EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/23-0883 - Keskkonnaministri käskkirja 04.04.2019 nr 1-2/19/286 (ALARA) muutmise eelnõu kooskõlastamine
Kohustuslikud kooskõlastajad:
Kooskõlastajad: Rahandusministeerium
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 12.07.2023 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8ea5ef54-e4d0-42b8-9b91-6a1587fbe469
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8ea5ef54-e4d0-42b8-9b91-6a1587fbe469?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
Rahandusministeerium
27.06.2023 nr 1-4/23/2819
Riigi Tugiteenuste Keskus
Keskkonnaministri käskkirja 04.04.2019 nr
1-2/19/286 (ALARA) muutmise eelnõu
kooskõlastamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri 04.04.2019 käskkirja
nr 1 - 2/19/286 muutmise käskkirja eelnõu.
Keskkonnaministri 04.04.2019 käskkirjas nr 1-2/19/286 vähendatakse projekti eelarvet
1 204 319,6 euro võrra ning muudetakse vajalike tegevuste elluviimist. Eelnõu koosneb ühest
punktist, millega muudetakse keskkonnaministri käskkirja 04.04.2019 nr 1 - 2/19/286 (ALARA).
Õigusselguse huvides kehtestatakse muudetava käskkirja lisas 1 uus terviktekst. Muudetud lisas 1
kajastatakse ka eelnevalt tehtud käskkirjade muudatused, mida käesoleva muudatusega ei
muudeta.
Muudatus toimub Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi perioodi 2014‒2020 meetme
tegevuses 7.2.2.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
kliimaminister
Lisad: 1. Käskkirja eelnõu
2. Käskkirja lisa 1
3. Käskkirja lisa 2
4. Seletuskiri koos lisaga
Teadmiseks: AS A.L.A.R.A, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Majandus – ja
Kommunikatsiooniministeerium
Arvamuse avaldamiseks: ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 valdkondlike
komisjonide liikmed
Eerika Purgel, 626 0709
[email protected]
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
21.06.2023
KÄSKKIRI
[Registreerimise kuupäev] nr
Tallinn [Registreerimisnumber]
Keskkonnaministri käskkirja 04.04.2019
nr 1-2/19/286 muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel:
Keskkonnaministri 04.04.2019 käskkirjas nr 1-2/19/286 „Toetuse andmise tingimuste, korra,
tegevuskava ja eelarve kinnitamine meetme tegevuse 7.2.2 elluviimiseks Paldiski endisel
tuumaobjektil aastateks 2019-2023“ tehakse järgmised muudatused:
1. Käskkirja lisa 1 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 1);
2. Käskkirja lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 2).
Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest esitades vaide
Keskkonnaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades perioodi
2014‒2020 struktuuritoetuste seaduse §-i 51.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
kliimaminister
Saata: Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, SA
Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, AS A.L.A.R.A.
Lisa 1
Kliimaministri ………...
käskkirjale nr …………
Lisa 1
Keskkonnaministri 04.04.2019 käskkirjale nr 286
„Toetuse andmise tingimuste, korra, tegevuskava ja eelarve
kinnitamine meetme tegevuse 7.2.2 elluviimiseks Paldiski
endisel tuumaobjektil aastateks 2019-2023“
Toetuse andmise tingimused ja kord
1. Reguleerimisala
Käesoleva käskkirjaga reguleeritakse prioriteetse suuna nr 7 „Veekaitse“ meetme nr 7.2
“Saastunud alade ja veekogude korrastamine” tegevuse nr 7.2.2 raames toetuse andmise ja
kasutamise tingimusi ja korda.
2. Toetuse andmise eesmärgid
Toetust antakse tegevuse „Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajalik
käitlemine ning Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja
radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise planeeringu koostamiseks ja mõjude
hindamiseks vajalike uuringute elluviimine“ täitmiseks eesmärgiga vähendada radioaktiivsete
jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohtusid, et ära hoida põhja- ja pinnavee reostus, mis on
ohuks inimeste tervisele.
3. Toetatavad tegevused
3.1. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise mõju uurimine erinevatest
keskkonna ja sotsiaal-majanduslikest aspektidest lähtudes. Tegevuse käigus saadakse
täpne ülevaade lõppladustuspaiga võimalike asukohtade näitajatest jne, mis on sisendiks
planeeringu koostamiseks ja mõjude hindamiseks. Tegevuse ulatus on riigisisene ja
viiakse läbi aastaks 2023.
3.2. Paldiski endisel tuumaobjektil asuvate reaktorisektsioonide likvideerimise
(dekomissioneerimise) insenertehnilised ja radioloogilised uuringud, sh
reaktorsektsioonidesse paigutatud ja seejärel betooniga kaetud kinniste kiirgusallikate ja
radioaktiivsete jäätmete asukohtade kaardistamine betoonimassis (nn. sektsioonide
läbivalgustamine). Tegevuse tulemusena saadakse vajalikud tehnilised lähteandmed
likvideerimistööde ohutuks läbiviimiseks, tekkivate jäätmete nõuetekohaseks
käitlemiseks jne, mis on sisendiks mõjude hindamiseks. Paldiski objekti
reaktorisektsioonide konserveerimisel võtsid Vene Föderatsiooni esindajad reaktoritest
küll tuumkütus välja, kuid sektsioonidesse ladustati ja seejärel kaeti betooniga
kiirgusallikad ning radioaktiivsed jäätmed, mille asukoht ei ole teada. Kiirgusallikate ja
jäätmete asukohtade kaardistamisel betoonimassis on võimalik reaktorsektsioonide
likvideerimine läbi viia ohutumalt valides sektsioonide lammutamiseks parima tehnilise
lahenduse, mille tulemusel on näiteks kiirgusdoose töö läbiviijatele võimalik hoida
madalamal ja sektsioonide lammutamisel tekkivate radioaktiivsete jäätmete kogused on
väiksemad. Seega on reaktorsektsioonide läbivalgustamise näol on tegemist andmete
kogumisega eesmärgiga jääkreostusobjekt likvideerida optimaalseima aja, inimressursi
ning rahaliste vahenditega, vähendades seega radioaktiivsetest jäätmetest tulenevaid
1
ohtusid nii inimesele kui keskkonnale. Tegevuse ulatus on riigisisene ja viiakse läbi
aastaks 2023.
3.3. Paldiski endisel tuumaobjektil asuvate radioaktiivselt saastunud metallijäätmete
lõppladustamiseks vajaliku käitlemise ettevalmistus. Valdavalt on metallijäätmete näol
tegemist maa-aluse torustikuga, mis ühendas Paldiski objektil asunud erinevaid rajatisi
peahoones asuvate reaktorisektsioonidega ja mille kaudu liikusid radioaktiivsed
vedeljäätmed või radioaktiivselt saastunud õhk. Aastatel 2024-2026 on planeeritud
metallijäätmed transportida väljaspool Eestit asuvasse sulatustehasesse, kus toimub nende
puhastamine ja sulatamine jäätmete mahu vähendamise eesmärgil. Kontsentreeritud
tagastatavad radioaktiivsed jäätmed transporditakse edasiseks käitlemiseks Paldiski
objektil asuvasse käitluskeskusesse, kus toimub nende lõppladustamiseks vajalik
betoneerimine ja pakendamine. Seejärel ladustatakse jäätmed vaheladustuspaigas kuni
nende lõpliku ladustamiseni rajatavas lõppladustuspaigas.
Käesoleva tegevuse raames soetatakse kontsentreeritud tagastatavate radioaktiivsete
jäätmete käitlemiseks betoonisõlm ning jäätmete ladustamiseks vajalikud
betoonkonteinerid. Tegevuse ulatus on riigisisene ja viiakse läbi aastaks 2023.
3.4. Lõppladustuspaiga asukohavalikuks vajaliku planeeringu ja selle mõjuhindamise
tegevused. Tegevus on osaliselt piiriülene, sest keskkonnamõju strateegilise hindamise
raames on Eestil kohustus hinnata lõppladustuspaiga rajamise piiriülest mõju.
3.5. Projekti toetatavate tegevuste ja tulemuste kommunikeerimine avalikkusele.
4. Tulemused
4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemuseks on loodud eeldused sobivaima
lõppladustuspaiga asukoha väljaselgitamiseks ning reaktorisektsioonide likvideerimiseks.
Alustatud on planeeringu koostamise ning mõjude hindamistega. Samuti on loodud
tingimused, et lõppladustamiseks vajalikul viisil saaks perioodil 2024-2026 sulatustehases
käideldud Paldiski endisel tuumaobjektil asunud radioaktiivselt saastunud metallijäätmed.
Selle tulemusena on tagatud ümbritseva keskkonna ja inimeste tervise ohutuse parem
kaitse. Radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava eesmärkidest on täidetud
radioaktiivsete jäätmete pikaajalise ohutu käitlemise ning radioaktiivsete jäätmete tekke
vähendamise nõue.
4.2. Punktis 3 nimetatud tegevuste väljundinäitajad ning sihttasemed on:
Näitaja Algtase Sihttase
nimetus (2023)
Väljundinäitaja
Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga tk 0 15
rajamiseks vajalike uuringute läbiviimine
Väljundinäitaja
Reaktorisektsioonide likvideerimiseks vajalike tk 0 8
uuringute läbiviimine
Väljundinäitaja
Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete
tk 0 1
lõppladustamiseks vajalik käitlemine – betoonisõlme
soetamine
Väljundinäitaja
Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete
tk 0 24
lõppladustamiseks vajalik käitlemine –
betoonkonteinerite soetamine
2
Näitaja Algtase Planeeritav
nimetus sihttase
(2026)
Tulemusnäitaja
ha 0 1,18
Taastatud maa kogupindala
4.2.1 punktis 3 nimetatud tegevuste väljundid on:
a) Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks vajalikud uuringud
1. Tektoonilise omapära kaardistamine;
2. Seismiline analüüs;
3. Maapõue geoloogilis-litoloogilise koostise analüüs;
4. Maapinna reljeefi analüüs ja geodeetilised uuringud;
5. Geomorfoloogiliste iseärasuste analüüs;
6. Hüdrogeoloogiliste tingimuste analüüs;
7. Hüdrograafilised uuringud;
8. Põhja – ja pinnavee keemilise koostise ja omaduste uuringud;
9. Pinnase ja selle sügavamate kihtide uuring;
10. Atmosfääriõhu seire;
11. Klimaatiliste tingimuste uuring;
12. Keskkonna uuring (floora, fauna, liikide elupaigad, harjumused jne);
13. Sotsiaalse olukorra uuring (olulised kogukonnad, maa kasutusotstarve, maa omandiõigus,
majanduslikud aspektid, kultuuriloolised aspektid jne);
