Hankija vastus

V.a. Taivo Kivistik Riigihangete vaidlustuskomisjon Edastatud digitaalselt allkirjastatuna aadressile [email protected] 27. juunil 2023 HANKIJA VASTUS VAIDLUSTUSELE Riigihange: Keila Pargi tn 2 koolihoone projekteerimis- ja ehitustööd (viitenumber 266073) Vaidlustuse esitaja: Aktsiaselts Megaron-E Registrikood: 10364157 Kadaka tee 3/2, 10621 Tallinn [email protected] Esindaja: Kristjan Mark, juhatuse liige Hankija: Aktsiaselts Keila Vesi Registrikood: 10221854 Ehitajate tee 7, 76606 Keila linn [email protected] Esindaja: Vandeadvokaat Diana Minumets Advokaadibüroo LEXTAL Rävala 4, 10143 Tallinn E-post: [email protected] HANKIJA TAOTLUSED: 1. Jätta AS Megaron-E vaidlustus RHAD „Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused“ osa C punktis 1 sätestatud kvalifitseerimise tingimuse peale rahuldamata; ja 2. Jätta menetluskulud AS Megaron-E kanda. I SISSEJUHATUS 1. Vaidlustuskomisjoni menetluses on Aktsiaselts Megaron-E (edaspidi: vaidlustaja) 21.06.2023 vaidlustus Aktsiaselts Keila Vesi (edaspidi: hankija) avatud hankemenetlusega riigihanke „Keila Pargi tn 2 koolihoone projekteerimis- ja ehitustööd“ (viitenumber 266073; edaspidi: Riigihange) riigihanke alusdokumentide (edaspidi: RHAD) peale.  LEXTAL 2. Vaidlustuse kohaselt on RHAD „Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused“ osa C punktis 1 sätestatud kvalifitseerimise tingimus (edaspidi: vaidlustatud tingimus) õigusvastane järgmistes aspektides: a. osas, milles pakkuja varasemate ehitustööde tegemise kogemust on sisustatud läbi ehitise kasutusotstarbe. Vaidlustaja hinnangul ei ole ehitise kasutusotstarve asjakohane referentsobjektide piiritlemise alus; ning b. osas, milles hankija on nõudnud pakkujalt viimase 5 aasta jooksul vähemalt kahe 4000 m2 netopindalaga ehitusobjekti ehitamise kogemuse olemalu. Vaidlustaja hinnangul oleks proportsionaalne nõuda kahe 1500 m2 objekti ehitamise kogemust. 3. Vaidlustuskomisjoni 21.06.2023 teate kohaselt tuleb hankijal esitada vaidlustuse osas vastus hiljemalt 27.06.2023, mistõttu on käesolev vastus esitatud tähtaegselt. 4. Käesolev on hankija vastus vaidlustusele. Hankija ei pea vaidlustust esitatud kujul põhjendatuks ning palub jätta selle rahuldamata. Hankija põhjendab oma seisukohta järgnevalt. II HANKIJA SEISUKOHT VAIDLUSTUSE OSAS 2.1 Referentsobjekti kasutusotstarve Vaidlustaja ei ole põhistanud enda õiguste rikkumist 5. Vaidlustaja hinnangul ei ole vaidlustatud tingimus õiguspärane osas, milles hankija on sisustanud varasemate ehitustööde teostamise kogemust läbi Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusega nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” (edaspidi: Määrus nr 51) kinnitatud ehitise kasutusotstarbe koodide. Vaidlustaja hinnangul ei ole ehitise kasutusotstarve asjakohane ega proportsionaalne referentsobjektide piiritlemise alus, kuna varasemalt ehitatud hoone kasutusotstarve ei näita kuidagi pakkuja oskust teostada Riigihanke esemeks oleva koolimaja ehitustöid. Hankija vaidlustajaga ei nõustu. 