Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 73-23/262874 Otsuse kuupäev 21.06.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Vaidlustus EVIKO Ehitus OÜ vaidlustus OÜ Keila Tervisekeskus riigihankes „Keila Terviseradade olme- ja teenindushoone rajamine“ (viitenumber 262874) OÜ Keila Tervisekeskus otsustele jätta EVIKO Ehitus OÜ kvalifitseerimata ja tunnistada riigihange kehtetuks Menetlusosalised Vaidlustaja, EVIKO Ehitus OÜ, esindaja vandeadvokaat Britta Oltjer Hankija, OÜ Keila Tervisekeskus, esindaja Toni Meijel Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p 4 ja § 198 lg 3 alusel 1. Jätta rahuldamata EVIKO Ehitus OÜ vaidlustus OÜ Keila Tervisekeskus riigihankes „Keila Terviseradade olme- ja teenindushoone rajamine“ (viitenumber 262874). 2. Jätta EVIKO Ehitus OÜ poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 14.04.2023. a avaldas OÜ Keila Tervisekeskus (edaspidi ka Hankija) avatud hankemenetlusega riigihanke „Keila Terviseradade olme- ja teenindushoone rajamine“ (viitenumber 262874) (edaspidi Riigihange) hanketeate ning tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid, sh Hankepassi täiendavate selgitustega (edaspidi Hankepass) ja Vastavustingimused. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 10.05.2023. a, esitasid pakkumused EVIKO Ehitus OÜ ja Planeedi Ehitus OÜ. 2. 17.05.2023. a tegi Hankija riigihangete registris Kvalifitseerimise otsuse (edaspidi Otsus), millega jättis EVIKO Ehitus OÜ kvalifitseerimata ning luges Riigihanke hankemenetluse lõppenuks. 3. 26.05.2023. a laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) EVIKO Ehitus OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele jätta EVIKO Ehitus OÜ kvalifitseerimata ja tunnistada riigihange kehtetuks. 4. Kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg-ga 2 ja § 196 lg-dega 1 ja 3 teatas vaidlustuskomisjon 06.06.2023 kirjaga nr 12.2-10/73 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 09.06.2023. a ja selleks tähtpäevaks esitatud menetlusdokumentidele vastamiseks aega kuni 14.06.2023. a. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitasid täiendava seisukoha Vaidlustaja. Vaidlustuskomisjoni määratud teiseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Hankija. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, EVIKO Ehitus OÜ, vaidlustuses ja 09.06.2023. a esitatud täiendavates seisukohtades põhjendatakse taotlusi alljärgnevalt. 5.1. Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise otsuses märgib Hankija, et Vaidlustaja tugineb kahele referentslepingule: 1) riigihange “Rapla esmatasandi tervisekeskuse Rapla tegevuskoha ehitustööd” (viitenumber 193311) Alu tee 1, Rapla, EHR 109022306, kasutusotstarve 12641, 4-korruseline, netopinnaga 5177,0m2 (edaspidi riigihange 193311); 2) riigihange „Kohila Tervisekeskuse ehitustööd“ (viitenumber 196414), Tööstuse tn 5, Kohila, EHR 109008445, kasutusotstarve 12644, 2-korruseline, netopinnaga 754, 1m2 (edaspidi riigihange 196414). Hankija väitel on mõlemad eelviidatud referentslepingud sõlmitud ühispakkumuse tulemusel, milles peapakkujaks oli AS EVIKO. Hankija leiab, et kuna Vaidlustaja tugines kvalifitseerimistingimuse täitmiseks teise isiku näitajatele, pidi ta esitama pakkumuses ka AS-i EVIKO hankepassi. Kuna ettevõtja, kelle vahenditele tuginetakse, peab osalema tuginetavas osas hankelepingu täitmisel, tulnuks seda märkida ka pakkuja hankepassis. Hankija on asunud seisukohale, et Vaidlustaja ei ole pakkumuses esitanud: 1) andmeid tuginetava isiku kohta; 2) selle isiku hankepassi; 3) tingimuse kirjelduses nõutud tuginetava isiku kinnituskirju. Tulenevalt eelnevast jättis Hankija Vaidlustaja kvalifitseerimata. 5.2. Hankija eeltoodud järeldused on ebaõiged. EVIKO Ehitus OÜ tegutses riigihangete 193311 ja 196414 alusel sõlmitud lepingutes peatöövõtjana, mistõttu ta omab peatöövõtja kogemust ja vastab iseseisvalt Riigihankes esitatud kvalifitseerimistingimustele. 5.3. EVIKO Ehitus OÜ täitis riigihangetes 193311 ja 196414 sisulises mõttes peatöövõtja kohustusi ja seda hoolimata sellest, et see asjaolu ei nähtu avalikust registrist. 5.3.1. Riigihanke 193311 riigihanke alusdokumentide p-st 2.4 ja lisast 2 nähtub, et riigihanke eesmärgiks on ehitustööde peatöövõtu hankelepingu sõlmimine. Seega puudub vaidlus, et riigihanke 193311 tulemusena sõlmitud leping oli peatöövõtuleping. EVIKO Ehitus OÜ ja AS EVIKO esitasid riigihankes ühispakkumuse ja sõlmisid selle pakkumuse alusel hankelepingu. RHS § 7 lg 5 kohaselt nimetavad ühispakkujad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja, kuid volitatud esindaja määramine ei tähenda, et üks pakkuja ei ole riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingu (peatöövõtulepingu) pooleks. Vaidlusalusel juhul nähtub ehitustööde üleandmise-vastuvõtu aktist, et hankijale andis ehitustööd üle EVIKO Ehitus OÜ, mitte AS EVIKO. Samuti on EVIKO Ehitus OÜ andnud töödele garantii. Akt kinnitab, et hankija on tööd vastu võtnud. EVIKO Ehitus OÜ ja AS-i EVIKO vahel sõlmitud ühise tegutsemise kokkuleppega on tõendatud, et riigihankes 193311 nimetatud tööd on teostanud EVIKO Ehitus OÜ peatöövõtjana. Ühise tegutsemise kokkuleppest tuleneb, et EVIKO Ehitus OÜ korraldab kogu hankelepingu täitmise, sealhulgas kõigi ehitustööde teostamist, suhtlust tellija ja alltöövõtjatega, valminud objekti üleandmist ja kasutusloa taotlemist. 5.3.2. Ka riigihanke 196414 puhul oli eesmärgiks ehitustööde peatöövõtu hankelepingu sõlmimine. Seega teostasid EVIKO Ehitus OÜ ja AS EVIKO töid ühispakkujatena peatöövõtulepingu alusel. Kohila Vallavalituse ja EVIKO Ehitus OÜ vahel sõlmitud tööde 2 (10) üleandmise-vastuvõtu aktist nähtub, et hankijale andis ehitustööd üle EVIKO Ehitus OÜ, mitte AS EVIKO. Samuti on EVIKO Ehitus OÜ andnud töödele garantii. Akt kinnitab, et hankija on tööd vastu võtnud. AS-i EVIKO ja EVIKO Ehitus OÜ vahel on sõlmitud töövõtulepingule sõlmitud täiendav kokkulepe, mille p-i 2 kohaselt EVIKO Ehitus OÜ korraldab kogu hankelepingu täitmise, sealhulgas kõigi ehitustööde teostamist, suhtlust tellija ja alltöövõtjatega, valminud objekti üleandmist ja kasutusloa taotlemist. 5.4. Hankija jättis Vaidlustaja Riigihankes kvalifitseerimata oletuse põhjal, et Vaidlustaja tugines pakkumuses AS-i EVIKO vahenditele ja seda olukorras, kus Vaidlustaja pakkumuses puuduvad igasugused viited AS-ile EVIKO. Vaidlustaja ei soovinud Riigihankes tugineda AS-i EVIKO vahenditele. Kuna Vaidlustaja on referentsobjektidel tegutsenud peatöövõtjana, vastas ta kvalifitseerimistingimustele. 5.5. Kvalifitseerimata jätmise otsuse tegemisel on Hankija rikkunud hoolsuskohustust. Hankijal tulnuks RHS § 46 lg 4 kohaselt segadust tekitavate asjaolude ilmnemisel esitada pakkujale vastav nõue asjaolude selgitamiseks. Seda Hankija ei teinud, mis tõi kaasa asjas sisulist tähtsust omavate asjaolude välja selgitamata jätmise ja kvalifitseerimata jätmise otsuse tegemise. 5.6. Riigihanke tehnilise ja kutsealase pädevuse osas on kehtestatud kvalifitseerimistingimus (edaspidi Projektijuhi tingimus) – projektijuht: kutsekvalifikatsioon: ehitusinsener, tase 6 (või samaväärne), spetsialiseerumine: hoonete ehitus, valitud kompetentsid: ehitusjuhtimine. Projektijuhi tingimuse kohaselt tuli kvalifitseerida ka need pakkujad, kes omasid spetsialisti, kellel on RHAD-is kehtestatuga samaväärne kvalifikatsioon. Vaidlustaja esitas pakkumuses projektijuhiks tase 7 diplomeeritud ehitusinseneri (P.S.), kes on spetsialiseerunud hoonete ehitusele (kompetents ehitustegevuse juhtimine). 5.7. Hankija hinnangul ei vasta Vaidlustaja pakutud spetsialist oma kutse poolest Projektijuhi tingimusele, kuna kompetents ehitustegevuse juhtimine ei ole Projektijuhi tingimuse kontekstis samaväärne kutsega ehitusjuhtimine ega võimalda nimetatud isikul Hankija soovitud projektijuhi ülesandeid täita. 5.8. Võrreldes Projektijuhi tingimust Vaidlustaja pakutud spetsialistile omistatud kutsega, tuleb pakutud spetsialist lugeda Projektijuhi tingimuses nõutuga samaväärseks. Vaidlustaja spetsialistil on ehitusinseneri kutse, mis vastab RHAD-is nõutule. Spetsialist omab taset 7, mis on samaväärne või ületab nõutud taset 6. Lisaks on spetsialist spetsialiseerunud hoonete ehitusele, mis oli samuti Projektijuhi tingimuses kehtestatud nõue. 5.9. Pakutud spetsialisti samaväärsuse hindamise ja otsustamise aluseks on tema sisuline vastavus Hankija eesmärkidele. Samaväärsus on tagatud juhul, kui spetsialist suudab omandatud oskuste piires täita ülesandeid RHAD-is ettenähtud rollis. Käesoleval juhul ei ole Hankija tehnilise ja kutsealase pädevuse nõuete juures ja RHAD-is nõutud projektijuhi ja objektijuhi puhul määratlenud, millised on vastavas rollis lepingut täitvate isikute ülesanded. Projektijuhi ainsaks ülesandeks on hankelepingu projekti p-i 9.3.1.1 kohaselt kohustus olla kontaktisik tehnilistes küsimustes. Lepingulise kontaktisiku rolli suudab täita nii tase 6 kui ka tase 7 ehitusinsener (sõltumata täiendavast kompetentsist hoonete ehituse valdkonnas). 5.10. Hankija jättis Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise otsuse tegemisel tähelepanuta ka pakkumusele esitatud vastavustingimused. Vastavustingimuste osast Projektijuhi CV ja töökogemus nähtub, et projektijuhile on muuhulgas esitatud järgnev nõue: Projektijuhil peab olema varasem vähemalt 2-aastane töökogemus hoone, ehitisealuse pinnaga vähemalt 500m2 ehitustegevuse juhtimisel peatöövõtja projektijuhina. Sellest vastavustingimusest (edaspidi Vastavustingimus) nähtub, et pakutava projektijuhi isik pidi olema sama, mis Projektijuhi tingimuses nimetatud isik. 5.11. Vastavustingimuste sõnastusest ja nõutava eelneva kompetentsi kirjeldusest (ehitustegevuse juhtimine) nähtub, et Hankija on näinud projektijuhile ette rolli, mis eeldab pigem ehitustegevuse juhtimisega seotud kompetentse. Hinnates koosmõjus nii projektijuhile kehtestatud Vastavustingimust kui kvalifitseerimisel projektijuhi pädevusele esitatud nõudeid, on selge, et kvalifitseerimise tingimuste puhul vastab Hankija vajadustele ka ehitusinsener, kellel on ehitustegevuse juhtimise kompetents. Eeltoodut arvesse võttes esitas Vaidlustaja projektijuhiks P.S.-i, kes on kutse ja kompetentsi 3 (10) poolest Hankija nõutuga samaväärne, vastab projektijuhile esitatud nõuetele ning omab oskusi, et täita kõiki RHAD-is projektijuhile ette nähtud ülesandeid. 5.12. Hankija ei ole Vaidlustaja esitatud spetsialisti puhul läbi viinud sisulist kontrolli kas spetsialist vastab sisuliselt kvalifitseerimistingimustele. Lisaks pealiskaudsele kvalifitseerimistingimusele vastavuse kontrollile, on Hankija jätnud projektijuhi vastavuse hindamisel järgimata ka oma hoolsuskohustuse. Hankijal oleks tulnud kahtluse korral esitada pakkujale nõue pakutud spetsialisti kvalifitseerimistingimustele sisulise vastavuse asjaolude selgitamiseks RHS § 46 lg 4 alusel. Seda Hankija ei teinud. 5.13. Vaidlustaja pakutud spetsialist (ja tema kogemus) oleks tulnud lugeda samaväärseks kvalifitseerimistingimustes projektijuhile esitatud nõuetega. Kvalifitseerimistingimusena nõutud ehitusjuhtimise spetsiifikat eeldavaid ülesandeid ei ole Hankija RHAD-is kirjeldanud. Hankija soovitud projektijuhi ülesannete sisulise analüüsimise ja tõlgendamise tulemusena saab järeldada, et kõiki RHAD-is ette nähtud projektijuhi kohustusi on võimeline täitma ka vastava ehitusinseneri kutsetasemega ehitustegevuse juhtimise spetsialist. Samuti nähtub Vastavustingimusest, et projektijuhile esitatud kvalifikatsiooni nõue seondub pigem ehitustegevuse juhtimise kompetentsiga. 5.14. Hankija on Otsuses viidanud, et loeb Riigihanke hankemenetluse lõppenuks RHS § 73 lg 3 p-i 6 alusel kuna puuduvad vastavaks tunnistatud pakkumused. RHS § 73 lg 3 p 6 annab Hankijale õiguse hankemenetlus kehtetuks tunnistada omal algatusel või Rahandusministeeriumi ettekirjutuse alusel. Käesoleval juhul on Riigihanke hankemenetluse lõpetamise (kehtetuks tunnistamise) aluseks ainult asjaolu, et puuduvad vastavaks tunnistatud pakkumused. Muid hankemenetluse kehtetuks tunnistamise põhjendusi Hankija esitanud ei ole. Tõenäoliselt ei ole Hankija kontrollinud Vaidlustaja pakkumuse vastavust. 5.15. Otsusest ei nähtu, et Hankija oleks Riigihankes pakkumusi tagasi lükatud kuna neid ei tunnistatud RHAD-ile vastavaks või kõigi pakkumuste maksumus oleks olnud põhjendamatult madal. Hankija on viidanud vaid vastavaks tunnistatud pakkumuste puudumisele. Vaidlustaja hinnangul nähtub käesoleva vaidlustuse sisust asjaolu, et Hankija otsus Riigihanke hankemenetlus kehtetuks tunnistada on ennatlik ja õigusvastane. Vaidlustuse rahuldamise korral tuleb Hankijal EVIKO Ehitus OÜ suhtes kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontroll uuesti läbi viia. 5.16. Vaidlustaja esitas 09.06.2023 täiendava seisukoha. 5.16.1. Vastuses vaidlustusele jääb Hankija põhjendamatule seisukohale, et EVIKO Ehitus OÜ on tuginenud AS-i EVIKO näitajatele, kuna AS EVIKO oli riigihankes viitenumbriga 193311 peapakkujaks. Riigihankega mitteseotud kolmanda isiku seotust pakkumusega ei saa tuletada asjaolust, et ta on varasemalt olnud koos Vaidlustajaga mõnes teises riigihankes ühis- või peapakkuja. Vaidlustaja esitatud tõendid kinnitavad, et EVIKO Ehitus OÜ tegutses riigihangetes 193311 ja 196414 peatöövõtjana, mistõttu omab ta ka peatöövõtja kogemust ning vastab iseseisvalt Riigihankes esitatud kvalifitseerimise tingimustele (tehnilisele ja kutsealasele pädevusele). 5.16.2. Vaidlustaja pakutud projektijuhi kutsekvalifikatsiooni osas on Hankija asunud seisukohale, et see peab Projektijuhi tingimuse täitmiseks olema sisuliselt identne Hankija nõutud ehitusinseneri tasemega 6, kompetents ehitusjuhtimine. Väide on ebaõige, kuna kvalifitseerimiseks on piisav samaväärne (mitte identne) kvalifikatsioon. Vaidlustaja ei ole väitnud, et P.S.-i kvalifikatsioon on nõutuga identne. Pakutud spetsialisti kvalifikatsioon (kompetents ehitustegevuse juhtimine) on samaväärne ehk siis piisavas ulatuses sarnane Hankija poolt nõutuga, et spetsialist oleks võimeline täitma temale Hankija poolt antud ülesandeid. 5.16.3. Pakutud spetsialisti samaväärsuse hindamise ja otsustamise aluseks on tema sisuline vastavus Hankija eesmärkidele. Samaväärsus on tagatud juhul, kui pakutav spetsialist suudab dokumenteeritult omandatud oskuste piires täita talle RHAD-is ette nähtud rollis ülesandeid. Hankija ei ole RHAD-is toonud välja loetelu nn „projektijuhile“ ette nähtud tegelikest (sisulistest) ülesannetest. RHAD ei eelda spetsiifiliselt „ehitusjuhtimise“ ametiala oskusi. 4 (10) 5.16.4. Vaidlustaja arvates ei tähenda spetsialisti kutsekvalifikatsiooni samaväärsuse sisuline hindamine nõutud kutsekvalifikatsiooni ja spetsialisti kutse kirjeldatud oskuste formaalset võrdlemist. Samaväärsuse tuvastamiseks peab Hankija hindama seda, kas esitatud spetsialisti kutse võimaldab tal täita talle Hankija poolt antud ülesandeid dokumentaalselt tõendatud kutse kohaselt RHAD-s tooduga samaväärsetel tingimustel. RHAD-is ei ole ühtegi viidet projektijuhi sellistele oskustele, mida Vaidlustaja pakutav spetsialist tulenevalt oma kutsekvalifikatsioonist ei suudaks täita. Samuti ei ole Hankija ka vastuses vaidlustusele toonud välja, millised on need ehitusjuhtimise kompetentsiga seotud spetsiifilised tegelikud ülesanded, mis on Riigihanke tulemusel sõlmitava hankelepingu täitmisel projektijuhilt nõutavad, mida saab täita ainult vastava ametiala omandanud spetsialist. 5.16.5. Kuna vaidlustuse rahuldamise tulemusena võib Vaidlustaja osutuda Riigihankes kvalifitseerituks ja tema pakkumus võib seejärel osutuda ka vastavaks, ei oleks Hankija poolt RHS § 73 lg 3 p 6 kohaldamise aluseks toodud väide - vastavaks tunnistatud pakkumuste puudumine - vaidlustuse rahuldamise korral õige. Kuna Hankija on selliste asjaolude ilmnemisel rakendanud RHS § 73 lg 3 p-i 6 ilma, et esineksid seda võimaldavad faktilised asjaolud, on otsus õigusvastane. 6. Hankija, OÜ Keila Tervisekeskus, vaidleb vaidlustusele vastu (Hankija vastus esitati 05.06.2023 ja 13.06.2023 kirjadega) ning palub jätta selle rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 6.1. Projektijuhi tingimuse kohaselt peab pakkuja kaasama projektijuhi, kes vastab järgmisele nõudele: kutsekvalifikatsioon: ehitusinsener, tase 6 (või samaväärne), spetsialiseerumine: hoonete ehitus, valitud kompetentsid: ehitusjuhtimine. 6.2. Vaidlustaja esitas projektijuhiks P.S.-i, kellel on kutse diplomeeritud ehitusinsener, tase 7. Spetsialiseerumine: hoonete ehitus. Kompetentsid: ehitustegevuse juhtimine. Võib tunduda, et diplomeeritud ehitusinsener tase 7 katab ehitusinseneri tase 6 kompetentsid, kuivõrd on tase 7 kvalifikatsiooniraamistikus kõrgemal. Praegusel juhul see aga nii ei ole, kuivõrd P.S.-il ei ole ehitusjuhtimise kompetentsi. Ehitustegevuse juhtimine ja ehitusjuhtimine ei ole samaväärsed. 6.3. Mõiste „samaväärsus“ tavatähenduses on see, et millelgi on sama väärtus või ülesanne. Vaidlustuskomisjon on leidnud, et Hankijal on samaväärsuse hindamisel kohustus kontrollida pakkujate kvalifitseerimisel seda, kas pakutud spetsialistide kvalifikatsioon on sisuliselt samaväärne tingimustes nõutuga. Otsusest nähtub Hankija kaalutlus: Ehitusjuhtimise kompetentsi sisu erineb oluliselt ehitustegevuse juhtimise kompetentsist. Võrreldes ehitusinsener, tase 6 ja diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 kompetentse, ei ole tegemist sisuliselt samaväärsetega. Mõlema kutse puhul on ehitusjuhtimine valitav kompetents: 1) Ehitusinsener, tase 6 kutsestandardi kohaselt tuleb kutse saamiseks tõendada kohustuslik kompetents B.2.1, üks spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.2 - B.2.4 hulgast ning vähemalt üks valitav kompetents valikust B.2.5 - B.2.22 spetsialiseerumise juurde. Ehitusjuhtimise kompetentsi tegevusnäitajad on sätestatud valikus B.2.16; 2) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 kutsestandardi kohaselt tuleb kutse saamiseks tõendada kohustuslik kompetents B.2.1, üks spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.2 - B.2.4 hulgast ning vähemalt üks valitav kompetents valikust B.2.5 - B.2.23 spetsialiseerumise juurde. Ehitusjuhtimise kompetentsi tegevusnäitajad on sätestatud valikus B.2.17. Eeltoodu tähendab, et mitte kummagi kutse puhul ei ole kompetents „Ehitusjuhtimine“ automaatselt kutsega kaasnev, vaid tuleb eraldi omandada. Seega ei oma praeguses vaidluses tähtsust, et esitatud diplomeeritud ehitusinsener asub kvalifikatsiooniraamistikus kõrgemal, võrreldes ehitusinseneri tasemega 6. Tähtsust omab see, et kompetentsid ehitustegevuse juhtimine ja ehitusjuhtimine ei tõenda samasuguseid oskusi ega seondu samasuguste ülesannetega. 6.4. Ehitusjuhtimise kompetents (B.2.16) tähendab järgmiste tööde tegemise oskust: Juhib ehitustöid, koostab vajadusuuringu alusel tehnilise osa, valmistab ette hanke hankedokumentatsiooni, koostab ehitustööde ajagraafiku, finantsplaani, formuleerib ehitusprojekti läbiviimise põhimõtted ja kavandab projekti organisatsiooniskeemi. Kavandab vajalikud loatoimingud, koostab projekti läbiviimise ajagraafiku ja projekteerimistöövõttude 5 (10) jaotuse. Koostab projekteerimisprogrammi. Valib projekteerijad ja valmistab ette projekteerimislepingud. Määratleb ehitustööde korraldamise põhimõtted, sh töövõtumeetodid, töövõttude jaotuse jne. Koostab ehitustööde organisatsiooniskeemi. Formuleerib ehitustööde ajalised ja maksumuslikud eesmärgid. Valib välja vajalikud alltöövõtjad ning sõlmib vastavate kokkulepete olemasolul nendega lepingud. Koordineerib tellija esindajana ehitustööde tegemist: suhtleb alltöövõtjate, projekteerimismeeskonna ja tellijaga, viib läbi koosolekuid ja nõupidamisi, vahendab infot osapoolte vahel, menetleb ehitustööde käigus tekkinud lisa- ja muudatustöid ning jälgib ehitustööde vastavust ajagraafikule, eelarvele ja ehitusprojektile. Viib läbi kontrollülevaatused. Kavandab ja juhib tööde vastuvõtuprotseduure, tagab vajalike kasutus- ja hooldusjuhendite ning muu dokumentatsiooni olemasolu ning nende üleandmise tellijale või kasutajale. Viib läbi ehitise garantiiperioodi toiminguid. 6.5. Eelnevaga sisult identne kirjeldus on ka diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 valitavas kompetentsis B.2.17. Küll aga ei ole samaväärne kompetents ehitustegevuse juhtimine (B.2.12), millele vastab spetsialist P.S. Ehitustegevuse juhtimise kompetents tähendab järgmiste tööde tegemise oskust: Juhib ehitustegevust. Tutvub ehitusprojektiga, hankedokumentide ja muu asjakohasega. Hindab ehitusprojektist lähtudes pakkumise mahu ning küsib hinnapakkumise vajalike materjalide, seadmete ja alltöövõtutööde kohta. Määratleb võimalikud halduskulud, kasumi ja riskitaseme ning koostab pakkumishinna. Komplekteerib ja vormistab lõpliku ehituspakkumise. Sõlmib ehituse töövõtulepingu. Koostab ehitustööde teostamise töökava (sh. tööohutusmeetmed, tööde teostamise ajagraafiku) ja ehitustööde eesmärk-eelarve. Tööprojekti puudumisel tellib selle. Komplekteerib ehitusobjekti vajalike ressurssidega (sh mehhanismid, materjalid, tööjõud, energia jne). Määrab objekti juhtimismeeskonna liikmete tööülesanded ja vastutuse ulatuse. Korraldab vajalikud ehitusmaterjalide, seadmete, transpordivahendite, ehitusmehhanismide ja alltöövõtutööde hanked ning sõlmib lepingud. Tellib või koostab tootejoonised. Hangib vajalikud ehitustooted, korraldab nende vastuvõtu ja ladustamise. Korraldab ehitustöid kooskõlas tööde ajagraafikuga ja projekti eesmärk- eelarvega. Oskab kasutada ehitise infomudelit (BIM). Tagab ehitusplatsil töötervishoiu- ja tööohutusnõuete, keskkonnaohutuse nõuete täitmise ja ehitusplatsi üldise korrashoiu. Tagab jooksvalt ehitustööde nõuetekohase dokumenteerimise, ehitustööde lepingule ja ehitusprojektile vastavuse ning ehitusnormide ja kvaliteedinõuete täitmise. Vajadusel viib läbi ehitusnõupidamisi. Korraldab enne objekti üleandmist ehitustööde ehitusnormidele ja kvaliteedinõuetele vastavuse kvaliteedikontrolli ja vajalike mõõdistustööde tegemise. Koostab või tellib objekti üleandmiseks vajalikud dokumendid, nt teostusjoonised, seadmete ja materjalide dokumentatsiooni, hooldus- ja kasutusjuhendid jms. Korraldab objekti üleandmise. 6.6. Kompetents „ehitustegevuse juhtimine“ annab isikule pädevuse korraldada vahetult ehitustöid ja ehitustegevust ehitusplatsil, samas „ehitusjuhtimine“ annab isikule pädevuse juhtida ehitusprotsessi tellija esindajana, korraldada hankeid projekteerimist jne. Näiteks ehitusjuhtimise kompetentsiga isik valmistab ette hanke hankedokumentatsiooni, samas kui kompetents ehitustegevuse juhtimine annab üksnes pädevuse: Tutvub ehitusprojektiga, hankedokumentide ja muu asjakohasega. Kvalifitseerimise tingimusega nõutud ehitusjuhtimise kompetents hõlmab muu hulgas järgmisi tegevus, mis ei ole nimetatud ehitustegevuse juhtimise kompetentsi kirjelduses: 1) määratleb ehitustööde korraldamise põhimõtted, sh töövõtumeetodid, töövõttude jaotuse; 2) menetleb ehitustööde käigus tekkinud lisa- ja muudatustöid, jälgib ehitustööde vastavust ajagraafikule; 3) viib läbi ehitise garantiiperioodi toiminguid. 6.7. Vaidlustuskomisjoni praktikas on analoogset küsimust juba menetletud ja tuvastatud, et kompetentsid ei ole samaväärsed: „ehitusinseneri „ehitusjuhtimise“ ametiala ei ole samaväärne ametialaga „ehitustegevuse juhtimine“, kuna „ehitusjuhtimise“ ametiala tegevused ei kattu „ehitustegevuse juhtimise“ ametiala tegevustega ega vasta nendele ülesannetele, mille täitmist Hankija projektijuhilt hankelepingu täitmise käigus soovib“. 6.8. Kvalifitseerimistingimuse C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus tingimuse nr 1 kohaselt tuli pakkujal, kes soovib tõendada oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimistingimustele teise ettevõtja vahendite alusel, esitada hankepass isiku kohta, 6 (10) kelle vahenditele ta tugineb ja teise ettevõtja nõusolek, milles teine ettevõtja kinnitab, et on nõus, et pakkuja tõendab oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele tema näitajate alusel, nimetades ära teise isiku tehnilise ja kutsealase pädevuse kirjelduse, millele pakkuja tugineb ning kinnitab, et osaleb hankelepingu vahetul täitmisel vähemalt osas, milles pakkuja tugines tema näitajatele oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavuse tõendamisel kvalifitseerimise tingimustele. Vaidlustaja esitas pakkumuses referentslepingu (viitenumber 193311), mis riigihangete registri kohaselt on sõlmitud ühispakkujatega AS EVIKO (peapakkuja) ja EVIKO Ehitus OÜ. Eelnevast lähtuvalt on isik, kelle vahenditele Vaidlustaja tugineb AS EVIKO. Kvalifitseerimistingimuses nõutud dokumente AS-i EVIKO kohta Vaidlustaja pakkumuses esitatud ei ole. 6.9. 13.06.2023 esitas Hankija täiendavad seisukohad. 6.9.1. Hankija ei pidanud vajalikuks täpsustada RHAD-is eraldi projektijuhile esitatavaid nõudeid/ülesandeid sest need on kirjas kutsekvalifikatsioonis. 6.9.2. Hankija otsus vastavalt RHS § 73 lg 3 p-le 6 on õiguspärane. Otsuse sissejuhatuse teine lause - Hankemenetlust ei ole võimalik jätkata vastavaks tunnistatud pakkumuste puudumise tõttu - tähendab seda, et hankemenetluse selles etapis teisi vastavaks tunnistatud pakkumusi ei olnud, sest teine pakkumus lükati tagasi. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 7. Otsusest nähtuvalt on Hankija jätnud Vaidlustaja kvalifitseerimata kahel põhjusel: 1) mittevastavuse tõttu kvalifitseerimistingimusele Täpsustatud liiki ehitustööde teostamine (edaspidi Ehitustööde kogemuse tingimus); 2) mittevastavuse tõttu Projektijuhi tingimusele. 8. Hankepassis on Hankija kehtestanud Ehitustööde kogemuse tingimuse, millest käesoleva vaidluse raames on oluline järgmine osa: Pakkuja peab viimase 60 kuu jooksul (04.2018 kuni hanketeate eRHR-s avaldamise tähtpäev) olema peatöövõtjana teostanud vähemalt kaks ehitusloa kohustusega ehitusobjekti, lõpuni viinud töövõtulepingu (garantiiaeg võib kesta), mille raames rajati vähemat 500 ruutmeetri suuruse netopinnaga vähemalt kahe korruseline hoone vastavalt Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusega nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” kinnitatud ehitise kasutusotstarbe koodidega 12100 (majutus- ja toitlustushooned) või 12600 (meelelahutus-, haridus- tervishoiu- ja muud avalikud hooned) tähistatud hoone. [---] Kui pakkuja soovib tõendada oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele teise ettevõtja vahendite alusel, peab pakkuja esitama hankepassi isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. [---]. 9. Tõendamaks enda vastavust Ehitustööde kogemuse tingimusele esitas Vaidlustaja oma pakkumuses esitatud hankepassis andmed selle kohta, et on olnud peatöövõtja: 1) objektil Kohila Tervisekeskuse ehitustööd. Netopindala 755 m2. Kasutusotstarve: 12600 (hankeleping sõlmiti riigihanke 196414 tulemusel); 2) objektil Rapla esmatasandi tervisekeskuse Rapla tegevuskoha ehitustööd. Netopindala 1196 m2. Kasutusotstarve: 12600 (hankeleping sõlmiti riigihanke 193311 tulemusel). 10. Otsuses asus Hankija seisukohale, et Vaidlustaja ei vasta Ehitustööde kogemuse tingimusele, põhjendades seda Otsuse Lisas 1 järgmiselt: [---] eRHR1 kohaselt on mõlemad referentslepingud sõlmitud ühispakkumuse tulemusel, milles ühispakkujaks (peapakkujaks) mõlemal juhul on AS EVIKO. Kvalifitseerimistingimuse kohaselt, kui pakkuja soovib tõendada oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele teise ettevõtja vahendite alusel, esitab pakkuja pakkumusega andmed tuginetava isiku kohta. Kui pakkuja soovib tõendada oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele teise ettevõtja vahendite alusel, peab pakkuja esitama hankepassi isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Nimetatud hankepass peab sisaldama kinnitust, et tuginetaval isikul ei esine ühtegi RHS § 95 lõikes 1 sätestatud kõrvaldamise alust ja ta vastab sellele 1 Riigihangete register. 7 (10) kvalifitseerimiseks esitatud tingimusele, mille osas pakkuja tuginetava isiku vahenditele tugineb. Pakkuja esitab pakkumuse koosseisus teise ettevõtja nõusoleku, milles teine ettevõtja: a) kinnitab, et on nõus, et pakkuja tõendab oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele tema näitajate alusel, nimetades ära teise isiku tehnilise ja kutsealase pädevuse kirjelduse, millele pakkuja tugineb, b) kinnitab, et osaleb hankelepingu vahetul täitmisel vähemalt osas, milles pakkuja tugines tema näitajatele oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavuse tõendamisel kvalifitseerimise tingimustele. Kuna ettevõtja, kelle vahenditele tuginetakse, peab osalema tuginetavas osas hankelepingu täitmisel, on alltöövõtja, siis tuleb tema ka pakkuja hankepassis selliselt märkida. Pakkuja ei ole pakkumusega esitanud andmeid tuginetava isiku kohta, ei ole esitatud tuginetava isiku hankepassi ega ka tingimuse kirjelduses nõutud tuginetava isiku kinnituskirju. Tulenevalt eelnevast hankija ei kvalifitseeri pakkujat ning kõrvaldab hankemenetlusest. Kokkuvõtlikult leidis Hankija seega, et kuna riigihangetes 196414 ja 193311 esitas Vaidlustaja ühise pakkumuse koos AS-iga EVIKO, kes Riigihangete registri andmetel oli neis riigihangetes peapakkuja, ei olnud Vaidlustaja nende riigihangete tulemusel sõlmitud lepingute puhul peatöövõtja ning järelikult tugines enda kvalifikatsiooni vastavuse tõendamisel Ehitustööde kogemuse tingimusele teise isiku (AS-i EVIKO) näitajatele. Samas ei esitanud Vaidlustaja oma pakkumuses dokumente, mis kvalifitseerimistingimuse kohaselt tuli esitada, kui pakkuja toetub kvalifikatsiooni tõendamisel teise isiku näitajatele. 11. Vaidlustaja on seisukohal, et riigihangete 196414 ja 193311 tulemusel sõlmitud hankelepingute täitmisel oli peatöövõtjaks tema (EVIKO Ehitus OÜ), mistõttu oma kvalifikatsiooni vastavuse tõendamisel Ehitustööde kogemuse tingimusele ei ole Vaidlustaja teise isiku näitajatele tuginenud ega pidanud pakkumuses Hankija poolt viidatud dokumente esitama. 12. Seoses Vaidlustaja kvalifikatsiooni vastavusega Ehitustööde kogemuse tingimusele leiab vaidlustuskomisjon järgmist: 1) puudub vaidlus, et riigihangetes 196414 ja 193311 esitasid Vaidlustaja ja AS EVIKO pakkumused ühiselt ning mõlema riigihanke tulemusena sõlmiti hankeleping, mille puhul Riigihangete registri lehel Lepingu andmed on märgitud peatöövõtjaks AS EVIKO. Mingeid muid põhjendusi ega tõendeid selle kohta, miks Hankija järeldab, et riigihangete 196414 ja 193311 tulemusel sõlmitud hankelepingute puhul ei olnud peatöövõtjaks Vaidlustaja ei ole Hankija hanke- ega vaidlustusmenetluses esitanud; 2) vaidlustusmenetluses esitas Vaidlustaja tõenditena Vaidlustaja ja AS-i EVIKO vahel 12.06.2018 ja 19.07.2018 sõlmitud lepingud (Ühise tegutsemise kokkulepe Töövõtuleping), mis on sõlmitud seoses poolte poolt ühiselt esitatud pakkumuste edukaks tunnistamisega riigihangetes 196414 ja 193311. Mõlemas lepingus on Ühise tegutsemise kokkuleppe p-s 2 analoogses sõnastuses lepitud kokku tööjaotus sõlmitava hankelepingu täitmiseks: - AS EVIKO kui peapakkuja korraldab hankelepingu sõlmimise; - EVIKO Ehitus OÜ korraldab kogu hankelepingu täitmise, sealhulgas kõigi ehitustööde teostamist, suhtlust tellija ja alltöövõtjatega, valminud objekti üleandmist ja kasutusloa taotlemist. Samuti esitas Vaidlustaja tõenditena koopiad: a) Kohila Tervisekeskuse ehitustööde üleandmis-vastuvõtu aktist (30.09.2019), mille kohaselt EVIKO Ehitus OÜ annab töövõtjana üle ning Kohila Vallavalitsus võtab tellijana vastu Kohila Tervisekeskuse ehitustööd; b) Rapla esmatasandi tervisekeskuse Rapla tegevuskoha ehitustööde üleandmise- vastuvõtu aktist (19.09.2019), mille kohaselt EVIKO Ehitus OÜ annab töövõtjana üle ning SA Raplamaa Haigla võtab tellijana vastu Rapla esmatasandi tervisekeskuse Rapla tegevuskoha ehitustööd. Vaidlustuskomisjoni arvates tõendavad eelnimetatud dokumendid, et riigihangete 196414 ja 193311 tulemusel sõlmitud hankelepingute täitmisel täitis Vaidlustaja peatöövõtjale omaseid funktsioone; 3) eeltoodust nähtub, et Hankija järeldus, et Vaidlustaja ei olnud riigihangete 196414 ja 193311 tulemusel sõlmitud hankelepingute puhul peatöövõtja, mis tugineb üksnes märkusele Riigihangete registris, et nende hankelepingute puhul oli peatöövõtjaks AS EVIKO (Hankija ei viita oma põhjenduses tegelikult sellele, et Riigihangete registri kohaselt oli AS EVIKO peatöövõtja, vaid märgib üksnes, et tegemist oli peapakkujaga) on vastuolus vaidlustusmenetluses esitatud tõenditega; 4) vaidlustuskomisjon möönab, et Hankijale ei pidanud olema teada, kuidas ühispakkujad 8 (10) EVIKO Ehitus OÜ ja AS EVIKO varasemate hankelepingute täitmisel tööjaotuse kokku leppisid, kuid olukorras, kus Vaidlustaja märkis hankepassis riigihangetes 196414 ja 193311 sõlmitud hankelepingute peatöövõtjaks enda ega viidanud pakkumuses kuidagi AS-ile EVIKO, kuid Hankija tuvastas, et Riigihangete registri kohaselt oli neis hankelepingutes peatöövõtjaks AS EVIKO, oleks Hankijal tulnud pöörduda asjaolude väljaselgitamiseks EVIKO Ehitus OÜ poole Seda Hankija ei teinud, jättes sellega Vaidlustaja kvalifikatsiooni kontrollimiseks olulised asjaolud välja selgitamata. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija on põhjendamatult asunud seisukohale, et EVIKO Ehitus OÜ tugines vastavuse tõendamisel Ehitustööde kogemuse tingimusele teise isiku (AS-i EVIKO) näitajatele ning leidnud, et Vaidlustaja Ehitustööde kogemuse tingimusele ei vasta. 13. Hankepassis on Hankija kehtestanud Projektijuhi tingimuse järgmises sõnastuses: Nõue: Projektijuht: kutsekvalifikatsioon: ehitusinsener, tase 6 (või samaväärne), spetsialiseerumine: hoonete ehitus, valitud kompetentsid: ehitusjuhtimine. Tingimuse selgituses on Hankija märkinud täiendavalt [---] Projektijuhi all mõistab hankija isikut, kes on olnud ehituse töövõtulepingu täitmise eest vastutav isik ning lepingus või lepingudokumentides märgitud töövõtja volitatud esindajaks. 14. Tõendamaks enda vastavust Projektijuhi tingimusele esitas Vaidlustaja oma pakkumuses esitatud hankepassis andmed P. S.-i kohta - Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7. Projektijuht. Ehitustegevuse juhtimine Projekteerimise juhtimine. 15. Otsuses asus Hankija seisukohale, et Vaidlustaja esitatud projektijuhi kompetentsid ei vasta Projektijuhi kogemuse tingimuse kirjeldusele, põhjendades seda Otsuse Lisas 1 järgmiselt: [---] Pakkuja on hankepassis esitanud projektijuhiks [---], diplomeeritud ehitusinsener, tase 7, spetsialiseerumine: hoonete ehitus; kompetentsid: ehitustegevuse juhtimine [---] ei kvalifitseeru projektijuht, kelle kompetents ehitustegevuse juhtimine ei vasta nõutud ehitusjuhtimisele. Ehitusjuhtimise kompetentsi sisu erineb oluliselt ehitustegevuse juhtimise kompetentsist vastavalt SA Kutsekoda (https://www.kutseregister.ee /ctrl/et/Standardid/vaata/10718754). Vaidlustaja Hankija seisukohaga ei nõustu ning leiab, et Vaidlustaja pakutud projektijuht vastab sisuliselt Projektijuhi tingimusele. 16. Vaidlustuskomisjon leiab, et Projektijuhi tingimus iseenesest on selge ja üheselt mõistetav - kutsekvalifikatsioon: ehitusinsener, tase 6, spetsialiseerumine: hoonete ehitus; valitud kompetentsid: ehitusjuhtimine. Vaidlus saab olla üksnes selles, millist kvalifikatsiooni tuleb lugeda nõutud Hankija kvalifikatsiooniga „samaväärseks“. Projektijuhi tingimuses ei ole eraldi selgitatud, mida peab Hankija „samaväärseks“ tingimuses nimetatuga. Euroopa kohus on liidetud kohtuasjade C 68/21 ja C 84/21 p-s 83 leidnud, et mõiste „samaväärsus“ tavatähenduses on see, et millelgi on sama väärtus või ülesanne. Sellest tulenevalt leiab vaidlustuskomisjon, et Hankijal oli kohustus kontrollida pakkujate kvalifitseerimisel seda, kas pakutud spetsialistide kvalifikatsioon on sisuliselt samaväärne Projektijuhi tingimuses nõutuga. 17. Otsuse Lisas 1 põhjendab Hankija, et ei loe Vaidlustaja poolt projektijuhiks pakutud spetsialisti (P.S.-i) kvalifikatsiooni Projektijuhi tingimuses tooduga samaväärseks, kuna P.S.-i kompetents ehitustegevuse juhtimine ei vasta Projektijuhi tingimuses nõutud kompetentsile ehitusjuhtimine. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et kompetents ehitustegevuse juhtimine ei ole samaväärne kompetentsiga ehitusjuhtimine. 2 Kompetents ehitusjuhtimine hõlmab muu hulgas järgmisi tegevus, mis ei ole nimetatud kompetentsi ehitustegevuse juhtimise kirjelduses: 1) määratleb ehitustööde korraldamise põhimõtted, sh töövõtumeetodid, töövõttude jaotuse; 2) menetleb ehitustööde käigus tekkinud lisa- ja muudatustöid, jälgib ehitustööde 2 Võrdle https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10718754. 9 (10) vastavust ajagraafikule; 3) viib läbi ehitise garantiiperioodi toiminguid. Vaidlustuskomisjon märgib, et käesoleval juhul ei ole vaidluse all Vaidlustaja pakkumuse vastavus Vastavustingimusele vaid Vaidlustaja vastavus kvalifitseerimistingimusena kehtestatud Projektijuhi tingimusele. 18. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija on õigesti tuvastanud, et kompetents ehitustegevuse juhtimine ei ole samaväärne kompetentsiga ehitusjuhtimine, kuna nendes sisalduvad tegevused ei kattu, mistõttu Vaidlustaja ei vasta Projektijuhi tingimusele. Kuivõrd pakkuja kvalifitseerimata jätmise otsuse tegemiseks piisab sellest, et pakkuja ei vasta vähemalt ühele kvalifitseerimistingimusele, on õiguspärane ning RHS § 98 lg-ga 51 kooskõlas ka Hankija otsus, millega Vaidlustaja jäeti kvalifitseerimata. 19. Otsuses on Hankija muuhulgas märkinud järgmist: Vastavalt RHS § 98 lg 5 jätab hankija eduka pakkuja kvalifitseerimata. Hankemenetlust ei ole võimalik jätkata vastavaks tunnistatud pakkumuste puudumise tõttu. Eelnevast tulenevalt ning vastavalt RHS § 73 lg 3 p 6 loeb hankija hankemenetluse lõppenuks. Vaidlustuskomisjon leiab, et kuigi Hankija otsus on vastuoluline ning ei ole arusaadav, kas Hankija hinnangul on hankemenetlus lõppenud või on Hankija selle kehtetuks tunnistanud, on Otsusest siiski üheselt mõistetav Hankija tahe - lõpetada hankemenetlus põhjusel, et menetlusse ei ole jäänud ühtegi pakkumust. 20. Vaidlustaja arvamus, et Hankija ei ole tõenäoliselt kontrollinud Vaidlustaja pakkumuse vastavust ei ole õige. 16.05.2023. a on Riigihangete registris koostatud Vastavusotsus, millega Hankija lükkas Planeedi Ehitus OÜ pakkumuse tagasi ning tunnistas Vaidlustaja pakkumuse vastavaks. 17.05.2023 Otsusega, s.o pärast Vaidlustaja pakkumuse vastavaks tunnistamist, jättis Hankija Vaidlustaja kvalifitseerimata. 21. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuna Hankija otsus Vaidlustaja kvalifitseerimata jätta on õiguspärane, on õige Hankija seisukoht, et hankemenetlus on lõppenud. RHS § 98 lg 51 teise lause kohaselt ei osale kvalifitseerimata jäetud pakkuja edasises riigihankes. Vaidlustuskomisjon möönab puudusi Otsuses, kuid märgib, et kohtupraktika kohaselt tuleb hankija otsus jätta kehtetuks tunnistamata, kui otsus on menetlus- või vorminõude rikkumisest olenemata sisuliselt õige ning otsuse kehtetuks tunnistamise järgselt peaks hankija samasisulise otsuse uuesti vastu võtma. (vt nt Riigikohtu 13.06.2013 otsus asjas nr 3-3-1-24-13 p 26). Vaidlustusmenetluse kulud 22. Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3. 22.1. Hankija ei ole esitanud taotlust lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks. 22.2. Vaidlustaja kulud vaidlustusmenetluses jäävad Vaidlustaja kanda. Taivo Kivistik (allkirjastatud digitaalselt) 10 (10)