Liina Kersna Teie nr
minister
Haridus- ja Teadusministeerium Meie 18.03.2022 nr 6-2/220412/2201542
[email protected]
Sotsiaalpedagoogide puhkus
Lugupeetud minister
Teile teadaolevalt küsiti õiguskantslerilt selgitust, miks on põhikoolis või gümnaasiumis töötava
sotsiaalpedagoogi põhipuhkus kuni 56 kalendripäeva, kuid kutseõppeasutuses töötava
sotsiaalpedagoogi põhipuhkus 42 kalendripäeva. Avaldaja selgituse kohaselt on kõigile
sotsiaalpedagoogidele seatud ühesugused kvalifikatsiooninõuded, hoolimata sellest, kus nad
töötavad. Ta tõi välja, et kutseõppeasutuses on sotsiaalpedagoogi töökoormus ehk isegi suurem
kui üldhariduskoolis, seega pole tema lühem puhkus õigustatud.
Leian, et kuna üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse sotsiaalpedagoogi põhipuhkuse erinevat
pikkust on võimalik põhjendada, ei saa praegust regulatsiooni pidada ilmselgelt
põhiseadusvastaseks (Haridustöötajate ametikohtade loetelu, kus antakse kuni 56 kalendripäeva
põhipuhkust, ja puhkuse kestus ametikohtade kaupa (edaspidi puhkuste määrus) § 3 p 2 ja § 5 p 3).
Ehkki üldhariduskoolid erinevad kutseõppeasutustest mitme tunnuse poolest (koolid on erineva
suunitlusega, seal õpivad erinevas vanuses õpilased, õppeperioodid on erineva pikkusega), ei
tähenda see tingimata, et näiteks üldhariduskoolis on sotsiaalpedagoogi töö keerulisem kui
kutseõppeasutuses. Kuna eri tüüpi õppeasutuste sotsiaalpedagoogide töö keerukust on raske
objektiivselt võrrelda, saab sotsiaalpedagoogide puhkuse pikkuse kehtestamist pidada ennekõike
hariduspoliitiliseks otsuseks. Ka seesuguseid otsuseid langetades peab sihiks olema õiglus.
Haridus- ja Teadusministeeriumist saadud info kohaselt vajab haridustöötajate, sh
sotsiaalpedagoogide põhipuhkuste korraldus ülevaatamist. Palun ministeeriumil aasta jooksul
analüüsida, kas sotsiaalpedagoogide põhipuhkuste erinev pikkus on põhjendatud, ning vajaduse
korral muuta õigusakte. Oma analüüsi tulemustest andke palun teada ka õiguskantslerile.
Mõistan, et töösuhetega seotud teemad on Sotsiaalministeeriumi vastutusalas. Samas tuleb
sotsiaalpedagoogide põhipuhkuse pikkuse üle otsustamiseks hinnata nende töö sisu üht ja teist
tüüpi koolides ning seda oskab kõige paremini teha Haridus- ja Teadusministeerium.
1. Töölepingu seaduse (TLS) järgi on töötajal õigus iga-aastasele põhipuhkusele. Puhkuse eesmärk
on anda töötajale töövaba aega töövõime taastamiseks ja järgmiseks tööperioodiks
valmistumiseks. Puhkuse kasutamisest ei ole õigus keelduda ja puhkust ei ole lubatud asendada
muude hüvedega. TLS § 55 kohaselt on töötaja iga-aastane põhipuhkus 28 kalendripäeva, kuid
2
mõnel ametikohal näeb seadus ette pikema põhipuhkuse. Nii on Vabariigi Valitsus
TLS § 58 lõike 2 alusel kehtestanud määruse „Haridustöötajate ametikohtade loetelu, kus antakse
kuni 56 kalendripäeva põhipuhkust, ja puhkuse kestus ametikohtade kaupa“. Selle määruse
§ 3 punkti 2 kohaselt on lasteaed-põhikoolide, põhikoolide ja gümnaasiumide sotsiaalpedagoogi
põhipuhkus 56 kalendripäeva. Kutseõppeasutuses on aga sotsiaalpedagoogi põhipuhkus 42
kalendripäeva (määruse § 5 p 3).
2. Sotsiaalpedagoogi kutsestandardite (6. ja 7. taseme kutse) järgi on sotsiaalpedagoog
tugispetsialist, kelle ülesanne on sotsialiseerumistoe korraldamine ja arendamine ning isiku arengu
toetamine võrgustikutöö kaudu sotsiaalpedagoogiliste meetoditega. Sotsiaalpedagoog puutub
kokku ohuteguritega (sotsiaalsed, emotsionaalsed, füüsilised). Ta peab olema valmis tegutsema
ohu- ja kriisiolukorras. Sotsiaalpedagoogid töötavad haridusasutustes, nõustamiskeskustes,
turvakodudes, vanglates, haiglates jne.
3. On selge, et kõigis neis eri liiki asutustes, kus sotsiaalpedagoogi teenust vajatakse, on
sotsiaalpedagoogi töö erinev, sõltudes sihtgrupist ja asutuse töö spetsiifikast. Arvestades, et ka
üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste suunitlus on erinev ning erinevad ka õpilased oma vanuse
ja probleemide poolest, ei ole sotsiaalpedagoogi töö sisu üldhariduskoolis ja kutseõppeasutuses
samuti päris ühesugune.
Üldhariduskooli sotsiaalpedagoogi tööd on kirjeldatud haridus- ja teadusministri määruses nr 4.
