Vastused ja selgitused

Saatja: Ele Riipus <[email protected]> Saadetud: 22.06.2023 13:31 Adressaat: <"RAM Info"> Koopia: <[email protected]>; Merily Lakson <[email protected]>; Katri Sutt <[email protected]> Teema: Kiri välja_22.06.23_NJ-KKJ-1_702_ID_7209963 (1).asice Manused: Kiri välja_22.06.23_NJ-KKJ-1_702_ID_7209963 (1).asice Tere! Palun leidke manusest vastus Teie 23.05.2023 kirjale nr 14-13/2632-2. Lugupidamisega Ele Riipus Dokumendihalduse spetsialist Eesti Energia AS +372 5666 6577 | [email protected] Lelle 22, 11318 Tallinn | www.energia.ee Lp Kaia Sarnet Teie: 23.05.2023 nr 14-13/2632-2 Rahandusministeerium [email protected] Meie: 2 2 .0 6 .202 3 nr NJ-KKJ-1/702 Vastused ja selgitused Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise keskkonnamõju hindamise aruande seisukohale Keskkonnaamet otsustajana teavitas 11.04.2023 kirjaga nr 6-3/23/7163-2 Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise keskkonnamõju hindamise aruande (KMH aruanne) avalikustamisest ning avaliku arutelu toimumisest. Ühtlasi andis Keskkonnaamet teada, et kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KMH aruande kohta oodatakse kuni 19.05.2023 otsustaja kontaktide kaudu. KMH aruande avalik arutelu toimus 23.05.2023 Sinimäe põhikoolis* (Kesk 1, Narva-Jõesuu linn) ja veebikeskkonnas Zoom . Enefit280-2 KMH aruande avaliku väljapaneku perioodil esitas Rahandusministeerium Keskkonnaametile e-kirjaga teate (registreeritud Keskkonnaameti dokumendiregistris kirja nr 6-3/23/7163-3 all), et arvamus KMH aruande kohta esitatakse esimesel võimalusel hiljemalt 31.05.2023. KMH aruande kohta omapoolse seisukoha esitas Rahandusministeerium 23.05.2023 kirjaga, milles toote välja, et olles tutvunud täiendatud KMH aruandega ja arvestades täpsustavaid selgitusi märgite, et Rahandusministeeriumi 27.02.2023 kirjas nr 14-13/580-2 /KMH aruande asjaomaste asutuste seisukohtade edastamise etapis/ toodud tähelepanekutest on lahendatud punktid 5, 6 ja 9. Ülejäänud punktidele esitatud vastuste ja selgituste osas jääte varasemalt esitatud arvamuse juurde. Vastavalt KeHJS §-le 21 esitame vastused esitatud tähelepanekutele-märkustele koos selgitusega ettepanekutega arvestamise või mittearvestamise kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Arles Taal Meelis Goldberg juhatuse liige juhatuse liige Koopia: Keskkonnaamet ([email protected]) Lisa: Rahandusministeeriumi ettepanekutega arvestamine ning küsimustele vastamine. Merily Lakson 5353 9551 [email protected] * Avarii tõttu algselt väljakuulutatud asukohas (Vaivara endise vallavalitsuse hoones, Pargi 2, Sinimäe alevik, Narva-Jõesuu linn) üle viidud Sinimäe põhikooli. Lisa nr 1 kirjale NJ-KKJ-1/702 Enefit280 nr 2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamine. Keskkonnamõju hindamise aruanne . Avalikustamisel laekunud ettepanekutega arvestamine ning küsimustele vastamine. Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele Rahandusministeerium ( 23.05.2023 kiri nr 4-13/2632-2) Tutvunud täiendatud KMH aruandega ja arvestades täpsustavaid selgitusi märgib Rahandusministeerium, et nende 27.02.2023 kirjas nr 14-13/580-2 toodud tähelepanekutest on lahendatud punktid 5, 6 ja 9. Ülejäänud punktidele esitatud vastuste ja selgituste osas jääme varasemalt esitatud arvamuse juurde. Rahandusministeeriumi kirjast lähtuvalt esitatakse uuesti 27.02.2023 kirjas nr 14-13/580-2 toodud küsimused-tähelepanekud ja vastused ning selgitused, v.a. punktid 5, 6 ja 9. 1. KMH aruande eelnõu lk 4 ja lk 18 on kirjutatud, et „Vastavalt KMH algatamise otsusele, tuleb KMH raames hinnata üksnes neid teemasid, mille osas ei ole otsustajal KSH raames tehtud hinnangute põhjal piisavat teavet. KMH algatamise otsuse kohaselt ei algatatud piiriülest keskkonnamõju hindamist ning KMH menetlusi ei liideta.“. Aruandes kirjeldatud lähenemine ei ole õiguspärane. Ka Riigikohus on oma lahendis 3-16-1472/92 juhtinud tähelepanu sellele, et KSH direktiivi põhjendusest 9, art 4 lg-st 3 ja art 5 lg-st 2 tuleneb nn reastamise põhimõte, st otsustusprotsessi kõrgemal tasandil tehtav hindamine peab andma raamistiku edasiste hindamiste jaoks. Nn reastamise põhimõte ei tähenda, et KMH saaks asendada KSH-d või et KSH raames võiks jätta hindamata need mõjud, mille hindamine on just KSH ülesanne. KMH-l ja KSH-l on erinevad meetodid ja eesmärgid (vt C-295/10, Valčiukienė jt, p-d 59 ja 60; C-671/16, Inter-Environnement Bruxelles jt, p 65; C-160/17, Thybaut jt, p 64). Kui KMH puhul on üldjuhul keskseks küsimuseks, kuidas konkreetset arendustegevust teoks teha, siis KSH eesmärk on mõjutada arendustegevuse alternatiivide valikut otsustusprotsessi varases staadiumis, kui on veel võimalik analüüsida erinevaid alternatiive ja seeläbi mõjutada strateegilisi valikuid (C-671/16, Inter-Environnement Bruxelles jt, p 63; C-160/17, Thybaut jt, p 62). Selgitame, et Õlitehase KSH (Auvere külas asuva Õlitehase maa-ala detailplaneeringu KSH, heaks kiidetud Keskkonnaministeeriumi 08.08.2019 kirjaga nr 7-15/19/1631-8) on koostatud KMH täpsusastmes, et vältida hilisemat KMH menetlust. Sellist võimalust näeb ette KeHJS ning esineb tavapärase praktikana. KeHJS § 11 lg 6 sätestab, et kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata, kui eelhinnangust selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Otsustamaks, kas antud juhul on Õlitehase KSH käigus keskkonnamõju asjakohaselt hinnatud ning kas otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet, andis Keskkonnaamet KeHJSi § 11 lg 6 alusel eelhinnangu (06.04.2022 nr DM-106545-69). Kuna eelhinnangu alusel selgus, et KSH ei anna kogu infot, mida on vaja keskkonnakompleksloa välja andmiseks, algatas Keskkonnaamet nende valdkondade jaoks vastuse saamiseks KMH (lähtudes ettevõtte keskkonnakompleksloa taotlusest nr T-KKL/1001598-16, võttes aluseks KeHJSi § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 1 p 2 ja § 9 lg 1, § 11 lg 2 ja 3, THSi § 27) . Seega on KMH algatatud KeHJS mõistes asjakohastele valdkondadele ega vaja varasema Õlitehase KSH olemasolul täismahus mõjuhindamist. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekule on lisatud põhjalikum selgitus-ülevaade KMH aruande sissejuhatusse. Mis puudutab viidatud kohtulahendeid, siis need käsitlevad konkreetseid kaasusi ja nende laiendamine praegusele juhtumile ei ole asjakohane . Valdavalt on tegemist Belgia kaasustega, mis käsitlevad juhte, kus KMH saaks asendada KSH-d või et KSH raames võiks jätta hindamata need mõjud, mille hindamine on just KSH ülesanne. Ühe näitena viidatud C-671/16 Inter-Environnement Bruxelles sisu: Brüsseli piirkonna valitsus kiitis Loi linnaosa linnaplaneerimise määruse heaks läbi viimata KSH-d. Protsessi käigus anti mõjuhinnang, mis ei vastanud KSH direktiivi nõuetele. Järeldati muuhulgas, et ka KMH läbiviimine ei vabasta KSH tegemisest. Nendes lahendites on ühe põhjendusena viidatud ka asjaolule, et KSH eesmärk on mõjutada arendustegevuse alternatiivide valikut otsustusprotsessi varases staadiumis, kui on veel võimalik analüüsida erinevaid alternatiive ja seeläbi mõjutada strateegilisi valikuid. Selgitame, et Õlitööstuse maa-ala detailplaneeringu raames viid i läbi KSH, mis muuhulgas hindas detailplaneeringu ühe tegevusena kavandatavate täiendavate Enefit280 seadmete rajamise ja käitamisega kaasneda võivat keskkonnamõju. Alternatiivideks oli eri arvu Enefit280 seadmete rajamine, sh kas kombinatsioonis järeltöötluskompleksiga või ilma. Antud juhul tulenes strateegiline valik Eesti kõrgema tasandi strateegilisest arengudokumendist Energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK 2030), millele omakorda oli eelnevalt tehtud KSH. ENMAK2030 nägi alusdokumentides ette erinevaid stsenaariumeid, mis hõlmasid kuni 8 Enefit280 seadme rajamist. Praegune KMH hindab ühe Enefit280 seadme rajamist, seega ei ole antud juhul kõrvale hoitud KSH tegemisest ega püütud KMH kaudu hinnata neid mõjusid, mis KSH raames hindamata jäid. Üks viidatud kaasuste st on Leedust (C-295/10, Valčiukienė jt) ja see puudutab detailplaneeringut, millega kaaluti kuni 11 sigade kasvatamiseks ettenähtud hoonetekompleksi rajamist. Siinkohal on eeltoodud kaasustele täiendavaks asjaoluks, et Leedu siseriiklik õigus ei pea vajalikuks KSH läbiviimist detailplaneeringule, milles nimetatakse vaid üht majandustegevuse objekti. See on KSH direktiivi sätetega vastuolus. Eesti õigusaktides sellist sätet ei ole . Muus osas on asjaolud samad, st hilisem projektipõhine KMH läbiviimine ei õigusta detailplaneeringule KSH tegemata jätmist. 2. KMH aruande eelnõu lk 7 on kirjutatud, et „Soojusenergia (arvestuslikult kuni 6,084 GWh/a) ja aur (arvestuslikult kuni 26,4 GWh/a) saadakse käitise enda tootmisprotsessist, Eesti elektrijaamast või Auvere Elektrijaamast. Samas suunab Enefit280-2 elektrijaama kütuseks kuni 97,2 mln Nm 3 /a uttegaasi, mille energiasisaldus on imporditavast energiast kordades suurem, mistõttu seadme energiabilanss on positiivne.“. Lk 28 on kirjutatud, et „Vastavalt Eesti Energia strateegiale saab Enefit Poweri vedelkütuseid tootvast õlitööstusest hiljemalt 2040. aastaks ringmajandusel toimiv süsinikuneutraalne keemiatööstus. Üheks sammuks sellel suunal on ptk-s 3.1 toodud andmete kohaselt metanoolitehase rajamine, mis käivituks 2031. aastal.“. Lk 31 on kirjutatud, et „Põhimõtteliselt võib järeldada, et seni kuni jätkub Auvere energiakompleksis põlevkivi kasutamine, on uttegaaside põletamiseks piisavalt võimsust..