14. Mürauuring;
15. Teede ja taristu analüüs.
b) Reaktorisektsioonide likvideerimiseks vajalikud uuringud
1. Paldiski objekti peahoone seisukorra insener-tehniline uuring (betooni tugevuse
määramine seintes, põrandates, vahelagedel; ehitus konstruktsioonide seisukorra
hindamine, sildkraanade liikumisteede kandevõime määramine; sildkraanade tehniline
seisukorra ja kandevõime määramine; olemasoleva vee – ja elektrivarustuse seisukorra
hindamine jne);
2. Radioaktiivsete jäätmete vahehoidla ehitusmaterjali ja konstruktsiooni insener-tehniline
uuring (betooni omadused, konstruktsiooni vastupidavus jne);
3. Paldiski objekti peahoone ja vahehoidla radioloogiline uuring (saastunud alade
identifitseerimine, isotoobilise koostise määramine, isotoopide vektori määramine jne);
4. Reaktorisektsioonide radioloogiline uuring (ilma reaktorisektsioonidesse sisenemiseta);
5. Reaktorisarkofaagide ja reaktorisektsioonide konstruktsiooni uuring (materjalide
omadused, dimensioonid, konstruktsiooniliste iseärasuste kaardistamine jne);
6. Paldiski objekti radioloogiline uuring (ümbritseva keskkonna analüüs, saastunud alade
kaardistamine, isotoopide määramine jne);
7. Reaktorisektsioonidesse paigutatud ja seejärel betooniga kaetud kinniste kiirgusallikate ja
radioaktiivsete jäätmete asukohtade kaardistamiseks unikaalsete detektorite
väljatöötamine;
8. Reaktorisektsioonidesse paigutatud ja seejärel betooniga kaetud kinniste kiirgusallikate ja
radioaktiivsete jäätmete asukohtade kaardistamine betoonimassis.
c) Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajaliku käitlemise
ettevalmistus.
1. Kontsentreeritud tagastatud jäätmete käitlemise betoonisõlme soetamine;
3
2. Käideldud kontsentreeritud tagastatud jäätmete ladustamiseks vajalike betoonkonteinerite
soetamine.
d) Planeering ja mõjuhindamised
Alustatud on lõppladustuspaiga asukohavalikuks vajaliku planeeringu koostamise ja
mõjuhindamisega.
e) Kommunikatsioon
Keskkonnaministeeriumi koordineerimisel on avalikkusele proaktiivselt ja selgelt tutvustatud
projekti eesmärke, tegevusi ning nende tulemusi.
5. Projekti elluviimine
5.1. Rakendusasutus on Keskkonnaministeerium.
5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.
5.3. Tegevuste elluviija on AS A.L.A.R.A.
5.4. Projekti elluviimise koordineerimiseks moodustas Keskkonnaministeerium projekti
juhtrühma, mis koosneb Keskkonnaministeeriumi, elluviija, Keskkonnaameti,
SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ja Rahandusministeeriumi esindajatest.
5.5. Projekti juhtrühma töökorra kinnitab ja selle tööd korraldab Keskkonnaministeerium.
5.6. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise
edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja
edenemise aruanded.
5.7. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.
5.8. Projekti partner on Keskkonnaministeerium.
6. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2019 ning lõppeb hiljemalt 2023. aasta
31. detsembril.
7. Tegevuste eelarve ja ajakava
7.1. Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.
7.2. Ühtekuuluvusfondi toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest.
7.3. Projekti kogueelarve on 8 354 844,00 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja tegevuskava
on toodud lisas 2.
7.4. Projekti detailse tegevuskava ja aastaeelarve kinnitab projekti juhtrühm iga aasta
5. veebruariks. 2019. a tegevuskava ja aastaeelarve kinnitatakse 90 päeva jooksul toetuse
andmise tingimuste kehtestamisest.
8. Kulude abikõlblikkus
8.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr
143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“
(edaspidi ühendmäärus) §-dele 2 ja 5 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.
8.2. Abikõlblikud on projekti kulud, mis on seotud projekti väljundite loomisega punktis 3
nimetatud tegevuste elluviimisega ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja
tulemuste saavutamisega.
8.3. Abikõlblikud ei ole:
8.3.1 ühendmääruse §-s 4 nimetatud kulud;
8.3.2 kinnisasja soetamise kulud;
8.3.3 üldkulud;
4
8.3.4 käibemaks, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69
lõike 3 punkti c kohaselt on käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav.
9. Toetuse maksmise tingimused ja kord
9.1. Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.
