dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Haridus- ja Teadusministeerium_seisukoht

Õiguskantsleri Kantselei · 18. märts 2022
Viit
6-2/220412/2201542
Registreeritud
18. märts 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
6 Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle
Sari
6-2 Isiku avalduse alusel Vabariigi Valitsuse määruse seaduspärasuse kontroll
Toimik
6-2/220412
Vastutaja
Aigi Kivioja (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond)

Failid

  • 📎6-22204122201542 18.03.2022 Väljaminev kiri.bdoc330 KB

Sisu (failidest)

Liina Kersna Teie nr minister Haridus- ja Teadusministeerium Meie 18.03.2022 nr 6-2/220412/2201542 [email protected] Sotsiaalpedagoogide puhkus Lugupeetud minister Teile teadaolevalt küsiti õiguskantslerilt selgitust, miks on põhikoolis või gümnaasiumis töötava sotsiaalpedagoogi põhipuhkus kuni 56 kalendripäeva, kuid kutseõppeasutuses töötava sotsiaalpedagoogi põhipuhkus 42 kalendripäeva. Avaldaja selgituse kohaselt on kõigile sotsiaalpedagoogidele seatud ühesugused kvalifikatsiooninõuded, hoolimata sellest, kus nad töötavad. Ta tõi välja, et kutseõppeasutuses on sotsiaalpedagoogi töökoormus ehk isegi suurem kui üldhariduskoolis, seega pole tema lühem puhkus õigustatud. Leian, et kuna üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse sotsiaalpedagoogi põhipuhkuse erinevat pikkust on võimalik põhjendada, ei saa praegust regulatsiooni pidada ilmselgelt põhiseadusvastaseks (Haridustöötajate ametikohtade loetelu, kus antakse kuni 56 kalendripäeva põhipuhkust, ja puhkuse kestus ametikohtade kaupa (edaspidi puhkuste määrus) § 3 p 2 ja § 5 p 3). Ehkki üldhariduskoolid erinevad kutseõppeasutustest mitme tunnuse poolest (koolid on erineva suunitlusega, seal õpivad erinevas vanuses õpilased, õppeperioodid on erineva pikkusega), ei tähenda see tingimata, et näiteks üldhariduskoolis on sotsiaalpedagoogi töö keerulisem kui kutseõppeasutuses. Kuna eri tüüpi õppeasutuste sotsiaalpedagoogide töö keerukust on raske objektiivselt võrrelda, saab sotsiaalpedagoogide puhkuse pikkuse kehtestamist pidada ennekõike hariduspoliitiliseks otsuseks. Ka seesuguseid otsuseid langetades peab sihiks olema õiglus. Haridus- ja Teadusministeeriumist saadud info kohaselt vajab haridustöötajate, sh sotsiaalpedagoogide põhipuhkuste korraldus ülevaatamist. Palun ministeeriumil aasta jooksul analüüsida, kas sotsiaalpedagoogide põhipuhkuste erinev pikkus on põhjendatud, ning vajaduse korral muuta õigusakte. Oma analüüsi tulemustest andke palun teada ka õiguskantslerile. Mõistan, et töösuhetega seotud teemad on Sotsiaalministeeriumi vastutusalas. Samas tuleb sotsiaalpedagoogide põhipuhkuse pikkuse üle otsustamiseks hinnata nende töö sisu üht ja teist tüüpi koolides ning seda oskab kõige paremini teha Haridus- ja Teadusministeerium. 1. Töölepingu seaduse (TLS) järgi on töötajal õigus iga-aastasele põhipuhkusele. Puhkuse eesmärk on anda töötajale töövaba aega töövõime taastamiseks ja järgmiseks tööperioodiks valmistumiseks. Puhkuse kasutamisest ei ole õigus keelduda ja puhkust ei ole lubatud asendada muude hüvedega. TLS § 55 kohaselt on töötaja iga-aastane põhipuhkus 28 kalendripäeva, kuid 2 mõnel ametikohal näeb seadus ette pikema põhipuhkuse. Nii on Vabariigi Valitsus TLS § 58 lõike 2 alusel kehtestanud määruse „Haridustöötajate ametikohtade loetelu, kus antakse kuni 56 kalendripäeva põhipuhkust, ja puhkuse kestus ametikohtade kaupa“. Selle määruse § 3 punkti 2 kohaselt on lasteaed-põhikoolide, põhikoolide ja gümnaasiumide sotsiaalpedagoogi põhipuhkus 56 kalendripäeva. Kutseõppeasutuses on aga sotsiaalpedagoogi põhipuhkus 42 kalendripäeva (määruse § 5 p 3). 2. Sotsiaalpedagoogi kutsestandardite (6. ja 7. taseme kutse) järgi on sotsiaalpedagoog tugispetsialist, kelle ülesanne on sotsialiseerumistoe korraldamine ja arendamine ning isiku arengu toetamine võrgustikutöö kaudu sotsiaalpedagoogiliste meetoditega. Sotsiaalpedagoog puutub kokku ohuteguritega (sotsiaalsed, emotsionaalsed, füüsilised). Ta peab olema valmis tegutsema ohu- ja kriisiolukorras. Sotsiaalpedagoogid töötavad haridusasutustes, nõustamiskeskustes, turvakodudes, vanglates, haiglates jne. 3. On selge, et kõigis neis eri liiki asutustes, kus sotsiaalpedagoogi teenust vajatakse, on sotsiaalpedagoogi töö erinev, sõltudes sihtgrupist ja asutuse töö spetsiifikast. Arvestades, et ka üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste suunitlus on erinev ning erinevad ka õpilased oma vanuse ja probleemide poolest, ei ole sotsiaalpedagoogi töö sisu üldhariduskoolis ja kutseõppeasutuses samuti päris ühesugune. Üldhariduskooli sotsiaalpedagoogi tööd on kirjeldatud haridus- ja teadusministri määruses nr 4. Muu hulgas nõustab sotsiaalpedagoog erialase pädevuse piires lapsevanemaid ja perekonda lapse arengu ja toimetuleku asjus (määruse nr 4 § 2 lg 2 p 5). Sotsiaalpedagoogi ülesanne on ka õpilase sotsiaalseid oskusi hinnata ning tema eakohast tegutsemisvõimet takistavaid tegureid analüüsida, õpilase suhtlemisoskust kujundada ja toetada; selgitada välja õpilaste sotsiaalsed ja koolikohustuse täitmist takistavad probleemid ning neid ennetada ja lahendada (määruse nr 4 § 2 lg 3 p 4). Seega tegelevad üldhariduskooli sotsiaalpedagoogid rohkem alaealiste õpilastega. Kuigi kutseõppeasutuse seaduse (KutÕS § 3 lõike 2 p 2) järgi on ka kutseõppeasutus õpilastele ette nähtud sotsiaalpedagoogi abi, pole kutseõppeasutuse sotsiaalpedagoogiteenuse kirjeldust kehtestatud. Kuivõrd sotsiaalpedagoogi kvalifikatsiooninõuded on samasugused nii üldhariduskoolis kui kutseõppeasutuses (erialane kõrgharidus või sotsiaalpedagoogi kutse, vt määruse nr 30 § 4 lg 3), tuleb kutseõppeasutuse sotsiaalpedagoogi töö sisu määratlemisel võtta aluseks sotsiaalpedagoogi kutsestandardid (vt p 2). Kokkuvõttes võib öelda, et ehkki üldjoontes vastab sotsiaalpedagoogi töö sisu kutsestandardites kirjeldatule, võib see töö üldhariduskoolis olla mõnevõrra teistsugune kui kutseõppeasutuses. See võib omakorda olla põhjus, miks on üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse sotsiaalpedagoogi puhkus erineva pikkusega. 4. Arvestades põhipuhkuse rolli (töövõime taastamine) ei pruugi põhipuhkuse kestust hinnates olla õige lähtuda sellest, kas töö on sisult sama või sarnane, vaid pigem sellest, kas töö keerukus on neis koolides sarnane. Üldhariduskoolis (eriti põhikoolis) võib keeruliseks osutuda lapse arengu eripäradest tekkivate probleemide (murdeiga nt) lahendamine, samuti hariduslike erivajadustega õpilaste vajaduste arvestamine, aga ka koostöö lapsevanematega. Kutseõppeasutuses on valdavalt täisealised õpilased (statistika kohaselt on kutseõppeasutuses 19- aastaseid ja nooremaid õpilasi vaid 44%, üle 35-aastaseid on 25%, 15% on 20−24-aastaseid ning 3 25−29-aastaseid ja 30-34-aastaseid on 8%) ning kutseõpe on erinevalt põhikooliõppest vabatahtlik. Samas on kutseõppeasutustes üha rohkem haridusliku erivajadusega õpilasi, kes vajavad õppimisel ka sotsiaalpedagoogi tuge (vt nt Õpetajate Lehe artikkel „Kutsekoolid peavad hakkama saama ebapiisava ettevalmistusega HEV-õpilastega“). Kutseõppeasutustes on probleemiks õpingute katkestamine (vt Haridus- ja Teadusministeeriumi 2020. aasta tulemusaruanne, lk 5). Seega, hoolimata sellest, et õpilased on enamjaolt täisealised ja õpivad koolis vabatahtlikult, tuleb ka kutseõppeasutustes toetada õpilaste õpimotivatsiooni. Ka õiguskantsleri poole pöördunud inimene tõi välja, et kuna kutseõppe valivad akadeemiliselt nõrgemad õpilased, vajavad nad õppimises keskmisest rohkem tuge ja abi. Mõistlik on analüüsida üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste sotsiaalpedagoogide tööd just sellest aspektist, kas ja kuivõrd erineb nende töö raskus ja keerukus. Kuna sotsiaalpedagoogide põhipuhkuste regulatsioon on kehtestatud üle kümne aasta tagasi, pole neis arvestatud muudatusi, mis selle aja jooksul on sotsiaalpedagoogide töös toimunud. 5. Ministeeriumist selgitati õiguskantsleri nõunikule, et üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse õppeperiood ehk aktiivne töö tegemise periood on erinev: kutseõppeasutuses on see pikem kui üldhariduskoolis. See tähendab, et kutseõppeasutuse spetsialist (sh sotsiaalpedagoogi) peab õppeaasta jooksul töötama rohkem päevi kui üldhariduskooli spetsialist, muu hulgas suvel. TLS § 68 järgi tuleb põhipuhkus ära kasutada kalendriaasta jooksul ja puhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel. Samas, TLS § 69 lõike 1 kohaselt määrab põhipuhkuse aja tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja huvidega (TLS § 69 lg-s 7 on nimetatud töötajad, kellel on õigus nõuda puhkust neile sobival ajal). Seega saab tööandaja töötajaga sõlmitavate kokkulepete kaudu korraldada nii, et ka 56-päevase puhkuse korral saab sotsiaalpedagoog puhkust siis, kui kooli õppetegevuse korraldus seda võimaldab ning see võimalus ei pea olema tingimata suvel. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Aigi Kivioja 6938428 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel