Urmas Reinsalu Teie 17.02.2022 nr F1.1-8.1/36-1
Tallinna Linnavolikogu
revisjonikomisjon Meie 14.03.2022 nr 6-1/220322/2201406
[email protected]
Volikogu revisjonikomisjoni puudutavad küsimused
Lugupeetud Urmas Reinsalu
Pöördusite Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni esimehena õiguskantsleri poole, et saada
vastused volikogu revisjonikomisjoni puudutavatele küsimustele. Tänan Teid küsimuste eest.
Linnaosakogude revisjonikomisjonide pädevus
Küsisite, kas Tallinna õigusaktides sätestatud Tallinna linnaosakogude revisjonikomisjonide
pädevus on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) ja kohaliku omavalitsuse korralduse
seadusega (KOKS).
Leian, et Tallinna õigusaktides sätestatud linnaosakogude revisjonikomisjonide pädevus on
kooskõlas põhiseadusega ja KOKS-iga.
Linnaosakogude revisjonikomisjonid on ette nähtud Tallinna Linnavolikogu 20. aprilli 2017. aasta
määrusega nr 8 („Tallinna linnaosade ja linnaosade valitsuste põhimäärused“) kinnitatud kaheksa
linnaosa ja linnaosa valitsuse põhimäärustes (Haabersti, Kesklinn, Kristiine, Lasnamäe,
Mustamäe, Nõmme, Pirita ja Põhja-Tallinn).
Linnaosakogu revisjonikomisjon täidab järgmisi ülesandeid:
- valmistab ette linnaosakogu koosolekul arutusele tulevaid küsimusi;
- selgitab välja linnaosaga seonduvad probleemid, mis tuleb linnaosa valitsusel
lahendada, ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
- kontrollib linnaosakogu otsuste täitmist ja komisjonide töökorraldust;
- esitab vähemalt kord aastas linnaosakogu koosolekul aruande oma eelmise aasta
tegevuse kohta;
- täidab muid Tallinna õigusaktides talle pandud ülesandeid1.
1
Vt Haabersti linnaosa ja linnaosa valitsuse põhimääruse, Tallinna Kesklinna ja Kesklinna Valitsuse põhimääruse,
Kristiine linnaosa ja linnaosa valitsuse põhimääruse, Lasnamäe linnaosa ja linnaosa valitsuse põhimääruse, Mustamäe
linnaosa ja linnaosa valitsuse põhimääruse, Nõmme linnaosa ja linnaosa valitsuse põhimääruse, Pirita linnaosa ja
linnaosa valitsuse põhimääruse ning Põhja-Tallinna ja Põhja-Tallinna Valitsuse põhimääruse § 19 lõige 3 ning § 20
lõiked 3 ja 4.
2
Põhiseaduse § 154 lõige 1 sätestab, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad
kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad iseseisvalt seaduste alusel. See põhiseaduse säte annab
kohalikele omavalitsustele kohaliku elu küsimustes enesekorraldusõiguse ehk kaalutlusõiguse.
Põhiseaduse § 160 kohaselt sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Tulenevalt PS §
154 lõikest 1 peab kohalikel omavalitsustel olema võimalik kehtestada organisatsiooniline
struktuur, mis arvestab kohalikke iseärasusi ja aitab tõhusalt täita avalikke ülesandeid.
Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (EKOH) artikkel 6 („Kohalike võimuorganite ülesannete
täitmiseks sobivad haldusstruktuurid ja vahendid“) lõige 1 sätestab, et kui see ei kahjusta
üldisemaid seadusandlusega sätestatud tingimusi, võivad kohalikud võimuorganid oma sisemised
juhtimisstruktuurid ise kindlaks määrata, et kohandada need kohalikele vajadustele ning tagada
efektiivne juhtimine (vt ka RKPJKo 30.06.2009, 3-4-1-12-09, punkt 28; EKOH selgitav raport).
Volikogu revisjonikomisjoni, samuti linnaosakogu revisjonikomisjoni teostatava kontrolli puhul
on tegu kohaliku omavalitsuse sisese kontrolliga.
Seaduse ja Tallinna põhimääruse kohaselt (KOKS § 48 lõige 3; Tallinna põhimääruse Tallinna
põhimääruse § 321 lõige 2) on volikogu revisjonikomisjonil õigus: 1) kontrollida ja hinnata valla-
või linnavalitsuse, valla- või linnavalitsuse ametiasutuste ja nende ametiasutuste hallatavate
asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja
mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla või linna
vara kasutamise sihipärasust; 2) kontrollida ja hinnata valla- või linnaeelarve täitmist.
Linnavolikogu ei ole oma revisjonikomisjoni pädevust (KOKS § 48 lõige 3; Tallinna põhimääruse
§ 321 lõige 2) linnaosakogu revisjonikomisjonile edasi delegeerinud. Ka ei ole linnaosakogude
revisjonikomisjonide pädevus vastuolus seaduses (KOKS § 56 lõiked 4, 5 ja 9; § 372 lõige 41) ning
linnaosade ja linnaosade valitsuste põhimäärustes2 ette nähtud linnaosakogu ülesannetega.
Linnaosakogude revisjonikomisjonide kehtiv regulatsioon ei ole ka vastuolus KOKS § 57 lõikega
2. See säte loetleb küsimused, mis tuleb sätestada linnaosa põhimääruses. Kuigi KOKS-is
linnaosakogu revisjonikomisjone ei nimetata, ei takista see asjaolu nende sätestamist linnaosade
ja linnaosa valitsuste põhimäärustes. Vastupidine tõlgendus piiraks ülemäära kohaliku
omavalitsuse enesekorraldusõigust (PS § 154 lõige 1; EKOH art 6 lõige 1).
Seda, kas Tallinna linnaosakogude revisjonikomisjonide moodustamine ja nende praegused
ülesanded on otstarbekad, otsustab Tallinna Linnavolikogu ise. Õiguskantsler otstarbekuse
küsimust ei hinda. Märgin vaid, et osavalla- ja linnaosakogude ülesanded piirduvad üldjuhul
arvamuse andmisega3.
Linnaosakogu revisjonikomisjoni õigus kontrollida linnaosavalitsuse tegevust
Küsisite, kas volikogul on õigus laiendada linnaosakogu revisjonikomisjoni pädevust, nähes ette
selle komisjoni õiguse kontrollida linnaosavalitsuse tegevust.
2
Vt Haabersti linnaosa ja linnaosa valitsuse põhimääruse, Tallinna Kesklinna ja Kesklinna Valitsuse põhimääruse,
Kristiine linnaosa ja linnaosa valitsuse põhimääruse, Lasnamäe linnaosa ja linnaosa valitsuse põhimääruse, Mustamäe
linnaosa ja linnaosa valitsuse põhimääruse, Nõmme linnaosa ja linnaosa valitsuse põhimääruse, pirita linnaosa ja
linnaosa valitsuse põhimääruse ning Põhja-Tallinna ja Põhja-Tallinna Valitsuse põhimääruse § 16 lõiked 1 ja 2.
3
Vt M. Lõhmus. Detsentraliseeritud valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelid kohaliku omavalitsuse üksustes,
2021, lk 7.
3
Küsimus on esitatud üldisel kujul ja hüpoteetilise olukorra kohta ning puudutab KOKS-i sätete
tõlgendamist. Üldisi õiguslikke selgitusi KOKS-i kohta annab Rahandusministeerium
(märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 3).
Seetõttu toon esile vaid järgmised põhimõtted.
Avalikku ülesannet, mis on seadusega antud volikogu revisjonikomisjoni pädevusse (KOKS § 48
lõige 3), ei saa volikogu linnaosakogu revisjonikomisjonile edasi volitada.
Linnaosakogu revisjonikomisjoni pädevus ei saa olla avaram linnaosakogu üldpädevusest.
Üldjuhul tuleb õigusaktides pädevuste sätestamisel vältida olukordi, kus ühes ja samas küsimuses
on pädevad mitu organit. Selline lahendus võib kahjustada õigusselgust (PS § 10).
Tegevuse seaduslikkuse kontroll on avaram mõiste kui kontroll õigusakti õiguspärasuse üle.
Linnapea järelevalve linnaosakogu otsuste üle ning demokraatia põhimõte
Küsisite, kas KOKS § 57 lõige 7 on kooskõlas demokraatia põhimõttega kohaliku omavalitsuse
korraldamisel. Selle sätte kohaselt teostab osavalla- või linnaosakogu otsuste ja osavalla või
linnaosa vanema korralduste üle kontrolli vallavanem või linnapea valla või linna põhimääruses
sätestatud korras.
Põhiseaduse § 160 kohaselt sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.
Omavalitsuskorralduse õiguslikul sisustamisel tuleb Riigikogul muu hulgas arvestada ka
demokraatia põhimõtet (PS §-d 1, 10 ja 156).
See, et osavalla- või linnaosakogu otsuste ja osavalla või linnaosa vanema korralduste üle
järelevalve teostamise ülesanne on määratud vallavanemale või linnapeale, ei ole demokraatia
põhimõttega vastuolus. Kohaliku omavalitsuse sisemine kontroll osavalla ja linnaosa organite
tegevuse üle aitab kindlustada seaduslikkust (PS § 3 lõike 1 esimene lause; § 154 lõige 1). Nii
seaduslikkus kui demokraatia on põhiseaduslikud printsiibid.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Vallo Olle 693 8445
[email protected]