Vastus teabepäringule ja ohutusjuhtumi teavitusele

Saatja: "Üllar Salumäe" <[email protected]> Saaja: "Martin Noorsalu" <[email protected]> Teema: RE: Teabepäring ja ohutusjuhtumi teavitus Kuupäev: 2025-11-17 12:10 Tere, Nõustume, et küsimused on asjakohased ja püüame neile kokkuvõtvalt vastata, arvestades sealjuures varasemates vastustes kirjutatut. Alustuseks tuletame meelde ja juhime tähelepanuasjaolule, et ameti järelevalve all ei ole üksnes PPA lennutegevus, vaid ka lennusalga õhusõidukite lennukõlblikkus, hooldus ning meeskonnaliikmed. Seega võime tõdeda, et osades valdkondades järelevalve toimib, üksnes lennutegevuse järelevalve teostamisel on takistusi, muuhulgas PPA lennusalga jaoks vajaliku lennutegevuse määruse puudumise tõttu. Seega, mainitud määruse puudumine on üheks põhjuseks, miks Transpordiamet ei ole senini saanud seadusest tulenevaid (järelevalve)kohustusi täielikult täita. Arvestades, et lennuohutusalane järelevalve on ameti pädevuses, tunnevad ameti teenistujad olenemata valdkonnast vastutust järelevalve edukuse ja kvaliteedi eest. Me ei pea kindlasti aktsepteeritavaks olukorda, kus õigusloomes või seadusandluses on lünki, aga tuleb ka arvestada seda, et tegemist ei ole tavapärase, standardlahendusi võimaldava olukorraga, vaid osalt erandliku olukorraga, kus riigil on kohustus kehtestada PPA lennusalgale kui riikliku lennunduse osale spetsiifilised lennutegevuse normid, milleks üks-ühele tsiviillennunduse lennutegevusnorme kasutada ei ole võimalik. Seetõttu eeldab määruse kehtestamine juba väljatöötatud tehnilistest nõuetest erinevust vajavate tingimuste tuvastamist. See eeldab kõigilt osapooltelt väga spetsiifilisi teadmisi ning väga suurt panust. Vaatamata sellele, et õigusloome ei ole otseselt ameti pädevuses, ei näe amet seetõttu määruse puudumist üksnes Kliimaministeeriumi probleemina. Nagu nimetatud, on määruse koostamise eeltingimuseks see, et hinnatakse, millises ulatuses ja milliseid erisusi tsiviilnõuetest on vaja kehtestada, arvestades sealjuures, et tsiviilnõudest kõrvalekaldumisel on vajadusel leida ka täiendavad maandavad meetmed, kui ohutustase ei pruugi seetõttu samale tasemele jääda. Sellist erisuste vajaduse hindamist saab esmajoones teha PPA. Juhime tähelepanu, et see ei puuduta üksnes meditsiiniliste vajaduste lendude küsimust, vaid kogu PPA lennusalga lennutegevust. Lisaks märgime, et kui lennukõlblikkuse ja õhusõiduki meeskondade puhul kohaldamisotsuse järel kehtib nende suhtes EL-i õigus määratud osades, siis lennutegevusele EL-i õigus ei kohaldu. See tähendab, et riigil on kohustus nõuded kehtestada, kuid võimalus nende kehtestamiseks kas täielikult töötada välja kõik uued lennutegevuse nõuded või võtta võimalikult palju EL-is kehtestatud nõudeid aluseks lennutegevuse eripärasid arvestades. Olenemata viimasest valikust, st kasutatakse võimalikult palju EL-i tsiviillennunduse lennutegevuse nõudeid, ei kohaldu ühelgi juhul PPA lennusalga lennutegevusele EL-i õigusraamistik, mis omakorda tähendab, et see ei kuulu EASA poolt auditeerimisele ning neil ei ole õigust sekkuda lennusalga lennutegevusega seotud küsimustesse. Teine ja väga suur põhjus järelevalve puudulikkuses on seotud ameti ebapiisavate ressurssidega. Lennundusseaduse muudatuse kehtestamisel küsis Transpordiamet täiendavaid vahendeid kahe ametikoha loomiseks (toodud välja ka seletuskirjas 347 SE), katmaks lennutegevuse ja lennukõlblikkuse järelevalvet. Paraku otsustati teisiti - kohustused ametile pandi, aga nende täitmiseks vahendeid ei eraldatud. Tänase seisuga on meil üsna realistlik lootus saada täiendavaid eelarvelisi vahendeid alates 2026. aastast ning see võimaldaks meil alustada ettevalmistusi järelevalve rakendamiseks selles mahus, nagu see lennundusseaduses on ette nähtud. Kokkuvõttena nõustume, et kogu PPA lennutegevuse järelevalve korraldus on veninud väga pikale, seda nii objektiivsetel kui subjektiivsetel põhjustel. Heade soovidega Üllar Salumäe direktor Lennundusteenistus &#43;372 5059129 www.transpordiamet.ee From: Martin Noorsalu &lt;[email protected]&gt; Sent: Friday, November 7, 2025 1:02 AM To: Üllar Salumäe &lt;[email protected]&gt;; info transpordiamet &lt;[email protected]&gt; Subject: Re: Teabepäring ja ohutusjuhtumi teavitus Lugupeetud härra Salumäe Täname Teid kiire vastuse eest ning kinnituse eest, et Transpordiamet on edastanud meie teabenõude Kliimaministeeriumile, viidates asjaolule, et vastava määruse ettevalmistamine ja jõustamine kuulub ministeeriumi pädevusse. Samas jääb jätkuvalt selgusetuks, kuidas Transpordiamet täidab oma järelevalvefunktsiooni olukorras, kus kehtivat õigusraamistikku ei ole ning kuidas on tagatud lennuohutuse ja õigusliku vastutuse selgus. MTÜ Eesti Kiirabikopter pöördus Teie poole seoses Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) lennutegevuse õigusliku raamistiku ning Transpordiameti järelevalvepädevusega olukorras, kus lennundusseaduse § 42^14 lõikes 2 viidatud ministri määrust ei ole kehtestatud. Lennundusseaduse § 42^14 kohaselt tuleb PPA riiklike õhusõidukite käitamisel kohaldada komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 SPA-, NCC- ja SPO-osa põhimõtteid ning menetlusi, kuid samas sätestab seadus selgelt, et nende põhimõtete erisused ning erilendude loetelu tuleb kehtestada valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Kuna sellist määrust seni ei ole, kujuneb olukord, kus operatiivlende teostatakse viitega EL õigusaktidele, kuid ilma selge siseriikliku regulatsiooni, vastutusjaotuse või kontrollmehhanismideta. Lisaks sätestab lennundusseaduse § 2 lõige 22, et PPA riikliku lennunduse puhul kohaldatakse üksnes neid osi EASA alusmäärusest, mis käsitlevad ohutuse üldpõhimõtteid ja järelevalve korraldust. Sellest tulenevalt on Transpordiamet sisuliselt pädev asutus ohutuse ja järelevalve valdkonnas ning peaks omama toimivat mehhanismi tagamaks, et riiklik lennutegevus vastab rahvusvahelistele standarditele. Arvestades ülaltoodut, palume Transpordiametil selgitada: Milline on Transpordiameti järelevalve- ja vastutusroll PPA lennutegevuse üle olukorras, kus vastav ministri määrus puudub ning seadusest tulenevat raamistikku ei ole võimalik täiel määral rakendada. Kuidas tagab Transpordiamet järelevalve ning ohutuse kontrolli, kui puudub selge siseriiklik õiguslik alus, mille järgi hinnata PPA tegevuse vastavust EASA nõuetele ja rahvusvahelistele standarditele. Kas Transpordiamet on ametlikult juhtinud Kliimaministeeriumi tähelepanu asjaolule, et määrus on kehtestamata ning see takistab järelevalve pädevuse efektiivset teostamist. Kui jah, palume täpsustada kuupäevad ja viited vastavatele dokumentidele. Kas Transpordiamet peab end vastutavaks võimalike õiguslike või ohutuslike tagajärgede eest, mis võivad tuleneda regulatsiooni puudumisest, või käsitleb seda täielikult Kliimaministeeriumi pädevusse kuuluva probleemina. Kas Transpordiamet peab aktsepteeritavaks olukorda, kus PPA lennutegevus (sealhulgas HEMS, SAR ja POL lennud) toimub ilma selgelt kehtestatud tehniliste, ohutuslike ja operatiivsete nõueteta, mis tavapäraselt oleksid määruses reguleeritud. Kas Transpordiamet on olukorra tõsiduse tõttu informeerinud Rahvusvahelist Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) või Euroopa Lennundusohutusametit (EASA), arvestades, et tegemist on riikliku lennutegevusega, mille ohutusstandardid võivad mõjutada ka tsiviillennunduse järelevalve üldist usaldusväärsust. Hetkel kujunenud olukord, kus siseriiklik rakendusakt puudub, muudab lennundusseaduse vastava sätte olemuslikult ebaõigustloovaks (lex imperfecta), mistõttu ei ole võimalik seadust täiel määral rakendada ega järelevalvet siduvalt teostada. Riikliku lennunduse puhul, mille osa on meditsiinilennud ning võimalikud lennuohutusriskid, ei ole selline olukord kestlik. Ootame Teie selgitusi ja seisukohta, samuti infot, milliseid samme Transpordiamet on planeerinud või võtnud, et õiguslikku ebakindlust vähendada ja tagada järjepidev järelevalve selgelt reguleeritud alusel. Martin Noorsalu Juhatuse liige MTÜ Eesti kiirabikopter Tel: &#43;372 56 615512 E-post: [email protected] www.kiirabikopter.ee [email protected] Kontakt Üllar Salumäe (&lt;[email protected]&gt;) kirjutas kuupäeval T, 28. oktoober 2025 kell 11:21: Tere, Oleme teie esitatud teabepäringu edastanud vastamiseks Kliimaministeeriumi lennundusosakonnale, kelle pädevuses on ministri määruse ettevalmistamine ja jõustamine. Heade soovidega Üllar Salumäe direktor Lennundusteenistus &#43;372 5059129 www.transpordiamet.ee From: Martin Noorsalu &lt;[email protected]&gt; Sent: Sunday, October 26, 2025 12:42 AM To: [email protected] Subject: Teabepäring ja ohutusjuhtumi teavitus Lugupeetud Transpordiamet, MTÜ Eesti Kiirabikopter soovib väljendada sügavat muret õigusliku ebaselguse ja õigus vaakumi üle, mis on tekkinud seoses Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poolt teostatavate meditsiinilendude ohutuse ja juriidilise aluse tagamisega. Tulenevalt Lennundusseaduse § 42prim14 lõikest 1 kohaldatakse Politsei- ja Piirivalveameti valduses olevate riiklike õhusõidukite käitamisele komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 V lisa (SPA), VI lisa (NCC) ja VIII lisa (SPO) põhimõtteid ja menetlusi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab aga valdkonna eest vastutav minister kehtestama vastava määrusega nii nende põhimõtete ja menetluste erisused kui ka erilendude loetelu. Transpordiameti avalike andmete kohaselt ei ole PPA-le väljastatud ühtegi sertifikaati ega luba vastavalt alus määrusele nr 965/2012, sh ei eksisteeri HEMS (Helicopter Emergency Medical Service) tegevusluba ega samaväärset riiklikku regulatsiooni. Samuti ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud ministri määrust tänaseni kehtestatud. Seetõttu puudub pea kaks aastat pärast seadusemuudatuse jõustumist selge siseriiklik õiguslik alus, mis määraks: milliste tehniliste ja käitlemise nõuete alusel tohib PPA teostada meditsiinilendu; millised on nende lendude riskitaseme ja ohutuse hindamise kriteeriumid; kuidas tagatakse vastavus Euroopa Liidu määruse nr 965/2012 põhimõtetele ja standarditele; kes kannab vastutust lennutegevuse ohutuse, järelevalve ja vastavuse eest. Käesolevaga palume Transpordiametil anda kirjalik selgitus: milline on PPA poolt teostatavate meditsiinilendude õiguslik alus ja ohutusnõuete rakendamise kord; kas valdkonna eest vastutav minister on kehtestanud § 4214 lõikes 2 viidatud määruse või on see menetluses; kuidas tagatakse PPA meditsiinilendude vastavus EL määruse nr 965/2012 põhimõtetele ja siseriiklikele lennuohutus standarditele enne vastava normatiivi jõustumist. MTÜ Eesti Kiirabikopter peab oluliseks, et kõigi riiklike ja tsiviil operaatorite tegevus tugineks samaväärsetele ohutusstandarditele ning et lennuohutuse järelevalve ja vastutus oleks üheselt määratletud ja läbipaistev. Käesoleval hetkel puudub igasugune avali tagasiside ja kindlus PPA lendude ohutusele tsiviilennunduse suhtes, seega leiame, et nende lennutegevus tuleb peatada vastava määruse rakendamiseni reaalselt või teie poolt vastava tsiviil sertifikaadi väljastamiseni. Lugupidamisega! Martin Noorsalu Juhatuse liige MTÜ Eesti kiirabikopter Tel: &#43;372 56 615512 E-post: [email protected] www.kiirabikopter.ee [email protected]