Lp Terje Teder Teie nr
Juhatuse liige
SA Koeru Hooldekeskus Meie 18.03.2022 nr 7-9/211766/2201541
[email protected]
Kontrollkäik Koeru Hooldekeskusesse
Austatud proua Terje Teder
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 15. septembril 2021. a ette teatamata SA Koeru
Hooldekeskuse (edaspidi: hooldekeskus või hooldekodu) tööd.
Positiivsena saab välja tuua, et hooldekodu juhtkond peab oluliseks töötajate koolitamist ning on
seda järjekindlalt soosinud. Hooldekodu elu- ja hügieeniruumides on olemas vajalikud
abivahendid (käetoed, lingtõstukid, libilauad ja -linad, pesemisraamid jms). Hooldustoiminguid
dokumenteeritakse põhjalikult. Inimeste terviseseisundit jälgivad õed. Hoolealustele korraldatakse
liikumis- ja huvitegevust. Väärib tunnustust, et koroonaviiruse leviku tõttu kehtestatud
piirangutest kinni pidades pakutakse inimestele võimalust külastada hooldekodus oma lähedasi
ning soositakse ka alternatiivseid suhtlusvõimalusi veebikõnede kaudu.
Probleemiks on töötajate nappus. Hooldekodus peaks olema rohkem töötajaid, et hooldekodu
elanike eest oleks võimalik hoolitseda nii, nagu nõuded ette näevad. Inimeste liikumisvabadust ei
tohi õigusliku aluseta piirata ning inimeste ohutuse tagamiseks tuleb leida õiguspärased
võimalused.
Rahul ei saa olla sellega, et sügava liitpuudega hoolealustega töötavad tegevusjuhendajad, kellel
on läbimata kohustuslik täienduskoolitus. Ka ei tohiks jätta väljaõppeta abihooldajaid ilma
hooldaja juhendava toeta üksi tööle. Kõigi voodite juures peaks olema võimalik kasutada töötajate
väljakutse süsteemi. Oluline on alati tagada inimese privaatsus hügieeni- ja hooldustoimingute
tegemisel, et ta võiks end väärikalt tunda. Hooldekodu elanikke tuleb pesta vähemalt kord nädalas.
Järgida tuleb ravimite manustamise ja käitlemise nõudeid.
Koeru Hooldekeskuses on võimalik üldhooldusteenust pakkuda 129 inimesele. Ööpäevaringset
erihooldusteenust saab 89 inimest (hooldekeskuses on 74 kohta ööpäevaringset erihooldusteenust
vajavatele inimestele ja 15 kohta ööpäevaringset erihooldusteenust vajavatele sügava liitpuudega
inimestele). Inimesed on majutatud hooldekodu neljas tiivas asuvatesse magamistubadesse.
Huvitegevuseks kasutatakse hooldekodu suurt saali ja päevakeskuse ruume. Hooldekodus
töötavad meditsiiniõed.
2
Õiguskantsleri nõunikud tegid koos tervishoiueksperdiga ringkäigu hooldekodu ruumides,
tutvusid asutuse dokumentidega ning vestlesid töötajate ja elanikega.
1. Liikumisvabadus
Hooldekeskuses on dementsuse diagnoosiga inimestele loodud eraldi 50-kohaline osakond
(I korrusel, hoonetiivad IA ja IC). Osakonna koridori uksed on lukus, hoolealused sealt iseseisvalt
välja ei pääse. Uksi saab avada koodiga ja kiipkaardiga. Ööpäev läbi on lukus ka IB-osakonna
koridori uks. Sellesse osakonda on majutatud 28 ööpäevaringset erihooldusteenust saavat inimest
(sh 15 sügava liitpuudega inimest). Mõlema osakonna hoolealused käivad väljas vaid koos
töötajaga. Töötajate selgituste järgi elavad lukustatud osakondades tavapärasest enam tähelepanu
ja järelevalvet vajavad inimesed.
Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 20 kohaselt võib piirata psüühikahäirega inimese
liikumisvabadust juhul, kui ta on endale või teistele ohtlik. Liikumisvabadust tohib piirata siiski
ainult kindlatel tingimustel, mis on seaduses selgelt sätestatud (PS § 20 lg 2). Seda võib teha üksnes
sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-des 105–107 ning psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-des
11 ja 14 loetletud juhtudel. Õiguslik alus vabaduse piiramiseks peab tulema seadusest. Kumbki
nimetatud seadus ei anna lisaks eeltoodud võimalustele õiguslikku alust piirata kohtumääruseta
ööpäevaringset erihooldusteenust või üldhooldusteenust saava inimese liikumisvabadust ja
isikupuutumatust. Seega ei tohi hooldekodu elanikku ilma tema nõusolekuta hooldekodu
ruumidesse lukustada (v.a erihooldusteenust saavat inimest eraldusruumi paigutades) nii, et ta ei
saa sealt soovi korral lahkuda.
Mõistagi võib hooldekodusse sattuda ka keerulise käitumisega – näiteks dementsuse diagnoosiga
− inimesi, kes segadusseisundis võivad uitama minna või keda tuleb käitumishäire tõttu jälgida
hoolsamalt kui teisi elanikke. Samuti võib hooldekodus olla keerulise psüühikahäirega inimesi,
keda ei saa nende seisundi tõttu jätta järelevalveta. Sellest hoolimata peab hoolekandeasutus
tagama kõigile hooldekodu elanikele turvalise keskkonna õiguspärasel ja ohutul moel.
Vahel vajab inimene tugevamat järelevalvet või halveneb tema tervislik seisund sedavõrd, et
kohtumääruseta hoolekandeteenused ei taga enam tema enda ega teiste ohutust. Sel juhul peab
teenuseosutaja teatama hoolealuse elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ja eestkostjale, et
inimene vajab teistsugust teenust. Inimese võib ilma tema nõusolekuta hoolekandeasutusse
erihooldust saama paigutada vaid kohtu otsusel ja SHS § 105 lõikes 1 sätestatud alustel.
Õiguskantsler soovitab hooldekodu töötajatega läbi arutada olukorrad, mis võivad ette tulla
keerulise käitumisega elanike eest hoolitsemisel. Inimeste ohutus tuleb tagada igal juhul
õiguspärasel ja sobival viisil. Abi võib olla näiteks töötajate koolitamisest, tööülesannete
ümberjaotamisest, inimestele lisategevuse pakkumisest või lisapersonali palkamisest.
2. Olmetingimused ja teenuse kvaliteet
Hooldekeskuses asuvad magamistoad on ühe- kuni neljakohalised. Hügieeniruumid on kaasaegsed
ja varustatud vajalike abivahenditega. Hoone on ligipääsetav ka liikumisraskustega inimestele:
olemas on kohandatud kaldteed, invatualetid ja liftid.
3
Kõige rohkem keskkonnakohandusi on tehtud dementsusega inimeste osakonnas. Kasutatud on
miljööteraapilisi lahendusi, mis arvestavad dementsusega inimeste erivajadustega
(nt kontrastvärvide kasutamine sisekujunduses, kohandatud hügieeniruumid, juurdepääs eraldi
aeda, kus on lehtla ja istumiskohad). Mitmetel vooditel on liikumisanduritega LED-ribad, mis
süttivad automaatselt, kui inimene voodist tõuseb. Ka koridorides on automaatselt süttivad
valgustid, mis aitavad ära hoida kukkumisohtu. Osakonnas on sisustatud teraapiatuba, mida saab
kasutada ka individuaalsete juhendatud tegevuste jaoks.
Ümber maja kulgeb kõvakattega tee, kuid see ei ole liikumisraskustega inimestele jalutamiseks
sobiv. Ka üks ratastooli kasutav hooldekodu elanik nentis, et õuealal on väga ebamugav liikuda,
sest maapind on ebatasane ja kukkumisoht suur. Hooldekeskusel on plaanis liikumisradu
parandada.
Värskes õhus viibimist peetakse oluliseks. Hooldekeskuse füsioterapeut korraldab igal nädalal
liikumisretki. Hooldekodu elanikke abistavad õue minemisel ka osakonna töötajad.
Liikumisraskustega inimesi on õue viidud nii ratastega funktsionaalse voodiga kui ka komfort-
ratastoolis. Silma jäi see, et mõne inimese päevaplaanis ei olnud värskes õhus viibimist ette nähtud.
Samuti rääkisid liikumisel rohkem abi vajavad hoolealused, et omapäi on neil õue minna keeruline,
kuid töötajatel ei ole alati aega neid saata. IB-osakonna elanikke oleks hõlpsam jalutama viia, kui
osakonnal oleks oma aiaala. Õiguskantsler soovitab hooldekeskusel läbi mõelda, kuidas luua
soodsad tingimused selleks, et ka liikumisraskustega inimesed pääseksid võimalikult iseseisvalt
liikuma.
Koeru Hooldekeskuses on üldhooldusteenust saavatele inimestele koostatud hooldusplaanid ja
ööpäevaringset erihooldusteenust saavatele hoolealustele tegevusplaanid. Hea on see, et plaani
koostamisse on kaasatud kõik inimesele olulised osapooled (lähedased, meditsiinipersonal,
tegevusjuhendaja/hooldaja, sotsiaaltöötaja jne). Igapäevaseid hooldustoiminguid
dokumenteeritakse süsteemselt. Teenuste osutamise korraldus ja töötajate tööülesanded on
planeeritud läbimõeldult. Igale hooldekeskuse elanikule on koostatud individuaalne päevakava,
mille alusel kavandatakse igapäevaseid tegevusi.
Hooldekeskuses tegutseval päevakeskusel on mitmekülgseid tegutsemisvõimalusi pakkuv
huvitegevuste nädalakava. Päevakeskuses on arvutipunkt, söögitegemise võimalus, raamatukogu
ja kangasteljed. Korraldatakse spordi- ja seltsitegevust (näitering, rütmipillitund, lauluring,
kokandusring, raamatuklubi, ratastoolitantsurühm). Päevakeskuses töötab kolm
tegevusjuhendajat, kelle ülesanne on pakkuda elanikele mõtestatud ajaveetmise võimalusi.
Huvitegevuste korraldus jättis hea mulje. Ka hooldekodu elanikud, kes huvitegevuses kaasa
teevad, kiitsid hooldekodu pakutavaid võimalusi.
Meestele huvi pakkuvat tegevust ning aktiivset ja tööoskusi kujundavat tegevust on vähe.
Hooldekeskuses elavad mehed rääkisid, et oleksid enam huvitatud töösarnasest tegevusest. Ka
puutöö pakuks huvi.
Dementsusega inimeste osakonnas korraldatakse psühhosotsiaalse heaolu tagamiseks,
kognitiivseks ja füüsiliseks stimulatsiooniks mitmesuguseid aktiviseerivad tegevusi, näiteks mälu
treenivaid tegevusi ja võimlemisharjutusi. Kasutada saab ka teraapilisi abivahendeid (osakonnas
on suhtlusrobot). Kord nädalas käib osakonnas lauluõpetaja ja toimub laulutund. Kontrollkäigu
ajal toimus osakonnas ettelugemistund.
4
Hooldajad on kohustustega üsna koormatud ja seetõttu kõigi lamavate inimestega regulaarselt ei
võimelda. Füsioterapeut võimleb samuti hoolealustega, aga kuna elanikke on palju, ei jõua ta
kõigiga tegelda. Lamajatele on regulaarne võimlemine väga oluline: see aitab säilitada liigeste
liikuvust, lihaste tugevust ja ennetada tüsistusi, mida põhjustab pikaajaline lamamine.
Liikumisvaegusest põhjustatud probleemide ennetamiseks tuleb rohkem tegelda ka piiratud
liikumisvõimega inimeste aktiveerimisega. Hea on see, et jõukohast tegevust püütakse leida ka
lamajatele. Näiteks viidi lamajale teraapiarõngas, et tal oleks mõtestatud tegevust.
Hoolealustele tegevuse pakkumine on tavalisest keerulisem ka IB-osakonnas. Osakonnas on palju
individuaalset lähenemist vajavaid hoolealuseid, kes ei ole võimelised osalema grupitegevustes.
Üksusesse on majutatud 28 inimest (mitmed neist ka suurt tähelepanu nõudvate erivajadustega),
kelle kasutada on vaid üks ühistegevuse ala. Need inimesed vajaksid sellist ruumi, kus nad saaksid
segamatult pühenduda huvi- ja teraapilisele tegevusele kas üksinda või väiksemas grupis. Avatud
ühistegevuse ruumides ei pruugi see õnnestuda. Mõnele hoolealusele ei sobi rahvarohke keskkond.
Individuaalset lähenemist vajavaid tegevusi pakutakse ka tegevustoas ja saalis, kuid hoolealuste
erivajadusi silmas pidades ei ole see piisav. Kontrollkäigul kaasas olnud tervishoiuekspert tõi
välja, et osakonnas elavad väga erinevate vajadustega ja käitumisiseärasustega inimesed, kellele
samaaegselt kvaliteetse hoolduse pakkumine võib olla keeruline.
On hea, et hooldekodus on sisse seatud töötajate väljakutse süsteem. Kahjuks ei olnud
kutsungiseadmeid kõigi voodite juures ja mõned seadmed ei olnud töökorras (nöör oli katki või
eemaldatud). Tõhus abi kutsumise süsteem aitab tagada, et inimeste abivajadust märgatakse
õigeaegselt. Elanike turvalisuse huvides oleks hea, kui kutsungisüsteem oleks töökorras ning kui
kutsungiseadmed oleksid kõigis osakondades ja iga voodi juures.
Dokumentidest ilmnes, et hoolealuseid, kes ei ole võimelised end ise pesema, pestakse üldjuhul
kord nädalas, kuid mitmel juhul oli inimesi pestud üheksa päeva tagant (IIA-osakonnas). See ei
ole piisav. Naha- ja nahaaluskudede infektsioonide vältimiseks tuleb peale igapäevaste
hügieenitoimingute hooldekodu elanikke üle keha pesta vähemalt kord nädalas. Sama sagedasti
tuleb tervisekaitsenõuete kohaselt vahetada ka voodipesu.
Rahule ei saa jääda ka privaatsuse tagamisega. Mõne tualeti (IIIA-osakonnas) ja duširuumi (IIB-
osakonnas) ust ei olnud võimalik lukustada. Inimväärsed elutingimused ei ole tagatud, kui inimene
on sunnitud taluma privaatsuse puudumist intiimsete toimingute tegemisel. Seda eriti siis, kus
samu hügieeniruume kasutavad nii mehed kui ka naised. Privaatsuse tagamise olulisust on
rõhutatud ka erihoolekandeteenuse kvaliteedijuhises. Tualett- ja duširuumide uksed peaksid olema
seestpoolt suletavad (näiteks nn liblikaga lukk), nii et töötajad saaksid neid vajaduse korral
väljastpoolt kiiresti avada.
Hooldekeskuse elanikud teenuse kvaliteedi üle ei kaevanud. Mainiti, et töötajad on küll väga
hõivatud, aga suhtlevad sõbralikult ning on abivalmis.
Selleks et tagada nõuetekohane teenus, peab hooldekodus olema piisavalt töötajaid. Kui
ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse sügava liitpuudega psüühikahäirega inimestele, peab
teenuseosutaja tagama, et 15 inimesega tegeleks vähemalt üks tegevusjuhendaja (SHS § 104 lg 2).
Teistele ööpäevaringset erihooldusteenust saavatele inimestele tuleb tagada ühe tegevusjuhendaja
kohalolek 30 hooldekodu elaniku kohta (SHS § 104 lg 1). Seadus näeb ette, et olenevalt inimeste
vajadustest peab olema väljaspool ööaega tööl veel vähemalt üks tegevusjuhendaja. Seadus
sätestab siiski vaid miinimumnõude, teenuseosutaja peab töötajate arvu planeerides lähtuma
inimeste tegelikest järelevalve- ja juhendamisvajadustest.
5
Päevasel ajal on hooldekodu erihoolduse osakonnas töötajaid rohkem, kui miinimumnõuded ette
näevad. Hooldekodu töökorraldust, suure tähelepanuvajadusega ja pidevat intensiivset järelevalvet
vajavate hoolealuste eripära silmas pidades jäi siiski kahtlus, kas Koeru Hooldekeskuse personalist
piisab hooldekodu elanike turvalisuse tagamiseks ning nende vajaduste arvestamiseks. Piinamise
ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT)
on seisukohal1, et kui töötajaid on vähe, satuvad nad liiga suure pinge alla, mis võib ohustada
nende tervist ning mõjutada ka hoolealuste heaolu. Kontrollkäigul kogutud teabe põhjal selgus, et
hooldekodus tuleb sageli ette ärevaid olukordi, millesse töötajad peavad kiiresti sekkuma, et tagada
elanike turvalisus, iseäranis BI-osakonnas. Hoolealused vajavad palju tähelepanu ja individuaalset
lähenemist ning võivad olla ettearvamatu käitumisega. Seetõttu on töötajate töökoormus suur.
Õhtusel ja öisel ajal (alates kella 19) jääb aeg-ajalt BI-osakonda tööle vaid üks tegevusjuhendaja.
See tähendab, et 28 hooldekodu elanikku (sh 15 sügava liitpuudega inimest) jäetakse vaid ühe
tegevusjuhendaja hoole alla ning et SHS § 104 lõikes 2 töötajate arvu kohta seatud nõue ei ole
täidetud.
Üldhooldusteenust osutavatele asutustele pole seaduses minimaalset töötajate arvu kehtestatud,
kuid peab arvestama, et hooldajad jõuaksid ära teha kõik hooldusplaanis määratud
hooldustoimingud ning anda hooldekodu elanikele muud vajalikku abi. Piisava töötajate arvu
määramisel tuleb arvestada, kui palju on hooldekodus hoolealuseid, milline on nende abivajadus
ning hoonete, territooriumi ja asutuse eripära. Töötajaid peab olema piisavalt, et ükski hooldekodu
elanik ei jääks abita ning et hooldustoiminguid ning juhendatavaid tegevusi jõutaks teha vastavalt
hooldekodu elanike abivajadusele. Töötajad leidsid, et personalipuudus annab tunda neil hetkedel,
kui on vaja kedagi osakonnast päevakeskusesse või mujale saata, aga ka siis, kui hoolealuseid
pestakse. Koristamisele kulub samuti hulk aega, sest paljud inimesed ei ole ise võimelised oma
magamistuba koristama.
Suur osa üldhooldusteenuse osakonna elanikke vajab abi pesemisel ja muudes
hügieenitoimingutes. Paljud neist kasutavad mähkmeid. Töötajad vajaksid abijõudu neis
osakondades, kus on palju lamajaid, keda on kahekesi lihtsam tõsta. Seetõttu võiks ka IIA-
osakonnas olla õhtuti ja öösiti vähemalt kaks hooldustöötajat. Samuti on dementsusega inimeste
osakonna hooldajal on keeruline kõigi oma hoolealustega toime tulla, kui ta on jäänud oma tiiba
tööle üksi.
Hooldekodu elanike huve ja psüühikahäiretega inimeste eripärast hooldus- ja abivajadust silmas
pidades on hooldekodude töötajatele kehtestatud spetsiifilised koolitusnõuded. Majandustegevuse
registri andmetel ei vasta kõigi Koeru Hooldekeskuse IB-osakonna tegevusjuhendajate
kvalifikatsioon SHS §-s 86 sätestatud nõuetele, sest sügava liitpuudega inimesega tööks nõutava
täienduskoolituse on läbinud vaid viis hooldekodu tegevusjuhendajat (SHS § 86 lg 6). Ometi
töötavad osakonnas õhtusel ja öisel ajal aeg-ajalt üksi ka tegevusjuhendajad, kes ei ole saanud
nõutud täienduskoolitust (nt 11.09.2021, 19.09.2021, 25.09.2021 vahetused).
Hooldekeskuse hooldajad vastavad SHS § 22 lõikes 4 sätestatud ettevalmistusnõuetele.
Hooldekodu elanike ja töötajate huvides on, et kõigil töötajatel oleks sobiv väljaõpe, sest see aitab
olulisel määral kaasa kvaliteetse hoolekandeteenuse osutamisele. Mitmel juhul oli
ettevalmistusnõueteta abihooldustöötajale pandud tööülesannete täitmisel suurem vastutus, kui
seadus lubab. Abihooldustöötajat peab juhendama hooldustöötaja (SHS § 22 lg 3). Töögraafikute
põhjal võis aga järeldada, et mõnikord on abihooldustöötaja õhtusel ja öisel ajal oma osakonnas
1
Vt CPT seisukoht, p 186.
6
üksinda (nt 2021. a septembrikuus dementsusega inimeste osakonna ühes tiivas ning IIIB-, IVB-,
IIA-osakondades). Nõnda ei tohiks see olla, sest abihooldustöötaja tööülesannete täitmist peaks
alati vahetult juhendama hooldustöötaja. Sellisena on näinud abihooldustöötaja ülesandeid ka
Riigikogu. Abihooldustöötaja ettevalmistus ei vasta hooldustöötajale seatud nõuetele. Sestap
mõjutab selline töökorraldus ka hooldusteenuse kvaliteeti.
Koeru Hooldekeskuse kõigi hooldustöötajate andmeid ei ole kantud majandustegevuse registrisse
(puudusid vähemalt viie hooldustöötaja andmed). Teenuseosutaja peab tagama, et registris
kajastuksid õiged andmed (majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lg 5) ning
et need andmed esitataks registripidajale esimesel võimalusel ja õigeaegselt.
Õiguskantsler palub tagada, et hooldekeskuses oleks kogu aeg tööl piisavalt hooldajaid ja
tegevusjuhendajaid, et kõigi elanike vajadustele vastavad toimingud saaksid tehtud ja abi oleks
tagatud õigel ajal. Õiguskantsler tunnustab hooldustöötajate ja tegevusjuhendajate väljaõppe
toetamist ning soovitab koolitusi võimaldada ka edaspidi.
3. Ravimite käitlemine ja manustamine
Hooldekeskuses jagavad raviskeemi järgi retseptiravimeid ravimidosaatoritesse õed. Elanikke
aitavad ravimite võtmisel tegevusjuhendajad ja hooldajad, kes jälgivad, et inimesed võtaksid
ravimeid raviskeemi järgi. Mõnikord peavad hooldajad otsustama ka rahutule elanikule vajadusel
võtmiseks määratud retseptiravimi manustamise üle. Näiteks oli dementsusega inimeste
osakonnas ravimipinali „vajadusel võtmiseks“ lahtrisse pandud ravim, mida hooldajad saavad
anda inimesele, kes magama ei jää. Alati ei dokumenteerita vajaduspõhiselt antavate ravimite
manustamist, mistõttu ei ole selge, kes otsustas, et ravimi andmine on põhjendatud.
Põhiseaduse §-dest 16 ja 28 tulenev õigus elu ja tervise kaitsele tähendab ka seda, et
retseptiravimite manustamise kohta peab tegema otsuse vajaliku väljaõppega spetsialist. Ravimid
– eriti retseptiravimid – võivad oskamatul kasutamisel (sh nende koos- ja kõrvalmõjude tõttu)
ohustada inimese elu ja tervist. Seetõttu peab retseptiravimi andmise üle otsustama selleks vajaliku
koolituse saanud tervishoiutöötaja (nt õde), kes vastutab ka selle eest, et ravimi võtmine oleks
põhjendatud.
Kui inimene ei pea mõnd ravimit võtma pidevalt, vaid arst on selle ette näinud üksnes vajaduse
korral (nt haiguse ägenemisel), tuleb silmas pidada kaht asjaolu. Esiteks peab olema võimalik
kontrollida, kas ravimi manustamine oli põhjendatud. Tervishoiuteenuse osutaja (nt õde) peab
seisma selle eest, et ka arst saaks vajaduse korral antava ravimi manustamist tagantjärele
kontrollida (nt mis asjaoludel pidi ravimit andma). Korrektne dokumenteerimine aitab välistada
ohtu, et inimesele antakse ravimeid ilma meditsiinilise näidustuseta hoopis mõnel muul
(lubamatul, nt ohjeldamise) eesmärgil. Teiseks, retseptiravimi manustamise üle tohib otsustada
vaid tervishoiutöötaja (nt õde), mitte hooldaja. Hooldaja võib jagada ravimeid, mis kuuluvad arsti
määratud raviskeemi ning mille jagamisel ei tule iga kord hinnata ravimi andmise vajadust.
Õiguskantsler palub tagada, et nii-öelda vajaduse korral antavate retseptiravimite üle peetaks
arvestust sellisel viisil, et oleks selge, millise raviskeemi järgi inimesele ravimit anti ning kes ja
mis põhjusel otsustas seda teha. Retseptiravimi manustamise vajaduse üle peab otsustama selleks
vajaliku koolituse saanud tervishoiutöötaja ning see tuleb dokumenteerida nõnda, et oleks
võimalik tagantjärele kontrollida arsti pädevuseta tervishoiutöötaja tegevust.