9.2. Toetus makstakse välja vaid abikõlbliku kulu hüvitamiseks.
9.3. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lg 1 punktis 1 nimetatud
korras.
9.4. Elluviija esitab maksetaotluse rakendusüksuse kehtestatud vormil ja lisab sellele
vähemalt järgmised dokumendid:
9.4.1 hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui tehingu eeldatav hind on 20 000 eurot
või suurem käibemaksuta ja hange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja dokumente
ei ole juba eelnevalt rakendusüksusele esitatud;
9.4.2 leping, mille alusel on kohustus võetud. Lepingut ei lisata juhul, kui leping on eelnevalt
rakendusüksusele esitatud ja lepingut ei ole muudetud;
9.4.3 lepingu muudatused, sh lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument,
õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused olemasolu korral;
9.4.4 arve või muu raamatupidamisdokument;
9.4.5 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
9.4.6 raamatupidamises projekti kulude ja tulude kajastamist tõendav dokument;
9.4.7 kulu omafinantseeringu osas tasumist tõendav dokument.
9.5. Rakendusüksus võib vajadusel küsida täiendavaid dokumente lisaks eelmises punktis
toodud loetelule.
9.6. Maksetaotlus esitatakse struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt
elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna.
9.7. Maksetaotlus esitatakse vähemalt üks kord kvartalis.
9.8. Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud
dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas
käskkirja lisas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale
tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal
puuduste kõrvaldamiseks.
9.9. Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult
struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 toodud juhul.
9.10. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti
lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lugenud
projekti tegevused ellu viiduks.
10. Elluviija kohustused
10.1. Elluviijale kohalduvad kõik struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 ja struktuuritoetuse
seaduse alusel kehtestatud õigusaktides ja käesolevas käskkirja lisas sätestatud toetuse
saaja kohustused.
10.2. Elluviija esitab rakendusüksuse poolt nõutud vormikohase projekti hankeplaani (sh
toetuse väljamaksete prognoosi) hiljemalt ühe kuu jooksul käskkirja kinnitamisest,
hankeplaani muutmisel esitatakse see rakendusüksusele viivitamata.
10.3. Taastatud maa (1,18 hektarit) korrastamiseks kohustub elluviija radioaktiivselt
saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajaliku sulatustehases käitlemise ellu
viima peale abikõlblikkuse perioodi lõppu hiljemalt 31.12.2026.
10.4. Esitama SFOS-s järelaruande hiljemalt 10.01.2027 ning säilitama projektiga seotud
dokumente kolm aastat alates 31. detsembrist pärast tegevuse kulusid sisaldava
raamatupidamise aastaaruande esitamist.
5
11. Tegevuste elluviimise seire
11.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande punktis 11.3 määratud
tähtpäeval ja rakendusüksuse kehtestatud vormil koos nõutud lisadega digitaalselt
allkirjastatuna.
11.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet,
teavet edusammude kohta projekti eesmärgi, väljundite ja tulemuste saavutamisel ning
hinnangut projekti eesmärgi, väljundnäitajate ning tulemuste saavutamise kohta projekti
lõpuks.
11.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta
hiljemalt järgmise aasta 1. veebruaril. Esimene aruanne esitatakse hiljemalt 1. veebruaril
2020.
11.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti peamiste tegevuste ülevaadet,
teavet projekti eesmärgi, tulemuste ja väljundite saavutamise kohta.
11.5. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande kahe kuu jooksul pärast projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppu. Rakendusüksus võib põhjendatud juhul tähtaega
pikendada.
11.6. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt
aruannete esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul.
11.7. Rakendusüksus, muudab peale käesoleva käskkirja jõustumist SFOS-s projekti
lõpptähtaega ning seadistab projektile järelaruande vormi ning teavitab projekti
lõppemisest rakendusasutust ja korraldusasutust.
12. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
12.1. Kui toetuse saaja soovib teha tegevustes sisulisi muudatusi, mis vähendavad oluliselt
kavandatud tulemusi või väljundinäitajaid, siis esitakse rakendusasutusele põhjendatud
taotlus. Rakendusasutus hindab muudatuse põhjendatust ning teeb vajalikud käesoleva
käskkirja muudatused.
6
Lisa 2
Kliimaministri __________
käskkiri nr___________
Keskkonnaministri 4.04.2019
käskkirjale nr 1-2/19/286 „Toetuse
andmise tingimuste, korra,
tegevuskava ja eelarve kinnitamine
meetme tegevuse 7.2.2 elluviimiseks
Paldiski endisel tuumaobjektil
aastateks 2019-2023“ Lisa 2
2019–2023 eelarve ja tegevuskava
Projekti maksumus
Kogumaksumus (EUR) Abikõlbliku kulu Ühtekuuluvus- Toetuse, va
summa (EUR) fondi toetus riikliku kaas-
(EUR) finantseeringu
määr (%)
10 754 844,00 8 354 844,00 7 101 617,40 85
Oma- 1 194 596,25
finantseering
(EUR)
Riiklik
kaasfinantseering
(EUR) 58 630,35
1
Tegevuste loetelu ja eelarve
Abikõlblik summa
Tegevused Näitaja Sihttase (2023) Tegevuse algus Tegevuse lõpp (EUR)
Projekti elluviija (AS A.L.A.R.A)
Radioaktiivsete jäätmete
lõppladustuspaiga rajamiseks ja
reaktorsektsioonide
likvideerimiseks vajalikud
uuringud 01.01.2019 31.12.2023 7 614 444,00
Radioaktiivselt saastunud
metallijäätmete
lõppladustamiseks vajaliku
käitlemise ettevalmistus 01.01.2019 31.12.2023 256 200,00
Planeeringu koostamine ja
mõjude hindamine 01.01.2019 31.12.2023 364 200,00
Projekti elluviija (AS
A.L.A.R.A) KOKKU: 8 234 844,00
Projekti
kommunikatsiooniteenus 01.01.2021 31.12.2023 120 000,00
Projekti partner
(Keskkonnaministeerium)
KOKKU: 120 000,00
KÕIK KOKKU 8 354 844,00
2
Eelarve jaotus rahastajate kaupa kogu projekt abikõlblik kulu tervikuna
Rahastaja Abikõlblik summa (EUR)
Keskkonnaministeerium 0,00
Elluviija omafinantseering
1 194 596,25
keskkonnaprogrammist
Riiklik kaasfinantseering 58 630,35
Ühtekuuluvusfond 7 101 617,40
Toetus (riiklik kaasfinantseering ja
7 160 247,75
Ühtekuuluvusfond) kokku
Abikõlblik kulu KOKKU 8 354 844,00
Eelarve jaotus rahastajate kaupa– ELLUVIIJA
Finantsallika
Abikõlblik jagunemise
Rahastaja summa (EUR) määr (%)
Keskkonnaministeerium 0,00 0
Omafinantseering (KIK
1 085 226,60 15
keskkonnaprogramm)
Ühtekuuluvusfond 6 149 617,40 85
Abikõlblik kulu KOKKU 7 234 844,00 100
3
Lisanduv eelarve: jaotus rahastajate kaupa käesoleva käskkirja alusel – ELLUVIIJA
Finantsallika
Abikõlblik
Rahastaja jagunemise
summa (EUR)
määr (%)
Keskkonnaministeerium 0,00 0
Omafinantseering (KIK
40 630,35 10,94
keskkonnaprogramm)
Riiklik kaasfinantseering 109 369,65 4,06
Ühtekuuluvusfond 850 000,00 85
Toetus (riiklik kaasfinantseering ja
959 369,65 89,06
Ühtekuuluvusfond) kokku
Abikõlblik kulu KOKKU 1 000 000,00 100
Eelarve jaotus rahastajate kaupa PARTNER
Rahastaja Abikõlblik summa (EUR)
Keskkonnaministeerium 0,00
Riiklik kaasfinantseering 18 000,00
Ühtekuuluvusfond 102 000,00
Toetus (riiklik kaasfinantseering ja
120 000,00
Ühtekuuluvusfond) kokku
Abikõlblik kulu KOKKU 120 000,00
4
Keskkonnaministri käskkirja 04.04.2019 nr 1-2/19/286 muutmise käskkirja eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi keskkonnaministri käskkirjas
04.04.2019 nr 286 (edaspidi Alara projekt). Projekti eelarvet vähendatakse 1 204 319,6 euro
võrra ning võetakse välja tegevus, mida ei ole võimalik projektis enam ellu viia.
Keskkonnaministeeriumil on 2023 aasta lõpuni rakendada Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi
perioodi 2014-2020 meede 7.2 ”Saastunud alade ja veekogude korrastamine” tegevus 7.2.2
“Saastunud alade ja maastikupilti risustavate ohtlike ehitiste likvideerimine ning ohtlike
ainetega saastunud veekogude ja nende kaldaalade korrastamine”.
Alara projektis ei ole võimalik 2023. aasta lõpuks ellu viia tegevuse „Reaktorisektsioonide
likvideerimiseks vajalikud uuringud“ ühte väljundit, milleks on reaktorsektsioonide
likvideerimise põhiuuringute tulemuste täiendamine reaktorisektsioonidesse paigutatud ja
seejärel betooniga kaetud kinniste kiirgusallikate ja radioaktiivsete jäätmete asukohtade
kaardistamise (nn. sektsioonide läbivalgustamise) tulemustega. Praegusel juhul ei jõuta
reaktorsektsioonide likvideerimiseks vajalikku läbivalgustamise uuringut ja saadud tulemuste
arvestamist põhiuuringute tulemustes läbi viia ühe korraga. Nimetatud tegevus planeeritakse
läbi viia aastatel 2024-2025.
Alara projektis ei ole võimalik 2023. aasta lõpuks metallijäätmete käitlemist läbi viia, sest
läbiviidud avatud menetlusega riigihanke nr 248269 „Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete
käitlusteenuse tellimine“ tulemusel selgus, et olemasoleva eelarve ning ajaraamiga ei ole
võimalik tegevust Alara projektis ellu viia. Käesoleva projekti raames teostatakse käitlemiseks
vajalikud ettevalmistavad tegevused, milleks on kontsentreeritud radioaktiivsete jäätmete
käitlemiseks betoonisõlme ja jäätmete ladustamiseks vajalike betoonkonteinerite soetamine.
