Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 75-23/262413 Otsuse kuupäev 26.06.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Vaidlustus Revin Grupp OÜ vaidlustus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse riigihankes „Lao ehitustööd“ (viitenumber 262413) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse otsusele jätta Revin Grupp OÜ kvalifitseerimata Menetlusosalised Vaidlustaja, Revin Grupp OÜ, esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, esindaja Liina Palmsaar Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p 4 ja § 198 lg 3 alusel 1. Jätta rahuldamata Revin Grupp OÜ vaidlustus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse riigihankes „Lao ehitustööd“ (viitenumber 262413). 2. Jätta Revin Grupp OÜ poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 03.04.2023. a avaldas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi ka Hankija) konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusega riigihanke „Lao ehitustööd“ (viitenumber 262413) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid. Taotluste esitamise tähtpäevaks, 03.05.2023. a, esitasid taotlused 5 taotlejat, teiste hulgas Revin Grupp OÜ. 2. 18.05.2023 käskkirjaga nr 204H „Taotlejate kõrvaldamata jätmine, kvalifitseerimine ja kvalifitseerimata jätmine riigihankes „Lao ehitustööd““ (edaspidi Käskkiri) jättis Hankija muuhulgas Revin Grupp OÜ kvalifitseerimata. 3. 29.05.2023. a laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Revin Grupp OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele jätta Revin Grupp OÜ kvalifitseerimata. 4. Kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg-ga 2 ja § 196 lg-dega 1 ja 3 teatas vaidlustuskomisjon 06.06.2023 kirjaga nr 12.2-10/75 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 09.06.2023. a ja selleks tähtpäevaks esitatud menetlusdokumentidele vastamiseks aega kuni 14.06.2023. a. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja. Vaidlustuskomisjoni määratud teiseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Hankija. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, Revin Grupp OÜ, vaidlustuses ja 09.06.2023. a esitatud täiendavates seisukohtades põhjendatakse taotlust alljärgnevalt. 5.1. Hankija otsus jätta Vaidlustaja kvalifitseerimata on vastuolus RHS § 98 lg-ga 51, samuti on Hankija rikkunud RHS § 98 lg-s 5 sätestatud otsuse põhjendamise kohustust. 5.2. Hankija leiab Käskkirjas, et Vaidlustaja taotluses esitatud spetsialistil puudub ehitusinsener tase 6 kvalifikatsioon ning vastutava isiku, kellel ei ole nõutavat kvalifikatsiooni, aktsepteerimine tooks kaasa isikute ebavõrdse kohtlemise, kuna teised taotlejad on vastutava isikuna märkinud isiku, kellel on vastav kvalifikatsioon. Vaidluse sisuks on see, kas Hankija oleks pidanud lugema Vaidlustaja pakutud spetsialisti kutsekvalifikatsiooni – ehitusjuht, tase 6, samaväärseks kvalifitseerimistingimustes nõutud kutsekvalifikatsiooniga – ehitusinsener tase 6 või kõrgem ehitustegevuse juhtimise kompetentsiga. 5.3. Vaidlustaja ei eita, et tema taotluses märgitud objektijuhil ei ole ehitusinsener tase 6 kutset. See aga ei tähenda, et Vaidlustaja märgitud isikul ei oleks Hankija nõutud pädevust. Vaidlustaja esitas sellekohase selgituse koos tõenditega Hankijale, ent Käskkirjast ei nähtu, et Hankija oleks seda selgitust ja tõendeid arvesse võtnud. Vaidlustaja nõustub Hankijaga, et vastava kvalifikatsioonita isiku aktsepteerimine võib kaasa tuua pakkujate ebavõrdse kohtlemise, ent seda ei ole Vaidlustaja taotlenud, kuna taotluses objektijuhina nimetatud isik vastab kvalifitseerimistingimustele. Hankija põhjendused Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks ei ole asjakohased. 