dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Justiitsministeerium_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 10. märts 2022
Viit
7-7/202136/2201360
Registreeritud
10. märts 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-7 Omaalgatuslik riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-7/202136
Vastutaja
Ksenia Žurakovskaja-Aru (Õiguskantsleri Kantselei, Kontrollkäikude osakond)

Failid

  • 📎Justiitsministeerium, 08.03.2022.bdoc411 KB

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 13.09.2021 Kehtib kuni: 13.09.2026 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Justiitsministeerium Teie 05.05.2021 nr 7-7/202136/2103141 Õiguskantsleri Kantselei Meie 08.03.2022 nr 10-2/2998 [email protected] Vastus Austatud õiguskantsler! Tegite seoses 26.– 28.11.2020. a toimunud kontrollkäiguga Tartu Vanglasse erinevaid soovitusi Tartu Vanglale ja Justiitsministeeriumile. Peamised soovitused puudutasid üksikvangistust, vahistatute liikumis- ja suhtlemisvabadust, kartserikaristuste kandmise pikkust ja -režiimi, vanglavälist suhtlust (sh videokõned), vahetu sunni dokumenteerimist, ravimite jagamist, olmetingimusi, raamatukogu teenust. Vabandame esmalt, et soovitusele vastamine on sedavõrd kaua viibinud. Vastame Teie soovitustele järgmiselt. 1. Üksikvangistus Vangistusseaduse muudatuse küsimus seoses vahistatu liikumisõigusega vanglas on Justiitsministeeriumis analüüsimisel. Muudatused eeldavad muuhulgas lisanduva personali palkamiseks ja hõivetegevusteks täiendavate vahendite olemasolu ning ka mõningaid ümberehitusi vangla hoonetes. Vahistamise faasis ei tegeleta isiku taasühiskonnastamisega, mistõttu toimub tegevuste planeerimine ja elluviimine mõnevõrra teistel põhimõtetel kui süüdimõistetutel. Vanglad tagavad juba täna võimaluste piires hõive nii kinnipeetavatele kui vahistatutele. Vahistatute hõivetegevusi on järk- järgult ka laiendatud. Näiteks on vahistatutel võimalik osaleda tööhõives, õppetöös, sh nii kutseõppes kui ka riigikeele õppes. Lisaks on võimalik osaleda ka vastavas riskipõhises sotsiaalprogrammis või saada sellekohast nõustamist. 1.1. Mõju ja selle hindamine Üksikvangistuse all mõistetakse erinevaid vangistusrežiime, mistõttu tuleb pöörata tähelepanu sellele, millistes oludes on seda uuritud. Kuigi palju viidatakse just kartserikaristuse kandmise negatiivsele mõjule, siis teadusuuringutest ja -kirjandusest ei saa järeldada, et eraldatud režiimil olemine mõjub alati inimese tervisele negatiivselt.1 On mõju-uuringuid, milles ei leitud üksikvangistuses viibijate ja tavarežiimil olnud vangide vahel olulisi erinevusi, ning mille tulemused ei toeta järeldust, et üksikvangistusel oleks alati üleüldine kahjustav negatiivne mõju (vt Bulman (2012) 2, Rogers (1993)3, 1 Reactions and Attributes of prisoners in solitary confinement. Suedfeld, Ramirez, Deaton, Baker- Brown. University of Columbria. Criminal Justice and behaviour, vol 9 No. 3 September 1982 303-340. 2 Bulman, P. (2012). The psychological effects of solitary confinement. NIJ Report. Corrections Today, 58–59, arvutivõrgus: https://www.ncjrs.gov/pdffiles1/nij/239781.pdf. 3 Rogers, R. (1993). Solitary Confinement. International Journal of Offender Therapy and Comparative Criminology, 37(4), 339–349. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Gendreau ja Bonta (1984)4, Morgan jt5). Üksikvangistuse all võib mõelda väga erinevaid tingimusi ning sellest sõltub ka võimalik mõju inimesele. Lisaks oleneb see isiksuseomadustest ja toimetulekumehhanismidest. Teadusuuringutest ja -kirjandusest lähtuvalt sõltub mõju pigem isiksuse ja keskkonna koosmõjust kui et keskkonnamõjudest. Kinnipeetavad erinevad oma vaimse võimekuse, terviseseisundi, ning elukogemuse poolest. Kõik see mõjutab isiku psühholoogilist vastupidavust, kohanemisvõimet, üksinduse talumist ja oskust iseseisvalt toime tulla. Teadusuuringuid, riigisisest ja EIK kohtupraktikat ning rahvusvaheliste organisatsioonide soovitusi arvesse võttes rakendatakse alates 2018. aasta septembrist kõikides vanglates nn suhtlusprogrammi. Programm algab kartserirežiimil või lukk-kambris viibimise 11. päevast ja seda viivad vanglas läbi kaplan, sotsiaaltöötaja, psühholoog, tugiisik (vabatahtlik), inspektor-kontaktisik või kriminaalhooldaja jt. Kohtumiste teemad6 on vabal valikul; nende eesmärk on pakkuda kartserikaristuse ajal inimlikku kontakti ja ennetada, et ei tekiks või süveneks üksikvangistuse võimalik negatiivne mõju, millele palju viidatakse. Üksikvangistuses viibivate kinnipeetavate vaimset tervist jälgitakse ning vastavalt vajadusele suunab meditsiiniõde kinnipeetava üldarsti, vaimse tervise õe, kliinilise psühholoogi või psühhiaatri vastuvõtule. Kinnipeetav saab eraldatud režiimil viibimise ajal helistada lähedastele, pidada kirjavahetust; samuti võimaldavad vanglad pikemalt kestnud kartserikaristuste kandmiste vahel pause, mille ajal on vangil võimalik saada lühi- ja pikaajalisi kokkusaamisi. 