Vastus pöördumisele

Vitali Sipilov Teie 08.06.2023 Advokaadibüroo TGS Baltic AS Meie 28.06.2023 nr 1.4-1/4178-2 [email protected] Selgitustaotlus seoses detailplaneeringu kooskõlastamisega müra normväärtuse osas Austatud härra Sipilov Olete pöördunud Rahandusministeeriumi poole paludes täpsustada 22.05.2023 kirjas nr 15- 4/2829-2 toodud seisukohti ja vastata järgnevatele küsimustele. 1) Kas valitsusasutuse kooskõlastus detailplaneeringule PlanS § 133 alusel on kohalikule omavalitsusele alati siduv või üksnes juhul, kui vastuolu on ilmne? Riigikohtu senises praktikas on jõutud järeldusele, et planeeringu kooskõlastamata jätmine on haldusorganile siduv ning ta ei või planeeringut samal kujul kehtestada, kui kooskõlastamata jätmisel tuginetakse vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga (sh kehtestatud planeeringuga)1. Seega on haldusorganile siduv selline kooskõlastamata jätmine, milles on toodud välja konkreetsed seaduse ja/või selle alusel kehtestatud õigusaktiga sätted, millega planeering on ilmses vastuolus. Sellisel juhul ei saa planeeringut kehtestada enne kui vastuolud on likvideeritud. Kui kooskõlastamata jätmisel on viidatud asjassepuutumatule sättele või on säte mitmeti tõlgendatav, ei pruugi vastuolu olla ilmne ning planeeringu koostamise korraldaja peab täiendavalt kooskõlastuse sisu hindama. 2) Kas kohalikul omavalitsusel on otsustusruum selle hindamisel, kas valitsusasutuse negatiivne kooskõlastus detailplaneeringule takistab detailplaneeringu edasist menetlemist ja vastuvõtmist? Kui jah, siis milles see otsustusruum seisneb? PlanS § 133 lõike 1 kohaselt esitatakse detailplaneering kooskõlastamiseks PlanS § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele. Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestab, kellega peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tegema koostööd ja planeeringu kooskõlastama. PlanS § 133 lõige 3 sätestab, et kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või üldplaneeringuga, loetakse detailplaneering kooskõlastatuks. Kui vastuolule on põhjendatult viidatud, tuleb sellega menetluses arvestada. Vastu saab võtta detailplaneeringu, mis mh 1 RKHKo 15.04.2010, 3-3-1-1-10. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 vastab õigusaktidele. Kuigi vastuvõtmisega kinnitab kohalik omavalitsus, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele (PlanS § 134), siis on Riigikohtu senist praktikat arvestades võimalik detailplaneeringu, mis on jäetud kooskõlastamata põhjusel, et planeering on vastuolus õigusaktiga, menetlust jätkata kuni kehtestamiseni, kuid samal kujul seda kehtestada ei või. Seega, detailplaneeringu vastuvõtmine ja edasine menetlemine on teoreetiliselt võimalik, kuid puuduva kooskõlastuseta seda kehtestada ei saa. 3) Kui valitsusasutus tugineb detailplaneeringu kooskõlastamata jätmisel vastuolule õigusaktidega ning see vastuolu ei ole ilmne, siis millised võimalused on kohalikul omavalitsusel detailplaneeringu edasisel menetlemisel – näiteks kas kohalik omavalitsus saab jätta negatiivse kooskõlastuse arvestamata ja lugeda planeeringu kooskõlastatuks, kui tema põhjendab, et valitsusasutuse seisukoht õigusaktidega vastuolu kohta ei ole õige? Juhul, kui kohalik omavalitsus leiab ja suudab veenvalt ära põhjendada, miks tema arvates ei ole viide vastuolule õigusaktiga asjakohane, saab ta vastava arvamuse saata kooskõlastamata jätnud valitsusasutusele, kellel omakorda on õigus neile argumentidele vastata. Seejärel on võimalik asuda läbirääkimistesse, et leida koostöös ametiga sobiv kompromiss, milles toodud tingimuste täitmisel on amet nõus planeeringu kooskõlastama. Samas rõhutame, et kooskõlastamise eesmärk on haldusakti, sh planeeringu, õiguspärasuse tagamine, kuid lõplik vastutus õiguspärasuse eest lasub haldusakti kehtestaval haldusorganil. Lisaks eeltoodule peame vajalikuks märkida, et välisõhus leviva müra piirväärtuse ja sihtväärtuse mõistete ja nende kohaldamise ebaselgusele on juhtinud tähelepanu ka Õiguskantsler2 paludes seadusandjal leida võimalus muuta õigusakte nii, et oleks ühemõtteliselt arusaadav, millisel juhul tuleb kohaldada müra piirväärtust ja millisel juhul müra sihtväärtust. Seni kuni neis küsimustes puudub õigusselgus on ka õigusaktidega vastuolu olemasolu või selle puudumisele viitamine keeruline, mistõttu soovitame leida Terviseametiga kompromisslahendus, mis võimaldaks detailplaneeringu kooskõlastada ja menetlusega edasi minna, et vältida pikki kohtuvaidlusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heddy Klasen osakonnajuhataja Ele Kutti [email protected] 2 Õiguskantsleri 21.04.2023 kiri nr 7-4/230171/2302191, https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/V%C3%A4lis%C3%B5hus%20leviva%20m %C3%BCra%20sihtv%C3%A4%C3%A4rtuse%20kohaldamise%20tingimused.pdf 2