5.4. Käskkirja lisas 5 on selgitus, et ehitusinseneri kvalifikatsioon eeldab bakalaureuse kraadi või rakenduskõrghariduse diplomit, mida ehitusjuht ei pea omama. Vaidlustaja tõendas, et tema taotluses märgitud objektijuhil on rakenduskõrgharidusõppe diplom Tallinna Tehnikakõrgkoolist. Muud sisulist analüüsi, mis kinnitaks Hankija väidet Vaidlustaja objektijuhil nõutava kvalifikatsiooni puudumise kohta Käskkirjas ei ole. 5.5. Vaidlustaja taotluses objektijuhina märgitud isikul on ehitusjuhi kutse, tase 6 järgmiste spetsialiseerumistega: 1) üldehituslik ehitamine; 2) hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine; 3) sisekliima tagamise süsteemide ehitamine. 5.6. SA Kutsekoda koostatud kutsestandardi kohaselt on ehitusjuhtimise kompetentsiga 6. taseme ehitusinseneri tööosadeks (standardi p A.2.11): 1) ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires; 2) ehituspakkumise koostamine; 3) ehitamise kavandamine; 4) ehituse ressursside kavandamine; 5) alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine; 6) ehitustoodete hankimine; 7) ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel; 8) kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine; 9) objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine; 10) objekti üleandmise korraldamine. SA Kutsekoda koostatud kutsestandardi kohaselt on 6. taseme ehitusjuhil samad tööosad kui 6. taseme ehitusinseneril (vt standardi p-d A.2.1-A.2.8). Arvestades objektijuhina pakutud isiku täiendavat spetsialiseerumist, lisanduvad täiendavalt tööosad, millised on kirjeldatud 2 (8) standardi p-des A.2.9, A.2.10., A.2.12 ja A.2.13. 5.7. Eelnimetatud kutsestandardites sisalduvat analüüsides jääb ebaselgeks, miks ei vastanud Vaidlustaja taotluses märgitud objektijuht sisuliselt kvalifitseerimistingimusele. Hankija on hinnanud Vaidlustaja kvalifikatsiooni formalistlikult ja kitsendavalt. Hankija teeb kvalifitseerimisotsuse kaalutlusõiguse alusel, mis tähendab, et otsuse tegemisel kohaldub ka proportsionaalsuse põhimõte. Õiguskirjanduses on märgitud, et kuigi kvalifikatsiooni puudutav otsus saab olla ainult kas tervikuna positiivne või negatiivne, tuleb proportsionaalsuse põhimõtet arvestada hankija kaalutluste juures nii kvalifitseerimise tingimuste tõlgendamisel, asjaolude arvestamisel kui ka puuduste olulisuse kaalumisel. Olulisima nõudena tuleneb proportsionaalsuse põhimõttest koosmõjus riigihanke läbipaistvuse põhimõttega ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttega, et kvalifitseerimise tingimusi ei tohi tõlgendada kitsendavalt pakkuja või taotleja kahjuks. 5.8. 09.06.2023. a esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad. 5.8.1. Hankija vaidles vaidlustusele vastu, märkides, et hankelepingu täitmine eeldab lisaks ehitustööle ka projekteerimistööde teostamist. Vaidlustaja saab sellest aru selliselt, et Hankija jättis Vaidlustaja kvalifitseerimata, kuna Vaidlustaja objektijuhina märgitud isikul ei ole projekteerimise kompetentsi. Riigihanke alusdokumentidest ei tulene nõuet, et projekteerimisega peaks tegelema objektijuht. Kvalifitseerimistingimuste kohaselt tuli kaasata muu hulgas tööde juhtimise eest vastutav isik ehk vastutav peaprojektijuht, kes on pakkuja nimel vastutavaks isikuks kogu hankelepingu täitmise eest, juhtides ja koordineerides kõiki töid. Seega oli projekteerimise eest vastutavaks isikuks vastutav peaprojektijuht, mitte objektijuht. Objektijuhi ülesannete hulka ei kuulugi projekteerimine ning seda on tunnistanud ka Hankija, kuna on seadnud objektijuhile nõude, et tal oleks ehitustegevuse juhtimise kompetents. Sisuliselt ei ole Hankija selgitanud, millisele kompetentsinõudele Vaidlustaja taotluses märgitud isik ei vasta. 5.8.2. Vaidlustaja nõustub Hankijaga, et taotlejate ebavõrdne kohtlemine on lubamatu. Kuna aga Vaidlustaja vastab kvalifitseerimistingimustele, ei oleks Vaidlustaja kvalifitseerimine toonud kaasa teiste taotlejate ebavõrdset kohtlemist. 5.8.3. Vaidlustaja ei ole Hankijale ette heitnud taotluses märgitud objektijuhi võimalikku ehitusinsener, tase 6 kutse saamiseks vajalike eelduste hindamata jätmist. Kuigi tegemist võib olla diskretsiooniotsuse tegemisel asjakohase kaalutlusega, seisneb Vaidlustaja etteheide selles, et Hankija ei viinud läbi kontrolli, kas Vaidlustaja taotluses märgitud objektijuht vastas Hankija vajadustele ehk kvalifitseerimistingimustele. 5.8.4. Kummastav on Hankija väide, et Hankija ei pea analüüsima, kas taotlejal on sisuline pädevus (kvalifikatsioon). Kohtud on korduvalt rõhutanud, et kui hankija on hanketeates kehtestanud tingimused pakkuja kvalifikatsioonile, tuleb tal nende nõuete täitmist ka sisuliselt kontrollida (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 3-19-2345 p 27, Tallinna Ringkonnakohtu lahend 3-22-332 p 15). Riigikohus on rõhutanud, et riigihankemenetlus sisaldab muu hulgas ka formaalseid elemente, kuid tegemist ei ole põhimõttega, millest tuleks juhinduda hankemenetluse sätete tõlgendamisel (vt RKHKo lahendi 3-2-1-24-13 p 19). Õiguskirjanduses on märgitud, et nagu kvalifitseerimistingimuste seadmisel, kohaldub ka tingimuste rakendamisel kvalifikatsiooni kohta otsuseid tehes proportsionaalsuse põhimõte. Seega pidanuks Hankija läbi viima sisulise analüüsi, selgitamaks välja, kas Vaidlustaja sisuliselt vastas kvalifitseerimistingimustele. 5.8.5. Hankija väide, et ta ei pidanud lugema ehitusjuht, tase 6 kvalifikatsiooni samaväärseks ehitusinsener, tase 6 kvalifikatsiooniga, kuna sellist võimalust riigihanke alusdokumentides ei sisaldunud on vastuolus keeluga tõlgendada kvalifitseerimistingimusi kitsendavalt. Kui sisulisi kõrvalekaldeid kvalifitseerimistingimustest ei esine, ei ole ühtegi põhjendust jätta taotleja formaalse nõude tõttu kvalifitseerimata. 5.8.6. Vaidlustaja nõustub, et iga riigihanke puhul tuleb lähtuda just selle hanke kvalifitseerimistingimustest. Samas tekitab Hankija ebajärjepidev käitumine ebaselgust. Vaidlustaja osutab, et riigihankes viitenumbriga 248343 olid objektijuhi puhul identsed kvalifitseerimistingimused, kuid Hankija luges Vaidlustaja pakutud objektijuhi pädevuse piisavaks, täitmaks kvalifitseerimistingimusi. Tegemist on sama isikuga keda Vaidlustaja 3 (8) nimetas objektijuhina Riigihankes. Hankija ei ole selgitanud, millele tuginedes on ta oma praktikat muutnud. 5.8.7. Vaidlustaja ei vaidle vastu Hankija väitele, et erinevatel kutsetasemetel on sisulised erinevused ja töid juhtivatele spetsialistidele esitatakse nõudeid sõltuvalt hankeesemest kuid Hankija ei ole hanke- ega vaidlustusmenetluses esitanud sisuliste erinevuste kataloogi. 6. Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu (Hankija vastus esitati 02.06.2023 ja 14.06.2023 kirjadega) ning palub jätta selle rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 6.1. Riigihangete registri üldandmetes on Riigihanke lühikirjeldusena märgitud: Jõhvi lao projekteerimis- ehitustööd koos nõrkvoolutöödega, seega eeldab hankelepingu täitmine lisaks ehitustööle ka projekteerimistööde teostamist. Hankija seadis kvalifitseerimistingimuseks ehitustööde objektijuht – ehitusinsener tase 6 või kõrgem ehitustegevuse juhtimise kompetentsiga. Vaidlustaja esitas kvalifitseerimistingimuse täitmiseks isiku, kelle kvalifikatsioon ei vastanud tingimusele: esitatud isik omab kvalifikatsiooni ehitusjuht tase 6 spetsialiseerumisega üldehituslik ehitamine. Hankija küsis Vaidlustajalt selgitust veendumaks, et esitatud isikul vastav kvalifikatsioon puudub. Vaidlustaja vastusest selgus, et nõutud kutsetase puudub ning lisaks märkis Vaidlustaja, et isikul ei ole olnud vajadust Hankija nõutud kutset taotleda, kuna ta omab kutset ehitusjuht tase 6. 