Pärnu jõe teemaplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõude esitamine arvamuse andmiseks

Riigi Kinnisvara AS Meie 28.06.2023 nr 15-2/4647-1 [email protected] * Pärnu jõe teemaplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõude esitamine arvamuse andmiseks Esitame Teile arvamuse andmiseks Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ (edaspidi teemaplaneering) ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõud. Planeeringuala hõlmab Pärnu jõge alates Kurgjast kuni suubumiseni merre, Sauga jõge alates Sauga kalurikülast (Fishing Village) kuni suudmeni ning Reiu jõge raudteesillast (Reiu vabaõhulava) suudmeni. Planeeringualasse on haaratud jõe vee- ja kaldaalad Pärnu linnas ning Tori ja Põhja-Pärnumaa valdades. Teemaplaneeringu koostamise peamine eesmärk on määrata terviklikult Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused, arvestades riiklikke ning kohalikke huvisid. Teemaplaneeringus antakse lahendused Pärnu, Reiu ja Sauga jõgede ning kaldaala kasutamiseks maakonnaplaneeringu täpsusastmes ja seatakse suunised ning tingimused kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks. Vastavalt planeerimisseaduse § 57 lõikele 3 võib maakonnaplaneeringu (sh maakonna teemaplaneeringu) koostamisse kaasata isikud, kelle huve planeering võib puudutada. Teemaplaneeringu koostamisse kaasatakse personaalselt kinnistute omanikud, kelle huve planeeringuga seatavad suunised ja tingimused võivad tulevikus puudutada järgmiste teemade lõikes. 1. Teemaplaneeringuga antakse suunis kaaluda kohalike omavalitsuste ja Transpordiameti koostöös laevatatava ala pikendamist Sauga jõel kuni Kaluriküla sadamani. Suunised laevatee pikendamiseks on kajastatud teemaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.6.2 „Laevatatavad jõed“. Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõikele 2 on kallasraja laius laevatatavatel veekogudel kümme meetrit ning teistel veekogudel neli meetrit. Arvestades, et laevatatava ala pikendamine tulevikus toob jõe äärsetele kinnistutele kaasa kallasraja vööndi laienemise, kaasatakse teemaplaneeringu koostamisse Sauga jõega külgnevate kinnistute omanikud. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 2. Teemaplaneeringuga on seatud tingimus tagada Jõesuu ja Vihtra külakeskustes rippsildadele avalik juurdepääs ja sildade avalik kasutus. Suunised ja tingimused sildade arendamiseks on kajastatud teemaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.6.6 „Sillad ja jõe ületuskohad“. Arvestades planeeringu lahendust kaasatakse teemaplaneeringu koostamisse nende kinnistute omanikud, mille kaudu on võimalik rippsildadele juurde pääseda. 3. Teemaplaneeringuga on määratud maalises piirkonnas veeskamiskoha vajadusega asulad ning seatud tingimus kaaluda veeskamiskohtade kavandamist Tori alevikus ja Jõesuu, Vihtra, Suurejõe ning Kurgja külades paiknevate sildade juures. Suunised ja tingimused veeskamiskohtade arendamiseks on kajastatud teemaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.6.3 „Veeskamiskohad ja sildumisalad“. Arvestades planeeringu lahendust kaasatakse teemaplaneeringu koostamisse sildadega külgnevate kinnistute omanikud. 4. Teemaplaneeringuga on määratud piirkonnad, kuhu on vajalik kavandada veeskamiskoht merele pääsuks ja jõepääste korraldamiseks. Suunised ja tingimused veeskamiskohtade arendamiseks on kajastatud teemaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.6.3 „Veeskamiskohad ja sildumisalad“. Arvestades planeeringu lahendust kaasatakse teemaplaneeringu koostamisse merele pääsu vajadusega piirkonda ning jõepääste vajadusega piirkonda jäävate kinnistute omanikud. 5. Teemaplaneeringuga kavandatakse puhkealade võrgustik, mille moodustavad puhkevõrgustiku sõlmpunktid, puhke- ja peatuskohad ning erinevad puhketeed. Puhkevõrgustiku sõlmpunktideks on määratud Kurgja - Särghaua, Suurejõe külakeskus, Vihtra külakeskus, Jõesuu külakeskus, Tori alevi keskus, Sindi linna keskus, Reiu jõe suudmeala ja Pärnu linn. Puhke- ja peatuskohtadeks on määratud Veteranide park, Niidu parkmets, Tammiste mõisa alune aas, Vana-Sauga mõisapark, Taali metskond ja Taali mõis ning Pulli kiviaja asulakoht. Suunised ja tingimused puhke- ja peatuskohtade arendamiseks on toodud teemaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.2.2.3 „Puhkevõrgustiku sõlmpunktid, puhke- ja peatuskohad“. Arvestades planeeringu lahendust kaasatakse teemaplaneeringu koostamisse puhke- ja peatuskohtadesse ning puhkevõrgustiku sõlmpunktidesse jäävate ning puhkevõrgustiku arendamise seisukohast oluliste kinnistute omanikud. 6. Teemaplaneeringuga määratakse linnalises piirkonnas Pärnu jõe puhkeväärtuslik ala ja seatakse tingimus kavandada jõe puhkeala sidususe parandamiseks katkematu puhkeotstarbeline ühendus, ehk jõe puhketee. Suunised ja tingimused puhkealade võrgustiku arendamiseks on toodud teemaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.2.1 „Puhkealade võrgustik linnalises piirkonnas“. Arvestades planeeringu lahendust kaasatakse teemaplaneeringu koostamisse puhketee sujuvaks ühendamiseks vajalike kinnistute omanikud. 7. Teemaplaneeringu koostamisel on analüüsitud Pärnu maakonna planeeringuga ja kohalike omavalitsuste planeeringutega kavandatud kergliiklusteede võrgustikku ja määratud olulisemad ühendused võrgustiku täiendamiseks arvestades seoseid jõega. Suunised ja tingimused kergliiklusteede võrgustiku arendamiseks on toodud 2  teemaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.6.7 „Kergliiklusteede võrgustik“. Arvestades teemaplaneeringu lahendust kaasatakse teemaplaneeringu koostamisse kergliikluse sujuva ühenduse kavandamiseks vajalike kinnistute omanikud. Samuti võrguvaldajad, kuna kergliikluse põhimõtteline ühendus kattub lõiguti kaitsevööndite alaga. Linnalises piirkonnas on lahendused täiendavalt esitatud tsoonide kaupa ja kajastatud seletuskirja peatükis 3.1.2 „Jõe ja kaldaala ruumilise arengu suunised ja tingimused linnalises piirkonnas“ koos lahendust illustreerivate skeemidega. Teemaplaneering ei ole otseseks aluseks ehitusprojekti koostamisele, sellega antakse suunised ja tingimused üldplaneeringu koostamiseks. Konkreetseks ehitustegevuseks määratakse tingimused kohaliku omavalitsuse planeeringu või projekteerimistingimustega, lähtuvalt õigusaktides ettenähtust. Samuti ei ole teemaplaneering oma üldisest täpsusastmest tulenevalt aluseks maade omandamisele või avalikku kasutusse määramisele. Täpsemalt on teemaplaneeringu elluviimine kajastatud seletuskirja peatükis 5. Planeeringumaterjal koos lisadega on kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehel, alajaotuse all – planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõude kooskõlastamine ja arvamuse küsimine. Kui soovite planeeringulahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohta esitada arvamusi, palume edastada need hiljemalt 11.08.2023. Kuni 30. juunini palume arvamused esitada Rahandusministeeriumi e-posti aadressile [email protected], alates 1. juulist palume arvamused saata Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: Planeeringualal paiknevate kinnistute omanikud Merilin Rosenberg 5804 1423 [email protected] 3