Teie 08.06.2023 nr 6-2/1783-1
Peipsiääre Vallavalitsus Meie 27.06.2023 nr 15-3/4179-2
[email protected]
Peipsiääre vallas Naelavere,
Lahepera ja Toruküla külade
päikesepargi detailplaneeringust
Peipsiääre Vallavalitsus teatas 08.06.2023 kirjaga nr 6-2/1783-1, et Peipsiääre Vallavalitsuse
06.06.2023 korraldusega nr 253 algatati Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla
külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneering (edaspidi detailplaneering). Sama
korraldusega kinnitati lähteülesanne ja jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline
hindamine.
Planeeringuala, suurusega 180 ha, koosneb kahest lahustükist ja need asuvad Alatskivi
alevikust umbes 1 km kaugusel lõuna- ja kagusuunas ning hõlmavad Naelavere, Lahepera ja
Toruküla külades asuvaid kahtekümmend nelja maatulundusmaa ja ühte tootmismaa
sihtotstarbega katastriüksust.
Detailplaneeringu algatamise korralduse kohaselt on planeeringu eesmärgiks päikesepargi
rajamine võimsusega üle 500 kW. Päikesepargi täpne võimsus selgub detailplaneeringu
lahendusest ning kokkulepete saavutamisest maaomanikega. Koostamise käigus määratakse
kavandatavate päikesepaneelide parameetrid, vajalike tehnovõrkude põhimõtteline
paiknemine, juurdepääsuteed ja muu päikesepargi rajamisega seonduv.
Kohaliku omavalitsuse hinnangul on detailplaneering kooskõlas 23.03.2022 otsusega nr 10
kehtestatud Peipsiääre valla üldplaneeringuga. Planeeringualad asuvad hajaasustuses
väljaspool kompaktseid alasid ja neile ei ole kehtiva üldplaneeringuga määratud
juhtotstarbeid.
Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist.
1. Materjalidest nähtub, et detailplaneeringuala koosneb kahest lahustükist.
Planeerimisseaduse (PlanS) § 3 lõike 1 kohaselt on planeering konkreetse maa-ala
(edaspidi planeeringuala) kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse
seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Seega on planeeringuala
eelkõige konkreetne maa-ala (mitte mitu ala), millele koostatav ruumilahendus on
terviklik. Raske on väita, et ka eraldi asuvate planeeringualade kohta saaks koostada
tervikliku ruumilahenduse. Arvestades eeltoodut, saab detailplaneeringus määrata vaid
ühe planeeringuala. Palume detailplaneeringu koostamisel arvestada, et lahustükkide
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
planeerimine (st mitme eraldiseisva planeeringuala määramine) ei ole
planeerimisseaduses sätestatuga kooskõlas, mistõttu tuleb lahustükid tuleb liita.
2. Peipsiääre valla üldplaneeringu peatükis 5.2.2.2. „Päikeseenergia“ on kirjas, et
üldplaneeringuga päikseparkide rajamiseks eelistatud alasid Peipsiääre valda ei planeerita,
samas ei välistata põhjendatud juhul sobivate tingimuste esinemisel nende rajamist ja
arendamist. Päikeseparkide rajamisel eelistada olemasolevate tootmisalade lähedal
paiknevaid alasid, väheväärtuslikke maastikke, jäätmaad, kasutusest väljalangenud
tööstusalasid, karjääre jne. Valdav osa planeeringualadel asuvatest maadest on kasutuses
olev haritav maa, mis on kantud ka PRIA põllumassiivide registrisse. Palume selgitada,
millistele kaalutlustele tuginedes on käesoleval juhul leitud, et päikesepargi rajamine nii
suurele haritava maa alale on põhjendatud ning millistel põhjustel ei lähtuta
üldplaneeringus toodud eelistustest.
3. Detailplaneeringu algatamise korralduses on kirjas, et enamik planeeringualast ei asu
väärtuslikul maastikul, rohelise võrgustiku elemendi ega loodushoiu objekti kaitsval alal.
Üldplaneeringuga määratud väärtuslikul maastikul paiknevad vaid Lille ja Joosepi
kinnistud. Välja on toodud, et vastavad väärtuslikud põllumaa alad on üldisest
väärtuslikust põllumaa massiivist eraldatud ning maaomaniku ütluste järgi mitte kõrge
saagikusega ala, mis sobib väga hästi põllumajanduse tegevusest välja viimiseks. Juhime
kohaliku omavalitsuse tähelepanu, et planeeringualad ei jää Peipsiääre valla
üldplaneeringuga määratud väärtuslikule maastikule ega rohelisse võrgustikku. Lille ja
Joosepi katastriüksused jäävad üldplaneeringuga kehtestatud väärtuslikule
põllumajandusmaale. Väärtuslik maastik ja väärtuslik põllumajandusmaa on
üldplaneeringus erinevad mõisted, mida sisustatakse erinevate teemadega. Väärtuslikud
põllumajandusmaad on üldplaneeringuga kehtestatud ning neid ei saa maaomaniku ütluste
alusel üldplaneeringust välja arvata. Palume detailplaneeringu koostamisel eeltooduga
arvestada.
4. Vastavalt PlanS § 74 lõikele 5 on üldplaneering detailplaneeringu koostamise aluseks.
PlanS § 142 lõike 1 esimese lause kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse
korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut.
Üldplaneeringu peatükis 4.5. „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on kirjas, et väärtuslik
põllumajandusmaa tuleb säilitada põllumajandusmaana. Väärtuslikule
põllumajandusmaale ei ole lubatud rajada päikeseparke. Lubatud on paigaldada oma
majapidamise tarbeks päikesepaneele võimusega kuni 50 kW. Detailplaneeringu
algatamise materjalidest nähtub, et päikeseparki ei rajata oma tarbeks. Umbes 25 ha
planeeringualast jääb üldplaneeringuga määratud väärtuslikule põllumajandusmaale.
Tulenevalt eeltoodust on käesoleva detailplaneeringu võimalik lahendus vastuolus kehtiva
Peipsiääre valla üldplaneeringuga. Kohalikul omavalitsusel tuleb detailplaneeringu
lahendus koostada kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Vastasel juhul peab
detailplaneeringut menetlema kui üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut.
5. PlanS § 124 lõike 3 alusel võib detailplaneeringuga kinnisomandile seada kitsendusi.
Detailplaneeringu algatamise korralduse lisast nähtub, et planeeringualadest väljapoole
eramaadele soovitakse planeerida ühenduskaableid. Juhime tähelepanu, et
detailplaneeringuga ei saa kehtestada tingimusi planeeringualast väljapoole. Palume
detailplaneeringu koostamisel eeltooduga arvestada.
2
6. PlanS § 127 lõike 2 kohaselt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi
võib planeering puudutada. Algatamise dokumentidest selgub, et detailplaneeringu
algatamise taotluse on teinud EEE VERDA OÜ, kes ei ole planeeringualadel asuvate
maaüksuste omanik. Seega peavad planeeringualal asuvate kõikide maaüksuste omanikud
olema kaasatud detailplaneeringu koostamisse. Palume detailplaneeringu koostamisel
eeltooduga arvestada.
7. Detailplaneeringu algatamise korralduse lisa peatükis „Nõuded ja tingimused
detailplaneeringu koostamiseks“ on kirjas, et detailplaneeringus peab kajastuma maa-ala
ehitusõigus: maa kasutamise sihtotstarve; kohustuslikud ehitusjooned ja lubatav ehitiste
ja rajatiste arv. Juhime kohaliku omavalitsuse tähelepanu, et vastavalt PlanS § 126 lõikele
2 on detailplaneeringu koostamise kohustuslikud ülesanded planeeringuala kruntideks
jaotamine; krundi hoonestusala määramine; krundi ehitusõiguse määramine;
detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste,
sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku
asukoha määramine ning ehitise ehituslike tingimuste määramine. PlanS § 126 lg 4
kohaselt määratakse krundi ehitusõigusega krundi kasutamise sihtotstarve või
sihtotstarbed; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende
puudumine maa-alal; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud
ehitisealune pind; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus
ja asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.
Seega tuleb igas koostatavas detailplaneeringus lahendada eelpool nimetatud ülesanded.
Palume detailplaneeringu koostamisel eeltooduga arvestada.
8. Üldplaneeringu peatükis 4.4.2 „Arheoloogiapärandirikkad alad“ on kirjas, et
detailplaneeringu algatamisel arheoloogiapärandirikkal alal tuleb detailplaneeringu
koostamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga. Osa planeeringualast jääb
üldplaneeringuga määratud arheoloogiapärandirikkale alale. Sellest tulenevalt palume
detailplaneeringu koostamisse kaasata Muinsuskaitseameti.
Palume hoida Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumit kursis detailplaneeringu edasise
menetlusega, sh teavitada avalikest väljapanekutest ja aruteludest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Kaire Jaanus 550 4515
[email protected]
3