1.1.1. Tervishoiutöötaja roll Vangla arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid (VangS § 52 lõige 2). Vangla arstid arvestavad, et neil tuleb jälgida kinnipeetavate terviseseisundit, märgata mistahes muutusi ja neile õigeaegselt reageerida, sõltumata sellest, millisel režiimil vang parajasti on. Üksikvangistuse mõju on alati individuaalne, kuid tuleb arvestada, et vangi ei jäeta vanglas üksi. Kinnipeetavaga tegelevad mitmed oma valdkonna erialaspetsialistid, kellega suheldakse iga päev. Nii vangla psühhiaatrid, psühholoogid, kliinilised psühholoogid, kaplanid kui ka vanglaametnikud jälgivad pidevalt kinnipeetavate vaimset tervist ja muutusi terviseseisundis. Olukorras, kus vang vajab terviseseisundist tulenevalt ööpäevaringset meditsiinilist järelevalvet, toimetatakse vang statsionaarsele ravile vanglas või väljapoole vanglat tervishoiuteenuse osutaja juurde. Kinnipeetaval on igal ajal õigus pöörduda mistahes tervisekaebusega meditsiiniosakonna poole. Vangi terviseseisundit jälgitakse järjepidevalt ning ei ole põhjendatud, et tervishoiutöötajad käiksid iga päev vangiga vestlemas. Režiimi võimalike negatiivsete mõjude vähendamiseks rakendab vangla suhtlusprogrammi. 1.2. Tähenduslik suhtlemine Tähenduslik suhtlus on üks viise, mille kaudu vangla saab kaasa aidata vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. Seega tuleb tähenduslikuks suhtluseks pidada vanglateenistuja ja kinnipeetava vahelist suhtlust, mis soosib nende eesmärkide saavutamist. Kuna vanglaametnike üks põhilisemaid ülesandeid on suunata vangi õiguskuulekale teele, siis tuleb esmalt selgitada välja, mis 4 Gendreau, P., & Bonta, J. (1984). Solitary confinement is not cruel and unusual punishment: People sometimes are. Canadian Journal of Criminology, 26(4), 467–478. 5 Morgan, Labreque, Gendreau, Ramler, Olafsson. Questioning solitary confinement: Is administrative segregation as bad as alleged? Arvutivõrgus: https://www.researchgate.net/publication/320179584_Questioning_solitary_confinement_Is_administ rative_segregation_as_bad_as_alleged. Vt ka teadusuuringute kokkuvõte koos viidetega: „Üksikvangistus õigusteaduses ja teistes teadustes“, Glaase, L. Juridica, 2021/1, lk 71-80, p 2.3.1., arvutivõrgus kättesaadav: https://www.juridica.ee/article_full.php?uri=2021_1_ksikvangistus_igusteaduses_ja_teistes_teaduste s 6 Kohtumistel arutatavate teemade kohta vt ka Eesti valitsuse vastus piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) raportile Eesti külastuse kohta, mis toimus 27. september kuni 5. oktoober 2017. CPT/Inf (2019) 32, lk 30. Arvutivõrgus: https://rm.coe.int/168098db97. on tegurid, mis selle eesmärgi saavutamist takistavad, st millised on need põhjused, millest tulenevalt on tekkinud vajadus julgeolekumeetme kohaldamiseks. Tuleb rõhutada, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse vaid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub VangS-i või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Juhul kui need tunnused ilmnevad, on selge, et kinnipeetava probleemid vajavad tähelepanu ja aktiivset sekkumist. Vangla reaktsioon, millega kaasneb vangi jaoks mingit laadi piirang, toob selle rakendamisel pea alati kaasa ka kinnipeetava meelepaha, mis muudab vanglateenistujate töö veelgi keerulisemaks. Reageerimata ei saa vangla aga jätta, sest vastasel juhul võiksid tagajärjed halvimal juhul panna ohtu inimese elu või tervise. Rikkumistele või ohule reageerimata jätmine kahandab ka kinnipeetava motivatsiooni õiguskuulekalt käituda, kui nähakse, et sellel ei ole mingeid tagajärgi. Eraldatud režiimil olija saab osaleda suhtlusprogrammis, mille raames suhtlevad vangiga psühholoogid, sotsiaaltöötajad ja muud vanglateenistujad. Suhtlusprogrammi raames kinnipeetavaga vestlemise eesmärk on välja selgitada probleemide põhjused ja määrata tegevused nende probleemide lahendamiseks. Selle raames tagatakse kinnipeetavale ka mõtestatud suhtlus. Juhul, kui aga vang ise ei soovi programmis osaleda, siis vangla küll püüab kinnipeetavat selleks motiveerida, kuid programmis osalema sundida kedagi ei saa. Kui eraldamise põhjuseks on oma tervise kahjustamine või suitsiidioht, toimib vangla lisaks veel ka suitsiidiennetuse standardi kohaselt. Vangiga suhtleb sel juhul lisaks meditsiinipersonalile veel ka inspektor-kontaktisik, psühholoog või sotsiaaltöötaja. Vanglateenistujad teevad endast oleneva, et suunata vangi probleemidega tegelema ja leida koostöös neile lahendused. Vangiga tegelevate teenistujate eesmärk on, et kinnipeetav õpiks motiveerivate vestluste käigus ka ise enda tegevust analüüsima, probleeme kaardistama ja nendega tegelema nii nagu see on ühiskonnas tavapärane. See tähendab, et tuleb ümber kujundada varasemalt juba pika aja jooksul juurdunud uskumused ja käitumine, mis on omased kuritegelikule mõtteviisile