6.2. Hankija jättis Vaidlustaja kvalifitseerimata põhjendusega, et objektijuhile esitatud nõue ehitusinsener tase 6 või kõrgem ehitustegevuse juhtimise kompetentsiga oli Riigihankes kõigile taotlejatele kvalifitseerimistingimuse täitmiseks kohustuslik, tingimust ei ole vaidlustatud ega ka selgituste kaudu täpsustatud. Vastutava isiku, kellel ei ole nõutavat kvalifikatsiooni, aktsepteerimine tooks kaasa pakkujate ebavõrdse kohtlemise, kuna kõik teised pakkujad on vastutava isikuna märkinud isiku, kellel on vastav kvalifikatsioon. Hankija põhjendused Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks on piisavad ning Hankija ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. 6.3. Kvalifitseerimistingimuse täitmiseks esitatud isikul võivad olla nõutud kutsetaseme eeldused täidetud, kuid Hankija ei saa asuda neid eeldusi hindama ja isikule kutsetaset omistama või juurde mõtlema. Kui Vaidlustaja ja tema esitatud spetsialist leiavad, et Hankija nõutud kutsetaseme taotlemiseks ei ole vajadust olnud, ei ole võimalik kvalifitseeruda Riigihankes, kus on nõutud kutsetaset, mida spetsialist ei ole taotlenud ja mida tal ei ole. 6.4. Hankija ei nõustu Vaidlustaja arvamusega, et Hankija peaks hakkama erinevate dokumentide põhjal analüüsima, kas isikul sisuliselt on nõutud pädevus või mitte. Riigihanke hankemenetluses esitasid taotlused 5 ettevõtjat ja igas taotluses sisaldub mitme spetsilisti kutsekvalifikatsiooni nõue. Oleks ebamõistlik eeldada, et Hankija peaks juhul kui selline olukord tekkiks, kõikide kutsekvalifikatsioonide puhul, mis erinevad hanketingimustes nõutust, hakkama analüüsima, kas sisuline pädevus on siiski olemas. Vaidlustuses on esitatud ehitusinseneri ja ehitusjuhi kutsestandardite osaline võrdlus, kuid see ei muuda neid kutsekvalifikatsioone samaväärseks. Lisaks on Vaidlustaja jätnud välja toomata, et ehitusinsener tase 6 sisaldab ka projekteerimise kompetentsi, mida ehitusjuhi tase ei sisalda, mis praktikas tähendab omakorda seda, et ehitusinsener tase 6 puudumise tõttu ei tohigi isik projekteerimise valdkonnas tegutseda. 6.5. Hankija ei pidanud lugema kvalifikatsioone samaväärseks ka seetõttu, et hanketingimustes ei olnud ette nähtud, et mõni teine kutsekvalifikatsioon võiks samuti olla aktsepteeritav või et Hankija loeb mõne teise kutsekvalifikatsiooni samaväärseks. Tingimuse sõnastus on ehitusinsener tase 6 või kõrgem ja Hankija ei pidanud hindama samaväärsust. 6.6. Vaidlustaja väljendas ka hankemenetluses seisukohta, et nende praktikas on hinnatud ehitusjuht tase 6 ja ehitusinsener tase 6 samaväärseks. Vaidlustaja ei saa eeldada, et sellisel viisil tingimust sisuliselt täitmata, on alati võimalik riigihankel kvalifitseeruda. Vaidlustaja ei saa eeldada, et kvalifitseeruda saab ka näitajatega, mida Hankija ei ole nõudnud ning mis ei ole kvalifitseerumiseks piisavad. Lisaks on erinevatel kutsetasemetel sisulised erinevused ja töid juhtivatele spetsialistidele esitatakse nõudeid sõltuvalt hankeesemest. Küsimus, kas Hankija oleks pidanud esitama teistsuguse kvalifitseerimistingimuse, ei ole käesolevas 4 (8) vaidluses asjakohane. Hankija märkis ka otsuse põhjenduses, et tingimuse muutmiseks ei ole enne taotluste esitamist ettepanekuid tehtud ega küsimusi esitatud ning tingimust ei ole ka vaidlustatud. 