Arvamuse küsimine hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse õigus pärasuse kohta 1 9.03.2022 Lugupeetud õiguskantsler proua Ülle Madise Eestis on kujunenud olukord, kus osa le haridusliku erivajadusega lastele ei ole võimaldatud õppida jõukohase õppekava järgi nende vaimset tervist toetavas keskkonnas. Kaasava hariduse tingimustes on suurenenud õpilaste arv, kes ei ole võimelised ühte või mitut õppeainet omandama täies mahus vastavalt õppekavades esitatud pädevustele. Palume Teil hinnata, kas Rajaleidja keskuse koolivälise nõustamismeeskonna poolt kõikides põhiainetes vähendatud õpitulemuste soovitamine põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava lihtsustatud või toimetulekuõppe tasemel õppimise asemel on kooskõlas põhiharidusele määratud standardiga. „ Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus e “ (vastu võetud 09.06.2010) § 15 lg (2) märgib: Põhihariduse standard kehtestatakse põhikooli riiklikus õppekavas ning lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel olevate õpilaste jaoks põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas. Üldkeskhariduse standard kehtestatakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas. Põhikooli riikliku õppekava, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava (edaspidi koos riiklikud õppekavad ) kehtestab Vabariigi Valitsus . Sama seaduse § 48 lg (1) on kirjas: Koolivälise nõustamismeeskonna soovituse kohaselt ja vanema kirjalikul nõusolekul rakendab kool õpilasele tõhustatud tuge või erituge, terviseseisundist tulenevat koduõpet, koolikohustuslikule õpilasele mittestatsionaarset õpet, vähendab ja asendab riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemusi ühes või mitmes aines, soovitab lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppe rakendamist või vabastab õpilase kohustusliku õppeaine õppimisest. Probleem nr 1 O n tekkinud olukord, kus Rajaleidja nõustamismeeskond soovitab põhikooli riikliku õppekava järgi õppivale õpilasele õpitulemuste vähendamisi kõigis põhiainetes vastavalt õpilase tasemele . Juhendmaterjal fikseerib: „Õpitulemuste vähendamine on sekkumine olukorras, mille puhul õpilane vaatamata järjepidevale individuaalsele toele ei suuda saavutada riiklikes õppekavades fikseeritud õpitulemusi “ /…/„Kui õpilasele on Rajaleidja koolivälise nõustamismeeskonna otsusega soovitatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, siis koostab kool õpilasele IÕK (individuaalne õppekava) lähtuvalt tema reaalsete teadmiste ja oskuste tasemest“ . Õpitulemuste vähendamine, asendamine ja kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine Abimaterjal koolidele, Harno 2021 , https://harno.ee/sites/default/files/documents/2022-02/V2hendamine_2022.pdf ). Jääb selgusetuks, missuguse tasemeni võib kool õpitulemusi vähendada, et olla seadusega kooskõlas , st et õpilase teadmiste ja oskuste tase põhikooli lõpetades vastaks lõputunnistusele kantava Eesti kvalifikatsiooniraamistiku vastavale tasemele . Küsimus: Kas on seaduspärane vähendada põhikooli riikliku õppekava järgi õppiva õpilase õpitulemusi kõigis põhiainetes lihtsustatud õppekava tasemele? Sel juhul saavutab õpilane , ke da on õpetatud ja kes on õppinud põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi , põhikooli lõpetajale seatud pädevused ? M iks ei või soovitada õpilasele õppimist põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel, vaid soovitatakse vähendatud õpitulemusi kõikides põhiainetes ? Reaalsuses tähendab see seda, et õpitulemuste vähendamine õpilase individuaalse õ pivõimekuse tasemele võib tekitada olukorra, kus näiteks põhikooli riikliku õppekava järgi õppinud põhikooli lõpetaja on matemaatikas omandanud teadmisi trigonomeetrias tasemel „see on täisnurkne kolmnurk“ ja ei tunne ega oska kasutada nt Pythagorase teoreemi (või siinust, koosinust ja tangensit täisnurkse kolmnurga lahendamiseks) . Põhikooli lõputunnistusel kajastuvad tulemused õpilase individuaalse taseme järgi, kuid mitte riiklikult määratletud eeldatavate õpitulemuste järgi. Nii on tekkinud olukorrad, kus näiteks kutsekoolide ehituserialade õpetajad kurdavad, et põhikooli väga heade/ heade tulemustega lõpetanud õpilane ei suuda eristada ega arvutada kujundi ümbermõõtu või pindala, ei suuda kirjeldada oma tegevusi/tööprotsessi ega koostada elementaarset referaati. Mõeldav ning eripedagoogide ja koolipsühholoogide poolt aktsepteeritav on õpitulemuste vähendamise soovitus ühele õppeainele (või lisaks konkreetselt selle ainega seotud õppeainele, mis pedagoogilises plaanis on vajalik õpilasele individuaalse ks arendustöö k s) . Kui õpitulemusi on vajalik vähenda da juba nii eesti keeles kui matemaatikas ( need õppeained on aluseks kõikide ülejäänud õppeainete omandamise le ) , võib eripedagoogide ja koolipsühholoogide hinnangul öelda, et õpilasele ei ole jõukohane saavutada riiklikus õppekavas esitatud pädevusi ka tugimeetmeid rakendades. Õpilase teadmised ja oskused ei vasta kooliastme lõpetamise järel kehtivale haridusstandardile, küll oleks aga õpilane võimeline saavutama põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava lihtsustatud õppe pädevused. Palume Teil hinnata, kas Rajaleidja koolivälise nõustamismeeskonna tegevuspraktika nimetatud osas on õiguspärane ja lähtub lapse parimatest huvidest. Probleem nr 2 Rajaleidja kooliväline nõustamismeeskond teeb oma otsuse põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava lihtsustatud õppe taseme soovitamiseks toetudes ainult eriarsti (psühhiaatri) hinnangule ja meditsiinilisele diagnoosile (F70, kerge vaimne alaareng), arvestamata teiste erialaspetsialistide (õpetajate, tugispetsialistide) ja lapsevanema hinnanguid õppekava jõukohasuse kohta. Sisuliselt on Eestis tekkinud olukord, kus õpilase jõukohase hariduse üle ots us tab pedagoogilise ettevalmistuseta eriarst, mitte haridusvaldkonna spetsialistid. Kooliväline nõustamismeeskond lähtub oma töös ministri määrusest Koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse andmiseks esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ning koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmise tingimused ja kord ( vastu võetud 08.02.2018 nr 2), mille § 4 Soovituse andmiseks esitatavate andmete loetelu lg (6) sätestab: perearsti või eriarsti või muu erialaspetsialisti hinnang, kui see on nõustamismeeskonna hinnangul vajalik erivajaduse täpsustamiseks ja soovituse andmiseks. Vajab märkimist, et l ihtsustatud õppe vajadus on tingitud eelkõige pedagoogilistest probleemidest, aga soovituse andmisel tähtsustat akse vaid meditsiinili s t hinnang ut (mille aluseks WISC-IV test intelligentsuse mõõtmiseks ) , kuna p õhikooli lihtsustatud riiklik u õppekava (vastu võetud 16.12.2010 nr 182) § 1 lg (2) sätestab : Lihtsustatud õpet rakendatakse kerge intellektipuudega õpilastele, toimetulekuõpet mõõduka intellektipuudega õpilastele ning hooldusõpet raske ja sügava intellektipuudega õpilastele. Koolivälise nõustamismeeskonna l ähtumine lihtsustatud õppe soovitamisel vaid meditsiinilisest d iagnoos ist F70 ei võimalda vajadusel rakendada jõukohast õpet ehk õpet lihtsustatud õppekava alusel piirialase intellektiga õpilastele . Küsimus: Kas Koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse andmiseks esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ning koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmise tingimused ja kord ( v astu võetud 08.02.2018 nr 2), § 4 lg (6) muu erialaspetsialistina võib käsitleda ka haridusasutustes ja Rajaleidja koolivälistes meeskondades töötavaid kvalifitseeritud erialaspetsialiste (eripedagoog, logopeed, psühholoog) , kes suudavad hinnata lapse madalast kognitiivsest võimekusest tingitud raskusi õppeprotsessis ning otsustada õpilasele jõukohase õppekava üle ? Tausta selgitamiseks: 2010. aastal kehtima hakanud põhikooli riikliku lihtsustatud õppekava (LÕK) üldosa ettevalmistamisel kohtusid haridusministeeriumis laste psühhiaatrid , eripedagoogid ja nõustamis komisjonide esindajad. Ühise arutelu tulemusena leiti, et senini LÕK õppekava sihtrühmaks olnud kerge vaimse alaarenguga (F70) õpilaste kõrval on palju neid, kelle madalam intellektuaalne võimekus ei võimalda õppida riikliku õppekava alusel (nn piirialaste / ebaühtlaste võimetega lapsed). Ühiselt otsustati eripedagoogide nägemusele ja põhjendustele toetudes hakata kasutam a mõistet “kerge intellektipuue”, mis on laiem kui „kerge vaimne alaareng“ ja mis hõlmaks ka ebaühtlase vaimse võimekusega, sh piirialase võimekusega ja verbaalselt vähemvõimekaid lapsi. Nimetatud sihtrühmade õpivõimekust hindasid küll laste psühhiaatrid , vastava haridussoovituse (õpetamist põhikooli riikliku lihtsustatud õppekava alusel) andis aga piirkondlik nõustamiskomisjon. Arvestades põhjalikku pedagoogilist analüüsi ja meditsiinilis t hinnangu t sai nõustamiskomisjon soovitada jõukohast õppekava (LÕK) ka nendele õpilastele, kellel ei olnud veel võimalik diagnoosida kerget vaim set alaarengut , kuid oli püsiv ja enami k ku õppeaineid hõlmav õpiraskus. Õ petamine lihtsustatud õppekava alusel tagas nimetatud lastele jõukohase õppe, taastas vajaliku õpimotivatsiooni ning vähendas õpiraskustest tingitud käitumis - ja suhtlemis probleeme. Kahjuks on madala ja ebaühtlaste intellektuaalsete võimetega laste osakaal, kellele õppimine riikliku õppekava alusel ei ole jõukohane, jätkuvalt suur. On tekkinud olukord, kus psühhiaatrid ei saa neil lastel diagnoosida kerget vaimset alaarengut, millest tingituna ei saa Rajaleidja nõustamismeeskond soovitada lastele jõukohast õppekava, kuna ei ole fikseeritud F70 diagnoosi (kerge vaimne alaareng, samas LÕK on koostatud kerge intellektipuudega õpilaste õpetamiseks ). Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon RHK-10 ei kasuta sünonüümidena kerget vaimset alaarengut (F70) ja kerget intellektipuuet. Nii ongi välja kujunenud olukord, kus lastel, kes tegelikult vajaksid õppimist LÕK alusel, aga kellel ei ole diagnoosi F70 , jäävad jõukohase õppeta. Püsivast õpiraskusest tingituna lisanduvad aga teisesed probleemid (nt käitumisraskused, koolikohustuse mittetäitmine, meeleolu- ja ärevushäired, koolikiusamine jne) . Palume Teil hinnata, kas Rajaleidja koolivälise nõustamismeeskonna tegevuspraktika ka nimetatud osas on õiguspärane ja lähtub lapse parimatest huvidest. Eesti Eripedagoogide Liit Eesti Koolipsühholoogide Ühing Tartu linna koolide e ripedagoogide aineühendus Tartu linna haridusasutuste psühholoogide aineühendus Tartu linna koolide hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineer i jate (HEVKO-de) aineühendus
.
HARIDUSE TUGITEENUSTE KESKUS
Õiguskantsleri Kantselei 22.03.2022 nr 21.3-1.2/07839
Kohtu 8
15193 TALLINN
Arvamuse küsimine hariduslike erivajadustega
õpilaste õppekorralduse õiguspärasuse kohta.
Oleme koostöös Eesti Eripedagoogide Liidu, Eesti Koolipsühholoogide Ühingu, Tartu linna koolide
eripedagoogide aineühenduse, Tartu linna haridusasutuste psühholoogide aineühenduse ning Tartu linna
koolide hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerijate (HEVKO-de) aineühenduse esindajatega
koostanud ühise pöördumise hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse õiguspärasuse kohta.
Edastan nimetatud pöördumise, sooviga küsida õiguskantsleri arvamust Rajaleidja koolivälise
nõustamismeeskonna tänase tegevuspraktika õiguspärasuse ning põhiharidusele määratud standardite
kooskõla kohta.
Lisa:
Arvamuse küsimine hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse õiguspärasuse kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Võsaste
Juhataja
[email protected]
+3725061838
______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
Tähe 56 tel 746 1000, faks 746 1003 www.tugiteenused.tartu.ee
50103 Tartu reg kood 75036027
[email protected]
Jürgen Rakaselg Teie nr
kaasava hariduse valdkonna juht
Haridus- ja Teadusministeerium Meie 06.04.2022 nr 7-6/220521/2201907
[email protected]
Jaak Raie
peadirektor
Haridus- ja Noorteamet
[email protected]
Kooliväliste nõustamismeeskondade tegevus
Lugupeetud härra Rakaselg ja härra Raie
Õiguskantsleri poole pöördusid Eesti Eripedagoogide Liit, Eesti Koolipsühholoogide Ühing,
Tartu linna koolide eripedagoogide aineühendus, Tartu linna haridusasutuste psühholoogide
aineühendus ja Tartu linna koolide hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerijate
aineühendus. Avaldajad palusid õiguskantsleri hinnangut, kas Rajaleidja koolivälise
nõustamismeeskonna antud soovitused lihtsustatud õppekava rakendamise kohta on olnud
õigustatud ja õiguspärased.
Avaldust silmas pidades palun teil vastata järgmistele küsimustele.
1. Millist õpilast on silmas peetud mõiste intellektipuudega õpilane all, kellele rakendub
lihtsustatud riiklik õppekava (edaspidi LÕK, § 1 lg 1)?
2. Kas vastab tõele, et LÕKi soovitus antakse kindla diagnoosi olemasolul? Kui nii, siis
millega sellist praktikat põhjendate?
3. Kas ja milline laps võib olla põhikooli riikliku õppekava (RÕK) ja LÕK piirimail? Mis
kaalutlustest lähtuvalt valitakse selle lapse õppekava ning kas ja kelle initsiatiivil peaks
õppekava ümberhindamine hiljem toimuma?
4. Mille alusel otsustab Rajaleidja nõustamismeeskond, et RÕK järgi õppiva õpilase huvides
on õpitulemuste vähendamine kõigis põhiainetes vastavalt õpilase tasemele? Millal
soovitatakse lapsele lihtsustatud riikliku õppekava (LÕK) järgi õppimist?
5. Kas ja kuidas erineb oma sisu poolest õpilase õpe, kui tal on RÕK-i järgi õppides
vähendatud õpitulemusi kõigis põhiainetes tema tegeliku tasemeni ja sama õpilase õpe LÕK
järgi?
2
6. Kas ja kuidas (mis tuge pakkudes) on teie hinnangul koolil võimalik korraldada RÕK järgi
õppiva õpilase, kelle õpitulemusi on vähendatud kõigis põhiainetes, õpet nii, et see õpe oleks
talle jõukohane ja lapsel ei tekiks probleeme, millele avalduses on viidatud
(käitumisraskused, koolikohustuse mittetäitmine, koolikiusamine jne)?
7. Kui palju on viimase viie aasta jooksul olnud juhtumeid, kus lapsele, kes õppis LÕK-i järgi,
soovitati hiljem RÕK-i järgi õppimist?
8. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 2017. aastal algatatud eelnõu kohaselt oli plaanis LÕK-
ist loobuda ja näha RÕK-is ette eraldi sätted intellektipuudega õpilastele. Eelnõu
menetlemise käigus sellest muudatusest siiski loobuti Riigikogu liikmete
muudatusettepaneku tõttu. Miks peeti vajalikuks LÕK-ist loobuda ja kas ministeeriumil on
kavas see muudatus tulevikus siiski algatada?
9. Kui RÕK järgi õppivale õpilasele soovitatakse õpitulemuste vähendamist kõigis põhiainetes
vastavalt õpilase tasemele, siis lõputunnistusel ega hinnetelehel see vähendamine ei kajastu
(hinnetelehel on näha üksnes see, kui õpilane on mõnest õppeainest vabastatud, määruse
§ 11 lg 4 p 8). Kuidas saab järgmise kooliastme õppeasutus teada, milline on õpilase tegelik
teadmiste ja oskuste tase ja kas põhikooli lõputunnistus on sel juhul usaldusväärne?
Teretulnud on ka muud selgitused, mida peate vajalikuks asja kohta anda. Ootame teilt vastust
hiljemalt 22. aprilliks 2022.
Lisame kirjale ka avaldajate pöördumise (vt lisa).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kärt Muller
sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Lisa: koopia pöördumisest
Aigi Kivioja 6938428
[email protected]