või mille tõttu on tekkinud harjumus valida probleemide lahenduseks viise, mis ei ole ühiskonnas aktsepteeritud. Need muutused võtavad väga palju aega. Tegelema peab mitte üksnes inimese käitumisvalikute suunamise, vaid ka väärtushinnangute ümberkujundamisega ning sellega kaasneb paratamatult vangi meelepaha, mille osaliseks saavad vanglateenistujad. Kontaktisikutel, valvuritel, sotsiaaltöötajatel, psühholoogidel on erialane väljaõpe, mis aitab tagada kinnipeetavale igakülgse õiguskuulekale teele suunamise eri tasanditel. Teenistujad tegelevad kinnipeetava õigusvastast käitumist soodustavate väärtushinnangute ümberkujundamisega igapäevaselt lähtuvalt oma väljaõppest. See tähendab, et vangla tagab vangile nii mõtestatud suhtluse, kui ka vajadusel rakendab asjakohaseid järelevalvemeetmeid. Juhime tähelepanu, et ka EIK- i praktikas on peetud vangla tegevust täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu eraldatud režiimil olija suhtes igati õiguspäraseks.7 1.3. Kartser 1.3.1. Karistuse kestus Selgitame, et pikaajalist kartserikaristust ilma leevendusmeetmeteta Eesti vanglates ei rakendata. Kartserikaristuse kohaldamine ei ole vanglate laiaulatuslik praktika. Nt 31. jaanuari seisuga oli kartserikaristust kandvaid kinnipeetavaid kõikides vanglates kokku 31, kellest 5 Tartu Vanglas. 11 neist oli selleks hetkeks kandnud kartserikaristust küll üle 14 päeva, kuid nad said samal ajal osaleda suhtlusprogrammis. Seega tagab vangla, et kõikvõimalikud negatiivsed mõjud oleksid maandatud. Ühtlasi märgime, et Justiitsministeeriumil on ettevalmistamisel vangistusseaduse muutmise eelnõu, millega on plaanis VangS § 63 lõike 1 punktis 4 sätestada kartserisse paigutamine senise 45 ööpäeva asemel 14 ööpäevaks. Noore kinnipeetava puhul on plaanis senise 20 ööpäeva asemel sätestada kartserikaristuse ülemmäär 3 ööpäeva (VangS § 63 lõige 2). 7 https://vm.ee/sites/default/files/content-editors/legal/a.t._vs._eesti_2_otsus_et.pdf 1.3.2. Voodi kasutamine ja lugemisvõimalused Isikule, kellele on määratud kartserikaristus, tuleneb kartseris viibimise ajal päevaks voodivarustuse ära andmise kohustus kartserirežiimi põhimõttest, mis omakorda täidab vangistuse täideviimise eesmärki. Kartserikaristuse määramine ja täideviimine annab muuhulgas rikkujale märku tema rikkumise tõsidusest. Kuivõrd distsiplinaarkaristuse eesmärk on suunata kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele, on lisapiirangute kehtestamine asjakohane. Kartserirežiim ei saa ega tohigi olla identne kinnipeetava tavarežiimiga, kuna sellisel juhul kaotaks kartserisse paigutamine oma eesmärgi. Kui kinnipeetavatel oleks karistuse vältel võimalik näiteks päevasel ajal magada, võiks sellist režiimi pidada küllaltki mugavaks, mistõttu ei oleks isikud motiveeritud edasistest korrarikkumistest hoiduma. Seetõttu on distsiplinaarkaristuse määramisega kaasnevad teatud ebamugavused paratamatud. Tavapärasest rangem režiim ei kätke endas üksnes kinnipeetava liikumisvabaduse piiramist, vaid kartseris oleku ajal on piiratud ka muid mugavusi. Voodivarustuse kasutamisvõimaluse piirang, mis on lubatud kartserikaristuse kandmisel VSkE § 7 lg 4 p 1 alusel, tuleneb kartserikaristuse kandmisest endast ja on kooskõlas kartserikaristuse iseloomuga. Selgitame täiendavalt, et kartserikaristusel peab olema nii üld- kui eripreventiivne eesmärk. Distsiplinaarkaristuse eesmärgiks on heidutada nii konkreetset rikkumise toime pannud isikut kui ka teisi kinni peetud isikuid üldisemalt edasistest õigusaktide rikkumistest. Isikutel on võimalik oma tegusid juhtides ning käitudes õiguspäraselt vältida distsiplinaarkaristuste kandmist ning seega vältida ka nendega kaasnevaid ebamugavusi. Kohtupraktikas on leitud, et vangla tegevus on VSkE § 7 lõike 2 punktiga 1 kooskõlas.8 Ringkonnakohus ei jaganud kaebaja arvamust, et voodi kasutamisele kehtestatud piirang kartserikambris ja sellest tulenev võimalus istuda päevasel ajal üksnes toolil oleks vastuolus Euroopa vanglareeglistiku p-ga 60.2, mis nõuab, et (distsiplinaar)karistuse raskus peab olema proportsionaalne süüteoga. Kohus märkis, et voodi kasutamise aeg on magamiseks piisav. Selle seisukohaga nõustus9 ka Riigikohus, jättes kaebaja kassatsioonkaebuse rahuldamata. Sama seisukoht on kohtupraktikas10 kinnitust leidnud ka hiljem. 