2023/2024. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära kehtestamine ühe laenutaotleja kohta

Kooskõlastamiseks: 22.06.2023 nr 8-1/23/2971 Rahandusministeerium Arvamuse avaldamiseks: Eesti Üliõpilaskondade Liit Rektorite Nõukogu Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu Swedbank SEB Pank LHV Pank Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „2023/2024. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära kehtestamine ühe laenutaotleja kohta“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 5 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Lisad: 1. VV korralduse eelnõu; 2. Seletuskiri. Maarja-Liisa Vahi 735 0297 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  Vabariigi Valitsuse korralduse „2023/2024. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära kehtestamine ühe laenutaotleja kohta“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus ja eesmärk Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi ÕÕS) § 20 lõike 2 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus igal aastal hiljemalt 1. juuliks riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäära ühe laenutaotleja kohta ühes õppeaastas. 2022/2023. õppeaastaks oli nimetatud maksimaalmääraks kehtestatud 3000 eurot. Haridus- ja Teadusministeerium teeb ettepaneku jätta 2023/2024. õppeaastal õppelaenu maksimaalmäär 3000 euro peale ühe laenutaotleja kohta. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu koostasid kõrg- ja kutsehariduspoliitika osakonna peaekspert Kai Treier ([email protected]; tel 735 0742), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooniosakonna analüüsivaldkonna analüütik Ingrid Jaggo ([email protected]; tel 735 0315), eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna finantsala peaekspert Tiina Kõllamaa ([email protected]; tel 735 0163) ning õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Maarja-Liisa Vahi ([email protected]; tel 735 0297). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2.1. Varasemalt võetud õppelaenude kogumaht ÕÕS § 15 lõike 1 alusel saavad õppelaenu võtta õpilased, kes õpivad Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis, kutseõppeasutuses või välisriigis nimetatud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis ning kelle puhul on täidetud seaduses ettenähtud tingimused. 2015/2016. õppeaastast saavad õppelaenu võtta ka osakoormusega õppurid. Eesti kutseõppeasutustes, rakenduskõrgkoolides ja ülikoolides on viimastel aastatel õppurite arv vähenenud. 2022/2023. õppeaastal oli kutseõppeasutustes, rakenduskõrgkoolides ja ülikoolides kokku 69 600 õppurit, samas kui nt 2014/2015. õppeaastal oli see näitaja 80 451 (tabel 1). Õppelaenuõiguslikke on olnud kõikide õppurite hulgast viimastel aastatel veidi üle 60%, neist on õppelaenu võtnud 3-4%, kusjuures aasta-aastalt on nende osakaal vähenenud. Eelnevast tulenevalt on langenud ka kommertspankade poolt antud õppelaenude iga-aastased kogusummad ja laenu mahud. Tabel 1. Õppelaenu võtmise statistika. Allikad: EHIS, Eesti Pank 2014/ 2015/ 2016/ 2017/ 2018/ 2019/ 2020/ 2021/ 2022/2 15 16 17 18 19 20 21 22 3 Kutse- ja kõrg- haridusõppurite 80 451 75 999 72 865 70 297 69 202 69 195 70 807 70 473 69 600 arv (seisuga 10. november) Õppelaenu- õiguslike õppurite 46 915 55 740 51 696 52 506 47 915 44 528 45 416 43 566 43 090 arv  Õppelaenu- õiguslike õppurite 58% 73% 71% 75% 69% 64% 64% 62% 62% osakaal kõigist õppuritest Õppelaenu saanute 4 061 3 574 3 059 2 545 1 938 1 742 1 288 967 arv Õppelaenu saanute osakaal õppelaenu- 9% 6% 6% 5% 4% 4% 3% 2% õiguslikest õppuritest Õppeaastal võetud uued laenud (mln 8,1 7,2 6,6 5,4 4,8 4,5 3,4 2,8 eurot) Kommertspankade õppelaenude portfelli jääk aasta 131.4 112.3 95.4 78.7 65.4 54.1 43.4 37,7 lõpu seisuga (mln eurot) 2021/2022. õppeaastal on juuni 2023 seisuga õppelaenu võetud 2,8 mln eurot, mis on 0,6mln ja 18% vähem võrreldes eelmise õppeaasta sama perioodiga. Õppelaenu võetakse enamasti õppeaasta alguses, eelnevatel õppeaastatel on perioodil aprill – juuni õppelaenu võetud keskmiselt 0,8 mln euro eest. 2.2. Statistika Õppelaenu võtmisest huvitatud isikute arv on aasta-aastalt langenud. Kui 2014/2015. õppeaastal võttis õppelaenu 4061 õppurit (9% kõikidest õppelaenuõiguslikest isikutest), siis 2021/2022. õppeaastal vaid 967 õppurit (2%). Kuigi 2015/2016. õppeaastal laiendati õppelaenuõiguslike ringi, võimaldades õppelaenu võtta ka osakoormusega õppijatel, on õppelaenu võtjate arv ikkagi vähenenud. Prognooside kohaselt õppelaenu intressi muutus ei too kaasa õppelaenu võtjate arvu kasvu. Seni on õppelaenu võtmise vähenemist tinginud eelkõige kaks peamist põhjust. Esiteks, 2013/2014. õppeaastast rakendunud kõrgharidusreformiga tekkis tasuta kõrghariduse omandamise võimalus täiskoormusega eestikeelsetel õppekavadel õppides ning rakendus uus vajaduspõhise õppetoetuste ja stipendiumite süsteem. See tõi kaasa kõrghariduse I ja II astmel õppemaksu maksvate Eesti üliõpilaste osakaalu vähenemise (joonis 11). Tasuta kõrgharidusega kahanesid kulutused õppemaksule. Õppemaksu maksavad enamus Eestis õppivatest välisüliõpilastest. 1 Andmetest on välja võetud välisüliõpilased. Joonis 1: Õppemaksu maksvate Eesti üliõpilaste osakaal kõrghariduse I ja II astmel. Allikas: Eesti hariduse infosüsteem Teiseks, on õppelaenu võtmise langusele kaasa aidanud tõenäoliselt ka üldine elatustaseme tõus ja paranenud finantskirjaoskus. Kasvanud on õpingute kõrvalt paralleelselt töötamine. 2019. a oli õpingute kõrvalt töötavate üliõpilaste osakaal 68%2. See tähendab, et suurel osal üliõpilastest on olemas sissetulek ning kahaneb vajadus õppelaenu järele. Sellest võib järeldada, et pigem saadakse oma õpingute omandamisega tekkivad muud kulud katta muudest sissetulekutest nagu nt töötasust, vanematelt ja sugulastelt saadud toetustest, õppetoetustest või stipendiumitest ning ei soovita võtta lisaks laenukohustust. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga seonduvaid Euroopa Liidu õigusakte ei ole. 4. Korralduse mõjud Korraldusega jäetakse õppelaenu maksimaalmäär eelmisel õppeaastal kehtestatud tasemele, mis on 3000 eurot. 5. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja korralduse rakendamise eeldatavad tulud Õppelaene väljastavad krediidiasutused oma krediidiressursi arvelt, kuid riigil on õppelaenuga seoses järgmised rahalised kohustused:  õppelaen on laenu väljastava panga jaoks 100%-liselt riigi poolt tagatud;  riik katab õppelaenude intressivahe;  lisaks on riigil õppelaenuga seoses järgmised eelkõige laenusaajale suunatud kohustused: 1) intressi tasumine laenusaaja ajateenistuses viibimise ajal; 2) intressi tasumine ühe vanema eest kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni; 3) intressi tasumine arst-residendi eest kuni residentuuri lõpetamiseni; 2 Koppel, K., Haugas, S., Mägi, E. 2020. EUROSTUDENT VII: Eesti lühiülevaade. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 4) õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud puudega laste vanematele; 5) õppelaenulepingust tulenevate kohustuste täitmine laenusaaja surma korral; 6) õppelaenulepingust tulenevate kohustuste täitmine laenusaaja töövõimetuks tunnistamise korral; 7) riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses teenistuses või tööl ning avalik-õigusliku juriidilise isiku juures tööl olevate isikute õppelaenu põhiosa kustutamine selleks õigust omavatel isikutel; 8) kuni 5-aastast last kasvatava ühe vanema õppelaenu tagasi maksmata osa osaline kustutamine selleks õigust omavatel isikutel. Tabel 2. Riigi kohustused eelnevatel aastatel. 2015/16 2016/17 2017/18 2018/19 2019/20 2020/21 2021/22 Intresside tasumisega 511 799 429 660 358 157 285 173 218 259 216 766 130 315 seotud kulu kokku Sellest: ajateenijate nn maksepuhkusega seoses 21 123 14 550 10 017 6 851 6 153 8 696 7 603 tasutud kuni 3-aastast last kasvatavate vanemate nn 459 937 391 845 331 712 265 802 201 225 200 342 116 017 maksepuhkusega seoses tasutud arst-residentide nn maksepuhkusega seoses 30 739 23 265 16 428 12 520 10 881 7 728 6 695 tasutud intressivahe katmine 0 0 0 0 0 0 0 pankadele Laenuvõlgnevuse tõttu rakendunud riigitagatise 359 825 255 870 232 300 195 500 171 544 80 208 63 705 summa Laenuvõlglaste arv, kelle suhtes riigitagatis 143 103 90 67 41 29 21 rakendus Õppelaenuvõlgnikelt 1 631 1 128 790 550 546 360 430 483 291 709 247259 riigile laekunud 740 225 Laenusaaja töövõime kaotusega seoses tasutud 61 657 71 952 70 018 117 673 65 861 43 495 55 596 summa Töövõime kaotanud 23 22 26 48 25 14 22 laenu võtnud isikute arv Laenusaaja surmaga 63 023 71 357 28 726 25 279 24 341 5 608 6 022 seoses tasutud summa Surnud isikute arv 27 29 21 10 14 4 3 KOKKU 996 304 828 839 689 201 623 625 480 005 346 077 255 638 RIIGITAGATIS Puudega laste vanematele õppelaenude 1 066 21 880 6 912 62 207 154 545 101 900 51 865 tagasimaksmisega 660 seotud kulud Puudega laste vanemate arv, kelle eest on 7 3 21 421 69 45 22 õppelaen hüvitatud 31. detsembri 2022 seisuga oli 284 õppelaenuvõlglast, kelle õppelaenu suhtes on rakendunud riigitagatis, ja nende võlgnevus riigi ees oli 0,52 mln eurot (põhiosa, intress ja menetluskulud). Laenuvõlgnevusete tõttu rakendunud riigitagatise summa 2022. aastal oli 50 313,28 eurot (19 lepingut). Korralduse eelnõu kohaselt jääb õppelaenu maksimaalmäär samaks hetkel kehtiva õppelaenu maksimaalmääraga ehk 3000 eurot. Tabel 3. Potentsiaalne kulu riigile riigitagatise rakendumisel, kui laenusumma on 3000 eurot. Laenusumma maksimaalmäär 2023 2024 2025 2026 2027 3000€ Kokku rakendunud 302927 305460 308616 312272 314896 riigitagatis Puudega laste vanematele 40898 40898 40898 40898 40899 õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud Avaliku sektori töötajate 131735 100119 76090 57829 43950 õppelaenude kustutamise kulud Kokku kulu riigile 475561 446477 425604 410998 399745 Kutseõppeasutustes, rakenduskõrgkoolides ja ülikoolides õpib 2022/2023. õppeaastal 69 600 õppurit. Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt ei ole eelolevatel aastatel olulisi muudatusi õpilaste ja üliõpilaste arvus ette näha. Tabel 4. Õppijate arvu prognoos. Allikad: EHIS, Statistikaamet 2020/21* 2021/22* 2022/23* 2023/24 2024/25 2025/26 70 807 70 473 69 600 70 182 70 907 71 747 -0,5% -1,2% 0,8% 1,0% 1,2% *tegelik õpilaste arv 2021/2022. õppeaastal olid õppelaenu võtjatest 95% bakalaureuseõppe, magistriõppe, doktoriõppe või kutsekeskharidusõppe tasemel õppijad, kes saavad õppelaenu taotleda laenusumma maksimaalmääras (õppe kestvus 9 ja enam kuud), s.o 3000 eurot õppeaastas. Ülejäänud õppijad on lühemal õppekaval ja saavad laenu taotleda väiksemas summas. Õppelaenu saanute arv on aasta-aastalt langenud. Joonis 2: Õppelaenu saanute arv 2014/15-2021/22 õa. Allikas: Eesti hariduse infosüsteem Prognoosis lähtume, et laenu võetakse maksimaalmääras. (HTM-l puuduvad täpsed andmed kommertspankadelt, kas õppelaenu on enamasti võetud maksimaalmääras või mitte). Õppelaenu saanute osakaal kogu õppurite arvust on eelnevatel aastatel olnud keskmiselt 2,6% kogu õpilaste üldarvust. Lähtudes sellest, et jätkub selline osatähtsus, on prognoositud kokku võetav õppelaen järgmine: Tabel 5. Prognoos uuele õppelaenude mahule: 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku uute laenude summa prognoos 3 534 149 3 563 702 3 600 516 3 643 169 3 673 788 õppeaastal, eurodes (a' 3000 € ) Arvestatud on: maksimaalne õppelaenusumma koos 3 150 3 150 3 150 3 150 3 150 intressiga (5%) õppijate arvu prognoos 69 600 70 182 70 907 71 747 72 350 laenuvõtjate prognoositav 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% osakaal õppijate üldarvust laenuvõtjate arv 1 122 1 131 1 143 1 157 1 166 6. Korralduse kehtivus Korraldus jõustub üldises korras. Õppelaenu maksimaalmäär 3000 eurot kehtib 1 aasta ehk perioodil september 2023 - juuni 2024. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Eesti Üliõpilaskondade Liidule, Rektorite Nõukogule, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule ning pankadele Swedbank, SEB Pank ja LHV Pank. Kristina Kallas minister  EELNÕU 21.06.2023 KORRALDUS 2023/2024. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära kehtestamine ühe laenutaotleja kohta Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 20 lõike 2 alusel kehtestada 2023/2024. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmääraks ühe laenutaotleja kohta 3000 eurot. Kaja Kallas peaminister Taimar Peterkop riigisekretär Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: RAM Info Teema: [EIS] Kooskõlastamise tähtaeg on muutunud EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) algatatud kooskõlastamise tähtaega on muudetud. Uus tähtaeg on 28.06.2023 23:59 Kooskõlastamine algatati 26.06.2023 09:40 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ef78ec64-1df6-470e-a4c7-7775c72b58e4?activity=1 Eelnõu toimik: HTM/23-0864 - 2023/2024. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära kehtestamine ühe laenutaotleja kohta Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ef78ec64-1df6-470e-a4c7-7775c72b58e4 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/23-0864 - 2023/2024. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära kehtestamine ühe laenutaotleja kohta Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.07.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ef78ec64-1df6-470e-a4c7-7775c72b58e4 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ef78ec64-1df6-470e-a4c7-7775c72b58e4?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main