6. Esiteks soovib hankija rõhutada, et vaidlustaja ei ole vaidlustuses selgitanud, kuidas vaidlustatud tingimuses varasema ehitustööde teostamise kogemuse sidumine ehitatud hoone kasutusotstarbega rikuks tema õiguseid, st võimalusi hankemenetluses osaleda. RHS § 185 lg-st 1 lähtuvalt eeldab RHAD vaidlustamine aga seda, et vaidlustatav tingimus rikuks vaidlustaja õigusi või kahjustaks tema huve.1 Vaidlustaja on küll pidanud kasutusotstarbe kasutamist referentsobjekti piiritlemise alusena asjakohatuks, kuid ei ole vaidlustuses väitnud, et Riigihanke esemeks olevate tööde kogemuse tõendamiseks teostatud ehitusobjekti kasutusotstarbele viitamine ise piiraks vaidlustaja võimalusi Riigihankes osaleda. 7. Et vaidlustaja õigusi ei riku pelgalt kasutusotstarbe kasutamise fakt referentsobjekti sisustamise alusena, näitab ka vaidlustaja poolt hankijale 19.06.2023 teabevahetuse kaudu esitatud ettepanekust täiendada vaidlustatud tingimust nii, et hankija aktsepteeriks refentsobjektina ka kasutusotstarbe koodidega 12300 (kaubandus- ja teenindushooned) ning 11200 (kortermajad) hoonete ehitamisel saadud kogemust. Eelnevast nähtub, et vaidlustatud tingimus 1 VAKO nr 61-18/192746, p 15; 85-19/209780, p 15. 2  LEXTAL olnuks vaidlustajale sobilik juhul, kui see sisaldaks vaidlustaja poolt soovitud kasutusotstarvete gruppidesse kuuluvate hoonete ehitamise kogemust. 8. Seega isegi, kui vaidlustaja peab vaidlustatud tingimuses varasema ehitustöö kogemuse sisustamisel kasutusotstarbest lähtumist asjakohatuks või põhjendamatuks, puudub alus vaidlustuse rahuldamiseks selles osas põhjusel, et vaidlustaja ei ole põhistanud ära oma õiguste rikkumist. Kasutusotstarbe kaudu varasema objekti sisustamine on kohane ja levinud viis varasema ehitusobjekti kirjeldamiseks 9. Vaidlustaja poolt esitatud etteheited Määruses nr 51 sätestatud kasutusotstarvete kasutamise asjakohatuse osas on põhjendamatud ka oma sisult. 10. Nimelt RHS § 101 lg 1 punkt 1 annab hankijale diskretsiooni nõuda pakkujalt hankija poolt määratletud tunnustele vastavate ehitustööde teostamise kogemuse olemasolu. Kuna sätte sissejuhatavast lauseosast nähtuvalt peab hankija lähtuma viidatud ehitustööde kindlaksmääramisel hankelepingu alusel ostetavate asjade, tellitavate teenuste või ehitustööde olemusest, kogusest ja kasutusviisist, siis on sättes eelkõige silmas peetud riigihanke objektiks olevate töödega sarnaste ehitustööde teostamisel omandatud kogemust. 11. Kuna sarnastele ehitusobjektidele on omased sarnased ehitustööd: nii tööde ülesehituselt, etappidelt, tööde liikidelt, nõutelelt ja keerukuselt, siis on RHS § 101 lg 1 punkti 1 alusel pakkuja varasemale kogemusele nõuete kehtestamisel põhjendatud nõuda pakkujalt kogemust, mis oleks omandatud Riigihanke esemeks olevalt sarnase ehitusobjekti ehitamiselt. 12. Kuna Määrusega nr 51 sätestatud hoone kasutusotstarve näitab konkreetselt ehitatud hoone kasutusviisi ning võimaldab seda hoonet selle näitaja kaudu teistest lihtsasti eristada, on hoone kasutusotstarbe kasutamine igati kohane viis Riigihanke objektiga sarnaste hoonete sisustamiseks ja määratlemiseks. Kuigi põhimõtteliselt on võimalik RHS § 101 lg 1 punkti 1 alusel kehtestatavas kvalifitseerimise tingimuses sarnaseid ehitusobjekte kirjeldada ja sisustada ka muul viisil (näiteks lihtsalt sarnaste objektide loetlemise ja kirjeldamise kaudu), ei tähenda eelnev seda, et hankija poolt sarnase ehitusobjekti kirjeldamiseks kasutatud kasutusotstarbest lähtumine oleks seepärast automaatselt ebasobiv või õigusvastane. Vaidlustajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et hankija sisustaks kvalifitseerimise tingimusi just tema soovitud viisil, kui hankija poolt kehtestatud tingimused vastavad RHS § 98 lg 1 nõutu kohaselt hankelepingu esemele ja on proportsionaalsed. 