Metallijäätmete käitlemine sulatustehases toimub SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt
keskkonnaprogrammist 2023 aastal projekti nr RE.4.02.23-0043, nimetus „Radioaktiivselt
saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajalik käitlemine“ raames ja selleks on eraldatud
2,4 miljonit eurot.
Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna
nõunik Peeter Eek (e-post:
[email protected], telefon 626 2908), eelarve- ja
strateegiaosakonna peaspetsialist Eerika Purgel (e-post:
[email protected], tel: 626 0709)
ja juriidilise ekspertiisi tegi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post:
[email protected], tel:
626 2948).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Käskkirja eelnõu koosneb kahest punktist, millega muudetakse Alara projekti.
Esimese punktiga kehtestatakse uuesti muudetava käskkirja lisa 1 ja teisega kehtestatakse uuesti
muudetava käskkirja lisa 2. Õigusselguse huvides on vajalik kehtestada ka muudetava käskkirja
lisa 1 uus terviktekst, kus kajastuvad ka keskkonnaministri 04.11.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/393
muudatused.
1
Sisuliselt muudetakse käskkirja muutmise lisaga 1 algse käskkirja lisas 1 punkti 3.3 täpsustades
toetatavaid tegevusi. Võetakse uuesti välja reaktorisektsioonide likvideerimise uuringutulemuste
täiendamine sektsioonide läbivalgustamisest saadud tulemustega, kuna täiendamiseks ei jää
projekti lõpuni aega. See töö liigub edasi järgmisse etappi.
Aastatel 2024-2026 on planeeritud metallijäätmed transportida väljaspool Eestit asuvasse
sulatustehasesse, kus toimub nende puhastamine ja sulatamine jäätmete mahu vähendamise
eesmärgil. Kontsentreeritud tagastatavad radioaktiivsed jäätmed transporditakse edasiseks
käitlemiseks Paldiski objektil asuvasse käitluskeskusesse, kus toimub nende lõppladustamiseks
vajalik betoneerimine ja pakendamine. Seejärel ladustatakse jäätmed vaheladustuspaigas kuni
nende lõpliku ladustamiseni rajatavas lõppladustuspaigas. Käesoleva tegevuse raames soetatakse
kontsentreeritud tagastatavate radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks betoonisõlm ning jäätmete
ladustamiseks vajalikud betoonkonteinerid. Tegevuse ulatus on riigisisene ja viiakse läbi aastaks
2023.Muudetakse käskkirja lisas 1 punkti 4.1 täpsustades metalljäätmete käitlemise perioodi
ning ajakohastades näitajaid punktis 4.2. Tulemusnäitajat (taastatud maa kogupindala 1,18
hektarit) ei ole võimalik projekti elluviimise lõpuks saavutada, seda on plaanitud saavutada
31.12.2026 ning väljundnäitaja „Reaktorisektsioonide likvideerimiseks vajalike uuringute
läbiviimine“ sihttaseks jääb 9 asemel 8.
Käskkirja lisas 1 punktis 4.2.1 b) võetakse ära punkt 9: Uuringutulemuste täiendamine
reaktorisektsioonidesse paigutatud ja seejärel betooniga kaetud kinniste kiirgusallikate ja
radioaktiivsete jäätmete asukohtade kaardistamise tulemustega. Selle elluviimine jääb aastatesse
2024-2025.
Käskkirja lisas 1 punktis 7.3 vähendatakse projekti eelarvet 1 204 319,6 euro võrra.
04.11.2022 04.11.2022
Tegelik
Tegevused käskkirjaga käskkirjaga nr Jääk:
vajadus
nr 1-2/22/393 1-2/22/393
Radioaktiivsete jäätmete
lõppladustuspaiga
rajamiseks ja
8 389 747,60 8 863 363,60 7 614 444,00 1 248 919,60
reaktorsektsioonide
likvideerimiseks vajalikud
uuringud
Radioaktiivselt saastunud
metallijäätmete
211 600,00 211 600,00 256 200,00 -44 600,00
lõppladustamiseks vajaliku
käitlemise ettevalmistus
Planeeringu koostamine ja
837 816,00 364 200,00 364 200,00 0,00
mõjude hindamine
Projekti elluviija (AS
9 439 163,60 9 439 163,60 8 234 844,00 1 204 319,60
A.L.A.R.A) KOKKU:
Projekti
120 000,00 120 000,00 120 000,00 0,00
kommunikatsiooniteenus
Projekti partner
(Keskkonnaministeerium) 120 000,00 120 000,00 120 000,00 0,00
KOKKU:
KÕIK KOKKU 9 559 163,60 9 559 163,60 8 354 844,00 1 204 319,60
2
Käskkirja lisas 1 lisatakse punktid 10.3 ja 10.4, kus täiendatakse elluviija kohustusi
mittetoimiva projekti lõpetamisega seoses. Kõik elluviija tegevused peavad olema tehtud
hiljemalt 31.12.2026
Käskkirja lisas 1 lisatakse punkt 11.7, kus antakse teada, et järelaruanne tuleb esitada hiljemalt
10.01.2027. Lisatakse ka RÜ kohustused.
Selgitame lõppladustuspaiga rajamisega alustamist kogu KeM-i koordineeritava perioodi
vaatest.