1.3.3. Alternatiivid Seadus ei sätesta kindlat liiki karistusliku meetme rakendamise kohustust, kuid vanglal tuleb tagada õigusaktides sätestatud nõuete täitmine ning selleks tuleb valida võimalikult tõhusad meetmed. See eeldab kinnipeetavaga seotud riskide hindamist. Vanglas on raskete kuritegude toimepanemine keerulisem kui vabaduses, mistõttu on vangistuses toime pandud korrarikkumised suuresti seotud just vangistuse täideviimist reguleerivate õigusaktide rikkumistega. Näiteks ei ole võimalik hinnata sõltuvusainete kuritarvitamisest loobumist, kuna vanglas neid aineid tarbida ei saa. Seetõttu saab vangiga seotud dünaamilisi riskitegureid hinnata eelkõige tema õiguskuuleka käitumise järgi vanglas. Kehtiva õiguskorra rikkumine vanglas, sh töökohustuse põhjuseta mittetäitmine, näitab riske, mille maandamisega tuleb vanglal tegeleda. Vangla tegevus on eelkõige suunatud taasühiskonnastavate eesmärkide täitmisele ning kriminogeensete riskide maandamine on selle üks eeldus. Distsiplinaarkaristusel on üldpreventiivne eesmärk, mille kaudu toimub ka teiste kinnipeetavate mõjutamine, et nad ei võtaks vanglas toimetulekustrateegiana omaks kinnipeetavate, kes püüavad oma käitumisega saavutada autoriteeti teiste vangide hulgas, käitumisviise, mis kahjustaks nende endi taasühiskonnastumist. Karistus ei ole seotud tahte murdmisega, vaid neutraalse, üldpreventiivse eesmärgiga – anda selge signaal, et korra rikkumine ei ole konstruktiivne tee vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks. Järeleandmiste tegemine (nt rikkumisele mitte reageerimine) vangidele, kes püüavad saavutada teiste kinnipeetavate üle suuremat mõjuvõimu, võimaldab küll ära hoida kohtukaebusi, kuid see ei ole inimeste õiguskuulekale käitumisele suunamisel konstruktiivne lahendus. 8 Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2010 otsus nr 3-09-1557. 9 Riigikohtu halduskolleegiumi 04.04.2011. a otsus nr 3-3-1-7-11. 10 Vt ka Tartu Halduskohtu 05.04.2011 otsus nr 3-10-2844. Kartseris päevasel ajal voodivarustuse keelamise õiguspärasust on kohtud hinnanud ka haldusasja nr 3-12-647 raames. Nii Tartu Halduskohtu 13.02.2012 otsuses kui ka Tartu Ringkonnakohtu 18.12.2013 otsustes on leitud, et piirang on põhjendatud, õiguspärane ja Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlas. Kindlasti ei saa teha järeldust, et inimene, keda rikkumise eest ei karistata, ei pane enam õigusrikkumisi toime, ega ka järeldust, et see, keda karistatakse, rikub igal juhul korda uuesti. Nii nagu ei saa jätta kriminaalkaristust määramata korduvalt raskeid kuritegusid toime pannud isikule põhjusel, et eelmised karistused ei ole mõjutanud teda uut tegu toime mitte panema, nii ei saa ka distsiplinaarkaristus üldpreventiivseid eesmärke täita, kui rikkumistele kohaselt ei reageerita. Distsiplinaarmeetme kohaldamine on osa vangide taasühiskonnastamisest, kuivõrd kartserikaristus vähendab kehivat korda järgida mitte sooviva vangi kui võimaliku rollieeskuju mõju teiste vangide hulgas ning takistab ise taasühiskonnastuda mittesoovival vangil enda negatiivse eeskuju edasi kandmist teistele vangidele. Seeläbi aitab ühe vangi mõjutamine kartserikaristusega luua ja säilitada ka teistele vangidele võimaluse taasühiskonnastumiseks ja väljendada vabamalt enda tahet vastukaaluks sajandivahetuse vanglate, mida sageli iseloomustatakse kui kuritegevuse kasvulavasid. Riskihindamise teooria järgi kannavad vanglakaristust pigem nn kroonilised kurjategijad. Kui kriminogeensed vajadused (tegurid, mis toetavad kriminaalset käitumist ning mille muutmine aitab vähendada korduvkuritegevust11) rahuldatakse antisotsiaalsel viisil, siis areneb ja saab kinnitust isiku kriminaalne käitumine. Näiteks kui isiku vajadust olla aktseptitud rahuldavad antisotsiaalsed kaaslased, on isikul tõenäosus muutuda ka ise antisotsiaalseks, et kaaslased teda seeläbi vastuvõetavamaks tunnistaksid. Grupis koos samasuguste inimestega võib õigusrikkuja saada oma teole positiivse hinnangu. Kuna rühma kuulumine on eelkõige sotsiaalset laadi nähtus, kus suurim tähtsus on selle rühma normidel, siis peab inimene sinna kuuludes võtma omaks sealsed väärtus- ja käitumisnormid. Kui need on antisotsiaalsed, siis kujunebki välja kuritegelik käitumine. Säärane vajadus on kriminogeenne.12 Vangistus paneb paratamatult inimese olukorda, kus ta peab suhtlema teiste vangidega. Toimetulekustrateegiana püütakse valida eeskujuks rollimudel, mis tagab inimesele lihtsama toimetuleku vanglas ja teiste vangide soosingu. Seetõttu on oluline vanglal mitte aidata kaasa negatiivsete rollimudelite tekkimisele ja eksisteerimisele, mille paratamatult võtaksid üle ka need vangid, kes alguses sellist käitumist või suhtumist ei omanud. Vanglahierarhias võib kõrgema positsiooni saavutada mistahes süsteemivastase käitumisega. Kui korrarikkumiste toimepanekule ei järgne tõsiseid tagajärgi, siis on rikkumiste toimepanemine vangile kõige kättesaadavam strateegia, mis tagab lihtsama elu ja kaaslaste (teiste kinnipeetavate) austuse. Rikkumistele mitte reageerimine soosib ka teisi vange järgima õiguskuulekuse vastaseid käitumisviise. Uurimuste13 kohaselt panevad isikud, kes veedavad rohkem aega kurjategijatega ja vähem aega õiguskuulekate inimestega, suurema tõenäosusega toime uue kuriteo, kui need, kes veedavad enamiku ajast õiguskuulekate inimestega (vangla kui „kuritegevuse ülikool“ 14). See motiveerib ka ülejäänud vange selliseid „eeskujusid“ järgima, süsteemivastaseid aktsioone korraldama vms. Tuleb arvestada, et kinnipeetava roll süsteemivastases tegevuses ei pruugi kõrvaltvaatajale alati lihtsasti välja paista. Kinnipeetavate koordineeritud surveaktsioonid on võimumängud, mille eesmärk on halvata vangla tööd. Nt võivad kinnipeetavad saada vanglahierarhias kõrgemal olijailt juhiseid esitada massiliselt halduskoormust tekitavaid, sisutühje pöördumisi, keelduda vangla toidust või tegutseda muul viisil, eesmärgiga desorganiseerida vangla töökorraldust. Selline tegevus kujutab, sõltuvalt oma süsteemsusest ja mastaapsusest, vanglale väiksemat või suuremat julgeolekuohtu. Raskematel juhtudel võib see päädida isikuvastaste rünnete või muude kuritegude organiseerimisega või neist osavõtmisega. 