Regionaalministri määruse „Perioodi 2021—2027 teadmussiirdetoetus“ eelnõu

Keskkonnaministeerium Haridus- ja Teadusministeerium 22.06.2023 nr 1.4-3/540 Rahandusministeerium Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaalministri määruse „Perioodi 2021— 2027 teadmussiirdetoetus“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad: 1. Eelnõu, EN_.docx; 2. Seletuskiri, SK_.docx. Annika Teino 625 6525 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  KAVAND 05.06.2023 SELETUSKIRI Regionaal ministri määruse „ Perioodi 2021— 2027 t eadmussiirdetoetus“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Regionaal ministri määrus „ Perioodi 2021— 2027 teadmussiirdetoetus ˮ kehtestatakse kalandusturu korraldam i se seaduse § 42 lõike 1 alusel. Määruse eesmärk on „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 202 1 — 2027 ˮ (edaspidi rakenduskava) teadmussiirde ja teavitustegev uste elluviimine kalapüügi, vesiviljeluse ning vee-elusressursside väärindamise valdkonnas ning laiema avali kkuse teadlikkuse suurendamine kalandusest koostöös teadus-arendusasutustega. Määruse koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamen di ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond i , Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatava i d finantsreegl e id. Määruse rakendamine panustab „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ teise alaeesmärki ehk kestlikku kalandusse, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ja kalavarude jätkusuutliku majandamise. Määrus on kooskõlas Euroopa Parlame ndi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1139 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004. Eelnõu valmistasid ette Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna peaspetsialist Annika Teino ( tel 625 6525, [email protected] ) ja nõunik Eve Külmallik (tel 6256285, [email protected] ). Eelnõu le tegi juriidilise ekspertiisi Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Marion Saarna-Kukk (tel 625 6229 , [email protected] ) ja eelnõu keeletoimetaja on Laura Ojava (tel 625 6523 , laura.oajava @agri.ee ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb 1 3 p aragrahvist . Eelnõu §-ga 1 sätestatakse „Perioodi 2021— 2027 teadmussiirdetoetus“ määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse rakenduskava meetmete „Kalapüügi teadmussiirdetoetus“, „Vesiviljeluse teadmussiirdetoetus“ ja „Vee-elusressursside väärindamise teadmussiirdetoetus“ raames toetus t e (edaspidi koos toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk . Toetuse andmise peamine eesmärk on suurendada kalapüügi, vesiviljeluse ning vee-elusressurssude väärindamise valdkonna ettevõtjate teadmisi ja koostööd ning parendada kalanduse mainet ja tõsta üldist avalikkuse teadlikkust kalandusest. Määrus panustab läbi rakendatavate meetmete Euroopa Parlame ndi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1139 artiklid 3 punkti de s 1, 2 ja 3 toodud prioritee tidesse, mis aitavad saavutada keskkonna- ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärke. Euroopa Parlame ndi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1139 nimetatud erieesmärg id , kuhu eeltoodud meetmed panustavad on järgmised: 1) Kalapüügi valdkond ehk „Kalapüügi teadmussiirdetoetus“ panustab Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021— 2027 esimese prioriteedi (Euroopa Parlamen di ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1139 a rtikli 3 p 1) erieesmärki nr 1 ehk majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamisse. 2) Vesiviljeluse valdkond ehk „Vesiviljeluse teadmussiirdetoetus“ panustab Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021— 2027 teise prioriteedi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määr usega (EL) nr 2021/1139 artikli 3 p 2) erieesmärki nr 1 ehk säästva vesiviljelustegevuse edendamisse, eelkõige vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamisse, tagades samal ajal, et tegevused on pikas perspektiivis keskkonnasäästlikud. 3) Vee-elusressursside väärindamise valdkond ehk „Vee-elusressursside väärindamise teadmussiirdetoetus“ panustab Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021— 2027 teise prioriteedi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1139 artiklis 3 p 2) erieesmärki nr 2 ehk kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamisse, kvaliteedi ja lisandväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamisse. Eelnõu § 3 lõike 1 alusel sätestatakse, kellele toetu st antakse . Käesolevas meetmes võib toetust taotleda t eadus- ja arenduste gevuse korralduse seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud juriidiline isik või asutus. Eeltoodud kitsendus taotleja osas tuleneb meetme toetusemäärast, mis on 1 00% . Euroopa Liidu osa moodustab 7 0 % toetuse määrast ja Eesti osa 30 %. Kõrge toetusemäär tuleneb sellest, et meetme määruse alusel toetatavad tegevused on suunatud tasuta kasutamiseks kalapüügi ettevõtjatele (k.a kalureid koondavatele organisatsioonidele ja kalanduse kohalikele tegevusrühmadele) ja vesiviljelusettevõtjatele (k.a vesiviljelejaid koondavatele organisatsioonidele) ning vee-elusressursside väärindamise ettevõtjatele (k.a neid koondavatele organisatsioonidele) ning ka laiemale avalikkusele. Toetatavaid tegevusi viib ellu teadus- ja arendusasutus. Eelnõu § 3 lõi k e 2 alusel sätestatakse toetatavad tegevused t eadus- ja arendusasutuse koostöö s lõikes 1 nim etatud ettevõtjate ja organisatsioonidega. Toetatavad tegevused peavad hõlmama vähemalt järgmisi tegevusi : 1) valdkondliku koostöö soodustami st ; 2) valdkondliku teabe, sealhulgas oskusteabe, nõuande ja heade tavade levitami st läbi erinevate teabe materjalide ning meediakanalite; 3) valdkondlike andmete kogumi st ja analüüsimi st ning selleks vajaliku andmebaasi ja kodulehe haldami st ; 4) valdkonna majandustegevusega , sealhulgas keskkonnaalase jätkusuutlikkusega seonduvate koolituste, uuringute ja katseprojektide korraldami st ning koordineerimi st ; 5) laiemale avalikkusele teavituskampaaniate korraldamist , teabe jagami st avalikus meedias, s ealhulgas sotsiaalmeedias; 6) koostöö d erinevate organisatsioonide, konsortsiumite ja asutustega, sealhulgas rahvusvaheli st koostööd. Toetust ei anta riigiasutuste või teadus- ja arendusasutuste eraldiseisvate tegevuste elluviimiseks. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021— 2027 rakenduskava põhjal on „Kalapüügi teadmussiirdetoetus e “ eesmärk suurendada kalapüügisektori keskkonnateadlikkust, tõsta digioskusi ja hoida sektorit kursis uute tehnoloogiate ning arengutega. Selleks võimaldatakse neile täiendõpet, koostöös teadlastega ellu viia katseprojekte ning läbi teavitustegevuste olla kursis sektori viimaste arengutega. Oluline on soodustada sektori konkurentsivõimet ning suurendada keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist, mille läbi paraneksid majandustulemused. T oetatavateks tegevusteks on eeltoodud sektori teabe ja oskusteabe ning nõuande ja heade tavade levitamine läbi infomaterjalide, meediakanalite, andmete kogumine ja analüüsimine ning vajaliku andmebaasi ja kodulehe haldamine. Toetatav on koostöö erinevate organisatsioonide, konsortsiumite ja asutustega, sh rahvusvaheliselt. Toetatakse tegevusi, mis on seotud laiemale avalikkusele teavituskampaaniate teostamisega, info jagamisega avalikus meedias, sh sotsiaalmeedias . Tegevustega panustatakse majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamisse . Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond 2021— 2027 rakenduskava põhjal on „Vesiviljeluse teadmussiirdetoetus“ eesmärk soodustada sektori konkurentsivõimet ja suurendada keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat ja teadmisepõhist majandamist, et paraneksid ka majandustulemused. Selleks on oluline edendada koostööd vesiviljelussektoris, viia läbi teavitustegevusi, koolitusi, uuringuid ja katseprojekte. T oetatavateks tegevusteks on eeltoodud sektori teabe ja oskusteabe ning nõuande ja heade tavade levitamine läbi infomaterjalide, meediakanalite, andmete kogumine ja analüüsimine ning vajaliku andmebaasi ja veebi lehe haldamine . Avalikkuse teadlikkuse tõstmine säästvatest vesiviljelustoodetest ja tootmisviisidest. Toetatav on koostöö erinevate organisatsioonide, konsortsiumite ja asutustega, sh rahvusvaheliselt. Tegevused on suunatud säästva vesiv iljelustegevuse edendamisse , eelkõige vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamisse , tagades samal ajal, et tegevused on pikas perspektiivis keskkonnasäästlikud . Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond 2021— 2027 rakenduskava põhjal on „Vee-elusressursside väärindamise teadmussiirdetoetus“ eesmärk soodustada sektori konkurentsivõime suurendamist, suurendada keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist nii, et paraneksi d ka sektori majandustulemused. Selleks on oluline edendada koostööd kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemises, viia läbi teavitustegevusi, koolitusi, uuringuid ja katseprojekte. T oetatavateks tegevusteks on eeltoodud sektori teabe ja oskusteabe ning nõuande ja heade tavade levitamine läbi infomaterjalide, meediakanalite, andmete kogumine ja analüüsimine ning vajaliku andmebaasi ja kodulehe haldamine . Toetatav on koostöö erinevate organisatsioonide, konsortsiumite ja asutustega, sh rahvusvaheliselt. Avalikkuse teadlikkuse tõstmine säästvatest kalapüügi- ja vesiviljelustoodetest ja töötlemisviisidest. Lisaks toetatakse tegevusi, mis on seotud laiemale avalikkusele teavituskampaaniate teostamisega, info jagamisega avalikus meedias, sh sotsiaalmeedias. Tegevused on suunatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamis e, kvaliteedi ja lisandväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamisse . Eelnõu § 3 lõik e 3 kohaselt hõlmab kalapüügi teadmussiirdetoetus lisaks § 3 lõikes 2 sätestatud tegevustele kohalike tegevusrühmadega koostöö toetamist . Toetatav on tegevusrühmade tegevuse võimestamine nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt. Selleks toetatakse ümarlaudade organiseerimist tegevusrühmade tegevuse paremaks toimimiseks, tegevusrühmadele suunatud koolituste ja seminaride korraldamist, inf omaterjalide loomist (nt parimate projektide näited) ja teisi kaasavaid tegevusi. Rahvusvaheliselt koordineeritakse tegevusrühmade koostööd FAMENET’iga (Euroopa kalanduse ja vesiviljeluse seire, hindamise ja kohaliku arengu tugivõrgustik) ja teiste riikide kalandusvõrgustikega. Oluline on anda neile sisendit meie tegevusrühmade tegevuse kohta ja Euroopa tegevusrühmade infot vahendada Eestile (sh vajalike infomaterjalide tõlge), ühiste seminaride korraldamine, parimate praktikate vahendamine ja teiste kaasavate tegevuste elluviimine. Eelnõu § 4 lõikes 1 on sätestatud „Perioodi 2021— 2027 teadmussiirdetoetus“ toetuse vorm. Antud juhul kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõ ukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktis e sätestatud vormi ehk toetatakse tegelikult tekkinud ja tasutud rahastamiskõlblik k e kulusid ning toetatava tegevuse elluviimise käigus tekkinud kaudset abikõlblikku kulu. Kaudne abikõlblik kulu hüvitatakse Euroopa Parlam endi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punkti d ühtse määra alusel, mis on eksperthinnanguga kindlaks määratud protsent abikõlblikust otsesest kulust. Eelnõu § 4 lõike 2 alusel sätestatakse meetme otsesed abikõlblikud kulud. Abikõlblikud on üksnes need kulud, mis vastavad tegevuste eelarvele ja on tegevustega otseselt seotud ning on kooskõlas kõikide õigusaktidega. Tegevuste kulud on põhjendatud, kui need on seotud § -s 3 sätestatud tegevuste elluviimisega ning kui tagatakse rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine. Tegevuse kulud on abikõlblikud, kui need tehakse abikõlblikul perioodil. Abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik. Eelnõu § 4 lõike 3 kohaselt makstakse toetust 100 protsendi ulatuses tegelikult tekkinud ja tasutud rahastamis kõlblike kulude hüvitamiseks . Eelnõu § 4 lõike 4 kohaselt loetakse abikõlblikuks kulud, mis on tehtud ajavahemikus 01.07.2023— 30.06.2029. Eelnõu § 4 lõike ga 5 sätestatakse tegevuse käigus tekkinud kaudse kulu hüvitamise kord. Kaudne kulu hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 54 punktile c ehk hüvitatakse kuni xx % ( kaudse kulu protsent on audiitorettevõtja poolt koostamisel ) otsestest rahastamiskõlblikest kuludest. Eeltoodud määr ehk protsent on kindlaks määratud ausa, õiglase ja kontrollitava arvutusmeetodiga, mis antud juhul põhineb Maaeluministeeriumi poolt tellitud eksperthinnangul. Kaudsete kulude hüvitamise korral toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ja tasumist ei tõendata ega kontrollita. Kaudsed kulud on kulud, mis ei ole otseselt seotud põhitegevusega ning mida on keeruline jagada põhitegevuste ja muude tegevuste vahel. Selliste kulude hulgas on kulud bürootarvetele, sidekulud (sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu), infotehnoloogia kulud (sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamise ning remondi kulud), transpordikulu (sealhulgas kulu mootorsõiduki kasutusrendile, mootorsõiduki kasutusrendi esimene sissemakse, kindlustuskulu ning kütuse- ja hoolduskulu), personalikulu (mis on kaudselt seotud toetatava tegevuse elluviimisega, sealhulgas raamatupidamine, sekretäri- ja personalitöö, juriidiline nõustamine, vara haldamine, infotehnoloogiline tugitegevus, haldustöötajate tegevus ning muu abistav töö), kommunaalkulu (sealhulgas remondikulu), ruumide koristamise kulu, tööruumi rentimise kulu, valveteenus ja maamaks . Eelnõu § 4 lõikes 6 täpsustatakse mitteabikõlblikud kulud. Eelnõu §-s 5 lõike 1 kohaselt tuleb teadus- ja arendusasutusel, kes soovib toetust taotleda , sõlmida (enne to etuse esitamist) koostöökokkule pe nõukogu moodustamiseks . Koostöökokkuleppe sõlmimiseks tuleb taotlejal pöörduda kõigi § 5 lõikes 1 loetletud juriidiliste isikute poole ettepanekuga