasatav Eestis positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus, kes ei ole ise taotleja, kuid osaleb teadus- ja arendusprojekti elluviimises. Teenusepakkuja on III meetmes sisseostetavaid teadus- ja arendusteenuseid pakkuv avaliku, era- või kolmanda sektori asutus. Uurimistoetuse taotluste (edaspidi taotlus) menetleja on HTM. Vastutav täitja on isik, kellel on projektis ette nähtud ülesannete täitmiseks vajalik ettevalmistus, pädevus ja kogemus. IV. I ja II MEETME PROJEKTITOETUSTE TAOTLEMINE, HINDAMINE, MÄÄRAMINE JA ARUANDLUS Uurimistoetuse taotlemine Taotlus esitatakse HTMile Eesti Teadusinfosüsteemi (edaspidi ETIS) kaudu juhtkomisjoni määratud tähtajaks. Taotlusvooru ajakava kehtestab juhtkomisjon iga-aastaselt ning annab sellest teada HTMi kodulehel ja ETISe vahendusel. Uurimistoetuse taotleja kaasab projekti elluviimisse partnerina soovitavalt vähemalt ühte Eestis positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutust. Taotluses näidatakse ära: projekti nimetus; projekti lühikirjeldus; taotletava toetuse periood (kuni 3 aastat); vastutav täitja, põhitäitja(d) koos CV-dega, täitjad ja partner(id) ning ülesannete jaotus projekti meeskonnas; projekti vajalikkus ja taust, sh olulisus programmi ja taotlusvooru eesmärkide seisukohalt; projekti eesmärgid, uurimisküsimused või -hüpoteesid, uurimismeetodid ja tööplaan koos iga tööetapi oodatava väljundiga, sh eeldatav ajakava aastate lõikes ja projekti eesmärkide saavutamiseks vajaliku taristu kirjeldus; projekti eeldatavad tulemused, nende potentsiaalne rakendatavus, ühilduvus või seos olemasolevate projektide või rakendustega; interdistsiplinaarsus; olulisus Eesti teadusele, ühiskonnale ning võimalikud jätkamissuunad; andmehaldusplaan, sh andmestiku loomise, kogumise, talletamise põhimõtted ning selgitus, kuidas tagatakse tulemuste vastavus TA programmi litsentsimispõhimõtetele; teaduseetika põhimõtete järgimine; seotud uurimisprojektid; projektijuhi ja täitja(te) senine taotletava projekti teemaga seotud teadus- ja arendustegevuse alane tegevus. Uurimistoetuse saanud asutusel on õigus mõjuvatel põhjustel (vastutava täitja siirdumine teisele tööle, alaliselt elama asumine teise riiki, surm, raske haigus, või muud olulised ja põhjendatud asjaolud) määrata projektile uus vastutav täitja teavitades sellest HTMi ; projekti kogueelarve ning eelarve jaotus aastate kaupa, sh detailsemalt esimese aasta eelarve. TA programmi raames elluviidavate projektide eelarved koosnevad otsestest kuludest ja üldkulust. Otsesed kulud on personalikulud (töötasud koos kõigi riiklike maksude, maksete ja seadustest tulenevate hüvitistega ning üliõpilaste teadustöö stipendiumid) ning tegevuskulud (lähetuskulud, projekti täitmisega otseselt seotud põhi- või väikevara soetamise kulud, sisseostetavad teadus- ja arendusteenused, uurimisprojekti tulemuste publitseerimise ja tutvustamisega seotud kulud ning muud projekti elluviimiseks vajalikud kulud). Üldkulu on asutuse kulu, mis on seotud projekti asutuse poolse haldamisega ning projekti täitmiseks vajaliku kvaliteetse keskkonna tagamisega. Üldkulu määr on kuni 20% otsestest kuludest, välja arvatud sisseostetavad teadus- ja arendusteenused. HTMil on vajadusel õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ja dokumente. Projektitoetuse taotluste hindamine Taotlusi hindab juhtkomisjon kaasates vajadusel eksperte. Juhtkomisjon hindab taotlusi ning koostab igale taotlusele koondhinnangu ja -hinde, võttes arvesse järgnevaid kriteeriume: projekti põhjendatus ja läbimõeldus, vastavus programmi ja taotlusvooru eesmärgile; projekti teostatavus, sh metoodika sobivus, eelarve ja planeeritud tegevuste vastavus ning põhjendatus; vastutava täitja ja meeskonna sobivus, nende eelnev kogemus ja senine tegevus valdkonnas, suutlikkus projekti ellu viia ning vajaliku taristu olemasolu ja