Maris Lauri Teie 06.03.2022 nr JUM/22-0251/-1K; 8-
Justiitsministeerium 3/1709-1
[email protected]
Meie 21.03.2022 nr 18-2/220413/2201564
Juristieksami kohaldamine
Austatud minister
Tänan võimaluse eest kaasa mõelda ühtse juristieksami süsteemi juurutamise küsimuses.
Nõustun Teiega, et õigushariduse üldist kvaliteeti tuleb tõsta. Leian, et selle esmaseks eelduseks
on tugev konkurents õppejõukohtadele ja asjatundlikuks juristitööks ettevalmistav mitmekülgne
õppekava. Paraku ei paku väljatöötamiskavatsus nendele küsimustele lahendust. Raske on mõista,
kuidas juristieksami sisseviimine aitab kiiresti ja mõistlike kuludega õigusteaduse õppijate
teadmiste ja oskuste taset tõsta.
Kõikides õigusteadust õpetavates ülikoolides tuleb tagada piisavalt hea õppekava ja tugevate
õppejõudude toel tulemuslik õppetöö. Olukord, kus inimesele antakse ülikoolist juristi
lõpudiplom, ent ta pole võimeline oma erialal töötama ning riik peab panustama lisaraha, et
tuvastada pädevad juristid, kahjustab õigusalase kõrghariduse mainet tervikuna. On mõistetav ja
tervitatav, et õigusaineid soovivad õppida ka inimesed, kes juba töötavad teistel erialadel või kes
ei soovigi juristiks saada. Loomulikult on õige neile õppimisvõimalust pakkuda, ent selle tulemus
ei tohiks olla juristidiplom, vaid kinnitus just nende ainete kohta, mille nad omandasid. Nn
mikrokraade ja konkreetse erialaga seostatud praktilist õigusõpet võiks pakkuda senisest laiemalt.
Praegu suudab kohtuniku, advokaadi, notari, kohtutäituri või pankrotihalduri kutseeksami ära teha
vaid alla poole eksamil osalenuist. Seega on praeguse õigushariduse kvaliteeti nende eksamite
kaudu tegelikult juba hinnatud ning puudub vajadus uue eksami kehtestamise järele. Vastasel juhul
jääb mulje, et juristieksami sooritamise lävend oleks madalam kui praeguste eksamite puhul. Kui
nii, siis see ei näita ju tegelikult õigushariduse kvaliteedi tõusu, kui juristieksami sooritab rohkem
inimesi. Seega peab riik kvaliteedi parandamiseks ikkagi etteulatuvalt kehtestama nõudeid
õigusharidusele, sh osundama vajadusele õpetada konkreetseid õppeaineid.
Avalik-õiguslikule ülikoolile toetuse eraldamiseks sõlmitavas halduslepingus tuleb riigil ja
ülikoolil leppida riigi vajadusi silmas pidades kokku ülikooli kohustustes. Kokku saab leppida nii
sisulistes kui ka õppeainete mahtu puudutavates nõuetes nii, et seeläbi oleks parimal viisil täidetud
ühiskonna vajadused, kuid säiliks ka akadeemiline vabadus. Kahjuks väljatöötamiskavatsuses ei
ole selgitatud, kas selle võimaluse tõhusamat kasutamist on üldse kaalutud.
Kindlasti on oluline, et inimesi ja ka riiki ei esindaks kohtus ebapiisavate teadmistega esindajad.
Kohtumenetlusi puudutavates seadustes on alused ebapiisavate teadmistega esindaja menetlusest
2
kõrvaldamiseks olemas ning kohus saab seega ka juba praegu sellised isikud kohtumenetlusest
eemal hoida (HKMS § 32 lg 4, TsMS § 45 lg 2).
Kuigi juristieksamit soovitakse kehtestada headel eesmärkidel, siis võib see viia ka soovimatute
tagajärgedeni. Sidudes õigusõppe kvaliteedi üksnes juristieksami tulemusega, millest omakorda
sõltub põhimõttelises ulatuses inimese tulevane käekäik, luuakse eeldused selleks, et suurem osa
ülikooliõppest pühendatakse kaasuse lahendamise treenimisele. Äärmiselt kahetsusväärne oleks,
kui seetõttu saaks vajalikust vähem tähelepanu teooriaõpe ja ained, mis aitavad kujundada loovat
ning iseseisvat juriidilist mõtlemist.
Olulisi küsimusi ja kahtlusi tekitab ka juristieksami võimalik korraldus. Eksami korraldamise
kulusid ei ole VTK-s sisuliselt hinnatud. Näiteks on vaja tagada eksamikaasuse koostaja ja
hindajate sõltumatus kõikidest õigusteadust õpetavatest ülikoolidest ning eksami koostajad ja
hindajad ei tohiks samuti kattuda - juba üksnes see asjaolu viitab eksamiga kaasnevatele olulistele
kuludele. Kui riigil on võimalik nii mahukaid lisakulusid kanda, võiks ehk kaaluda selle raha
kasutamist paremaks õpetamiseks, aga samuti juristide täiendõppeks, et seeläbi tõsta üldist taset
juba lähiajal.
Keskse eksami puhul tekitab küsimusi seegi, kuidas tagatakse hindamisel lisaks faktiteadmistele
ja seaduste tundmisele loogilise argumenteerimise oskuse hindamine ning julgus seni õigeks
loetud lähenemisi ja kohtulahendeid argumenteeritult kahtluse alla seada.
Hea haridusega ja asjatundlikke juriste vajab ühiskond igas valdkonnas. Seetõttu oleks
juristieksami kohaldamine VTK-s ettenähtud ametikohtadele ja kutsealadele poolik lahendus. Kui
juristieksamiga on võimalik tagada VTK koostajate arvates kvaliteetne õigusharidus ja juristide
hea tase, siis tuleks seda rakendada töötamise eeldusena kõigil õigusharidust eeldavatel
ametikohtadel, sh õigusharidust eeldavatel ametikohtadel avalikus teenistuses. Kõik juristid
peavad tundma seadusi ja kohtulahendeid, oskama leida fakte ja nendevahelisi seoseid, valdama
loogilise argumenteerimise kunsti. Ka eraettevõtjaid ei tohiks panna olukorda, kus nad värbavad
ülikooli lõpetanud juristi, kel tegelikult tööks vajalikke teadmisi ega oskusi ei ole. Seega tuleks
ikkagi veelkord mõelda, kuidas kõige kiiremini ja kõige mõistlikumate kuludega jõuda selleni, et
kõik õigusteaduse õppijad saaksid vajalikud teadmised ja oskused ning lõpudiplomeid saaks alati
usaldada.
Vastuoluliseks jäid VTK selgitused selle osas, millises seisundis on seoses juristieksamiga mõnes
teises riigis õigushariduse omandanud juristid. Seadused ja nende rakenduspraktika, samuti
menetluste korraldus on erinevates riikides erinevad, seega varieerub ka õigushariduse sisu.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Evelin Lopman 693 8431
[email protected]