6.7. Vaidlustuskomisjon on oma varasemas praktikas asunud seisukohale, et kui vaidlustaja leidis, et ka A-klassi pädevustunnistust omav isik on pädev elektriprojekti koostamiseks, oleks tulnud pöörduda Hankija poole RHS §-i 46 alusel selgituste saamiseks või vaidlustada kutsetunnistuse nõue RHS-is ettenähtud korras vaidlustaja pole seda teinud. Nii Hankijal kui ka pakkujatel tuleb lähtuda kehtestatud kvalifitseerimise tingimustest. Pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimisel ei saanud enam/uuesti tõusetuda kvalifitseerimise tingimuse asjakohasuse või puudulikkuse küsimust ega küsimust selles, kas A-klassi pädevustunnistust saab aktsepteerida. Vaidlustaja ei saanud eeldada, et Hankija loeb kutsetunnistuse nõudele vastavaks A-klassi pädevustunnistuse. Eeltoodu on asjakohane ka käesolevas vaidlustusmenetluses ja samasugust seisukohta on Hankija väljendanud ka Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise põhjendustes. 6.8. Õiguskirjanduses on selgitatud, et hankija on enda seatud kvalifitseerimistingimustega seotud ega saa neid jätta proportsionaalsuse kaalutlusel kohaldamata, kuna mõni taotleja võis selle kvalifitseerimise tingimuse tõttu loobuda hankemenetluses osalemisest ja ta ei saanud arvestada sellega, et hankija aktsepteerib kvalifitseerimistingimusele vastavuse hindamisel ka teissugust kutsekvalifikatsiooni. Õiguskirjanduses on küll väljendatud ka seisukohta, et kvalifitseerimistingimust ei tohi tõlgendada kitsendavalt pakkuja või taotleja kahjuks [---] Lakooniliselt määratletud kvalifitseerimise tingimust tuleb tõlgendada laiendavalt. Kuid arusaadavalt ei olnud kõnealuse kvalifitseerimistingimuse puhul tegemist lakooniliselt sõnastatud tingimusega. Tegemist ei olnud ka Vaidlustaja poolt taotluses esitatud pisiveaga, mille tõttu oleks kvalifitseerimata jätmine ebaproportsionaalne. 6.9. 14.06.2023. a esitas Hankija täiendavad seisukohad. 6.9.1. Hankija hinnangul tähendab kvalifikatsiooni sisuline kontroll eelkõige seda, et Hankija kontrollib, kas kvalifikatsioon on vajalike dokumentidega tõendatud ja ei tohi kvalifitseerida ettevõtet pelgalt pakkumuses esitatud info alusel või teha otsust kvalifikatsiooni puudumise kohta ilma selles sisuliselt veendumata. Ka antud juhul teostas Hankija sisulise kontrolli küsides Vaidlustajalt selgitust ning soovides veenduda, kas esitatud isikul tegelikkuses on olemas nõutud kutsetase. Selgus, et seda ei ole ja seetõttu jättis Hankija Vaidlustaja kvalifitseerimata. 6.9.2. Kvalifitseerimistingimusele vastavust tõendab kutsetunnistus, Hankija ei saa kutsetunnistust Vaidlustaja spetsialistile välja anda või jõuda selle olemasolu tuvastamiseni analüüsi tulemusel. Hankijale teadaolevalt saab ehitusinseneri kutset taotleda Eesti Ehitusinseneride Liidu kaudu. Nimetatud liidu veebilehe andmetel võib liit kutseandjana otsustada ka kutset mitte välja anda. Hankija ei saa otsustada, et kellelgi on kutse olemas, kuigi pädev kutse väljaandja ei ole selle kohta otsust teinud. 6.9.3. Kohtud on leidnud, et hankija kohustus kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni sisuliselt tähendab seda, et hankija peab veenduma pakkuja vastavuses kvalifitseerimistingimustele. Piisav ei ole, et esitatud tõendite valguses on vastavus kvalifitseerimistingimustele põhimõtteliselt võimalik. Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega oleks vastuolus sellise pakkuja kvalifitseerimine, kelle vastavus hanketingimustele ei ole selge, vaid üksnes hüpoteetiline 6.9.4. Hankija tõi vastuses vaidlustusele muuhulgas välja selle, et Riigihankes nõutud ja Vaidlustaja esitatud isiku kutsetaseme erinevus seisneb muuhulgas selles, et Vaidlustaja spetsialisti kutsetasemel puudub projekteerimise kompetents. Käsitlus selle kohta, milliseid ülesandeid objektijuht lepingu täitmise ajal täidab või kuidas jaotuvad ülesanded peaprojektijuhi ja objektijuhi vahel, ei ole antud vaidluses asjakohane. Hankemenetluse praeguses etapis ei pea Hankija põhjendama seda, miks ta on seadnud objektijuhi kutsetaseme nõudeks ehitusinseneri taseme. 6.9.5. Vaidlustaja ei saa eeldada, et võib riigihangetes alati kvalifitseeruda ka juhul, kui esitatud on nõutust erineva kutsetasemega spetsialist. Hankija ei ole seotud oma otsusega 5 (8) varasemates hangetes. Samasuguse küsimuse esitamise tõttu pidi Vaidlustaja ka varasema riigihanke puhul aru saama, et ka järgmistes hangetes võib kutsetaseme küsimus tõstatuda ja Vaidlustaja ei saanud eeldada, et esitatud kutsetase on alati aktsepteeritav. Hankija leiab, et igas konkreetses hankes tehtavad otsused on sõltumatud teistest hangetest ja Vaidlustaja ei saa sundida Hankijat tegema otsust, mis Hankija hinnangul ei ole kooskõlas hanke tingimustega ega Hankija vajadustega ning Hankija ei pea eelnevates hangetes tehtud otsuseid kordama. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 7. Hankija on kehtestanud kvalifitseerimistingimustena taotlejate tehnilisele ja kutsealasele suutlikkusele nõuded vastutavatele isikutele. Muuhulgas on kehtestatud nõue ehitustööde objektijuhile järgmises sõnastuses: Ehitustööde objektijuht - ehitusinsener tase 6 või kõrgem ehitustegevuse juhtimise kompetentsiga1 (edaspidi Objektijuhi tingimus). 8. Puudub vaidlus, et Revin Grupp OÜ esitas enda taotluses, Hankija poolt ettenähtud vormil (RHAD Lisa 1 Vorm I Vastutavad isikud), ehitustööde objektijuhiks R.T., märkides tema kutsekvalifikatsiooniks: Ehitusjuht, Tase 6. 09.05.2023. a pöördus Hankija Revin Grupp OÜ poole järgmise päringuga: [---] Hankija on seadnud vastutavate isikute osas kvalifitseerimisnõuded objektijuhi osas: „2. ehitustööde objektijuht - ehitusinsener tase 6 või kõrgem ehitustegevuse juhtimise kompetentsiga;“. Pakkuja REVIN GRUPP OÜ on esitanud RHAD Lisa 1 Vorm I Vastutavad isikud andmete kohaselt objektijuhiks isiku, kelle kvalifikatsioon ei vasta hankija nõuetele - esitatud isiku kvalifikatsioon on Ehitusjuht, tase 6 spetsialiseerumisega Üldehituslik ehitamine. Palume selgitust. [---] Vastuseks esitas Revin Grupp OÜ 10.05.2023. a mahuka selgituse selle kohta, miks tuleks ehitusjuht tase 6 kutset lugeda samaväärseks kutsega ehitusinsener tase 6 tegevusalal üldehituslik ehitamine ning R.T. haridust tõendava diplomi ja akadeemilise õiendi2. 9. Käskkirjas märkis Hankija, et Revin Grupp OÜ ei vasta Objektijuhi tingimusele ning tuleb jätta seetõttu kvalifitseerimata. Kvalifitseerimata jätmist põhjendas Hankija kokkuvõtlikult sellega, et Revin Grupp OÜ on esitanud objektijuhiks isiku kelle kvalifikatsioon on ehitusjuht, tase 6 spetsialiseerumisega Üldehituslik ehitamine, mis ei vasta ei vasta Hankija nõuetele. Revin Grupp OÜ vastusest Hankija selgitustaotlusele nähtub, et taotluses esitatud spetsialistil puudub ehitusinsener tase 6 kvalifikatsioon ja ta ei ole nimetatud kvalifikatsiooni taotlenud. Objektijuhile esitatud nõue ehitusinsener tase 6 või kõrgem ehitustegevuse juhtimise kompetentsiga oli antud hankes kõigile taotlejatele kvalifitseerimistingimuse täitmiseks kohustuslik, tingimust ei ole hankemenetluse käigus vaidlustatud ega ka selgituste kaudu täpsustust küsitud või kvalifitseerimisnõude muutmiseks ettepanekut tehtud. Vastutava isiku, kellel ei ole nõutavat kvalifikatsiooni, aktsepteerimine tooks kaasa pakkujate ebavõrdse kohtlemise, kuna kõik teised pakkujad on vastutava isikuna märkinud isiku, kellel on vastav kvalifikatsioon. 10. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, et vaidluse sisuks on see, kas Hankija oleks pidanud lugema Vaidlustaja poolt objektijuhiks pakutud spetsialisti kutsekvalifikatsiooni sisuliselt samaväärseks Objektijuhi tingimuses nõutud kutsekvalifikatsiooniga. Samuti ei nõustu vaidlustuskomisjon Vaidlustajaga, et Hankija on hinnanud Vaidlustaja kvalifikatsiooni (Objektijuhi tingimuse osas) kitsendavalt. 10.1. Vaidlus selle üle, kas mõni kutsekvalifikatsioon võiks olla samaväärne kvalifitseerimistingimuses nõutuga oleks asjakohane siis, kui Hankija oleks sätestanud vaidlusaluses kvalifitseerimistingimuses, et aktsepteeritakse ka kirjeldatuga samaväärset kvalifikatsiooni. Käesoleval juhul Hankija seda teinud ei ole. Vaidlustuskomisjoni arvates on Hankija sõnastanud Objektijuhi tingimuse väga selgelt ja üheselt mõistetavalt – objektijuhiks pakutaval isikul peab olema kutsekvalifikatsioon ehitusinsener tase 6 või kõrgem, ehitustegevuse juhtimise kompetentsiga (vt käesoleva otsuse p 7). Tingimuses ei ole viidet, et aktsepteeritakse ka ehitusinsener tase 6 ehitustegevuse 1 Vt RHAD Lisa 1 Vorm I Vastutavad isikud p 2 ja riigihanke alusdokument Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused, Kvalifitseerimistingimuste osa C Tehniline ja kutsealane suutlikkus, jaotis Vastutavad isiku p 2. 2 Vt Sõnumi ID 742211. 6 (8) juhtimise kompetentsiga samaväärset kutsekvalifikatsiooni. 10.2. Puudub vaidlus, et Objektijuhi tingimus on kehtestatud kvalifitseerimistingimusena ning hankemenetluses ei ole küsitud Hankijalt selgitusi tingimuse sisu kohta, samuti ei ole tingimust vaidlustatud. Seega tuli nii Hankijal kui taotlejatel juhinduda vaidlusalusest kvalifitseerimistingimusest. Hankijal tuli kontrollida taotlejate kvalifikatsiooni muuhulgas ka juhindudes Objektijuhi tingimusest ning ta ei saanud asuda seda tingimust meelevaldselt laiendavalt tõlgendama. Euroopa Kohus on korduvalt kinnitanud, et enda poolt määratud tingimustest peab rangelt kinni pidama ka hankija (nt EK otsus asjas C-336/12 p 40). Seda, et Hankija juhindus taotlejate kvalifikatsiooni kontrollimisel kvalifitseerimistingimuses sätestatud nõudest, ei saa käsitleda kvalifikatsiooni hindamisena kitsendavalt või taotleja kahjuks, nagu väidab Vaidlustaja. Hankemenetluse praeguses etapis ei ole vaidlus kehtestatud kvalifitseerimistingimuse õiguspärasuse üle enam võimalik. 11. Vaidlustaja möönab nii taotluses, Hankijale 10.05.2023. a antud selgituses kui ka vaidlustusmenetluses, et tema poolt ehitustööde objektijuhiks pakutud spetsialistil ei ole Objektijuhi tingimuses nõutud kutsekvalifikatsiooni ehitusinsener tase 6 või sellest kõrgem ehitustegevuse juhtimise kompetentsiga. Asjaolude väljaselgitamiseks pöördus Hankija 09.05.2023. a Vaidlustaja poole selgitustaotlusega, kuid ka vastuses Hankija pöördumisele ei väitnud Revin Grupp OÜ, et tema poolt objektijuhina nimetatud spetsialistil oleks Objektijuhi tingimuses nõutud kvalifikatsioon vaid kinnitas üksnes seda, et pakutud spetsialisti ehitusjuht tase 6 kutset võib lugeda samaväärseks kutsega ehitusinsener tase 6 tegevusalal-üldehituslik ehitamine ning spetsialist omab Ehitusinsener tase 6 kutse taotlemiseks vajalikku pädevust (240EAP) ja erialast töökogemust [---]. Seega ei saa Hankijale ette heita, et ta ei oleks selgitanud välja vajalikke asjaolusid seoses Vaidlustaja esitatud spetsialisti vastavuse või mittevastavusega vaidlusalusele kvalifitseerimistingimusele. Nagu juba eespool märgitud, objektijuhiks pakutava spetsialisti mittevastavust Objektijuhi tingimusele on Vaidlustaja korduvalt kinnitanud. 12. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et Hankija on jätnud täitmata kohustuse kontrollida Vaidlustaja pakutud spetsialisti vastavust kvalifitseerimistingimusele sisuliselt. Vaidlustaja näib sisulise kontrolli kohustust sisustavat viisil, et olles kehtestanud sõnaselge kvalifitseerimistingimuse, peab Hankija taotleja puhul, kes sellele tingimusele ei vasta, asuma tuvastama, kas taotleja pädevus vastab hankija vajadusele. 18.05.2021 otsuses nr 3-21-721 p-s 16 on Tallinna Halduskohus leidnud: [---] Kohtu arvates tähendab hankija kohustus kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni sisuliselt seda, et hankija peab veenduma pakkuja vastavuses kvalifitseerimistingimustele. Piisav ei ole, et esitatud tõendite valguses on vastavus kvalifitseerimistingimustele põhimõtteliselt võimalik. [---]. Vaidlusaluses Riigihankes on Hankija tuvastanud, et Vaidlustaja pakutud spetsialist ei vasta Objektijuhi tingimusele. Vaidlustuskomisjon leiab, et isegi juhul, kui esinevad Vaidlustaja 10.05.2023 selgituses väidetud eeldused, et R.T. võiks taotleda nõutavat ehitusinsener tase 6 kutset, ei kinnita see Vaidlustaja vastavust Objektijuhi tingimusele vaid võimaldab üksnes järeldada, et vastavus võiks tulevikus olla põhimõtteliselt võimalik. Sellest Vaidlustaja kvalifitseerimiseks Riigihankes ilmselgelt ei piisa. 13. Vaidlustuskomisjonile ei ole teada, millistel asjaoludel kvalifitseeris Hankija Revin Grupp OÜ riigihankes „Remonditöökoja ehitus“ (viitenumber 248343), kuid nende asjaolude väljaselgitamine ei ole praeguses vaidlustusmenetluses vajalik ega ka võimalik. Isegi juhul, kui need asjaolud olid sarnased või koguni analoogsed vaidlusaluse Riigihanke hankemenetluses esinevatega, ei saanud Revin Grupp OÜ-l tekkida õigustatud ootust, et Hankija teeb Riigihanke hankemenetluses samasuguse otsuse nagu riigihankes „Remonditöökoja ehitus“ (viitenumber 248343). Kohtupraktikas on korduvalt kinnitatud seisukohta, et hankija poolt riigihangetes tehtud otsused kehtivad vaid nendes hangetes ega mõjuta teistes riigihangetes tehtavate otsuste õiguspärasust. (vt nt Tallinna Halduskohtu 04.09.2019 lahend nr 3-19-1674 p 14). 14. RHS § 98 lg 51 esimene lause sätestab, et kui pakkuja või taotleja ei vasta esitatud kvalifitseerimise tingimusele, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. Kuna käesoleval juhul ei ole vaidlust, et Revin Grupp OÜ taotluses pakutud spetsialist Objektijuhi tingimusele ei vasta ning riigihanke alusdokumentidest tulenevalt ei pidanud Hankija tuvastama, kas R.T. kutse võib olla Objektijuhi tingimuses nõutuga samaväärne, on 7 (8) Hankija otsus Revin Grupp OÜ kvalifitseerimata jätmiseks kooskõlas RHS § 98 lg-ga 51. Samuti leiab vaidlustuskomisjon, et Käskkirjas ja lisas 5 esitatud põhjendused Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks võimaldavad piisavalt mõista Hankija motiive otsuse tegemisel, mistõttu on Hankija vaidlustatud otsus kooskõlas ka RHS § 98 lg-ga 5. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks on õiguspärane ja alus selle kehtetuks tunnistamiseks puudub. Vaidlustusmenetluse kulud 15. Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3. 15.1. Hankija ei ole esitanud taotlust lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks. 15.2. Vaidlustaja kulud vaidlustusmenetluses jäävad Vaidlustaja kanda. Taivo Kivistik (allkirjastatud digitaalselt) 8 (8)