osaleda nõukogu töös . Toetuse taotlemiseks peab olema sõlmima k oostöökokkulepe vähemalt kaheksa juriidilise isiku esindajaga . Nõukogu kinnitab oma töökorra peale taotlejale toetuse määramist. Eelnõu § 5 lõike 2 kohaselt peab taotleja , kellele on varasema tegevuse raames finantskorrektsiooni otsus tehtud, tagasimaksmisele kuuluv toetus olema tagasi makstud. Eelnõu § 5 lõike 3 kohaselt peab taotleja esitama asjakohase teabe, kui toetust taotletakse sama kulu hüvitamiseks mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest. Eelnõu § 5 lõike 4 kohaselt ei tohi taotleja maksuvõlg olla suurem, kui 100 eurot. Kui taotlejal on maksuvõlg, siis ei ole õigustatud talle täiendavate avalike vahendite eraldamine. Lisaks on m aksevõimelisus ka üheks usaldusvääruse näitajaks . Eelnõu §-s 6 lõike 1 kohaselt korraldab PRIA iga § 3 lõikes 1 nimetatud meetme kohta samaaegselt eraldi taotlusvooru ja teavitab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded taotluse esitamise tähtaja, mis annab toetuse taotlejale võimaluse taotleda toetust arvestusega, et teate avaldamise ja taotluse esitamise tähtaja alguse vahele jääks vähemalt 30 kalendripäeva. Ajaliselt pikem teavitusaeg võimaldab taotlejal, kes soovib toetust taotleda kõigi kolme meetme raames , korrektselt taotlus i ette valmistada ja tegevusi põhjalikult läbi mõelda ning esitada . Korrektne taotlus vähendab üldist halduskoormust ja kiirendab esitatud taotluste menetlust. Eelnõu §-s 6 lõike 2 kohaselt esitab taotleja toetuse taotluse PRIA e-keskkonna kaudu. Meetme määruse § 1 nimetatud kolme määruse kohta esitatakse taotlused eraldi ehk kui taotleja soovib toetust taotleda kõigi kolme meetme osas, esitatakse kolm eraldi toetustaotlust. Eeltoodud kolme eraldi toetustaotluse esitamise põhjuseks on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021— 2027 erinevateks prioriteetid eks jagunemine. Perioodi 2021— 2027 teadmussiirdetoetus on seotud kõikide Eesti poolt rakendatava prioriteetide ga . Eelnõu §-s 6 lõike 3 sätestatakse toetuse taotlusega esitatavate dokumentide nimekiri. Eelnõu §-s 6 lõike 4 sätestatakse toetuse taotlusega esitatav teave. Toetuse taotlemisega seotud teave esitatakse PRIA-le läbi PRIA e-teenuse keskkonna. E-teenuse keskkonda sisestatakse järgmised andmed: 1) taotleja nimi; 2) taotluse selgelt sõnastatud sisu; 3 ) teadus- ja arendusasutuse ehk taotleja esindaja nim i (ametikoha nimetus ja kontaktandmed) ; 4 ) märgitakse kontaktisik , kelle poole Amet pöördub taotluse menetlemise käigus tekkivate küsimuste korral; 5 ) märgitakse toetatava tegevuse nimetus ja lisatakse tegevuse kirjeldus. Toetatava t egevuse üksikasjalik kirjeldus peab sisaldama infot s elle kohta, kuidas panustatakse tegevusega tulemusnäitajatesse (tulemusnäitajad on loetletud käesoleva paragrahvi lõikes viis) ; 6 ) märgitakse kavandatava tegevuse algus- ja lõppkuupäev; 7 ) taotlemisel esitatav eelarve peab olema üksikasjalikult ja selgelt kirjeldatud, põhjendatud ning tulemusnäitajatega seotud ; 8 ) projektijuhi nimi; 9 ) edastatakse info tegevuse juhtimise kohta. Juhul, kui toetust taotletakse mitme meetme raames , siis on oluline kirjeldada tegevuste juhtimise korraldust ja juhtimissüsteemi kõigi tegevuste osas tervikuna; 10 ) info tegevuse koordineerimise kohta; 11 ) ed astatakse info meeskonna kohta, sealhulgas teave nende hariduse ja var asema kogemuse kohta valdkonnas ; 12 ) kirjeldatakse taotleja varasemat kogemust sarnase tegevuse elluviimisel; 13 ) info tulemusnäitajate kohta (täpsemalt kirjeldatud § 6 lõikes 5); 14 ) taotlejal on kohustus edastada teave selle kohta, kui ta taotleb toetatava tegevuse elluviimiseks toetust samal ajal mitme meetme raames või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest. Eelnõu §-s 6 lõike 5 sätestatakse toetuse taotlusega esitatav teave tulemusnäitajate kohta. Taot lejal tuleb sisestada teave Euroopa Liidu ühiste tulemusnäitajate ja riigisiseste näitajate kohta. Ühised tulemusnäitajad tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1139 lisast I. Taotlusega esitatavad ühised tulemusnäitajad on kasu saavate inimeste arv ja tegevusega otseselt seotud isikute arv. Taotlemisel märgitakse kasu saavate inimeste arvuks sektoris hõivatud inimeste arv, keda planeeritakse koolitada. Sektori valik sõltub meetmest , mille raames toetust taotletakse . Näiteks, kui toetust taotletakse § 1 toodud k alapüügi teadmussiirdetoetus e raames , siis märgitakse kalapüügisektoris hõivatud inimeste arv, keda planeeritakse koolitada. Tegevusega otseselt seotud isikute arvuks märgitakse taotleja töötajate arv, kes tegelevad toetatava tegevuse elluviimisega. Riigisisesel t kogutakse 8 tulemusnäitajat. Riigisisesed tulemusnäitajad on koolitatute arv, koolituste arv, uuringute arv, katseprojektide arv, teavitustegevuste arv, tegevusrühmade koordineerimisega seotud tegevuste arv, koostöö tegevustes osalevate ettevõtjate arv ja kodulehe ning sotsiaalmeedia külastatavus. Koolitatute arvuks märgitakse inimeste arv, keda planeeritakse koolitada (arvulised näitajad esitatakse eraldi naiste ja meeste kohta). Koolituste, uuringute ja katseprojektide ning teavitustegevuste (kampaaniad, teabepäevad) arvuks märgitakse planeeritavate tegevuste arv. Juhul, kui toetust taotletakse § 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud kalapüügi teadmussiirdetoetuse raames , siis esitatakse ka tegevusrühmade koordineerimisega seotud tegevuste arv ( tegevusrühmadele suunatud koolitused, infopäevad, trükised jm). Koostöö tegevustes osalevate ettevõtjate arvuks märgitakse mitu äriühingut, sihtasutust, füüsilisest isikust ettevõtjat ja mittetulundusühingut planeeritakse kaasata koostöö tegevustesse. Koostöö tegevuste all mõeldakse tegevusi, mis otseselt ei ole uuring ega tavapärase koolituse või seminari läbiviimine, kuid mille tegemisel kaasatakse erinevaid osapooli nagu näiteks õppereis, kodanikuteaduse projekt, taibutalgud ( hackathon ) või teised uuendusmeelsed koostoimelised tegevused. Lisaks esitatakse info kodulehe ja sotsiaalmeedia külastatavuse kohta ehk prognoositav kodulehe külastatavus ja sotsiaalmeedia jälgijate arv. Taotlemisel märgitakse tulemusnäitajate prognoos. Eeltoodud näitajate arvulised väärtused tuleb sisestada võimalikult realistlikud , sest hilisemalt projekti elluviimisel oodatakse nende saavutamist. Eelnõu § 7 lõike 1 kohaselt hindab PRIA nõuetekohaseid taotlusi hindamisskaalal null kuni kolm hindepunkti. Hindamine toimub nelja hindamiskriteeriumi alusel. Nõuetekohaste taotluste hindamine hindamiskriteeriumite alus ja selle alusel paremusjärjestuse moodustamine on vajalik selleks, et valida välja taotlused, mis kõige paremini vastavad meetme määruse ja EMKVF-i rakenduskava eesmärkidele. Hindamistulemuste alusel moodustatakse paremusjärjestus. Eelnõu § 7 lõike 2 kohaselt on esimeseks hindamiskriteeriumiks tegevuse mõju ulatus meetme eesmärkide saavutamisse. Hindamisel lähtutakse tegevuse panusest „Perioodi 2021— 2027 teadmussiirdetoetus “ tulemuslikkuse