Riigihangete vaidlustuskomisjon 28 . 0 6 .202 3 edastatud e-postiga
[email protected] Riigihange nr 263306 Vaidlustaja: ATEMO OÜ R egistrikood 16161314 Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Kristina Laarmaa Advokaadibüroo Laarmaa Tel 5216660 e-post:
[email protected] Hankija: Riigimetsa Majandamise Keskus R egistrikood 70004459 e-post :
[email protected] Kolmas isik: Nordpont OÜ R egistrikood 12583892 e-post:
[email protected] VAIDLUSTAJA SEISUKOHT KOLMANDA ISIKU TAOTLUSELE AVALDADA VAIDLUSTAJA ÄRISALADUST SISALDAVAD ANDMED 27.06.2023 e-kirjas teavitas VAKO vaidlustajat, et kolmas isik on esitanud järgmise taotluse: Esitada Nordpont OÜ’le ATEMO OÜ poolt riigihankes 263306 esitatud hankepass ning kogu muu info ja dokumentatsioon, mida ATEMO OÜ on enda tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamiseks Riigimetsa Majandamise Keskusele esitanud (sh teise isiku, kelle varasemale kogemusele on tuginetud, hankepass), täidetud vorm 2 „Hankelepingu täitmisel osalevate alltöövõtjate andmed“ ja täidetud vorm 3 „Kvalifitseerimisel tuginetava ettevõtja andmed ja nõusolek“. Esitada Nordpont OÜ’le Riigimetsa Majandamise Keskuse 08.06.2023. a käskkirja nr 1-47.2810/5 lisa 1, millest nähtuvad ATEMO OÜ kvalifitseerimata jätmise põhjendused. Pärast taotluse punktis 1 esitatud andmete Nordpont OÜ’le edastamist määrata kolmandale isikule mõistlik tähtaeg, mille jooksul on võimalik esitada täiendavaid selgitusi, taotlusi ja dokumente. VAKO teate kohaselt on Kolmas isik põhjendanud oma taotlust eeltoodud dokumente saada eelkõige Euroopa Kohtu 17.11.2022. a lahendiga nr C-54/21. VAKO on palunud vaidlustajal esitada oma seisukoht kolmanda isiku taotluse suhtes hiljemalt 28.06 kell 14.00. Vaidlustaja palub kolmanda isiku taotluse jätta rahuldamata . Vaidlustaja on nii eelnevas vaidlustusmenetluses kui ka Hankijale 16.06.2023 riigihangete registris saadetud teate kohaselt käsitlenud Vaidlustaja kvalifitseerimise kohta esitatud kõiki andmeid Vaidlustaja ärisaladusena. Vaidlustaja jääb sellele seisukohale ka täna ja täiendab eelnevas menetluses (sh VAKO-le 27.06 saadetud e-kirjas) esitatud põhjendusi järgmiselt. Esiteks , puudutab vaidlustusmenetlus kitsalt kvalifitseerimistingimust eelnevate referentslepingute täitmise kohta „ Pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul teostanud looduslikus vooluveekogus ja selle kalda-aladel vähemalt ühe ehitus- või rekonstrueerimistöö, mis vastab järgmistele nõuetele: 1) töö tulemusena valmis või rekonstrueeriti betoonkonstruktsiooniga sild, tamm või pais ning töö üheks osaks on betoneerimistööd, või; 2) töö tulemusena valmis või rekonstrueeriti kalapääs. Juhul kui pakkuja tugineb teise ettevõtte vahenditele esitab pakkuja kvalifitseerimisel tuginetava ettevõtja andmed ja nõusoleku (Lisa 3, vorm 3) .“ ja kvalifitseerimistingimust alltöövõtu osakaalu kohta . Seetõttu puudub Kolmandal isikul õigustatud huvi vaidlustusmenetluses taotleda andmeid laiemas ulatuses, kui Kolmanda isiku huvide kaitsmiseks vaidlustusmenetluses vajalik on. Seega teoreetiliselt saaks Kolmandal isikul olla õigustatud huvi üksnes selliste andmete avaldamiseks vaidlustusmenetluse raames, mis puudutab Vaidlustaja poolt pakkumuses esitatud andmeid eelviidatud kvalifitseerimistingimuse täitmise kohta, mitte hankepassi avaldamiseks tervikuna. Vaidlustaja toonitab ka seda, et vaidlustusest nähtuvalt ei ole Hankija kunagi seadnud kahtluse alla seda, et vaidlustaja pakkumuses nimetatud alltöövõtja hankepassis nimetatud referentsleping täidab vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse sisuliselt (s.t. Hankija ei ole kahtluse alla seadnud seda, et alltöövõtja täidab kvalifitseerimistingimuses esitatud nõuded eelneva ehitustöö kogemuse kohta) – seega puudub Kolmandal isikul ka mistahes õiguspärane huvi saada vaidlustusmenetluses infot selle kohta, millisele alltöövõtja referentslepingule on vaidlustaja tuginenud. Nähtuvalt vaidlustusest on hankija ainus etteheide vaidlustajale olnud hoopis see, et hankija ei pea alltöövõtja rolli hankelepingu täitmisel ja alltöövõtu osakaalu piisavaks . Seega teoreetiliselt saaks kolmandal isikul olla huvi vaid selle vastu, et teada saada alltöövõtja rolli hankelepingu täitmisel ja planeeritud alltöövõtu osakaalu. Teiseks , on andmed selle kohta, millise alltöövõtja näitajatele kõnealuse kvalifitseerimistingimuse täitmiseks tuginetakse ja milline on alltöövõtja roll hankelepingu täitmisel, vaidlustaja ärisaladus. Vaidlustaja jääb eelnevalt avaldatu juurde, et alltöövõtja isik, alltöövõtja roll hankelepingu täitmisel ja alltöövõtu osakaal on vaieldamatult ettevõtja ärisaladuseks, sest need täidavad EKTÄS § 5 lg 2 eeltingimusi . Teave selle kohta, millised on vaidlustaja koostööpartnerid ja millised on koostööpartneritega sõlmitud kokkulepete kohaselt koostöö tingimused, sh alltöövõtu osakaal ja alltöövõtja roll hankelepingu täitmisel, ei ole avalikult teadaolev info ja vaidlustaja on selgelt avaldanud soovi kõnealuse info avaldamist vältida. Tegemist on ka selgelt sellise infoga, millel on kaubanduslik väärtus salajasuse tõttu – ettevõtjal on äratuntav huvi varjata oma koostööpartnerite isikuid ja nendega sõlmitud kokkulepete sisu vältimaks seda, et konkurendid teevad koostööpartneritele konkureerivaid koostööettepanekuid või nö ostavad nad üle. Alltöövõtja roll hankelepingu täitmisel ja alltöövõtu osakaal on ettevõtja sisemist töökorraldust puudutav tundlik ärilise väärtusega info. Eelnevat arvestades on ärisaladuseks hankepassis, vormidel 2 ja 3 ning selgitustaotlustes ning vaidlustaja vastustes selgitustaotlustele, samuti vaidlustatud hankija otsuse lisas 1 sisalduvad kõik andmed selle kohta, mis võimaldavad tuvastada alltöövõtja isiku (sh hankepassis sisalduvad andmed nn referentslepingu viitenumbri kohta, mis võimaldavad tuvastada alltöövõtja isiku), alltöövõtu osakaalu ja alltöövõtja rolli hankelepingu täitmisel. Kolmandaks , VAKOl puudub vaidlustaja hinnangul pädevus otsustada vaidlustaja eest seda, kas ja millises ulatuses on tegemist ärisaladusega. Vaidlustaja viitab VAKO otsusele vaidlustusasjas 103-18/196785, mille p 8.3 on sedastatud: „ Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et tulenevalt RHS § 111 lg-st 5 ja KonkS § 63 lg-st 1 on pakkujal õigus määrata pakkumuses esitatud teave, RHS- is ettenähtud ulatuses, oma ärisaladuseks ning vaidlustuskomisjoni pädevuses ei ole anda hinnanguid sellele, kas mingi teabe ärisaladuseks tunnistamine on põhjendatud või mitte.“ See järeldus on asjakohane ka tänases päevas. VAKO pädevus piirdub RHS sätete rikkumise tuvastamisega. Kui kolmas isik leiab, et tal on õigus nõuda juurdepääsu vaidlustaja kvalifitseerimist puudutavale infole, siis tulnuks selline taotlus esitada hoopis Andmekaitse Inspektsioonile avaliku teabe seaduses sätestatud korras (RHS § 1 lg 2). Hankija ei ole käesoleval juhul teinud ka otsust ärisaladuse avaldamisest keeldumise kohta, mis võiks teoreetiliselt olla vaidlustatav VAKO-s ja millise otsuse vaidlustamisõigus võiks teoreetiliselt kolmandal isikul olla. Neljandaks , isegi kui VAKO leiab, et kolmanda isiku taotluse lahendamine vaidlustaja ärisaladuse avaldamiseks on VAKO pädevuses (millega vaidlustaja ei nõustu) , siis senises vaidlustuspraktikas on juurdunud seisukoht, et hankija ja vaidlustuskomisjon peavad kaitsma pakkuja ärisaladust ka siis, kui pakkuja ei ole teavet ärisaladusena pakkumuses määratlenud, ent on hilisemas menetluses sellele siiski tuginenud (VAKO otsused 49-18/191509, 30-21/220308, 93-21/228399, 56-22/241992). Ka on kohtupraktikas korduvalt kinnitust leidnud, et huvi ärisaladuse kaitse suhtes kaalub üles menetlusosaliste huvi vastavate dokumentidega tutvuda (Tln RK lahend 3-19-2345, Tln RK 16.12.2020 lahend 3-20-924, Tln RK 22.02.2022 lahend 3-21-2664) ning kolmanda isiku menetluslike õiguste piiramine on kompenseeritav VAKO ja kohtute uurimiskohustusega menetluse läbiviimisel . Eelnevat arvestades palun jätta Kolmanda isiku taotlus Vaidlustaja ärisaladust sisaldavate andmete avaldamiseks rahuldamata. Lugupidamisega Kristina Laarmaa Vandeadvokaat Vaidlustaja volitatud esindaja