11 Offender Assessment System OASys User Manual. UK: Home Office, 2002, 2. 12 J. R. P. Ogloff, M. R. Davis. Advances in Offender Assessment and Rehabilitation: Contributions of the Risk-Needs- Responsivity Approach. Psychology, Crime and Law 2004, 10 (3), 233. 13 Offender Assessment System OASys User Manual, J. Bonta. Offender Rehabilitation: from Research to Practice. Presentation in „What Works“ Seminar. Helsinki 2001. 14 Nähtus, mille korral õpivad vangid kuritegelikke eluviise teistelt vangidelt. Mida rohkem ollakse selliste vangide mõjusfääris, seda keerulisem on seda mõju takistada. P. Gendreau, C. Goggin & F. T. Cullen, The Effects of Prison Sentences on recidivism 4-5 (1999). Vt ka The juvenile crime dilemma. Review of Economic Dynamics, vol 18, 2, April 2015, Pages 201-211: https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1094202514000222?casa_token=EQvkgBtRO5U AAAAA:cr- 7LlMKhyV24unWi1Yb_ETXM1SAf3CHB5JJktm5bK9MSEp475O9n9a1enGwvCfomt1B7QL2W84 . Kuivõrd kogu vangla tegevus inimese taasühiskonnastamisel põhineb suuresti kriminogeensete riskide maandamisel, siis hindab vangla neid riske ja planeerib riskide maandamiseks vajalikud taasühiskonnastavad tegevused lähtuvalt individuaalsetest vajadustest 15. Kinnipeetava karistuse täideviimise programmis (individuaalne täitmiskava) planeeritakse kinnipeetava kriminogeensete riskide (sh hälbiv mõtteviis ja hoiakud õiguskorra ja ühiskonna suhtes) vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Üheks selliseks riskide maandamise viisiks on nt osalemine mõnes sotsiaalprogrammis16. Lisaks rakendatakse eri motivatsioonimeetmeid nii alaealistele, noortele kui ka täiskasvanud kinnipeetavatele. Motivatsioonimeetmed, nt rohkemates taasühiskonnastavates tegevustes osalemine, on sihtgrupi põhised ja arvestavad nende eripäradega (noored, sõltlased vms). Täiskasvanud kinnipeetavate puhul tähendab see pigem ühiskondlikku laadi tegevustes, nt huvitegevustes17 osalemist, noorte puhul seevastu rohkem külastusi ja lühiajalisi väljaviimisi (kodukülastused). Meetme tõhusust võib hinnata retsidiivsusmõõdikute alusel. Väga sage on ekslik arvamus, justkui Eestis on retsidiivsus kõrge, ning oletus, et selle põhjuseks on vanglaolud, pealiskaudne töö ja kasin ressurss. Tõsi on, et korduvkuritegevust on keeruline võrrelda, seda põhjusel, et riigid kasutavad erinevaid definitsioone, andmekogumise meetodeid, karistuspoliitikat ja kohtupraktikat.18 Tegelikult on retsidiivsuse üldine tase nt Eestis ja Soomes küllaltki lähedane, kuivõrd ühe aasta jooksul pärast vanglast vabanemist analüüsitud retsidiivsus on Eestis 19%, Soomes 17%, kahe aasta jooksul 34%, Soomes 35% ning 3 aasta jooksul 42% nii Eestis kui Soomes.19 Seega võib öelda, et meetmete mõjust retsidiivsusele ei saa järeldada, et võrreldes nt Soomega, oleks Eestis olukord kuidagi kehvem. 1.4. Eraldatud lukustatud kamber Eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise alused tulenevad VangS §-st 69 ning selles sätestatud aluste ilmnemisel rakendatakse sobivaid abinõusid. Säte hõlmab laia skaala väga erinevatest olukordadest, mistõttu ei pea me üksikasjaliku juhendi koostamist otstarbekaks. Kõiki ettetulevaid juhtumeid ei ole võimalik juhendis ka kirjeldada. Julgeolekuabinõude kohaldamine on eelkõige ennetuslikku laadi meede. Juhul kui aga kardetud oht ei realiseeru, siis ei saa sellest veel teha järeldust, et meede oli õigusvastane. Kui meede on proportsionaalne ja sellega on suudetud kahjulik tagajärg ära hoida, siis on see igati õiguspärane. Nõustume, et haldusakti põhjendused peavad olema niivõrd selged, et neist nähtuks meetme kohaldamise vajalikkus. Seevastu ei pruugi haldusaktis olla võimalik ära kirjeldada kõikvõimalikke asjaolusid, mille pinnalt saab hinnata, kas abinõu vajadus on ära langenud. Näiteks ei saa haldusaktis kajastada juurdepääsupiiranguga teavet, mille osas haldusakti adressaadi huvi ei kaalu üles hüve, mida kaitstakse teabele juurdepääsupiirangu seadmisega. Neid asjaolusid tulebki ametnikel hinnata järjepidevalt ning vajaduse äralangemisel ka meede lõpetada. Igale lukustatud kambris viibijale individuaalse plaani koostamist üksikvangistuse lõpetamiseks ei pea me