EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KLIM/24-0477 - Kliimaministri määrus „Kliima- ja energiaeesmärkidele suunatud projektide kaasrahastamise kord ja tingimused valitsusasutustele ja nende hallatavatele asutusele“
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 22.05.2024 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b02766e3-4a29-430d-955b-6f5f4f95307e
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b02766e3-4a29-430d-955b-6f5f4f95307e?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
Rahandusministeerium
Keskkonnainvesteeringute Keskus 07.05.2024 nr 1-4/24/2344
Kliimaministri määruse "Kliima- ja
energiaeesmärkidele suunatud projektide
kaasrahastamise tingimused ja kord
valitsusasutustele ja nende hallatavatele asutustele"
eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks määruse „Kliima- ja energiaeesmärkidele suunatud
projektide kaasrahastamise tingimused ja kord valitsusasutustele ja nende hallatavatele asutustele“
eelnõu koos seletuskirja ja lisaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
kliimaminister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Seletuskiri
3. Hindamiskriteeriumid
Sama: Haridus- ja Teadusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,
Sotsiaalministeerium, Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Välisministeerium, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Riigikantselei
Brit-Beatrice Peri, 605 1259
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/
[email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
Kliima- ja energiaeesmärkidele suunatud projektide
kaasrahastamise toetamise tingimused ja kord valitsusasutustele
ja nende hallatavatele asutustele
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia meetme „Kliima- ja energiaeesmärkidel
koostööprojektide osaline toetamine“ vahendite andmise ja kasutamise tingimused ja kord
valitsusasutustele ja nende hallatavatele asutustele.
§ 2. Toetuse andmise eesmärk
(1) Toetuse andmise eesmärk on toetada atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikes 4 sätestatud
kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisele suunatud välisallikatest rahastatavate
projektide tulemuste saavutamist neis nõutava omafinantseeringu katmise kaudu. Meetme
eesmärgi saavutamiseks antakse toetust avatud taotlusvooru kaudu.
(2) Toetuse taotlemise eeldusena peab taotletava projekti tegevuste kavandamisel olema
asjakohaselt arvestatud tulemuste kliimakindluse tagamise vajadusega ja olulise kahju
ärahoidmise põhimõttega.
§ 3. Terminid
Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud
tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või
kasutatakse;
2) projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille kestel projekti tegevused algavad ja
lõpevad ning toetuse saajal tekivad projekti elluviimiseks abikõlblikud kulud ja need
tasutakse;
3) välisallikas on Eesti-väline mitteriigieelarveline tulu, mida jagatakse arengu, reformide ja
investeeringute elluviimiseks;
4) põhirahastaja on välisallikast rahalise toetuse andja;
5) abikõlblik kulu käesoleva määruse tähenduses on kulu, mille eest toetuse saaja tasub
põhirahastaja poolt välisallikast toetuse taotlemisel toetuse saajalt nõutava
omafinantseeringu osa;
6) taotluse rahuldamise otsus on rakendusüksuse tehtav haldusotsus toetuse andmise ja
kasutamise kohta;
7) taotlus on e-toetuse keskkonnas esitatav nõuetekohaselt täidetud taotlusvorm koos
asjakohaste lisadega;
1
8) toetus on käesoleva määruse alusel riigieelarve strateegia meetmest „Kliima- ja
energiaeesmärkidel koostööprojektide osaline toetamine” rakendusüksuse kaudu eraldatav
raha;
9) projekti mõju on projektis saavutatud tulemuste laiem mõju kliima- ja energiaeesmärkide
suunas liikumisele lähtuvalt projekti eesmärgist;
10) projektipartner on asutus, kes on kaasatud projekti finantseerimisse, juhtimisse või
elluviimisesse, kuid kes ei ole toetuse saajale töövõtja ega teenuse osutaja;
11) kliimakindlus on taristu vastupanuvõime võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele
lähtuvalt Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise
tehniliste suunised aastateks 2021–2027”;
12) olulise kahju ärahoidmise põhimõte tähendab, et projekti tegevustega ei tohi tekitada olulist
kahju ühelegi keskkonnaeesmärgile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele
(EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja
muudetakse määrust (EL) 2019/2088.
§ 4. Meetme elluviimine
(1) Toetuse andmist korraldab Kliimaministeerium.
(2) Meetme rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK).
(3) Kliimaminister kinnitab käskkirjaga avatud taotlusvooru eelarve suuruse ning eraldab
vahendid taotlusvooruga kaasnevate halduskulude katteks KIKile.
(4) Kliimaminister võib käskkirjaga täpsustada avatud taotlusvoorus toetatavaid valdkondi,
eesmärke, toetuse minimaalset ja maksimaalset määra ja mahtu.
(5) Toetuse taotlusi menetleb, taotluste rahuldamise või mitterahuldamise otsustab,
toetatavatele projektidele teeb väljamakseid ja projektide elluviimise üle teeb järelevalvet
KIK.
2. peatükk
Toetuse andmine avatud taotlusvoorus
1. jagu
Üldnõuded
§ 5. Taotleja
(1) Toetust võib taotleda valitsusasutus või selle hallatav asutus.
(2) Taotlejal võib olla projektipartner, kelleks on:
1) valitsusasutus või tema hallatav asutus;
2) kohalik omavalitsus või tema hallatav asutus;
3) positiivselt evalveeritud teadusasutus;
4) riiklik kõrgharidusasutus.
(3) Taotleja ja projektipartner on kohustatud:
1) KIKi nõudmisel tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses ja
muudes õigusaktides sätestatud nõuetele ja tingimustele;
2) esitama koos taotlusega KIKile nõutavad dokumendid;
2
3) võimaldama KIKil kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele;
4) esitama KIKile muud infot, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.
§ 6. Toetuse saaja
Toetuse saaja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) ta on tagasimaksmisele kuuluva riikliku toetuse tagasi maksnud nõude täitmise
tähtpäevaks;
2) tal või tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 210, 2601, 372, 373,
379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust;
3) tal ei ole aruandevõlgnevusi KIKi või riiklike registrite ees.
§ 7. Toetuse osakaal
(1) Toetuse minimaalne summa taotluse kohta on 10 000 eurot ja maksimaalne summa
500 000 eurot. Toetuse täpsed piirmäärad taotlusvoorus kehtestab kliimaminister § 4
lõikes 3 nimetatud käskkirjaga.
(2) Valitsusasutustel ja nende hallatavatel asutustel on toetuse osakaal kuni 100 protsenti
projekti abikõlblikest kuludest, aga mitte suurem kui lõikes 1 nimetatud summa.
(3) Positiivselt evalveeritud teadusasutusel või riiklikul kõrgharidusasutusel võib
projektipartnerina toetuse osakaal olla kuni 70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.
(4) Kohaliku omavalitsuse kui projektipartneri toetuse osakaal sõltub üksuse põhitegevuse
tuludest ja kohaliku omavalitsuse elanike arvust ning on määruse lisale 2 vastavalt 30–60
protsenti projekti abikõlblikest kuludest.
(5) Abikõlblike kulude tegemisel kasutatakse põhirahastust ja toetust proportsionaalselt.
§ 8. Abikõlblikkuse periood
Projekti abikõlblikkuse periood vastab põhirahastaja abikõlblikkuse perioodile, kuid selle lõpp
ei ole hilisem kui 31.12.2032.
§ 9. Kulude abikõlblikkus
Kulu on abikõlblik, kui see vastab kaasrahastatava projekti põhirahastaja tingimustele.
2. jagu
Kaasrahastamise tingimused
§ 10. Meetme tingimused
(1) Toetuse taotlus esitatakse KIKile enne põhirahastajale taotluse esitamist. Põhjendatud
juhul võib KIK võtta taotluse taotlejalt vastu ka pärast põhirahastajale taotluse esitamist.
(2) KIK võib taotlejale teha ettepanekuid taotluse muutmiseks või täiendamiseks, mille
eesmärk on viia projekt põhirahastusmeetme tingimuste piires paremini vastavusse
atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikes 4 sätestatud kliima- ja energiapoliitika
eesmärkidega ning §-s 17 sätestatud kriteeriumidega.
3
(3) Kui projekti elluviimises osaleb Eestist mitu partnerit, võib kaasrahastamist taotleda vaid
põhipartner. Selleks lepivad projekti Eesti partnerid vajaduse korral omavahel kokku, kes
neist tegutseb kaasrahastamist taotledes teiste nimel põhipartnerina.
(4) Kaasrahastava projekti kulud peavad olema põhjendatud ja mõistlikud ning tehtud
riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid järgides, sealhulgas peavad töö- ja
teenustasud vastama vastava valdkonna Eesti tavalisele keskmisele tasemele.
3. peatükk
Taotlemine ja hindamine
1. jagu
Taotlemine, taotluste hindamise kord ja rahastamise otsustamine
§ 11. Taotluse esitamine ja vastavuse kontroll
(1) Taotlusvoor kuulutatakse välja vähemalt 30 tööpäeva enne taotluse esitamise tähtpäeva.
(2) Taotlus esitatakse KIKile hiljemalt taotluse esitamise tähtpäeval e-toetuse keskkonna
vahendusel taotleja esindusõigusliku isiku digitaalallkirjaga ja sellele lisatakse lõike 5
alusel nõutud dokumendid. Taotluse esitamisel lähtutakse e-toetuse keskkonna
andmeväljadest.
(3) Taotlus peab vastama järgmistele vorminõuetele:
1) taotlusvormis on kõik kohalduvad lahtrid täidetud, taotlus ja selle lisad on omavahel
kooskõlas;
2) projekti eesmärk ja tegevused on kooskõlas §-s 2 ja §-s 4 nimetatud käskkirjas esitatud
tingimustega;
3) taotletav toetussumma ei jää alla minimaalse ega ületa projekti kohta ette nähtud
maksimaalset toetussummat;
4) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
5) taotluse on allkirjastanud esindusõiguslik isik.
(4) Taotlus peab vastama järgmistele sisunõuetele:
1) projekti eesmärk on arusaadavalt põhjendatud;
2) esitatav taotlus vastab põhirahastajale esitatavale projektile;
3) kavandatud tegevused on suunatud §-s 2 nimetatud kliima- ja energiaeesmärkide
täitmisele ja on kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõttega ning taristu
ehitamisel on tagatud kliimakindlus;
4) kliimamuutuste leevendamise projektis on arvutuslikult välja toodud, kui palju
kavandatud tegevustega vähendatakse kasvuhoonegaaside heitkogust või
suurendatakse kasvuhoonegaaside sidumist, taastuvenergia kasutuselevõttu või
energiatõhusust;
5) kliimamuutuste mõjuga kohanemise projektis on kirjeldatud, kuidas paraneb projekti
tegevuste mõjul inimeste või ökosüsteemide suutlikkus kliimamuutuste mõjudega
kohaneda;
6) analüüsitud on probleemi ja kirjeldatud on lahenduskäik, kuidas projektiga soovitakse
probleemi lahendada;
7) kavandatud tegevused on teostatavad ja tegevuste eelarve on põhjendatud;
8) loodud on pädev projektimeeskond ja projekti juhtimiskorraldus on asjakohane;
4
9) märgitud on, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuste
jätkamine, projekti tulemuste ajakohastamine ja edasine kasutamine ning projektist
saadava lisaväärtuse kasutamine ja laiendamine;
10) märgitud on projekti mõju ulatus.
(5) Taotleja lisab taotlusele kõik asjakohased dokumendid, mis tõendavad taotluse vastavust
nõuetele.
§ 12. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemine KIKis koosneb järgmistest tegevustest:
1) taotluse registreerimine;
2) taotleja, projektipartneri ja taotluse vorminõuetele vastavuse kontrollimine;
3) taotluse sisunõuetele vastavuse kontrollimine;
4) sisunõuetele vastava taotluse hindamine;
5) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine.
(2) Taotluse menetlemise tähtaeg on 80 tööpäeva. KIK võib põhjendatud juhul taotluse
menetlemise tähtaega pikendada.
(3) Taotluse menetlemise tähtaja kulgemine algab taotluste esitamise tähtpäevale järgneval
tööpäeval.
(4) KIK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainfot taotluses
esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole
piisavalt selge, märkides ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist,
täiendamist või lisainfot.
§ 13. Taotluse, taotleja ja projektipartneri nõuetele vastavuse kontroll
(1) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollib KIK taotluse vastavust § 11 lõigetes 3 ja 5
sätestatud nõuetele.
(2) KIK hindab taotluse sisu vastavust § 11 lõikes 4 sätestatud nõuetele.
(3) Kui KIK avastab taotluse läbivaatamisel puudusi, teavitab ta sellest viivitamata taotlejat
ja annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb
puuduste kõrvaldamiseks kasutatud aja võrra.
(4) Taotleja, projektipartner ja taotlus tunnistatakse vormi- ja sisunõuetele vastavaks, kui on
täidetud §-des 5 ja 11 taotlejale ja taotlusele sätestatud nõuded.
(5) Taotlus tunnistatakse mittevastavaks, kui taotlus ei vasta kas või ühele § 11 lõikes 3 või 4
sätestatud taotlusele kohalduvale nõudele.
(6) Nõuetele vastavas taotluses sisalduvat projekti hinnatakse §-s 17 sätestatud
hindamiskriteeriumide alusel.
(7) Nõuetele mittevastava taotluse kohta teeb KIK taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
5
§ 14. Taotluse hindamine
(1) SA KIK moodustab vormi- ja sisunõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiseks
hindamiskomisjoni ja kinnitab selle töökorra. Hindamiskomisjon teeb KIKile ettepaneku
taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
(2) Hindamiskomisjoni kaasatakse valdkondlikud eksperdid ministeeriumidest,
kliimaministeeriumi valitsemisala asutustest või mujalt. Juhul kui selgub mõne komisjoni
liikme seotus mõne taotlusega, taandab see liige end selle taotluse hindamisest.
(3) Hindamiskomisjon hindab taotlusi käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud
hindamiskriteeriumide alusel. Hindamiskriteeriumid koos kohalduvate näitajate ja
hindepunktidega on toodud määruse lisas 1.
(4) Taotlusi hinnatakse punktiskaalal 0–4. Taotluse koondhinne moodustub
hindamiskriteeriumide alusel antud kaalutud keskmistest hinnetest.
(5) Hindamiskomisjon või KIK võib küsida taotlejalt projekti hindamiseks vajalikku
lisateavet ning teha põhjendatud juhul taotlejale ettepaneku muuta projekti tegevusi, kui
see on võimalik põhirahastaja tingimuste kohaselt. Küsimusele vastamiseks või taotluse
muutmiseks antakse taotlejale aega kuni 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse
menetlemise tähtaeg.
§ 15. Taotluse rahuldamine
(1) Paragrahvis 14 sätestatud hindamise tulemusena moodustatakse pingerida, kus kõrgema
koondhinde saanud taotlus asub eespool.
(2) Taotlused, mis on saanud vähemalt 60 protsenti võimalikust maksimaalsest koondhindest,
rahuldatakse pingerea alusel taotlusvooru eelarve ammendumiseni.
(3) Rahastamisele ei kuulu taotlused, mis on saanud käesoleva peatüki 2. jaos nimetatud
hindamiskriteeriumi „projekti vajalikkus” alusel 0 punkti.