sobivus; projekti mõju ja olulisus õpetajate järelkasvu ning haridusteaduste valdkonnale, Eesti teadusele ja ühiskonnale laiemalt; projekti interdistsiplinaarsus ja koostöö eri teadus- ja arendusasutustega, sh koostööst tekkiv sünergia. Taotlusi hinnatakse kriteeriumite lõikes skaalal 1 kuni 5 järgnevalt: 1 - mitterahuldav; 2 - rahuldav; 3 - hea; 4 - väga hea; 5 - suurepärane. Hinne antakse 0,5 punkti täpsusega. Hinnatavate kriteeriumite osakaalud on võrdsed. Juhtkomisjon koostab koondhinnangute ja -hinnete alusel projektitoetuse taotluste paremusjärjestuse ning teeb HTMile esialgse rahastamisettepaneku. Taotlusi, mille vähemalt ühe kriteeriumi hinne on mitterahuldav, ei rahastata. Juhtkomisjon võib esitada lisatingimusi, mida taotleja on kohustatud toetuse saamisel täitma. HTM teeb taotluse koondhinnangud ja -hinded, sealhulgas juhtkomisjoni esialgse rahastamisettepaneku taotlejale kättesaadavaks e-posti teel. Taotlejal on õigus esitada arvamus juhtkomisjoni rahastamisettepaneku kohta kirjalikult HTMi määratud tähtajaks. Valeandmete, loomevarguse või petturluse ilmnemisel on HTMil õigus taotlus tagasi lükata. Projektitoetuse määramine ja eraldamine Juhtkomisjonil on õigus teha koondhinnangut ja -hindeid arvesse võttes, sh taotlejalt saabunud arvamusi ja vastuväited kaaludes, HTMile põhjendatud ja erapooletu ettepanek : rahuldada taotlus ; rahuldada taotlus osaliselt; mitte rahuldada taotlust, kui: projekti vähemalt ühe kriteeriumi hinne on mitterahuldav; programmi eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; taotleja ei ole nõus ettepanekuga taotluse osalise rahuldamise või lisatingimuste täitmisega. Projektitaotluse rahuldamise otsuse toetuse määramise või taotluse mitterahuldamise otsuse kohta teeb haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Projektitoetus määratakse korraga üheks eelarveaastaks(edaspidi projektitoetuse periood). Projektitoetus makstakse välja ministri käskkirja alusel. Vahearuanne ja projektitoetuse eraldamise jätkamine Projektitoetuse eraldamise jätkamise otsus langetatakse eelneva projektitoetuse perioodi tulemuste (vahearuanne) ja järgneva projektitoetuse perioodi töökava põhjal. Projekti vahearuanne esitatakse koos järgneva projektitoetuse perioodi töökavaga ETISe kaudu HTMile hiljemalt 15. jaanuariks. Vaheaurandes näidatakse ära: projektitoetuse perioodi tulemuste kokkuvõte ja väljundid, toetuse eelarve kasutamine; projektitoetuse perioodil tehtud olulised muudatused tegevuskavas ja nende põhjendus; Järgneva projektitoetuse perioodi töökavas näidatakse ära: öökava järgmiseks projektitoetuse perioodiks; vajadusel tekkinud muudatused projekti meeskonnas; projekti eelarve järgneva projektitoetuse perioodi kohta; juhul, kui projektitoetus määrati lisatingimustega, siis esitatud lisatingimuste täitmise tegevuskava. Vahearuandeid ja järgneva perioodi töökavasid hindab juhtkomisjon ning vajadusel kaasab eksperte. Vahearuannete ja järgneva perioodi töökavade põhjal koostab juhtkomisjon igale taotlusele koondhinnangu, vajadusel arvestab eksperti(de) hinnanguid ning võtab arvesse järgnevaid kriteeriume: projektitoetuse perioodi tegevuste tulemuslikkus; järgmise projektitoetuse perioodi töökava teostatavus, tegevuste eesmärgipärasus, metoodika sobivus eesmärkide saavutamiseks, eelarve ja planeeritud tegevuste vastavus. Juhtkomisjon teeb koondhinnangute alusel esialgse rahastamisettepaneku. Juhtkomisjon võib kirjeldada tingimused, mida taotleja on kohustatud toetuse saamisel täitma. HTM teeb jätkutaotluse koondhinnangu, sealhulgas juhtkomisjoni esialgse rahastamisettepaneku taotlejale kättesaadavaks 10. veebruariks. Taotlejal on õigus esitada arvamus juhtkomisjoni rahastamisettepaneku kohta kirjalikult HTMi määratud tähtajaks. Juhul, kui juhtkomisjon on kirjeldanud tingimused, mida projektitoetuse saamiseks tuleb täita, kinnitab taotleja nõusolekut tingimuste täitmiseks. Projektitoetuse eraldamise jätkamine ja projektitoetuse eraldamise lõpetamine Juhtkomisjon teeb koondhinnanguid arvesse võttes, sealhulgas taotlejalt saabunud arvamusi ja vastuväited kaaludes, HTMile põhjendatud ja erapooletu ettepaneku: jätkata projektitoetuse eraldamist taotletud mahus; j ätkata projektitoetuse eraldamist osalises mahus, kui projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas mahus toetusega; lõpetada projektitoetuse eraldamine, kui: projekti täitmise edukus ja jätkusuutlikkus on olulisel määral vähenenud või on ebapiisav; j uhtkomisjoni poolt seatud täiendavad tingimused taotlejale ei ole täidetud; esinevad muud olulised ja põhjendatud asjaolud. Projektitoetuse jätkamise või eraldamise lõpetamise otsuse teeb haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Lõpparuande esitamine ja kinnitamine Lõpparuanne esitatakse HTMile ETISe kaudu hiljemalt 31. jaanuariks. Aasta keskel lõppeva projekti puhul hiljemalt ühe kuu jooksul pärast projekti lõppemist, aga mitte hiljem, kui järgmise aasta 31. jaanuariks. Projekti lõpparuandes näidatakse: tulemused ja eelarve kasutus vastavalt taotluses esitatud eesmärkidele ja väljunditele; saavutatud tulemuste rakendatavus, ühilduvus või seos olemasolevate projektide või rakendustega; interdistsiplinaarsus; olulisus Eesti teadusele, ühiskonnale ning võimalikud jätkamissuunad; kinnitus, et projekti raames loodud andmed on kättesaadavaks tehtud selleks sobivas repositooriumis ; projektitoetuse eraldamisel juhtkomisjon nimetatud lisatingimuste täitmine; populaarteaduslik lühikokkuvõtte projekti tegevustest, tulemustest ja nende olulisusest. muu taotleja hinnangul oluline projektiga vahetult seotud informatsioon. Lõpparuandeid hindab ja kiidab heaks juhtkomisjon, küsides vajadusel täitjatelt täiendavat informatsiooni projekti tulemuste kohta. Lõpparuanne kinnitatakse juhtkomisjoni poolt hiljemalt kahe kuu jooksul pärast lõpparuande esitamist, kuid mitte hiljem kui 10. veebruariks aasta lõpul lõppenud projekti puhul Projekti ennetähtaegsel lõppemisel on taotleja kohustatud esitama lõpparuande juhtkomisjoni määratud tähtajaks. Toetuse tagasinõudmine Toetuse andjal on õigus välja makstud toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda juhul kui: toetuse saaja ei täida toetuse taotluses esitatud eesmärke; toetuse saaja ei täida käskkirjas sätestatud tingimusi; toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid; abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks; taotleja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude; aruanne ei ole esitatud tähtajaks. Toetuse osaliseks või täielikuks tagasi nõudmiseks teeb juhtkomisjon ministrile põhjendatud ettepaneku. Toetuse osaline või täielik tagasinõue kinnitatakse ministri käskkirjaga. Toetuse saaja peab maksma toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. Toetuse osalisest või täielikust tagasinõudmisest teavitatakse toetuse saajat esimesel võimalusel pärast punktis 15.2. nimetatud käskkirja kinnitamist. Projekti tulemuste avalikustamine ja kättesaadavaks tegemine Andmete kättesaadavaks tegemiseks võib kasutada institutsionaalseid või valdkondlikke repositooriume . Projekti tulemusel avaldatud ja projektitoetusele viitavate publikatsioonide terviktekstid teeb taotleja avalikkusele ETISe kaudu vabalt kättesaadavaks esimesel võimalusel. Projekti lõpparuande teeb HTM ETISe kaudu avalikult kättesaadavaks. Taotleja nimetab HTMi tegevuse toetajana projekti tulemusi tutvustavates trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki- tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel, samuti kasutab trükistes HTMi logosid nähtaval kohal. Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „Haridus ja Teadusministeeriumi Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programmi 2023–2027 uurimistoetuste taotlemise tingimused ja kord“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Käesolev käskkiri kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1 punkti 2 ja Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2021. a määruse nr 80 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus“ § 6 lõike 1 ja lõike 2 punkti 9 alusel. Eelnõu eesmärk on reguleerida Haridus ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programmi 2023–2027 (edaspidi TA programm) uurimistoetuste taotlemise, hindamise, määramise ja aruandluse tingimusi ning korda (edaspidi kord). Eelnõu ja seletuskirja on koostanud HTMi analüüsivaldkonna teadusnõunik Laura Kirss ([email protected], 7350 148) ja õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Sander Pelisaar ([email protected], 735 0261). Eelnõu koostamisse olid kaasatud HTMi eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja Marika Tuusis ([email protected], 735 0150), eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm (pirkko.kü[email protected], 735 0161), finantsarvestuse valdkonna juht Katrin Jakobson ([email protected], 735 0139), analüüsivaldkonna analüüsijuht Kersti Kõiv ([email protected], 7350 194), endine teadustaristu valdkonna juht Martin Eessalu, teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna peaekspert Katrin Mandra ([email protected], 735 0142), teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna nõunik Kairi Värv ([email protected], 735 4048), teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna nõunik Riia Eratalay ([email protected], 735 0231). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu sätestab TA programmist uurimistoetuste taotlemise, hindamise, määramise ja aruandluse tingimusi ning korra. Olulisimate tingimustena on sätestatud järgmist: Eelnõu 1. peatükis sätestatakse TA programmist uurimistoetuste taotlemise, hindamise, määramise ja aruandluse tingimused ning kord. Eelnõu 2. peatükk sätestab TA programmi eesmärgi ja meetmed. TA programmil on kolme tüüpi meetmeid, neist kahte – suuremahulisi teadus- ja arendusprojekte (I meede) ja avatud taotlusvoore (II meede) – reguleerib antud kord. Sisseostatavaid teadus- ja arendusteenuseid (III meede) tellitakse riigihangete seaduses sätestatud teadus- ja arendustegevuse erandi alusel ja korras. Eelnõu 3. peatükis on ära toodud kasutatavad mõisted. Eelnõu 4. peatükis on sätestatud I ja II meetme projektitoetuste taotlemine, hindamine, määramine ja aruandlus.  - Uurimistoetuste taotlused ja vahearuanded esitatakse Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) kaudu, kord sätestab, mis andmed projekti taotluses tuleb ära näidata. - Taotlusi ja vahearuanded menetleb HTM, hindab Õpetajate järelkasvu juhtkomisjon (edaspidi juhtkomisjon) ja vajadusel kasutatakse täiendavate ekspertide abi. - Uurimisprojektid on kuni 3aastased, kuid toetuse eraldamine käib ühe aasta kaupa, sest tegemist on riigieelarveliste eraldistega. Toetus eraldatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga. Riigiabi analüüs Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid1 ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata 5 kriteeriumi alusel: 1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 2) abi antakse ettevõtjale; 3) abimeetmel on valikuline iseloom; 4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumile, on tegemist riigiabiga. 1. Abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest Riigiabiks loetakse neid eeliseid, mis tulevad otseselt või kaudselt antud riigi ressurssidest. Käesoleva käskkirja alusel finantseeritakse haridusvaldkonna uurimistoetuseid riigieelarvelistest vahenditest. 2. Abi antakse ettevõtjale Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise viis. Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega.2 Toetust võivad taotleda Tallinna Ülikool või Tartu Ülikool, kes omakorda võivad projekti elluviimisse kaasata partneritena Eestis positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutusi. Kuigi meetmest toetuse saajaid ei kuulu äriühingute hulka, on antud juhul oluline see, kas toetust saanud asutused tegelevad majandustegevusega või mitte. Enamik positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustest tegeleb suuremal või väiksemal määral ka majandustegevusega. Vastavalt teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikus sätestatule ei sisalda teadus- ja arendusabi teadusasutustele või teadusuuringute taristule 1 Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid on kättesaadavad http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/legislation.html 2 Komisjoni 19.07.2016 teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, p 8. http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016XC0719(05)&from=EN riigiabi, kui tegemist on teadusasutuste ja teadusuuringute taristu mittemajandustegevuse (näiteks õpetamine, sõltumatu teadustegevus, teadusuuringute tulemuste levitamine, teadmussiirde alane tegevus, kui saadav kasum investeeritakse teadusasutuse või taristu mittemajandustegevusse) rahastamisega; teadusasutust või teadusuuringute taristut kasutatakse peaaegu täielikult mittemajandustegevuseks ja majandustegevus on vaid kõrvaltegevuseks (mitte üle 20% üldisest aastasest tegevusmahust); tegemist on teadusasutuste või teadusuuringute taristu majandustegevusega (näiteks lepingulised teadusuuringud või teadusteenused), aga seda tehakse turutingimustel. Ülikoolidel ning teadus- ja arendusasutustel on vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusele kohustus hoida raamatupidamises majandustegevus ja mittemajandustegevus lahus, samuti on teadus- ja arendusasutustel kohustus investeerida põhitegevuste ja põhitegevustega kaasnevate tegevuste tulemustest saadav kasum teadus- ja arendustegevusse, selle tulemuste levitamisse või õpetamisse. Avalik-õiguslike ja riigi teadus- ja arendusasutuste majandustegevuse maht jääb üldiselt alla 20% asutuse tegevuse kogumahust, seega on majandustegevus nende asutuste puhul vaid kõrvaltegevuseks. Kui tegemist on majandustegevust toetava teadustaristu rajamise või uuendamisega, tuleb majandustegevuse ja mittemajandustegevuse rahastamist, kulusid ja tulusid arvestada eraldi, samuti peab taristu toimimise või kasutamise eest võetav tasu vastama turuhindadele. Juurdepääs taristule peab olema avatud mitmele kasutajale, läbipaistev ja mittediskrimineeriv. TA programmi meetmest toetatakse uurimistoetusi haridusvaldkonna TA projektide elluviimiseks. Koostatav projekti eelarve võib koosneda otsestest kuludest ja üldkulust. Otsesed kulud on personalikulud (töötasud koos kõigi riiklike maksude, maksete ja seadustest tulenevate hüvitistega ning üliõpilaste teadustöö stipendiumid) ning tegevuskulud (lähetuskulud, projekti täitmisega otseselt seotud põhi- või väikevara soetamise kulud, sisseostetavad teadus- ja arendusteenused, uurimisprojekti tulemuste publitseerimise ja tutvustamisega seotud kulud ning muud projekti elluviimiseks vajalikud kulud). Üldkulu on asutuse kulu, mis on seotud projekti asutuse poolse haldamisega ning projekti täitmiseks vajaliku kvaliteetse keskkonna tagamisega. Üldkulu määr on kuni 20% otsestest kuludest, välja arvatud sisseostetavad teadus- ja arendusteenused. Seega on tegemist sõltumatu teadustegevuse ja teadusuuringute tulemuste levitamise alase tegevusega, mis on üldiselt mittemajanduslik tegevus. Seega ei toetata antud meetmest üldiselt asutuste majandusliku iseloomuga tegevusi. Samuti on asutustel tulenevalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusest kohustused, mis välistavad selle, et antav abi võiks kvalifitseeruda riigiabiks. 3. Abimeetmel on valikuline iseloom TA programmi rahastamiseks korraldatakse taotlusvoore, millel osalejad peavad vastama programmis nimetatud tingimustele. Juhtkomisjon hindab taotluseid ning koostab koondhinnangu, mille tulemusel tekib pingerida taotlejatest, keda meetme raames toetatakse. Eelpool toodut arvestades võib öelda, et antud meetmel on valikuline iseloom. 4. Abimeede annab abi saajale majandusliku eelise Abimeede võib anda toetuse saajale majandusliku eelise, kuna võib olla aluseks teenuste väljatöötamisele (nt koolitused, nõustamisteenused), mida veel turul ei ole ning mille järele on olemas või potentsiaalselt tekkimas vajadus. Kuna aga toetuse saamise eelduseks on teadustulemuste levitamine ja avaldamine, on potentsiaalsete teadustulemustest kasusaajate hulk laiem kui üksnes toetuse saajad.  5. Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel Kuivõrd toetuse eesmärk on toetada Eesti õpetajate ja tugispetsialistide järelkasvu tagamiseks vajalikku teadus- ja arendustegevust, on antud meetme raames antava toetuse osas raske näha konkurentsi moonutamist või kaubanduse kahjustamist EL riikide vahel. Kokkuvõttes võib öelda, et kuna toetatavad tegevused on üldiselt mittemajanduslikud ning majandusliku eelise saamine toetuse saajate poolt on pigem vähetõenäoline, ei ole antav abi riigiabi. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega. 4. Eelnõu mõjud Eelnõu toetab HTMi „Haridus ja Teadusministeeriumi Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programmi 2023–2027“ elluviimist ning võimaldab uurimistoetuste eraldamise kaudu panustada Eesti õpetajate ja tugispetsialistide järelkasvu tagamiseks vajalikku teadus- ja arendustegevusse. Eelnõu toetab Haridusvaldkonna 2021-2035 arengukava teise alaeesmärgi „Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe“ ja Eesti 2035 eesmärkide saavutamist. 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega lisatulusid ei kavandata. Eelnõu rakendamiseks vajalikud uurimistoetused (hetkel 600 000 eurot aastast) on kavandatud HTMi eelarvesse. Täiendavad majandamiskulud toetuste menetlemise ja rakendamisega seoses on samuti kavandatud HTM eelarvesse. 6. Eelnõu jõustumine Käskkiri jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse Rahandusministeeriumiga ja saadetakse arvamuse avaldamiseks Tallinna Ülikoolile ning Tartu Ülikoolile. Keit Parts strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooniosakonna juhataja  -864235 -144145 0 0 MINISTRI käskkiri [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus ja Teadusministeeriumi Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programmi 2023–2027 uurimistoetuste taotlemise tingimused ja kord Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1 punkti 2 ja Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2021. a määruse nr 80 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus“ § 6 lõike 1 ja lõike 2 punkti 9 alusel: 1. Kinnitan „ Haridus ja Teadusministeeriumi Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programmi 2023–2027 uurimistoetuste taotlemise tingimused ja kor ra“ (lisatud). 2. Avaldada „ Haridus ja Teadusministeeriumi Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programmi 2023–2027 uurimistoetuste taotlemise tingimused ja kord “ ministeeriumi veebilehel. 3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas m inister EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/23-0828 - Haridus- ja teadusministri käskkirja „Haridus ja Teadusministeeriumi Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programmi 2023–2027 uurimistoetuste taotlemise tingimused ja kord“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 28.06.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/46927db3-1dde-4526-8b75-b1db097fb18f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/46927db3-1dde-4526-8b75-b1db097fb18f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main