//.. Praeguses olukorras on täiskoormusel õlitootmisseadmete teenindamiseks vaja töös hoida kahte tolmpõletusega energiaplokki, Enefit280-2 lisandumisel kolme tolmpõletusplokki või kahte CFB plokki. Milliseid plokke tegelikult käitatakse sõltub olukorrast elektriturul, plokkide avariilisusest jms. “. RePowerEU direktiivi valguses töötab Eesti riik selle nimel, et kasvatada lähiaastatel hüppeliselt taastuvelektri tootmisvõimsusi. Eesti on seadnud eesmärgiks, et juba aastal 2030 toodetakse Eestis sama palju taastuvelektrit, kui on tarbimine. Taastuvelektri osakaalu tõus viib elektrihinna alla ja põlevkivielektrijaamad ei ole sellisel juhul enam konkurentsivõimelised. /täismahus vt lisa 6/ Konkretiseerime eelnevalt esitatud vastust. Võib aru saada, et viited KMH aruandele on sissejuhatuseks taastu v elektri teemale, seetõttu s elgitame, et KMH aruande koostamise ajal ei oska keegi öelda põlevkivi elektrijaamade tulevikku, aga varustuskindluse kava on aastani 2037. On teada, et mingil hetkel läheb uttegaas metanooliks, seniks läheb põletusse. Leheküljel 28 esitletud Eesti Energia strateegia kohane lahendus on hüpoteetiline ja tagaks uttegaasi 100%-lise kasutamise alles aastal 2040 – uttegaasi kasutamise samm peaks olema kohe peale bensiini. Lisame KMH aruandesse ptk 3 ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi täiendav a selgituse: Energiamajanduse korralduse seaduses §32 lõike 1 sätestatud 2030. aasta taastuvelektri 100% eesmärk ei tähenda, et aastal 2030 (ja pärast seda) ei tohiks toota elektrienergiat fossiilsetest energiaallikatest. Nimetatud eesmärk seab pelgalt sihi, et aastal 2030 peaks Eesti taastuvelektri aastane kogutoodang olema sama suur, kui on Eesti aastate elektritarbimine. See ei tähenda, et Eesti summaarne elektritootmine (sh fossiilsetest kütustest) ei võiks olla suurem, kui Eesti riigi aastane elektritarbimine. Kindlasti on aga oluline silmas pidada, et Eesti riik on seadnud ka teisi pikaajalisemaid energeetika valdkonna eesmärke, nii soovime aastaks 2050 saavutada Eesti majanduse sh. energiasektori kliimaneutraalsus e . Seda eesmärki on suures plaanis võimalik saavutada üksnes fossiilsetest kütuste energiatootmisest kasutamise lõpetamisega Eestis. Põlevkivi elektrijaamade konkurentsivõime tähendab, et nad ei saa osaleda elektriturul. Kuid see ei välista nende käitamist õlitootmise uttegaasidest energia tootmiseks, mida saab kasutada Auvere energiakompleksi elektrienergia omatarbe rahuldamiseks. Siinkohal on oluline, et kõikide komponentide summa ehk kogu ahel (seni kuni kasutatakse uttegaase elektrienergia tootmisel , on ahela osaks elektri tootmine, mis asendab muudest allikatest ostetava elektri + õlitootmise müügitulu) peab olema kasumis vastavalt omanikuootustele. See põhim õ te on ka kõikide Auvere energiakompleksiga seotud edasiste tegevusete kavandamisel lähtealuseks. 3. KMH aruande eelnõu lk 8 on selgitatud, et „KMH koostamise käigus ilmnes, et kompleksloa taotlemisel kasutatud maksimaalse keskkonnakoormuse näitamise põhimõtte rakendamise tõttu … on kompleksloa taotluses olevad andmed on teoreetilised maksimaalsed, st üledimensioneeritud, on vajalik arvutada Enefit280-2 KHG heitkogus nn realistlike andmetega.