Küsimused seoses Krediidiasutuste seaduse §-i 87 lõikes 52 sätestatud kohustuste täitmisega.

Saatja: Katrin Talihärm <[email protected]> Saadetud: 27.06.2023 12:49 Adressaat: <"RAM Info"> Teema: väljaläinud kiri Manused: image001.png; PL RM-le 27.06.2023.asice Katrin Talihärm Eesti Pangaliit T +372 611 6569 M +372 50 60701 Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 Tallinn, 10122 [email protected] Meie: 27.06.2023 nr 28 Küsimused seoses Krediidiasutuste seaduse §-i 87 lõikes 52 sätestatud kohustuste täitmisega. Pöördume Teie poole saamaks seisukohta seoses krediidiasutuste seaduse täiendamisega §-i 87 uue lõikega 52, mille kohaselt on krediidiasutusel kohustus rakendada meetmeid makse- ja arveldussüsteemi usaldusväärsuse hindamiseks, mille liige ta otseselt või kaudselt on. Makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu seletuskirja § 30 (Krediidiasutuste seaduse muutmine) selgitab Krediidiasutuste seaduse §-i 87 täiendamist järgmiselt: „Krediidiasutusel on kohustus arveldusteenuste kasutamisega kaasnevaid riske hinnata ka praegu, kuid seaduse tasandil ei ole arveldamisega ja arveldussüsteemis osalemisega seotud kohustusi täpsemalt määratletud. Krediidiasutuste õigused ja kohustused arveldusteenuste kasutamisel lepitakse kokku vastava arveldussüsteemiga liitumisel ja need kajastuvad ka arveldussüsteemi reeglites. Uue lõikega nähakse krediidiasutusele kohustus rakendada meetmeid hindamaks arveldussüsteemi, mille liikmeks ta otseselt või kaudselt on, usaldusväärsust ja liikmeks olemisega kaasnevat mõju makse- ja arveldusteenuste toimimisele. Samuti peab pank rakendama meetmeid, et tagada makse- ja arveldussüsteemi liikmeks olemise tingimuste täitmine ja pideva juurdepääsu makse-ja arveldusteenustele ja et tema osalemine arveldussüsteemis ei kahjusta klientide huve ega arveldussüsteemi järjepidevat toimimist. Need põhimõtted on olulised ka makse- ja arveldusteenuste suhtes, mis on krediidiasutusele vajalikud elutähtsa teenuse osutamiseks.“ Eesti Panga seaduse kohaselt (§ 242 Maksesüsteemide järelevaatamine) on makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamine Eesti Panga ülesanne. Järelevaatamisega analüüsib Eesti Pank makse- ja arveldussüsteemide ülesehitust ja toimimist, tuvastab süsteemides olevad riskid, teeb soovitusi riskide vähendamiseks ja jälgib soovituste täitmist. Järelevaatamisel tugineb Eesti Pank makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamise raamkavale 1, mille kohaselt on järelevaatamise eesmärk säilitada ja vajaduse korral kasvatada järelevaadatavate süsteemide toimekindlust, tõhusust ja usaldusväärsust. 1 Makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamise raamkava, arvutivõrgus kättesaadav siit: https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/files/Maks esysteemid/et/jarel evaatamine/makse_ja_arveldussusteemide_jarel evaatamise_raamkav a_04.03.2019. pdf Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 [email protected] pangaliit.ee On jäänud ebaselgeks, millist lisaväärtust peaksid andma krediidiasutuste poolt läbiviidavad usaldusväärsuse hindamised, kui samaväärset analüüsi teostab Eesti Pank vastavalt makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamise raamkavale. Krediidiasutused on kesksete makse- ja arveldussüsteemide kasutamisel arvestanud riiklike institutsioonide poolt läbiviidavate analüüsidega, kus muuhulgas hinnatakse usaldusväärsust. Saame aru ja nõustume, et krediidiasutused peavad talitluspidevuse planeerimisel arvestama võimalusega, et erinevate partnerite, sh makse- ja arveldussüsteemide, teenus pole kättesaadav. Murekohaks on, millist põhjalikkust oodatakse krediidiasutustelt usaldusväärsuse hindamise juures, kas ning millisel määral krediidiasutused on võimelised mõistliku pingutuse juures sellist analüüsi tegema. Ühtlasi on ebaselge, mida eeldatakse krediidiasutustelt kui makse- või arveldussüsteemi hindamisel tuvastab krediidiasutus ebakõlasid või negatiivset tulemit usaldusväärsuse osas. Kas Eesti Pank on valmis jagama krediidiasutustega enda poolt teostatud usaldusvääruse hindamise tulemusi? Kui ei, siis kas (arvestades lisandunud sätte eesmärki tagada maksete toimivus ning mittesõltuvus ebausaldusväärsetest teenusepakkujatest) oleks selline olukord mõistlik, kus järelevaatajal on kahtlusi makse- ja arveldussüsteemi teenuse pakkuja suhtes, kuid seda infot ei jagata teenuse saajatega? Eelpool toodust on tõusetunud järgnevad küsimused, millele ootame teie tagasisidet: 1) Mis on Krediidiasutuste seaduse §-i 87 lõikes 52 toodud kohustuste eesmärk? 2) Milliste meetmete rakendamist eeldatakse, et hinnata makse- ja arveldussüsteemi usaldusväärsust, mille liikmeks krediidiasutus otseselt või kaudselt on? Küsimuste korral oleme meeleldi valmis vastama ning täiendavalt selgitama. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Talihärm Tegevdirektor