näitajasse, mis on toodud paragrahvis 6 lõikes 6 Euroopa Liidu üh ise tulemusnäitaja all ehk kasusaavate inimeste arvust. Kasu saavate inimeste arvuks on sektoris hõivatud inimeste arv, keda planeeritakse taotletava toetuse raames koolitada. Sektori valik sõltub meetmest, millele toetust taotletakse. Eeltoodud näitajate arvuline väärtus tuleb sisestada võimalikult realistlikult sest hilisemalt projekti elluviimisel oodatakse taotlejalt selle saavutamist. Esimest hindamiskriteeriumit hinnatakse hindamisskaalal null kuni kolm hindepunkti. Eesti on rakenduskava raames võtnud eesmärgiks koolitada vähemalt 30% sektoris hõivatud isikutest , millest tulenevalt saab taotlus n ull punkti, kui planeeritakse koolitada alla 30% sektorist hõivatud isikutest . Ühe punkti saab, kui taotleja planeerib koolitada sektoris hõivatud isikutest 30% kuni 50%, kaks punkti, kui planeeritakse koolitada 51% kuni 75% ja kolm punkti, kui planeeritakse koolitada 76% kuni 90% sektoris hõivatud isikut. Hindamisel võetakse aluseks Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021— 2027 rakenduskava eelarve koostamise aluseks olnud andmed . Eelnõu § 7 lõike 3 kohaselt võetakse § 7 lõikes 2 toodud protsendi arvutamisel võetakse aluseks rakenduskava eelarve koostamise aluseks olnud andmed – k alapüügi teadmussiirdetoetus e puhul on sektoris hõivatud isikute arvuks 2610 , v esiviljeluse teadmussiirdetoetus e sektoris hõivatud isikute arv on 64 ja v ee-elusressursside väärindamise teadmussiirdetoetus e hõivatud isiku te arv on 1391. Eelnõu § 7 lõike 4 kohaselt on teiseks hindamiskriteeriumiks tegevuse kulutõhusus, mille puhul hinnatakse , kas taotluses kavandatud tegevuse eelarve on selge ja mõistlik . Hindamiskriteeriumit hinnatakse hindamisskaalal null kuni üks hindepunkt. Null hindepunkt i , kui tegevus e elluviimise kulud ei ole realistlikud võrreldes sama töö või teenuse turuhindadega või kui ei ole aru saada, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve koostatud . Ühe hindepunkti saab taotlus, kus tegevuse elluviimise kulud on realistlikud ja on arusaadav, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve koostatud, ning eelarves sisalduvad kulud on tegevuse elluviimiseks vajalikud ja mõistlikud. Hindamisel võetakse aluseks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) 2014–2020 ja vajadusel ka Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 perioodi analoogsete tegevuste maksumused ning arvestatakse inflatsiooniga . Eelnõu § 7 lõike 5 kohaselt on kolmandaks hindamiskriteeriumiks taotleja varasema kogemuse hindamine. Hindamiskriteeriumit hinnatakse hindamisskaalal null kuni kolm punkti. Taotlust hinnatakse tuginedes taotleja varasemale kogemusele analoogsete tegevuste elluviimisel. Null punkti antakse taotlejale, kellel puudub varasem kogemus analoogsete tegevuste elluviimisel, kuid kes vastab taotlusele esitatud nõuetele. Ülejäänud punktid jaotuvad vastavalt kogemusele ehk üks punkt, kui on olemas kogemus ühe kuni kahe tegevuse elluviimisel, mis on nimetatud § 3 lg 2 , kaks punkti, kui on olemas kogemus kolme kuni nelja tegevuse elluviimisel ja kolm punkti, kui on olemas kogemus viie kuni kuue tegevuse elluviimisel. Eelnõu § 7 lõike 6 kohaselt on neljandaks hindamiskriteeriumiks taotleja tervikliku teenus e pakkumist sektorile. Punkte antakse vastavalt taotleja soovile teadmussiirdetoetust rakendada terviklikult ehk kui toetust taotletakse kõigi kolme meetme raames , mis on loetletud § 3 lõikes 1 . Ühe punkti saab taotlus, kui taotleja on esitanud toetuse taotluse ainult ühe meetme raames. Kaks punkti saab taotlus, kui taotleja on esitanud toetuse taotluse kahe meetme raames ja kolm punkti, kui kolme. Eelnõu § 7 lõike 7 kohaselt hindab PRIA nõuetekohaseid taotlusi ja koostab taotluste paremusjärjestuse. Parimaks loetakse taotlus, mis on saanud toetatavas tegevuses suurima koondhinde hindepunktide liitmise tulemusena. Võrdsete hindepunktidega taotluste korral eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust. Eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt teeb taotluse rahuldamise otsuse PRIA. Rahuldamise otsus tehakse kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 2 punkti 1 alusel ehk rahuldamise otsus tehakse hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud taotlusele. Eelnõu § 8 lõige 2 sätestab taotluse rahuldamata jätmise otsuse alused. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 esinevate asjaolude korral. Eelnõu § 8 lõige 3 kehtestab taotluse rahuldamise või rahuldamata otsuse aja. Taotluse osas tehakse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus 35 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamisest. Eeltoodud otsuse koostab PRIA. Eelnõu § 9 kohaselt moodustab toetuse saaja tegevuste elluviimiseks nõukogu. Eelnõu § 10 lõige 1 – 4 kohaselt peab toetuse saaja koostama igaks eelarveaastaks tegevuskava, mis sisaldab teavet planeeritavate tegevuste kohta . (1) Toetuse saaja koostab igaks eelarveaastaks tegevuskava, mis sisaldab teavet järgmiste kavandatavate tegevuste kohta: 1) koolitus- ja nõustamistegevuse elluviimine; 2) teabe, sealhulgas oskusteabe, nõuande ja heade tavade levitamine; 3) uuringute tegemine; 4) katseprojektide elluviimine; 5) trükiste loomine; 6) rakenduste loomine. (2) Koolitus- ja nõustamistegevuse elluviimise ning teabe, sealhulgas oskusteabe, nõuande ja heade tavade levitamise kohta esitatakse järgmine asjakohane teave: 1) tegevuse nimetus; 2) lühitutvustus; 3) eesmärk; 4) sihtgrupp; 5) toimumiskordade arv; 6) ligikaudne eelarve, sealhulgas § 4 lõikes 2 sätestatud kulude loetelu. (3) Uuringute tegemise ja katseprojektide elluviimise kohta esitatakse järgmine teave: 1) uuringu või katseprojekti nimetus; 2) lühitutvustus; 3) eesmärk; 4) oodatavad tulemused; 5) ligikaudne eelarve, sealhulgas § 4 lõikes 2 sätestatud kulude loetelu. (4) Trükiste ja rakenduste loomise kohta esitatakse järgmine teave: 1) trükise või rakenduse nimetus; 2) eesmärk; 3) sihtgrupp; 4) oodatavad tulemused; 5) ligikaudne eelarve, sealhulgas § 4 lõikes 2 sätestatud kulude loetelu. Eelnõu § 10 lõike 5 kohaselt tuleb k alapüügi teadmussiirdetoetus meetme korral esitada ka teave tegevusrühmaga seotud tegevuste kohta. Eelnõu § 10 lõike 6 kohaselt esitatakse tegevuskava heakskiitmiseks nõukogu le. Nõukogu poolt heaks kiidetud tegevuskava esitatakse Maaeluministeeriumile ja PRIA-le. Kava tuleb esitada hiljemalt asjakohasele eelarveaastale eelneva kalendriaasta 1. novembriks. Eelnõu § 11 lõike 1 kohaselt on taotlejal kohustus koostada ka tegevuskava rakendamise aruanne . Tegevuskava rakendamise aruanne peab sisaldama määruses toodud andmeid. Eelnõu § 1 1 lõikega 2 kohaselt esitatakse tegevuskava rakendamise aruanne heakskiitmiseks nõukogule . Nõukogu poolt heaks kiidetud tegevuskava rakendamise aruanne esitatakse Maaeluministeeriumile ja PRIA-le. Nõukogu poolt heaks kiidetud tegevuskava aruanne tuleb esitada hiljemalt asjakohase eelarveaastale järgneva kalendriaasta 1. veebruariks. Tegevuskava ja aruande tähtaegse esitamise eesmärk on kontroll ja läbipaistvus toetuse kasutamise üle. Juhul kui nõukogu poolt heaks kiidetud tegevuskava ja aruannet tähtajaks ei esitata, siis peatatakse maksed seniks, kuni nõue on täidetud . Eelnõu § 1 2 lõike 1 sätestatakse toetuse saaja kohustused. Eelnõu § 12 lõike 2 kohaselt on toetuse saaja kohustatud esitama kõik tegevuse elluviimisega seotud kuludokumendid ja maksetaotluse hiljemalt 30. juuniks 2029. Eelnõu § 12 lõike 3 kohaselt on toetuse saajal kohustus kasutada toetust sihtotstarbeliselt ja mõistlikult ning kõige säästlikumal viisil, järgides toetatava tegevuse elluviimisel kalandusturu korraldamise seaduses ja käesolevas määruses sätestatud asjakohaseid nõudeid. Toetuse sihtotstarbeline kasutamine tähendab, et kõik tehtud kulutused peavad olema suunatud toetatava tegevuse elluviimisele. Lisaks sellele tuleb mõistlikkuse sisustamisel arvesse võtta kohtute asjakohaseid seisukohti. Toetuse saajal on kohustus kasutada toetust kõige säästlikumal viisil. See ei tähenda, et toetuse saaja peab igal juhul eelistama kõige odavamaid väljaminekuid, vaid kulutuste tegemisel tuleb näha ette vaid need kulutused, mis on toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud ning võimaldavad toetatavat tegevust ka efektiivselt ellu viia. Eelnõu § 12 lõike 4 kohaselt peab toetuse saaja avalikustama uuringu ja katseprojekti lõpparuanded oma veebilehel 45 kalendri päeva jooksul arvates uuringu ja katseprojekti üleandmist-vastuvõtmist tõendava dokumendi vormistamise kuupäevast. Avaldatud teave peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 50 sätestatud nõuetele. Eelnõu § 13 lõike 1 kohaselt makstakse toetust ainult nende abikõlblike kulude eest, mis on tehtud nõukogu poolt heaks kiidetud tegevuskava alusel ja taotleja on tegevuse elluviimisel järginud kõiki ettenähtud nõudeid . Tegevus , mille kulude hüvitamist maksetaotlusega soovitakse, peab olema lõpetatud ja toetuse saaja peab olema need vastu võtnud ning nende eest tasunud. Eelnõu § 1 3 lõike 2 kohaselt esitab toetuse saaja tasutud kulude kohta PRIA-le e-teenuse keskkonna kaudu maksetaotluse. Maksetaotlus esitatakse pärast eelnenud kvartali lõppu järgmise kuu 15. kuupäevaks . Tulenevalt Rahandusministri 11. detsembri 2003 määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 9 lõike 3 kohaselt tehakse aasta lõpu seisuga esitatud saldoandmikes korrigeerimisi (sealhulgas auditeerimise käigus ilmnenud puuduste likvideerimiseks) k uni järgmise aasta 31. märtsini, millest tulenevalt peavad kõik eelneva aasta kuludokumentidega seotud kanded olema raamatupidamises tehtud hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks. Eeltoodud põhjusel on oluline, et viimase kvartali maksetaotluse menetlemine ja toetuse makse toetuse saaja arvelduskontole toimub hiljemalt 31.märtsiks. Toetus makstakse välja kui makse tegemise aluseks olevad kulud on abikõlblikud. Kui toetuse saaja maksetaotluses on puudusi, teavitab PRIA toetuse saajat puudustest. Enne makse tegemist esitab toetuse saaja parandatud maksetaotluse või lisateabe esitatud maksetaotluse kohta. Eelnõu § 1 3 lõike 3 kohaselt arvutatakse kaudne kulu ühtse määra alusel, mis on xx protsenti abikõlblikest otsestest kuludest. Kaudne k ulu hüvitatakse vastavalt § 4 lõikele 5 . Ühtse määra alusel hüvitamise korral kuludokumente ei esit ata ega kontrollita. Eelnõu § 1 3 lõike 4 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse 40 tööpäeva jooksul arvates lg 2 punktides 1 – 12 nimetatud nõuetekohase maksetaotluse ja dokumentide saamisest. Eelnõu § 1 3 lõike 5 kohaselt teeb PRIA toetuse makse toetuse saaja arvelduskontole kümne tööpäeva jooksul peale toetuse maksmise otsuse tegemist. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr (EL) nr 2021/1060 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1139. 4. Määruse mõjud Määrusega planeeritud tegevused omavad mõju kaudselt kõikidesse peamistesse Euroopa Liidu poliitilistesse eesmärkidesse. Eesti erasektori TA kulutuste tase on 1% SKP-st , mis jääb tunduvalt alla ELi keskmise (1,45%) ning Eesti on võtnud eesmärgiks jõuda 2,0 %-ni aastaks 2035. See tähendab kvaliteetsete uute toodete ja teenuste väljatöötamist, aga ka olemasolevate ajakohastamist. Teadmussiirde fookuses on ka ettevõtjate ja teadlaste koostöö, mis aitab kaasa keskkonnasäästlikule ja ressursitõhusale teadmispõhisele majandmisele läbi täiendõppe, andmete, teadmiste ja parimate praktikate jagamise ning uuringu- ja katseprojektide teostamise. Määrusel puudub oluline mõju riigi välissuhetele ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Küll aga on määrusel teatav positiivne mõju majandusele, mõjutades läbi koostöö edendamise, koolituste, uuringute ja katseprojektide konkurentsivõimet ja keskkonnasäästliku, ressursitõhusat ja teadmistel põhinevat kalanduse arengut. Kampaaniate korraldamine ja teadmiste laialdasem levitamine sektoris sees ja ka laiemalt avalikkusele aitab kaasa üldisele tulemuslikkusele, keskkonnateadlikkusele ja konkurentsivõimele ning sotsiaalsele dialoogile. Määruse sihtrühm ja kasusaajad on kalapüügiga, vesiviljelusega ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega seotud ettevõtjad ning laiem avalikkus. Määruse jõustumisega panustatakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021— 2027 (EMKVF) rakenduskava ja Eesti kalandus- ja vesiviljelussektori eesmärkide saavutamisse. Mõju riigiasutuste töökorraldusele on väike. Määruse rakendamisega kaasneb PRIA-le mõningane lisakoormus toetuse taotluste menetlemise ja hindamisega ning hilisema toetuse väljamaksmisega. PRIA on valitsusasutus, mis Euroopa Liidu makseagentuurina korraldab toetuste andmist juba 20 aastat ja omab vastavat kompetentsi. 5. Määruse rakendamisega seot ud tegevused, vajalikud kulu d ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Meedet rahastatakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond 2021— 2027 rakenduskavas kirjeldatud tavapärase korra alusel, mil meetme eelarvest 7 0 % kaetakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist ning 30 % Eesti Vabariigi eelarvest. Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega tulusid riigieelarvele. Perioodi 2021— 2027 teadmussiirdetoetuse kogu eelarve on kokku 8 657 000 eurot. Meetme eelarve on jaotatud kolmeks osaks vastavalt prioriteedile ja erieesmärkidele. Esimese prioriteedi (säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine) erieesmärki (majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine) on ettenähtud eelarve summas 3 121 000 eurot. Teise prioriteedi (säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga kindlustatusele liidus) esimesse erieesmärki (kestliku vesiviljelustegevuse edendamine, eriti vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevus on pikas perspektiivis keskkonnakestlik) on ettenähtud eelarve summas 1 415 000 eurot ja sama prioriteedi erieesmärki kaks (kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine) on ettenähtud 4 121 000 eurot. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse väljatöötamisel on konsulteeritud PRIA-ga , avalik-õiguslik e teadus- ja arendusasutustega ja sektoriga ning Euroopa Komisjoniga. Hindam iskriteeriumid on heaks kiidetud Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021 — 2027 rakenduskava seirekomisjoni poolt . Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning e-posti teel arvamuse esitamiseks PRIA-le. 3674110 976630 EELNÕU 16 .06.2023 0 0 EELNÕU 16 .06.2023 -776452 148463 0 0 MÄÄRUS . . 202 3 nr …. Perioodi 2021 – 2027 t eadmussiirdetoetus Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 “ (edaspidi rakenduskava ) meetmete „Kalapüügi teadmussiirdetoetus“, „Vesiviljeluse teadmussiirdetoetus“ ja „Vee-elusressursside väärindamise teadmussiirdetoetus“ raames antavate toetus t e (edaspidi koos toetus ) andmise ja kasutamise tingimused ning kord. § 2. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on tõsta kalapüügi, vesiviljeluse ning vee-elusressursside väärindamise valdkonnas tegutsevate ettevõtjate teadmiste taset selleks, et suurendada ettevõtjate majanduslikku ja keskkonnaalast jätkusuutlikkust, edendada valdkonna ettevõtjate ja mittetulundusühingute ning teadus- ja arendusasutuste vahelist koostööd ning parendada kalanduse mainet ja laiema avalikkuse teadlikkust kalandusest. § 3. Toetatav tegevus (1) Toetust antakse avalik-õiguslikust juriidilisest isikust teadus- ja arendusasutusele teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse tähenduses ( edaspidi teadus- ja arendusasutus ) selliste tegevuste elluviimiseks, millega panustatakse §-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamis se ning mille raames toetatakse teadus- j a arenduskoostööd: 1) meetme „Kalapüügi teadmussiirdetoetus“ raames kalapüügiga tegelevate ettevõtjatega ; 2) meetme „Vesiviljeluse teadmussiirdetoetus“ raames vesiviljelusega tegelevate ettevõtjatega ; 3) meetme „Vee-elusressursside väärindamise teadmussiirdetoetus“ raames kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevate ettevõtjatega . (2) Teadus- ja arendusasutuse koostöö hõlmab vähemalt järgmiseid tegevusi: 1) valdkondliku koostöö soodustamine; 2) valdkondliku teabe, sealhulgas oskusteabe, nõuande ja heade tavade levitamine eri teabematerjalide ning meediakanalite kaudu ; 3) valdkondlike andmete kogumine ja analüüsimine ning selleks vajaliku andmebaasi ja veebi lehe haldamine; 4) valdkonna majandustegevusega, sealhulgas keskkonnaalase jätkusuutlikkusega , seo tud koolituste, uuringute ja katseprojektide korraldamine ning koordineerimine; 5) laiemale avalikkusele teavituskampaaniate korraldamine ja teabe jagamine avalikus meedias, sealhulgas sotsiaalmeedias; 6) koostöö eri organisatsioonide, konsortsiumite ja asutustega, sealhulgas rahvusvaheline koostöö. (3) Lõike 1 punktis 1 sätestatud meetme koostöö hõlmab lisaks lõikes 2 sätestatud tegevustele kalandusturu korraldamise seaduse § 47 lõike 2 alusel loodud kohalik e tegevusrühmade ga koostöö d . § 4. Toetuse vorm, toetuse määr ja abikõlblikud kulud (1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 53 lõike 1 punktis e sätestatud vormis. (2) Abikõlblikud on järgmised § 3 l õikes 2 sätestatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis tehakse sihtotstarbeliselt, mõistlikult, majanduslikult soodsaimal viisil ja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikliga 63 ning on vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks: 1) töö või teenuse tellimise või vara soetamise kulu ; 2) toetatavat tegevust ellu viiva töötaja tööjõukulu, mis vastab asutusesisesele palgajuhendile ja töö tasustamise juhendile ning on kooskõlas asutusesisese palgataseme või töötasuga; 3) füüsilise isikuga sõlmitud töövõtu- või käsunduslepingu alusel makstav tasu ja sellelt tasult arvestatud maksud; 4) Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruse s nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord “ sätestatud tingimustel makstud töötaja lähetuskulu ning sellega kaasnev sõidu- ja majutuskulu; 5) töötaja tööalase koolituse, sealhulgas seminaril või konverentsil osalemise kulu ; 6) toetatava tegevuse või objekti tähistamise kulu . (3) Lõikes 2 sätestatud abikõlblikud kulud hüvitatakse 100 protsendi ulatuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktis a sätestatud vormis. ( 4 ) Kulud on abikõlblikud alates 1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2029 . ( 5 ) Toetatava tegevuse elluviimise käigus tekkinud kaudne kulu hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punkti d ja artikli 54 punkti c kohaselt ühtse määra alusel kuni xx protsendi ulatuses lõikes 2 sätestatud abikõlblikest kuludest. ( 6 ) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13.07.2021, lk 1–49), artiklis 13 nimetatud tegevuste elluviimisega seotud kulud; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 64 nimetatud kulud; 3) tolli-, sisseveo- või muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse või kustutakse muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist; 4) tellitud töö või teenuse kulu, kui taotleja esindaja või nõukogu liige omab osalust töö teinud või teenuse osutanud juriidilises isikus või kuulub töö teinud või teenuse osutanud juriidilise isiku juhatusse või nõukokku; 5) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muu kulu; 6 ) erisoodustuselt tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses tasutav maks ; 7 ) amortisatsioonikulu; 8 ) riigilõiv, trahv, finantskaristus ning vaide ja kohtumenetluse korral menetluskulud ; 9 ) maa ja olemasoleva ehitise ostmise , üürimise või rentimise kulu; 1 0 ) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline kulu . § 5. Toetuse taotlejale esitatavad nõuded (1) Toetust võib taotleda teadus- ja arendusasutus (edaspidi taotleja ) , kes on esitanud § -s 3 sätestatud tegevuste elluviimiseks ettepaneku kõigile selles lõikes nimetatud juriidiliste le isikute le ning on sõlminud nendest vähemalt kaheksaga koostöökokkuleppe nõukogu moodustamiseks: 1) Maaeluministeerium; 2) Keskkonnaministeerium; 3) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 4) Haridus- ja Teadusministeerium; 5) Tartu Ülikool; 6) Eesti Maaülikool; 7) Tallinna Tehnikaülikool; 8) Talli n na Ülikool; 9) Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus; 10) Eesti Loodushoiu Keskus; 11) Eestimaa Looduse Fond; 12) Eesti Kalurite Liit; 13) Eesti Kalaliit; 14) Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit; 15) Eesti Vesiviljelejate Liit; 16) Eesti Kaugpüüdjate Liit; 17) kalandusturu korraldamise seaduse § 47 l õike 2 alusel loodud kohalik tegevusrühm. (2) Taotleja on varem riigieelarvelis t est, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud. (3) Taotleja ei saa sama kulu hüvitamiseks raha riigieelarvelis t est, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest. (4) Taotleja riikliku maksu võlg ei ületa 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas. § 6. Taotluse esitamine ja taotlusele esitatavad nõuded (1) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) korraldab iga § 3 lõikes 1 nimetatud meetme kohta samal ajal eraldi taotlusvooru ning teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded arvestusega, et teate avaldamise ja taotluse esitamise tähtaja alguse vahele jääks vähemalt 30 kalendripäeva. (2) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja taotluse elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu selleks ettenähtud tähtajal. Taotleja esitab eraldi taotluse igas § 3 lõikes 1 nimetatud meetmes, milles soovib toetust taotleda. (3) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja järgmised dokumendid: 1) taotlus; 2) paragrahvi 5 lõikes 1 nimetatud koostöökokkulepe; 3) kinnitus, et taotleja järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11 lõikeid 1 ja 3. ( 4 ) Taotluses märgitakse järgmine teave: 1) taotleja nimi ; 2) taotluse selgelt sõnastatud sisu; 3 ) taotleja esindaja nimi, ametikoht ja kontaktandmed; 4 ) taotleja poolt määratud kontaktisiku nimi, ametikoht ja kontaktandmed; 5 ) paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud meede, mille raames toetust taotletakse; 6) paragrahvi 3 lõikes 2 sätestatud toeta ta va tegevuse nimetus ja kirjeldus; 7 ) tegevuse kavandatav elluviimise aeg, sealhulgas algus- ja lõppkuupäev; 8 ) tegevuse eelarve ja selle kalkulatsioon, sealhulgas otsene personalikulu, tellitavad tööd ja teenused ning kaudne kulu; 9 ) projektijuhi nimi; 10 ) ülevaade tegevuse juhtimise korraldusest; 1 1 ) tegevuse koordineerimine; 1 2 ) meeskonna kirjeldus ning teave meeskonnaliikmete hariduse ja kogemuse kohta; 1 3 ) kirjeldus selle kohta, milline on taotleja varasem kogemus sarnase tegevuse elluviimisel; 1 4 ) Euroopa Liidu ja riigisisesed tulemusnäitajad; 1 5 ) teave selle kohta , kui taotleja taotleb toetatava tegevuse elluviimiseks toetust samal ajal mitme meetme raames või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest. ( 5 ) Euroopa Liidu ühiste tulemusnäitajate kohta märgib taotleja tegevusest kasusaavate inimeste arvu ja tegevusega otseselt seotud isikute arvu. Riigisiseste tulemusnäitajate kohta märgib taotleja järgmised andmed: 1) koolitatute arv; 2) koolituste arv; 3) uuringute arv; 4) katseprojektide arv; 5) teavitustegevuste , sealhulgas kampaania te ja teabepäevad e arv; 6) koostöötegevustes osalevate ettevõtjate arv; 7) veebi lehe ja sotsiaalmeedia külastajate ning jälgijate arv; 8) kui toetust taotletakse § 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud meetme „K alapüügi teadmussiirdetoetus “ raames, märgitakse kohaliku tegevusrühma toetamisega seotud tegevuste arv, märkides eraldi koolitused, teabe päevad , trükised ja muu tegevuse. § 7. Taotluse menetlemise tingimused ja kord (1) PRIA hindab nõuetekohaseid taotlusi § 3 lõikes 1 nimetatud iga meetme kaupa eraldi taotlusvoorus järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 1) tegevuse mõju ulatus meetme eesmärkide saavutamisse, mille puhul hinnatakse tegevuse panust meetme tulemusnäitajatesse ehk mitu inimest saab tegevusest kasu; 2) tegevuse kulutõhusus, mille puhul hinnatakse, kas taotluses kavandatud tegevuse eelarve on selge ja mõistlik; 3) taotleja kogemus sarnaste tegevuste elluviimisel; 4) kas taotleja pakub terviklikku teenust kõigis § 3 lõikes 1 nimetatud meetme te s . (2) Kui hinnatakse tegevuse mõju ulatust meetme eesmärkide saavutamis se , antakse hindepunkte järgmiselt: 1) null punkti, kui tegevuse käigus korraldatakse koolitusi alla 30 protsendile valdkonnas tegutseva test inimes test ; 2 ) üks punkt, kui tegevuse käigus korraldatakse koolitusi 30– 50 protsendile valdkonnas tegutseva test inimes test ; 3 ) kaks punkti, kui tegevuse käigus korraldatakse koolitusi 51– 75 protsendile valdkonnas tegutseva test inimes test ; 4 ) kolm punkti, kui tegevuse käigus korraldatakse koolitusi 76– 90 protsendile valdkonnas tegutseva test inimes test . (3) Lõikes 2 sätestatud v aldkonnas tegutsevate inimeste protsent uaalne osakaal arvutatakse : 1) paragrahvi 3 lõik e 1 punktis 1 sätestatud meetme puhul arvust 2610; 2) paragrahvi 3 lõik e 1 punktis 2 sätestatud meetme puhul arvust 64; 3) paragrahvi 3 lõik e 1 punktis 3 sätestatud meetme puhul arvust 1391. (4) Kui hinnatakse taotluses kavandatud tegevuse eelarve selgust ja mõistlikkust, antakse hindepunkte järgmiselt: 1) null punkti, kui tegevuse elluviimise kulud ei ole realistlikud võrreldes sama töö või teenuse turuhindadega või kui ei ole aru saada, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve koostatud; 2) üks punkt, kui tegevuse elluviimise kulud on realistlikud ning on arusaadav, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve koostatud, ning eelarves sisalduvad kulud on tegevuse elluviimiseks vajalikud ja mõistlikud. (5) Kui hinnatakse taotleja kogemust sarnaste tegevuste elluviimisel, antakse hindepunkte järgmiselt: 1) null punkti, kui taotlejal puudub varasem kogemus § 3 lõikes 2 sätestatud tegevuste elluviimisel; 2) üks punkt, kui taotlejal on varasem kogemus § 3 lõikes 2 sätestatud ühe kuni kahe tegevuse elluviimisel; 3) kaks punkti, kui taotlejal on varasem kogemus § 3 lõikes 2 sätestatud kolme kuni nelja tegevuse elluviimisel; 4) kolm punkti, kui taotlejal on varasem kogemus § 3 lõikes 2 sätestatud viie kuni kuue tegevuse elluviimisel. (6) Kui hinnatakse, kas taotleja pakub terviklikku teenust kõigis § 3 lõikes 1 sätestatud meetmetes, antakse hindepunkte järgmiselt: 1) üks punkt, kui taotleja on esitanud taotluse ühes meetmes; 2) kaks punkti, kui taotleja on esitanud taotlused kahes meetmes; 3) kolm punkti, kui taotleja on esitanud taotlused kolmes meetmes. (7) PRIA hindab nõuetekohaseid taotlusi ja koostab igas taotlusvoorus taotluste paremusjärjestuse, lugedes igas voorus paremaks sellise taotluse, mis on saanud hindamiskriteeriumite alusel suurima koondhinde. Taotlusvooru koondhinne saadakse hindepunktide liitmise teel. Võrdsete hindepunktidega taotluste puhul eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust. § 8. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Nõuetekohase taotluse rahuldamise otsuse igas taotlusvoorus teeb PRIA kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 2 punkti 1 alusel. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud alustel. (3) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA 35 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamisest. § 9. Nõukogu moodustamine Toetuse saaja moodustab § 3 lõikes 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks nõukogu vähemalt kaheksa § 5 lõikes 1 sätestatud juriidilise isiku esindajaga. § 10. Tegevuskava ja tegevuskava aruanne (1) Toetuse saaja koostab igaks eelarveaastaks tegevuskava, mis sisaldab teavet järgmiste kavandatavate tegevuste kohta: 1) koolitus- ja nõustamistegevuse ellu viimine; 2) teabe, sealhulgas oskusteabe, nõuande ja heade tavade levitamine; 3 ) uuringute tegemine; 4 ) katseprojektide ellu viimine; 5 ) trükiste loomine; 6 ) rakenduste loomine. (2) Koolitus- ja nõustamistegevuse ellu viimise ning teabe, sealhulgas oskusteabe, nõuande ja heade tavade levitamise kohta esitatakse järgmine asjakohane teave: 1) tegevuse nimetus; 2) lühitutvustus; 3) eesmärk; 4) sihtgrupp; 5) toimumiskordade arv; 6) ligikaudne eelarve, sealhulgas § 4 lõikes 2 sätestatud kulude loetelu. (3) Uuringute tegemise ja katseprojektide ellu viimise kohta esitatakse järgmine teave: 1) uuringu või katseprojekti nimetus; 2) lühitutvustus; 3) eesmärk; 4) oodatavad tulemused; 5) ligikaudne eelarve, sealhulgas § 4 lõikes 2 sätestatud kulude loetelu. (4) Trükiste ja rakenduste loomise kohta esitatakse järgmine teave: 1) trükise või rakenduse nimetus; 2) eesmärk; 3) sihtgrupp; 4) oodatavad tulemused; 5) ligikaudne eelarve, sealhulgas § 4 lõikes 2 sätestatud kulude loetelu. (5) Kui toetust taotletakse § 3 lõikes 1 sätestatud kalapüügi teadmussiirdetoetuse meetmes, lisatakse tegevuskavva teave kohaliku tegevusrühmaga seotud tegevuste kohta, muu hulgas nende lühitutvustus ja eesmärk ning tegevuste arv, märkides eraldi koolitused, teabe päevad , õppereisid, trükised ja muu tegevuse ning nende ligikaudse maksumuse. (6) Tegevuskava esitatakse heakskiitmiseks nõukogule. Nõukogu poolt heakskiidetud tegevuskava esitatakse Maaeluministeeriumile ja PRIA-le hiljemalt asjakohasele eelarveaastale eelneva kalendriaasta 1. novembriks. § 11. Tegevuskava aruanne (1) Toetuse saaja koostab tegevuskava rakendamise aruande, milles sisalduvad tegevuskava elluviimisega seotud järgmised andmed: 1) tegevuse nimetus, lühikirjeldus, eesmärk, sisu, tagasiside, kokkuvõte või vahekokkuvõte , tegevuses osalenute arv, tegevuse elluviija ning maksumus , sealhulgas personalikulu ning tellit ud tööd e ja teenus te kulu . 2) teabe levitamise korral selle levitamise viis; 3) uuringu või katseprojekti tegemise korral selle tulemus; 4) rakenduse loomise korral kasutajate tagasiside; 5) kohalike tegevusrühmadega seotud tegevuste puhul andmed kohalike tegevusrühmade tegevuse kohta, sealhulgas tegevuse lühikirjeldus, eesmärk, sisu , tagasiside , kokkuvõte või vahekokkuvõte , tegevuses osalenute arv, tegevuse elluviija ja maksumus. (2) Tegevuskava rakendamise aruanne esitatakse heakskiitmiseks nõukogule. Nõukogu poolt heakskiidetud tegevuskava rakendamise aruanne esitatakse Maaeluministeeriumile ja PRIA-le hiljemalt asjakohasele eelarveaastale järgneva kalendriaasta 1. veebruariks. § 12. Toetuse saaja kohustused (1) Toetuse saaja on kohustatud: 1) viima ellu taotluses ja tegevuskavas märgitud tegevused; 2) tagama tegevuse elluviimise jooksul vastavuse meetme tingimustes taotleja ja toetuse saaja kohta sätestatud nõuetele; 3) eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; 4) võimaldama te ha auditit, teostada järelevalvet ja teha mu i d toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal; 5) esitama auditi tegemiseks , järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul; 6) näitama, et tegemist on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi; 7) teavitama taotluse rahuldamise otsuse teinud asutust taotluses esitatud või tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimisest takistavast asjaolust, sealhulgas tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule; 8) järgima kalandusturu korraldamise seaduse § 52 lõikes 4 sätestatud nõudeid. (2) Toetuse saaja esitab PRIA-le kõik tegevuse elluviimisega seotud kuludokumendid ja maksetaotluse hiljemalt 30. juuniks 2029. (3) Toetuse saaja kasutab toetust sihipäraselt ja mõistlikult ning kõige säästlikumal viisil, järgides toetatava tegevuse elluviimisel asjakohaseid kalandusturu korraldamise seaduses ja selles määruses sätestatud nõudeid. (4 ) Toetuse saaja avalikustab uuringu ja katseprojekti lõpparuanded oma veebilehel 45 kalendri päeva jooksul arvates uuringu ja katseprojekti üleandmist-vastuvõtmist tõendava dokumendi vormistamise kuupäevast. Avaldatud teave peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 50 sätestatud nõuetele. § 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord (1) Toetust makstakse üksnes nende kulude hüvitamiseks, mis on tehtud § 10 lõikes 1 sätestatud tegevuskavas nimetatud tegevuste elluviimiseks ja tegevuskavas asjakohase tegevuse rahastamiseks ettenähtud vahendite ulatuses tingimusel, et toetuse saaja on tegevuse elluviimisel järginud kõiki ettenähtud nõudeid, tegevus on lõpetatud ning toetuse saaja on tellitud töö või teenuse või soetatud vara vastu võtnud ja selle eest tasunud. (2) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja tasutud kulude kohta PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu pärast iga kvartali lõppu järgmise kuu 15. kuupäevaks maksetaotluse koos järgmiste dokumentidega: 1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse või soetas vara ; 2) punktis 1 nimetatud dokumentides märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus või pangakonto väljavõte; 3) töö või teenuse üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument, kui tegemist on tellitud töö või teenusega; 4) töötaja tööjõukulude hüvitamiseks esmakordsel makse taotlemisel töötajaga sõlmitud tööleping, töövõtulepingu alusel teenust osutava isiku puhul töövõtuleping või käsunduslepingu alusel teenust osutava isiku puhul käsundusleping; 5) esmakordsel makse taotlemisel töötaja või ametniku kohta dokument, milles on kirjeldatud toetatava tegevusega seotud tööülesanded; 6) töötaja kuutöötasu arvestuse kohta tööjõukulude arvestusleht, millel on näha tööpäevad, töötasu, puhkusetasu, puhkusetoetus, lapsepuhkuse tasu, haigushüvitis, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ja palgakulu kokku koos juurdearvestusega; 7) töötasu maksmist tõendav dokument; 8) vajaduse korra l dokument töösuhte lõpetamise kohta; 9) vajaduse korra l töötaja lähetuskulusid tõendav dokument; 10) vajaduse korra l töötaja koolitusel osalemist tõendav dokument; 11) koolituse ja muu ürituse puhul lisaks kuludokumendile ja selle alusel arve tasumist tõendavale dokumendile osavõtjate nimekiri ning päevakava; 12) hankedokumendid, kui need ei ole kättesaadavad riigihangete registrist või kui neid ei ole varem PRIA-le esitatud, ja hankija otsus pärast pakkumuste läbivaatamist. (3) Kaudne kulu arvutatakse abikõlblik e st kuludest ja hüvitatakse § 4 lõike 5 kohaselt. (4) PRIA teeb toetuse maksmise või toetuse maksmisest keeldumise otsuse 40 tööpäeva jooksul arvates lõikes 2 nimetatud dokumentide saamisest. ( 5 ) PRIA teeb toetuse makse toetuse saaja arvelduskontole kümne tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmise otsuse tegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/23-0859 - Regionaalministri määruse „Perioodi 2021—2027 teadmussiirdetoetus“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.07.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/66fa83aa-135a-4718-b215-ae1cf1a987cf Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/66fa83aa-135a-4718-b215-ae1cf1a987cf?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main