samuti otstarbekaks. Kinnipeetava karistuse täideviimisel ja taasühiskonnastamisel lähtutakse temale koostatud individuaalsest täitmiskavast, millele viitasime juba eelmises punktis. Täitmiskava koostamisel võetakse aluseks kinnipeetava riskihindamise tulemused. Riskihindamise eesmärgiks on selgitada välja need asjaolud, mis soodustavad õigusrikkumiste toimepanekut või viitavad kinnipeetava ohtlikkusele. Riskihindamise tulemustest lähtuvalt koostatakse kinnipeetavale individuaalne täitmiskava, milles nähakse ette konkreetse isikuga seotud riske maandavad tegevused. Kui vangistuse käigus ilmnevad asjaolud, mis viitavad nt uutele riskidele, siis arvestatakse nendega uue riskihinnangu tegemisel ja sellest lähtuvalt vaadatakse üle ka kinnipeetava individuaalne täitmiskava. Lisaks ei pruugi mõnedel juhtudel meetme lõpetamise aeg sõltuda ainult kinnipeetavast endast. Kui kinnipeetav paigutatakse lukustatud kambrisse juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks, võib 15 Justiitsministri 14.05.2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 1 lõige 1. 16 Vt ka https://www.vangla.ee/et/taasuhiskonnastamine/sotsiaalse-rehabilitatsiooni-programmid- oigusrikkujatele 17 Sporditrennid (jalgpall, korvpall), jooga, käsitöö (vitraaž, keraamika, maalimine, nahatöö), muusikaringid, male, mälumängud, vestlusringid. 18https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/retsidiivsuseestis_201 7.pdf 19https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/vanglast_vabanenute _retsidiivsus_eestis_ja_soomes.pdf lukustamise eesmärk olla nt võimalike tunnistajate mõjutamise takistamine. Sellisel juhul võib lukustatud kambris viibimise aeg sõltuda vähemalt osaliselt ka menetlusele kuluvast ajast. Kinnipeetavale on teada, mille tõttu teda lukustatud kambrisse paigutati. Nt kui ta lõhkus vangla vara või ründas kedagi, siis on selge, et jätkuva lõhkumise, ründamise või sellega ähvardamise korral ei ole meetme kohaldamise asjaolud ära langenud. Meetme kohaldamise lõpetamise või sellega jätkamise otsuse tegemisel lähtutakse muu hulgas sellest, millised on kinnipeetava käitumine ja hoiakud meetme kohaldamise ajal. Kirjeldades individuaalses plaanis detailselt, mida kinnipeetav peab tegema ja mida ta kindlasti teha ei tohi, on küll kinnipeetava jaoks selge, mida temalt oodatakse, kuid vangla ei saa olla kindel, et kinnipeetav ka tegelikult oma käitumist ja suhtumist muutnud on, mitte ei tee seda eesmärgiga lukustatud kambrist vabaneda, et rikkumiste toimepanemist jätkata. Märkisite õigesti, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on üksuse juhi pädevuses. Üksuse juht on I klassi vanglainspektor, kes tunneb põhjalikult vangistust ja vanglateenistust reguleerivaid õigusakte ning kes oskab kaasa aidata vangistuse eesmärkide saavutamisele, ennetada ja tõkestada kinnipeetavate allumatust, põgenemist ja muid erakorralisi sündmusi ning likvideerida nende tagajärgi.20 Lisaks on õigusaktiga sätestatud I klassi vanglainspektori haridusnõuded. Nende nõuete koosmõjus tagatakse, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise haldusakti annab ametnik, kellel on vajalikud teadmised haldusõigusest, samuti inim- ja põhiõigustest. Vanglaametnike väljaõppes ja praktikas lähtutakse inimväärikuse austamise ja õiguste järgimise põhimõttest, mis on sätestatud mh ka VangS § 41 lõikes 1. Lisaks koolitatakse vanglaametnikke, sh üksuste juhte järjepidevalt ka inim- ja põhiõiguste valdkonnas. Vanglaid hoitakse kursis viimase aja kohtupraktika olulisemate lahenditega, sh EIK-i lahenditega. Seeläbi tagatakse ka teenistujatele ajakohased teadmised. Lisaks kontrollib Justiitsministeeriumi vanglate osakond järelevalvemeetmete kohaldamisega seonduvat ka teenistusliku järelevalve raames ning selle käigus tehakse vanglatele ettekirjutusi, millest vanglad peavad praktikas juhinduma. Justiitsministeeriumi vanglate osakond annab vanglatele täitmiseks juhiseid ja soovitusi ka vahetult tõusetunud juhtumite pinnalt. Seega tagatakse erinevate meetmetega, et vangla tegevus oleks kooskõlas õigusaktides sätestatuga. 1.4.1. Alternatiivid Märgime, et eraldatud lukustatud kambrisse paigutatakse inimene viimase abinõuna, st kui vangla muud meetmed ei ole osutunud piisavalt tõhusaks. Vangla ei pea keskenduma mitte kõige viimase abinõu alternatiividele, vaid vanglal tuleb tegeleda eelkõige sellega, et taasühiskonnastavate meetmete abil luuakse olukord, kus nn viimast abinõud kohaldamise vajadust üldse ei teki. Loomulikult püüab vangla taasühiskonnastavate tegevuste ja suhtluse kaudu ennetada eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kuid viimase abinõuna kohaldatavat meedet ei saa jätta ära, leebemad vahendid ei ole osutunud piisavaks. Sellisel juhul riskib vangla väga paljudel juhtudel inimeste elu ja tervisega, mida ei saa aga ühelgi juhul lubada. Näiteks olukorras, kus vangla saab tagada inimese tervise ja elu kaitse ainult julgeolekumeetme abil, st eraldamisega, siis saab vanglapoolset kohustust lugeda täidetuks üksnes siis, kui vangla seda meedet ka kohaldas. Juhul, kui vangla kohaldab nn alternatiivset meedet, mis samas ei taga inimese elu ja tervise kaitset, siis on vangla rikkunud oma positiivset kohustust põhiseaduslike hüvede (elu ja tervise) kaitsel. Julgeolekumeede ei pea olema isiku jaoks meeldiv, vaid peab lähtuma inimväärikuse põhimõttest ja tagama, et inimese elu ja tervis oleksid kaitstud. Juhul, kui inimene vajab sealjuures psühhiaatrilist ravi, siis see ravi ka võimaldatakse. 