13. Liiatigi on ehitustööde hankepraktikas, sh koolimajade ehitusega seotud riigihangetes, kasutusotstarvete kasutamine ka peamiseks ja üldlevinud aluseks RHS § 101 lg 1 punkti 1 alusel kehtestatava kvalifitseerimise tingimuse sisustamiseks. Nii näiteks on hankijad sisustatud RHS § 101 lg 1 punkti 1 alusel kehtestatud kvalifitseerimise tingimustes sarnaseid ehitusobjekte läbi kasutusotstarvete järgmistes koolimaja rekonstrueerimise ja ehitamise hangetes: • Kuressaare Vanalinna Kooli rekonstrueerimine (riigihanke viitenumber: 262089) • Kuressaare Hariduse Kooli rekonstrueerimine (riigihanke viitenumber: 254948) • Tallinna Muusikakooli rekonstrueerimine (riigihanke viitenumber: 226310) • Lasnamäe Põhikooli rekonstrueerimine (riigihanke viitenumber: 214486) • Tallinna Tondi Põhikooli rekonstrueerimine (riigihanke viitenumber: 201832) 3  LEXTAL • Rannu kooli rekonstrueerimine (riigihanke viitenumber: 230218) • Kärdla Põhikooli ehitustööd (riigihanke viitenumber: 234303) • Jõhvi Põhikooli ehitustööd (riigihanke viitenumber: 229479) • Haapsalu Linna Algkooli ehitustööd (riigihanke viitenumber: 228673) • Haapsalu Põhikooli ehitustööd (riigihanke viitenumber: 207115) 14. Eelnevast nähtub, et vaidlustatud tingimuses kasutusotstarbele viitamine ei ole iseenesest RHS § 98 lg 1 mõistes asjakohatu viis RHS § 101 lg 1 punktis 1 alusel kehtestatava kvalifitseerimistingimuse sisustamiseks. Igal juhul ei ole hankija varasemalt ehitatud sarnase hoone määratlemisel Määruse nr 51 sätestatud kasutusotstarvetest lähtumisega ilmset diskretsiooniviga toime pannud. Vaidlustatud tingimuse proportsionaalsus 15. Hankija ei nõustu vaidlustajaga ka selles, et pelgalt Määruses nr 51 sätestatud kasutusotstarvetele viitamine RHS § 101 lg 1 punktis 1 sätestatud varasemate ehitustööde kogemuse sisustamisel tooks iseseisvalt kaasa vaidlustatud tingimuse ebaproportsionaalsuse. 16. Nagu hankija on eespool selgitanud, on ehitatud hoone kasutusotstarbe järgi võimalik lihtsasti ja mugavalt eristada hooneid, mis olema kasutusviisilt ja olemuselt on sarnased Riigihanke objektiks oleva koolimaja objektiga. Just sellel põhjusel on kasutusotstarvetele viitamine ka ehitustööde (sh koolide ehitustööde) hankepraktikas põhiliselt kasutatavaks aluseks RHS § 101 lg 1 punktis 1 tuleneva sarnase ehitusobjektiga seotud kogemuse sisustamiseks. Seda on hankija ka käesoleval juhul teinud. 17. Hankija on RHS § 3 sätestatud konkurentsi ärakasutamise ning proportsionaalsuse põhimõtteid silmas pidades aktsepteerinud vaidlustatud tingimuses küllaltki suure spektriga avalike hoonete ehitamisel saadud kogemust, st ei ole piiranud varasema kogemuse nõuet kitsalt kasutusotstarbe koodi nr 12630 all loetletud haridus-ja koolimajade hoonete ehitamisel saadud kogemusega. Nimelt vaidlustatud tingimuse kohaselt sobib referentsobjektiks iga järgneva kasutusotstarbega hoone ehitamisel saadud kogemus: 12200 