(4) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste
rahastamiseks ette nähtud toetuse mahu tõttu või ei ole põhjendatud, arvestades taotletud
toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Sellisel juhul võib
KIK teha taotluste hindamise käigus taotlejale ettepaneku muudatusteks ja taotleja esitab
uue, korrigeeritud taotluse. Kui taotleja ei ole nimetatud muudatustega nõus, taotlust ei
rahuldata.
(5) Taotluse võib rahuldada kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse
tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud
tähtpäevaks ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik.
§ 16. Taotluse rahuldamise otsus ja otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Hindamistulemuste ja rahastamisettepaneku alusel teeb KIK taotluse rahuldamise otsuse
või taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:
1) otsuse tegija andmed ja otsuse tegemise kuupäev;
6
2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood;
3) projekti nimetus ja number;
4) teave põhirahastuse kohta;
5) toetuse summa või selle osakaal abikõlblikest kuludest;
6) projekti eesmärk, toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava;
7) projekti abikõlblikkuse periood;
8) toetuse saaja ja projektipartneri kohustused, mis on vajalikud projekti
nõuetekohaseks elluviimiseks ja selle kontrollimiseks;
9) võimalikud osalise rahuldamise tingimused ja kõrvaltingimused;
10) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord;
11) toetuse maksmise peatamise ja toetuse tagasinõudmise alused ning taotluse
rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused;
12)ettemakse saamise ja kasutamise tingimused;
13) vaidlustamisviide.
(3) Taotlejale tehakse otsus teatavaks KIKile esitatavate taotluste menetlemiseks ette nähtud
e-toetuse infosüsteemi kaudu.
(4) Taotluse rahuldamise otsust võib põhjendatud juhul muuta. Taotluse rahuldamise otsuse
muutmise võib algatada rakendusüksus või toetuse saaja.
(5) KIKil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui kavandatava
muudatusega satub kahtluse alla projekti eesmärgi saavutamine või projekti tegevuste
lõpetamine abikõlblikkuse perioodil.
(6) Taotluse rahuldamise otsuse tunnistatakse kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest
asjaoludest:
1) põhirahastaja ei rahulda toetuse saaja esitatud taotlust;
2) ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud;
3) toetuse saaja rikub oluliselt toetuse kasutamise tingimusi;
4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja
toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel;
5) toetuse saaja esitab avalduse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise
kohta.
(7) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
3) toetuse taotleja andmed;
4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;
5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
6) vaidlustamisviide.
2. jagu
Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad
§ 17. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaal
Taotluste hindamise kriteeriumid ja nende osakaal on järgmine:
1) projekti vajalikkus (30 protsenti maksimaalsest koondhindest);
2) projekti teostatavus (30 protsenti maksimaalsest koondhindest);
7
3) projekti jätkusuutlikkus (20 protsenti maksimaalsest koondhindest);
4) projekti ulatus (20 protsenti maksimaalsest koondhindest).
§ 18. Hinnatavad näitajad
(1) Projekti vajalikkust hinnatakse selle järgi, kas projekt on vajalik valdkonna arengu- ja
tegevuskavades püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja
riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks.
(2) Projekti teostatavust hinnatakse selle järgi, kas projekti tegevused sobivad kavandatud
eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastab kavandatud tegevusele ning taotleja
suudab projekti ellu viia.
(3) Projekti jätkusuutlikkust hinnatakse selle järgi, kuivõrd pärast projekti lõppemist on
tagatud projekti tegevuste jätkamine, projekti tulemuste edasine kasutamine ja vajadusel
ajakohastamine ning projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ja laiendamine.
(4) Projekti ulatust hinnatakse selle järgi, kus ja kui laias piirkonnas tegevuste mõju avaldub.
4. peatükk
Projekti elluviimise, kontrollimise, aruandluse ja
tagasinõuete esitamise kord
§ 19. Toetuse saaja ja projektipartneri kohustused
Toetuse saaja on kohustatud:
1) järgima põhirahastaja tingimusi ja võimalikke § 16 alusel tehtud taotluse rahastamise
otsuses ette nähtud lisatingimusi;
2) tagama kaasrahastuse projekti tegevuste kooskõla atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161
lõikes 4 esitatud kliima- ja energiaeesmärkidega, olulise kahju ärahoidmise põhimõttega
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/852 sätestatud ulatuses ja
kliimakindluse põhimõttega vastavalt Euroopa Komisjoni teatisele 2021/C 373/01;
3) esitama KIKile vahe- ja lõpparuanded pärast põhirahastaja poolt vahe- või lõpparuande
aktsepteerimist ning ettemakse kasutamist tõendava kuludokumendi;
4) esitama KIKi nõudmisel projekti kohta dokumente ja selgitusi ning võimaldama KIKi
esindajatel kontrollida projekti tegevusi kohapeal;
5) teavitama, et projekti on toetanud Eesti riik Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise
süsteemi enampakkumistuludest, vastavalt KIKi juhistele;
6) teatama KIKi viivitamata olulistest asjaoludest, mis võivad takistada projekti
nõuetekohast elluviimist.
§ 20. Muudatused projektis
Põhjendatud juhtudel ja KIKi eelneval kirjalikul nõusolekul võib elluviidavas projektis teha
muudatusi, kui see ei lähe vastuollu põhirahastaja tingimuste ega põhiprojektiga.
§ 21. Maksed ja maksetaotluste menetlemine
(1) Toetus makstakse välja ettemaksetena.
8
(2) Ettemaksetaotlus esitatakse KIKile pärast põhirahastuse taotluse rahuldamise otsuse
jõustumist.
(3) Maksetaotluste menetlemise aeg on kuni 30 kalendripäeva nõuetele vastava
ettemaksetaotluse esitamisest arvates.
(4) Kui maksetaotluse või lõpparuande kontrollimisel ilmneb puudusi, määrab KIK puuduste
kõrvaldamiseks tähtaja. Lisateabe andmise ja puuduste kõrvaldamise aja võrra pikeneb
menetlemise tähtaeg.
§ 22. Toetuse tagasinõudmine
(1) Toetuse saaja on kohustatud käesoleva määruse alusel saadud toetuse summa tagastama
samadel alustel ja samas proportsioonis põhirahastaja poolt tagasinõutava toetusega.
(2) Lisaks võib toetuse tagasi nõuda, kui ilmneb, et toetust ei ole kasutatud vastavalt § 19
punktis 2 märgitud nõuetele.
(3) Kui toetuse saaja ei täida käesolevast määrusest ja taotluse rahuldamise otsusest
tulenevaid kohustusi, nõuab KIK toetuse osaliselt või täielikult tagasi atmosfääriõhu kaitse
seaduse §-s 1821 sätestatud korras.
(4) Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus vastavas ulatuses
kehtetuks. Toetuse kogu ulatuses tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse
rahuldamise otsus täies ulatuses kehtetuks.
(5) Tagasinõutud toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul sellekohase nõude saamisest e-
toetuse keskkonna vahendusel. Tähtaegselt tagastamata summale kohaldatakse
atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1821 lõikes 4 sätestatud viivist.
§ 23. Taotluse rahuldamise otsuses märgitud nõuete ja kohustuste täitmise kontrollimine
(1) KIKil on õigus kontrollida projekti elluviimist, sealhulgas investeeringu kasutamist, teha
kohapeal eelkontrolli, järelkontrolli ja vajaduse korral auditeid. Taotleja, projektipartner
ja toetuse saaja on kohustatud esitama kõik KIKi poolt põhjendatult nõutavad dokumendid
ja selgitused ning võimaldama kontrolli kohapeal.
(2) KIKil on õigus kontrollida projekti nõuetekohasust viis aastat, vesiehitise ning
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatise või hoone rajamisega seotud projekti korral
15 aastat pärast projekti lõppmakse tegemist.
9
Lisa 1 Kliimaministri ....2024 määruse nr .... "Kliima- ja energiaeesmärkidele suunatud projektide kaasrahastamise tingimused ja kord valitsusasutustele ja nende
hallatavatele asutustele"
Nr Hindamiskriteerium Selgitus Hinne Osakaal Hindamiskriteeriumide väärtuste kirjeldused Punktid
Projekt on sisuliselt vajalik:
Panustab säästva liikuvuse, taastuvenergia või hoonete energiatõhususe
parandamisse ja/või valdkonna süsteemse muutuse saavutamisse EL
1.1 4
Projekti vajalikkus valdkonna arengu- heitkogustega kauplemise süsteemi, jõupingutuste jagamise määruse või
ja tegevuskavades püstitatud metsanduse, maakasutuse ja maakasutuse muutuse sektoris
eesmärkide ning valdkonda Panustab kasvuhoonegaaside heite vähendamisse Eesti kasvuhoonegaaside
1.2 3
Projekti vajalikkus reguleerivate seaduste, määruste ja inventuuris või kliimamuutustega kohanemisse ja on päästiktegevus
1 0-4 30%
(lävendkriteerium) riigile võetud rahvusvaheliste
kohustuste täitmiseks (arvestatakse ka 1.3 Panustab kasvuhoonegaaside heite vähendamisse Eesti kasvuhoonegaaside 2
menetluses olevate dokumentide inventuuris või kliimamuutustega kohanemise või on päästiktegevus
eelnõusid) 1.4 Panustab VVTP (2023-2024) või rohereformi TP tegevustesse 1
1.5 Ei toeta ühegi eelnimetatud kohustuse, nõude ega eesmärgi täitmist, need ei 0
tõenda vajalikkust projekti järele või projekti mõju nende täitmisele on tühine
2 Projekti teostatavus Kas projekt on realiseeritav? 30%
(sisu ja rakendatavus)
Projekti partnerite tegevuste sekkumisloogika eesmärgi saavutamiseks on
2.1.1 4
arusaadav ja hästi põhjendatud ning tagab eeldatavate tulemuste saavutamise
Kas projekt moodustab terviku ning Projekti sekkumisloogika on põhjendatud ning arusaadav, kuid valitud lahendus
eesmärgi saavutamiseks on valitud 2.1.2 3
ei pruugi olla kõige tõhusam;
2.1 Projekti põhjendatus õiged sekkumistegevused , mis 0-4 40%
võimaldavad saavutada eeldatavad Projekti sekkumisloogika on kirjeldatud, kuid valitud lahendus sisaldab
2.1.3 2
tulemused? ebakõlasid, küsitavusi ja/või riske tulemuste saavutamises;
Projekti sekkumisloogika või eesmärgi saavutamiseks ei ole valitud õiged
2.1.4 0
meetmed;
2.2.1 Taotleja võimekus projekti läbiviimiseks on usutav ja põhjendatud 4
Kas taotlejal on olemas kõik eeldused
Taotleja suutlikkus
2.2 projekti kavandatud kujul ellu 0-4 40% 2.2.2 Taotleja võimekus projekti läbiviimiseks pole piisavalt usutav ja põhjendatud 2
projekti ellu viia
viimiseks?
2.2.3 Taotleja võimekus projekti läbiviimiseks pole usutav ega põhjendatud 0
Planeeritavate kulude relevantsus Projekti eelarve on lahti kirjutatud ja põhjendatud, raha küsitakse adekvaatselt
2.3 Projekti eelarve 0-2 20% 2.3.1 2
kvalitatiivselt (kas neid kulutusi on ning kuluartiklid on täielikult kooskõlas eesmärkidega
Lisa 1 Kliimaministri ....2024 määruse nr .... "Kliima- ja energiaeesmärkidele suunatud projektide kaasrahastamise tingimused ja kord valitsusasutustele ja nende
hallatavatele asutustele"
vaja teha?) ja kvantitatiivselt (kas
need kulutused on adekvaatsed Projekti eelarves esineb kululiike, mida ei ole piisavalt lahti kirjutatud või
selleks, et jõuda püstitatud põhjendatud või on mõned üksikud kulud kas ülepaisutatud või alaplaneeritud, sh
eesmärkide ja tulemusteni?) 2.3.2 võib nende tõttu olla otstarbekas taotletud toetuse summa ümbervaatamine, kuid 1
see ei mõjuta püstitatud eesmärkide või kavandatud tegevuste tulemuste
kvaliteedi saavutamist
Projekti eelarve ei ole lahti kirjutatud või ei sisalda piisavalt vajalikku
informatsiooni hindamiseks, mis seab kahtluse alla projekti eesmärkide
saavutamise: − eelarve on optimaalsega võrreldes ilmselgelt ülepaisutatud/teatud
2.3.3 tüüpi olulised kulud pole eesmärkide seisukohast piisavalt põhjendatud − raha 0
küsitakse liiga vähe/olulised kulutused on planeerimata või nende rahastamine on
ebapiisav, mistõttu püstitatud eesmärke või kavandatud eesmärke pole võimalik
saavutada või tegevusi ellu viia.
Projekt, mis oma olemusest tulenevalt lõpeb projekti tulemuse saavutamisega (ei
vaja järeltegevusi ega täiendavaid investeeringuid, nt jõgede või soode
3.1 4
taastamine), projekti tulem on põhjendatud ja otstarbekas ning vastab riigi
strateegilistele eesmärkidele või projekti tulemusena on riigi kohustus täidetud
Taotleja on ilmselgelt suutlik alustatud tegevusi jätkama või loodud lisaväärtust
kasutama (või on tagatud kavandatud projekti tulemuste üleandmine mõnele
3.2 teisele võimekale edasisele haldajale või pädevale asutusele) ning on tagatud 3
Kuivõrd pärast projekti lõppemist on
konkreetne mehhanism projektiga loodava kasu süvendamiseks või
Projekti tagatud projekti tegevuse jätkamine ja
3 0-4 20% laiendamiseks valdkonnale/huvitatud sektorile või riigile
jätkusuutlikkus projektist saadava lisaväärtuse
kasutamine ning laiendamine? Projekt valmistab projekti lisandväärtuse realiseerimist eeldavad tingimused ette,
st projekt, milles jätkusuutlikkuse suurendamine (ja analüüs) on teadvustatud kui
3.3 2
probleem (konkreetsete tegevuste kavandamine, väliste jõudude kaasamine jms)
ja sellega seotud riskid on läbi mõeldud
Projekti loodud lisaväärtuse edasine kasutamine on ilmselgelt madal/olematu
ning projekti tulemustele ei ole kavandatud ka mõnda teist edasist võimekat
3.4 0
haldajat või taotleja ei suuda laiemas perspektiivis probleemi lahendada ja
eesmärki saavutada või see pole projektipõhisel viisil otstarbekas
Kas tegevuse mõju on laiahaardeline Projekti mõju on üleriigiline või hõlmab suuremat regiooni (kaasatud on mitu
ning sellest saab kasu terve riik või 4.1 2
KOV-i) või tegevus toimub piirialadel
4 Projekti mõju ulatus toimub tegevus vaid ühes piirkonnas 0-2 20%
4.2 Projekt viiakse ellu EL missioonides osalevates piirkondades 1
ning mõju on vaid lokaalselt
mõõdetav? 4.2 Projekti mõju on lokaalne 0
Kliimaministri määruse
„Kliima- ja energiaeesmärkidele suunatud projektide kaasrahastamise kord ja
tingimused valitsusasutustele ja nende hallatavatele asutusele“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia meetme „Kliima- ja energiaeesmärkidel
koostööprojektide osaline toetamine“ vahendite kasutamise tingimused ja kord
valitsusasutustele ja nende hallatavatele asutustele. Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse
seaduse (AÕKS) § 161 lõike 3 alusel. Toetuse andmiseks kasutatakse Euroopa Liidu (EL)
heitkogustega kauplemise süsteemi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute
enampakkumisest saadavat tulu. AÕKS § 161 lg 1 kohaselt kajastatakse riigi eelarvestrateegias
enampakkumisest saadud tulu kasutamise kava, määratakse kliimapoliitikaga seotud meetmete
sihtotstarve ning tulu kasutamise eest vastutavad ministrid. AÕKS § 161 lg 3 kohaselt võib
meetme elluviimise eest vastutav minister kehtestada määrusega enampakkumisest saadud tulu
kasutamise tingimused ja korra. Riigi eelarvestrateegia meetme „Kliima- ja energiaeesmärkidel
koostööprojektide osaline toetamine“ elluviimise eest vastutab kliimaminister. Kuna meetme
eesmärk on seotud mitme ministeeriumi valitsemisala valdkondade ja eesmärkidega, kaasati
meetme tingimuste väljatöötamisse teisi ministeeriume.