6. Vanglaväline suhtlemine 6.1. Videokohtumised Videokohtumiste võimaldamise küsimus on Justiitsministeeriumil analüüsimisel. Me tegutseme selle nimel, et võimalikult suurel määral laiendada IT- valdkonna võimalusi, kus see on vajalik ja otstarbekas. Näiteks on astutud samme selleks, et käivitada vangide e-poe teenus, samuti töötatakse arendustega menetlusdokumentide digitaalseks kättetoimetamiseks. Märgime, et ühele kinnipeetavale erandkorras videokõne võimaldamisest erandlikel asjaoludel ei saa teha järeldust, et sama lihtne on seda pakkuda kõigile. Vangla peab tagama nt vahistatute puhul 20 Justiitsministri 23. juuli 2013. a määruse nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“ § 8 lõike 1 punktid 1 ja 2: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012020020 suhtluspiirangutest kinnipidamise. Samuti peab vangla kontrollima, kellega kinnipeetav suhtleb ning takistama kokkusaamist isikutega, kellega kokkusaamine ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega või kelle maines on alust kahelda. Videokohtumiste võimaldamine eeldab vastavaid tehnilisi võimalusi vajalike seadmete näol. Sealjuures tuleb tagada, et kasutatavates seadmetes ei tekiks võimalust keelatud suhtluseks ega ligipääsu keskkondadele, mille kasutamine pole kinnipeetavale lubatud. Lisaks tuleks igale kinnipeetavale luua videosuhtluseks oma konto. 6.2. Kokkusaamiste keeld distsiplinaarmeetmena Vastuse punktis 1.4.3 selgitasime distsiplinaarkaristuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Need üldpõhimõtted kehtivad ka kokkusaamiste keelu puhul. Kartserikaristuse mõte ei seisne mitte erinevas kambris viibimises, vaid režiimis, millega kaasnevad tavarežiimiga võrreldes suuremad piirangud, mille eesmärk on motiveerida vangi vanglas õigusrikkumisi mitte toime panema. Paratamatult suunab kokkusaamiste piiramine kinnipeetavat õiguskuulekalt käituma, kui ta soovib oma lähedastega kohtuda. Arvestades, et kartserikaristus on kõikidest distsiplinaarkaristustest rangeim, mida määratakse üksnes tõsiste rikkumiste puhul, siis ei saa pidada režiimi sellist erisust ka ülemääraseks. Juhul, kui vangla hinnangul täidab eesmärki kõige paremini mõni muu karistus, siis on vanglal võimalik määrata teine distsiplinaarkaristus. Õigusrikkumise toimepanemisel valitakse esmalt leebem meede, kuid kui see ei mõjuta vangi edaspidi rikkumist mitte toime panema, siis valitakse järgmise rikkumise korral rangem meede. Seega saab vangla juba karistuse määramisel kokkusaamistega seonduvat arvesse võtta. Lisaks, kui kinnipeetavale on määratud mitu karistust, saab vangla vajadusel võimaldada kinnipeetavale kokkusaamise kahe kartserikaristuse kandmise vahel. Karistus peab olema mõjus, st mõjutama isikut loobuma edaspidi rikkumiste toimepanemist. Sarnast põhimõtet rakendatakse ka karistusõiguses, kus vägagi erinevate kuritegude eest (ähvardamine, kelmus, asja omavoliline kasutamine) võib karistuseks määrata nii rahalise karistuse kui vangistuse. Karistuse liik ei ole lahutamatult seotud konkreetse teoga või selle toimepanemise viisiga, vaid karistuse määramisel lähtutakse kahjustatud õigushüve laadist ja ulatusest. Sarnaselt tuleks vaadelda ka distsiplinaarkaristuse määramise eesmärke. Kui nt vang, kelle vastu on suures summas erinevaid rahalisi nõudeid, kahjustab järjepidevalt vangla vara, siis ei mõjuta teda edasiste rikkumiste toimepanemisest see, et tal tuleb tekitatud kahju hüvitada. Seevastu distsiplinaarkaristus piiratud hüvedega režiimil võib suurema tõenäosusega mõjutada vangi mitte vara lõhkuma. Soovituses toodud näite puhul, kus kinnipeetav on kokkusaamisel kasutanud vägivalda kokkusaaja suhtes, on asjakohane sanktsioon eelkõige karistusõiguslik. Teisisõnu saab selles olukorras kinnipeetava jaoks kahjulik tagajärg päädida mitte distsiplinaarkaristusega, vaid koosseisupärase teo korral kriminaalmenetluse käigus mõistetud karistusega. Sellegipoolest analüüsib Justiitsministeerium võimalust leevendada regulatsioonis sisalduvat piirangut. 7. Raamatukogu Nõustume, et vanglas peab olema kättesaadav nii õppetööks tarvilik kui ka mõtestatud vaba aja veetmist võimaldav kirjandus. Täpsustame, et vanglate raamatukoguteenuse ümberkorraldus puudutas peamiselt teenistuskohti, st tegu oli vangla personalikoosseisu muudatusega. Nimelt ühendati huvijuhi ja raamatukoguhoidja ametikohad huvijuht-raamatukoguhoidja kohaks. Muudatuse käigus ei vähenenud juurdepääs raamatukoguteenusele, vastupidi, muudatuse tulemusel hoopis parendati raamatukoguteenust. Ümberkorralduse tulemusel on eluosakondades suurem hulk raamatuid, mille vahel valida. Eluosakondadesse paigutati 500-700 raamatut mahutavad riiulid ja raamatuvalikut vahetatakse regulaarselt. Kui varem toimus raamatute jagamine kord kuus, siis uus töökorraldus võimaldab raamatuid lugeda sagedamini. Raamatute vahendamisega tegelevad vanglates huvijuht-raamatukoguhoidja, lisaks erialast kirjandust soovitavad erinevate programmide läbiviijad, noorte huvijuht, kaplanid ja teised vangla töötajad. Neid lugemisringe, mida varem juhendas raamatukoguhoidja, juhendab praegu huvijuht-raamatukoguhoidja. Muuhulgas ostetakse iga kalendriaasta lõpus kolme vangla peale 20 000 euro eest uusi teavikuid. Koolikirjanduse kättesaadavuse eest hoolitseb õppekorralduse spetsialist. Kui raamatuid on vaja riigikeeleõppeks või muuks sotsiaalprogrammiks, tagab selle vastava programmi läbiviija. Usuvabaduseks vajalikku kirjandust laenutab kaplan. Kui mingit raamatut on vaja õpinguteks, sotsiaalprogrammiks või muuks sarnaseks, siis saab selle vastava töövaldkonna ametniku käest igal ajal. 8. Töökeskkond Tegite soovituse seoses justiitsministri 14.04.2014. a määruse nr 14 „Vanglateenistuse ametniku ja vanglaametniku kandidaadi vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus ning nende kandmise kord“ § 62 lõikega 8, mis sätestab, et vormiriietuse kandmisel võivad juuksed olla värvitud vaid loomulikku tooni. Ametniku kogu välimus peab olema vormiriietust kandes ametlik ja esinduslik. Sarnaseid regulatsioone, mis sätestavad, et teenistujate (politseiametnikud) juuksevärv ei tohiks olla ekstreemne, on erialadele kehtestatud ka teistes riikides, nt Ühendkuningriikides 21, Ameerika Ühendriikides22. Sarnaselt on ka vanglaametnike vormiriietuse puhul leitud, et vormiriietusega ei sobi kokku ebaloomulikku tooni juuksed või kirjud juuksed (nt musta, valget ja punast värvi kirjud). Vormiriietust kandes esindab ametnik vanglateenistust ja kaugemale ulatuvalt ka riiki. Seetõttu on õigustatud nõuda ametnikult esinduslikku välimust. Sellegipoolest analüüsime muudatuse võimalikkust. 9. Vanglate psühhiaatriaosakond Tartu Vangla psühhiaatriosakonnas viibivad lisaks statsionaarset ravi vajavatele kinnipeetavatele ka sundraviks vahistatud (KrMS § 395-2 korda järgides), kellele kehtivad ka vahistamise eraldamise nõuded. Nõustume, et psühhiaatriaosakonnas viibivate patsientide vaba aja veetmise võimalusi tuleb mitmekesisemaks muuta ja laiendada terapeutilisi tegevusi. Sarnaselt tavameditsiiniga seda ka aega mööda tehakse. Oluline on, et need isikud, kelle psüühiline seisund ei võimalda viibida vanglas, vanglakaristuse kandmisest ka vabastatakse. Mõlemal juhul ei ole tegemist mitte pidevate kinnipidamistingimustega, vaid ajutisest olukorras tulenevate piirangutega. Kõik psühhiaatrilist ravi vajavad kinnipeetavad ei viibi Tartu Vangla psühhiaatriosakonnas vaid seal viibivad need, kes vajavad meditsiinilistel põhjustel statsionaarset ravi. Sundravi vanglas ei kohaldata, mistõttu on selline kinnipidamine ajutine. Muul ajal vanglas on neil võimalik kasutada ka teistele vangidele kättesaadavaid teenuseid. Meditsiinipersonali turvalisuse tagamine keeruliste patsientidega toime tulemiseks ei ole vaid tervishoiutöötaja, vaid tervishoiuteenuse osutaja, käesoleval juhul vangla, ülesanne. Ohjeldusmeetmete kasutamise vajalikkust hindab Tartu Vangla psühhiaatriosakonnas tervishoiutöötaja vastavalt oma pädevusele. Selgitame, et Tartu Vanglas on korraldatud ööpäevaringne psühhiaatriline valve ning valves olev psühhiaater nõustab telefoni teel. Kui patsiendi seisund võimaldab, on vanglal võimalik ära oodata valvearsti saabumine, kes vaatab patsiendi läbi. Kiireloomulise sekkumise vajaduse korral on vanglal võimalik kasutada SA TÜK Psühhiaatriakliiniku teenuseid. Eelnevast nähtuvalt on juba praegu võimalik psühhiaatriaosakonna patsiente turvaliselt ohjeldada, tagada nende seisundi jälgimine ning vajadusel toimetada nad sobivasse raviasutusse. Täname Teid asjakohaste ettepanekute ja soovituste eest ja kaalume kindlasti nende rakendamise võimalikkust edaspidi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) 21 https://www.suffolk.police.uk/sites/suffolk/files/uniform_behaviour_and_standards_-_fpd_1.pdf; https://www.cleveland.police.uk/SysSiteAssets/foi-media/cleveland/publication-scheme/our-policies- and-procedures/25-dress-and-appearance-policy- v2.0_redacted.pdf?__cf_chl_captcha_tk__=pmd_VzyBevotX5eD5NvUQIcCqQjRvp3AGYrVMGwwm eeVETE-1634142334-0-gqNtZGzNA7ujcnBszQil 22 https://www.cbp.gov/careers/car/bpa-grooming Rait Kuuse Asekantsler Laura Glaase 620 8219 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel