Rakvere valla üldplaneeringust

Teie 24.05.2023 nr 7-1/1-91 Rakvere Vallavalitsus Meie 22.06.2023 nr 15-3/3753-2 [email protected] Rakvere valla üldplaneeringust Rakvere Vallavalitsus esitas 24.05.2023 kirjaga nr 7-1/1-91 Rakvere valla üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks planeerimisseaduse (PlanS) § 85 lõike 1 alusel. Rakvere Vallavolikogu algatas 17.10.2019 otsusega nr 59 Rakvere valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH). Üldplaneeringu eesmärk on Rakvere valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja üldiste arengusuundade määratlemine, maakasutuse ja ehitustingimuste (sh projekteerimistingimuste aluseks olevate tingimuste) seadmine ja täpsustamine ning seeläbi Rakvere vallast atraktiivse elamis- ja ettevõtluspiirkonna kujundamine. Tutvunud esitatud planeeringumaterjalidega märgime järgmist. 1. PlanS § 77 lõike 6 kohaselt avaldatakse teade üldplaneeringu ja KSH algatamisest Ametlikes Teadaannetes ja planeeringu koostamise korraldaja veebilehel 14 päeva jooksul algatamisest arvates. Üldplaneeringu ja KSH algatamise teade peab sisaldama PlanS § 77 lõikes 4 nimetatud teavet. Palume lisada üldplaneeringu menetlusdokumentide hulka väljavõte Rakvere valla veebilehel avaldatud teatest. 2. PlanS § 55 lõike 2 kohaselt on maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus. PlanS § 75 lõik 3 kohaselt võib üldplaneeringuga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks. PlanS § 91 lõike 6 sätestab, et kui üldplaneering sisaldab ettepanekut maakonnaplaneeringu muutmiseks ja valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik on tehtud ettepanekuga nõustunud, kantakse muudatus maakonnaplaneeringusse 30 päeva jooksul üldplaneeringu kehtestamisest arvates. Järgnevates alapunktides on toodud üldplaneeringuga kavandatavad muudatused, mis Rahandusministeeriumi hinnangul tuleks kanda sisse ka Lääne-Viru maakonnaplaneeringusse 2030+: 2.1 Rakvere valla üldplaneeringu seletuskirja peatükis 11 „Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ täpsustamine“ on toodud, et üldplaneeringuga tehakse ettepanek jätta Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ alapeatükis 5.8 „Riigikaitse“ välja lõik, kus on Viru maleva Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 perspektiivne tagalakeskus ette nähtud Roodeväljale, kuna Kaitseliit on otsustanud Roodevälja külas asuva Arkna tee 40 kinnisasja võõrandada. Märgime, et kuna üldplaneeringuga tehakse ettepanek jätta maakonnaplaneeringu seletuskirja alapeatükist 5.8 „Riigikaitse“ välja konkreetne lause, mis nägi ette Viru maleva perspektiivse tagalakeskuse Roodevälja külas, siis vastav muudatus tuleb kanda ka maakonnaplaneeringus seletuskirja. Seetõttu on sellise ettepaneku tegemine PlanS 75 lõike 3 kohane maakonnaplaneeringu muutmine mitte täpsustamine. Palume üldplaneeringu seletuskirja täiendada ning lisada alapeatükk maakonnaplaneeringu muutmiseks. 2.2 KSH peatükis 6.1.4 „Rohevõrgustiku lahenduse täpsustamine ja korrigeerimine“ on toodud, et Rakvere valla rohevõrgustiku alade määramisel on võetud aluseks maakonnaplaneeringus esitatud lahendus. Rohevõrgustiku piiride korrigeerimisel võrreldi maakonnaplaneeringuga määratletud rohevõrgustiku piire põhikaardiga ja ortofotoga, et saada paika rohevõrgustikku kuuluvate alade realistlikum piir. Rohelise võrgustiku paiknemist ja korrektuure on käsitletud ka üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.6 „Rohevõrgustik“, kus on toodud, et Lääne-Virumaa rohevõrgustik on määratud maakonnaplaneeringus ning käesoleva üldplaneeringuga on Rakvere valla territooriumil oleva rohevõrgustiku piire ja kasutustingimusi täpsustatud lähtuvalt üldplaneeringu täpsusastmest. Märgime, et KSH jooniselt nr 32 nähtub, et üldplaneeringuga laiendatakse maakonnaplaneeringus näidatud rohevõrgustikku, kuid samas vähendatakse ühte maakonnaplaneeringu kohast rohevõrgustiku koridori valla põhjaosas. KSH eelhinnangu kohaselt parandab üldplaneeringu lahendus oluliselt Rakvere valla rohevõrgustiku sidusust uute koridoride ja tugialade moodustamisega. Kuna aga KSH skeemi nr 32 vähendamise tulemusena eemaldatakse sisuliselt kogu maakonnaplaneeringu kohane rohevõrgustiku koridori osa, leiab Rahandusministeerium, et sellise korrektuuri läbiviimiseks tuleks teha üldplaneeringus ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks. Palume kohalikul omavalitsusel kaaluda üldplaneeringuga maakonnaplaneeringu muudatusettepaneku tegemist ning täiendada vastavalt üldplaneeringu seletuskirja. Lisaks palume hinnata, kas rohevõrgustiku määramisega üldplaneeringus kaasneb selle alal senise maakasutuse kitsendamine ja vastasel juhul kaasata kinnistute, mille senist kasutamist üldplaneering piirab, omanikud üldplaneeringu menetlusse. 3. PlanS § 76 lõige 2 sätestab, et üldplaneeringu koostamisse kaasatakse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Puudutatud isikuteks PlanS mõistes on isikud, kelle õiguseid võib planeering puudutada ehk isikud, kelle põhiseadusest tulenevaid õiguseid – eelkõige õigust enda omandi kasutamiseks – võib planeering riivata. Nimetatud isikuteks on näiteks planeeritava maa-ala kinnisasja või naaberkinnisasja omanik, nimetatud kinnistuid koormava piiratud asjaõiguse omanik, kinnisasja omanik, kellele maaüksusele nähakse ette kitsendusi jt. 3.1 Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.8 „Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavad loodusobjektid“ on toodud, et üldplaneeringuga tehakse ettepanek kohalike 2 kaitsealade moodustamiseks. Kaitse alla võtmise protsess viiakse läbi peale üldplaneeringu kehtestamist ning siis määratakse täpne kaitse eesmärk ja seatakse kaitsekord. Kaitse alla võtmise protsessist teavitatakse ning kaastakse kõik kaitseala piiresse jäävaid maaomanikke. Üldplaneeringu materjalidest ei selgu, kas puudutatud kinnisasjade omanikud on üldplaneeringu menetlusse kaasatud või kuidas on kohalikul omavalitsusel kavas tagada puudutatud kinnistute omanike õiguste kaitse. Selgitame, et kohaliku kaitse alla võtmist reguleerib ka looduskaitseseaduse § 10 lõige 7, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse tasandil võtab kaitstava loodusobjekti kaitse alla volikogukehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu alusel või siis ilma planeeringut koostamata. Seega palume eeltoodust lähtudes kaitse alla võtmise õiguslikku alust ja menetlust täpsemalt selgitada. 3.2 Seletuskirja peatükis 4.1.1 „Teed“ on toodud, et Lepna alevikus riigitee nr 17149 Rakvere– Jõepere km 3,60-5,60 kaitsevööndi laiust suurendatakse 30 meetrini. Üldplaneeringu materjalidest ei selgu, kas puudutatud kinnisasjade omanikud on üldplaneeringu menetlusse kaasatud. Juhul kui mitte, palume laiendatud kaitsevööndisse jäävate kinnisasjade omanikud, kui puudutatud isikuid, üldplaneeringu menetlusse kaasata. 3.3 Seletuskirja peatükis 4.1.1 „Teed“ on ette nähtud uute teede rajamine:  Aluvere - Näpi külade planeeritud tootmistsooni on ette nähtud kogujatee, mis on planeeritud ühendada üle raudtee kulgeva ühetasandilise ristmiku abil Teravilja tee ning Terminali teega, mille tulemusena välditakse riigimaanteelt uue mahasõidu rajamist.  Sõmeru alevikus on ette nähtud tootmistsoonist ehitada uus tee läbi Kaarli küla Tallinn–Narva maanteele pikkusega ca 1,8 km.  Arkna külas asub riigiteede põhimaantee nr 1 Tallinn–Narva maantee ja tugimaantee 17164 Arkna–Rakvere tee ristmik ehk nn Arkna ristmik, kuhu omakorda ristub ka kohalik Jõekalda tee. Jõekalda teele väljasõit kui ka sissesõit riigiteedele on väga ohtlik. Eriti ohtlik on ristmikult sõitmine põhimaanteele nr 1 Tallinn–Narva, kus kõigepealt tuleb ületada osaliselt 17164 Arkna–Rakvere tee mahasõidu rada. Transpordiametil on plaanis nimetatud ristmik ümber ehitada 2022 aastal. Seletuskirjas on toodud, et detailplaneeringujärgsete teede ja tänavate väljaehitamise ja nende avalikku kasutusse määramise kohta sõlmib kohalik omavalitsus maa-ala arendajaga vastava kokkuleppe. Rahandusministeeriumile jääb selgusetuks, kas eelnimetatud teede alla jäävate kinnisasjade omanikud on üldplaneeringu menetlusse kaasatud. 3.4 Üldplaneeringu seletuskirja alapeatükis 4.1.1.1 „Rakvere linna põhjapoolne ümbersõit“ käsitletakse uue teelõigu rajamist, mis paikneb algusega Tõrremäelt üle Arkna tee läbi Roodevälja üle Tallinn–Narva raudtee riigimaanteeni nr 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru (Rakvere linna lõunapoolse ümbersõidutee pikenduseni) Ussimäe külas. Lisaks maanteele kavandatakse ka raudteeviadukti. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on raudtee ääres tegemist peamiselt väikeelamumaaga. Teele ette jäävad või teekaitsevööndisse jäävad hooned tuleb likvideerida ja maa vajadusel võõrandada. Rajatava raudteeviadukti peale- ja mahasõidud haaravad samuti enda alla küllaltki suure maa-ala. Taristu ja tehnovõrkude joonisel on näidatud ümbersõit kui ka trassikoridor. Trassikoridori laiuseks on määratud 150 m tee keskmisest teljest. Antud alal tuleb arendustegevuse kavandamisel koostada detailplaneering. 3 Planeeringumaterjalidest ei selgu, kas puudutatud kinnisasjade omanikud on üldplaneeringu menetlusse kaasatud. 3.5 Üldplaneering teeb ettepaneku teede avalikuks kasutuseks määramiseks. Üldplaneeringu kohaselt sõlmitakse eratee omanikuga isikliku kasutusõiguse leping eratee avalikuks kasutamiseks määramise kohta või seatakse sundvaldus või sundvõõrandatakse väljaspool üldplaneeringut. Rahandusministeeriumile jääb selgusetuks, kas vastavad erateede omanikud on üldplaneeringu menetlusse kaasatud või kuidas tagatakse, et puudutatud isikud saaksid teada üldplaneeringuga kavandatust. 3.6 Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.2.3.1.2 „Tuulepark“ on toodud, et tuulepargi piiranguvööndis (1000 m planeeritud tuulepargiala piirist) on lubatud jätkata praeguse maakasutusega, kuid ei ole lubatud maa sihtotstarbe muutmine ning maa kasutusele võtmine viisil, mis välistaks tuuleparkide rajamise nendel aladel (eelkõige elamute ja muude püsiva või pikemaajalisema iseloomuga hoonete rajamine). Kuna eeltoodu võib tulevikus tuua kaasa piiranguid maa kasutamisele, palume kohalikul omavalitsusel kaasata puudutatud kinnistute omanikud üldplaneeringu menetlusse. 4. Keskkonnaamet on märkinud 08.02.2021 kirjas nr 6-5/20/21344-2, et lisaks rohevõrgustiku ruumielementide määratlemisele (tugiala, rohekoridor) tuleks üldplaneeringus välja tuua rohevõrgustiku vastavus hierarhilisele tasemele ehk väärtusklassile riiklik, maakondlik, kohalik tugiala. Hierarhilised tasemed annavad olulist infot otsustajale hilisemal rohevõrgustiku tingimuste rakendamisel. Näiteks uushoonestuse lubamine riikliku tähtsusega tugialale vajab veelgi põhjalikumat kaalumist kui ehitustegevus kohaliku tähtsusega tugiala. Kohalik omavalitsus on jätnud ettepaneku arvestamata põhjusel, et maakonnaplaneeringuga ei ole hierarhilised tasemed kehtestatud ning samuti ei ole kättesaadav Lääne-Viru teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (edaspidi teemaplaneering). Juhime tähelepanu, et ka Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis (lk 18) on toodud, et üldplaneeringus tuleb välja tuua rohevõrgustiku vastavus hierarhilisele tasemele ehk väärtusklassile. Märgime, et maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.4 „Roheline võrgustik“ on toodud, et teemaplaneeringuga oli varasemalt määratletud ka kohaliku tähtsusega rohekoridorid, kuid maakonnaplaneeringu koostamise käigus otsustati, et kohaliku tasandi koridoride määramine on kohalike omavalitsuste pädevuses. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.6 „Rohevõrgustik“ on kajastatud üldist rohevõrgustiku vastavust hierarhilisele tasemele. Samuti käsitletakse teemat KSH peatükis 4.2.5 „Rohevõrgustik ja bioloogiline mitmekesisus“. Eeltoodust tulenevalt palume kohalikul omavalitsusel kanda Rakvere valla rohevõrgustiku vastavus hierarhilisele tasemele ka üldplaneeringu joonistele. 5. Lisaks märgime, et rohevõrgustikku on võimalik täiendada sinise võrgustikuga (ehk sinivõrgustikuga) ja seeläbi rõhutada ranna ja kaldaalade väärtust maalises piirkonnas või kujundada jätkusuutlikku ja atraktiivset linnakeskkonda. Sinivõrgustikul on oluline roll elurikkuse säilitamisel. Palume kohalikul omavalitsusel kaaluda rohevõrgustiku osas ka sinivõrgustiku temaatika käsitlemist lähtuvalt eelnimetatud rohevõrgustiku planeerimisjuhendist. 4 6. Üldplaneeringu seletuskirjas on toodud, et oluline on hoida elu- ja looduskeskkonda ning säilitada kohalikku identiteeti ja kultuuripärandit. Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku lisada üldplaneeringusse ka avaliku ruumi ja ligipääsetavuse temaatika ning täiendada üldplaneeringu seletuskirja vastava peatükiga ja selgitada ka mõistete osas. Selleks soovitame tutvuda Rahandusministeeriumi koostatud nõuannete kogumiga „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“, mille peatükis 4.8.1 on muu hulgas nõuanne anda avaliku ruumi elementide üldised ehitus- ja kujundustingimused ning määratleda, mis on üldplaneeringu mõistes avalikud väärtused. Avalikud väärtused on näiteks tänavadisain, vaated hoonestusele ja maastikule tänavaruumist, turvalisus, puhas elukeskkond, haljastus jne. Lisaks palume tähelepanu pöörata ligipääsetavuse üldistele põhimõtetele, mis on lahutamatu osa kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest 7. Üldplaneeringuga on ette nähtud Rakvere valda ette kaks potentsiaalset tuulepargi ala. Üldplaneeringus määratud potentsiaalse tuulepargi alale tuleb koostada detailplaneering. Tingimused detailplaneeringu koostamiseks on toodud on üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.2.3.1.2 „Tuulepark“. 7.1 Juhime tähelepanu, et Vabariigi Valitsuse määruse „Võrgueeskiri“ § 2 lõike 19 kohaselt on tuulepark mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. Seega tuleb üldplaneeringus anda ka tuuleparkide teenindamiseks vajalike elektriliinide ehitamise kriteeriumid, mille alusel neile detailplaneeringus või projekteerimistingimuste alusel asukohta otsitakse. Palume lisada otsene viide üldplaneeringu seletuskirja peatükki 4.2.1 „Elektri põhivõrk“ ja täiendada ka tuulepargi arendamise tingimuste peatükki. 7.2 Üldplaneeringus tuleb anda tuuleparkide juurdepääsuteede rajamise kriteeriumid, mille alusel detailplaneeringutes või projekteerimistingimuste alusel teed rajatakse. Palume lisada otsene viide üldplaneeringu seletuskirja peatükki 4.1 ning täiendada ka tuulepargi arendamise tingimuste peatükki. Märgime, et kui üldplaneeringus pole tuulepargi juurdepääsuteed ja elektriühendust võimalik või otstarbekas kavandada täpsusega, mis võimaldab seada tingimused projekteerimistingimuste väljastamiseks või pole võimalik nendega kaasnevaid mõjusid piisavalt täpselt hinnata, siis on vajalik seada selleks detailplaneeringu koostamise kohustus PlanS § 75 lõige 1 punkt 26 alusel. Seega tuleb üldplaneeringu seletuskirjas määrata tingimused (edasise valiku kriteeriumid) tekstiliselt, mida, kuidas, millal peab detailplaneeringus planeerima ja/või uurima ning joonisel võimalusel põhimõttelised asukohad/suunad. Kui üldplaneeringus on tuulepargi juurdepääsuteed ja elektriühendust võimalik või otstarbekas kavandada täpsusega, mis võimaldab seada tingimused projekteerimistingimuste väljastamiseks ja kaasnevad mõjud on võimalik ära hinnata nii, et oluline mõju on välistatud, sh ebasoodne mõju Natura alale, elupaikadele vms, siis detailplaneeringut koostama ei pea, vaid on võimalik seada tingimused projekteerimistingimuste väljastamiseks. 7.3 Palume täpsustada Rakvere valla üldplaneeringu seletuskirja tuuleparke käsitlevas osas ka seda, kas detailplaneeringuga on võimalik üldplaneeringus määratud planeeritava tuuleenergeetika ala piiri täpsustada (see tähendab, et kas tuuliku laba võib ulatuda üle piiri või mitte). Juhime tähelepanu asjaolule, et ala piiri on võimalik täpsustada ainult siis, kui üldplaneering annab selleks võimaluse (sealhulgas on ära toodud tingimused, millistel 5 juhtudel ja kui palju on võimalik täpsustada). Märgime, et tuuliku vundament peab jääma üldplaneeringuga valitud tuulepargi asukoha sisse. Üldplaneeringus võib olla nii alasid, kus on võimalik tuulepargi asukoha piiri täpsustada ja alasid, kus pole võimalik asukohta piiri täpsustada. 8. KSH peatükis 4.4.1 „Rahvastik“ on toodud, et Rakvere valla rahvastiku arv on olnud pikemat aega languses. Üldplaneeringu seletuskirjast ei selgu kas planeeritakse kahanevat, stabiilset või kasvavat elukeskkonda. Palume kohalikul omavalitsusel täiendada näiteks üldplaneeringu seletuskirja peatükki 1.2 „Rakvere valla ruumilise arengu üldised põhimõtted“ Rakvere valla arengustsenaariumi osas. Lisaks soovitame tutvuda Rahandusministeeriumi koostatud juhendiga „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ (näiteks ptk 1.1, 1.5, 2.3, 2.5, 4.1) 9. Üldplaneeringu lähteseisukohtade põhjal on kohalikul omavalitsusel kavas esitada üldplaneering kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Rakvere Linnavalitsusele, Tapa Vallavalitsusele, Viru-Nigula Vallavalitsusele, Kadrina Vallavalitsusele, Haljala Vallavalitsusele, Vinni Vallavalitsusele, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Keskkonnaamet Maa-ametile, Transpordiametile, Muinsuskaitseametile, Päästeametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Terviseametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Kaitseliidule ja Põllumajandus- ja Toiduametile. Lähtudes esitatud üldplaneeringu materjalidest, võttes aluseks PlanS § 81 lõike 3 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punkti 101, palume üldplaneering kooskõlastada ka Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega, kuna üldplaneeringuga määratakse potentsiaalsed tuuleparkide alad, kuhu eeldatavalt on kavas rajada üle 28 m kõrguseid ehitisi. Üldplaneeringu menetlusdokumentidest nähtuvalt on üldplaneeringule ja KSH aruandele esitatud arvukalt seisukohti nii ametiasutuste kui ka juriidiliste- ja eraisikute poolt. Juhime kohaliku omavalitsuse tähelepanu, et PlanS § 76 lõike 2 kohaselt kaasatakse üldplaneeringu koostamisse mh ka isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud. Oma seisukohakirjade esitamisel üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõule on arvamusi esitanud isikud väljendanud, et üldplaneeringu lahendus puudutab nende huve ning seda võib lugeda ilmseks sooviks saada planeeringumenetlusse kaasatud. Eeltoodust tulenevalt palume kohalikul omavalitsusel tagada, et kõik puudutatud isikud saaksid üldplaneeringu lahendusse kaasatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Helen Madison 5802 3901 [email protected] 6