Muu hulgas nõustab sotsiaalpedagoog erialase pädevuse piires lapsevanemaid ja perekonda lapse
arengu ja toimetuleku asjus (määruse nr 4 § 2 lg 2 p 5). Sotsiaalpedagoogi ülesanne on ka õpilase
sotsiaalseid oskusi hinnata ning tema eakohast tegutsemisvõimet takistavaid tegureid analüüsida,
õpilase suhtlemisoskust kujundada ja toetada; selgitada välja õpilaste sotsiaalsed ja koolikohustuse
täitmist takistavad probleemid ning neid ennetada ja lahendada (määruse nr 4 § 2 lg 3 p 4). Seega
tegelevad üldhariduskooli sotsiaalpedagoogid rohkem alaealiste õpilastega.
Kuigi kutseõppeasutuse seaduse (KutÕS § 3 lõike 2 p 2) järgi on ka kutseõppeasutus õpilastele
ette nähtud sotsiaalpedagoogi abi, pole kutseõppeasutuse sotsiaalpedagoogiteenuse kirjeldust
kehtestatud. Kuivõrd sotsiaalpedagoogi kvalifikatsiooninõuded on samasugused nii
üldhariduskoolis kui kutseõppeasutuses (erialane kõrgharidus või sotsiaalpedagoogi kutse, vt
määruse nr 30 § 4 lg 3), tuleb kutseõppeasutuse sotsiaalpedagoogi töö sisu määratlemisel võtta
aluseks sotsiaalpedagoogi kutsestandardid (vt p 2).
Kokkuvõttes võib öelda, et ehkki üldjoontes vastab sotsiaalpedagoogi töö sisu kutsestandardites
kirjeldatule, võib see töö üldhariduskoolis olla mõnevõrra teistsugune kui kutseõppeasutuses. See
võib omakorda olla põhjus, miks on üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse sotsiaalpedagoogi
puhkus erineva pikkusega.
4. Arvestades põhipuhkuse rolli (töövõime taastamine) ei pruugi põhipuhkuse kestust hinnates olla
õige lähtuda sellest, kas töö on sisult sama või sarnane, vaid pigem sellest, kas töö keerukus on
neis koolides sarnane.
Üldhariduskoolis (eriti põhikoolis) võib keeruliseks osutuda lapse arengu eripäradest tekkivate
probleemide (murdeiga nt) lahendamine, samuti hariduslike erivajadustega õpilaste vajaduste
arvestamine, aga ka koostöö lapsevanematega.
Kutseõppeasutuses on valdavalt täisealised õpilased (statistika kohaselt on kutseõppeasutuses 19-
aastaseid ja nooremaid õpilasi vaid 44%, üle 35-aastaseid on 25%, 15% on 20−24-aastaseid ning
3
25−29-aastaseid ja 30-34-aastaseid on 8%) ning kutseõpe on erinevalt põhikooliõppest
vabatahtlik. Samas on kutseõppeasutustes üha rohkem haridusliku erivajadusega õpilasi, kes
vajavad õppimisel ka sotsiaalpedagoogi tuge (vt nt Õpetajate Lehe artikkel „Kutsekoolid peavad
hakkama saama ebapiisava ettevalmistusega HEV-õpilastega“). Kutseõppeasutustes on
probleemiks õpingute katkestamine (vt Haridus- ja Teadusministeeriumi 2020. aasta
tulemusaruanne, lk 5). Seega, hoolimata sellest, et õpilased on enamjaolt täisealised ja õpivad
koolis vabatahtlikult, tuleb ka kutseõppeasutustes toetada õpilaste õpimotivatsiooni. Ka
õiguskantsleri poole pöördunud inimene tõi välja, et kuna kutseõppe valivad akadeemiliselt
nõrgemad õpilased, vajavad nad õppimises keskmisest rohkem tuge ja abi.
Mõistlik on analüüsida üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste sotsiaalpedagoogide tööd just
sellest aspektist, kas ja kuivõrd erineb nende töö raskus ja keerukus. Kuna sotsiaalpedagoogide
põhipuhkuste regulatsioon on kehtestatud üle kümne aasta tagasi, pole neis arvestatud muudatusi,
mis selle aja jooksul on sotsiaalpedagoogide töös toimunud.
5. Ministeeriumist selgitati õiguskantsleri nõunikule, et üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse
õppeperiood ehk aktiivne töö tegemise periood on erinev: kutseõppeasutuses on see pikem kui
üldhariduskoolis. See tähendab, et kutseõppeasutuse spetsialist (sh sotsiaalpedagoogi) peab
õppeaasta jooksul töötama rohkem päevi kui üldhariduskooli spetsialist, muu hulgas suvel.
TLS § 68 järgi tuleb põhipuhkus ära kasutada kalendriaasta jooksul ja puhkust antakse osadena
üksnes poolte kokkuleppel. Samas, TLS § 69 lõike 1 kohaselt määrab põhipuhkuse aja tööandja,
arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja huvidega (TLS § 69 lg-s 7 on
nimetatud töötajad, kellel on õigus nõuda puhkust neile sobival ajal). Seega saab tööandaja
töötajaga sõlmitavate kokkulepete kaudu korraldada nii, et ka 56-päevase puhkuse korral saab
sotsiaalpedagoog puhkust siis, kui kooli õppetegevuse korraldus seda võimaldab ning see võimalus
ei pea olema tingimata suvel.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Aigi Kivioja 6938428
[email protected]