“ … Juhime tähelepanu sellele, et Enefit280-2 seotud keskkonnamõju tuleb hinnata vastavalt keskkonnakompleksloa taotluses esitatud andmetele, mis võib olla tehase maksimaalsel võimsusel töötamisel tegelik mõju. Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse tegevusega kaasnevast maksimaalsest mõjust, et vajadusel seada leevendavate meetmetena keskkonnakompleksloas piirangud maksimaalse võimsuse kärpimiseks vmt. /täismahus vt Lisa 6/ Selgitame, et aruandes on hinnatud maksimaalset mõju, lähtutud keskkonnakompleksloa taotlusest. Kuid aruandes on ka välja toodud, et otstarbekas on vastavusse viia taotlus tegelikult kavandatavaga. Aruandesse on lisatud vahepealkirju, et muuta aruanne selgemini loetavamaks. Lisame täiendava selgituse, lähtudes MKM esitatud küsimusest alternatiivide olemuse ja nende erinevuse kohta. Arvestades, et keskkonnamõju hindamine on algatatud kompleksloa taotlusele, on Alternatiiv 1 näitajad taotluses toodud põhinäitajad. Alternatiiviks 2 võib pidada muudatusi, mis tingivad kompleksloa muudatustaotluse esitamise. Asjakohane on koondada Alt 2 koosseisu kõik muudatusettepanekud, mis muudavad saasteainete heitkoguseid vm keskkonnamõju põhjustavaid tegureid, mis tuleb loas kajastada. Siinkohal tuleb nentida, et kuigi tehnoloogia ja tootmisvõimsused jäid Alt 2 korral samaks, on erinevused aastastes tootmismahtudes ja sellest tulenevalt on nii mõnegi KMH aruandes käsitletud teema korral Alt 1 ja Alt 2 keskkonnamõjus erinevusi. Kuna Alt 2 mahud selgusid keskkonnamõju hindamise käigus, ei ole võimalik menetleda loataotluse muudatustaotlust – vastavalt KeHJS § 11 lg 11 peatub KMH algatamise korral tegevusloa taotluse menetlus kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise teate avaldamiseni Ametlikes Teadaannetes. KMH aruannet täiend a takse ptk 2.1 Alt 1 ja Alt 2 põhinäitajate tabeliga, alternatiivide võrdluse peatükis (ptk 6) esitatakse samuti koondtabel, millest on näha erinevused avaldatavas keskkonnamõjus. 4. KMH aruande eelnõu lk 8 on kirjutatud, et „Tulenevalt KMH algatamisotsusega määratud mõju hindamise teemadest hinnatakse järgmistes valdkondades muudatuste tegemise vajadust ja otstarbekust (Enefit280-2 kompleksloa taotluses on nendes valdkondades arvestatud praeguse, kogu Auvere energiakompleksi teenindava lahendusega):“. Juhime tähelepanu, et KeHJS § 32 p 2 kohaselt määratakse keskkonnamõju hindamise ulatus keskkonnamõju hindamise programmi koostamisel, mitte keskkonnamõju hindamise algatamisel ja palume aruannet vastavalt korrigeerida. Selgitame, et ulatus (piiratud maht) on määratud algatamisotsuses, KMH programm on selle järgi koostatud, sh tuues osapoolte soovil sis se täiendavad teemad . KMH programm on nõuetele vastavaks tunnistatud Keskkonnaameti 29.09.2022 kirjaga nr 6-3/22/8817-17. KMH aruandes on arvesse võtnud osapoolte seisukohti, mida sisuliselt on vaja hinnata. Täiendavalt märgime, et ülevaade selle KMH ulatuse määramisest on lisatud KMH aruande sissejuhatusse. 7. KMH aruande eelnõu lk 18 … Keskkonnamõju hindamist ei ole võimalik läbi viia, kui opereeritakse terminitega „oluline kogus“, „oma panus“, „väga väike“ jne, mitte konkreetsete numbriliste väärtustega. Järgnevatel lehekülgedel välja toodud, et ainuüksi Enefit280-2 süsinikuheide moodustaks „Eesti 2035“ sihttasemeks seatud kasvuhoonegaaside netoheitme sihttasemest 8 mln t CO2 11%, mis ohustab Eesti eesmärkide saavutamist ja seab pinge alla teised sektorid. Eriti, kui arvestada, et Enefit280-2 uttegaasi kasutamiseks peavad edasi töötama ka põlevkivielektrijaamad, mis annavad täiendava koguse CO2 heitmetest. Puudub info… kogu CO2 heide ning selle mõju kliimale ja kliimaeesmärkide saavutamisele. /täismahus vt Lisa 6/ Ettepanekuga on arvestatud, lk 18 sõnastust on parandatud. Ptk 4.1 on täiendatud Auvere kompleksi koguheite analüüsiga. Selgitame, et põlevkivielektrijaamade kogu CO 2 heite arvutamine ei ole käesoleva KMH ülesanne, kuna praegused elektrijaamad ja nende tegevus on olemasolev olukord ja sellest tulenev CO 2 heide on teada. KMH ülesanne on välja selgitada kavandatava tegevusega lisanduv CO 2 heide, olemasoleva olukorraga võrreldes ja seda on ka tehtud. Siiski on , arvestades ka teiste osapoolte tehtud ettepanekuid , KMH aruande ptk 4.1 leevendavate meetmete ossa lisatud juba enne avalikule väljapanekule suunamist ülevaade kogu Auvere energiakompleksi kasvuhoonegaaside heitest praegu ja tulevikus, sh analüüsiti mõju kliimaeesmärkide saavutamisele: 2035. aastal on Auvere energiakompleksi CO 2 prognoosheide (sh arvestades Enefit280-2 mõju) tabelis 4.4 toodud summaarset heitkogust ja põlevkivi ning uttegaasi põletamise lõpetamist arvesse võttes 2,08 mln t/a (kogu heitkogus on seotud utteseadmete töötamisega). Kui rakendada süsiniku püüdmist Enefit280 seadmetel, kujuneb heiteks 1,144 mln t/a. Kui 2040. aastal on süsiniku püüdmisega varustatud ka Enefit140 seadmed, siis on summaarne heide ca 0,21 mln t/a. Võrdluseks: 2021. a oli Auvere kompleksi koguheide 4,2515 mln t/a, millest õlitööstus moodustas ca 0,789 mln t/a ning elektrijaamades põlevkivist ja uttegaasist elektri tootmine ca 3,463 mln t/a (sellest uttegaasidest 0,39 mln t/a). Eesti KHG koguheide oli 2021. a ca 15,6 mln tonni CO 2 ekvivalenti, millest energiatööstusest ja -tootmisest pärines 8,11 mln t/a (52%); arvestamata maakasutuse ja metsanduse sektorit ca 12,7 mln tonni CO 2 ekvivalenti (millest energiatööstus ja -tootmine 64%). Samas on ka viidatud, et kõik need prognoosid ja nendel põhinevad hinnangud on hetkel suure määramatuse tasemega. 8. KMH aruande eelnõu lk 28 esitletud kliimamõjusid leevendavad meetmed on hüpoteetilised kirjeldused Eesti Energia strateegiast, mida võib-olla kohaldatakse aastaks 2040. Selliste meetmetega ei ole keskkonnamõjude hindamisel võimalik arvestada. KMH puhul on siiski keskseks küsimuseks, kuidas konkreetset arendustegevust teoks teha. Täpsustame varem esitatud vastust. Antud juhul on kliimamõjude leevendamine konkreetse arendustegevuse elluviimisel määrava tähtsusega, sh tuleb kindlaks teha, kuidas mõjutat a kse kliimat ja kliimaeesmärkide saavutamist koosmõjus teiste tegevustega. Muuhulgas on KMH koostajad lähtunud avalikust teabest – Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) 2019. aasta uuringust „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs“. Selle analüüsi põhjal tegi Vabariigi Valitsus 3. oktoobril otsuse toetada aastaks 2050 kliimaneutraalse majanduse saavutamist Euroopa Liidus. Uuringus on põlevkiviõli tehase kohta öeldud, et arvutusmudelis on üldjoontes kajastatud ka täiendava põlevkiviõlitehase ja eelrafineerimistehase rajamise majandusmõjud ja mõjud KHG heitele (+ 1 Mt KHG heidet), kuid samas on öeldud, et tehaste rajamine võiks olla võimalik juhul kui heite suurenemine kompenseeritakse kõrge süsiniku sidumisega LULUCF sektoris või CCU lahenduste edukal rakendamisel. Sellest võib järeldada, et Vabariigi V alitsus tegi otsuse toetada kliimaneutraalse majanduse eesmärki teadmise juures, et Eesti jaoks on võimalik kliimaneutraalsus ka uue põlevkiviõli tehase rajamisel. Siiski tundub, et SEI Tallinn uuringus toodud meetmeid ei ole seal ette nähtud mahus ellu viima hakatud ja seetõttu võib olla risk, et selles uuringus toodud viisil ei ole võimalik kliimaneutraalsust saavutada ja sellisel juhul oleks Enefit280-2 rajamine täiendav risk. Teisalt saab adekvaatselt seda riski hinnata ikkagi ainult riik ise ja mitte KMH töörühm. Võib nõustuda, et seni kuni ei ole saadud tegevusluba, tuleb käsitleda meetmeid hüpoteetilistena , k uid keskkonnakaitselubades (ja ka teistes tegevuslubades) on võimalik kliimaneutraalsuse eesmärgist tulenevalt määratleda kasutusaja piirangud või lisatingimused . P raegusel hetkel ei ole võimalik aru saada, millised konkreetsed KHG heite eesmärgid, millises ajaraamis ja milliste sektorite lõikes soovitakse riigi poolt saavutada teel kliimaneutraalsuseni. Seetõttu ei ole neid võimalik ära tuua KMH aruandes. S elliste lisatingimuste seadmine keskkonnakomplekslubades on üks KMH järeldusest. 10. Asendusmeetme puhul „Auru tootmise asendamine“ jääb selgusetuks, millisel põhjusel vajavad teised Auvere kompleksi tootmisüksused Enefit280-2 auru, kui täna toimub kompleks ilma täiendava auru tootmiseta. Asendusefektiga seonduv on aruandest kustutatud , selgitused anti punktis nr 9, mille osas viitasite , et vastus oli piisav. Selgituseks , et Enefit280 seadmed toodavad auru jääksoojusest ja kasutavad auru elektri tootmisel oma turbiinil. Nii nagu teistel Auvere kompleksi seadmetel võib vaja minna lisaauru käivitamisel. T avarežiimis Enefit280-2 lisaauru ei vaja, aga CO 2 heite arvutused on tehtud Enefit 280-1 2021. aasta reaalsete andmete põhjal ja sealt selgub, et teatud erandolukordades kasutatakse siiski ka teiste allikate auru ja sarnast eeldust ning vahekorda on kasutatud ka Enefit 280-2 heite arvutamisel. 11. KMH aruande eelnõu lisas 4 Enefit 280-2 rajamise Natura 2000 hindamise tabel 2 on toodud, et arvestades heiteallikate hiljutist vähenemist Auvere kompleksis, ei toimu ka saastetasemete suurenemist võrreldes varasemata saastetasemetega. Seetõttu õhuheite ebasoodne mõju puudub. Jääb arusaamatuks, millist saastetaset on mõeldud, st millega on Natura 2000 hindamisel arvestatud. Samuti, kuidas jõutud lihtsustatud järeldusele, et enne oli palju, aga praegu on vähem ja uue lisanduva tegevusega on jälle palju, aga kuna enne oli palju, siis see ebasoodsat mõju ei avalda. Arvestatud on ptk 4.9 antud hinnangutega. KMH aruande põhitekstis ptk 4.10 on ka täiendavalt selgitatud, et detailplaneeringu raames võeti taimeökoloogide eksperthinnang arvestades kõikide õhusaasteainete koosmõju. KMH aruande sõnastus t täpsustati. Tabelisse 2 lisati selgitused, mil l ised on olemasolevad ja kujunevad saastetasemed. KMH aruande avalikul väljapanekul laekunud ettepanekute alusel täiendati Natura hindamise osa hinnanguga, kuidas õhusaaste võib mõjutada linnustikku. Tehtud uuringute alusel võib järeldada, et mõju sõltub taimestiku seisundist ja alla kehtestatud heite piirväärtuste jääv heide ei mõjuta linnustikku. Endiselt kehtib järeldus, et Natura alade kaitse-eesmärke ja Natura-alade terviklikkust kavandatav tegevus ei mõjuta. 12. KMH aruande eelnõu lk 81 on toodud, et alternatiiv 1 ehk kompleksloa taotluse puhul on tegevusmahud oluliselt suuremad kui eeldatavad reaalsed tegevusmahud. // Käesolevaga tehakse ettepanek suurendada kompleksloa taotluses nõukogule esitatud andmeid 5% võrra (st selle alusel kujunevad Alternatiiv 2 tegevusmahud). Nimetatud lausetest saab järeldada, et käesolev KMH aruanne ei ole valmis, sest alternatiiv 2 tegevusmahud ei ole teada ja nende mõju ei ole hinnatud. Samuti vt tähelepanekut 3. Selgitame, et aruandes hinnati maksimaalset mõju, lähtutud keskkonnakompleksloa taotlusest. Kuid aruandes on ka välja toodud, et otstarbekas on vastavusse viia taotlus tegelikult kavandatavaga ja seetõttu sõnastati Alternatiiv 2. KMH aruandes selgitati, et kaalutakse vajadust teatud puhvrit säilitada, kuid täiendaval analüüsil selgus, et Nõukogule esitatud tegevusmahud on piisav varuga, et vältida asjatuid menetlustoiminguid, st need ongi Alternatiiv 2 mahud. Seega on A lternatiiv 2 mõju hinnatud. Pikem vastus on esitatud tähelepaneku 3 juures. Kokkuvõttes märgime, et KMH aruande eelnõus jõutakse leheküljel 77 õigele järeldusele, et „Seni kuni jätkub Auvere energiakompleksis põlevkivi kasutamine, on uttegaaside ja fenoolvee põletamiseks piisavalt võimsust, kuid tuleb arvestada et seni kuni uttegaasid ja fenoolvesi suunatakse elektrijaamade kateldesse, sõltub põlevkiviõli tootmisseadmete töö elektrijaamade töötamisest“. Aruandes kirjeldatud riski maandamise meetmeid aruanne konkreetsete tegevuskavade ja tähtaegadega aga ei seo, vaid käsitleb Enefit280-2 toimimise ja põlevkivielektrijaamade sõltumatuse eeldusi hüpoteetiliselt. Seega ei selgu aruande eelnõust, kuidas on võimalik kavandatavat tehast töös hoida. Selgitus on antud ettepaneku nr 8 juures: Võib nõustuda, et seni kuni ei ole saadud tegevusluba, tuleb käsitleda meetmeid hüpoteetilistena . K uid keskkonnakaitselubades (ja ka teistes tegevuslubades) on võimalik kliimaneutraalsuse eesmärgist tulenevalt määratleda kasutusaja piirangud või lisatingimused . P raegusel hetkel ei ole võimalik aru saada, millised konkreetsed KHG heite eesmärgid, millises ajaraamis ja milliste sektorite lõikes soovitakse riigi poolt saavutada teel kliimaneutraalsuseni. Seetõttu ei ole neid võimalik ära tuua KMH aruandes. S elliste lisatingimuste seadmine keskkonnakomplekslubades on üks KMH järeldusest.