Väljaminev kiriAvalik
Eesti Tarbijakaitse Liit_vastus
Õiguskantsleri Kantselei · 21. märts 2022
- Viit
- 14-5/220424/2201567
- Registreeritud
- 21. märts 2022
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Eesti Tarbijakaitse Liit
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 14 Avalduse läbi vaatamata jätmine
- Sari
- 14-5 Menetlusse võtmata avaldus (isikul on võimalik esitada vaie või kasutada muid õiguskaitsevahendeid)
- Toimik
- 14-5/220424
- Vastutaja
- Kristel Lekko (Õiguskantsleri Kantselei, Üldosakond, Õigusteenistus)
Sisu (failidest)
Linda Läänesaar Teie 16.03.2022 nr
tegevdirektor
Eesti Tarbijakaitse Liit Meie 21.03.2022 nr 14-5/220424/2201567
[email protected]
Proua tegevdirektor
Palusite õiguskantsleril anda hinnang Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 14.03.2022
käskkirjale. Käskkirjaga keelduti andmast riigieelarvelist toetust Eesti Tarbijakaitse Liidule.
Tarbijakaitseseaduse kohaselt võib riik toetada riigieelarves selleks ettenähtud vahendite piires
üleriigilisel tasandil tarbijate huve esindavat ühendust või ühenduste liitu, kelle tegevus on oluline
tarbijate õiguste ja huvide edendamise ning tarbijakaitsealase teabe ja nõustamise kättesaadavuse
parandamiseks (vt § 19 lg 5). Toetuse andmise täpsemad tingimused ja kord on sätestatud
majandus- ja taristuministri 16.03.2016 määrusega. Seega võib riik toetada eelarvest üleriigilisel
tasandil tarbijate huve esindavat ühendust või ühenduste liitu, õigust toetusele seadusest ei tulene.
Toetusetaotluse esitanud isikul on õigus eeldada, et tema taotlus lahendatakse kooskõlas
õigusaktidega.
Kui Eesti Tarbijakaitse Liidu hinnangul on ameti käskkirjaga rikutud tema õigusi, on võimalus seda
vaidlustada vaide- kui ka halduskohtumenetluses. Silmas tuleb pidada, et kaebeõigus
riigieelarveliste vahendite jaotamise otsuste peale on erandlik. Riigikohus on märkinud, et selline
õigus võib tekkida juhul, kui isikul on seadusest tulenev nõudeõigus sihtfinantseeringule või seadus
on erandlikel juhtudel ette näinud kaebeõiguse. Kaebeõigus võib isikul olla ka siis, kui tema
taotluse menetlemisel on oluliselt rikutud hea halduse põhimõtteid (Riigikohtu 17.11.2005 otsus
nr 3-3-1-54-05, p 17).
Seega on liidul vajaduse korral olemas tõhusad õiguskaitsevahendid oma õiguste kaitseks ja
õiguskantsler ei pea menetluse alustamist põhjendatuks (õiguskantsleri seaduse § 25 lg 3 p 4).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Lekko
õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Kristel Lekko 693 8443
[email protected]