7
Hooldekeskuses hoitakse ravimeid meditsiiniõdede toas ning hooldajate ja tegevusjuhendajate
tööruumides. Kuigi ravimite hoidmise ruumid on tavaliselt lukustatud ning lisaks on lukustatud ka
ravimisahtlid, millega iganädalaselt täidetavad ravimipinalid osakondadesse viiakse, jäi mulje, et
mõnel juhul võisid retseptiravimid siiski olla elanike käeulatuses. Näiteks oli kontrollkäigu ajal
lukustamata IIA-osakonna töötajate ruumi uks. Tööruumis ega selle lähedal töötajat ei olnud ning
seal hoitud ravimid olid kõrvalistele isikutele kättesaadavad.
Kuna ravimite väär kasutamine võib kahjustada inimese tervist, on Riigikogu näinud ette, et
ravimite säilitamisel tuleb vältida nende sattumist kõrvaliste isikute kätte (ravimiseaduse § 34
lg 1). Hooldekodus elab inimesi, kes ei pruugi oma seisundi tõttu mõista ravimite väärkasutuse
tagajärgi. Kui ravimid on kõrvalistele isikutele kättesaadavad, võib kaduda ülevaade, kui palju ja
mis ravimeid hooldekodus on, ning võib tekkida küsimus, kas inimestele on ravimeid antud
õiguspäraselt. Hooldekodu elanike elu ja tervist võib ohustada see, kui mõne ravimi järele tekib
vajadus ootamatult, kuid selle varu on hooldekodu teadmata otsa saanud. Sestap on oluline
säilitada ravimeid nii, et need ei satuks inimeste kätte, kellele need ei ole mõeldud.
Õdede tööruumi ravimikapis leidus ravimeid (nt Haloperidol), mis olid nimeliselt markeerimata
ning mõeldud hoolealustele andmiseks üksnes vajaduse korral (nt haiguse ägenemisel). Ohutuse
tagamiseks on soovitatav igale ravimipakendile kanda märge selle kohta, kelle ravimiga on
tegemist. Iga retseptiravimi puhul peab saama kindlaks teha, kellele see on määratud. Ravimite
käitlemisel tuleb hoolekandekeskusel lähtuda muu hulgas sotsiaalministri 17.02.2005 määruses nr
20 „Ravimialase arvestuse eeskirjad tervishoiuteenuse või veterinaarteenuse osutamisel ning
hoolekandeasutuses“ sätestatud nõuetest. Arsti välja kirjutatud ravimit võib anda vaid sellele
inimesele, kellele arst on selle määranud. Nimeliselt markeerimata pakenditega ravimid võivad
tekitada ravimite kuritarvitamise ohtu. Hoolekandekeskusele üldiseks kasutamiseks soetatud
narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite kohta tuleb pidada eraldi arvestust. Kõigi nimeliselt
markeerimata ravimite kohta sellist arvestust ei peetud.
Ravimikapis leidus ka selliseid ravimeid, mille pakendil oli inimese nimi maha kriipsutatud.
Tarbetud ravimid (nt mõne lahkunud hooldekeskuse elaniku ravimid või raviskeemi muutmise
tõttu üle jäänud ravimid) tuleb nõuetekohaselt hävitada. Ravimijääkide kogumine ei ole
põhjendatud, sest nii võib samuti tekkida ravimite kuritarvitamise oht.
Dementsusega inimeste osakonna töötajate ruumi laual olid lahtises topsis tabletid, mille päritolu
ja otstarbe kohta ei osanud hooldajad selgitusi anda. Ravimiohutuse tagamiseks tuleb ravimeid
säilitada ravimitootja pakendis.
Mõnele hooldekeskuse elanikule annavad hooldajad ravimeid purustatud kujul. Tabletid tehakse
pulbriks purustusanumas, millel oli näha kuivanud ravimijääke (nt dementsusega inimeste
osakonnas). Kui inimesele on raviskeemis määratud mitu ravimit, siis hooldekeskuses
purustatakse need koos. Raviskeemides ravimite purustamise kohta teave puudus.
Õiguskantsler on soovitanud enne ravimite purustamist hinnata, kas konkreetset ravimit tohib sel
viisil käidelda ning kas mitme ravimi kokkusegamine on lubatud. Kui inimene ei taha või ei saa
ravimeid võtta, siis tuleb välja selgitada selle põhjus ja seejärel leida talle sobiv ravimivorm
(mikstuurid, süstid jne). Neelamisraskuste tekkimisel tuleb konsulteerida raviarstiga. Tablette võib
purustada vaid äärmise vajaduse korral, vahetult enne manustamist ja arsti sellise korralduse kohta
peaks olema märge raviskeemis. Ravimianumad tuleb jääkidest puhastada.
8
Õiguskantsler palub tagada, et nii-öelda vajaduse korral antavate retseptiravimite üle peetaks
arvestust, et oleks selge, millise raviskeemi järgi inimesele ravimit anti ning kes ja mis põhjusel
otsustas seda teha. Retseptiravimi manustamise vajaduse üle peab otsustama selleks vajaliku
koolituse saanud tervishoiutöötaja ning see tuleb dokumenteerida nõnda, et oleks võimalik
kontrollida arsti pädevuseta tervishoiutöötaja tegevust tagantjärele. Ravimeid peab käitlema
nõuetekohaselt.
4. Koroonaviiruse leviku tõkestamine
Hooldekodus on läbi arutatud võimalikud ohud nakkushaiguste leviku tõkestamisel, koostatud on
tegutsemisjuhised ja uuendatud riskianalüüs. Infektsiooninõustajaga on läbi kaalutud
koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise ettevaatusabinõud. Hooldekodul on ka
nakkuspuhanguga toimetulekust saadud tegutsemiskogemus. Paljud töötajad ja enamik elanikke
on vaktsineeritud.
Töötajaid on koolitatud kasutama isikukaitsevahendeid. Hoone on liigendatud ja mitme
väljapääsuga, mis võimaldab nakkusohu korral hõlpsasti luua mitu tsooni. Hooldekodul oli olemas
isikukaitsevahendite tagavara. Ennetava meetmena testitakse koroonaviiruse leviku tuvastamiseks
vaktsineerimata töötajaid.
Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks on piiratud külastusvõimalusi. Hooldekodu elaniku
külastamiseks tuleb kohtumine registreerida ja kohtumise ajaks on määratud kuni 30 minutit.
Lähedasega on lubatud kohtuda nii õuealal kui ka hooldekeskuse kohvikus ning seejuures peab
kasutama isikukaitsevahendeid. Nõutakse ka tervisedeklaratsiooni täitmist. On hea, et külastamise
korda puudutav info on avaldatud hooldekodu veebilehel ja see on hõlpsasti leitav.
Hooldekodu elanikele võib saata pakke. Inimesed kasutavad lähedastega suhtlemiseks osakonna
telefoni, mitmel inimesel on ka oma telefon. Igas osakonnas on olemas sülearvuti, nii saab
lähedastega ühendust pidada ka veebikõne vahendusel.
Kuigi lähedaste külastused hoolekandeasutusse võivad mõningal määral suurendada
koroonaviiruse leviku riski (näiteks on olnud probleeme lähedastega, kes on eiranud
maskikandmise kohustust), peavad hooldekodu elanikud lähedastega suhtlemise võimalust
äärmiselt oluliseks. Iseäranis tähtis on see olukorras, kus külastamisvõimalused on piiratud pikema
aja jooksul ning pole ka teada, millal olukord märgatavalt paraneda võiks. Sellisel juhul lasub
hoolekandeasutusel varasemast suurem vastutus luua inimestele võimalusi oma lähedastega
suhelda. Mida pikemalt piiratakse lähedastega kohtumisi, seda rohkem tuleb pakkuda
alternatiivseid suhtlusvõimalusi (vt ka Viljandi Haigla Hoolekandekeskusesse tehtud
kontrollkäigu kokkuvõte, p 8). Väärib kiitust, et Koeru Hooldekeskuses on sellele tähelepanu
pööratud ning ettevaatusabinõusid järgides võimaldatakse inimestel oma lähedastega kohtuda.
5. Tervishoiueksperdi hinnang
Kontrollkäigule kaasatud tervishoiueksperdi arvamuse koopia on lisatud käesolevale kirjale.
Tervishoiueksperdi arvamuses toodud tähelepanekute ja soovituste osas palun kujundada
hooldekodul oma seisukoht ning edastada see õiguskantslerile koos vastustega kirjas toodud
tähelepanekute kohta.
9
Teie seisukohta ootan võimalusel hiljemalt 18.04.2022.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Lisa: Tervishoiueksperdi arvamus 4 lehel
Koopia: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Ravimiamet
Eva Lillemaa 693 8439
[email protected]