dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Justiitsministeerium_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 21. märts 2022
Viit
18-2/220413/2201564
Registreeritud
21. märts 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
18 Arvamused õigusaktide jm dokumentide eelnõude kohta
Sari
18-2 Arvamused valitsusasutustele õigusaktide jm dokumentide eelnõude kohta
Toimik
18-2/220413
Vastutaja
Evelin Lopman (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎18-22204132201564 21.03.2022 Väljaminev kiri.bdoc322 KB

Sisu (failidest)

Maris Lauri Teie 06.03.2022 nr JUM/22-0251/-1K; 8- Justiitsministeerium 3/1709-1 [email protected] Meie 21.03.2022 nr 18-2/220413/2201564 Juristieksami kohaldamine Austatud minister Tänan võimaluse eest kaasa mõelda ühtse juristieksami süsteemi juurutamise küsimuses. Nõustun Teiega, et õigushariduse üldist kvaliteeti tuleb tõsta. Leian, et selle esmaseks eelduseks on tugev konkurents õppejõukohtadele ja asjatundlikuks juristitööks ettevalmistav mitmekülgne õppekava. Paraku ei paku väljatöötamiskavatsus nendele küsimustele lahendust. Raske on mõista, kuidas juristieksami sisseviimine aitab kiiresti ja mõistlike kuludega õigusteaduse õppijate teadmiste ja oskuste taset tõsta. Kõikides õigusteadust õpetavates ülikoolides tuleb tagada piisavalt hea õppekava ja tugevate õppejõudude toel tulemuslik õppetöö. Olukord, kus inimesele antakse ülikoolist juristi lõpudiplom, ent ta pole võimeline oma erialal töötama ning riik peab panustama lisaraha, et tuvastada pädevad juristid, kahjustab õigusalase kõrghariduse mainet tervikuna. On mõistetav ja tervitatav, et õigusaineid soovivad õppida ka inimesed, kes juba töötavad teistel erialadel või kes ei soovigi juristiks saada. Loomulikult on õige neile õppimisvõimalust pakkuda, ent selle tulemus ei tohiks olla juristidiplom, vaid kinnitus just nende ainete kohta, mille nad omandasid. Nn mikrokraade ja konkreetse erialaga seostatud praktilist õigusõpet võiks pakkuda senisest laiemalt. Praegu suudab kohtuniku, advokaadi, notari, kohtutäituri või pankrotihalduri kutseeksami ära teha vaid alla poole eksamil osalenuist. Seega on praeguse õigushariduse kvaliteeti nende eksamite kaudu tegelikult juba hinnatud ning puudub vajadus uue eksami kehtestamise järele. Vastasel juhul jääb mulje, et juristieksami sooritamise lävend oleks madalam kui praeguste eksamite puhul. Kui nii, siis see ei näita ju tegelikult õigushariduse kvaliteedi tõusu, kui juristieksami sooritab rohkem inimesi. Seega peab riik kvaliteedi parandamiseks ikkagi etteulatuvalt kehtestama nõudeid õigusharidusele, sh osundama vajadusele õpetada konkreetseid õppeaineid. Avalik-õiguslikule ülikoolile toetuse eraldamiseks sõlmitavas halduslepingus tuleb riigil ja ülikoolil leppida riigi vajadusi silmas pidades kokku ülikooli kohustustes. Kokku saab leppida nii sisulistes kui ka õppeainete mahtu puudutavates nõuetes nii, et seeläbi oleks parimal viisil täidetud ühiskonna vajadused, kuid säiliks ka akadeemiline vabadus. Kahjuks väljatöötamiskavatsuses ei ole selgitatud, kas selle võimaluse tõhusamat kasutamist on üldse kaalutud. Kindlasti on oluline, et inimesi ja ka riiki ei esindaks kohtus ebapiisavate teadmistega esindajad. Kohtumenetlusi puudutavates seadustes on alused ebapiisavate teadmistega esindaja menetlusest 2 kõrvaldamiseks olemas ning kohus saab seega ka juba praegu sellised isikud kohtumenetlusest eemal hoida (HKMS § 32 lg 4, TsMS § 45 lg 2). Kuigi juristieksamit soovitakse kehtestada headel eesmärkidel, siis võib see viia ka soovimatute tagajärgedeni. Sidudes õigusõppe kvaliteedi üksnes juristieksami tulemusega, millest omakorda sõltub põhimõttelises ulatuses inimese tulevane käekäik, luuakse eeldused selleks, et suurem osa ülikooliõppest pühendatakse kaasuse lahendamise treenimisele. Äärmiselt kahetsusväärne oleks, kui seetõttu saaks vajalikust vähem tähelepanu teooriaõpe ja ained, mis aitavad kujundada loovat ning iseseisvat juriidilist mõtlemist. Olulisi küsimusi ja kahtlusi tekitab ka juristieksami võimalik korraldus. Eksami korraldamise kulusid ei ole VTK-s sisuliselt hinnatud. Näiteks on vaja tagada eksamikaasuse koostaja ja hindajate sõltumatus kõikidest õigusteadust õpetavatest ülikoolidest ning eksami koostajad ja hindajad ei tohiks samuti kattuda - juba üksnes see asjaolu viitab eksamiga kaasnevatele olulistele kuludele. Kui riigil on võimalik nii mahukaid lisakulusid kanda, võiks ehk kaaluda selle raha kasutamist paremaks õpetamiseks, aga samuti juristide täiendõppeks, et seeläbi tõsta üldist taset juba lähiajal. Keskse eksami puhul tekitab küsimusi seegi, kuidas tagatakse hindamisel lisaks faktiteadmistele ja seaduste tundmisele loogilise argumenteerimise oskuse hindamine ning julgus seni õigeks loetud lähenemisi ja kohtulahendeid argumenteeritult kahtluse alla seada. Hea haridusega ja asjatundlikke juriste vajab ühiskond igas valdkonnas. Seetõttu oleks juristieksami kohaldamine VTK-s ettenähtud ametikohtadele ja kutsealadele poolik lahendus. Kui juristieksamiga on võimalik tagada VTK koostajate arvates kvaliteetne õigusharidus ja juristide hea tase, siis tuleks seda rakendada töötamise eeldusena kõigil õigusharidust eeldavatel ametikohtadel, sh õigusharidust eeldavatel ametikohtadel avalikus teenistuses. Kõik juristid peavad tundma seadusi ja kohtulahendeid, oskama leida fakte ja nendevahelisi seoseid, valdama loogilise argumenteerimise kunsti. Ka eraettevõtjaid ei tohiks panna olukorda, kus nad värbavad ülikooli lõpetanud juristi, kel tegelikult tööks vajalikke teadmisi ega oskusi ei ole. Seega tuleks ikkagi veelkord mõelda, kuidas kõige kiiremini ja kõige mõistlikumate kuludega jõuda selleni, et kõik õigusteaduse õppijad saaksid vajalikud teadmised ja oskused ning lõpudiplomeid saaks alati usaldada. Vastuoluliseks jäid VTK selgitused selle osas, millises seisundis on seoses juristieksamiga mõnes teises riigis õigushariduse omandanud juristid. Seadused ja nende rakenduspraktika, samuti menetluste korraldus on erinevates riikides erinevad, seega varieerub ka õigushariduse sisu. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Evelin Lopman 693 8431 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel