Kristine Kärner
Saatja: Kaido Loor <
[email protected]>
Saatmisaeg: neljapäev, 10. märts 2022 17:40
Adressaat: Info
Teema: [VÄLJAST] RE: MERAS § 19-1-7 PS-likkuse kontroll
Hea Õiguskantsleri büroo,
Mulle tundub, et ma ei ole saanud teie vastust allolevale. Palun saata. Mäletan ühte kõnet, mis mulle tehti (kas
normi saab õigustada haldusorgani käitumisega (!)), aga ei rohkemat.
Parimatega,
Kaido Loor
+372 5646 5758, skype:kaidoloor
Tasuta kliendiparkla: sõida Hariduse 1 ja helista mulle.
Broneeri aeg: https://calendly.com/kaidoloor
From: Kaido Loor
Sent: reede, 19. november 2021 16:41
To: Info <
[email protected]>
Subject: FW: MERAS § 19-1-7 PS-likkuse kontroll
Tere,
Lubage täiendada allolevat avaldust alloleva mõttega.
Parimatega,
Kaido Loor
+372 5646 5758, skype:kaidoloor
Tasuta kliendiparkla: sõida Hariduse 1 ja helista mulle.
Broneeri aeg: https://calendly.com/kaidoloor
From: Kaido Loor
Sent: teisipäev, 16. november 2021 14:12
To:
[email protected]
Subject: MERAS § 19-1-7 PS-likkuse kontroll
Hea õiguskantsler,
Viitega Õiguskantsleri seaduse §-ile 15 palun kontrollida Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (MERAS) § 19-1-
7 vastavust Põhiseadusele.
Vastavalt MERAS § 19-1-7 on Finantsinspektsioonil õigus keelduda taotlejale tegevusloa andmisest, kui taotleja
esitatud andmetest selgub, et ta kavatseb tegutseda peamiselt teises lepinguriigis (Säte).
Sättest tuleneb piirang, mille kohaselt saab tegevusloale kindlusega loota ainult ettevõtja, kelle peamine tegevus on
Eestis või mitte-lepinguriigis. Eesti väiksust (!), kõikide teiste lepinguriikide turgude suurust ja Euroopa ühisturgu (!)
1
arvestades on ilmselge, et Eesti ettevõtja tegevusmahud lepinguriigis võivad väga kergesti ületada tegevusmahtusid
Eestis. Sisuliselt piirab Säte ettevõtja tegevust teises lepinguriigis ja nõuab, et tegevuse maht teises lepinguriigis
jääks väiksemaks kui tegevus Eestis. Selline piirang seab Eesti ettevõtja kahtlemata ebavõrdsesse
konkurentsiolukorda teiste lepinguriikide ettevõtjatega, kelle suhtes võib kehtida (aga loodetavasti ei kehti)
samasugune piirang. Nt. suurema koduturuga lepinguriigist pärit ettevõtja jaoks oleks samasisuline piirang vähem
koormav. See Säte takistab ka Eesti ettevõtja eksporti (WTO ja Euroopa Liidu lepingutes on teatavasti teenuste
mahupiirangud keelatud).
[[Kaido Loor]] Sättel võiks olla mõneti arusaadav eesmärk, kui Säte lubaks tegevusloa mitteväljastamist juhul kui
ettevõtja Eestis üldse ei tegutse. See lubaks Eestis tegutsemist selliselt et eksportivad tegevused on mahuliselt
suuremad kui tegevus Eestis. Kuid selle asemel diskrimineerib Säte ettevõtjad, kes näevad suuremat turgu ja
tegevust mõnes välisriigis. Kui püüda vastata selliselt, et “aga ettevõtja registreerigu end suurima tegevuskohaga
riigis”, siis reaalne ettevõtja elu on selline, et tegevuse geograafiline laienenemine käib harilikult väiksematelt
turgudelt suurematele. Iga kord suurema tegevusega riigis enese tegevusloastamine oleks eluvõõras, ja jällegi,
Eesti ettevõtjat kohjustav teiste ettevõtjatega võrreldes.
Seetõttu on ilmselge, et Põhiseadusliku ettevõtlusvabaduse, mida täiendavad Euroopa liidu ühisturu reeglid (mis on
Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa), riive on olemas. Seega palun kontrollida sellise piirangu eesmärki, sõnastada
need eesmärgid selgelt, kontrollida riive vajalikkust, proportsionaalsust ja PS-pärasust üldiselt. Arvestada tuleks, et
MERAS seletuskiri piirangute eesmärki, vajalikkust ja proportsionaalsust ei analüüsi, mis peaks olema kahtlemata
taunitav.
Näen, et võite vastata, et Säte annab FI-le õiguse, aga mitte kohustuse tegevusloa andmisest keelduda. Ka FI õigus
tegevusluba mitte anda on ettevõtlusvabaduse piirang ja paneb ettevõtja ebaselgesse olukorda. Seaduse eesmärk ei
tohi olla ebaselgus ning FI-le sedavõrd laia pädevuse delegeerimine ei vasta õigusriigi (vs ametniku suva riigi)
eesmärkidele. PS § 31 nõuab, et ettevõtlusõiguse tingimused ja korra sätestab seadus. Sellest järeldub, et FI-le
diskretsiooni andmine ei ole PS §-iga 31 kooskõlas. Selline FI õigus on ettevõtjale isegi raskem piirang kui otsene
keeld, oma ebaselguse tõttu.
Õiguspoliitilisest vaatest: säte kahjustab Eesti ettevõtjaid, tööhõivet, maksutulu, töötajate sissetulekuid. Sellist Sätet
ei ole Eesti Vabariigile vaja.
Lugupidamisega,
Kaido Loor
Managing Partner / Juhtivpartner
Vandeadvokaat / Attorney-at-Law
Mobile (+372) 5646 5758
Email
[email protected]
Skype kaidoloor
Web www.abloor.ee
Office Tõnismägi 3A, Tallinn
5 korrus/floor
Tasuta kliendiparkla: sõida Hariduse 1 ja helista mulle.
Broneeri aeg: https://calendly.com/kaidoloor
2