Meede on loodud, et toetada kliima- ja energiapoliitika eesmärkidele suunatud projektides
välisallikatest toetuse taotlemisel nõutava omafinantseeringu katmist valitsusasutustele ja
nende hallatavatele asutustel. Eelnõukohases määruses sätestatakse toetuse andmise tingimused
avatud taotlusvoorus, sealhulgas nõuded taotlejale, projektipartnerile ja taotlusele, ning
taotluste menetlemise kord. Eelnõus sätestatakse abikõlblikud toetuse taotlejad,
projektipartnerid ja tegevused ning toetuse piirmäärad ja -mahud. Eelnõukohase määrusega
sätestatakse aruande esitamise ja taotlusvoorus eraldatud toetuste väljamaksmise kord. Juhul
kui toetuse saaja ei järgi toetuse kasutamise tingimusi, on Keskkonnainvesteeringute Keskusel
(edaspidi KIK) eelnõu järgi õigus väljamakstud toetussumma osaliselt või täielikult tagasi
nõuda.
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi kliimaosakonna
peaspetsialist Brit-Beatrice Peri (605 1259,
[email protected]),
strateegia, analüüsi ja digiarengu osakonna nõunik Krista Tõnisson (626 0727,
[email protected]) ja kliimaosakonna nõunik Annika Varik (626 2961,
[email protected]). Eelnõu koostamise aruteludes osalesid Haridus- ja
Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna peaekspert Kristel Reim
(735 4025,
[email protected]), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise
planeerimise juht Martti Kalvik (625 6464,
[email protected]) ja strateegiaosakonna
peaanalüütik Mario Lambing (625 6387,
[email protected]) ning Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna peaspetsialist
Robert Kond (625 6208,
[email protected]). Keskkonnainvesteeringute Keskusest
panustasid määruse eelnõu ja seletuskirja koostamisse ringmajanduse ja ressursisäästu
valdkonnajuht Rita Jürmann (5880 0211,
[email protected]), ringmajanduse, ressursisäästu
ja keskkonnateadlikkuse valdkonna projektikoordinaator Sirli Vaksmann (5880 0221,
[email protected]), projektikoordinaator Angelika Verš (5880 0259,
[email protected]) ning toetuste ja teenuste osakonna juht Tanel Oppi (5880 0244,
[email protected]). Rahandusministeeriumist osalesid meetme aruteludel Euroopa Liidu
poliitikatalituse nõunik Mari Lahtmets (5885 1430,
[email protected]) ja strateegiatalituse
nõunik Tuuli Levandi (5885 1487,
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi
1
tegid Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (626 2948,
[email protected]) ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse riskiosakonna
jurist Kaido Floren (5880 0232,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 23 paragrahvist, mis on jagatud nelja peatükki.
1. peatükk. Üldsätted
Eelnõu § 1 kirjeldab määruse reguleerimisala. Eelnõukohane määrus reguleerib riigi
eelarvestrateegia meetme „Kliima- ja energiaeesmärkidel koostööprojektide osaline toetamine“
vahendite kasutamist valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste abiga.
Eelnõu § 2 kirjeldab toetuse andmise eesmärki. Eesmärgiks on toetada atmosfääriõhu kaitse
seaduse § 161 lõikes 4 sätestatud kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist, aidates kaasa neile
eesmärkidele suunatud välisallikatest rahastatavates projektides nõutava omafinantseeringu
katmisele valitsusasutuste ja nende hallatavatele asutuste poolt. Edaspidi viidatakse tegevusele
sõnaga „kaasrahastamine“. Meetme eesmärgi saavutamiseks antakse toetust avatud
taotlusvoorude kaudu. Toetuse taotlemise eeldusena tuleb arvestada, et projekti tegevused
oleksid kooskõlas “ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega („do no significant harm“) ja taristuga
seotud tegevuste puhul tagataks asjakohaselt kliimakindlus.
Eelnõu §-s 3 määratletakse eelnõus kasutatud terminid. Välisallikateks võivad olla näiteks
Interreg, LIFE, Horizon. Punktis 11 ja 12 nimetatud „kliimakindluse“ ja „ei kahjusta oluliselt“
põhimõtte definitsioonid ja nende järgimisega kaasnevad nõuded on toodud Riigi Tugiteenuste
Keskuse kodulehel 1.
Eelnõu § 4 kohaselt korraldab kliima- ja energiaeesmärkidel välisallikatest rahastatavate
projektide omafinantseeringu katmiseks toetuse andmist Kliimaministeerium. Meetme
rakendusüksuseks on määruse § 4 lõikes 2 määratud KIK. Meede on kehtestatud AÕKS § 161
lõike 3 alusel. Meetme suhtes kehtib Kliimaministeeriumi (varem Keskkonnaministeerium) ja
KIKi vahel 19.02.2020 atmosfääriõhukaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 161 lõike 7 alusel
sõlmitud haldusleping nr 1-6/20/5 (RT I, 21.02.2020, 9). See tähtajatu ja endiselt kehtiv
haldusleping hõlmab erinevaid AÕKS § 161 alusel ellu viidavaid meetmeid. Muu hulgas näeb
selle halduslepingu punkt 1.3 ette, et antavate ülesannete täpsem sisu kehtestatakse
taotlusvoorude läbiviimiseks antavate keskkonnaministri määruste ja investeeringute ning
muude tegevuste rahastamiseks kehtestatavate keskkonnaministri käskkirjadega, milles
nähakse ette ka KIKile antava eraldise kogumaht ning sellest ülesannete täitmiseks vajalik KIKi
administratiivkulude osa, nagu on ette nähtud ka määruse eelnõu § 4 järgnevates lõigetes.
Järelevalvet KIKi tegevuse üle erinevate AÕKSi meetmete rakendusüksuse ülesannete täitmisel
teeb lepingu punkti 4 kohaselt ministeerium.
Enne taotlusvooru avamist kehtestab kliimaminister käskkirjaga meetme „Kliima- ja
energiaeesmärkidel koostööprojektide osaline toetamine“ sees eelarve jagunemise kahe
määruse vahel: avatavaks taotlusvooruks antud määruse „Kliima- ja energiaeesmärkidele
suunatud projektide kaasrahastamise toetamise kord ja tingimused valitsusasutustele ja nende
hallatavatele asutustele“ ning määruse „Kliima- ja energiaeesmärkidele suunatud projektide
1
Kliimakindluse ja „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte definitsioon ja juhised Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehel
https://www.rtk.ee/toetused-ja-taotlemine/taotlejale-ja-toetuse-saajale/keskkonnanouded#Kliimakindlus
2
kaasrahastamise kord ja tingimused kohalikele omavalitsustele, kõrgharidusasutustele ja
teadusasutustele“ vahel. Samuti võib minister käskkirjaga täpsustada avatud taotlusvoorus
toetatavaid valdkondi, eesmärki ja toetuse minimaalset ja maksimaalset määra ja mahtu
määruses sätestatud toetuse minimaalse ja maksimaalse summa piires. Lisaks määratakse
käskkirjaga KIKile meetme eelarvest vahendid taotlusvooruga kaasnevate halduskulude
katteks. Sealjuures arvestatakse käskkirja koostamisel, et igal aastal ei ole kohustust kasutada
ära kogu riigieelarve strateegiaga määratud aastaeelarvet, vaid vahendeid võib kasutada aastate
lõikes paindlikult, näiteks kanda osa raha edasi järgmisesse aastasse. Tuleb ka arvestada, et
sõltuvalt Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemist tegelikult saadavast
kauplemistulust võib meetme konkreetse aasta eelarvemaht osutuda väiksemaks riigi
eelarvestrateegias kajastatust, mistõttu võib muutuda ka taotlusvooru eelarve.
2. peatükk. Toetuse andmine avatud taotlusvoorus
1. jagu. Üldnõuded
Eelnõu § 5 sätestab taotlejad, võimalikud projektipartnerid ning taotleja ja projektipartneri
kohustused. Taotlejateks võivad olla valitsusasutused ja nende hallatavad asutused.
Projektipartneriteks võivad olla valitsusasutused ja nende hallatavad asutused, kohalikud
omavalitsused ja nende hallatavad asutused, riiklikud kõrgharidusasutused ning positiivselt
evalveeritud teadusasutused 2.
Eelnõu §-s 6 sätestatakse nõuded toetuse saajale analoogselt teiste toetusmeetmetega.
Eelnõu §-s 7 sätestatakse toetuse maksimaalsed lubatud osakaalud projekti eelarvest ning
minimaalne ja maksimaalne toetusmaht projekti kohta. Valitsusasutustele ja nende hallatavatele
asutustele omafinantseeringu kohustust kaasrahastamise toetuse summast ei ole määratud ehk
toetuse osakaal põhirahastaja poolt katmata omafinantseeringu osast võib olla kuni 100%. Juhul
kui projektis on mitu osapoolt ning mõni neist ei ole valitsusasutus ega tema hallatav asutus,
tuleb vastavalt kulude jaotusele valitsusasutuse või tema hallatava asutuse ja partneri vahel
partnerile toetuse andmisel lähtuda talle määruses ette nähtud omafinantseeringu määrast.
Paragrahvi lõige 1 sätestab, et toetuse minimaalne summa on 10 000 eurot ning maksimaalne
summa 500 000 eurot, kuid kliimaminister võib täpsustada toetuse piirmäärasid antud
vahemikus käskkirjaga enne taotlusvooru avamist. Täpsustused esitatakse KIKi kodulehel
hiljemalt taotlusvooru avamisel.
Eelnõu § 8 käsitleb kulude abikõlblikkuse perioodi. Projekti abikõlblikkuse periood on
ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning toetuse saajal tekivad projekti
tulemuste saavutamiseks vajalikud kulud ja nende eest tasutakse. Projekti abikõlblikkuse
periood vastab põhirahastaja määratud abikõlblikkuse perioodile. Tulenevalt heitkogustega
kauplemise süsteemi enampakkumistulu kasutamise korrast, mille kohaselt peavad
kauplemisperioodi 2021–2030 tulust eraldatud vahendid olema kasutatud hiljemalt
2033. aastaks, ei saa projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp olla hiljem kui 31.12.2032.
Lõppkuupäeva sätestamisel arvestati puhverajaga enampakkumistulu kasutamise tähtaja
suhtes.
Eelnõu § 9 sätestab, et kulu loetakse abikõlblikuks, kui kulu on abikõlblik põhirahastaja
tingimustel. Määrusega ei kehtestata lisatingimusi kulude abikõlblikkusele, vaid abikõlblikeks
loetakse kõik kulud, mis on abikõlblikud kaasrahastatavas projektis.
2
Positiivselt evalveeritud teadusasutuste loetelu https://etag.ee/tegevused/evalveerimine/korraline-
evalveerimine/
3
2. jagu. Kaasrahastamise tingimused
Eelnõu §-s 10 sätestatakse meetme tingimused. Esimeses lõikes nähakse ette, et taotleja saab
tulla meetmest toetust taotlema enne, kui ta on esitanud rahastamistaotluse põhirahastajale.
Selline tegevuste järjestus annab riigile võimaluse vajadusel suunata projektide sisu ning
vähendada koormust riigieelarvele, kinnitades omafinantseeringu olemasolu asutustele, kes
oleks omafinantseeringu katet vastasel juhul küsinud riigieelarvest. Põhjendatud juhul võib
KIK taotluse vastu võtta ka siis, kui taotleja on juba esitanud põhirahastajale taotluse.
Teises lõikes tuuakse välja, et KIKil on õigus teha ettepanekuid projekti sisu muutmiseks, et
projekt oleks rohkem kooskõlas kliima- ja energiaeesmärkidega. Ettepanekuid tehakse
e-toetuse infosüsteemi kaudu.
Kolmanda lõiguga kinnitatakse, et kui projektil on Eestis mitu osapoolt ehk partnerit, tuleb
partneritel kokku leppida, kes on põhipartner. Ühe projekti kohta saab taotluse esitada vaid üks
partneritest ehk põhipartner.
3. peatükk. Taotlemine ja hindamine
1. jagu. Taotlemine, taotluste hindamise kord ja rahastamise otsustamine
Eelnõu § 11 sätestab taotluste esitamise ja esmase vastavuskontrolli nõuded. Esimese lõike
kohaselt korraldab KIK sobivate projektide leidmiseks taotlusvooru ning kuulutab selle välja
hiljemalt 30 tööpäeva enne taotluste esitamise tähtaega.
Teise lõike kohaselt esitatakse taotlus KIKile e-toetuse keskkonna vahendusel ja selle
allkirjastab taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt. Kui taotlejal ei ole esindajat, kes saaks
taotlust digitaalselt allkirjastada, siis toetust taotleda ei saa. Kogu ülejäänud suhtlus projektiga
seoses toimub e-toetuse keskkonnas ja e-toetuse kaudu edastatud dokumendid loetakse kätte
toimetatuks. Vastava nõusoleku ja e-posti aadressi annab taotleja taotlemise käigus. Sama
keskkond on KIKis kasutusel ka teiste meetmete puhul. Pikemas plaanis aitab spetsiaalne
IT-platvorm hoida ühes kohas koos projektiga seotud dokumente ja sellega hoitakse kokku
projekti haldamiseks kuluvat aega nii taotleja, toetuse saaja kui ka KIKi seisukohast.
Kolmas, neljas ja viies lõik sätestavad vormilised (lõige 3) ja sisulised (lõige 4) nõuded taotluse
kohta, samuti nähakse ette, et taotleja on kohustatud esitama taotlusega koos kõik vajalikud
lisadokumendid, mis aitavad kaasa taotluse nõuetele vastavuse hindamisele. KIK kontrollib
taotluse vastavuse kontrollimisel ja menetlemisel, kas taotlus vastab kõikidele nõuetele ja kas
esitatud on kõik vajalikud dokumendid.
Eelnõu § 12 kehtestab taotluste menetlemise korra. Üldjuhul on taotluse menetlemiseks ette
nähtud 80 tööpäeva, kuid põhjendatud juhtudel võib KIK menetlusaega pikendada.
Eelnõu § 13 kirjeldab vormi- ja sisunõuetele vastavuse kontrolli, selles etapis taotlust
hindepunktide alusel ei hinnata. KIK kontrollib taotleja, projektipartneri ja taotluse vastavust
vorminõuetele ning hindab taotluse sisunõuetele vastavust § 11 lõike 4 alusel. Kui taotlejat,
projektipartnerit või taotlust vastavuse kontrollil vormi- ja sisunõuetele vastavaks ei loeta,
lõpetatakse taotluse menetlemine ja KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Kui taotlus,
projektipartner ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, esitab KIK taotluse
hindamiskriteeriumide alusel hindepunktide andmiseks hindamiskomisjonile.
4
Eelnõu § 14 kirjeldab taotluste hindamist hindamiskriteeriumide alusel. Paragrahvides 17 ja 18
sätestatud hindamiskriteeriumide alusel hindab taotlusi hindamiskomisjon. Hinnatavad näitajad
koos kriteeriumide kohaldamise selgituste ning hindepunktidega on toodud eelnõu lisas.
Hindamiskomisjoni koosseisu moodustab KIK. Hindamiskomisjoni kaasatakse eksperte
ministeeriumidest ning taotlusvooru spetsiifikat arvestades võib komisjoni kaasata ka teisi
asjatundjaid väljastpoolt ministeeriume. Juhul kui selgub mõne komisjoni liikme seotus mõne
taotlusega, tuleb antud liikmel end selle taotluse hindamisest taandada. Kui komisjoni töös tuleb
ette taotlus, mis vajab eksperdi kaasamist väljastpoolt komisjoni, võib komisjon seda teha.
Vajaduse korral annab KIK taotlejale tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
Taotluse hindamiskriteeriumide alusel hindamise juhendi, hindamislehe vormid ja komisjoni
töökorra kinnitab KIK.
Eelnõu § 15 sätestab rahastamise otsuse tegemise tingimused. Taotluste hindamise tulemusena
§ 14 alusel moodustatakse pingerida, kus kõige rohkem punkte saanud taotlus on kõige ees.
Rahastamisotsus tehakse vaid taotluste kohta, mis on saanud vähemalt 60% koondhindest.
Rahastamisotsuseid tehakse kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.
Kolmanda lõike kohaselt ei kuulu rahastamisele projektid, mis on saanud hindamiskriteeriumi
„projekti vajalikkus“ alusel 0 punkti. Selle kriteeriumiga hinnatakse projekti vajalikkust
prioriteetsete kliima- ja energiaeesmärkide täitmiseks ja see on kõige olulisem näitaja selles
meetmes, arvestades, et ülejäänud tingimused on suuresti sõltuvad põhirahastaja tingimustest.
Neljanda lõike kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt, kui taotluse rahaline maht ületab
taotlusvooru eelarve vaba jäägi või kõik tegevused ei ole põhjendatud, arvestades taotletud
toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Taotleja peab sellisel
juhul esitama korrigeeritud taotluse.
Eelnõu §-s 16 nähakse ette taotluste rahuldamise otsuste, otsuste kehtetuks tunnistamise ja
otsuste muutmise kord.
2. jagu. Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad
Eelnõu §-des 17-18 kehtestatakse hindamiskriteeriumid, nende osakaalud ja iga kriteeriumi all
hinnatavad näitajad. Hindamiskriteeriumid avalikustatakse KIKi kodulehel. Kriteeriumid on
piisavalt paindlikud, et valida väga erinevate projektide hulgast välja suurima mõju ja
potentsiaaliga projektid.
Esimeseks kriteeriumiks on projekti vajalikkus, mille all hinnatakse projekti mõju kliima- ja
energiaeesmärkide ja kohustuste täitmisele eri sektorites ja valdkondades (transport, metsandus,
maakasutus, hooned, energeetika, tööstus, jäätmed, põllumajandus, kestlik toidusüsteem).
Projekti vajalikkus võib ilmneda mõjust kasvuhoonegaaside heite vähendamisele või
kliimamuutustega kohanemisele.
Teiseks kriteeriumiks on projekti teostatavus, mille kaudu hinnatakse, kas projekti tegevused
aitavad kaasa eeldatava tulemuse saavutamisele, valitud on õiged meetodid tulemuse
saavutamiseks, projekti eelarve on realistlik ning projekti eestvedaja on eeldatava tulemuse
saavutamiseks võimeline.
Kolmanda kriteeriumina hinnatakse projekti jätkusuutlikkust – kas projekt lõppeb
lõpptulemusega, projekti tulemuste kasutamist (sh vajadusel ajakohastamist) jätkatakse
edaspidi kindlasti ja projektiga luuakse kindlad eeldused jätkutegevusteks.
5
Neljanda kriteeriumina hinnatakse projekti ulatust ehk kas projekti mõju avaldub üle riigi,
mingis suuremas piirkonnas või Eesti riigi maismaapiiri aladel, tegevus toimub Euroopa Liidu
missioonides osalevates kohalikes omavalitsustes (Tallinna linn, Tartu linn, Pärnu linn, Rakvere
linn, Saue linn, Viimsi vald) või nad on sellesse kaasatud või on mõju lokaalne ja avaldub
mingis väikses piirkonnas (ühe kohaliku omavalitsuse piirides).
4. peatükk. Projekti elluviimise, kontrollimise, aruandluse ja tagasinõuete esitamise
kord
Eelnõu § 19 sätestab toetuse saaja kohustused. Toetuse saaja on kohustatud lähtuma
põhirahastaja tingimustest, arvestades samal ajal määruse §-s 16 sätestatud taotluse rahuldamise
otsuses toodud võimalike lisatingimustega. Toetuse saaja peab tagama, et projektis ette nähtud
tegevused ei kalduks kõrvale atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikes 4 sätestatud kliima- ja
energiaeesmärkidest, järgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet ning tagatud on kliimakindlus
juhul, kui tegevus puudutab taristut.
Toetuse saajal tuleb pärast põhirahastaja poolt vahe- ja lõpparuande aktsepteerimist esitada
vahe- ja lõpparuanne ning ettemakse kasutamist tõendavad kuludokumendid ka KIKile. Vahe-
ja lõpparuanded esitatakse e-toetuse keskkonnas ning lisadokumendina esitatakse põhirahastaja
aktsepteeritud vahe- või lõpparuanne.
Toetuse kasutamisel on oluline teavitada avalikkust, et projekti elluviimist toetatakse
heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistuludest. Toetuse saaja on kohustatud
viitama projekti toetajale järgmiselt: „Projekti toetab Eesti riik Euroopa Liidu heitkogustega
kauplemise süsteemi enampakkumistuludest“.
Tähtis on ka toetuse saaja kohustus informeerida KIKi kõikidest projekti käigus ilmnenud
olulistest asjaoludest. See võimaldab KIKil viivitamata reageerida, kui projekti elluviimine ei
ole enam otstarbekas või ilmnevad muud asjaolud, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse
saaja kohustuste täitmist.
Eelnõu § 20 näeb ette, et toetuse saaja võib teha projektis muudatusi, kui muudatused ei lähe
vastuollu põhirahastaja tingimustega, põhiprojekti sisu ei muutu ning muudatustest on
teavitatud KIKi e-toetuse keskkonna kaudu.
Eelnõu § 21 sätestab maksete ja maksetaotluste menetlemise korra. Esimene lõige näeb ette, et
toetus makstakse toetuse saajale välja ettemaksetena. Ettemaksete tegemise graafik sätestatakse
pärast rahastamise otsust, arvestades seejuures põhirahastuse väljamaksete ajakava ja sellega
seotud tingimusi. Toetuse saamiseks tuleb toetuse saajal esitada väljamaksetaotlus pärast seda,
kui põhirahastajalt on saadud rahastamise otsus.
Neljas lõige näeb ette, et maksetaotluse menetlemise tähtaega võib pikendada, kui aruandes või
maksetaotluses on puudusi, mille toetuse saaja peab kõrvaldama, näiteks kui KIK küsib toetuse
saajalt projekti elluviimist puudutavaid lisaandmeid või -dokumente või põhjendusi.
Eelnõu §-s 22 sätestatakse toetuse tagasinõudmise tingimused. Esimeses lõikes märgitakse, et
juhul kui põhirahastaja ei aktsepteeri mingeid projekti kulusid või nõuab toetuse tagasi, tuleb
toetuse saajal toetus samas proportsioonis ja samadel alustel tagasi maksta ka KIKile. Teises
lõigus sätestatakse, et KIKil on õigus nõuda toetust tagasi ka juhul, kui projekti tegevused ei
ole lähtunud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikes 4 sätestatud kliima- ja
6
energiaeesmärkidest, tagatud ei ole kliimakindlus või lähtutud ei ole „ei kahjusta oluliselt“
põhimõttest.
Enne toetuse tagasinõudmist kuulatakse toetuse saaja ära ehk antakse talle võimalus
tagasinõudeotsuse kohta vastuargumendid esitada. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise või
kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu saadetakse toetuse saajale arvamuse ja vastuväidete
esitamiseks haldusmenetluse seaduse § 40 kohaselt. Esitatavate väidete tõendamiseks tuleb
lisada asjakohased dokumendid.
Kui toetuse saaja ei ole tagastanud toetuse summat tähtajaks, on ta kohustatud maksma
tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud
kalendripäeva eest, kuid kogusummas mitte rohkem kui tagasinõutav toetussumma. Toetuse
tagasimaksmisel laekunud maksetest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel tagastamisele
kuuluv toetus. Toetuse tagasinõudmise otsus on sundtäidetav atmosfääriõhu kaitse seaduse §
1821 lõike 3 kohaselt ja täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. See
tähendab, et kui toetust 60 päeva jooksul otsuse avaldamisest e-toetuse keskkonnas tagasi ei
maksta, annab KIK otsuse kohtutäiturile sundtäitmiseks.
Eelnõu §-s 23 sätestatakse KIKi tehtava järelevalve alused. Riikliku rahastamise süstemaatiline
ja põhjalik järelevalve on väga oluline avalike vahendite nõuetekohase ja efektiivse kasutamise
tagamiseks. KIK teeb järelevalvet töökorralduse ja -plaanide ning riskianalüüside ja kogemuste
põhjal. Järelevalve käigus uuritakse projektide hanke- ja raamatupidamisdokumente, küsitakse
selgitusi ja tehakse muid järelevalvetoiminguid. Kui
tuvastatakse nõuete rikkumine, kaalub KIK selle alusel toetuse tagasinõudmist. On olnud
juhtumeid, kus järelevalve tulemusel on esitatud avaldus politseile kriminaalmenetluse
alustamiseks.
Lõige 1 võtab kokku KIKi õigused ning taotleja, projektipartneri ja toetuse saaja kohustused
kontrolli tegemisel. Tegemist on seni kehtinud põhimõtetega, mis nüüd määruses sõnastatakse.
Lõige 2 sätestab, millal KIKi kontrollimise õigus kehtib, lähtudes projekti tulemi säilitamise
kohustusest.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ, millega luuakse
ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu
direktiivi 96/61/EÜ, ja otsusega (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside
heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega
muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ.
Eelnõu alusel ei anta riigiabi, kuna toetust antakse majandustegevusega mittetegelevatele
valitsusasutustele või nende hallatavatele asutustele.
4. Määruse mõju
Eelnõu avaldab mõju elu- ja looduskeskkonnale. Meetme eesmärk on toetada valitsusasutusi ja
nende hallatavaid asutusi kliima- ja energiaeesmärkide saavutamises, tagades nõutava
omafinantseeringu katmise välisallikatest rahastatavate projektides. Meetmest kavandatud
tegevused avaldavad mõju kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele, energiatõhususe
suurendamisele, taastuvenergia osakaalu suurendamisele ja kliimamuutustega kohanemisele
Eestis.
7
Esitatavaid projektitaotlusi hinnatakse määruses sätestatud üldiste kriteeriumide ja määruse
lisas 1 kinnitatud täpsemate hindamiskriteeriumide alusel.
Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia meetme „Kliima- ja energiaeesmärkidel
koostööprojektide osaline toetamine“ vahendite kasutamise tingimused ja kord kohalikele
omavalitsustele, riiklikele kõrgkoolidele ning positiivselt evalveeritud teadusasutustele.
Määruses sätestatud põhimõtted muudavad vahendite jaotamise läbipaistvamaks. Meede aitab
täita AÕKSi § 161 lõike 4 kohast eesmärki vähemalt 50% enampakkumisel saadud tulust
kasutada kasvuhoonegaaside heitkoguse teket piiravate eesmärkide rahastamiseks.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, rakendamiseks vajalikud kulud ja
rakendamise eeldatavad tulud
Toetuseks kasutatavad summad laekuvad lubatud heitkoguse ühikute müügist ja need
kajastatakse riigieelarves. Toetuse kogumaht on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ning täpse
taotlusvooru eelarve kinnitab minister käskkirjaga. Määruse täitmise korraldamiskulud
kaetakse ministeeriumi tegevuskuludest, välja arvatud taotlusvooruga seotud halduskulud,
milleks kasutatakse riigi eelarvestrateegia meetme „Kliima- ja energiaeesmärkidel
koostööprojektide osaline toetamine“ vahendeid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu
Rahandusministeeriumile, Välisministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile
Kultuuriministeeriumile ning Keskkonnainvesteeringute Keskusele.
8
Kliimaministri ….2024 määrus nr ..
„Kliima- ja energiaeesmärkidele
suunatud projektide kaasrahastamise
kord ja tingimused kohalikele
omavalitsustele, kõrgharidusasutustele
ja teaduasutustele“
Lisa 1
Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär1
Kohaliku omavalitsuse Maksimaalne toetusmäär
üksus
Alutaguse vald 40%
Anija vald 60%
Antsla vald 69%
Elva vald 64%
Haapsalu linn 70%
Haljala vald 65%
Harku vald 43%
Hiiumaa vald 63%
Häädemeeste vald 67%
Jõelähtme vald 49%
Jõgeva vald 69%
Jõhvi vald 70%
Järva vald 64%
Kadrina vald 66%
Kambja vald 51%
Kanepi vald 65%
Kastre vald 56%
Kehtna vald 66%
Keila linn 58%
Kihnu vald 70%
Kiili vald 46%
Kohila vald 58%
Kohtla-Järve linn 70%
Kose vald 55%
Kuusalu vald 59%
Loksa linn 70%
Luunja vald 52%
1
Toetuse määra arvutamise aluseks on võetud saldoandmike infosüsteemi 2021. aasta kohaliku omavalitsuse
üksuse põhitegevuse tuludest maksutulud, keskkonnatasud ja tasandusfondi eelarvetulude tasanduse osa ning
elanike arv rahvastikuregistri 1. jaanuari 2021. a seisuga.
Lääne-Harju vald 63%
Lääne-Nigula vald 64%
Lääneranna vald 70%
Lüganuse vald 70%
Maardu linn 69%
Muhu vald 65%
Mulgi vald 70%
Mustvee vald 70%
Märjamaa vald 69%
Narva linn 70%
Narva-Jõesuu linn 58%
Nõo vald 59%
Otepää vald 66%
Paide linn 69%
Peipsiääre vald 69%
Põhja-Pärnumaa vald 69%
Põhja-Sakala vald 66%
Põltsamaa vald 67%
Põlva vald 70%
Pärnu linn 69%
Raasiku vald 58%
Rae vald 40%
Rakvere linn 69%
Rakvere vald 64%
Rapla vald 66%
Ruhnu vald 65%
Rõuge vald 69%
Räpina vald 70%
Saarde vald 69%
Saaremaa vald 69%
Saku vald 43%
Saue vald 51%
Setomaa vald 70%
Sillamäe linn 70%
Tallinna linn 55%
Tapa vald 70%
Tartu linn 63%
Tartu vald 53%
Toila vald 63%
Tori vald 64%
Tõrva vald 67%
Türi vald 70%
Valga vald 70%
Viimsi vald 40%
Viljandi linn 70%
Viljandi vald 67%
Vinni vald 67%
Viru-Nigula vald 70%
Vormsi vald 52%
Võru linn 70%
Võru vald 66%
Väike-Maarja vald 66%