Büroohooned 12201 Büroohoone 12600 Meelelahutus-, haridus- tervishoiu- ja muud avalikud hooned 12610 Meelelahutushooned 12611 Teater, kino, kontserdi- ja universaalsaalide hoone 12615 Klubi, rahvamaja 12616 Tantsusaal, diskoteek, ööklubi 12617 Kasiino 12618 Loomaaia või botaanikaaia hoone 12619 Muu meelelahutushoone 12620 Muuseumi- ja raamatukoguhooned 12621 Muuseum, kunstigalerii 12623 Raamatukogu 12624 Arhiiv 12630 Haridus- ja teadushooned 12631 Koolieelne lasteasutus (lastesõim, -aed, päevakodu, lasteaed-algkool) 12632 Põhikooli või gümnaasiumi õppehoone 12633 Kutseõppeasutuse õppehoone 12634 Ülikooli, rakenduskõrgkooli õppehoone 12635 Teadus- ja metoodikaasutuse hoone 12639 Muu haridus- või teadushoone 4  LEXTAL 12640 Haiglad ja muud ravihooned 12641 Haigla 12643 Kinnipidamiskoha haigla 12644 Ambulatoorse arstiabi osutamise hoone 12645 Sanatoorium, spaa 12646 Veterinaarkliinik 12649 Muu tervishoiuhoone 12650 Spordihooned 12651 Spordihall, võimla 12653 Siseujula 12654 Jäähall 12655 Maneež 12656 Lasketiiru hoone 12659 Muu spordihoone 18. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peavad tingimused lähtuma riigihanke eesmärkidest, olema kohased, vajalikud ja mõõdukad. Eelkõige tuleb RHAD vaidlustamise korral kontrollida, et hankija kehtestatud tingimused ei oleks ilmselgelt asjakohatud või meelevaldsed.2 Nagu eelmisest punktist nähtub, on hankija sisustanud vaidlustatud tingimuses Riigihanke objektiga sarnaseid hooneid laialt ning aktsepteerinud mitmete kasutusotstarvetega ühiskondlike hoonete ehitamisel omandatud kogemust. Seega ei ole hankija enda hinnangul vastavate nõuete vastu eksinud ega konkurentsi põhjendamatult piiranud. Kuna hankija ei ole piiranud käesolevas hankes varasemat kogemust kitsalt ühe kasutuskoodiga ehitise ehitamisega (st spetsiifiliselt ühe kasutusotstarbega objektilt saadud kogemusega), vaid on kasutanud neid koode „sarnaste objektide“ sisustamiseks, siis ei ole praegusel juhul kohane ka vaidlustaja viide VAKO varasemale praktikale, mille kohaselt on kasutusotstarbe alusel kogemuse piiramine põhjendatud juhul, kui kasutusotstarbest tulenevalt on kehtestatud erinõudeid ehitamiseks. 19. Kuna vaidlustuse kohaselt häirib vaidlustajat asjaolu, et hankija on sisustanud varasemate ehitustööde kogemust läbi hankija poolt sarnaseks peetavate hoonete kasutusotstarvete, tähendaks vaidlustajaga nõustumine sisuliselt seda, et hankijal puudub üldse Riigihankes õigus määrata, millise kasutusviisiga (millist tüüpi) hoone ehitamiselt on pakkuja oma varasema ehitustööde teotamise kogemuse omandatud. Eeltoodu on aga selges vastuolus RHS § 98 lg 1 ja § 101 lg-s 1 hankijale kehtestatud diskretsiooniga ning põhimõttega, mille kohaselt on hankijal õigus lähtuda varasema kogemuse nõudmisel just hankelepingu esemest, st sarnasusest hankelepingu esemega. Ka õiguskirjanduses on selgitatud, et varasemate lepingute täitmise kogemuse osas võib olla asjakohane nõuda kogemust just vastavat liiki hoonete või maanteede ehitamise alal.3 20. Samuti on vaidlustaja sellekohane seisukoht vastuolus senises kohtupraktikas juurdunud seisukohtadega, mille kohaselt ei eelda RHS § 3 sätestatud konkurentsi efektiivse ärakasutamise üldpõhimõte seda, et hankija peab kehtestama tingimused, mis võimaldaksid pakkumuse esitada võimalikult paljudel isikutel. Hankija ei ole kohustatud konkurentsi tekitama, vaid peab ära kasutama olemasolevat konkurentsi. Asjaolu, et kõik selles valdkonnas tegutsevad ettevõtjad ei suuda täita Hankija poolt kehtestatud tingimusi või peavad neid enda jaoks ebaproportsionaalselt koormavaks ega esita seetõttu pakkumust, ei saa käsitleda konkurentsi piiranguna ning sellest ei tulene Hankija kohustust osta asi või tellida teenus, mida võimalikult suur hulk pakkujaid pakkuda saaks. 4 2 TLN RgKo 24.09.2020 otsus nr 3-20-1202, p 10. 3 M.A. Simovart. M. Parind. Riigihangete seadus: kommenteeritud väljaanne. § 98 lg 1 komm 22. 4 VAKO nr 4-21/229780, p 8.4.3. 5  LEXTAL 21. Samas nõustub hankija vaidlustuses esitatud vaidlustaja seisukohaga, et ehitustööde teostamise oskuste aspektist ei ole põhimõttelist vahet, kas ettevõttel on nt büroohoone või kaubandus- ja teeninduspinna ehitamise kogemus. Kuna mõlema hoone tüübi näol on tegemist avalikkusele suunatud mitteeluhoonetega, mille ehituslik keerukus ja ülesehitus on üksteisele võrdlemisi sarnane (st on teatud määral sarnane ka koolimajaga), siis konkurentsi soodustamise eesmärgil on hankija nõus muutma vaidlustatud tingimust ning täiendama selles sätestatud referentsobjektide kasutusotstarvet ka koodigruppide 12300 (kaubandus- ja teenindushooned) all toodud objektidega. Hankija viib vastava muudatuse RHAD sisse pärast käesoleva vaidluse lõppemist. 22. Küll aga ei ole hankija nõus, et vaidlustatud tingimuse kohaselt aktsepteeritud nö avalike hoonete ehitamisel saadud kogemust tuleks võrdsustada näiteks vaidlustaja poolt teabevahetuses viidatud kasutuskoodiga 11200 (Kahe või mitme korteriga elamud) ehitamisel saadud kogemusega. 23. Seda esiteks põhjusel, et korterelamute ehituslik ülesehitus on võrreldes avalikku funktsiooni täitvate hoonetega üldjuhul lihtsam. Eelkõige on korterelamute tehnilise varustatuse tase võrreldes avalike hoonetega kordades lihtsam: kütte- ja ventilatsiooni – ja valvesüsteemid on oluliselt lihtsama ülesehitusega ning reeglina lokaalselt (st korteri põhiselt) juhitavad, samas kui ühiskondlikes hoonetes peab olema tagatud tsentraalselt juhitav küte, ventilatsioon ning valvehäiresüsteem. Näiteks korterelamutes reeglina ei ehitatagi välja tsentraalset jahutussüsteemi. Nii on ka ilma ehituslikke eriteadmisi omamata võimalik mõista, et üksnes korterelamu ehitamise kogemust omav pakkuja ei oma ilmselt samaväärset kogemust ühiskondlikke hooneid ehitanud ettevõtjaga ning et vastava isiku kvalifikatsioon ning suutlikkus Riigihanke esemeks oleva ühiskondliku hoone – koolimaja – projekteerimiseks ja ehitamiseks ei ole piisav. 24. Teiseks kehtivad ka nö mitteeluhoonetele võrreldes eluhoonete ehitamisega hoopis teised nõuded, mida pakkuja peab oskama sh ka Riigihanke esemeks oleva koolimaja ehitamisel järgida. Vastavad erinõuded on kehtestatud eelkõige arvukates Eesti standardites ning ka näiteks järgmistes õigusaktides: • Nii tuleb avalikkusele suunatud hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tagada Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määruses nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ sätestatud puuetega inimeste ligipääsuks vajalike nõuete ja horisontaalsete ligipääsuteede (nt § 3, § 17, § 18 jne) rajamine hoones, mis korterelamu puhul üldjuhul kohustuslik pole. • Ka tuleohutuslikust aspektist kehtivad nö ühiskondlikele hoonetele rangemad ehituslikud nõuded kui tavapärastele korterelamutele. Näiteks Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 30 nõuab reeglina avalikelt hoonetelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (st kus häire läheb otse valvekeskusesse) olemasolu, samas kui korterite ja elamute (st lisa 1 kohaselt kasutusviisiga I hoonete) puhul on § 29 kohaselt üldjuhul nõutav vaid autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduri olemasolu. Nii näiteks peab ühiskondlikes hoonetes asuvates tualettides (erinevalt korteris asuvast wc-st) olema määruse § 33 lg 2 kohaselt paigaldatud paanikavastane valgustus. Samuti kehtivad hoonetele alates II kasutusviisist (st need ei kehti I kasutusviisiga hooned, milleks on vastava määruse lisa 1 järgi elamud) § 32 lg-s 2 kehtestatud rangemad nõuded väljapääsutee valgustusele. Kuna avalikud hooned on reeglina suurega korruselisuse ja kasutajate arvuga, siis rakenduvad ühiskondlikele hoonetele võrreldes elamuhoonetele ka paljud teised tuleohutuse seisukohalt (laiemad 6  LEXTAL väljapääsuteed, rangemad nõuded kandekonstruktsioonidele jne) erilisemad nõuded. 25. Spetsiaalselt mitteeluhoonete projekteerimisele ja ehitamisele kohalduvad nõuded on kokkuvõtlikult ja teemade kaupa esitatud ka RKAS juhendis „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2021“ (https://nouded.rkas.ee/). Vastav juhend on küll koostatud Riigi Kinnisvara AS enda poolt korraldatavate hangete tehniliste nõuete tarbeks, kuid see juhend on saanud hankepraktikas levinud tehnilise kirjelduse aluseks ka teiste hankijate poolt korraldatavate mitte-eluhoonete projekteerimise ning ehitustööde hankimisel. Ka hankija on käesolevas RHAD Tehnilises kirjelduses teinud vastavast juhendist tulenevad nõuded siduvaks käesoleva Riigihanke alusel tellitavatele töödele (vt Tehnilise kirjelduse p 6.5 ja 7.2.1). Hankeobjektide erinevust näitab seegi, et eluruumi projekteerimisele ja ehitamisele on kehtestatud eraldi nõuded Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 85. 26. Seega igal juhul ei pea hankija eeltoodud asjaoludel põhjendatuks võrdsustada korterelamute ehitamisel saadud kogemust nö avalikkusele suunatud mitteeluhoonete ehitamisel saadud kogemusega. Hankijal on objektiivselt põhjendatud vajadus veenduda, et Riigihanke esemeks olevat koolimaja asub projekteerima ning ehitama pakkuja, kellel on vähemalt koolimajaga sarnaste ühiskondlike hoonete ehitamise kogemus. Üksnes korterelamu ehitamise kogemus seda oskust hankijale piisavalt vajalikul määral ei näita. 27. Seega ei ole vaidlustatud tingimus õigusvastane osas, milles see ei võimalda varasema kogemuse tõendamisel võtta arvesse korterelamute ehitamisega omandatud kogemust. 2.2 Referentsobjekti maht 28. Hankija ei nõustu vaidlustajaga, et vaidlustatud tingimus oleks õigusvastane ka osas, milles see näeb varasema kogemuse nõudena ette kahe sarnase ehitustöö tegemise, mille objekti kogumaht on vähemalt 4000 m2. Kuigi vaidlustaja hinnangul oleks põhjendatud nõuda üksnes 1500 m2 pindalaga referentsobjekti, ei tähenda vaidlustaja poolt hankija kehtestatud tingimusega mittenõustumine koheselt vastava tingimuse ebaproportsionaalsust. Vaidlustaja seisukoht ja etteheited ei põhine seadusel ega ole kooskõlas senise vaidlustuskomisjoni ja kohtute praktikaga. 29. Nagu vaidlustaja on eespool selgitanud, siis annab RHS § 98 lg 1 ning § 101 lg 1 punkt 1 hankijale diskretsiooni kehtestada pakkuja varasemale kogemusele nõudeid, lähtudes seejuures ostetavate ehitustööde olemusest, kogusest ja otstarbest ning võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Samuti on vaidlustaja selgitanud, et senises kohtupraktikas juurdunud seisukohtade järgi ei eelda RHS § 3 sätestatud konkurentsi efektiivse ärakasutamise üldpõhimõte seda, et hankija peab kehtestama tingimused, mis võimaldaksid pakkumuse esitada võimalikult paljudel isikutel.5 30. Praegusel juhul on Riigihanke objektiks koolimaja netopindalaga 4725,9 m2 projekteerimine ning ehitamine. Seega nõue, mille kohaselt peab pakkujal olema kogemus vähemalt 4000 m2 pindalaga hoone ehitamisel, on eeltoodud hanke eseme mahuga igati kooskõlas (on sellest isegi väiksem). 5 VAKO nr 4-21/229780, p 8.4.3. 7  LEXTAL 31. Ka vaidlustuskomisjon on oma praktikas kinnitanud, „et hankelepingu alusel ehitatava ehitisega samas suurusjärgus või antud juhul 54% väiksema ehitise ehitamise kogemus näitab veenvamalt pakkuja võimet hankelepingu täita kui näiteks 30% väiksemate ehitiste ehitamise kogemus.“6 Seega on vaidlustuskomisjon sisuliselt sama ehitusmahuga seotud kogemust puudutavas küsimuses varasemalt leidnud, et hankijal on varasemate ehitustööde kogemusega seotud tingimuste kehtestamisel õigus nõuda, et pakkujal oleks riigihanke esemeks oleva objektiga samas suurusjärgus ehitise ehitamise kogemus. 32. Ka asjaolu, et käesolevas Riigihankes on ehitustööd on jaotatud etappideks (sh et osaliselt), ei tähenda seda, et Riigihanke esemeks olevate tööde kogumahuks on miski muu suurus kui 4725,9 m2. Hankija ei ole ka vaidlustatud tingimuses nõudnud, et kõik vähemalt 4000 m2 pindala puudutavad ehitustööd peaksid olema teostatud ühe etapina või ei tohiks olla liigendatud. 33. Riigihanke esemega samaväärses mahus varasema kogemuse nõudmine on levinud ka ehitustööde, sh koolide ehitamisega seotud, hankepraktikas. Nii näiteks on võrdluses hankeobjekti pindalaga kehtestatud umbes sama mahuga referentsobjekti nõue näiteks järgmistes koolide ehitamisega seotud riigihangetes: • Kärdla Põhikooli ehitustööd (riigihanke viitenumber: 234303), mille esemeks ca 2200 m27 koolimaja ehitustööd: Taotleja/pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul täitnud nõuetekohaselt vähemalt kaks (2) hankeesemele sarnast ehitustööde lepingut. Hankeesemele sarnaseks ehitustööks peab hankija lepingut, mille sisuks oli vähemalt sisekliima tagamisega 2500m2 suletud netopinnaga kasutusotstarbe koodigrupile 12600 (meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- ja muud avalikud hooned) vastava hoone püstitamine, oleva hoone laiendamine toodud mahus või kogu hoone mahus oluline rekonstrueerimine ehitustööde peatöövõtjana. […] • Jõhvi Põhikooli ehitustööd (riigihanke viitenumber: 229479), mille esemeks u 3900 m2 koolimaja8 ehitustööd: Pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul täitnud vähemalt kolm üldehitustööd (ehitustöödeks loetakse majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusega nr 51 kinnitatud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” koodidega: 12100 majutus-ja toitlustushooned või 12600 meelelahutus-, haridus- tervishoiu- ja muud avalikud hooned või 12200 büroohooned, niisuguse tähistusega hoonete püstitamise, laiendamise ja/või kogu hoone mahus rekonstrueerimistööd) ehitustööde peatöövõtjana, millest ühe lepingu ehitustöö teostamise suletud netopind on vähemalt 3000 m2 […]; • Haapsalu Linna Algkooli ehitustööd (riigihanke viitenumber: 228673), mille esemeks koolihoone pindalaga 2179,8 m29: Pakkuja peab olema hanketeate riiklikus riigihangete registris avaldamise kuupäevale eelneva 60 kuu jooksul teostanud vähemalt 2 2000 m² või suurema suletud netopinnaga hoone mahus sarnaseid ehitustöid. Sarnaseks ehitustööks loetakse Majandus- ja taristuministri 02.06.2015. a määrusega nr 51 kinnitatud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ koodidele 12100 majutus- ja toitlustushooned, 12200 büroohooned, 12300 kaubandus- ja teenindushooned, 12400 transpordihooned, 12500 tööstus- ja laohooned, 12600 meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- ja muud avalikud hooned, vastavate hoonete püstitamise, laiendamise ja/või kogu 6 VAKO nr 50-11/123879, p 10. 7 https://vald.hiiumaa.ee/kardla-pohikool 8 https://virupanorama.ee/et/archives/8259 9 eRHR avaldatud Hanke tehniline kirjeldus. 8  LEXTAL hoone mahus rekonstrueerimistööd ehitustööde peatöövõtjana. Kui ehitisel on mitu kasutamise otstarvet, peab nõutud tingimustele vastama ehitise vastavat kasutamise otstarvet omava osa suurus; • Haapsalu Põhikooli ehitustööd (riigihanke viitenumber: 207115), mille esemeks koolihoone pindalaga 5500 m2:10 Pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelneva 60 kuu (alates 30.03.2014 kuni hanketeate eRHR-s avaldamise tähtpäev) jooksul teostanud vähemalt 2 sarnase hoone ehitustööd (rekonstrueerimine või uusehitus) peatöövõtjana. Sarnaseks hooneks loetakse järgmiste kasutusotstarvetega hooneid: hoolekandeasutuse ja ühiselamute hooned, majutus- ja toitlustushooned, büroohooned, meelelahutus-, haridus- tervishoiu- ja muud avalikud hooned (näiteks koodidega 11300, 12100, 12200 või 12600 tähistatud hooned majandus- ja taristuministri 02. juuni 2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisas), mille mõlema hoone suletud netopind on vähemalt 4500 m². 34. Seega on vaidlustatud tingimus kooskõlas ka hankepraktikaga. 35. Eeltoodust tulenevalt palub hankija jätta vaidlustuse rahuldamata. III MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 36. Hankija lepinguline esindaja kinnitab enda õigust hankija esindamiseks käesoleva vaidlustuse menetluses ning palub kogu menetlussuhtluse edastada otse lepingulisele esindajale. 37. Hankija on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 38. Hankija palub jätta vaidlustuse menetlemisega seotud menetluskulud vaidlustaja kanda ning mõista vaidlustajalt hankija kasuks välja tema menetluskulud. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Diana Minumets Vandeadvokaat 10 https://ehitusest.ee/uudis/2022/08/25/haapsalu-pohikool/ 9