Kogu KeM-i koordineeritavat perioodi 2021-2025, millal toimub radioaktiivsete jäätmete
lõppladustuspaiga rajamise kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamine (edaspidi KOV
EP) ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) ning selleks vajalike uuringute
läbiviimine, on otstarbekas vaadelda ühe tervikuna. Kuigi perioodist 2021-2023 on mõned
tegevused edasi lükatud, siis lisarahastuse vajadus edasilükatud tegevuste täitmiseks püsib.
Edasilükatud tegevuste täitmine peaks toimuma perioodil 2024-2025, sest ilma nende
tegevuste täitmiseta pole võimalik KOV EP ja KSH lõpule viia.
Oluline on siinkohal tegevuste ajakriitilisus – 2014-2015 toimunud eeluuringute käigus tehti
kindlaks, et lõppladustuspaik peab valmima hiljemalt aastaks 2040. Sellele eelneb pikk
lõppladustuspaiga planeerimise, projekteerimise, ehituslubade ning kiirgustegevuslubade
taotlemise ning ehitustegevuse periood. 2040 on oluline seetõttu, et aastatel 2014-2015 läbi
viidud reaktorsektsioonide likvideerimise eeluuringute tulemusena leiti, et Paldiski objekti
olulisimate jääkreostusallikate – reaktorsektsioonide – lõplikku likvideerimist on otstarbekas
alustada pärast 50-aastast sektsioonide hoidmist, st orienteeruvalt 2040. aastal. Selleks ajaks
peab lõppladustuspaik juba valmis olema. Sektsioonide hoidmise algust loetakse hetkest, mil
peatati reaktorite töö s.o. 1989. a. Projekti tulemusena leiti ka, et pärast 50 aastat ei saa
reaktorsektsioonide hoidmist enam ohutuks lugeda st sektsioonide tehniline olukord ei taga
enam kiirgusohutust, kuna korrosioon võib põhjustada radioaktiivse vee leket
reaktorsektsioonides asuvatest torustikest pinna- ja põhjavette.
Teise lõppladustuspaiga rajamisega ja reaktorsektsioonide likvideerimise etappi s.o perioodi
2024-2025 jäävad:
a) lõppladustuspaiga KOV EP ja KSH II etapp (s.o eriplaneeringu kehtestamine);
b) lõppladustuspaiga asukoha detailse lahenduse koostamiseks vajalikud asukoha
spetsiifilised uuringud;
c) kommunikatsiooniteenuse II etapp;
d) radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajalik käitlemine;
e) reaktorisektsioonide likvideerimise keskkonnamõju hindamine.
f) reaktorisektsioonide likvideerimise uuringutulemuste täiendamine
reaktorisektsioonidesse paigutatud ja seejärel betooniga kaetud kinniste kiirgusallikate ja
radioaktiivsete jäätmete asukohtade kaardistamise tulemustega.
Lõppladustuspaiga rajamine kui riiklikult oluline eesmärk:
a) Lõppladustuspaiga rajamiseks uuringute läbiviimine ning eriplaneeringu koostamine on
ühe tegevusena kajastatud Vabariigi Valitsuse 2021-2023 tegevusprogrammis;
b) Lõppladustuspaiga kahe reaktorsektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete
lõppladustuspaiga rajamise eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude hindamiste,
ning nendeks vajalike uuringute elluviimine on keskkonnakaitse- ja kasutuse
programmis ühe olulise tegevusena riigi eelarvestrateegias 2022-2025;
c) Samuti on nimetatud tegevused märgitud kiirgusohutuse riiklikus arengukavas 2018-
2027, kui ühed olulisemad kava strateegilise eesmärgi „Vähendatud on radioaktiivsete
jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohte“ täitmiseks.
3
d) Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamine on „Eesti 2035“ 2022. a
tegevuskavas.
e) Riigikontroll esitas Riigikogule 11. juulil 2022. a ohtlike ja radioaktiivse jäätmete
korralduse järelauditi aruande, kus toodi välja, et lõppladustuspaiga rajamise peamine
probleem on ebakindlus pikaajalises rahastuses ning see seab kahtluse alla kogu projekti
tähtaegse elluviimise. Samuti sedastati, et riigieelarve strateegias tuleks kokku leppida
rahastus vähemalt järgmiseks, 2024-2025. aasta etapiks, sest vastasel juhul võivad
praegused ettevalmistavad tegevused kaotada oma aja- ja asjakohasuse. Samuti on ka
risk, et tööd seetõttu kallinevad.
f) Euroopa Komisjon esitas 19. mail 2022 Eesti Vabariigile põhjendatud arvamuse
rikkumismenetluses nr (2018)2028. Komisjon leiab, et Eesti ei ole nõuetekohaselt üle
võtnud direktiivi 2011/70/Euratom. Komisjoni leidis, et Eestil puudub pikaajaline
rahastus radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks. Välisministeeriumi hinnangul on reaalne
võimalus, et komisjon pöördub veel enne käesoleva aasta lõppu Euroopa Kohtusse.
Alara projekti käskkirja lisas 2 toodud eelarvelisi vahendeid muudetakse käesoleva seletuskirja
esimeses punktis toodud põhjendustel. Seletuskirja lisas on kajastatud Alara projekti käskkirja
lisa 2 eelarveliste vahendite muudatused.
Keskkonnaministri käskkirja 04.04.2019 1-2/19/286 jõustamisel oli ette nähtud finantseerimine
kahest allikast. ÜF osak 85% ning omafinantseering 15% (KIK keskkonnaprogrammi
vahendid, edaspidi OM).
Muudatusega 22.04.2021 lisati täiendavalt kolmas finantseerimisallikas – riiklik toetus
(edaspidi RKF) summas 18 000 EUR, mis oli ette nähtud vaid kommunikatsiooniteenuste
kaasfinantseerimiseks ehk RH 236907 tulemusena sõlmitud lepingu finantsallikad jagunesid
ÜF 85% ja RKF 15%. OM ei olnud selleks lepinguks ette nähtud. SFOS ei võimalda (tehniliselt)
ühes projektis eri lepinguid rahastada erinevatest allikatest ja erineva protsendiga. Seetõttu
sisestati RH 236907 leping SFOS eraldi projektina 2014-2020.7.02.22-0005 ehk RAJALA 5.
Muudatusega 02.10.2022 suurendati nii ÜF, RKF ja OM summasid ning lisati uus kulurida
„Metallijäätmete ettevalmistus“. Muudatuse tulemusena jäi kogu TORTis ÜF toetus samaks
ehk 85%, kuid muutusid RKF ja OM proportsioonid juba sõlmitud lepingute suhtes Muudatuse
kohaselt planeeringu koostamine ehk RH 235838 tulemusena sõlmitud lepingu
kaasfinantseeringuks sätestati ainult OM ehk see on 15% (puudub RKF osak). Samal põhjusel
(tehniliselt SFOS ei võimalda) sisestati RH 235838 leping SFOS eraldi projektina 2014-
2020.7.02.22-0006 ehk RAJALA 6.
Käesoleva muudatuse jõustamisel on teada, et TORT tulemused saavutatakse kuue lepinguga,
mis kõik on sõlmitud ning osaliselt juba välja makstud. Nendest kuuest lepingust kahe lepingu
kaasfinantseerimine on erinevatest allikatest. RAJALA 5 kaasfinantseerimise 15% on RKF ja
RAJALA 6 kaasfinantseerimise 15% on OM ning SFOS mõttes eraldi projektid. Ülejäänud neli
lepingut (RH 234342; RH 260650; RH 255212 ja RH 244855) on SFOS mõttes koondatud
RAJALA 4 alla. Nende nelja lepingu finantseerimine peale seda muudatust oleks ühtlaselt
kõigis neljas lepingus vastavalt ÜF 85%, OM 14,48% ja RKF 0,52%. Selline kulude jaotus
vastab TORT põhimõtetele ning kuluridadele ja vastab planeeritud muudetavatele summadele.
3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele
Käskkirja koostamisel on arvestatud eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)
nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate
fondide, sh Ühtekuuluvusfondi kohta.
4
Lisaks võeti eelnõu koostamisel arvesse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)
nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ)
nr 1084/2006.
4. Käskkirja mõju
Käskkiri on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega ja struktuuritoetuse seadusega.
Eelnõukohane käskkiri aitab kaasa struktuuritoetuse seaduse alusel elluviidava
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ eesmärkide saavutamisele.
Muudatused aitavad kaasa parema elukeskkonna tagamisele.
Alara projekti elluviimise täitmisega seotud AS A.L.A.R.A. tegevuskulude katteks eraldab
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sihtotstarbelist toetust AS-ga A.L.A.R.A. igal
kalendriaastal sõlmitava sihtotstarbelise toetuse kasutamise lepingu kaudu. AS A.L.A.R.A.
taotleb Alara projekti II etapi rahastamist Keskkonnaministeeriumi eelarvest. Juhul kui
Keskkonnaministeeriumil puuduvad eelarvelised vahendid, tuleb kaaluda teisi
rahastamisvõimalusi.
Alara projektis tehtavad tegevused ei ole riigiabi.
Projekti elluviimise tegevused on osa riigi (avaliku võimu) ülesandest, mille täitmine ei ole
konkurentsile avatud, vaid on kohustusena pandud AS-le A.L.A.R.A ning mille rahastamisel
on välistatud ristsubsideerimine teiste AS A.L.A.R.A (majandus-) tegevusvaldkondadega.
Nimetatud põhjustel (majandusliku eelise puudumine ning mõju puudumine konkurentsile ja
riikidevahelisele kaubandusele) ei ole toetuse andmisel tegu riigiabiga Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklis 107 lg1 tähenduses. Paldiski objekti omanikuks on riik.
5. Eelnõu kooskõlastamine
Käskkirja eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
2014–2020 valdkondlikule juhtkomisjonile ning kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS
kaudu Rahandusministeeriumi ning Riigi Tugiteenuste Keskusega.
5